Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2124(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0383/2017

Esitatud tekstid :

A8-0383/2017

Arutelud :

PV 05/02/2018 - 18
CRE 05/02/2018 - 18

Hääletused :

PV 06/02/2018 - 5.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0025

Vastuvõetud tekstid
PDF 195kWORD 60k
Teisipäev, 6. veebruar 2018 - Strasbourg
Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruanne
P8_TA(2018)0025A8-0383/2017

Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2018. aasta resolutsioon Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruande kohta (2017/2124(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja, eriti selle artikleid 3 ja 15,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse kõrgetasemelise omavahendite töörühma aruannet (Monti aruanne),

–  võttes arvesse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust,

–  võttes arvesse EKP majandusbülletääni artiklit „MFI lending rates: pass-through in the time of non-standard monetary policy“ (rahaloomeasutuste laenude intressimäärad: ülekandumine mittestandardse rahapoliitika ajal, väljaanne 1/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2017. aasta aruannet Euroopa tööstuse ja rahapoliitika kohta,

–  võttes arvesse Transparency Internationali aruannet „Two sides of the same coin? Independence and accountability of the European Central Bank“ (ühe medali kaks külge? Euroopa Keskpanga sõltumatus ja aruandekohustus),

–  võttes arvesse EKP selgitavat lehte pealkirjaga „Mis on raha?“,

–  võttes arvesse EKP erakorralise likviidsusabi kokkulepet, mis avaldati 19. juunil 2017,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 22. märtsi 2010. aasta soovitust 2010/191/EL euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta(1),

–  võttes arvesse 3. mai 1998. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta)(2) artiklit 11,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 128 lõiget 1 euro kui seadusliku maksevahendi staatuse kohta,

–  võttes arvesse EKP presidendi 6. aprilli 2017. aasta kõnet,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiget 5,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiget 2,

–  võttes arvesse EKP tagasisidet tähelepanekute kohta, mida Euroopa Parlament väljendas oma resolutsioonis EKP 2015. aasta aruande kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 1,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0383/2017),

A.  arvestades, et EKP nõukogu võttis 9. ja 10. märtsi 2016. aasta koosolekul vastu edasised meetmed, et saavutada hindade stabiilsuse esmane eesmärk ja majanduse rahapoliitika kaudu toetamise teisene eesmärk, tehes selleks järgmist: 1) peamiste intressimäärade vähendamine ja madalam hoiustamise püsivõimaluse intressimäär ‑0,4 %; 2) varaostukava raames tehtavate igakuiste ostude mahu suurendamine 80 miljardi euroni; 3) uue ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava lisamine varaostukavasse, et osta euroalal asutatud ettevõtete (v.a pangad) emiteeritavaid eurodes nomineeritud investeerimisjärguga võlakirju; ning 4) suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO) uue seeria väljaandmine tähtajaga neli aastat;

B.  arvestades, et EKP nõukogu otsustas oma 7. ja 8. detsembri 2016. aasta koosolekul kuulutada välja varaostukava jätkumise igakuiste vähendatud ostudega (60 miljardi euro ulatuses 80 miljardi euro asemel) 2017. aasta aprillist kuni 2017. aasta detsembrini või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas tema inflatsioonieesmärgiga;

C.  arvestades, et EKP juhatuse liikmed on järjepidevalt rõhutanud, kui oluline on stabiilsuse ja kasvu pakti raames rakendada euroalal tootlikkust suurendavaid reforme ning majanduskasvu soodustavat eelarvepoliitikat;

D.  arvestades, et eurosüsteemi 2017. aasta septembri makromajandusliku ettevaate kohaselt on iga-aastane ühtlustatud tarbijahinnaindeksi inflatsioon euroalal 2017. aastal eeldatavasti 1,5 %, 2018. aastal 1,2 % ja 2019. aastal 1,5 %;

