Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2016. aasta teatist „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas“ (COM(2016)0766),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega(1), ning delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kehtivuse pikendamist,

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 11. oktoobri 2017. aasta arvamust koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide kohta (CDR 2552/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia – samm koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamise suunas““(2),

–  võttes arvesse koostoimeliste intelligentsete transpordisüsteemide (C‑ITS) kasutuselevõtu platvormi aruandeid, eelkõige C‑ITS‑alase sertifikaadi- ja turvapoliitika kohta,

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2017. aasta resolutsiooni elude säästmise kohta autode turvalisuse suurendamise abil ELis(3),

–  võttes arvesse 14. aprilli 2016. aasta Amsterdami deklaratsiooni koostöö kohta ühendatud ja automatiseeritud juhtimise valdkonnas,

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni internetiühenduse kohta kasvu, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks: Euroopa gigabitiühiskond ja 5G(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8‑0036/2018),

A.  arvestades, et koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev Euroopa strateegia (edaspidi „strateegia“) on tihedalt seotud komisjoni poliitiliste prioriteetidega, eelkõige töökohtade, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskavaga, Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, Euroopa digitaalse ühtse turu, kliimakaitse ja energialiidu strateegiaga;

B.  arvestades, et liikmesriikide ametiasutused ja tööstussektor peavad vastama tungivale vajadusele muuta transport ohutumaks, keskkonnahoidlikumaks, tõhusamaks, kestlikumaks, mitmeliigilisemaks ja juurdepääsetavaks kõigi, sealhulgas kõige vähem kaitstud ning piiratud liikumisvõimega liiklejate jaoks;

C.  arvestades, et liiklusohutuse positiivne suundumus, mida on viimasel kümnendil ELis täheldatud, on aeglustunud, arvestades, et 92 % liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikest eksimustest ja arvestades, et C‑ITS‑tehnoloogiate kasutamine on oluline teatavate juhiabisüsteemide tõhusaks toimimiseks; arvestades, et maanteetransport põhjustab endiselt suure hulga ruumikasutusest linnades, õnnetustest ning transpordisektori heitkogustest müra, kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainetena;

D.  arvestades, et C‑ITS võimaldab liiklejatel ja liikluse korraldajatel teavet jagada ja kasutada ning oma tegevust tulemuslikumalt kooskõlastada;

E.  arvestades, et C‑ITSi küberturvalisus on selle rakendamise üks olulisemaid elemente, arvestades, et killustatud turvalahendused kahjustaksid koostalitlust ja lõppkasutaja ohutust ning arvestades, et seetõttu on olemas selge vajadus ELi tasandi meetmete järele;

F.  arvestades, et algoritmidega seotud vastutus ja läbipaistvus nõuavad selliste tehniliste ja talitlusmeetmete võtmist, mis tagavad automatiseeritud otsustusprotsessi ning üksikisiku käitumise tõenäosuse arvutamise protsessi läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva olemuse; arvestades, et läbipaistvus peaks tagama üksikisikutele kasutatud loogika, protsessi tähtsuse ja selle tagajärgede kohta sisulise teabe; arvestades, et see peaks hõlmama teavet selle kohta, milliseid andmeid analüüsi treenimisel kasutati, ja andma inimestele võimaluse neid puudutavaid otsuseid mõista ja jälgida;

G.  arvestades, et EL peaks soodustama ja edasi arendama digitaaltehnoloogiaid, et mitte üksnes vähendada inimlikke eksimusi ja muud ebatõhusust, vaid vähendada ka kulusid ja optimeerida taristu kasutust liiklusummikuid leevendades, vähendades nii CO2‑heidet;

H.  arvestades, et see koostoimega seotud aspekt parandab tänu digitaalsele ühenduvusele ja mobiilsidele märkimisväärselt liiklusohutust, liikluse tõhusust, kestlikkust ja mitmeliigilisust; arvestades, et samal ajal loob see tohutu majandusliku potentsiaali ning vähendab liiklusõnnetuste arvu ja energiatarbimist; arvestades, et C‑ITS on põhjapaneva tähtsusega autonoomsete sõidukite ja juhtimissüsteemide arendamise jaoks;

I.  arvestades, et ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimine on sektoris oluline digitaalne areng ning arvestades, et kooskõlastamine kõigi sektoris kasutatavate uute tehnoloogiatega, nagu Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid GALILEO ja EGNOS, on praeguseks saavutanud kõrge tehnoloogilise suutlikkuse taseme;

J.  arvestades, et EL on kohustatud järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 7 ja 8 õiguse kohta eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele;

K.  arvestades, et paljudes maailma eri riikides (nt USAs, Austraalias, Jaapanis, Koreas ja Hiinas) võetakse praegu kiiresti kasutusele uusi digitehnoloogialahendusi ning arvestades, et C‑ITSi kasutavad sõidukid ja teenused on juba turule toodud;

Üldine raamistik

1.  avaldab heameelt komisjoni teatise üle koostoimelisi intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva Euroopa strateegia kohta ja põhjaliku töö üle, mida komisjon on teinud nii avaliku kui ka erasektori ekspertidega ja millega pandi teatisele alus; avaldab toetust saavutatud tulemustele ja nõuab seetõttu koostalitlusvõimeliste C‑ITS‑teenuste viivitamatut kasutuselevõttu kogu Euroopas;

2.  toonitab vajadust selge õigusraamistiku järele, mis toetaks C‑ITSi kasutuselevõtmist, ning peab tervitatavaks ITS‑direktiivi (direktiiv 2010/40/EL) alusel tulevase delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, et tagada teenuste katkematus ja koostalitlusvõime ning toetada tagasiühilduvust;

3.  märgib C‑ITSi potentsiaali suurendada kütusesäästlikkust, vähendada eratranspordi kulusid ning vähendada liikluse kahjulikku mõju keskkonnale;

4.  tõstab esile digitaaltehnoloogiate ja nendega seotud ärimudelite potentsiaali maanteetranspordis ning tunnustab strateegiat kui olulist teetähist liikumisel C‑ITSi väljatöötamise ning lõppkokkuvõttes täielikult ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse suunas; märgib, et koostoimelised, ühendatud ja automatiseeritud sõidukid võivad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, muuta transpordi sujuvamaks ja ohutumaks, vähendada ummikuid, energiatarbimist ja heitkoguseid ning parandada eri transpordiliikide koostalitlusvõimet; juhib seda silmas pidades tähelepanu, et kõnealuste süsteemide turvalise ja tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb kehtestada taristule esitatavad nõuded;

5.  märgib, et ELi tööstusharud peaksid kasutama ülemaailmsel tasandil ära oma eelisseisundit C‑ITS‑tehnoloogiate arendamise ja rakendamise alal; rõhutab pakilist vajadust luua ambitsioonikas ELi strateegia, millega koordineeritakse riikide ja piirkondlikke jõupingutusi, hoitakse ära killustatus, kiirendatakse tõendatud turvaeelistega C‑ITS‑tehnoloogiate kasutuselevõttu ja maksimeeritakse koostöö eri sektorite vahel, nagu transport, energeetika ja telekommunikatsioon; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks konkreetse ajakava koos selgete eesmärkidega, mille EL peab ajavahemikul 2019–2029 saavutama, et muuta prioriteetseks C‑ITS‑platvormi tegevuse II etapi aruandes esitatud teenuste loetelus sätestatud kõige suurema turvapotentsiaaliga C‑ITS‑teenuste kasutuselevõtt 2019. aastaks ja tagada, et need uued teenused on saadavad kõigi uute sõidukite puhul kogu Euroopas;

6.  rõhutab vajadust võtta kasutusele sidus sotsiaalõigusnormide ning keskkonnaalaste ja ohutuseeskirjade raamistik, et tagada töötajate ja tarbijate õiguste järgimine ning tagada sektoris aus konkurents;

7.  väljendab heameelt C‑ITS‑platvormi tegevuse II etapi tulemuste üle ja rõhutab nende tulemuste olulisust(5);

8.  rõhutab, et kuigi teatis kujutab endast olulist vaheetappi koostoimelisi, ühendatud ja automatiseeritud sõidukeid käsitleva Euroopa strateegia suunas, ei tohiks C‑ITSi ja nimetatud eri mõisteid omavahel segi ajada;

9.  toonitab vajadust tagada, et ühendatud ja automatiseeritud sõidukite ning C‑ITSi arendamine ja kasutuselevõtmine on täielikult kooskõlas transpordisüsteemi CO2‑heite vähendamise ning liikluses hukkunute arvu nullini viimise eesmärgiga ja toetab neid eesmärke;

10.  tuletab meelde, et C‑ITSid on süsteemid, mis võimaldavad erinevatel intelligentsete transpordisüsteemide jaamadel (sõidukid, teeäärsed seadmed, liikluskorralduskeskused ja teisaldatavad seadmed) sidet pidada ja teavet vahetada, kasutades standarditud sidestruktuuri, ning et seetõttu on individuaalsete süsteemide koostalitlusvõime väga oluline;

11.  tuletab meelde, et ühendatud sõidukid on sõidukid, mis kasutavad C‑ITS‑tehnoloogiat, mis võimaldab kõigil maanteesõidukitel pidada sidet teiste sõidukite, valgusfooride ning teeäärse ja horisontaalse püsitaristuga – mida tuleb täiustada ja kohandada, kuid mis võib pakkuda ka innovatiivseid jooksva laadimise süsteeme ja sõidukitega turvaliselt sidet pidada – ning teiste liiklejatega; tuletab meelde, et 92 % liiklusõnnetustest on põhjustatud inimlikest eksimustest ja et C‑ITS‑tehnoloogiate kasutamine on oluline teatavate juhiabisüsteemide tõhusaks toimimiseks;

12.  tuletab meelde, et automatiseeritud sõidukid on sõidukid, mis on võimelised tegelikes liiklusolukordades iseseisvalt töötama ja manööverdama ning mille puhul üks või mitu esmast juhtimisseadist (roolimine, kiirendamine, pidurdamine) on pikema aja jooksul automatiseeritud;

13.  rõhutab vajadust kasutada üleminekuetapis – kus samal ajal liiklevad ühendatud ja automatiseeritud sõidukid ning traditsioonilised ühendamata sõidukid – kaitsesüsteeme, et mitte kahjustada liiklusohutust; juhib tähelepanu sellele, et teatavaid juhiabisüsteeme tuleks edasi arendada ja need kohustuslikult paigaldada;

14.  kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas tegeleda koostoimeliste, ühendatud ja automatiseeritud sõidukite ning ühendamata sõidukite ja juhtide kooseksisteerimisega teedel, võttes arvesse, et sõidukipargi vanuse ja järelejääva ühendamata inimeste osakaalu tõttu tuleb ette näha sätted olukorraks, kus suur arv sõidukeid jääb süsteemist püsivalt välja;

15.  peab kahetsusväärseks, et puudub soovitatud vaheloetelu (Day 1.5) ja hilisemate teenuste selge ajakava ning et C‑ITS‑teenuste ja võimalike laiendatud teenuste väljatöötamisel ei ole koostatud täielikku mõjuhinnangut ning puudub täpne teave kasutuselevõtu algatuste kohta;

16.  kutsub komisjoni üles eelistama C‑ITS‑teenuseid, millel on suurim ohutuspotentsiaal, ning koostama vajalikke määratlusi ja nõudeid, samuti ajakohastama ilma edasise viivituseta Euroopa põhimõtteid sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide inimene-masin-liidese (HMI) kohta, sest inimesest juhi ja masina vaheline suhtlus on oluline(6);

17.  rõhutab ühendatud ja automatiseeritud sõidukite, C‑ITSi ja uue tehnoloogia keskset rolli kliimaeesmärkide saavutamises ning vajadust tagada, et nende arendamine ja kasutuselevõtmine on transpordisüsteemi CO2‑heite vähendamise eesmärgiga täielikult kooskõlas ja toetab seda; peab tervitatavaks C‑ITSi kasutamist liikluse tõhustamise, kütusekulu ja maanteetranspordi keskkonnamõju (nt CO2‑heite seisukohast) vähendamise ning linnataristu kasutamise optimeerimise vahendina;

