Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 10. märtsi 2016. aasta resolutsiooni Egiptuse, eelkõige Giulio Regeni juhtumi kohta(1), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Ibrahim Halawa kohta, keda võib ähvardada surmanuhtlus(2), ning 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses(3); 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni hukkamiste kohta Kuveidis ja Bahreinis(4) ning 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta(5), ja 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva kohta(6),

–  võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse, piinamise, sõnavabaduse ja inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 2013. aasta augusti ja 2014. aasta veebruari järeldusi Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse ELi-Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida tugevdab 2007. aasta ELi‑Egiptuse tegevuskava; võttes arvesse ka ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteete aastateks 2017–2020, mis võeti vastu 25. juulil 2017, ning ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogule järgnenud ühisavaldust,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa Nõukogu peasekretäri 10. oktoobri 2017. aasta ühisavaldust Euroopa ja ülemaailmse surmanuhtluse vastase päeva puhul,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ekspertide, sealhulgas ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportööri Nils Melzeri 26. jaanuari 2018. aasta ühisavaldust, milles nõutakse tungivalt, et Egiptuse ametivõimud peataksid lähitulevikku kavandatud hukkamised,

–  võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, eelkõige selle artiklit 93 (rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide siduv olemus),

–  võttes arvesse ÜRO kaitsemeetmeid, millega tagatakse surmamõistetute õiguste kaitse,

–  võttes arvesse õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigusabile käsitlevaid Aafrika põhimõtteid ja suuniseid, milles keelatakse sõjaväekohtutes tsiviilisikute üle kohtumõistmine igasugustel asjaoludel,

–  võttes arvesse Oslos 21.–23. juunil 2016. aastal toimunud surmanuhtluse vastasel kuuendal maailmakongressil vastu võetud lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi uut inimõiguste strateegilist raamistikku ja tegevuskava, mille eesmärk on seada inimõiguste kaitse ja seire kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 2 ning selle protokolle nr 6 ja nr 13,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee kuute resolutsiooni, milles pooldatakse surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamist,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille Egiptus on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud, eelkõige selle artiklit 18 ja teist fakultatiivprotokolli surmanuhtluse kohta, ning selle artiklit 14,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et surmanuhtlus on kõige ebainimlikum ja alandavam karistus, millega rikutakse inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigust elule; arvestades, et Euroopa Liit esindab jõulist ja põhimõttelist surmanuhtluse vastast seisukohta ning on selle poolt, et kehtestada surmanuhtluse kasutamisele ülemaailmne moratoorium ja kaugemas perspektiivis see terves maailmas täielikult kaotada, mis on liidu inimõiguste poliitika keskseid eesmärke;

B.  arvestades, et Egiptuses on alates jaanuarist 2014 väidetavalt vähemalt 2 116 inimest mõistetud surma; arvestades, et endiste presidentide Mohamed Morsi ja Adli Mansouri ametiajal ei kiidetud heaks ühtegi surmaotsust; arvestades, et alates 1. jaanuarist 2014 on viidud täide vähemalt 81 hukkamist;

C.  arvestades, et väidetavalt tehti 2017. aastal Egiptuse kohtutes vähemalt 186 surmaotsust ja hukati 16 inimest; arvestades, et viimastel nädalatel ja alates detsembrist 2017 on see arv murettekitavalt kasvanud; arvestades, et hiljutised hukkamised viidi täide, ilma et ohvritele ja nende perekondadele oleks ette teatatud; arvestades, et veel 24 egiptlast ähvardab lähitulevikus hukkamine, ja et kõik nende apellatsioonimenetlused on ammendunud;