E.  arvestades, et Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) peamine eesmärk on säilitada hindade stabiilsus, mille EKP nõukogu on määratlenud EKP nõukogu poolt iga-aastase ühtlustatud tarbijahinnaindeksi inflatsiooni aasta-aastase suurenemisena, mis on alla 2 %, kuid keskpikas perspektiivis peaaegu 2 %; arvestades, et EKP prognoosid on jäänud tema tegelikust keskpika perspektiiviga inflatsioonieesmärgist kõigil neljal aastal alates 2013. aastast märkimisväärselt allapoole ning et EKP prognoosib nüüd, et ei saavuta seda eesmärki enne 2020. aastat;

F.  arvestades, et EKP arvates on inflatsiooni nõrk areng tingitud muu hulgas palkade tagasihoidlikust kasvust ja madalatest energiahindadest;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 5 kohaselt peab EKPS aitama säilitada finantsstabiilsust;

H.  arvestades, et 2016. aastal oli EKP puhaskasum 1,19 miljardit eurot, võrreldes 1,08 miljardi euroga 2015. aastal;

I.  arvestades, et selle puhaskasumi on andnud peamiselt rahapoliitika eesmärgil hoitavatest väärtpaberitest saadav suurem intressitulu, sealhulgas varaostukava ja USA dollari portfellid;

J.  arvestades, et majanduskasv ja töötuse määr on geograafiliselt endiselt märgatavalt ebaühtlane, muutes majanduse ohtlikult ebakindlaks ja ohustades järjekindlat arengut;

K.  arvestades, et valitsuste rahastamine on ELi toimimise lepingu artikliga 123 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 21 keelatud;

L.  arvestades, et üha suuremal arvul finantstehnoloogia ettevõtetel on seoses finantsalase kaasamisega euroalal märkimisväärne potentsiaal, mis ühtlasi suurendab vajadust järelevalve ja jälgimise järele mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve tasandil;

Üldine ülevaade

1.  rõhutab, et EKP põhikirja artikli 7 kohaselt ei või EKP ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige taotleda ega saada mingeid juhiseid ühenduse institutsioonidelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt; rõhutab seega EKP sõltumatust euroala rahandusasutusena, nagu on sätestatud aluslepingus; rõhutab siiski vajadust suurema vastutuse ja läbipaistvuse järele, mis peab olema proportsionaalne tema sõltumatuse tasemega;

2.  tunnistab ka EKP föderaalset olemust, mis välistab riiklikud vetod ja valitsuste sekkumise, võimaldades tal tegutseda otsustavalt eri probleemide korral, näiteks anda oma panus kriisiga toimetulekusse;

3.  märgib EKP leebe rahapoliitika, kaasa arvatud tema madalate intressimäärade ja varaostukava panust ajavahemikus 2012–2016 tsüklilise majanduse elavdamisse ja töökohtade loomisse, sealhulgas deflatsiooni ärahoidmise, soodsate rahastamistingimuste säilitamise teel äriühingutele ja leibkondadele ning finantsstabiilsuse ja maksesüsteemide nõuetekohase toimimise säilitamise kaudu; on siiski mures üksikhoiustajate suhtes rakendatud ebatraditsiooniliste rahapoliitikameetmete tagajärgede ning pensioni- ja kindlustusskeemide finantstasakaalu pärast, aga ka varamullide tekkimise pärast, mida EKP peaks hoolikalt jälgima ja vähendama;

4.  on mures, et euroala pangad ei kasutanud EKP loodud soodsat keskkonda oma kapitalibaasi tugevdamiseks, vaid Rahvusvaheliste Arvelduste Panga andmetel hoopis selleks, et maksta suuri dividende, mis mõnikord ületasid jaotamata kasumi taseme;

