Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioon olukorra kohta Gaza sektoris (2018/2663(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iisraeli ja Palestiina konflikti ning Lähis‑Ida rahuprotsessi kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 31. märtsi 2018. aasta avaldust ja tema pressiesindaja 5. ja 7. aprilli ning 19. veebruari 2018. aasta avaldusi,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterrese 5. aprilli 2018. aasta avaldust ja tema pressiesindaja 30. märtsi 2018. aasta avaldust,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri Fatou Bensouda 8. aprilli 2018. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone,
– võttes arvesse tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949. aasta Genfi (IV) konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO 1990. aasta aluspõhimõtteid jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt,
– võttes arvesse ÜRO 2017. aasta juuli aruannet „Gaza kümme aastat hiljem“,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et 30. märtsil 2018 algas Gaza sektoris kodanikuühiskonna rühmade korraldatud kuuenädalane kord nädalas toimuv massimeeleavaldus Great March of Return (suur tagasipöördumine); arvestades, et Hamas ja teised Palestiina rühmitused kutsusid elanikke üles selles osalema; arvestades, et Iisraeli ametivõimud on teatanud, et nende kaitsejõudude suunas visati kive ja süütepomme ning mõned meeleavaldajad üritasid Iisraeli territooriumi eraldavat tara lõhkuda ja seda ületada;
B. arvestades, et Iisraeli kaitsejõud avasid 30. märtsil, 6. aprillil ja 13. aprillil 2018 meeleavaldajate pihta tule, kasutades lahinglaskemoona; arvestades, et peaaegu 30 palestiinlast on tapetud ja üle 2 000 on saanud haavata, nende seas palju lapsi ja naisi;
C. arvestades, et ÜRO peasekretär António Guterres, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ning paljud rahvusvahelised osalejad on nõudnud nende vägivaldsete sündmuste sõltumatut ja läbipaistvat uurimist, eelkõige mis puudutab lahinglaskemoona kasutamist;
D. arvestades, et ÜRO aluspõhimõtted jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt lubavad tulirelvade tahtlikku surmavat kasutamist ainult aluspõhimõtete 9. põhimõttes nimetatud asjaoludel;
E. arvestades, et Hamas on ELi poolt terroristlikeks peetavate organisatsioonide nimekirjas ja nõuab Iisraeli hävitamist; arvestades, et raketirünnakud Gaza sektorist Iisraeli territooriumile jätkuvad; arvestades, et viimastel nädalatel on terrorirünnakud Iisraeli vastu sagenenud ning sõjaliste kokkupõrgete arv Gaza sektoris ja selle ümbruses on suurenenud;
F. arvestades, et ÜRO andmetel vajab Gaza sektoris humanitaarabi 1,3 miljonit inimest, 47 % majapidamistest on toiduga kindlustamata või osaliselt kindlustamata, 97 % kraaniveest on inimtarbimiseks kõlbmatu, 80 % energiavajadusest on rahuldamata ja üle 40 % piirkonna elanikkonnast on töötud;
G. arvestades, et Gaza sektoris, mis on ikka veel rahvusvaheliselt terroristlikeks peetavate organisatsioonide sõlmpunkt, hoiab Hamas elanikkonda jätkuvalt oma kontrolli ja surve all; arvestades, et Hamasi kontrolli all olevad ametivõimud piiravad rängalt põhivabadusi, sealhulgas ühinemis- ja väljendusvabadust; arvestades, et Gaza kohalike asutuste suutlikkust põhiteenuseid pakkuda vähendab lisaks blokaadile tunduvalt ka Palestiina sisemine lõhestatus; arvestades, et Palestiina peaministri Rami Hamdallah hiljutine atentaadikatse tema visiidil sellesse piirkonda on ummikseisu Palestiina lepitusprotsessis veelgi süvendanud;
H. arvestades, et Avera Mengistu, kes emigreerus Iisraeli Etioopiast, ja Palestiina beduiin Hisham al‑Sayed Iisraelist, kes mõlemad on psühhosotsiaalse puudega, arvatakse olevat Gaza sektoris ebaseaduslikus, suhtlemisvõimaluseta vangistuses; arvestades, et Hamas hoiab Iisraeli sõdurite Hadar Goldini ja Oron Shauli põrmu endiselt Gaza sektoris;
1. nõuab äärmist vaoshoitust ja rõhutab, et esikohale tuleb seada vägivalla edasise kasvamise ja inimohvrite vältimine;
2. väljendab sügavat kahetsust inimelude kaotuse pärast; mõistab hukka Gaza sektoris viimase kolme nädala jooksul toime pandud süütute Palestiina meeleavaldajate tapmise ja haavamise ning nõuab tungivalt, et Iisraeli kaitsejõud hoiduksid surmava jõu kasutamisest relvastamata meeleavaldajate vastu; avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele; kordab, et on vaja luua võimalused meditsiinivarustuse kiireks toimetamiseks abivajajateni ning patsiente tuleb lubada humanitaarpõhjustel paigutada Gaza sektorist väljaspool asuvatesse haiglatesse;
3. tunnustab Iisraeli julgeolekualaseid probleeme ja vajadust kaitsta oma territooriumi ja piire, kasutades selleks proportsionaalseid abinõusid; mõistab hukka Hamasi ja teiste sõjaliste rühmituste Gaza sektorist Iisraeli vastu toime pandud terrorirünnakud, kaasa arvatud raketirünnakud, Iisraeli territooriumile salaja sissetungimise ja tunnelite rajamise; väljendab muret asjaolu pärast, et pinge suurendamine tundub olevat Hamasi eesmärk; mõistab teravalt hukka Hamasi järjepideva taktika kasutada tsiviilisikuid terroristliku tegevuse varjamiseks;
4. rõhutab, et palestiinlaste rahumeelse meeleavaldamise õigus on nende väljendus-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse põhiõiguse seaduspärane väljendus; palub nendel, kes Gaza sektoris meeleavaldustele üles kutsuvad,vältida vägivalla õhutamist ja tagada, et mis tahes meeleavaldused, demonstratsioonid ja kogunemised toimuvad rangelt vägivallata ja neid ei saa ära kasutada muul otstarbel; kutsub Iisraeli üles rahumeelse meeleavalduse põhiõigust austama;
5. toetab nõudmisi algatada nende vägivaldsete sündmuste sõltumatud ja läbipaistvad uurimised; võtab teadmiseks teabekogumismissiooni hindamise mehhanismi, mille kehtestasid Iisraeli kaitsejõud, et vaadata läbi oma tegevus Iisraeli‑Gaza piiril alates 30. märtsist 2018 ja seal aset leidnud konkreetsed intsidendid; tuletab meelde vastutuse olulisust ja asjaolu, et surmava jõu tahtliku kasutamisega meeleavaldajate vastu, kes ei kujuta endast otsest ohtu inimelule ega tõsiste vigastuste tekitamise ohtu, rikutakse inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust ja okupatsiooni kontekstis rängalt ka neljandat Genfi konventsiooni;
6. võtab sügava murega teadmiseks hoiatuse, et mitmete ÜRO aruannete põhjal võib Gaza sektor muutuda aastaks 2020 elamiskõlbmatuks; peab eriti kahetsusväärseks, et tervishoiusektor on kokku kukkumas, sest haiglates on suur puudus ravimitest, varustusest ja elektrist; nõuab Gaza sektori ülesehitamiseks ja taastamiseks viivitamatuid sisulisi rahvusvahelisi jõupingutusi, et humanitaarkriisi leevendada; peab kiiduväärseks tööd, mida teeb ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas (UNRWA), pakkudes selles piirkonnas 1,3 miljonile Palestiina pagulaskogukonna liikmele toiduabi, juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning muid elutähtsaid teenuseid;
7. nõuab, et Gaza sektori blokaad ja suletus, mis on piirkonnas põhjustanud enneolematu ja järjest süveneva humanitaarkriisi, viivitamata ja tingimusteta lõpetataks;
8. nõuab taas Palestiina omavalitsuse naasmist Gaza sektorisse, et ta saaks hakata uuesti täitma valitsuse ülesandeid, mis peab olema prioriteet; kutsub kõiki Palestiina rühmitusi üles jätkama leppimispüüdlusi, mis on otsustava tähtsusega ka Gaza sektoris elavate inimeste olukorra parandamiseks; rõhutab, et palestiinlaste omavaheline leppimine, sealhulgas ammu oodatud presidendi- ja parlamendivalimised, on oluline eeldus, et saavutada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, ning EL peaks jätkama uuenduslike meetmete abil nende toetamist; nõuab kõigi Gaza sektori relvastatud rühmituste desarmeerimist;
9. nõuab Avera Mengistu ja Hisham al-Sayedi vabastamist ja tagasi Iisraeli saatmist; nõuab, et Hadar Goldini ja Oron Shauli põrm tagastataks, ning avaldab kaastunnet nende perekondadele; nõuab tapetud palestiinlaste põrmu tagastamist;
10. kutsub kõiki konfliktiosalisi täielikult austama kinnipeetavate ja vangide õigusi;
11. tuletab meelde, et olukorda Gaza sektoris tuleb vaadelda Lähis‑Ida rahuprotsessi laiemas kontekstis; rõhutab, et ELi peamine eesmärk on saavutada Iisraeli‑Palestiina konfliktile kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mille aluseks on 1967. aasta piirid ja Jeruusalemma tunnistamine mõlema riigi pealinnana, nii et turvaline Iisraeli riik ning iseseisev, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik eksisteeriksid kõrvuti rahus ja julgeolekus, lähtudes enesemääramisõigusest ja järgides täielikult rahvusvahelist õigust;
12. rõhutab, et vägivallast hoidumine ning inimõiguste ja humanitaarõiguse austamine nii riigi kui ka valitsusväliste osalejate poolt on ainus viis, kuidas jõuda iisraellaste ja palestiinlaste vahelise püsiva lahenduse ning õiglase ja kestva rahuni; usub, et jätkuv vägivald, terrorirünnakud ja vägivalla õhutamine on rahumeelse kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse edendamisega põhimõtteliselt kokkusobimatud; märgib, et usalduse taastamiseks ja rahuväljavaateid veelgi halvendava eskaleerumise ärahoidmiseks on väga oluline täita võetud kohustust võtta vägivalla, terrorismi, vihakõne ja vihkamisele õhutamise vastu mõjusaid meetmeid;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale Lähis‑Ida rahuprotsessis, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Iisraeli Knessetile, Iisraeli presidendile ja valitsusele, Palestiina seadusandlikule nõukogule ja Palestiina omavalitsuse presidendile.