D.  arvestades, et Egiptuses toimub praegu vähemalt 891 inimese vastu kohtumenetlus või nad ootavad kohtumenetluse algust süüdistuste alusel, mille puhul on ette nähtud surmanuhtlus; arvestades, et vähemalt 38 inimest, kes olid oma väidetavate kuritegude sooritamise ajal alla 18‑aastased, on antud kohtu alla koos täiskasvanud kaaskostjatega süüdistuste alusel, mille puhul on ette nähtud surmanuhtlus; arvestades, et kohtud on algselt soovitanud surmaotsust vähemalt seitsme sellise isiku puhul; arvestades, et surmanuhtluse määramine isikutele, kes olid kuriteo toimepanemise ajal nooremad kui 18 aastat, ja selle täideviimine rikub rahvusvahelist õigust, kaasa arvatud ÜRO lapse õiguste konventsioon ning Egiptuse lapseseaduse artikkel 111; arvestades, et Egiptus on ühinenud paljude rahvusvaheliste konventsioonidega, mis käsitlevad kodaniku- ja poliitilisi õigusi, piinamist, laste ja noorte õigusi ja õiglust;

E.  arvestades, et sõjaväekoodeks sisaldab arvukamalt surmanuhtlusega karistatavaid kuritegusid kui tsiviilkoodeks, ja et Egiptuse õigusaktidega on sõjaväe pädevust järk-järgult laiendatud; arvestades, et Egiptuse sõjaväekohtutes surma mõistetud tsiviilelanike arv kasvas 2016. aastal 60 inimeselt 2017. aastal järsult 112 inimesele; arvestades, et viimastel kuudel on hukatud vähemalt 23 egiptlast, sealhulgas 22 tsiviilisikut, kes mõisteti süüdi sõjaväekohtutes, mis ei vasta sugugi õiglase kohtumõistmise standarditele; arvestades, et ajavahemikus oktoober 2014 kuni september 2017 anti sõjaväeprokuratuuri väidetavalt kokku vähemalt 15 000 tsiviilelaniku, sealhulgas kümnete laste kohtuasjad;

F.  arvestades, et teadaolevalt saadi murettekitavalt arvukalt ütlusi ja tunnistusi, mida kasutati kohtutes – sealhulgas sõjakohtutes –, pärast seda, kui süüdistatavad olid väidetavalt kadunuks jääma sunnitud ning neid oli piinatud või väärkoheldud; arvestades, et piinamisvastane võitlus on olnud pikka aega ELi inimõiguste prioriteet ning ühine eesmärk ÜRO piinamisvastase konventsiooni puhul, mille Egiptus on allkirjastanud;

G.  arvestades, et kõik hiljutised ja lähitulevikku kavandatud hukkamised on selliste kohtumenetluste tagajärg, mille puhul ei järgitud õigust õiglasele kohtumõistmisele ega nõuetekohasele menetlusele; arvestades, et ÜRO kaitsemeetmed, millega tagatakse surmamõistetute õiguste kaitse, keelavad rangelt surmanuhtluse kohaldamise pärast ebaõiglast kohtuprotsessi; arvestades, et mitu ÜRO inimõiguste eksperti on korduvalt kutsunud Egiptust üles peatama kõik hukkamised pärast väiteid ebaõiglaste kohtuprotsesside kohta;

H.  arvestades, kui oluline on, et võetaks kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kohtuprotsessid toimuvad tingimustes, mis tõepoolest vastavad kõikidele ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 14 sätestatud tagatistele, sest Egiptus on selle paktiga ühinenud; arvestades, et surmanuhtlusega seotud kohtumenetlused peavad vastama kõrgeimatele õigluse ja nõuetekohase menetluse standarditele;

I.  arvestades, et Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste komisjon nõudis 29. novembril 2017 tungivalt, et Egiptuse valitsus peataks viivitamatult surmanuhtlused viie erineva juhtumi puhul; arvestades, et neist ühe, Kafr el‑Sheikh juhtumi puhul kostjad siiski hukati 2. jaanuaril 2018;

J.  arvestades, et alates 2011. aasta revolutsioonist on Egiptus puutunud kokku paljude keerukate probleemidega ning rahvusvaheline üldsus toetab seda riiki majanduslike, poliitiliste ja julgeolekuprobleemidega tegelemisel;