5.  väljendab jätkuvalt muret eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide raames tagatisena esitatavate mittekaubeldavate väärtpaberite ja varaga tagatud väärtpaberite endiselt suure hulga pärast; kordab EKP-le oma nõudmist anda teavet selle kohta, millised keskpangad on sellised väärtpaberid vastu võtnud, ning avalikustada selliste varade hindamise meetodid; toonitab, et avalikustamine oleks kasulik EKP-le antud järelevalveülesannete parlamentaarse kontrolli eesmärgil;

6.  märgib murelikult, et üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi tasakaalustamatus euroalal on hoolimata kaubavahetuse tasakaalustamatuse vähenemisest uuesti suurenemas ning et see osutab pidevale kapitali väljavoolule euroala äärealadelt;

Hindade stabiilsus

7.  tuletab meelde, et Eurostati andmetel oli keskmine inflatsioon euroalal 2016. aastal 0,2 %, samal ajal kui energiahindu arvestamata oli inflatsioon 0,9 %; märgib lisaks, et vastavalt EKP 2016. aasta aruandele ei olnud põhiinflatsioonimääral 2016. aastal endiselt veenvalt tõusvat suunda;

8.  märgib, et eeldatavasti jääb inflatsioon euroalal hoolimata EKP väga leebest rahapoliitikast alla 2 % kuni vähemalt 2020. aastani, mis osutab sellele, et euroala majandus ei toimi täisvõimsusel, samas kui euro vahetuskursi hiljutine tugevnemine muudab lisaks muudele teguritele hindade stabiilsuse saavutamise raskemaks;

9.  võtab teadmiseks EKP enda hinnangu, et ilma tema meetmepaketita oleks inflatsioon praegu aastateks 2016–2019 prognoositud määrast keskmiselt peaaegu 0,5 % madalam;

10.  nõustub EKPga, et tugeva ja majanduskasvu soodustava riikliku fiskaalpoliitika tasakaalustatud kombinatsioon, mille puhul järgitakse täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti, ning selle paindlikkus ja sotsiaalselt tasakaalustatud ja kaugelevaatavad tootlikkust suurendavad reformid on vajalikud ka liikmesriikide tasandil, et muuta praegune tsükliline taastumine jäävaks, kestlikuks ja tugevalt struktuurseks pikaajaliseks majanduslikuks arenguks;

11.  on seisukohal, et võttes arvesse rahapoliitika ülekandumismehhanismide praegust ebatõhusust, peab EKP tagama, et saavutatakse hindade stabiilsus, mille EKP nõukogu on määranud kindlaks peaaegu 2 %‑lise, kuid sellest allapoole jääva inflatsioonimäärana; on veendunud, et EKP peaks siiski hoolikalt hindama oma poliitika eeliseid ja kõrvalmõjusid, eelkõige seoses kavandatud meetmetega, et võidelda deflatsiooni vastu tulevikus; usub, et kindluse ja usalduse loomiseks finantsturgude vastu peaks EKP andma oma rahapoliitika meetmetest teada selgelt ja kokkuvõtlikult;

12.  on veendunud, et praegune kriis on juhtinud tähelepanu vajadusele mitmekesistada keskpankade poliitilise raamistiku teoreetilist alust; palub EKP‑l oma järgmises aastaaruandes analüüsida kriisi mõju oma teoreetilise raamistiku arengule;

Majanduskasv ja tööhõive

13.  tuletab meelde, et EKP peab vastavalt oma põhikirja artiklile 2 ja ELi toimimise lepingu artiklile 127 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 282 sätestatud täiendavatele üksikasjadele, ilma et sellega kahjustataks hindade stabiilsuse esmast eesmärki, toetama liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa ELi lepingu artiklis 3 sätestatud liidu eesmärkide saavutamisele;

14.  märgib, et SKP kasv euroalal on olnud stabiilne, kuid tagasihoidlik, ent on eelmiste aastatega võrreldes siiski soodne ja püsib stabiilne, olles 2015. aastal 2 % ja 2016. aastal 1,8 %; märgib, et komisjoni 2017. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt on SKP kasv 2017. aastal 2,2 % ja 2018. aastal 2,3 %;

