Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Haiti kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja arenguvoliniku 12. juuni 2017. aasta ühisavaldust ülemaailmse laste töö vastase päeva puhul,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu aastaaruannet, milles kirjeldatakse inimõiguste alaseid edusamme ja probleeme Haitis 2017. aastal,

–  võttes arvesse AKV‑ELi rändega tegeleva üksuse (ACP‑EU migration action) 20. juuli 2017. aasta uuringut inimkaubanduse kohta Haitis,

–  võttes arvesse Haiti rakendusaruannet, mida ÜRO Lapse Õiguste Komitee arutas 15. jaanuaril 2016,

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti üldist korrapärast läbivaatamist Haiti kohta (31. oktoober – 11. november 2016),

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokolli,

–  võttes arvesse rahvusvahelist konventsiooni kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO 7. septembri 1956. aasta lisakonventsiooni orjatöö, orjakaubanduse ja orjusele sarnaste institutsioonide ja tavade kaotamise kohta, eriti selle artikli 1 punkti d,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) lapsele sobimatu töö konventsiooni nr 182 ja ILO konventsiooni nr 138, mis käsitleb vanuse alampiiri töölevõtmisel,

–  võttes arvesse AKV‑ELi parlamentaarse ühisassamblee 2017. aasta detsembris Haitis Port‑au‑Prince’is toimunud 34. istungit;

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Haiti on üks maailma vaesemaid riike, mida iseloomustavad tõsine korruptsioon, kehv taristu, tervishoiu puudumine, madal haridustase ja ajalooliselt poliitiline ebastabiilsus, mis on peamised selle riigi suure vaesuse põhjused;

B.  arvestades, et laste kasutamine koduabilistena, millele sageli viidatakse kreoolikeelse mõistega „restavek“, on levinud kogu Haitis ja eksisteerib peamiselt karmide majandustingimuste ja lastesse suhtumise kultuuriliste eripärade tõttu;

C.  arvestades, et restavek on riigisisese inimkaubanduse ja tänapäevase orjuse vorm, millest Haitis on mõjutatud ligikaudu 400 000 last, kellest 60 % tütarlapsed; arvestades, et paljudel Haiti lastel ei ole sünnitunnistust ning nad on inimkaubanduse ja väärkohtlemise ohus; arvestades, et UNICEFi hinnangul on laste kokkupuude vägivalla ja kuritarvitamise, sealhulgas kehalise karistamise ja soopõhise vägivallaga, märkimisväärne probleem; arvestades, et iga neljas naine ning iga viies mees langeb enne 18‑aastaseks saamist seksuaalse kuritarvitamise ohvriks; arvestades, et 85 % 2–14‑aastastest lastest kannatab kodus vägivaldse kohtlemise all, 79 % langeb kehalise karistamise ohvriks ja 16 % suhtes kasutatakse äärmiselt ranget kehalist karistamist; arvestades, et umbes 750 peamiselt erasektori hallatavas ja rahastatavas lastekodus elab hinnanguliselt 30 000 last;

D.  arvestades, et restavek‑lapsed on sündinud tavaliselt maapiirkondade vaestes peredes, kellel on sissetuleku saamiseks vähe võimalusi või puuduvad need hoopis ning kes müüvad lapse toidu või raha eest teisele perekonnale;

E.  arvestades, et Haiti valitsus on teinud teatavaid jõupingutusi, et tegeleda restavek‑laste ärakasutamise probleemiga, näiteks on võetud vastu ulatuslik inimkaubanduse vastu võitlemise seadus ning meetmed, mis aitavad tuvastada koduorjuses töötavaid lapsi ja neid aidata, ning teadlikkuse suurendamise meetmed; arvestades, et lapsevanemate toetamine, nii et nad suudaksid täita oma ülesandeid, on riigi kohustus;

F.  arvestades, et paljud Haiti lapsed saavad ebapiisavat haridust ja koolitust; arvestades, et UNICEFi andmete kohaselt ei käi Haitis algkoolis 18 % 6–11‑aastastest lastest; arvestades, et umbes pool 15‑aastastest ja vanematest Haiti elanikest on kirjaoskamatud, kuna 85 % koolidest kuulub eraettevõtetele ja on väikese sissetulekuga perede jaoks liiga kallid; arvestades, et orkaan Matthew mõjutas hariduse kättesaadavust väga suurel määral, sest hävitas orkaani tõttu kõige rohkem kannatanud piirkondades 1991 koolist 1633;

G.  arvestades, et rohkem kui 175 000 inimest, kaasa arvatud kümned tuhanded lapsed, kellest said pärast orkaani Matthew oktoobris 2016 sisepõgenikud, elavad endiselt äärmiselt ebakindlates ja ohtlikes tingimustes; arvestades, et 2010. aasta maavärin nõudis üle 220 000 inimelu ning sundis põgenema umbes 800 000 last, mille tulemusena paljud neist sunniti orjatööle;

H.  arvestades, et Haiti on sunniviisilise töö ja lastega kaubitsemise lähte-, transiit- ja sihtriik; arvestades, et restaveki nähtusel on ka rahvusvaheline mõõde, sest inimkaubitsejad toimetavad paljud Haiti lapsed naabruses asuvasse Dominikaani Vabariiki;

I.  arvestades, et 2016. aasta presidendivalimistele järgnenud hiljutine valimistega seotud ja poliitiline ummikseis on tõsiselt kahjustanud Haiti suutlikkust võtta kiireloomuliste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks vastu olulised õigusaktid ja riigieelarve;

J.  arvestades, et ametnike vastutuse puudumine, eelkõige aga see, et jõu kasutamist politsei poolt ning ulatuslikke ebaseaduslikke või meelevaldseid vahistamisi ei uurita süstemaatiliselt, on soodustanud Haitis karistamatust; arvestades, et Haiti on Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi põhjal 176 riigi hulgas 159. kohal;