K.  arvestades, et Egiptuses esineb tõsiseid julgeolekuprobleeme, eelkõige Siinai poolsaarel, kus terrorirühmitused on pannud julgeolekujõudude vastu toime rünnakuid; arvestades, et Egiptuses on toimunud mitu laastavat terrorirünnakut, sealhulgas hiljutine rünnak sufi mošees, kus hukkus 311 tsiviilisikut ja haavata sai vähemalt 128 inimest; arvestades, et Tanta Püha Jüri kirikus ja Püha Markuse kopti õigeusu katedraalis toimus 9. aprillil 2017 kaks enesetapurünnakut, mille tagajärjel hukkus vähemalt 47 inimest;

L.  arvestades, et Egiptuses alates aprillist 2017 kehtivat erakorralist seisukorda pikendati 13. jaanuarist 2018 kolme kuu võrra, ja et riikliku meedia sõnul on selle eesmärk aidata võidelda terrorismi ohtude ja rahastamisega, ja et see kahjustab põhivabadusi ning annab presidendile ja tema nimel tegutsevatele isikutele õiguse anda tsiviilelanikke kolmekuulise perioodi jooksul riikliku julgeoleku hädaolukorra kohtutesse;

M.  arvestades, et üldine inimõiguste olukord Egiptuses pidevalt halveneb; arvestades, et Egiptuse ametivõimud on kasutanud terrorismi mahasurumist ulatusliku represseerimise põhjendusena;

N.  arvestades, et 2015. aastal vastu võetud terrorismivastase seadusega kehtestatakse surmanuhtlus kõikidele, kes leitakse olevat süüdi terrorirühmituse loomises või juhtimises, kusjuures terrorismi lai määratlus hõlmab avaliku korra rikkumist, ühiskonna turvalisuse, huvide või julgeoleku ohustamist, põhiseaduse ja seadusesätete takistamist, riikliku ühtsuse, ühiskonna rahu või riikliku julgeoleku kahjustamist, mistõttu eksisteerib oht, et mis tahes tsiviilisik, sh inimõiguste kaitsjad, võidakse sildistada terroristiks ja mõista surma;

O.  arvestades, et Egiptuse inimõiguste kaitsjaid, kes mõistavad hukka surmanuhtluse, piinamise ja kadunuks jääma sundimise ning vastavaid juhtumeid dokumenteerivad, on sihipäraselt represseeritud, näiteks suleti 2017. aastal El Nadeemi keskus, samuti on Egiptuse ametivõimud püüdnud sulgeda Egiptuse õiguste ja vabaduste komisjoni bürood Kairos; arvestades, et eelmisel aastal hakati Egiptuses valitsusväliste organisatsioonide vastu võitlema õiguslike vahenditega ja võeti vastu seadus, mille kohaselt peavad nende rahastamise – nii siseriikliku kui välismaise – heaks kiitma riiklikud julgeolekuasutused, mis sisuliselt tähendab valitsusväliste organisatsioonide keelustamist; arvestades, et Egiptuse kõrgeim apellatsioonikohus teeb 5. aprillil 2018. aastal otsuse nn välisrahastamise juhtumis, mis puudutab rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone;

P.  arvestades, et 2017. aasta juulis vastu võetud dokumendis ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetide kohta aastatel 2017–2020 juhindutakse ühisest pühendumisest sellistele universaalsetele väärtustele nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine, ning see on uuendatud raamistik poliitiliste kontaktide ja tõhustatud koostöö jaoks, sh julgeoleku, kohtureformi ja terrorismivastase võitluse osas, tuginedes inimõiguste ja põhivabaduste nõuetekohasele austamisele; arvestades, et Egiptuse ja Euroopa Liidu assotsieerimislepingu poliitikaküsimuste, inimõiguste ja demokraatia allkomitee pidas 10.–11. jaanuaril 2018 Kairos viienda istungi, käsitledes koostööd inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas;

Q.  arvestades, et EL on Egiptuse suurim majanduspartner ning peamine välisinvesteeringute allikas; arvestades, et ELi kahepoolne abi Egiptusele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist aastateks 2017–2020 on umbes 500 miljonit eurot; arvestades, et ELi välisasjade nõukogu tegi 21. augustil 2013 komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ülesandeks vaadata läbi ELi abi Egiptusele; arvestades, et nõukogu otsustas, et ELi koostööd Egiptusega kohandatakse vastavalt kohapeal toimuvatele muutustele;

R.  arvestades, et mitmes ELi liikmesriigis asuvad ettevõtted on jätkanud jälgimisseadmete ja sõjaliste kaupade eksporti Egiptusesse;

1.  mõistab karmilt hukka surmanuhtluse kasutamise Egiptuses ja nõuab, et peatataks kõik eelseisvad hukkamised; toetab kindlalt surmanuhtluse moratooriumi Egiptuses kui sammu surmanuhtluse kaotamise poole; sellega seoses mõistab hukka kõik hukkamised sõltumata nende toimumise kohast ja rõhutab veel kord, et surmanuhtluse kaotamine aitab kaasa inimväärikuse suurendamisele, nagu on sätestatud ELi inimõiguste poliitika prioriteetides; kutsub Egiptuse ametivõime üles vaatama läbi kõik täideviimata surmaotsused, et tagada nõuetele mittevastavates kohtumenetlustes süüdimõistetutele uus õiglane kohtuprotsess; tuletab meelde, et vaatamata Egiptuse julgeolekuprobleemidele ei tohiks hukkamisi kasutada terrorismivastase võitluse vahendina;

2.  kutsub Egiptuse parlamenti üles vaatama läbi Egiptuse kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse seadustiku, terrorismivastased seadused ja sõjaväekoodeksi ning palub valitsusel vaadata läbi asjaomased dekreedid, tagamaks, et surmanuhtlusega karistatavates kuritegudes süüdistatavaid tsiviilisikuid ei saadetaks mingitel asjaoludel erakorralise või sõjaväekohtu ette, kuna sellised kohtud ei vasta õiglase kohtupidamise normidele, mille Egiptus on heaks kiitnud rahvusvahelisele õigusele vastavalt võetud kohustustega ja põhiseadusega taganud; kutsub Egiptuse ametivõime üles lõpetama tsiviilisikute üle kohtumõistmine sõjaväekohtutes;

3.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud tagaksid kõikide süüdistatavate füüsilise ja psühholoogilise turvalisuse vangistuse ajal; mõistab hukka piinamise või väärkohtlemise kasutamise; kutsub Egiptuse ametivõime üles tagama, et kõik kinnipeetud isikud saaksid arstiabi, kui nad seda vajavad; kutsub ELi üles rakendama Egiptuse suhtes täielikult ekspordikontrolli, eriti seoses kaupadega, mida on võimalik kasutada piinamiseks või surmanuhtluse täideviimiseks;

4.  ärgitab Egiptust allkirjastama ja ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise fakultatiivprotokolli, mille eesmärk on surmanuhtlus kaotada, samuti ÜRO rahvusvahelise konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta; julgustab Egiptuse valitsust esitama asjaomastele ÜRO eriraportööridele avatud kutse riiki külastada;

5.  väljendab tõsist muret Egiptuse kohtutes toimuvate kollektiivsete kohtuprotsesside ning nende käigus määratud suure arvu surmanuhtluste pärast; kutsub Egiptuse kohtuasutusi üles austama ja järgima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osaline Egiptus on, ning eriti selle artiklit 14 õiguse kohta õiglasele ja õigeaegsele kohtumenetlusele, mis põhineb selgel süüdistusel ja mille käigus on tagatud süüdistatavate õiguste austamine;

6.  kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles mõistma hukka tõsiasja, et Egiptuses on viimasel ajal toime pandud murettekitavalt palju hukkamisi, ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid võitlust surmanuhtluse kasutamise vastu; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus käsitleks Egiptuse viimase aja arenguid ja kasutaks kõiki tema käsutuses olevaid mõjutusvahendeid, et peatada eelseisvad hukkamised ning julgustada Egiptuse ametivõime täitma oma kohustusi vastavalt rahvusvahelistele normidele ja õigusele;

7.  nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid tagaksid, et ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetide raames rände haldamise või terrorismivastase võitluse käigus ei saaks kannatada inimõigused; rõhutab, kui tähtis on ELi jaoks koostöö Egiptuse kui olulise naaberriigi ja partneriga; nõuab tungivalt, et Egiptus järgiks 27. juulil 2017. aastal vastu võetud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteete, et edendada kooskõlas oma põhiseaduse ja rahvusvaheliste standarditega demokraatiat, põhivabadusi ja inimõigusi;

8.  mõistab hukka terrorirünnakud Egiptuses; avaldab siirast kaastunnet terrorismiohvrite perekondadele; väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga ning kinnitab taas oma pühendumust võidelda radikaalsete ideoloogiate leviku ja terrorirühmitustega;

9.  tuletab Egiptuse valitsusele meelde, et Egiptuse ja selle rahva pikaajaline heaolu on tihedalt seotud üldiste inimõiguste kaitsmisega ning selliste demokraatlike ja läbipaistvate institutsioonide loomise ja kindlustamisega, mis tegelevad kodanike põhiõiguste kaitsmisega;

10.  toetab Egiptuse rahva enamuse püüdlusi, kes soovib luua vaba, stabiilse, jõuka, kaasava ja demokraatliku riigi, mis austab inimõiguste ja põhivabaduste osas oma riiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi;

11.  peab väga murettekitavaks Egiptuse praegust olukorda, kus piiratakse demokraatlikke põhiõigusi, eelkõige sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust, poliitilist pluralismi ja õigusriigi põhimõtet; nõuab, et ametivõimud, julgeolekujõud ja -teenistused ning muud rühmad Egiptuses lõpetaksid kõik vägivallaaktid, kihutustöö, vihkamist õhutavad avaldused, tagakiusamise, hirmutamise, kadunuks jääma sundimise ja tsenseerimise, mis on suunatud poliitiliste vastaste, meeleavaldajate, ajakirjanike, blogipidajate, üliõpilaste, naisõiguslaste, kodanikuühiskonna aktivistide, LGBTI‑inimeste, valitsusväliste organisatsioonide ja vähemuste, sh nuubialaste vastu; mõistab hukka ülemäärase vägivalla kasutamise meeleavaldajate vastu; nõuab, et kohe ja tingimusteta vabastataks kõik isikud, kes peeti kinni selle tõttu, et nad kasutasid rahumeelselt sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning nõuab kõigi inimõiguste rikkumiste sõltumatut ja läbipaistvat uurimist;

12.  tuletab meelde oma jätkuvat sügavat pahameelt Itaalia teadlase Giulio Regeni piinamise ja tapmise pärast ning mõistab veel kord hukka asjaolu, et selle julma tapmise uurimine ei edene; rõhutab, et avaldab Euroopa ametiasutustele jätkuvalt survet teha Egiptuse kolleegidega koostööd, kuni selle juhtumi kohta on tõde jalule seatud ja süüdlased vastutusele võetud;

13.  nõuab tungivalt, et president Sisi ja tema valitsus täidaksid võetud kohustuse viia läbi tõelised poliitilised reformid ja austada inimõigusi; rõhutab, et demokraatia toimimiseks on hädavajalikud usaldusväärsed ja läbipaistvad valimised, mis on tagatud 2014. aasta põhiseadusega ja kooskõlas Egiptuse rahvusvaheliste kohustustega;

14.  kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma ÜRO Inimõiguste Nõukogu eelolevatel istungjärkudel Egiptuse suhtes selge, jõulise ja ühtse positsiooni, kuni riik ei ole teinud inimõiguste valdkonnas tõelisi edusamme;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0084. (2) ELT C 399, 24.11.2017, lk 130. (3) ELT C 300, 18.8.2016, lk 34. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0044. (5) ELT C 349, 17.10.2017, lk 41. (6) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 5.