15.  rõhutab, et vastavalt EKP 2016. aasta aruandele suurenesid investeeringud sellele eelnenud aastaga võrreldes veidi aeglasemalt; rõhutab, et EKP rahapoliitika alased jõupingutused ei ole veel ELi majanduse investeeringute poolele käegakatsutavat mõju avaldanud; märgib, et mõju puudumine on eriti kahjulik liidu äärepoolsetele piirkondadele;

16.  rõhutab, et on kahetsusväärne, et vastavalt IMFi 2017. aasta aprilli maailmamajanduse väljavaadetele oli euroala toodangu lõhe ‑1,2 % potentsiaalsest SKPst 2016. aastal ja jääb eeldatavalt negatiivseks kuni 2019. aastani, mis annab alust arvata, et euroala SKP jääb prognoosiperioodil potentsiaalsest väiksemaks;

17.  märgib, et EKP arvates on tema rahapoliitika olnud kriitilise tähtsusega euroala tsüklilise majanduse taastamise eesmärg, mida muude tegurite hulgas on soodustanud ja soodustavad endiselt soodsate rahastamistingimuste ja tööturu olukorra paranemise tulemusena suurenev sisenõudlus ning tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisega seotud reformid mõnes liikmesriigis, aga ka naftahindade langus, mis lisab perioodi 2016–2019 majanduskasvule kumulatiivselt 1,7 %;

18.  on seisukohal, nagu märkis EKP president, et rahapoliitika ei ole majanduse elavdamise toetamiseks piisav ega saa aidata kaasa Euroopa majanduse struktuursete probleemide lahendamisele, välja arvatud juhul, kui seda täiendavad hoolikalt kavandatud, sotsiaalselt tasakaalustatud ja õiglased pikaajalised majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavad poliitikameetmed liikmesriikide tasandil, millele lisandub stabiilsuse ja kasvu pakti raames usaldusväärne eelarvepoliitika; nõustub ka EKPga, et on vaja süvendada majandus- ja rahaliidu institutsioonilist struktuuri, et toetada eespool nimetatud reforme ja muuta euroala makromajanduslike vapustuste suhtes vastupidavamaks;

19.  peab kahetsusväärseks, et kuigi töötus vähenes võrreldes 2015. aasta detsembri 10,5 %‑ga 2016. aasta detsembris 9,6 %‑le, kannatavad paljud euroala riigid jätkuvalt kõrge töötuse määra all ja euroala kogunõudlus on endiselt tagasihoidlik, kusjuures silmas tuleb pidada ka seda, et püsiv ebavõrdsus ELis võib mõjuda tugevale ja kaasavale majandusarengule kahjulikult; nõuab seetõttu tootlikkuse suurendamisele suunatud poliitika rakendamist, milles keskendutakse kvaliteetsete töökohtade loomist soodustavatele oskustele, aga ka palgatõusule;

20.  võtab teadmiseks EKP aastaaruandes toodud analüüsi EKP poliitika jaotuslike tagajärgede kohta; julgustab EKPd jätkama oma rahapoliitika jaotusliku mõju uurimist, sealhulgas sissetulekute ebavõrdsuse osas, ning võtma neid uuringuid oma rahapoliitika kujundamisel arvesse;

21.  rõhutab, et rahapoliitika täieliku mõjususe tagamiseks tuleb praegust jooksevkonto tasakaalustamatust parandada asjakohase fiskaal- ja majanduspoliitika ning tootlikkust suurendavate reformide abil;

Laenupakkumine ja pangandusjärelevalve

22.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi M1 kasv oli 2016. aastal 8,8 %, kasvab M3 endiselt ainult 5 % aastas, mis näitab, et rahapoliitika ülekandumine ei ole täiesti tulemuslik ning osutab rahapoliitikas esinevatele kõrvalekaldumistele ja piisava laenupakkumise puudumisele; rõhutab seetõttu kapitaliturgude liidu tähtsust, mis võiks pakkuda alternatiivseid vahendeid majanduse rahastamiseks ajal, mil pangad on raskustes;