18.  juhib tähelepanu sellise uuendusliku tehnoloogia potentsiaalile nagu automatiseeritud juhtimine ja konvois sõitmine (eri sõidukite rühmitamine) autokaubavedude puhul, kuna see võimaldab paremini kasutada õhukeeriseid ning vähendada seeläbi kütusekulu ja heitkoguseid; nõuab, et selles valdkonnas toetataks rohkem teadus- ja arendustegevust, eelkõige seoses vajaliku digitaalse taristuga;

19.  toonitab vajadust pakkuda liiklejatele rohkem valikuvõimalusi, rohkem kasutajasõbralikke, taskukohaseid ja kohandatud tooteid ning rohkem teavet; ergutab komisjoni sellega seoses lihtsustama parimate tavade vahetamist, mille eesmärk on saavutada muu hulgas majanduslik tasuvus; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid ühineksid platvormiga C‑Roads, kuna sellele on ette nähtud oluline koordineeriv roll strateegia elluviimisel, eeldusel et see järgib tehnoloogianeutraalsust, mis on vajalik innovatsiooni ergutamiseks; rõhutab vajadust tagada, et liikmesriikides võetakse laialdaselt ja kooskõlastatult kasutusele kõrgetasemelised digitaalsed vahendid ning et need hõlmavad ka ühistransporti; kutsub autotootjaid üles algatama strateegia rakendamiseks C‑ITSi kasutuselevõttu;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks olemasolevat täiendava statistika, et hinnata paremini edusamme maanteetranspordisektori eri valdkondade digiteerimisel; rõhutab sensorsüsteemide alastesse teadusuuringutesse täiendavate investeeringute tegemise olulisust ning rõhutab, et C‑ITSi arendamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu linnasõidule, mis on väga erinev väljaspool linna sõitmisest; märgib, et eelkõige linnasõit nõuab ulatuslikumalt suhtlust mootorratturite, jalgratturite, jalakäijate ja teiste vähekaitstud liiklejatega, sealhulgas puuetega isikutega;

21.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid kõik võimaliku, et tagada kutseõppe ja ülikoolikursuste vastavus intelligentsete transpordisüsteemide strateegiat välja töötama hakkava tööstuse teadmusvajadustele; nõuab liikuvuse uue käsitlusega seotud uute teenistuskäikude ja töökohtade tulevikku suunatud hindamisi ning parimate tavade vahetust äriühingute ja haridussüsteemi vaheliste selliste koostöömudelite väljatöötamisel, mis oleks suunatud koolituse, innovatsiooni ja tootmise integreeritud valdkondade loomisele;

22.  usub, et C‑ITS‑teenused tuleks integreerida Euroopa kosmosestrateegiasse, kuna C‑ITSi kasutuselevõtt põhineb asukohatuvastuse tehnoloogiatel, nagu satelliitpositsioneerimine;

23.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid vaatlema C‑ITS‑teenuste kasutuselevõttu laiemas liikuvuse kui teenuse ja teiste transpordiliikidega ühitamise perspektiivis, eelkõige selleks, et vältida mis tahes tagasilööke, nagu maanteetranspordi osakaalu suurenemine;

Eraelu puutumatus ja andmekaitse

24.  juhib tähelepanu eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamise olulisusele C‑ITSi ja seotud ökosüsteemi andmete puhul, mistõttu tuleks neid andmeid kasutada esmajärjekorras ainult C‑ITSi eesmärkidel ja neid ei tohiks säilitada ega kasutada muudel eesmärkidel; rõhutab, et arukad sõidukid peaksid olema täiel määral vastavuses isikuandmete kaitse üldmääruse ja sellega seotud eeskirjadega ning et C‑ITS‑teenuse osutajad peavad pakkuma juhtidele hõlpsasti juurdepääsetavat teavet ja selgeid tingimusi, võimaldades neil anda oma vaba ja teadlik nõusolek kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse sätete ja seal sätestatud piirangutega;

25.  rõhutab vajadust ettevõtete palju suurema läbipaistvuse ja algoritmidega seotud vastutuse järele seoses nende teostatud andmetöötluse ja analüüsidega; tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse juba ette õigus saada teavet andmetöötluse loogika kohta; rõhutab lisaks vajadust vältida nn sõidutakistusi, mis tähendab seda, et kasutaja ei saa oma arukat autot juhtida, kui ta keeldub nõusoleku andmisest; nõuab, et arukaid autosid oleks võimalik kasutada ka võrguühenduseta režiimis, mis võimaldab kasutajatel isikuandmete edastamise teistele seadmetele välja lülitada, ilma et see piiraks autojuhtimise võimalust;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et andmekaitset ja konfidentsiaalsust tuleb arvesse võtta kogu andmete töötlemise jooksul; rõhutab, et eraelu puutumatuse ja isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitse peaks olema intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja süsteemide kavandamise lähtekoht; tuletab meelde, et anonüümimistehnikad võivad suurendada kasutajate usaldust kasutatavate teenuste vastu;

Küberturvalisus

27.  juhib tähelepanu kõrgete küberturvalisuse standardite kohaldamise tähtsusele häkkimise ja küberrünnakute ennetamisel kõikides liikmesriikides, arvestades eelkõige C‑ITS‑sideseadmete turvalisuse ülimat olulisust; märgib, et küberturvalisus on tähtis probleem, mis tuleb lahendada, kuna transpordisüsteem muutub digiteeritumaks ja ühendatumaks; rõhutab, et automatiseeritud ja ühendatud sõidukid ning andmebaasid, kus andmeid töödeldakse ja/või säilitatakse, kätkevad endas küberrünnaku riski, ning rõhutab seetõttu, et kõik saavutatud arengustaadiumis kindlaks tehtavad ja ettekujutatavad nõrgad kohad ja riskid tuleks välistada ühise turvapoliitika, sealhulgas rangete turvastandardite, ja sertifikaadipoliitika väljaarendamisega C‑ITSi kasutuselevõtmiseks;

28.  rõhutab, et ELis ja kõigis liikmesriikides ning kõigis võimalikes koostöökokkulepetes kolmandate riikidega tuleks kohaldada võrdselt kõrgeid ja harmoneeritud turvastandardeid; juhib tähelepanu, et need standardid ei tohiks siiski takistada kolmandatest isikutest remonditöökodade juurdepääsu pardasüsteemidele, et tagada sõidukiomanike sõltumatus sõidukitootjatest pardatarkvara vajaliku kontrollimise ja/või remondi korral;

Kommunikatsioonitehnoloogiad ja sagedusalad

29.  on veendunud, et tehnoloogianeutraalne hübriidne kommunikatsioonilahendus, millega tagatakse koostalitlusvõime ja tagasiühilduvus ning milles kombineeritakse omavahel vastastikku täiendavad kommunikatsioonitehnoloogiad, on asjakohane lähenemisviis ja et kõige paljulubavam hübriidne kommunikatsioonilahenduste kombinatsioon paistab olevat traadita lähitoimeside ning mobiilside- ja satelliiditehnoloogiate kombinatsioon, mis tagab C‑ITS‑põhiteenuste kasutuselevõtuks parima võimaliku toe;

30.  võtab teadmiseks nimetatud seose ühendatud autode ning Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide EGNOS ja GALILEO vahel; soovitab seetõttu, et ühendatud autodega seonduvad tehnoloogiad tuleks lisada kosmosetehnoloogiatesse; on seisukohal, et koostalitlusvõime on oluline nii ohutuse kui ka tarbijate valikuvõimaluste seisukohast ning rõhutab, et sõidukite 5G‑ühenduse ja satelliitnavigatsioonisüsteemidega sidepidamise suutlikkus tuleb tulevikus lisada hübriidsete kommunikatsioonilahenduste kombinatsiooni, nagu märgiti komisjoni 5G tegevuskavas;

31.  ergutab autotootjaid ja C‑ITS‑teenuseid toetavaid telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid tegema koostööd muu hulgas C‑ITS‑kommunikatsioonitehnoloogiate, teemaksu- ja aruka digitaalse sõidumeeriku teenuste sujuvaks kasutuselevõtmiseks, ilma et need teenused üksteist häiriksid;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist (Horisont‑2020), eelkõige sillutama teed pikas perspektiivis sellise taristu väljaarendamisele, mis on suuteline toetama C‑ITSi kasutuselevõttu;

33.  rõhutab sensorsüsteemide tähtsust näiteks sõidukite liikumise, ummikute ja õhukvaliteedi kohta andmete esitamisel; nõuab suuremaid ja asjakohaselt koordineeritud investeeringuid liikmesriikides, et tagada kasutatavate sensorite täielik koostalitlusvõime ja nende võimalik kasutus rakendustes väljaspool ohutusvaldkonda, näiteks heitkoguste kaugseires;

34.  nõuab, et komisjon esitaks ettepanekud, millega tagatakse sõidukitesse paigaldatud sensorite kaudu kättesaadava saasteainete heitkoguseid puudutava teabe kogumine ja pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemine;

Ühtne Euroopa lähenemisviis

35.  ergutab liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi, sõidukitootjaid, teehaldajaid ja intelligentsete transpordisüsteemide tööstust rakendama C‑ITS‑süsteeme 2019. aastaks ning soovitab, et komisjon, kohalikud ametiasutused ja liikmesriigid näeksid Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames valdkondadeülese temaatilise lähenemisviisi abil ette piisavad vahendid tulevase maanteetaristu uuendamiseks ja hooldamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist (Horisont 2020), pidades täielikult kinni läbipaistvuse põhimõttest ning andes korrapäraselt teavet ELi kaasrahastamise kohta;

36.  ergutab liikmesriike ja komisjoni toetama algatusi ja meetmeid, millega edendatakse ulatuslikumaid teadusuuringuid ja andmete kogumist C‑ITSi arendamise ja mõju kohta ELi transpordipoliitikale; on seisukohal, et kui 2022. aastaks ei ole suuremat edasiminekut toimunud, võib vaja minna seadusandlikke meetmeid, et kehtestada sellekohased miinimumeeskirjad ja tagada integreerimine;

37.  rõhutab, kui oluline on füüsilise maanteetaristu (mida tuleks järk-järgult täiendada digitaalse taristuga) kvaliteet; nõuab tulevase maanteetaristu uuendamist ja hooldamist;

38.  rõhutab, et tuleks luua tõeliselt mitmeliigiline transpordisüsteem, integreerides kõik transpordiliigid ühtsesse liikuvusteenusesse, mis kasutab reaalajas teavet, võttes arvesse integreeritud piletimüügi ja ühisliikuvuse teenuseid ning jalgsi käimist ja jalgrattaga sõitmist, mis võimaldab inimestel ja kaubal liikuda sujuvalt uksest ukseni ja parandab transpordi üldist tõhusust, kestlikkust ja vastupidavust; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama ja edendama olemasolevate ja uute fondide kaudu ELi tasandil koostööd ja investeeringuid transporditööstuse digiteerimise valdkonnas, et integreerida arukad transpordisüsteemid eri transpordiliikidesse (C‑ITS, ERTMS, SESAR, RIS(7)); rõhutab teabe-, broneeringu- ja piletimüügivahenditele integreeritud lähenemise olulisust atraktiivsete uksest ukseni liikuvusahelate loomisel;

39.  nõuab, et selles kavandamisprotsessis kasutataks põhilise teabeallikana kasutajate nägemust reisijate- ja kaubaveost, et laiendada C‑ITSi rakenduste kohaldamisala ja luua selle uue kestliku ja integreeritud liikuvuse kontseptsiooniga seotud ärimudelid;

40.  ergutab ELi ja liikmesriike jõustama nõuetekohaselt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tulevast toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi, et saavutada kõigi kodanike takistusteta juurdepääs C‑ITSile;

41.  soovitab komisjonil luua kiiresti piisava õigusraamistiku, et saavutada kogu ELi hõlmav piiriülene koostalitlusvõime, ja raamistiku, millega kehtestatakse eeskirjad vastutuse kohta ühendatud transpordi eri liikide kasutamisel; palub komisjonil avaldada aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku sõidukisisestele andmetele ja vahenditele juurdepääsu kohta; soovitab, et kõnealune ettepanek peaks võimaldama kogu autotööstuse väärtusahelal ja lõppkasutajatel saada kasu digiteerimisest ning tagama kõikidele kolmandatele isikutele võrdsed võimalused ja maksimaalse turvalisuse seoses sõidukisiseste andmete säilitamise ja neile juurdepääsuga, mis peaks olema õiglane, õigeaegne ja piiramatu, et kaitsta tarbijate õigusi, edendada innovatsiooni ja tagada aus mittediskrimineeriv konkurents sellel turul kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega; rõhutab vajadust aidata kaasajastada kõik linna- ja maapiirkondade taristud, mis on seotud ühistransporditeenustega; kutsub komisjoni üles garanteerima, et ta tagab igal juhul täieliku vastavuse isikuandmete kaitse üldmäärusele, esitades parlamendile kord aastas aruande oma järelevalvetegevuse kohta;

42.  palub komisjonil rakendada üldist käsitlust tehnilise ühtlustamise ja andmete standardimise suhtes, et tagada C‑ITSi ühilduvus, tootjatele mastaabisääst ja tarbijatele suurem mugavus;

43.  rõhutab, et on oluline alustada varakult dialoogi sotsiaalpartnerite ja tarbijate esindajatega, et luua läbipaistvusel ja usaldusel põhinev õhkkond eesmärgiga leida kohane tasakaal sotsiaalsetele ja töötingimustele ning tarbijaõigustele avalduvate positiivsete ja negatiivsete mõjude vahel; märgib, et e-ohutuse foorum peab koostama C‑ITSi kasutuselevõtmise teekava samamoodi, nagu eCall‑süsteemi puhul;

44.  rõhutab, et rahvusvaheliste kliimakohustuste ja ELi sise‑eesmärkide täitmiseks tuleb võtta kindel suund vähese CO2‑heitega majandusele; toonitab seetõttu vajadust uuendada ELi eri vahendite eraldamiskriteeriume, et toetada CO2‑heite vähendamise ja energiatõhususe meetmeid, sealhulgas C‑ITSi puhul; on seisukohal, et EL ei tohiks mingil juhul rahastada projekte, mis ei vasta CO2‑heite vähendamise eesmärkidele ja poliitikale;

45.  palub autotootjatel anda tarbijatele piisavat ja selget teavet nende õigustest ning uue C‑ITS‑tehnoloogia eelistest ja piirangutest ohutuse seisukohast; ergutab teabekampaaniate kasutamist, et tutvustada praegustele autojuhtidele uut C‑ITS‑tehnoloogiat, luua vajalik usaldus lõppkasutajate hulgas ning saavutada üldsuse heakskiit; on seisukohal, et C‑ITSi kasutamise abil on võimalik muuta transpordisüsteem ohutumaks ja tõhusamaks ning samal ajal tagada vastavus andmekaitset ja eraelu puutumatust reguleerivatele normidele;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1. (2) ELT C 288, 31.8.2017, lk 85. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0423. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0234. (5) C-ITS-platvormi tegevuse II etapi lõpparuanne: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2017-09-c-its-platform-final-report.pdf. (6) Komisjoni 26. mai 2008. aasta soovitus 2008/653/EÜ turvaliste ja tõhusate sõidukisiseste info- ja sidesüsteemide kohta: Euroopa põhimõtete uuendatud versioon inimene-masin-liidese kohta (ELT L 216, 12.8.2008, lk 1). (7) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS); Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR); Jõeteabeteenused (RIS).