K.  arvestades, et Haiti on ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi kohaselt 163. kohal ning vajab pidevalt humanitaar- ja arenguabi;

L.  arvestades, et Haiti parlament kiitis 2017. aasta septembris heaks 2018. aasta riigieelarve, mille kohaselt tõstetakse ebaproportsionaalselt juba niigi vaesunud elanikkonna makse ja mis tõi pealinnas Port‑au‑Prince’is kaasa vägivaldsed rahutused ja meeleavaldused; arvestades, et majandus- ja rahandusminister Patrick Salomon esitas eelarve, milles näiteks valitsusasutuste puhastusteenused seatakse rahvatervise programmidest tähtsuselt ettepoole;

M.  arvestades, et EL on eraldanud Haitile 11. Euroopa Arengufondi raames 420 miljonit eurot, pöörates erilist tähelepanu laste toitumisele ja haridusele, et toetada laste arengut;

N.  arvestades, et EL algatas 2017. aastal projektikonkursi, mille prantsuskeelne nimetus on „La promotion des droits des enfants et la protection des enfants victimes d’exploitation, discrimination, violence et abandon“, mille peamine prioriteet oli toimetada lapsed tagasi oma bioloogiliste vanemate juurde või paigutada nad kasuperedesse;

1.  mõistab hukka asjaolu, et restavek‑nähtuse ühe ilminguna eemaldatakse Haitis väga paljud lapsed oma peredest ja pannakse sunniviisiliselt tööle; nõuab selle tava kaotamist;

2.  väljendab sügavat muret jätkuva inimõiguste rikkumise, sealhulgas soolise vägivalla, ebaseaduslike kinnipidamiste ja laste restavek‑orjastamise praktika pärast Haitis; palub Haiti valitsusel pidada selliste probleemidega võitlemisel esmatähtsaks seadusandlikke meetmeid, nimelt karistusseadustiku reformi, ning taastada kiireloomuliste reformide elluviimiseks riigis põhiinstitutsioonid, mis seiskusid hiljutise poliitilise ummikseisu tõttu;

3.  kutsub Haiti valitsust üles rakendama kiiresti meetmeid tegelemaks puudustega, mis viivad laste koduse orjatööni, ning kaitsma hooletusse jäetud ning kuritarvitamise, vägivalla või lapstööjõu kasutamise ohvriks langenud lapsi;

4.  palub ELil ja selle liikmesriikidel veelgi tõhustada oma abi Haitile lastekaitsemeetmete rakendamisel, sh programmid ja partnerlused, mille eesmärk on võidelda vägivalla, väärkohtlemise ja laste ärakasutamise vastu; kutsub Haiti valitsust üles seadma restaveki tava vastast võitlust prioriteediks ja kindlustama selleks piisavate vahenditega menetlused, sealhulgas sotsiaaltöötajate koolitamise, et aidata restaveki lapsi neid kuritarvitavatest peredest eemaldada ning pakkuda neile nende füüsiliste ja psühholoogiliste vajaduste täitmiseks taastusravi;

5.  kutsub Haiti valitsust üles kehtestama haldussüsteemi, mis tagaks, et kõik vastsündinud registreeritakse kohe pärast sündi, samuti meetmeid, et registreerida need, keda sünnijärgselt ei registreeritud, ja registreerida nad elukohajärgselt;

6.  julgustab Haiti ametivõime ja abiandjaid suunama olulisi ressursse, mida praegu kulutatakse kallitele, kuid halva kvaliteediga lastekodudele, kogukonnapõhistele teenustele, mis tugevdavad perede ja kogukondade suutlikkust oma laste eest piisavalt hoolitseda;

7.  kutsub Haiti valitsust ja neid ELi liikmesriike, kes seda veel ei ole teinud, reservatsioonideta ratifitseerima järgmisi lastega kaubitsemise ja laste orjuse vastase võitluse seisukohalt olulisi konventsioone:

8.  nõuab, et ELi arenguabis pöörataks erilist tähelepanu abile, millega aidataks kiiresti reformida kohtusüsteemi ning koolitada prokuröre ja kohtunikke vägistamis- ja seksuaalse vägivalla juhtumitega tegelemiseks, tagades, et politseid ja kohtunikke õpetataks naiste ja tütarlaste poolt teadaantud soopõhise vägivalla juhtumeid erapooletult käsitlema;

9.  märgib, et Haiti parlament võttis 2017. aasta septembris vastu aasta eelarve; rõhutab hiljuti tehtud edusamme seoses õigusega haridusele, eelkõige üldise, vaba ja kohustusliku hariduse programmi kaudu, mis nõuab nii tõhusat järelevalvesüsteemi ja tagamise täitmist kui ka pidevat rahalist panust Haiti riigieelarvest ja ELi arenguabist; nõuab suurema tähelepanu pööramist restavek‑laste heaolule ja rehabilitatsioonile, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevatele, puudega, õpiraskustega ja maapiirkondade lastele järgmise Euroopa Arengufondi ja Haiti riikliku näidisprogrammi raames, sealhulgas ühise korrapärase eduaruande kaudu, milles kirjeldatakse võetud meetmeid ja nende mõjusust restavek‑nähtuse vastu võitlemisel;

10.  eeldab, et EL ja selle liikmesriigid, kes on lubanud Haitile orkaani Matthew järel abi, peavad kinni oma lubadustest ja aitavad riigil lahendada oma pikaajalised probleemid;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, AKV‑ELi ministrite nõukogule, CARIFORUMi institutsioonidele, Haiti ja Dominikaani Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.