23.  tõdeb, et rahapoliitika on laenukulusid mõningal määral vähendanud ja aidanud parandada rahastamise kättesaadavust euroala äriühingute ja kodumajapidamiste jaoks, mõjutades eelkõige teatavaid liikmesriike, nagu on märgitud EKP 2016. aasta aruandes, milles nenditakse, et euroala kodumajapidamiste laenukulud on riigiti jätkuvalt erinevad; on seetõttu seisukohal, et selle poliitika mõju on piiratud vähese laenunõudluse tõttu, struktuuriliste probleemide püsimise tõttu mõne liikmesriigi pangandussüsteemis ning usalduse puudumise tõttu finantsasutuste endi vahel;

24.  julgustab laenude kättesaadavust VKEde jaoks veelgi parandama, suurendades seeläbi nende kaasatust majanduse arengusse;

25.  peab tervitatavaks asjaolu, et alates 2015. aastast on väga väikeste laenude intressimäärad jätkuvalt vähenenud kiirema tempoga kui suurte laenude intressimäärad, mis on veelgi vähendanud vahet väga väikeste ja suurte laenude vahel; märgib lisaks, et väikeste ja suurte laenude intressimäärade vahe on nüüd euroala riikides sarnane;

26.  märgib, et intressimäärade pikaaegne peaaegu lauge tulukõver võib mõjutada pangandussüsteemi stabiilsust ja kasumlikkust; nõustub siiski EKP hinnanguga, et panga kasumlikkus sõltub lõppkokkuvõttes tema ärimudelist ning struktuurist ja bilansist, isegi kui intressimäärad on madalad; märgib ka, et ELi pangandussektorit iseloomustab mitmekesisus, mis tuleneb suuresti riikide eripäradest, mis omakorda aitab kaasa finantssüsteemi stabiilsusele;

27.  tõdeb, et kuigi praegusel madalate intressimäärade poliitikal on viivislaenude mahule ajutine positiivne mõju, tuleks viivislaenudega seotud suurte riskide vastu struktuursel viisil tulemuslikult võidelda; võtab teadmiseks EKP ja ühtse järelevalvemehhanismi jõupingutused euroala pankade üle järelevalve teostamisel ja nende abistamisel, et vähendada nende viivislaenude riski, ning eelkõige EKP poolt pankadele 2017. aasta märtsis antud suunised viivislaenude vastu võitlemiseks ning tema meetmed üksikute pankade suhtes, samuti majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 11. juuli 2017. aastal heaks kiidetud tegevuskava, ilma et see piiraks parlamendi volitusi esimese tasandi õigusaktide suhtes; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu tegevuskava nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja pankade, järelevalveasutuste, reguleerivate asutuste ja riikide ametiasutuste ühiseid jõupingutusi; nõuab stressiteste, mida iseloomustab laiahaardelisus, metoodika asjakohasus ja stabiilsus; soovitab hoolikalt jälgida kinnisvaraturu arengut; on seisukohal, et mis tahes lisameetmete kasutamisel tuleb tagada Euroopa Parlamendi õiguste täielik austamine;

Ettevõtlussektori varaostukava

28.  tunneb heameelt edusammude üle, mida EKP on teinud, avalikustades loetelu väärtpaberitest, mida eurosüsteem hoiab EKP ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava alusel, kuid märgib, et sellest kavast saavad otsest kasu peamiselt suured ettevõtted;

29.  palub EKP‑l jätkata täieliku läbipaistvuse tagamist ettevõtlussektori varaostukava alusel tehtavate ostude mahu avalikustamisel ettevõtete kaupa pärast mõistliku ajavahemiku möödumist; palub, et EKP avaldaks ühes kasutajasõbralikus tabelis ka kõik ettevõtlussektori varaostukava andmed, et suurendada kavaga seotud avalikku aruandekohustust; rõhutab, et kava lõppedes tuleks igal juhul tagada täielik läbipaistvus; kutsub EKP‑d üles avalikustama ettevõtlussektori varaostukava suhtes kohaldatavaid kriteeriume, mis puudutavad ettevõtlussektori varaostukavas ostetavate äriühingu võlakirjade kõlblikkust, et vältida turul võimalikke konkurentsimoonutusi; rõhutab, et võlakirjade kõlblikkus sõltub riskijuhtimise kriteeriumidest, mitte emiteeriva äriühingu suurusest;

Lisaülesanded

30.  märgib, et EKP kui ELi institutsioon on seotud Pariisi kokkuleppega;

31.  nõustub, et hästi toimiv, mitmekesine ja integreeritud kapitaliturg toetab ühtse rahapoliitika ülekandumist; on arvamusel, et kapitaliturgude liit peaks omama kapitalikogumi laiendamisel ELis keskset rolli; nõuab kapitaliturgude liidu järkjärgulist, õigeaegset ja täielikku lõpuleviimist ning rakendamist;

32.  märgib, et EKP pooldab Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomist pangandusliidu kolmanda sambana; rõhutab hoiuste tagamise kindlustuse üliolulist rolli usalduse suurendamisel ja hoiuste võrdse turvalisuse tagamisel pangandusliidus; rõhutab, et Euroopa hoiuste tagamise skeem võiks aidata finantsstabiilsuse edendamisele ja kaitsmisele veelgi kaasa; tõdeb, et riskide jagamine ja riski vähendamine peavad käima käsikäes;

33.  võtab teadmiseks komisjoni kaalutlused Euroopa turvalise vara loomise kohta euroala pangandusliidu jaoks;

34.  võtab teadmiseks EKP nõukogu 23. juuni 2017. aasta otsuse, mis käsitleb soovitust võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 22, et luua õiguslik alus, mis võimaldaks eurosüsteemil täita kliiringu kesksete vastaspoolte järelevalvestruktuuri kavandatavas reformis oma rolli emiteeriva keskpangana ja annaks seega EKP-le pädevuse reguleerida kliiringusüsteemide, sh kliiringu kesksete vastaspoolte tegevust, et võidelda tõhusalt riskide vastu, mida need süsteemid tekitavad maksesüsteemide sujuvale toimimisele ja ühtse rahapoliitika rakendamisele; hindab praegu seda soovitust ja ootab nimetatud ettepanekut käsitlevat arutelu;

Sularaha ja e-raha

35.  nõustub EKPga sularaha tähtsuses seadusliku maksevahendina, arvestades et euro on euroalal ainus seaduslik maksevahend, ning tuletab kõikidele euroala liikmesriikidele meelde, et euro müntide ja pangatähtede vastuvõtmine peaks olema tehingutes reegel, ilma et see piiraks nimetatud liikmesriikide õigust kehtestada rahapesu, maksupettuste ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil sularahamaksete ülempiir; soovitab eurosüsteemil väljastada Karl Suure mälestuspangatähed, mis oleksid samuti seaduslikud maksevahendid;

36.  võtab teadmiseks käimasolevad arutelud, mis käsitlevad nn keskpanga e‑raha või nn e‑baasraha, mis tehakse kättesaadavaks paljudele osapooltele, sealhulgas kodumajapidamistele; ergutab komisjoni ja EKPd selliseid kavasid uurima, et parandada lisaks sularaha kättesaadavusele üldsuse juurdepääsu maksesüsteemidele, aga ka lahendada võimalikud probleemid, mis kaasnevad EKP raha emiteerimise monopoliga; rõhutab, et edusammud virtuaalse raha valdkonnas ei tohi kaasa tuua piiranguid sularahamaksetes või sularaha kaotamist;

37.  rõhutab küberturvalisuse tähtsust finantssektoris; tunneb heameelt EKP töö üle selles valdkonnas, sealhulgas 2016. aasta veebruaris algatatud katseprojekti üle, mis näeb ette olulistest küberintsidentidest teatamist ja koostööd G7 raames;

Vastutus ja läbipaistvus

38.  palub, et Euroopa Keskpank jätaks finantsabi programmi lõpuleviimise läbivaatamisel alles vajaliku toetuse andmise Kreekale ja mis tahes muudele liikmesriikidele; on seisukohal, et selline toetus võiks hõlmata, piiramata selle sõltumatut staatust, Kreeka riigivõlakirjade kaasamist avaliku sektori varade ostukavasse, võttes aluseks kõikide liikmesriikide suhtes kohaldatavad abikõlblikkuse kriteeriumid, ning tagatud võlakirjade kolmanda ostukava laiendamist Kreeka avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele samade abikõlblikkuse kriteeriumide alusel;

39.  palub EKP‑l koos Euroopa järelevalveasustustega hinnata kõiki tagajärgi, mida toob kaasa Ühendkuningriigi EList väljaastumine, ja olla valmis pankade ja nende tegevuse üleviimiseks euroalale; peab äärmiselt oluliseks tugevdada järelevalvet eurokliiringu üle väljaspool euroala, et vältida puudusi järelevalves ja finantsstabiilsusega seotud probleeme; alustab nimetatud tugevdamise eesmärgil arutelu komisjoni 2017. aasta juunis komiteetasandil esitatud ettepaneku üle, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust kesksete vastaspoolte järelevalve osas;

40.  märgib, et kõrgetasemeline omavahendite töörühm on kindlaks teinud, et EKP kasum emissioonitulust võiks olla üks ELi eelarve võimalikest uutest omavahenditest; rõhutab, et nimetatud kasumi muutmine ELi omavahendiks nõuaks EKPSi ja EKP põhikirja muutmist, samuti kohandusi, võtmaks arvesse euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide eriolukorda;

41.  on seisukohal, et EKP sõltumatus ja seega tema vastutuse tase peavad olema vastavuses tema tähtsusega; rõhutab, et EKP vastutus ja ülesanded nõuavad läbipaistvust avalikkuse suhtes ja suuremat aruandekohustust parlamendi ees; rõhutab, et parlamendile tuleb esitada kandidaatide nimekiri, et parlament saaks täita oma institutsioonilist rolli EKP presidendi, asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete ametisse nimetamisel;

42.  juhib tähelepanu sellele, et rahandusalane dialoog on oluline vahend, mille abil tagada rahapoliitika otsuste läbipaistvus Euroopa Parlamendi ja seega ka üldsuse jaoks; tunneb heameelt EKP presidendi ja teiste juhatuse liikmete regulaarse kohaloleku ning arutelude üle rahandusalase dialoogi raames ja muus vormis; on seisukohal, et rahandusalast dialoogi saaks veelgi parandada, sealhulgas selle ümberkujundamise teel, et tugevdada EKP presidendi ja teiste juhatuse liikmetega rahandusalase dialoogi raames ja muus vormis toimuva seisukohtade vahetamise suunitlust, interaktiivsust ja asjakohasust, järgides 2014. aasta märtsis majandus- ja rahanduskomisjoni poolt tellitud rahandusekspertide soovitusi ja tagasisidet; kutsub ka EKP ametnikke üles jätkama kiiduväärset tava esitada vastused kirjalikult, kui pärast seisukohtade vahetamist on veel jäänud lahendamata küsimusi;

43.  väljendab heameelt EKP 2016. aastal tehtud otsuse üle avaldada oma iga‑aastases aruandes tagasiside parlamendi tähelepanekute kohta ning julgustab EKPd jätkama läbipaistvuse alaseid pingutusi, et oma rahanduspoliitika meetmeid paremini selgitada; tuletab EKP‑le meelde oma palvet, et EKP lisaks oma aastaaruandesse peatüki või lisa, milles antakse põhjalik tagasiside parlamendi raporti kohta, mis käsitleb eelmist aastat;

44.  palub EKP‑l tagada oma siseauditi komitee liikmete sõltumatus; nõuab tungivalt, et EKP avaldaks huvide konfliktide vältimiseks EKP nõukogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid; nõuab tungivalt, et EKP tagaks, et eetikakomitee eesistujaks ei oleks EKP nõukogu endine eesistuja või endine liige ega ükski isik, kellel võiks olla huvide konflikt; palub, et EKP nõukogu järgiks ELi personalieeskirju ja käitumisjuhendit ning nõuaks oma liikmetelt pärast nende volituste lõppemist kaheaastast sarnasel ametikohal töötamisest hoidumist; rõhutab, et EKP juhatuse liikmed peaksid põhimõtteliselt hoiduma olemast samaaegselt liikmed foorumites või muudes organisatsioonides, kuhu kuuluvad EKP järelevalve alla kuuluvate pankade juhid, välja arvatud kui selline liikmelisus on maailma tasemel väljakujunenud tava ja EKP osaleb koos teiste keskpankadega, nt Ameerika Ühendriikide Föderaalreserviga või Jaapani Pangaga; leiab, et sellistel juhtudel peaks EKP võtma asjakohaseid meetmeid, et vältida võimalikku konflikti oma järelevalverolliga, ning mitte osalema arutlustes, mis puudutavad tema järelevalve all olevaid panku; võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani 15. jaanuari 2018. aasta soovituse Euroopa Keskpanga presidendi ja panga otsuseid tegevate organite liikmete kaasamise kohta organisatsiooni Group of Thirty;

45.  palub EKP‑l võtta vastu selge ja avalik rikkumistest teatamise poliitika;

46.  märgib, et EKP praegune ajutiste töötajate töölevõtupoliitika, milles kasutatakse ka korduvaid töölepinguid, võib tekitada töökeskkonnas ebastabiilsust ja kahjustada EKPs kutsealast ühtekuuluvust; on mures väidetavate semupoliitika juhtumite ja EKP töötajate suure rahulolematuse pärast; võtab teadmiseks ja kiidab heaks EKP algatused nende probleemide lahendamiseks, sealhulgas tugevdatud dialoogi kaudu töötajate esindajatega, ning julgustab seda jätkama; palub EKP-l tagada võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile oma töötajatele ning tagada asutuses inimväärsed töötingimused;

47.  väljendab heameelt EKP jõupingutuste üle parandada vastavalt 2017. aasta mai erakorralise likviidsusabi kokkuleppele erakorralise likviidsusabi andmise ja selle hinnakujunduse selgust ja läbipaistvust; juhib tähelepanu sellele, et keskpanga likviidsuse pakkumist euroala asutustele tuleks veelgi täpsustada;

48.  väljendab heameelt EKP tava üle avaldada oma üldiselt kohaldatavad otsused, määrused, soovitused ja arvamused, vähendades nii oluliselt avalikustamisest tehtavate erandite arvu; palub EKP‑l suurendada läbipaistvust avalikkuse ees, sealhulgas avalike konsultatsioonide kaudu, kui avaldamine ei häiri märkimisväärselt turgude toimimist;

49.  toonitab, et EKP järelevalverolli ja tema rahapoliitilisi ülesandeid ei tohiks segamini ajada ning need ei tohiks põhjustada huvide konflikti panga peamiste ülesannete täitmisel;

o
o   o

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 83, 30.3.2010, lk 70.
(2) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.
(3) https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/20170410_feedback_on_the_input_provided_by_the_european_parliament.en.pdf?384c7fc03ceda115fe0e9aa7cf378e07.

Viimane päevakajastamine: 28. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika