Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11 ja 23,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva kolmanda ühenduse keskmise tähtajaga tegevusprogrammi (1991–1995) kohta (COM(90)0449),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 5. oktoobri 1995. aasta resolutsiooni naiste ja meeste kujutamise kohta reklaamides ja meedias(3),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2000. aasta teatist “Soolist võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegia poole (2001–2005)“ (COM(2000)0335),

–  võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2008. aasta järeldusi sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ühiskonnas,

–  võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2013. aasta järeldusi, milles käsitletakse naiste rolli tugevdamist otsustajatena meedias,

–  võttes arvesse nõukogu 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse 1. märtsi 2006. aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (COM(2006)0092),

–  võttes arvesse 21. septembri 2010. aasta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010–2015 (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti strateegilise kohustuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019 (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse oma 25. juuli 1997. aasta resolutsiooni naiste diskrimineerimise kohta reklaaminduses(4),

–  võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni turunduse ja reklaami mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele(5),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta resolutsiooni sooliste stereotüüpide kaotamise kohta ELis(6),

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digitaalajastul(7),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(8),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) („võrdse tööalase kohtlemise direktiiv“) kohaldamise kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks(10),

–  võttes arvesse oma 4. juuli 2017. aasta resolutsiooni töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta(11),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris(12),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(13),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 10. juuli 2013. aasta soovitust soolise võrdõiguslikkuse ja meedia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 24. aprilli 2002. aasta soovitust 1555 naiste kujutamise kohta meedias,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. juuni 2007. aasta soovitust 1799 naiste kujutamise kohta reklaamis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 27. septembri 2017. aasta soovitust liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse kohta audiovisuaalsektoris,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2013. aasta uuringut „Pekingi tegevusprogrammi rakendamine ELi liikmesriikides: naised ja meedia – soolise võrdõiguslikkuse edendamine meediaorganisatsioonides otsuste tegemisel“,

–  võttes arvesse 1995. aasta septembris neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ja selle lisasid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 2013. aasta aruannet „Meedia ja naiste kuvand“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0031/2018),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8, mille kohaselt „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; arvestades, et ELi soolise võrdõiguslikkuse edendamise poliitika on aidanud muuta paljude Euroopa kodanike elu paremaks;

B.  arvestades, et meedia toimib neljanda võimuna, mis on suuteline avalikku arvamust mõjutama ja seda lõpuks kujundama; arvestades, et meedia on üks demokraatliku ühiskonna nurgakive ning on sellena kohustatud tagama teabevabaduse, arvamuste paljususe ja meedia mitmekesisuse, edendama austust inimväärikuse vastu ning võitlema igasuguse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, kujutades muu hulgas mitmesuguseid sotsiaalseid eeskujusid; arvestades, et seetõttu tuleb suurendada meediaorganisatsioonide teadlikkust;

C.  arvestades, et 1995. aastal Pekingis toimunud neljandal naiste maailmakonverentsil tunnistati naiste ja meedia vahelise seose olulisust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel, ning lisati Pekingi tegevusprogrammi kaks strateegilist eesmärki:

D.  arvestades, et naisi ja mehi võidakse kujutada meedias ebavõrdselt eri kontekstides, sealhulgas poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses, akadeemilises, usu-, kultuuri- ja spordikontekstis, kusjuures meestel on peamiselt aktiivne sotsiaalne roll ja naistel passiivsem roll; arvestades, et kõigist naiste ja meeste kuvandit mõjutavatest stereotüüpidest eredaim näide on naise keha seksualiseerimine, mida on kõige selgemini näha kollases ajakirjanduses ja reklaamis; arvestades, et vägivalla erotiseerimine ja naiste objektistamine meedias avaldab negatiivset mõju naistevastase vägivalla kaotamisega seotud püüdlustele; arvestades, et sooliste stereotüüpidega kaasnevad sageli muud stereotüübid, mis hõlmavad mis tahes alustel diskrimineerimist;

E.  arvestades, et meedia mõjutab olulisel määral kultuurilisi soonorme ja seda, kuidas ühiskonnas valitsevad naiste ja meestega seotud kuvandid kujunevad ja arenevad, ning arvestades, et meedia mõjutab publikut stereotüüpsete kehakuvandite esitamise ning mehelikkuse ja naiselikkuse ideedega, näiteks naiste kujutamine reklaamis ja viis, kuidas tooted on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele, näitab traditsiooniliste soonormide alalhoidmist; arvestades, et olukorras, kus meedia jätkab naiste ja meeste, sealhulgas LGBTI‑inimeste stereotüüpset kujutamist, peavad inimesed seda sageli õigustatuks, mistõttu on raske või võimatu seda kahtluse alla seada;

F.  arvestades, et reklaamitööstusel on tänapäeva ühiskonna meediamaastikul oluline osa, kuna see kasutab sõnumi edastamiseks meie emotsioone mõjutavaid kujutisi ja ideid ja võib seeläbi kujundada meie väärtushinnanguid, hoiakuid ja maailmapilti; arvestades, et moonutatud soolise kuvandi edastamisega võidakse reklaamis kasutada seksisistlikke võtteid ja levitada diskrimineerivaid tavasid; arvestades, et reklaami võib pidada diskrimineerivaks või seksistlikuks, kui üht sugupoolt kujutatakse alandaval või solvaval viisil või teise sugupoolega võrreldes vähem võimelise ja arukamana või alaväärsemana;

G.  arvestades, et uued tehnoloogiad muudavad traditsioonilisi meedia ärimudeleid; arvestades, et audiovisuaalsektor on väga oluline majandussektor, mis üksi annab ELis otseselt tööd enam kui miljonile inimesele; arvestades, et uute veebipõhiste kommunikatsiooni- ja multimeedia süsteemidega toimetulekuks on vaja teha kohandusi nende riigi tasandi järelevalvesse ja eneseregulatsiooni süsteemidesse, ilma et see piiraks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi üle peetavate läbirääkimiste tulemusi;

H.  arvestades, et nii naiste kui ka meeste vaatenurka tuleks võrdselt arvesse võtta, et tekiks ühiskonna tegelikkuse igast aspektist terviklik ja mitmekülgne pilt; arvestades, et tähtis on mitte jätta kasutamata naiste potentsiaali ja oskusi naistel meedias esinevate probleemide kohta teavet, fakte ja arvamusi edastada, tunnistades samas, et naisi ei saa kohelda ühe homogeense rühmana;

I.  arvestades, et naiste pidevat negatiivset ja alandavat kujutamist elektroonilises, trüki- ja audiovisuaalmeedias tuleb muuta; arvestades, et sooline ebavõrdsus tekib ja seda levitatakse ka meedia keelekasutuse ja kuvandite kaudu; arvestades, et lapsed puutuvad soolise ebavõrdsusega kokku juba väga varajases eas telesarjades ja -saadetes, aruteludes, mängudes, videomängudes ja reklaamides propageeritavate eeskujude kaudu; arvestades, et soorollid kujunevad välja peamiselt lapsepõlves ja teismeeas ning mõjutavad inimesi terve elu; arvestades, et meediatöötajate haridus ja koolitus on võimsad vahendid stereotüüpide vastu võitlemiseks ja nende likvideerimiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja võrdõiguslikkuse edendamiseks;

J.  arvestades, et naiste osakaal oli ELi 28 liikmesriigis 2015. aastal ajakirjanduse ja infolevi eriala lõpetanute seas 68 %(14), samas kui ELi 28 liikmesriigi tööhõiveandmed näitavad aastate 2008–2015 kohta, et meediasektoris töötavate naiste keskmine protsendimäär püsis järjekindlalt umbes 40 % juures;

K.  arvestades samuti, et 2015. aastal oli ELi 28 liikmesriigis naiste osakaal meediasektori otsustustasandi ametikohtadel endiselt alla soolise tasakaalu vahemikku (40–60 %) ainult 32 %, samas kui juhatuse esimeeste hulgas oli naisi vaid 22 %(15);

L.  arvestades, et sooline palga- ja pensionilõhe on ELis püsiv probleem ning see on ilmne eri majandussektorites, sealhulgas meedias, kus sooline palgalõhe on 17 %;

M.  arvestades, et naisi takistab meedias jätkuvalt nn klaaslagi ja neil ei pruugi olla võrdseid võimalusi edutamiseks või karjääri edendamiseks mitmesuguste tegurite tõttu, mille hulgas on ka organisatsioonikultuuri tavad, mis raskendavad sageli töö- ja eraelu tasakaalustamist, ning konkurentsi soosiv keskkond, mida iseloomustavad pinge, jäigad tähtajad ja pikk tööaeg; arvestades, et naistel on uudiste koostamisel vähem otsustusõigust, kuna nad on kõrgemas juhtkonnas alaesindatud;

N.  arvestades, et liikmesriikide meediaorganisatsioonid võivad kehtestada oma võrdõiguslikkuse poliitika, mistõttu leidub ELis väga erinevaid tavasid, mille raames võib näha väga laiaulatuslikke poliitilisi raamistikke, mis hõlmavad meediasisu ning näevad ette meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse otsuseid tegevates organites, kui ka sellise poliitika täielikku puudumist;

O.  arvestades, et uuringud on näidanud, et ainult 4 % uudistest ei toeta stereotüüpset kujutamist; arvestades, et uudistes käsitletavatest inimestest moodustavad naised vaid 24 %(16); arvestades, et nii interneti kui ka internetiväliste uudisteallikate lugudest kokku on vaid umbes 37 % naiste vahendatud ning see olukord ei ole viimase kümne aasta jooksul näidanud paranemise märke(17); arvestades, et naistel palutakse peamiselt vahendada avalikku arvamust (41 %) või isiklikku kogemust (38 %) ja neile viidatakse harva kui ekspertidele (ainult 17 % lugudest); arvestades, et uuringud on samuti näidanud, et vähem kui üks viiest eksperdist või kommentaatorist on naine (18 %)(18);

P.  arvestades, et naised on uudistes ja teavet vahendavas meedias ebaproportsionaalselt alaesindatud ning veelgi harvemini näeb neid spordi, poliitika, majanduse ja rahanduse valdkonnas, olenemata liikmesriikides esinevast meediakanalite rohkusest; arvestades, et ajalooga seotud meediasisust, nagu biograafilised dokumentaalfilmid, on naised peaaegu täielikult kõrvale jäetud;

Q.  arvestades, et naiste osalemine võrdsel tasemel meestega sisu edastamisel ja teabeallikatena on lisaks esindatusega seotud põhjustele oluline ka võrdsete võimaluste ning naiste asjatundlikkuse ja teadmiste täieliku tunnustamise seisukohast; arvestades, et Euroopa meediamaastikul leidub tegureid, mis takistavad vastutustundlikku lähenemist soolisele võrdõiguslikkusele, võttes arvesse rahalisi piiranguid ja töötingimusi, sealhulgas tööalast ebakindlust ja töökogemuse taset, samuti teabeedastuse kasvavat kiirust ja ärilisi kaalutlusi;

R.  arvestades, et meedias on palju kõrgel professionaalsel tasemel töötavaid naisi, kelle hulka kuuluvad tuntud filmitegijad, ajakirjanikud ja reporterid, kes teevad küll sama head tööd kui mehed, kuid keda ohustab rohkem sooline vägivald ja diskrimineerimine töökohal ja keda ei hinnata sama palju kui nende meeskolleege;

S.  arvestades, et sotsiaalmeedias kirjutavad naised puutuvad kokku üha suurema ahistamisega; arvestades, et kõnealune ahistamine võib summutada naiste häält ja nõrgendab nende osalemist ühiskonnas; arvestades, et kogu maailmas kogutud andmed näitavad, et pooled meediasektoris töötavatest naistest on kogenud seksuaalset kuritarvitamist, neljandik neist on kogenud füüsilist vägivalda ja kolm neljandikku on kogenud hirmutamist, ohte või kuritarvitamist(19); arvestades, et üha enam tuntakse muret naiste ja tütarlaste vastu suunatud kübervägivalla pärast ning hinnangute kohaselt on üks naine kümnest ELis kogenud alates 15. eluaastast mingil kujul kübervägivalda; arvestades, et ELi tasandil puuduvad naiste ja tütarlaste vastu suunatud kübervägivalda käsitlevad andmed ja uuringud; arvestades, et psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine on inimõiguste rikkumine; arvestades, et meedia ning riiklikud ja rahvusvahelised reguleerivad asutused peaksid nende küsimustega tegelemiseks kehtestama eeskirjad, sealhulgas meediaorganisatsioonide poolt kohaldatavad sanktsioonid;

T.  arvestades, et eriti uurivad naisajakirjanikud kogevad sageli vägivalda ja on surmavate rünnakute sihtmärgiks, nagu on näidanud Veronica Guerini ja Daphne Caruana Galizia juhtumid;

U.  arvestades, et Euroopa naiste audiovisuaalse võrgustiku (European Women’s Audiovisual Network (EWA))(20) tehtud uuringu kohaselt on seitsmes vaadeldud Euroopa riigis vaid viiest filmist ühe režissöör naine ning suurem osa rahalistest vahenditest läheb filmidele, mille režissöörid ei ole naised, kuigi ligikaudu pooled filmikooli lõpetanutest on naised;

V.  arvestades, et meediaettevõtjad peaksid vastu võtma enesereguleerimise süsteemid ja käitumisjuhendid, milles määratakse kindlaks menetluseeskirjad ja kriteeriumid karjääri ja meedia kohta, et kaitsta ja edendada soolist võrdõiguslikkust; arvestades, et sellised enesereguleerimise süsteemid ja käitumisjuhendid tuleks koostada koostöös sektori ametiühingutega, järgides selget soolise võrdõiguslikkuse poliitikat;

Naiste esindatus meedias

1.  rõhutab asjaolu, et kuigi naised moodustavad selles valdkonnas kõrgkooli lõpetanute seas märkimisväärse tööjõu, on nad alaesindatud juhtivatel ja kõrgetel ametikohtadel; on seisukohal, et nii avaliku kui ka erasektori meediateenused peavad tagama naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning vältima mis tahes diskrimineerimist; kutsub liikmesriike üles töötama meediaorganisatsioonide jaoks välja poliitikastiimulid, et vähendada tõkkeid naiste juurdepääsul vanemametnike ja juhtivatele ametikohtadele;

2.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et naiste esindatus ELi avalik-õiguslikus meedias on keskmiselt madal nii strateegilistel kui ka operatiivsetel kõrgetel ametikohtadel ja juhatustes (2017. aastal: 35,8 % tegevjuhtkonnas, 37,7 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete hulgas ja 33,3 % juhatuseliikmete seas)(21);

3.  tuletab meelde, et Pekingi tegevusprogrammi naiste osalust meedias käsitlevate murettekitavate valdkondade jälgimiseks töötas EIGE välja järgmised näitajad:

4.  tuletab meelde, et kuigi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis on sätestatud, et selle eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil, ei sisalda see viidet võrdsele esindatusele meediaorganisatsioonides;

5.  märgib, et kuigi naised ei ole praegu meedias piisavalt esindatud, on nende kõrgele ametikohale tööle võtmiseks või edutamiseks siiski suuremad võimalused avalik-õiguslikus meedias kui erasektori meediaorganisatsioonides(22);

6.  kutsub liikmesriike ja meediaorganisatsioone toetama ja töötama välja stimuleerivaid meetmeid, sh kvoote naiste ja meeste võrdseks esindatuseks otsustamisõigusega ametikohtadel, ning nõuab selliste jõupingutuste tulemusliku järelevalve tähtsustamist kõnealustes organisatsioonides; palub, et komisjon suurendaks pingutusi, et lõpetada naiste osalemist ettevõtete juhtorganites käsitleva direktiivi blokeerimine, mis on olnud nõukogus peatatud alates 2013. aastast;

7.  juhib tähelepanu nii vabakutseliste kui ka alalise personali pikale traditsioonile meediasektoris ning märgib, et sektori jätkuv üleminek digitehnoloogiale on viinud traditsioonilise tiraažist ja reklaamist saadava tulu vähenemiseni, mis mõjutab sektoris pakutavate töölepingute liiki; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et naised on kogu tööturul paljude ebatüüpiliste töövormide osas üleesindatud; märgib, et üha suurem surve meediasektori majanduslikule elujõulisusele toob tõenäoliselt kaasa üha rohkem selliseid lepinguid;

8.  leiab, et stereotüübid võivad tuua kaasa naiste jaoks negatiivse sotsiaalse keskkonna ja võivad soodustada soolist diskrimineerimist töökohal; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on positiivne sotsiaalne keskkond selleks, et aidata töötajatel tulla toime töö suure intensiivsusega;

9.  tuletab meelde, et meediaorganisatsioonid võivad nii oma mees- kui ka naistöötajate rollide üle vabalt otsustada, kuid nõuab tungivalt, et nad teeksid seda ülima austusega inimväärikuse ja erialaste oskuste vastu; märgib sellega seoses murettekitavaid juhtumeid, mil teleajakirjanduse jaoks peetakse sobivamaks naisreportereid, kuna nad tunduvad publikule atraktiivsemad ja kes hiljem vanuse lisandudes asendatakse nooremate kolleegidega;

10.  mõistab lisaks hukka seksuaalse ahistamise ja muud liiki väärkohtlemise levinud ilmingud, eelkõige veebimängude ja sotsiaalmeedia valdkonnas, ning julgustab meediaettevõtjaid looma turvalist keskkonda, kus võetakse ahistamise vastu meetmeid; nõuab seetõttu erinevaid meetmeid, sealhulgas teadlikkuse suurendamist, rikkujatele ettenähtud distsiplinaarkaristusi käsitlevaid sise-eeskirju ning nende tavade ohvritele psühholoogilise ja/või õigusliku toe andmist, et ennetada ja tõkestada kiusamist ja seksuaalset ahistamist töökohal ning veebikeskkonnas;

11.  mõistab teravalt hukka olulisi poliitilisi ja kriminaalsündmusi kartmatult kajastavate naisajakirjanike vastu suunatud rünnakud, ning nõuab võimalikult suuri jõupingutusi, et tagada kõigi ajakirjanike kaitse ja turvalisus;

12.  nõuab tungivalt, et avalik-õiguslikud ja erasektori meediaorganisatsioonid võtaksid vastu sisepoliitika võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse valdkonnas, mis hõlmab ahistamisvastaseid meetmeid, rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse ja vanemapuhkuse skeeme, paindlikku töökorraldust, millega toetatakse töö- ja eraelu tasakaalu ja võimaldatakse naistel ja meestel võrdselt kasutada vanemapuhkust, ning julgustatakse mehi võtma vanemapuhkust ja tagatakse laste eest hoolitsemise õiglane jaotus, samuti naistele mõeldud mentorlus- ja juhtimiskoolitusprogramme, kaugtöö ja paindliku töökorralduse pakkumist nii naistele kui ka meestele vabatahtlikkuse alusel ning ilma et see piiraks karjääri edenemist;

13.  palub meediasektoril austada naiste ja meeste õigust kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust või vanemapuhkust; juhib tähelepanu asjaolule, et rasedat naist ei tohiks tema seisundi tõttu diskrimineerida ning naisele ei tohiks töökoha andmisest keelduda, kui ta võib otsustada rasedaks jääda; soovitab meediaorganisatsioonidel ja reguleerivatel asutustel avalikustada soolise palgalõhe, kehtestada töötasu läbipaistvusega seotud kohustused ja rakendada siduvate meetmete kaudu võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet;

14.  soovitab meediaorganisatsioonidel luua naisekspertide andmebaasid mitmes valdkonnas, eelkõige nendes, kus naised on alaesindatud, et neid vajaduse korral kasutada; ergutab lisaks sooliselt eristatud andmete kogumist igasuguse meediasisu kohta;

15.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada naiste osalemist ideede väljendamises ja otsustamises meedias ja meedia, samuti uute kommunikatsioonitehnoloogiate kaudu, ning suurendada naiste juurdepääsu sellisele ideede väljendamisele ja otsustamisele;

16.  on seisukohal, et naiste töötingimuste üldine paranemine on kasulik kõikidele meediasektori töötajatele; leiab siiski, et see paranemine ei ole olnud piisav ja et ebavõrdsus on jäänud; rõhutab, et liikmesriigid ja komisjon peavad tagama võrdse tasustamise põhimõtte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 157 ning seda edendama, sealhulgas võideldes soolise palga- ja pensionilõhe vastu, vähendades ebakindlaid töösuhteid(23), tagades taskukohase ja kvaliteetse lastehoiu kättesaadavuse ning töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika, samuti tagades kollektiivläbirääkimiste õiguse;

17.  kordab, et meediasektoris tuleb kiiremas korras rakendada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise poliitikat, sealhulgas töötasu läbipaistvusega seotud kohustusi, võimaldades samal ajal naistele meestega võrdsetel tingimustel edutamis- ja koolitusvõimalusi ning muid täiendavaid eeliseid;

18.  märgib naiste nõukogude ja naiste võrdõiguslikkuse eest vastutavate ametnike positiivset osa töökohtadel; nõuab soolise võrdõiguslikkuse edendamist meediasektoris valdkondadevahelise personalipoliitikana; on seisukohal, et naiste võrdõiguslikkuse saavutamiseks kõigil meediasektori tasanditel, eelkõige otsustustasandil, on vaja töötajakeskset kultuuri ja sootundlikku kõrgemat juhtkonda; soovitab riikide reguleerivatel asutustel ja meediaorganisatsioonidel järgida komisjoni soovitust 2014/124/EL meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamise kohta(24), koostada suunised õiglase valikumenetluse kohta, kehtestada tervikliku võrdõiguslikkuse poliitika, mis hõlmaks meediasisu ja tagaks naiste edasijõudmise otsuseid tegevates organites, ning kehtestada töökohal aset leidvat ahistamist käsitlevad sisemenetlused; kutsub komisjoni üles jätkuvalt jälgima, kas direktiivi 2006/54/EÜ, mis muudab tõendamiskohustuse soolise diskrimineerimise juhtudel vastupidiseks, jõustatakse ja kohaldatakse nõuetekohaselt;

Meediasisu ja naised

19.  rõhutab meedia rolli sotsiaalse muutuse tegurina ja meedia mõju avaliku arvamuse kujundamisel ning kutsub liikmesriike üles edendama soolise võrdõiguslikkuse alast sisu avalikus meedias; juhib tähelepanu sellele, et siiani on kõik regulatiivsed meetmed seksismi ja naiste stereotüüpse kujutamise vastu meediasisus olnud liikmesriikide pädevuses; tuletab meelde, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaselt keelatakse sooline diskrimineerimine meediasektoris; rõhutab ühtlasi, et kuigi regulatiivsete meetmete puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta väljendusvabaduse põhimõtet, ei tohiks ajakirjandusvabadus mingil juhul soodustada või õigustada naiste ja LGBTI‑inimeste alandavat kujutamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid reguleeriksid eespool nimetatud vabaduste kaitsmisel juurdepääsu kahjuliku veebisisuga videomängudele ja internetis levivale pornograafiale;

20.  rõhutab, et majanduslikud argumendid ei saa olla vabanduseks sooliste stereotüüpide põlistamisele meediasisus;

21.  rõhutab, et vägivaldne ja seksistlik meediasisu mõjutab negatiivselt naisi ja nende osalemist ühiskonnas; väljendab muret teatavate audiovisuaalsete äriliste teadaannete pärast, mis põhjustavad lastele ja noortele psühholoogilist või füüsilist kahju; nõuab tungivalt, et asjaomased sidusrühmad ja ametiasutused tegeleksid selliste reklaamidega, mis kaudselt soodustavad söömishäireid, näiteks anoreksiat, ning võtaksid muid meetmeid, et kaitsta sellise sisu eest eelkõige haavatavaid isikuid, nende hulgas tütarlapsi ja noori naisi;

22.  nõuab tungivalt, et meediasisu, sealhulgas reklaam, mis on seotud pereplaneerimise, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, emade ja laste tervise ning haridusega, oleks suunatud nii meestele kui ka naistele;

23.  rõhutab, kui tähtis on edendada meediapädevust ja pakkuda kõigile asjaomastele sidusrühmadele sootundlikku meediat käsitlevaid hariduslikke algatusi, et julgustada noori arendama kriitilist mõtlemist ning aidata neil tuvastada ja taunida seksistlikku kujutamist ja diskrimineerimist, soolist vägivalda, küberkiusamist, vihakõne ja vägivalda, mis on ajendatud isiku soost, sooidentiteedist, sooväljendusest, seksuaalsest sättumusest või sootunnustest; rõhutab vajadust ennetusmeetmete, kaasa arvatud krüpteerimise ja vanemliku kontrolli järele, et tagada turvalisem interneti kasutamine, digikirjaoskus ja meediapädevus; juhib tähelepanu asjaolule, et reklaamis ja muudes meediatoodetes esinevad stereotüübid võivad mõjutada laste sotsialiseerumist ja hiljem seda, kuidas nad näevad ennast, oma pereliikmeid ja välist maailma; juhib tähelepanu sellele, et reklaam võib olla tõhus vahend stereotüüpide, näiteks sooliste stereotüüpide ja LGBTI-inimeste vastu suunatud stereotüüpide vastu võitlemiseks; nõuab seetõttu suurema tähelepanu pööramist erialasele koolitus- ja väljaõppealasele tegevusele, et võidelda diskrimineerimisega ja edendada soolist ja LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust;

24.  soovitab, et meediaorganisatsioonid peaksid veelgi rohkem tähtsustama nn pehmeid meetmeid, nagu soolise võrdõiguslikkuse kavad või suunised, ja soovitab, et nende juhistega nähtaks ette standardid naiste positiivseks kujutamiseks reklaamis, uudistes, reportaažides, saadete tootmises või edastamises ja need hõlmaksid kõiki tundliku sisuga valdkondi, näiteks võimu ja autoriteedi kujutamine, asjatundlikkus, otsuste tegemine, seksuaalsus, vägivald, rollide mitmekesisus ja mitteseksistliku keele kasutamine; julgustab lisaks avalik-õiguslikku ja erameediat arvestama soolist võrdõiguslikkust kogu oma sisus ja võtma sotsiaalse mitmekesisuse kajastamiseks kasutusele võrdõiguslikkuse kavad;

25.  soovitab kehtestada meediat ja kommunikatsiooni reguleerivate asutuste eeskirjades kriteeriumid, mis tagaksid naiste ja tütarlaste stereotüübivaba kujutamise ja näeksid ette solvava sisu eemaldamise või peatamise võimaluse; soovitab ühtlasi kaasata kõnealuste eeskirjade rakendamise järelevalvesse spetsialiseerunud organisatsioonid, näiteks riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused ja valitsusvälised naisorganisatsioonid;

26.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriigid peavad kõigi asjakohaste vahenditega tagama, et meedia, sealhulgas veebi- ja sotsiaalmeedia ning reklaam, ei õhutaks ühegi isiku või isikute rühma vastu suunatud vägivallale ega vihkamisele; rõhutab vajadust koguda sooliselt eristatud andmeid ja viia koostöös EIGEga läbi uuringuid, et tegeleda kübervägivalla, internetis aset leidva seksuaalse ahistamise, ohtude, seksistlike märkuste ning naiste ja tütarlaste, sealhulgas LGBTI-inimeste vastu suunatud vihakõnega; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata koolitusele selle kohta, kuidas meedia teatab soolise vägivalla, sealhulgas LGBTI-inimeste vastu suunatud vägivalla juhtumitest; soovitab, et meediatöötajad, sealhulgas juhtivatel ametikohtadel töötavad spetsialistid, saaksid pidevat koolitust naiste ja meeste kujutamise kohta meedias; soovitab võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse- ja kraadiõppe kursuste õpetamismoodulites;

27.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama meediasektoris käitumisjuhendite kaudu enese- ja kaasreguleerimist;

Heade tavade näited

28.  märgib innustusega, et kõikides liikmesriikides võib täheldada mitmeid näiteid headest tavadest, sealhulgas meediakampaaniad, eriõigusaktid, parima ja halvima stereotüüpse ja seksistliku reklaami auhinnad, naisekspertide andmebaasid, erialaspetsialistide koolitused ja meediaorganisatsioonide võrdõiguslikkuse kavad, käitumisjuhendid ja võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse poliitika ning naiste ja meeste esindatuse alammäärad meediavaldkonda reguleerivate asutuste juhtorganites;

29.  kutsub liikmesriike üles toetama selliseid kampaaniaid nagu muu hulgas Belgia andmebaas Expertalia, Tšehhi Seksistliku Põrsa auhind või Rootsi algatus # TackaNej („Tänan, ei“); kutsub liikmesriike üles korraldama korrapäraselt teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid soolise diskrimineerimise kohta meediasisus ning esitama korrapäraselt aruandeid soolise võrdõiguslikkuse suundumuste kohta meedias; kutsub komisjoni üles eraldama spetsiaalseid rahalisi vahendeid allprogrammidele, milles keskendutakse naiste edasijõudmisele meediatööstuses, ning toetama meediaühendusi ja -võrgustikke avalike ja valdkondlike teadlikkuse suurendamise kampaaniate läbiviimisel; kutsub lisaks komisjoni üles looma ELi auhinda, mis antakse meedia-ala üliõpilastele soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud töö eest;

30.  kutsub kodanikuühiskonna organisatsioone üles töötama välja kommunikatsioonistrateegiaid, mitte üksnes tavapärase meedia, vaid ka veebimeedia jaoks, et laiendada meedia mõjutamise ja järelevalve võimalusi;

Edasised soovitused

31.  kutsub liikmesriike üles keskenduma koostöös võrdõiguslikkust edendavate asutustega soolist võrdõiguslikkust käsitlevate kehtivate õigusaktide täielikule rakendamisele ning julgustama reguleerivaid asutusi pöörama tähelepanu naiste esindatusele ja edasijõudmisele ning mittestereotüüpsele meediasisule; ergutab liikmesriike viima läbi regulaarseid hindamisi eespool nimetatud valdkondade kohta ja töötama välja, kui seda ei ole veel tehtud, õigusakte, mis keskenduvad mittestereotüüpsele meediasisule; rõhutab liikmesriikide rolli nende pädevusse kuuluvate meediakanalite olemasolevate vahendite paremal kasutamisel, et täita oma avaliku teenistuse ülesandeid, kajastades samas sooliselt tasakaalustatumat ja demokraatlikumat ühiskonda;

32.  kutsub komisjoni üles viima läbi täiendavaid uuringuid naiste osalemise kohta juhtivatel ametikohtadel meedias; tunnustab EIGE tööd kõnealuses valdkonnas ning kutsub teda üles jätkama asjakohaste näitajate väljatöötamist ja jälgimist, kusjuures näitajad peaksid olema seotud muu hulgas naiste esindatusega otsuste tegemisel, nende töötingimuste ja soolise võrdõiguslikkusega meediasisus, ning palub tal lisaks pöörata tähelepanu sotsiaalmeedia uutele tehnoloogiatele, et töötada välja meetodid soolise vägivalla ja ahistamise ennetamiseks sotsiaalmeedias;

33.  palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ja edendaksid naiste organisatsioone, mis tegelevad soolise võrdõiguslikkuse edendamisega meedias, sealhulgas organisatsioone, mis toetavad soolise vägivalla, läbipõimunud diskrimineerimise või seksuaalse ahistamise ohvriks langenud naisi ja tütarlapsi;

34.  kutsub liikmesriike üles rakendama tegevusprogramme, millega tagatakse naiste osalus tulemuslike ja tõhusate sootundlike poliitikasuundade ja programmide kujundamisel ning rakendamisel meediaorganisatsioonides;

35.  palub, et liikmesriigid töötaksid välja programmid, et parandada naiste oskusi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika ainetes, mis on olulised karjääri jaoks tehnilisema fookusega meediasektoris, nagu heli- ja audiovisuaaltehnikud; rõhutab kutsehariduse ja -õppe tähtsust karjäärivalikute mitmekesistamisel ning naistele ja meestele ebatavaliste karjäärivõimaluste tutvustamisel, et ületada horisontaalne ja vertikaalne tõrjutus;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23. (2) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1. (3) EÜT C 296, 10.11.1995, lk 15. (4) ELT C 304, 6.10.1997, lk 60. (5) ELT C 295E, 4.12.2009, lk 43. (6) ELT C 36, 29.1.2016, lk 18. (7) ELT C 66, 21.2.2018, lk 44. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0338. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0360. (10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0260. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0290. (12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0364. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0417. (14) UNESCO, OECD, Eurostati (UOE) ühine andmekogum, kättesaadav aadressil http://eige.europa.eu/gender-statistics/dgs/indicator/ta_educ_part_grad__educ_uoe_grad02. (15) EIGE, soolise võrdõiguslikkuse indeks 2017. (16) https://www.womenlobby.org/IMG/pdf/factsheet_women_and_media.pdf. (17) Lenka Vochocová, FEMM-komisjoni avalik kuulamine „Sooline võrdõiguslikkus ELi meediasektoris“, 26. juuni 2017, salvestus kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/ep-live/en/committees/video?event=20170626-1500-COMMITTEE-FEMM. (18) Ülemaailmne meediaseire projekt, piirkondlik aruanne Euroopa kohta (2015), kättesaadav aadressil http://cdn.agilitycms.com/who-makes-the-news/Imported/reports_2015/regional/Europe.pdf. (19) Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni kampaania soolise vägivalla vastu tööl, https://www.ifj-stop-gender-based-violence.org/. (20) „Where are the women directors in European films? Gender equality report on female directors (2006–2013) with best practice and policy recommendations“ (Kus on Euroopa filmide naisrežissöörid? Soolist võrdõiguslikkust käsitlev aruanne nairežissööride kohta (2006–2013) parimate tavade ja poliitikasoovitustega), http://www.ewawomen.com/en/research-.html. (21) Sooline võrdõiguslikkus võimustruktuurides ja otsuste tegemisel. Ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest liikmesriikides, 2017 (Allikas: EIGE soostatistika andmebaas – naiste ja meeste osalemine otsuste tegemisel). (22) Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE): Ülevaade Pekingi tegevusprogrammi rakendamisest ELi liikmesriikides: naised ja meedia – soolise võrdõiguslikkuse edendamine meediaorganisatsioonides otsuste tegemisel (2013). (23) Vt Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsioon töötingimuste ja ebakindlate töösuhete kohta. (24) ELT L 69, 8.3.2014, lk 112.