Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2016/0392(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0021/2018

Esitatud tekstid :

A8-0021/2018

Arutelud :

PV 28/02/2018 - 21
CRE 28/02/2018 - 21

Hääletused :

PV 01/03/2018 - 8.7
CRE 01/03/2018 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 13/03/2019 - 11.14

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0049
P8_TA(2019)0178

Vastuvõetud tekstid
PDF 787kWORD 89k
Neljapäev, 1. märts 2018 - Brüssel
Piiritusjookide määratlemine, esitlemine ja märgistamine ning nende geograafiliste tähiste kaitse ***I
P8_TA(2018)0049A8-0021/2018

Euroopa Parlamendi 1. märtsil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset (COM(2016)0750 – C8‑0496/2016 – 2016/0392(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvus ja aus konkurents. Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmine on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandussektoriga.
 (3)  Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, teha lõpu asümmeetrilisele teabele, ennetada eksitavat tegevust ning tagada turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi. Kõnealused meetmed peaksid aitama säilitada liidu piiritusjookide saavutatud mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise traditsioone ning kasvavat nõudlust tarbijakaitse ja teabe järele. Ka tehnoloogiliste uuendustega tuleks arvestada, kui sellised uuendused tagavad piiritusjoogi parema kvaliteedi, mõjutamata seejuures asjaomase piiritusjoogi traditsioonilisi omadusi. Piiritusjookide tootmist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/20021a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/20111b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/6251c ning see on tihedalt seotud põllumajandussektoriga. Olles ühtlasi liidu põllumajanduse peamine turuväljund, mõjutab kõnealune seos otsustavalt liidus toodetud piiritusjookide kvaliteeti, ohutust ja mainet. Õigusraamistikuga tuleks seetõttu rõhutada tihedat seost põllumajandusliku toidutööstusega.
____________________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (EÜT L 95, 7.4.2017, lk 1).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)   Piiritusjookidele kohaldatavad meetmed kujutavad endast põllumajandusliku toidutööstuse jaoks kehtestatud üldiste normidega võrreldes erijuhtu. Eripära tuleneb siinkohal traditsiooniliste tootmisviiside säilitamisest, piiritusjookide tihedatest seostest põllumajandussektoriga, kvaliteetsete toodete kasutamisest ja püüdest kaitsta tarbijate ohutust, mida piiritusjookide sektor lubab alati järgida.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks. Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.
 (4)  Et piiritusjooke käsitlevate õigusaktide lähenemisviis oleks süsteemsem, tuleks käesolevas määruses sätestada selged kriteeriumid piiritusjookide kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitseks, mis ei piira liidu erinevate ametlike keelte ja tähestike kohaldamist. Määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või destillaatide kasutamise kohta alkohoolsete jookide tootmisel ning piiritusjookide nimetuste kasutamise kohta toiduainete esitlemisel ja märgistamisel.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Selline päritolutähistus peaks vastama ühtlustatud kriteeriumidele. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
 (15)  Mõnel juhul võivad toidukäitlejad olla sunnitud osutama piiritusjoogi päritolule või soovida seda teha, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile. Seetõttu oleks vaja kehtestada erisätted päritoluriigi või päritolupaiga tähistamiseks piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS-leping”), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ12.
 (17)  Geograafiliste tähiste kaitse puhul on oluline võtta arvesse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (edaspidi „TRIPS‑leping“), eriti selle artikleid 22 ja 23, ning üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (edaspidi „GATTi leping“), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ12. Selleks et suurendada kaitset ja võidelda tõhusamalt võltsimise vastu, tuleks sellist kaitset kohaldada ka liidu tolliterritooriumi läbivate transiitkaupade suhtes.
__________________
 __________________
12 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
 12 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/201213 piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.
 (18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/201213 piiritusjookide suhtes ei kohaldata. Seepärast tuleks ette näha piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset käsitlevad eeskirjad. Komisjon peaks registreerima geograafilised tähised, mis näitavad piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine, traditsiooniline töötlemis- ja tootmisviis või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga.
_________________
 _________________
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)  On asjakohane, et geograafilise tähisega piiritusjookide suhtes, mis toodetakse kaitsva päritolutähiseta veinidest ja on käesoleva määruse kohaselt registreeritud, kohaldataks samu tootmisvõimsusega seotud juhtimisvahendeid, mida võib kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1308/20131a.
_______________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Kooskõlas TRIPS-lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas tunnistada automaatselt ka liidu olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud põhjalikumad ja läbiproovitumad menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave on elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada geograafiliste tähiste elektrooniline register.
 (19)  Kooskõlas TRIPS‑lepinguga tuleks kehtestada liidu või kolmanda riigi geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja võimaliku mittetunnistamise menetlused ning samas automaatselt tunnistada ka liidu kehtivate registreeritud geograafiliste tähiste staatust. Selleks et geograafiliste tähiste menetluseeskirjad oleksid kõikide asjaomaste sektorite puhul järjepidevad, tuleks piiritusjookide eripära arvestades võtta neid hõlmavate menetluseeskirjade koostamisel aluseks määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks sätestatud samasugused menetluseeskirjad. Selleks et registreerimismenetlusi lihtsustada ning tagada, et toidukäitlejatele ja tarbijatele mõeldud teave oleks elektrooniliselt kättesaadav, tuleks sisse seada läbipaistev, põhjalik ja kergesti juurdepääsetav geograafiliste tähiste elektrooniline register, millel oleks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga samaväärne õigusjõud. Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt registreeritud geograafilised tähised peaks komisjon automaatselt registreerima. Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas esitatud geograafiliste tähiste sama määruse artikli 20 kohase kontrollimise lõpule viima enne käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Käesoleva määruse järgimise eest peaksid vastutama liikmesriikide asutused ning komisjonil peaks olema võimalik selle järgimist jälgima ja kontrollima. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.
 (20)  Piiritusjookide sektori maine ja väärtuse säilitamiseks on tähtis hoida kõrget kvaliteeditaset. Liikmesriikide asutused peaksid vastutama kvaliteeditaseme tagamise eest käesoleva määruse järgimise abil. Määruse ühetaolise kohaldamise kindlustamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik selle täitmist jälgida ja kontrollida. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid olema kohustatud omavahel vastavat teavet jagama.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
(21)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.
 (21)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada kvaliteedipoliitika rakendamiseks ning piiritusjookide hea kvaliteedi ja mitmekesisuse võimaldamiseks oma territooriumil toodetud piiritusjookide tootmise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise jaoks rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas määruses.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia edusamme, asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste kaitse tagamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte tehniliste mõistete muutmise ja nende suhtes kehtestatud erandite puhul, samuti piiritusjookide kategooriates esitatud nõuete puhul ja erieeskirjade puhul seoses teatavate käesoleva määruse I peatükis sätestatud piiritusjoogikategooriatega, käesoleva määruse II peatükis osutatud märgistamise ja esitlemisega, käesoleva määruse III peatükis osutatud geograafiliste tähistega ning käesoleva määruse IV peatükis osutatud kontrolli ja teabevahetusega.
 (22)  Selleks et võtta arvesse tarbijate muutuvaid nõudmisi, tehnoloogia ja asjakohaste rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, ning arvestamaks traditsioonilisi laagerdumisprotsesse ja erijuhtumina importivate kolmandate riikide seadusandlust, samuti geograafiliste tähiste täieliku kaitse tagamiseks, võttes samas arvesse traditsiooniliste valmistusviiside olulisust, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida komisjonile õigus võtta vastu õigusakte seoses piiritusjookide kategooriatele kehtestatud tehniliste mõistete ja nõuete muutmise ja nende suhtes erandite tegemisega ning neist mõningate suhtes kehtivate erieeskirjadega, mida käsitletakse käesoleva määruse I peatükis, seoses käesoleva määruse II peatükis käsitletud märgistamise ja esitlemisega, III peatükis käsitletud geograafiliste tähistega ning IV peatükis käsitletud kontrolli ja teabevahetusega.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Et kiiresti reageerida majanduslikele ja tehnoloogilistele arengutele, mis on seotud selliste käesoleva määrusega hõlmatud piiritusjookidega, mis ei kuulu ühegi kategooria alla ja mille kohta ei ole tehnilist kirjeldust, samuti selleks, et kaitsta tarbijaid ja tootjate majanduslikke huvisid ning ühtlustada kõnealuste piiritusjookidega seotud tootmis- ja kvaliteedinõudeid, tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, milles käsitletakse teatavatel tingimustel uute piiritusjoogikategooriate ja nende tehniliste kirjelduste lisamist käesoleva määruse II lisa I ja II osas loetletutele.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt i - sissejuhatav osa
i)  kas otse, mõnel järgmisel meetodil:
 i)  kas otse, mõnel järgmisel meetodil eraldiseisvana või kombineeritult:
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d - alapunkt i – taane 2
–  taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende segudes;
 –  taimematerjalide leotamisel või samalaadsel töötlemisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, põllumajandusliku päritoluga destillaadis või käesolevas määruses määratletud piiritusjookides või nende kombinatsioonides;
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt i – taane 3 – sissejuhatav osa
–  lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte järgmistest ainetest:
 –  lisades põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholile, põllumajandusliku päritoluga destillaadile või piiritusjookidele ühte või mitut järgmistest ainetest:
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt ii – sissejuhatav osa
ii)  lisades piiritusjoogile ühte järgmistest ainetest:
 ii)  lisades piiritusjoogile mõnda järgmistest ainetest eraldi või omavahel kombineerituna:
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – alapunkt d – alapunkt ii – taane 4 a (uus)
–  joogid;
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa
(3)  „segu“ — piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe järgmise aine segamisel:
 3)  „segu“ – piiritusjook, mis on loetletud II lisa I osas või mis on saadud geograafilise tähisega piiritusjoogi ja ühe või mitme järgmise aine segamisel:
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 – punkt b a (uus)
ba)  põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol;
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa
(4)  „liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos järgmisega:
 4)  „liitnimetus“ – kombinatsioon II lisa I osas loetletud piiritusjoogi müüginimetusest või selle piiritusjoogi geograafilisest tähisest, millest pärineb lõpptoote alkohol, koos ühe või mitme järgmisega:
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 6
(6)  „geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;
 6)  „geograafiline tähis“ – käesoleva määruse kohaselt registreeritud nimetus, mis näitab piiritusjoogi pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui piiritusjoogi teatav omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga;
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 7
(7)  „tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama;
 7)  „tootespetsifikaat“ – geograafilise tähise kaitse taotlusele lisatud kirjeldus, milles on loetletud tingimused, millele piiritusjook peab vastama, ning mis ühtib määruses (EÜ) nr 110/2008 osutatud tehnilise toimikuga;
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 11 a (uus)
11a)  „rühm“ – piiritusjookide tootjate, töötlejate või importijate valdkonnaspetsiifiliselt korraldatud ühendus, millel on märkimisväärne käive;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 11 b (uus)
11b)  „põllumajandusliku päritoluga“ – saadud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Alkohol, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ning alkohoolsete jookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.
 1.  Alkohol, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel ning piiritusjookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamisel või lahustamisel, peab olema põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Destillaadid, mida kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel ning alkohoolsete jookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peavad olema eranditult põllumajandusliku päritoluga.
 2.  Destillaadid, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel ning piiritusjookide valmistamiseks vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamisel või lahustamisel, peavad eranditult olema põllumajandusliku päritoluga.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Etüülalkoholi või põllumajandusliku päritoluga destillaatide turustamisel tuleb nende valmistamiseks kasutatud tooraine ära märkida elektroonilistes saatedokumentides.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
e)  toote lõppmaitse ümardamiseks magustatakse neid üksnes kooskõlas I lisa punktiga 3.
 e)  neid magustatakse üksnes toote lõppmaitse ümardamiseks. Invertsuhkruna väljendatud magusainete suurim sisaldus ei või ületada II lisas iga kategooria jaoks kehtestatud künniseid.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e
e)  olla magustatud nii, et need vastaksid teatavatele tooteomadustele, vastaksid I lisa punktile 3 ning võttes arvesse liikmesriikide asjakohaseid õigusakte.
 e)  olla magustatud.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3 – punkt e
e)  olla magustatud nii, et nad vastaksid teatavatele tooteomadustele, ning kooskõlas I lisa punktiga 3.
 e)  olla magustatud.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5
Artikkel 5
 Artikkel 5
Delegeeritud volitused
 Delegeeritud volitused
1.  Kooskõlas artikliga 43 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
 1.  Kooskõlas artikliga 43 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
a)   I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine;
 a)  I lisas sätestatud tehniliste mõistete muutmine.
b)  II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriatega seotud nõuete ning II lisa II osas loetletud teatavaid piiritusjooke hõlmavate erieeskirjade muutmine.
Esimese lõigu punktides a ja b osutatud delegeeritud aktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust, vastavate rahvusvaheliste standardite arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest.
 Esimese lõigu punktis a osutatud delegeeritud aktide puhul tuleb piirduda üksnes nende tõendatud vajadustega, mis tulenevad tarbijate nõudmistest, tehnoloogilisest arengust, vastavate rahvusvaheliste standardite arengust või tooteinnovatsiooni vajadusest, võttes seejuures arvesse liikmesriikide tavade tähtsust.
2.  Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusakte uute piiritusjoogikategooriate lisamiseks II lisasse.
Uue kategooria võib lisada järgmistel tingimustel:
a)  piiritusjoogi turustamine teatava nimetuse all ja vastavalt ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele on majanduslikult ja tehniliselt vajalik tarbijate ja tootjate huvide kaitsmiseks;
b)  piiritusjoogile kuulub märkimisväärne turuosa vähemalt ühes liikmesriigis;
c)  uue kategooria nimetuses kajastub laialt kasutatav nimi või kui see ei ole võimalik, peab nimetus olema kirjeldava iseloomuga, viidates eelkõige piiritusjoogi valmistamiseks kasutatavale toorainele;
d)  koostada tuleb uue kategooria tehnilised kirjeldused, mis põhinevad olemasoleva kvaliteedi hindamisel ja liidu turul kasutatavatel tootmisnäitajatel. Tehniliste kirjelduste koostamisel tuleb järgida kohaldatavaid tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte ja võtta arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid. Nendega tagatakse aus konkurents liidu tootjate vahel ja liidu piiritusjookide hea maine.
3.  Erandjuhul, kui see on importiva kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud, antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 43 seoses eranditega I lisas sätestatud tehniliste mõistete nõuetest, seoses II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul kehtestatud nõuetega ning seoses II lisa II osas loetletud piiritusjooke hõlmavate erieeskirjadega.
 3.  Erandjuhul, kui see on importiva kolmanda riigi õigusaktidega ette nähtud, antakse komisjonile ka õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 43 seoses eranditega I lisas sätestatud tehniliste mõistete nõuetest, seoses II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooriate puhul kehtestatud nõuetega ning seoses II lisa II osas loetletud piiritusjooke hõlmavate erieeskirjadega.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a.  Teatavatesse piiritusjookide tootekategooriatesse kuuluvate jookide päritolu tähistamiseks kasutatavate toorainete või taimede nimetusi võib kasutada kõigi toiduainete, sealhulgas piiritusjookide kirjeldamisel ja esitlemisel, tingimusel et tarbijaid ei eksitata, seda eriti piiritusjookide puhul.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooria 15–47 nõuetele, võib seda müüa ühe või mitme vastavas kategoorias ette nähtud müüginimetuse all.
 3.  Kui piiritusjook vastab rohkem kui ühe II lisa I osas loetletud piiritusjoogikategooria nõuetele, võib seda turule lasta ühe või mitme vastavas kategoorias ette nähtud müüginimetuse all.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Kui müüginimetust on esimese lõigu punkti a kohaselt täiendatud või see on asendatud, võib kõnealuses punktis osutatud geograafilist tähist üksnes täiendada kas:
 Kui ametlikku nimetust on esimese lõigu punkti a kohaselt täiendatud või see on asendatud, võib kõnealuses punktis osutatud geograafilist tähist üksnes täiendada kas:
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a
a)  nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artiklis 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, või
 a)  nimetustega, mis olid 20. veebruaril 2008 olemasolevate geograafiliste tähiste puhul artikli 34 lõike 1 tähenduses juba kasutusel, sealhulgas nimetustega, mida liikmesriikides on traditsiooniliselt kasutatud, osutamaks et tootel on siseriikliku õiguse alusel kaitstud päritolunimetus, või
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 2 – punkt b
b)  vastavas tootespetsifikaadis osutatud sõnadega.
 b)  vastavas tootespetsifikaadis lubatud sõnadega.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a
a)  toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud etüülalkohol, mis võib sisalduda toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainetes; ning
 a)  toiduainete tootmisel kasutatav alkohol peab olema saadud eranditult liitnimetuses või viites osutatud piiritusjoogist, välja arvatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, mida võib kasutada toiduainete tootmiseks kasutatud lõhna- ja maitseainete kandjana; ning
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 5
5.  Toiduaine esitlemisel ei paigutata piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele osutavat viidet müüginimetusega samale reale. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 teist lõiku, on alkohoolsete jookide esitlemisel kasutatav viide väiksema kirjasuurusega kui müüginimetuses ja liitnimetuses kasutatav kirjasuurus.
 5.  Ilma, et see piiraks määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 13 lõike 1 kohaldamist, ei paigutata toiduaine esitlemisel piiritusjoogi kategooriale või geograafilisele tähisele osutavat viidet müüginimetusega samale reale. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 3 teise lõigu kohaldamist, peab alkohoolsete jookide esitlemisel kasutatava viite kirjasuurus olema müüginimetuses ja liitnimetuses kasutatavast kirjasuurusest väiksem.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Märgistamine alkoholi lisamise korral
Kui II lisa 1.–14. kategooria piiritusjoogile on lisatud lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses, kannab see piiritusjook müüginimetust „piiritusjook“. Ta ei või kanda 1.–14. kategooria piiritusjookidele reserveeritud nimetusi.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
Segu müüginimetus on „piiritusjook“.
 Segu müüginimetus on „piiritusjook“ ning see kirjutatakse märgisele selgelt ja silmapaistvale kohale.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3
3.  Piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab kõige lühema laagerdumisajaga alkohoolsele komponendile ja tingimusel, et piiritusjook on laagerdunud liikmesriigi maksuasutuste järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all.
 3.  Piiritusjoogi esitlemisel või märgistamisel võib joogi laagerdumisaeg või vanus olla täpsustatud üksnes juhul, kui see viitab kõige lühema laagerdumisajaga alkohoolsele komponendile ja tingimusel, et kõik piiritusjoogi laagerdumise etapid on toimunud liikmesriigi maksuasutuste järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all. Komisjon loob avaliku registri, kus on loetletud kõigi liikmesriikide määratud asutused, kes teostavad järelevalvet laagerdumisprotsessi üle.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
3a.  Kui piiritusjoogi laagerdumisaeg või vanus esitatakse selle tutvustamisel või joogi märgisel, tuleb see esitada ka elektroonilistel saatedokumentidel.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 b (uus)
3b.  Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib dünaamilise „criaderas y solera“ laagerdamismeetodi abil laagerdatud brändi esitlemisel või märgistamisel näidata II lisas kirjeldatud meetodil arvutatud brändi keskmist laagerdumisaega üksnes juhul, kui brändi laagerdumisprotsessi suhtes on kohaldatud pädeva asutuse lubatud kontrollisüsteemi. Brändi keskmine laagerdumisaeg esitatakse märgisel aastates ja koos viitega „criaderas y solera“ laagerdamismeetodile.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Juhul kui piiritusjoogi päritolu on märgitud, peab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/201316 artikli 60 kohaselt vastama päritoluriigile või päritolupiirkonnale.
 1.  Juhul kui piiritusjoogi päritolu on märgitud, peab see vastama paigale või piirkonnale, kus toimus valmistoote tootmisprotsessi etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised omadused.
__________________
16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõik 1 a (uus)
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib liidus toodetud ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul nende geograafilise tähise ja II lisas osutatud kaldkirjas mõisted tõlkida teise keelde, kui see on importiva riigi õiguslik nõue.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14
Artikkel 14
 Artikkel 14
Liidu kaitstud geograafiliste tähiste sümboli kasutamine
 Liidu geograafilise tähise sümboli kasutamine
Piiritusjookide märgistamisel ja esitlemisel võib kasutada liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit.
 Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõike 7 kohaselt vastu võetud liidu kaitstud geograafilise tähise sümbolit võib kasutada geograafilist tähist kandvate piiritusjookide esitlemisel ja märgistamisel.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16
Artikkel 16
 Artikkel 16
Delegeeritud volitused
 Delegeeritud volitused
1.  Selleks et võtta arvesse tarbijate kasvavaid nõudmisi, tehnoloogilist arengut, vastavate rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud akte, milles käsitletakse järgmist:
 1.  Selleks et võtta arvesse tarbijate kasvavaid nõudmisi, tehnoloogia arengut, vastavate rahvusvaheliste standardite arengut ning vajadust parandada tootmise ja turustamise majanduslikke tingimusi, tagades samal ajal tarbijate kaitse ning võttes arvesse traditsioonilisi valmistusviise, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
a)  piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;
 a)  piiritusjookide märgisel esitatud tähiseid käsitlevate eeskirjade muudatused liitnimetuste või viidete osas;
b)  segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ja
 b)  segude esitlemise ja märgistamise eeskirjade muudatused ning
c)  piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.
 c)  piiritusjookide analüüsiks kasutatavate liidu viitemeetodite ajakohastamine ja täiendamine.
2.  Selleks et võtta arvesse traditsioonilisi laagerdumisprotsesse liikmesriikides, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid artikli 11 lõikest 3 seoses laagerdumisaja või vanuse märkimisega piiritusjookide esitlemisel või märgistamisel.
 2.  Selleks et võtta arvesse liikmesriikides traditsioonilisi laagerdumisprotsesse, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid artikli 11 lõikest 3 seoses laagerdumisaja või vanuse märkimisega piiritusjookide esitlemisel või märgistamisel.
3.  Erandjuhtudel, kui importiva kolmanda riigi õigusaktid seda nõuavad, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandite tegemist käesolevas peatükis sisalduvatest esitlemise ja märgistamise sätetest.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
1.  Kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
 1.  Geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.  Kaitstud geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kandvaid piiritusjooke kaitstakse:
 2.  Geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kandvaid piiritusjooke kaitstakse:
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
i)  sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile; või
 i)  sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile, sealhulgas koostisainetena kasutatavatel toodetel; või
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b
b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend;
 b)  väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud sõna „stiili“, „liiki“, „sorti“, „meetodil“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „lõhna või maitsega“, „sarnane“ või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c
c)  muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad anda vale mulje toote päritolust;
 c)  muude toote lähtekohta, päritolu, laadi, koostisaineid või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest toote esitlemisel või märgistamisel, mis võivad anda vale mulje toote päritolust;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
3.  Kaitstud geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks artikli 32 lõike 1 tähenduses.
 3.  Geograafilised tähised ei tohi muutuda liidus üldnimedeks artikli 32 lõike 1 tähenduses.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõikes 2 osutatud geograafiliste tähiste kaitset tuleb kohaldada ka kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, kuid mida liidus vabasse ringlusse ei lasta.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine, millele on osutatud lõikes 2.
 4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et lõpetada lõikes 2 osutatud geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)
4a.  Liikmesriigid võivad kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) artiklite 61–72 sätteid piirkondade suhtes, kus valmistatakse veine, mis sobivad geograafilise tähisega piiritusjookide tootmiseks. Nimetatud sätete kohaldamisel võib kõnealused piirkonnad lugeda piirkondadeks, kus võib toota kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veine.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt e
e)  piiritusjoogi valmistamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
 e)  piiritusjoogi tootmisviisi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotleja või taotlejate rühm (edaspidi „taotleja“) peab seda vajalikuks ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks või algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 1 – punkt f
f)  piiritusjoogi teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning punktis d osutatud geograafilise piirkonna vaheline seos;
 f)  üksikasjad, mis näitavad seost geograafilise piirkonna või geograafilise päritoluga;
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a
a)  taotlejate rühma ja asutuste nimed ja aadressid või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;
 a)  taotleja ja nende asutuste või olemasolu korral nende organite nimed ja aadressid, kes kontrollivad vastavust tootespetsifikaadi sätetele;
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i
i)  tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus ja kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;
 i)  tootespetsifikaadi põhielemendid: piiritusjoogi nimetus, kategooria ja kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad, ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – punkt a
a)  taotlejate rühma nimi ja aadress;
 a)  taotleja nimi ja aadress;
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2 – punkt c
c)  liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlejate rühma esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;
 c)  liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotleja esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 3
Ühistaotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm otse või vastava kolmanda riigi asutuste kaudu. See peab sisaldama artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 20 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
 Ühistaotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotleja otse või vastava kolmanda riigi asutuste kaudu. See peab sisaldama artikli 20 lõike 2 punktis c osutatud kinnitust kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Artiklis 20 sätestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 5
5.  Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.
 5.  Kui taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda, esitatakse taotlus komisjonile asjaomase kolmanda riigi asutuse vahendusel.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22
Artikkel 22
 välja jäetud
Ajutine riigisisene kaitse
1.  Liikmesriik võib ajutiselt pakkuda nimetusele riigi tasandil kaitset, mis algab komisjonile taotluse esitamise päevast.
2.  Kõnealune riigisisene kaitse kaotab kehtivuse alates käesoleva määruse kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.
3.  Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale peatükile ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.
4.  Liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja meetmed ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1
1.  Komisjon vaatab iga artikli 21 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki tingimustele. Hindamine ei tohiks kesta kauem kui 12 kuud. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon viivituse põhjused taotlejale kirjalikult.
 1.  Komisjon vaatab iga artikli 21 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab käesoleva peatüki tingimustele. Läbivaatamisel kontrollitakse, et taotluses ei leiduks silmatorkavaid vigu, ning see ei kesta üldjuhul üle kuue kuu. Nimetatud tähtaja ületamise korral teatab komisjon taotlejale otsekohe kirjalikult viivituse põhjustest.
Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.
 Komisjon avaldab vähemalt iga kuu loetelu nimetustest, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, koos taotluste esitamise kuupäevadega.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 1
1.  Kui komisjon leiab artikli 23 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 1.  Kui komisjon leiab artikli 23 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab ta kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega lükatakse taotlus tagasi.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
2.  Kui komisjonile ei esitata artikli 24 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon, kohaldamata artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.
 2.  Kui komisjonile ei esitata artikli 24 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega nimetus registreeritakse.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt a
a)  juhul kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või
 a)  juhul kui jõuti kokkuleppele, võtab kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid nime registreerimiseks ja vajaduse korral artikli 23 lõike 2 kohaselt avaldatud teabe muutmiseks, kui need muudatused ei ole olulised, või
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt b
b)  kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 b)  kui kokkuleppele ei jõutud, võtab kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega tehakse otsus registreerimise kohta.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Siseriikliku õiguse kohaldamisel järgitakse taotluste puhul siseriiklikku menetlust.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 3
3.  Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.
 3.  Taotluse läbivaatamisel käsitletakse ainult kavandatud muudatusi.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et tühistada kaitstud geograafilise tähise registreerimine, kui:
 Komisjonil on õigus võtta omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel kooskõlas artikliga 43 vastu käesolevat määrust täiendav delegeeritud õigusakt, et tühistada kaitstud geograafilise tähise registreerimine, kui:
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 1 – punkt b
b)  vähemalt seitsme aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.
 b)  vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole geograafilise tähisega toodet turule viidud.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 3
Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõik 3 a (uus)
Geograafilise tähise registreerimise tühistamise aktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 1
Komisjon võtab artikli 44 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalik ajakohastatav elektrooniline register (edaspidi „register“) ning hallata seda.
 Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 käesoleva määruse täienduseks vastu delegeeritud õigusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud piiritusjookide geograafiliste tähiste avalik ajakohastatav elektrooniline register (edaspidi „register“), mis asendab määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisa ning millel on samaväärne õigusjõud, ning hallata seda. Register [sisestage joonealune märkus, millel on otselink asjaomasele saidile] annab otsese juurdepääsu kõikidele geograafiliste tähistena registreeritud piiritusjookide toote spetsifikatsioonidele.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 2
Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
 Komisjonil on õigus vastavalt artiklile 43 käesoleva määruse täienduseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 3
Kolmandates riikides toodetud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus liidu osalusega rahvusvahelise lepingu kohaselt, võib kanda registrisse kaitstud geograafiliste tähistena.
 Kolmandates riikides toodetud piiritusjookide geograafilised tähised, mida kaitstakse liidus liidu osalusega rahvusvahelise lepingu kohaselt, võib kanda registrisse kaitstud geograafiliste tähistena alles siis, kui komisjon on võtnud selle kohta vastu delegeeritud õigusakti.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3 a (uus)
3a.  Käesoleva määruse artikli 2 kohane piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse ei piira kaitstud geograafilisi tähiste ja toodete päritolunimetuste kohaldamist, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 93.
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 3
3.  Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui toote valmistamine või vastava piiritusjoogikategooria puhul kohustuslikud valmistamisetapid ei toimu asjaomases geograafilises piirkonnas.
 3.  Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui toote vastava piiritusjoogikategooria puhul kohustuslikud etapid ei toimu asjaomases geograafilises piirkonnas.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34
Artikkel 34
 Artikkel 34
Rakendamisvolitused olemasolevate geograafiliste tähiste puhul
 Volitused olemasolevate geograafiliste tähiste puhul
1.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised automaatselt kaitstud geograafiliste tähistena käesoleva määruse alusel. Komisjon kannab need registrisse.
 Määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt on kaitstud piiritusjookide geograafilised tähised automaatselt kaitstud geograafiliste tähistena käesoleva määruse alusel. Komisjon kannab need registrisse.
2.  Kui määruse (EÜ) nr 110/2008 lõikes 20 osutatud olemasolevad kaitstud geograafilised tähised ei vasta artikli 2 lõike 1 punktile 6, võib komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist nende kaitse omal algatusel rakendusaktidega tühistada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
b)  toote sertifitseerimisasutusena tegutsev kontrolliasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/200419 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses.
 b)  toote sertifitseerimisasutusena tegutsev delegeeritud asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/62519, artikli 3 punkti 5 tähenduses.
__________________
 __________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017 lk 1).
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 2
Ilma et see piiraks liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kannavad kõnealuse tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kontrollitavad toidukäitlejad.
 Ilma et see piiraks liikmesriikide siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kannavad kõnealuse tootespetsifikaatidele vastavuse kontrolli kulud kontrollitavad ettevõtjad.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 5
5.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused, mille ülesanne on kontrollida kaitstud geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema erialase ettevalmistusega personal ja vahendid, mis on vajalikud asjaomaste ülesannete täitmiseks.
 5.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused, mille ülesanne on kontrollida geograafilise tähise vastavust tootespetsifikaatidele, peavad olema objektiivsed ja erapooletud. Nende käsutuses peavad olema erialase ettevalmistusega personal ja vahendid, mis on vajalikud asjaomaste ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artiklitega 35–36 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid.
 1.  Käesoleva määruse artiklitega 35–36 ette nähtud kontrollide puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruses (EL) 2017/625 sätestatud menetlusi ja nõudeid.
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2
2.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41–43.
 2.  Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EL) 2017/625 artiklitele 109–111.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 3
3.  Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.
 3.  Määruse (EL) 2017/625 artikli 113 lõikes 1 osutatud aastaaruanded sisaldavad eraldi jaos teavet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise kohta.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38
Artikkel 38
 Artikkel 38
Delegeeritud volitused
 Delegeeritud volitused
1.  Selleks et võtta arvesse määratletud geograafilise piirkonna eripära, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte järgmistes valdkondades:
a)  asjaomase geograafilise piirkonna määratlemise lisakriteeriumid ning
b)  piirangud ja erandid seoses tootmisega määratletud geograafilises piirkonnas.
2.  Selleks et tagada toote kvaliteet ja jälgitavus, võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kehtestada tingimused, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada artikli 19 punktis e osutatud pakendamisteavet või artikli 19 punktis h osutatud märgistamise erinõudeid.
3.  Tootjate ja toidukäitlejate õiguste ja õigustatud huvide kaitsmiseks võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega:
 3.  Tootjate ja ettevõtjate õiguste ja õigustatud huvide kaitsmiseks võib komisjon artikli 43 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega:
a)  määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;
 a)  määrata kindlaks, millisel juhul võib üksiktootja geograafilise tähise kaitset taotleda;
b)  kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.
 b)  kehtestada tingimused, mida järgida geograafilise tähise kaitse taotluse, riigisisese eelmenetluse, komisjoni kontrollimenetluse, vastuväidete esitamise menetluse, registreeritud nimetuste tootespetsifikaadi muutmis- ja tühistamismenetluste puhul, sealhulgas juhtudel, kus geograafiline piirkond hõlma rohkem kui ühte riiki.
4.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad tootespetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
 4.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad tootespetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.
5.   Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas juhtudel, kui muudatus puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse nii liikmesriigi kui ka komisjoni heakskiitmist vajavate muutmistaotluste menetlemise tingimused ja eeskirjad.
 5.  Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas juhtudel, kui muudatus puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse nii liikmesriigi kui ka komisjoni heakskiitmist vajavate muutmistaotluste menetlemise tingimused ja eeskirjad.
6.  Geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks liikmesriikide rakendatavad vastavad meetmed.
 6.  Geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks liikmesriikide rakendatavad vastavad meetmed.
7.  Käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli tõhususe tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kõik vajalikud meetmed seoses toidukäitlejate poolt esitatava teabega pädevatele asutustele.
 7.  Käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli tõhususe tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kõik vajalikud meetmed seoses ettevõtjate poolt esitatava teabega pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 1
1.  Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavuse tagamise eest.
 1.  Piiritusjookide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid kooskõlas määrusega (EL) 2017/625. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavuse tagamise eest.
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 2
2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 16, 38, 41 ja artikli 46 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.
 2.  Õigus võtta vastu artiklites 5, 16, 27, 29, 30, 38, 41 ja artikli 46 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [ELT: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 46 – lõige 3 – lõik 1
3.  Pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva esitatud kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul kohaldatakse artikleid 19–23, 28 ja 29.
 3.  Pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva esitatud kaitse-, muutmis- ja tühistamistaotluste puhul kohaldatakse artikleid 19–23, 28 ja 29. Viide toote spetsifikatsioonidele, nagu on määratletud artikli 7 lõike 2 punktis 1 hõlmab vajaduse korral ka määruse (EÜ) nr 110/2008 alusel kaitstud piiritusjookide tehnilisi toimikuid, eriti seoses käesoleva artikli ja käesoleva määruse artiklitega 18, 28, 29, 35, 38 ja 39.
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
1a.  „Põllumajandusliku päritoluga“ – saadud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
1b.  „Destilleerimine“ – meetod, mille käigus kuumutatakse alkoholi sisaldavat ainesegu või alkoholi sisaldavat vedelikku ja saadud aur kondenseeritakse seejärel uuesti (veeldatakse). Selle termilise protseduuri eesmärk on eraldada esialgses segus olevaid aineid või tugevdada alkoholi sisaldava vedeliku teatud organoleptilisi omadusi. Destilleerimine viiakse läbi üks kord või rohkem kui üks kord sõltuvalt tootekategooriast, tootmismeetodist või kasutatud seadmetest.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2 – lõik 2
Kasutatud toorainetele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nimetatud toorainetest.
 Kasutatud toorainetele viitamisel peab destillaat olema saadud ainult nendest toorainetest.
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a.  Käesoleva määruse kontekstis kasutatakse üldist terminit „destilleerimine“ nii ühekordse kui ka mitmekordse destilleerimise või korduva destilleerimise tähistamiseks.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e a (uus)
ea)   suhkruleht;
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt f
f)  muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.
 f)  muud looduslikud ained või põllumajanduslikud toorained, millel on samalaadne toime kui punktides a–e osutatud toodetel.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 4
4)  „Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine.
 4)  „Alkoholi lisamine“ – piiritusjoogile põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja/või põllumajandusliku päritoluga destillaadi lisamine. Põllumajandusliku päritoluga alkoholi kasutamist piiritusjookide valmistamisel vajalike värvainete, lõhna- ja maitseainete ning kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks ei käsitata alkoholi lisamisena.
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
8a)   „Lõhna- ja maitseainete lisamine“ – lõhna- ja maitseainete või selliste omadustega toidu koostisosade lisamine piiritusjoogi valmistamisel.
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 14
14)  „Värvimine“ – piiritusjoogi valmistamine, lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.
 14)  „Värvimine“ – piiritusjoogi tootmine, lisades üht või mitut määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2 määratletud toiduvärvi.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 16 a (uus)
16a)   „Tootmispaik“ – paik või piirkond, kus toimus valmistoote tootmisprotsessi see etapp, mille käigus piiritusjook sai talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – lõik 1 – punkt 16 b (uus)
16b)   „Kirjeldus“ – nimetused, mida kasutatakse märgistamisel, esitlemisel ja pakendil, joogi transpordi saatedokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades ja joogi reklaamides.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 1. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib ametlikule nimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“ üksnes siis, kui sellel on juures Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna mis tahes registreeritud geograafilised tähised.
 ii)  ainult suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel saadud piiritusjook, millel on rummile iseloomulik aroom ja milles lenduvate ainete sisaldus ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 225 grammi. Selle piiritusjoogi turule viimisel võib ametlikule nimetusele „rumm“ lisada täpsustava sõna „põllumajanduslik“ ainult siis, kui sellel on juures üks Prantsusmaa ülemeredepartemangude ja Madeira autonoomse piirkonna registreeritud geograafilised tähistest.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 1. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Rummi võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – pealkiri
2.  Whisky ehk whiskey
 2.  Whisky ehk whiskey
(Sõnad „whisky ehk whiskey“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – punkt c
c)  Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 54 tähenduses.
 c)  Joogile ei lisata lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 4 tähenduses.
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – punkt d
d)  Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli.
 d)  Whisky ehk whiskey ei ole magustatud või maitsestatud ega sisaldada lisandeid peale värvimiseks kasutatava karamelli (E150a).
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 3. kategooria – punkt b
b)  Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.
 b)  Teraviljast valmistatud piiritusjoogi, välja arvatud Korn, minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 3. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Teraviljast valmistatud piiritusjooke võib magustada ainult kuni 10 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 4. kategooria – punkt d
d)  Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
 d)  Veinist valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata nende tootmisel tavapäraselt kasutatavate ainete lisamist. Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse, millised ained on kogu liidus lubatud, juhindudes sealjuures üksikutes liikmesriikides kasutatavatest tavapärastest tootmisprotsessidest.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 4. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Veinist valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 4. kategooria – punkt f b (uus)
fb)  Saksakeelset terminit „Branntwein“ koos sõnaga „essig“ on lubatud kasutada äädika kirjeldamiseks, esitlemiseks ja märgistamiseks.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 5. kategooria – pealkiri
5.  Brandy ehk Weinbrand
 5.   Brandy ehk Weinbrand
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 5. kategooria – punkt d
d)  Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata traditsioonilisi valmistamisviise.
 d)  Brandy ehk Weinbrand ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata nende tootmisel tavapäraselt kasutatavate ainete lisamist. Komisjon võtab vastavalt artiklile 43 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse, millised ained on kogu liidus lubatud, juhindudes sealjuures üksikutes liikmesriikides kasutatavatest tavapärastest tootmisprotsessidest.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 5. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Brandyt ehk Weinbrandi võib magustada kuni 35 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõplikku maitset ümardada.
(Sõnad „Brandy ehk Weinbrand“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 6. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 7. kategooria – punkt i v
iv)  vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta on 7 grammi luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul;
 iv)  vesiniktsüaniidhappe maksimaalne sisaldus ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 gramm luuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul; pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi puhul ei ole etüülkarbamaadi sisaldus lõpptootes suurem kui 1 mg/l.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 7. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 8. kategooria – pealkiri
8.  Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy
 8.  Rosinatest valmistatud piiritusjook ehk raisin brandy
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 8. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Rosinatest valmistatud piiritusjooke ehk raisin brandyt võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõnad „raisin brandy“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt a – alapunkt iv
iv)  luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta 7 grammi.
 iv)  luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ületa vesiniktsüaniidhappe sisaldus ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta 1 grammi. luuviljadest saadava piiritusjoogi puhul ei ole etüülkarbamaadi sisaldus lõpptootes suurem kui 1 mg/l.
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt b – alapunkt ii a (uus)
iia)  – vahtralehise pihlaka mari (Sorbus torminalis (L.) Crantz),
–  harilik pihlakas (Sorbus domestica L.),
–  koer-kibuvitsa mari (Rosa canina L.),
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt f – lõik 3 a (uus)
Alternatiivina võib müüginimetust „Obstler“ kasutada puuviljadest saadava piiritusjoogi tootmiseks, mis on valmistatud eranditult eri liiki õuntest, pirnidest või mõlemast.
(Sõna „Obstler“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt h
h)  Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või vastavalt „köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.
 h)  Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja, marja või köögivilja on koos destilleeritud, müüakse saadud toodet nime „puuviljadest ja köögiviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ või „köögiviljadest ja puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ all, sõltuvalt sellest, kas koos destilleeritakse põhiliselt puuviljadest või marjadest, või köögiviljadest saadud meski. Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade, marjade või köögiviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 9. kategooria – punkt h a (uus)
ha)  Puuviljadest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 18 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 10. kategooria – punkt d
d)  Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud.
 d)  Õuntest valmistatud piiritusjook ega pirnidest valmistatud piiritusjook ei ole maitsestatud. Sellega ei välistata aga traditsioonilisi valmistamisviise.
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 10. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Õuntest valmistatud piiritusjooke ja pirnidest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 15 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 11. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Meest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 12. kategooria – pealkiri
12.  Hefebrand
 12.  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook
(Sõnad „ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook“ kirjutatakse vastuvõtmise korral paksus püstkirjas.)
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 12. kategooria – punkt a
a)  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
 a)  Hefebrand ehk käärimissettest valmistatud piiritusjook on piiritusjook, mis on valmistatud ainult veini käärimissettest või kääritatud puuvilja käärimissettest selle destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 12. kategooria – punkt f a (uus)
fa)  Hefebrandi ehk käärimissettest valmistatud piiritusjooke võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõna „Hefebrand“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 13. kategooria – pealkiri
13.  Bierbrand ehk eau de vie de bière
 13.  Bierbrand ehk eau de vie de bière
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 13. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Bierbrandi ehk eau de vie de bière’i võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõnad „Bierbrand ehk ehk eau de vie de bière“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 14. kategooria – pealkiri
14.  Topinambur
 14.   Topinambur ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook
(Sõnad „ehk maapirnidest valmistatud piiritusjook“ kirjutatakse vastuvõtmise korral paksus püstkirjas.)
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 14. kategooria – punkt e a (uus)
ea)  Topinamburit ehk maapirnidest valmistatud piiritusjooki võib magustada kuni 20 grammini lõpptoote liitri kohta, väljendatuna invertsuhkrus, et lõppmaitset ümardada.
(Sõna „Topinambur“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt a – lõik 3
Põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisa punktis 1 sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100mahuprotsendilise alkoholi kohta.
 Viina tootmiseks kasutatava põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi puhul peab maksimaalne jääkide hulk vastama I lisa punktis 1 sätestatule, kuid lõppsaaduse metanoolisisaldus ei tohi ületada 10 grammi ühe hektoliitri 100‑mahuprotsendilise alkoholi kohta.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt b
b)  Viina minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.
 b)  Viina alkoholisisaldus on 37,5 kuni 80 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt b a (uus)
ba)  Viina ei värvita.
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt d
d)  Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast, kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.
 d)  Sellise viina kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei ole toodetud ainult kartulitest või teraviljast või mõlemast, kasutatakse nimetust „… toodetud“, mille ette on lisatud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi tootmisel kasutatud tooraine nimetus.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt d a (uus)
da)  Viina võib lõppmaitse ümardamiseks magustada. Siiski ei tohi lõpptootes olla üle 10 g magusaineid liitri kohta väljendatuna invertsuhkru ekvivalendina.
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 15. kategooria – punkt d b (uus)
db)  Alternatiivina võib mis tahes liikmesriigis kasutada müüginimetust „Vodka“.
(Sõna „Vodka“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt i
i)  jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende segust valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
 i)  jook on toodetud punktis ii loetletud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamise teel, kusjuures 100 kg kääritatud puuviljade või marjade kohta võib lisada maksimaalselt 20 liitrit põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või samadest puuviljadest või marjadest või nende kombinatsioonist valmistatud piiritust või destillaati, ja kääritamisele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt ii – 9. taane
–  hariliku pihlaka marjad (Sorbus aucuparia L.),
 (ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt ii – 10. taane
–  aedpihlaka mari (Sorbus domestica L.),
 (ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 16. kategooria – punkt a – alapunkt ii – 32 a. taane (uus)
–  aroonia (Aronia),
–  harilik toomingas (Prunus padus L.),
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 17. kategooria – punkt a
a)  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite või muude taimematerjalide, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
 a)  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus) on piiritusjook, mis on valmistatud 16. kategooria punkti a alapunktis ii loetletud kääritamata puuviljade ja marjade või köögiviljade, pähklite, seente või muu taimse materjali, näiteks maitsetaimede või roosi kroonlehtede leotamisel põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholis, millele järgneb destilleerimine alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 17. kategooria – pealkiri
17.  Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
 17.   Geist (millele järgneb kasutatud puuvilja või tooraine nimetus)
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 17. kategooria – punkt c a (uus)
ca)  Mõiste „-geist“ kasutamiseks, millele eelneb mõni muu nimetus kui puuvilja nimetus, antakse luba jätkuvalt vastavalt piiritusjookide sektoris sätestatud fantaasiaelementidega nimetustele.
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 19. kategooria – punkt a
a)  Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
 a)  Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi või teraviljapiirituse või teravilja destillaadi või nende kombinatsiooni maitsestamisel kadakamarjadega (Juniperus communis L. või Juniperus oxicedrus L.).
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 20. kategooria – pealkiri
20.  Gin
 20.  Gin
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 21. kategooria – pealkiri
Destilleeritud gin
 21.  Destilleeritud gin
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 21. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
 ii)  saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi kombineerimisel; destilleeritud gin’i maitsestamiseks võib samuti kasutada 20. kategooria punktis c nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate.
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 22. kategooria – pealkiri
22.  London gin
 22.  London gin
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 2. kategooria – punkt c‚
c)  Nimetusele „London gin“ võib lisada sõna „dry“.
 c)  Nimetus „London gin“ võib sisaldada sõna „dry“.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 24. kategooria – pealkiri
24.  Akvavit ehk aquavit
 24.  Akvavit ehk aquavit
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 26. kategooria – pealkiri
26.  Pastis
 26.  Pastis
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 27. kategooria – pealkiri
27.  Pastis de Marseille
 27.  Pastis de Marseille
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 28. kategooria – pealkiri
28.  Anis
 28.  Anis
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 28. kategooria – punkt b‚
b)  Anis'i minimaalne alkoholisisaldus on 37 mahuprotsenti.
 b)  Anis’i minimaalne alkoholisisaldus on 35 mahuprotsenti.
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 29. kategooria – pealkiri
29.  Destilleeritud aniis
29.  Destilleeritud anis
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 30. kategooria – pealkiri
30.  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
 30.  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 30. kategooria – punkt a
a)  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega.
 a)  Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter on piiritusjook, mille puhul mõru maitse on ülekaalus ja mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel lõhna- ja maitseühenditega või lõhna- ja maitsepreparaatidega või mõlemaga.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 31. kategooria – punkt d a (uus)
da)  Maitsestatud viina maksimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 100 grammi liitri kohta.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 31. kategooria – punkt d b (uus)
db)  Mõiste „viin“ võib mis tahes liidu ametlikus keeles asendada sõnaga „vodka“.
(Sõna „vodka“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 32. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või selle destillaadist või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide segust, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.
 ii)  mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist või selle destillaadist või ühe või mitme piiritusjoogi või sama liiki piiritusjookide kombinatsioonist, mida on magustatud ja millele on lisatud üks või mitu lõhna- ja maitseainet, põllumajandussaadust või toiduainet.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 32. kategooria – punkt d – lõik 2 a (uus)
Alternatiivina võib mis tahes liikmesriigis kasutada müüginimetust „liqueur“.
(Sõna „liqueur“ kirjutatakse vastuvõtmise korral kaldkirjas.)
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 32. kategooria – punkt d a (uus)
da)  Müüginimetust „liköör“ võib täiendada ka toote valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseaine või toiduaine nimega.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 34. kategooria – pealkiri
34.  Crème de cassis
 34.  Crème de cassis
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 35. kategooria – pealkiri
35.  Guignolet
 35.  Guignolet
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 36. kategooria – pealkiri
36.  Punch au rhum
 36.  Punch au rhum
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 37. kategooria – pealkiri
37.  Sloe gin
 37.  Sloe gin
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 38. kategooria – pealkiri
38.   Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk Pacharán
 31a.   Laukaploomimaitseline piiritusjook ehk Pacharán
(Laukaploomimaitselise piiritusjoogi ehk Pacharáni kategooria paigutatakse kategooriate „viin“ ja „liköör“ vahele.)
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 39. kategooria – pealkiri
39.  Sambuca
 39.  Sambuca
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 39. kategooria – punkt a – alapunkt ii
ii)  joogi minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 370 grammi liitri kohta;
 ii)  joogi minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 350 grammi liitri kohta;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 40. kategooria – pealkiri
40.  Maraschino, Marrasquino ehk Maraskino
 40.  Maraschino, Marrasquino ehk Maraskino
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 41. kategooria – pealkiri
41.  Nocino
 41.  Nocino
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – pealkiri
42.  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat
 42.  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – punkt a
a)  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusest ja mille koostisse kuulub kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
 a)  Munaliköör ehk advocaat ehk avocat ehk advokat on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusest, või nende kombinatsioonist, ja mille koostisse kuulub munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Puhta munakollase minimaalne sisaldus on 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta. Etiketile tuleb märkida munade kasutamine, mis on pärit muudesse tõugudesse kui Gallus gallus kuuluvatelt lindudelt.
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – punkt c
c)  Munalikööri ehk advocaat'i ehk avocat'i ehk advokat'i valmistamisel võib kasutada ainult looduslikke lõhna-ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
 c)  Munalikööri ehk advocaat’i ehk avocat’ ehk advokat’i valmistamisel võib kasutada ainult lõhna- ja maitseomadustega toiduaineid, looduslikke lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitsepreparaate.
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 42. kategooria – punkt c a (uus)
ca)  Munalikööri ehk advocaat’i ehk avocat’ ehk advokat’i valmistamisel võib kasutada koort.
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 43. kategooria – punkt a
a)  Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusjoogist ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
 a)  Munasisaldusega liköör on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, destillaadist või piiritusjoogist või nende kombinatsioonist ning mille iseloomulike koostisosade hulka kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 150 grammi liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 44. kategooria – pealkiri
44.  Mistrà
 44.  Mistrà
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 45. kategooria – pealkiri
45.  Väkevä glögi ehk spritglögg
 45.  Väkevä glögi ehk spritglögg
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 1. osa – 46. kategooria – pealkiri
46.  Berenburg ehk Beerenburg
 46.  Berenburg ehk Beerenburg
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – 2. osa – punkt 2 a (uus)
2a.  Guignolet Kirschi valmistatakse Prantsusmaal ning see on saadud guignolet’ ja kirschi segamisel, kusjuures vähemalt 3 % lõppsaaduse puhta alkoholi kogusisaldusest tuleneb kirschist. Guignolet’ Kirschi minimaalne alkoholisisaldus peab olema 15 mahuprotsenti. Guignolet’ nimetusega toote märgistamisel ja esitlemisel peab sõna „Guignolet“ olema esitlemisel või märgistamisel sama kirjatüübiga, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna „Kirsch“ ning olema sellega samal real, ja pudelitel peab see olema eesmisel märgisel. Teave alkoholisisalduse kohta peab näitama, kui suur on guignolet’ ja kirschi puhta alkoholi mahuprotsent Guignolet Kirschi puhta alkoholi kogusisalduse mahuprotsendis.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
II a lisa (uus)
IIa LISA
DÜNAAMILINE EHK „CRIADERAS Y SOLERA“ LAAGERDAMISMEETOD
Dünaamiline ehk „ciaderas y solera“ laagerdamismeetod seisneb kõigi ühe laagerdumisastme moodustavate tammevaatide või muude tammemahutite osalises perioodilises tühjendamises ja nendele eelmiselt laagerdumisastmelt pärineva brändi osa lisamises.
Mõisted
Laagerdumisastmed: Kõik sama küpsusastmega tammevaatide või muude tammemahutite read, mille läbib brändi laagerdumisprotsessi jooksul. Iga astet kutsutakse nimetusega „criadera“, välja arvatud viimane, brändi villimiseelne rida, mille nimetus on „solera“.
Tühjendamine: Iga tammevaadi või muu tammemahuti osaline tühjendamine selles sisalduvast brändist, et lisada see vahetult järgmise laagerdumisastme tammevaatidesse ja/või tammemahutitesse, välja arvatud astmel „solera“, kus see villitakse.
Lisamine: Teatava astme tammevaatidest või -mahutitest pärineva osa lisamine ja segamine vanuse järjekorras järgmise laagerdumisastme tammevaatide või muude tammemahutite sisu hulka.
Keskmine vanus: Ajavahemik, mis kulub kogu brandy kõigi laagerdumisprotsessi astmete läbimiseks ja mis arvutatakse kõigil laagerdumisastmetel oleva brandy kogumahu ja viimaselt, solera astmelt ühe aasta jooksul villitud brandy suhtarvuna.
„Solera“ astmelt villitud brändi keskmise laagerdumisaja arvutamiseks võib kasutada järgmist valemit: t̅ = Vt/Ve
kus:
− t̅ on keskmine laagerdumisaeg aastates,
− Vt on laagerdamissüsteemi sisu kogumaht, mõõtühik: liiter puhast alkoholi,
− Ve on ühe aasta jooksul laagerdamissüsteemist tarnimiseks väljalastud toodangu kogumaht, mõõtühik: liiter puhast alkoholi
Minimaalne keskmine vanus: Kui tegemist on alla 1 000‑liitriste tammevaatide või tammemahutitega, peab osaliste tühjendamiste ja lisamiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete kahekordsest arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt kuue kuu pikkune laagerdumisaeg.
Kui tammevaadi või tammemahuti maht on 1 000 või rohkem liitrit, peab osaliste tühjendamiste ja lisamiste arv aastas olema väiksem süsteemi astmete arvust või sellega võrdne, et tagada kõige noorema osa vähemalt ühe aasta pikkune laagerdumisaeg.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8-0021/2018).

Viimane päevakajastamine: 1. oktoober 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika