Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2016. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2016. aasta finantsaruannet ja 2016. aasta statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2016. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, 2016. aasta aruannet EIP ELi‑sisese tegevuse kolme samba alusel hindamise kohta ja 2016. aasta aruannet EIP tulemuste kohta väljaspool ELi,

–  võttes arvesse auditikomisjoni 2016. aasta aruandeid,

–  võttes arvesse EIP grupi aastaaruannet pettusevastase tegevuse kohta 2016. aastal,

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2016. aastal ning äriühingu juhtimise 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse EIP kõrgeima järelevalveametniku büroo 2016. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse EIP grupi tegevuskavasid aastateks 2015–2017 ja 2016–2018,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) ning protokolli nr 28 (majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta),

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus),

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta(1), 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta(2), 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta(3) ning 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL(5) EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks(6),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(7),

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361),

–  võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“ (COM(2016)0359),

–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597, SWD(2016)0297 ja SWD(2016)0298),

–  võttes arvesse EIP tegevuse hindamise üksuse 2016. aasta septembri hinnangut EFSI toimimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2016 EFSI kestuse pikendamise ja mahu suurendamise ettepaneku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2016 „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid“,

–  võttes arvesse Ernst & Youngi 8. novembri 2016. aasta sihtotstarbelist auditit määruse (EL) nr 2015/1017 (EFSI määrus) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 16. juuni 2017. aasta aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi valitsemise kohta 2016. aastal (COM(2017)0326) ja (SWD(2017)0235),

–  võttes arvesse 2016. aasta septembris sõlmitud kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 22. juuli 2016. aasta kirja Euroopa Investeerimispanga presidendile,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8‑0139/2018),

A.  arvestades, et EIP on ELi toimimise lepingu artiklite 308 ja 309 kohaselt ELi pank ning maailma suurim rahvusvahelistel kapitaliturgudel tegutsev mitmepoolne pank ja avaliku sektori laenuandja;

B.  arvestades, et EIP on aluslepingu kohaselt kohustatud aitama sihtotstarbeliste investeerimisvahendite, nt laenude, omakapitali, tagatiste, riskijagamisrahastu ja nõustamisteenustega kaasa ELi integratsioonile, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning piirkondlikule arengule;

C.  arvestades, et jätkusuutlikkusega seotud probleemid suurenevad, eriti arvestades kestliku arengu tegevuskava 2030, mis tuleb üle võtta mitmetesse EIP dokumentidesse;

D.  arvestades, et EIP täidab olulist rolli, rakendades üha suuremal arvul rahastamisvahendeid, mis võimendavad ELi eelarvevahendeid;

E.  arvestades, et investeerimine innovatsiooni ja oskustesse on esmatähtis Euroopa teadmistepõhise majanduse arendamiseks ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks;

F.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 309 kohaselt on üks EIP peamistest ülesannetest aidata kaasa siseturu tasakaalustatud ja kindlale arengule seeläbi, et rahastatakse vähem arenenud piirkondade toetamiseks mõeldud projekte ja projekte, mida liikmesriigid ei saa täies ulatuses ise rahastada;

G.  arvestades, et nüüdisaegne ja kestlik taristu on esmatähtis võitluses kliimamuutuste vastu ning siseturu ja Euroopa majanduse ühendamises; arvestades, et kõik EIP tehtavad seonduvad investeeringud peaksid aitama tagada, et ELil on kestlik, tõhus, keskkonnahoidlik ja hästi integreeritud taristu, mida on vaja, et luua arukas Euroopa ja toetada tõeliselt jätkusuutlikku ja kaasavat pikaajalist majanduskasvu;

H.  arvestades, et EIP on viitepank, mille eesmärk on soodustada idufirmade ja innovatiivsete ettevõtete kasvu;

I.  arvestades, et EIP kliimameetmetega seotud laenuandmisega tuleks toetada üleminekut CO2‑heite vabale, keskkonnahoidlikule ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele, eeskätt tänu projektidele, millega edendatakse loodusvarade tõhusat kasutamist, taastuvenergiat ja energiatõhusust;

J.  arvestades, et Euroopa investeerimiskaval on kolm sammast: rahastamisvahendite kasutuselevõtt investeerimiseks; tagamine, et investeeringud jõuavad reaalmajanduseni, ning liidu investeerimiskeskkonna parandamine;

K.  arvestades, et EIP investeeringud ei tohiks olla üksnes pangale tasuvad tehingud, vaid need peaksid vastama ka jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ja juhtimisstandarditele, kooskõlas aluslepingu nõudega tegutseda liidu huvides kasumit taotlemata;

L.  arvestades, et EIPs väljatöötatud läbipaistvuspoliitika puhul on probleemiks panga kahetine olemus, ühelt poolt on see avalik asutus, st ELi pank, ja teiselt poolt kommertspank, mis haldab ja säilitab teavet EIP klientide kohta;

M.  arvestades, et EIP peaks säilitama oma AAA‑reitingu, mis on oluline väärtus panga ärimudeli raames, mis põhineb vahendite kogumisel ja laenamisel soodsate intressimääradega ning kindlatel varaportfellidel;

N.  arvestades, et ehkki EIP peab oma olemuse tõttu aeg-ajalt tegema tehinguid kasumit taotlevate eraettevõtetega, on EIP põhiülesanne teenida ELi kodanike huve, mis on ülimuslikud mis tahes eraettevõtte huvide suhtes;

Rahaliselt jätkusuutlike tegevuste edendamine, et saavutada EIP investeeringute stabiilne pikaajaline mõju

1.  märgib, et EIP grupi kogu rahastus 2016. aastaks oli 83,8 miljardit eurot, millega mobiliseeriti sel aastal kokku 280 miljardi euro väärtuses investeeringuid;

2.  võtab arvesse EIP 2016. aasta aruandeid, milles käsitleti erinevat liiki investeerimistegevust ja selle eeldatavat mõju; kordab oma nõudmist, et EIP esitaks põhjalikuma, üksikasjalikuma ja ühtlustatuma aasta tegevusaruande ning parandaks märkimisväärselt andmete esitamist, lisades esitatavatele andmetele ka üksikasjaliku ja usaldusväärse ülevaate heaks kiidetud, allkirjastatud ja eraldatud investeeringute kohta asjaomasel aastal ning tuues välja kasutatud rahastamisallikad (omavahendid, EFSI, ELi tsentraalselt juhitavad programmid jne), teabe toetusesaajate (liikmesriigid, avalik ja erasektor ning vahendajad või otsesed vahendite saajad) ja toetatavate sektorite kohta ning järelhindamiste tulemused;

3.  kutsub EIPd tegema selle nimel jõupingutusi, tagades poliitikakujundajatele täieliku ja põhjaliku teabe oma tehingute konkreetse ja saavutatud majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaga seotud mõju ja lisaväärtuse ning saavutatud tulemuste kohta liikmesriikides ja väljaspool ELi vastavalt kolme samba alusel hindamise ja tulemuste mõõtmise aruannete kujul; rõhutab, et iga projekti puhul on oluline teostada sõltumatu eel- ja järelhindamine; kutsub EIPd üles esitama oma investeeringute mõju käsitlevas aruandluses üksikasjalikke näiteid riigiülesest lisaväärtusest ning valdkondlike ja valdkonnaüleste saavutuste põhinäitajatest; kutsub EIPd üles edastama järelhindamiste tulemused Euroopa Parlamendile;

4.  tuletab meelde, et EIP toetust saavad tegevused peavad olema kooskõlas EIP põhiülesandega vastavalt ELi toimimise lepingule ning strateegias „Euroopa 2020“ ja Pariisi kokkuleppes sätestatud ELi poliitikaeesmärkide põhimõtetega; rõhutab seetõttu, et EIP ülesanne on anda uut hoogu Euroopa majandusele, et soodustada liidus kvaliteetsete töökohtade loomist, toetada arukat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning anda tagasikäik suurenevale ebavõrdsusele nii liikmesriikides kui ka nende vahel; loodab sellega seoses, et saavutatakse tihedam koostöö EIP, komisjoni ja ELi liikmesriikide vahel, et parandada eesmärkide kavandamist ja määratlemist, mille tulemusel muudetakse rahastamiseesmärkidega seonduvaid prioriteete;

5.  rõhutab asjaolu, et investeerimine VKEdesse, idufirmadesse, teadusesse, innovatsiooni, digitaalmajandusse ja energiatõhususse on nii kohalikule kui ka riikliku majandusele avaldatava mõju ja tähtsuse tõttu kõige olulisem tegur ELi majanduse taastumise edendamiseks ning kvaliteetsete töökohtade loomiseks;

6.  rõhutab pidevat vajadust selle järele, et EIP aitaks kaasa püsiva investeeringute puudujäägi vähendamisele, tuginedes usaldusväärsetele majanduskriteeriumidele; rõhutab, et rahastatavate projektide hindamisel tuleks samuti arvesse võtta sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaga seotud välismõju (nii positiivset kui ka negatiivset), eeskätt võttes arvesse seda, kuidas see mõjutab kohalikke kogukondi, et mõista, kas ELi kodanikele pakutakse ka tegelikult lisaväärtust;

7.  leiab, et investeerimisprojektide heakskiitmisel tuleks tugineda põhjalikule ja sõltumatule analüüsile, milles hinnatakse rahanduslikku jätkusuutlikkust ja projektidega seotud riske, et vältida kahjumi ühiskondlikule vastutusele jätmise ja kasumi erastamise ohtu, kui on tegu avaliku sektori vahenditega; rõhutab, et avaliku sektori toetuste andmist tuleks kaaluda üksnes üldist huvi pakkuvate ülesannete täitmiseks ja siis, kui turg ei suuda tagada vajalike avaliku poliitika tulemuste täitmist;

8.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi soovi, et määrataks kindlaks tasakaalustatud strateegia, nii et projektid ja investeeringud jaguneksid liikmesriikide vahel geograafiliselt dünaamiliselt, õiglaselt ja läbipaistvalt, pöörates seejuures erilist tähelepanu vähem arenenud riikidele ja piirkondadele; märgib, et 70 % kõigist 2016. aastal antud EIP laenudest (46,8 miljardit eurot) koondub vaid vähestesse enim arenenud finantsturgudega riikidesse, mis näitab, et kõik liikmesriigid või piirkonnad ei suuda nendega sammu pidada ega saa investeerimisvõimalustest võrdselt kasu;

9.  väljendab toetust EIP neljale avaliku sektori poliitika eesmärgile ja neid eesmärke läbivale kahele horisontaalsele sihile (majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning kliimameetmed), mis hõlmavad mitmesuguseid küsimusi alates piirkondliku tasakaalustamatuse lahendamisest kuni nõrgemate piirkondade aitamiseni, et neid atraktiivsemaks muuta, luues soodsa keskkonna jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks; kordab siiski üleskutset EIPle seada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus esmatähtsaks avaliku poliitika eesmärgiks;

10.  kutsub EIPd üles võtma ulatuslike taristuprojektide puhul arvesse kõiki ohtusid, mis võivad keskkonda mõjutada, ja rahastama prioriteedina neid, mis annavad tõendatult tõelist lisaväärtust keskkonna, majanduse või kohaliku elanikkonna jaoks; rõhutab, et võimalike korruptsiooni ja pettusega seotud ohtude range järelevalve on väga oluline, ning nõuab, et EIP külmutaks kõik laenud projektidele, kui OLAFi või riiklik ametlik uurimine seda nõuab;

11.  peab kahetsusväärseks, et paljud liikmesriigid ei ole suutelised rahastamisvahendeid rakendama, looma avaliku ja erasektori partnerlusi ning saavutama sünergiat eri liiki rahastamisvahendite vahel, mis mõjub negatiivselt üldistele investeerimisalastele edusammudele;

12.  rõhutab vajadust optimeerida ELi vahendite ja toetuste kasutamist lisaks EIP käsitlusviisile liikmesriikidele tehnilise abi ja finantsnõustamise pakkumise kohta hõlpsasti kättesaadaval viisil, tuginedes kombinatsioonile laenamisest (projektilaenud, vahendatud laenud, mikrorahastamine, riskikapital, omakapitaliosalus ja fondiinvesteeringud), segarahastamisest (otsene rahastamine, mida toetatakse täiendavatest investeerimisallikatest, nt garantiid, projektivõlakirjad) ja nõustamisest (finants- ja tehniline nõustamine); kutsub seetõttu EIPd üles pakkuma koostöös komisjoniga nõustamis- ja analüüsiteenuste, projektihalduse ning suutlikkuse suurendamise valdkonnas rohkem tehnilist nõustamist nendele liikmesriikidele, kes saavad vähem EIP rahastust; tuletab meelde, et rahastamisvahendeid, näiteks projektivõlakirju, tuleb tõsiselt hinnata nende finants-, sotsiaalse ja keskkonnamõju seisukohast, et vältida kogu riskikoormuse ülekandmist üldsusele;

13.  tõdeb, et võib esineda erinevusi selles, kuidas pangad hindavad projektide elluviidavust, ja struktuurifondide puhul kasutatavas traditsioonilises valdkondlikus hindamises; leiab lisaks, et sekkumise tõhusust tuleks hinnata, tuginedes rahastamisvahendite potentsiaalile ja jätkusuutlikkusele, võttes seejuures ka arvesse võimalike mõõdetavaid tulemusi;

14.  palub, et EIP pööraks tähelepanu oma tegevuste kulutõhususele, jälgides tähelepanelikult halduskulusid ja -tasusid ning andes nende kohta aru, võttes arvesse EIP hallatavate volituste suurt arvu; leiab, et on oluline, et tegevusi arendataks proportsionaalsete kuludega; nõuab, et EIP kaasaks oma aruandlusesse põhjaliku teabe halduskulude ja -tasude struktuuri kohta (otsesed, kaudsed, kumulatiivsed) kooskõlas hallatavate volituste olemuse, projektide suuruse ja kasutatud rahastamisvahenditega, st laenud, tagatised või omakapital;

15.  leiab, et AAA‑reiting on EIP investeerimisstrateegia arendamise ja pikaajaliste laenamisprioriteetide jaoks ülioluline vahend; tuletab aga seejuures meelde, et ELi majandusarengu soodustamise nimel ei saa EIP vahendid ja sekkumised, eeskätt need, mis põhinevad riskide ülekandmisel, olla riskivabad;

16.  märgib, et Ühendkuningriigilt pärines 16,1 % EIP kapitalist, mis moodustas 3,5 miljardit eurot panga sissemakstud kapitalist ja 35,7 miljardit eurot panga sissenõutavast kapitalist; palub, et EIP juhtkond tuvastaks Brexiti mõju EIP‑le ja teavitaks sellest viivitamata Euroopa Parlamenti, et säilitada EIP võime saavutada oma poliitilised eesmärgid;

17.  arvestades, et EIP vahetu väljakutse on seotud Ühendkuningriigi otsusega kohaldada Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ning tõdedes, et liidust väljaastumise üksikasjalikke tingimusi ei ole võimalik ette näha, kutsub EIPd üles esitama Euroopa Parlamendile üksikasjaliku ülevaate projektide ja rakendamise hetkeseisu kohta kuni 2017. aasta lõpuni, koos võimalike kaasnevate riskide eelhinnanguga;

Lisaväärtuse ja täiendavuse järelevalve tõhustamine EIP finantsjuhtimise raames

18.  märgib, et 2016. aastal mobiliseeriti EIP laenude, tagatiste ja investeeringute portfelli kaudu 280 miljardit euro väärtuses koguinvesteeringuid; märgib, et 67,7 miljardi euro väärtuses investeeringuid olid seotud EFSI 2016. aasta heakskiidetud eraldistega, mis olid suunatud peamiselt väikeettevõtjatele (31 %), energiasektorile (22 %) ning teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile (22 %); peab seejuures kahetsusväärseks, et suur osa investeeringutest EFSI portfelli raames eraldati fossiilkütustega seotud projektidele; kordab vajadust korraldada põhjalik analüüs ja hinnang iga projekti keskkonnamõju kohta;

19.  leiab, et väga tähtis on mõju võimendamine ja täiendavuse tagamine; võtab teadmiseks modelleerimise ja hinnangulise mõju EIP tegevuse kohta, mis peaks aitama täiendavalt kaasa SKP kasvule 1,1 % võrra ja 1,4 miljoni töökoha loomisele 2030. aastaks; väljendab heameelt asjaolu üle, et 385 000 VKEd saavad kasu Euroopa Investeerimisfondi poolsest rahastamisest, tuletades meelde, et VKEd on ELi majanduse selgroog ning tööhõive ja jätkusuutliku majanduskasvu tekitajad; palub, et EIP annaks korrapäraselt aru ajakohastatud võimendava mõju kohta; tõdeb siiski, et finantsvõimendus on sektoriti erinev ning väiksema finantsvõimendusega projekt ei tähenda tingimata kesist lisaväärtust;

20.  rõhutab, et EIP tegevus praegusel aeglase taastumise perioodil peab olema hoolikalt suunatud kvaliteetsetele projektidele, tagades suurema täiendavuse muude olemasolevate liidu instrumentide ja EIP peamiste tegevustega; loodab sellega seoses, et EIP, komisjoni ja liikmesriikide vahel saavutatakse tihedam koostöö, et soodustada paindlikumat turgu ning parandada transpordi- ja digitaaltaristut, mille puudumist käsitatakse sageli takistusena investeerimisel;

21.  on seisukohal, et asjakohane kvalitatiivne teave juhtimise kohta peaks olema tagatud iga hõlmatud projekti puhul, tuginedes järelevalvele või täiendavuse näitajatele koos riskipositsiooniga, et oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata projekti lisaväärtust, võimalikku rolli tõhususe suurendamisel või ELi majandusele kaasa aitamisel;

22.  nõuab, et juhul, kui on kaalul ELi finantsvõimendus avaliku sektori vahenditele, esitaks EIP täpse teabe minimaalse ja keskmise saavutatud ja kasusaajatele või projektidele suunatud võimenduse kohta ning teabe, mis näitaks ligi meelitatud erasektori rahastuse ulatust; nõuab, et selgelt tuvastataks avaliku sektori rahastusele ja erakapitali võimendusele vastav osakaal; leiab, et on oht, et mitmekordistavat mõju hinnatakse üle ning et määratletud eesmärgid ja tulemused on üksnes prognoosid, mille tõendamiseks puudub käegakatsutav, täpne, selge ja ajakohane statistika;

EFSI saavutused siiani

23.  märgib, et 2016. aasta lõpuks prognoosis EFSI mobiliseerida kõlblikke koguinvesteeringuid 163,9 miljardi euro väärtuses; märgib siiski lisaks, et EIP grupi 2018. aasta tegevuskava kohaselt on taristu- ja innovatsioonikomponendi ning VKEde komponendi raames mobiliseeritud investeeringute maht hetkel kõigest 85,5 miljardit eurot, mis koos 2015. aastaks ettenähtud 37 miljardi euroga teeb EFSI mobiliseeritud investeeringute kogusummaks 122,5 miljardit eurot;

24.  peab küsitavaks, kas püstitatud 500 miljardi euro eesmärki saab täita EFSI 2.0 rakendamisel ning kutsub EIPd üles tõestama EFSI lisaväärtust erasektori investeeringuid stimuleeriva rahastamisvahendina;

25.  tuletab meelde, et EFSI puhul, mida toetatakse erinevalt muudest praegustest EIP finantsinstrumentidest ELi eelarvest, on aluspõhimõte täiendavuse tagamine, tuvastades tõeliselt täiendavad ja innovatiivsed tulevikku suunatud sektorid ja kõrgema riskitasemega projektid koos uute partneritega erasektorist;

26.  täheldab, et täiendavus erinevate Euroopa investeerimiskava sammaste vahel on endiselt algstaadiumis; tunnistab, et kuigi EIP grupp mõjutab teise samba alla kuuluvat Euroopa investeerimisnõustamise keskust ulatuslikul määral, on grupil väga piiratud mõju ülejäänud teisele sambale (selle tagamine, et investeeringute rahastamine jõuab reaalmajanduseni) ja kolmandale sambale (investeerimiskeskkonna parandamine);

27.  rõhutab täiendavuse kriteeriumi tähtsust, mis hõlmab vajadust toetada tehinguid, mis on EFSI toetuse jaoks kõlblikud üksnes siis, kui need on suunatud selgelt määratletud turutõrgetele või mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele, mida ei ole ilma EFSI‑ta võimalik ellu viia samas ulatuses või sama aja jooksul; nõuab, et EIP grupp kasutaks igati ära oma riskivõtmisvõimet, et valida innovatiivsed ettevõtted, ent samal ajal rakendaks oma potentsiaali anda tõelist lisaväärtust, nt stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade näol;

28.  tuletab meelde, et kõikide EFSI‑st toetust saavate projektide täiendavuse hindamist tuleb nõuetekohaselt dokumentidega tõendada; peab kahetsusväärseks, et EFSI 1.0 raames ei avaldata heakskiidetud tehingute tulemustabeleid; tuletab meelde, et avaldamata jätmine tekitab nii vastutuse kui ka läbipaistvusega seotud probleeme; rõhutab, kui oluline on EFSI näitajate tulemustabeliga seotud läbipaistvus, võttes arvesse ka vajadust tagada EFSI investeeringute komitee vastutus, ning väljendab seetõttu heameelt selle üle, et EFSI 2.0 raames avalikustatakse EFSI näitajate tulemustabel; rõhutab ka vajadust määratleda täpsemalt täiendavuse põhimõtet EIP tavapärasest tegevusest kõrgema riskitasemega tegevuste puhul, et tagada suurem sidusus ja läbipaistvus projektide valimisel;

29.  palub, et EIP tagaks täieliku ja asjakohase kvalitatiivse juhtimisteabe EFSI sätestatud eesmärkide rakendamise kohta, näidates nende tegelikku täiendavust ja mõju võrdlusalustega võrreldes;

30.  kutsub EIPd tagama selguse nende EFSI projektide osas, mis võivad hõlmata taristurajatisi, millel on tõsine keskkonnamõju ja mille täiendavus on kaheldav, näiteks biokütuste rafineerimistehased, terasetehased, taasgaasistamistehased ja gaasihoidlad ning kiirteed; kutsub EIPd oma hoolsuskohustuse menetlusi järgides kohalike asutuste, sidusrühmade kogukondade ja kodanikuühiskonna rühmade avaldusi tõsiselt arvesse võtma; soovitab, et EIP, viidates ettevaatuspõhimõttele, külmutaks ja vajaduse korral lõpetaks rahastuse, kui on teaduslikke tõendeid või tõsine oht, et pannakse toime keskkonnaga seotud rikkumisi ning kahjustatakse ühiskonda või kohalikke kogukondi;

31.  nõuab vastutuse eesmärgil, et investeeringute komitee hindaks näitajate tulemustabeli abil korrapäraselt tulemustele suunatud investeeringute arendamist, et selgitada välja projektid, mis on oma tõhusa makromajandusliku mõju või majanduskasvule ja töökohtade loomisele avaldatava stimuleeriva mõju mõttes hästi eesmärgistatud; kutsub üles vaatama objektiivselt üle nende projektide täiendavus ja lisaväärtus ning nende järjepidevus liidu poliitikasuundade ja muude tavapäraste EIP tehingutega;

32.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et üksnes 20 % EFSI rahastusest on läinud selliste projektide toetamiseks, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, samal ajal kui EIP standardportfelliga on saavutatud 25 % künnis; palub, et EIP tagaks maksimaalsete standardite austamise igas olukorras, et kaitsta keskkonda ja täita COP21 kriteeriumid;

33.  väljendab muret selle üle, et 2016. aasta lõpus oli sotsiaaltaristusse (inimkapital, kultuur ja tervishoid) tehtavate EFSI investeeringute maht kõigest 4 % (vähem kui 900 miljonit eurot), mis on kõige väiksema EFSI toetuse määraga sektor nii tervikuna kui ka kahe komponendi – taristu- ja innovatsioonikomponendi ning VKEde komponendi lõikes; rõhutab, et on selge vajadus suurendada viivitamata märkimisväärselt selliste investeeringute osakaalu ja mahtu;

34.  peab kahetsusväärseks, et olemasolevad tugiteenused ei ole kohapeal igas liikmesriigis kättesaadavad, et tegeleda suutlikkusprobleemidega; leiab, et kohalikele ja piirkondlikele osalejatele tuleks anda piisavalt selgitusi või strateegilisi suuniseid, eriti seoses EFSI eesmärkide, vahendite paigutamise ja võimaliku kombineerimisega muude liidu või EIP rahaliste vahenditega; märgib, et EFSI ja teiste ELi rahastamisallikate (COSME, Horisont 2020) koostööd tuleb parandada, et võimaldada suuremat sünergiat; juhib tähelepanu sellele, et EFSI‑t ei tuleks käsitada lihtsalt veel ühe täiendava rahastamisallikana ja et nõuetekohase hoolsusega tuleks püüda vältida sihtvaldkondade dubleerimist või topeltrahastamist;

35.  võtab teadmiseks EIP eritegevuse suurenenud mahu EFSI esimese pooleteise tegevusaasta tulemusel; leiab, et EFSI‑st toetust saavad EIP eritegevused peaksid tagama täiendavuse võrreldes muude EIP, Euroopa Investeerimisfondi või liidu rahastamisvahenditega;

36.  kutsub üles parandama tehingute valimise protsessi läbipaistvust ja avaldama kogu teabe sõlmitud tehingute kohta näitajate tulemustabeli abil ning samuti tehingutega seotud vastutusega seotud teabe;

37.  palub ühtlustada juhtimiskorda, et määratleda paremini komisjoni ja EIP vastavad vastutusalad, tagada sõltumatus ja vältida huvide konflikte otsuste tegemise protsessis osalevate erinevate osalejate vahel, eeskätt EFSI investeeringute komitee liikmete puhul;

38.  väljendab heameelt EFSI 2.0 raames sätestatud suurema aruandekohustuse üle Euroopa Parlamendi ees (muu hulgas regulaarsete aruannete esitamise ja parlamendi esindaja kaudu EFSI juhatuses) ning EFSI näitajate tulemustabeli suurema läbipaistvuse üle; loodab seetõttu, et avaldatakse näitajate tulemustabeli kohased projektihinnangud kooskõlas EFSI 2.0 määrusega, et tagada ELi eelarve vahendite kasutamine üksnes selliste projektide tagatisena, mille olemuse tõttu on selline täiendav avaliku sektori toetus õigustatud; peab aga kahetsusväärseks asjaolu, et EFSI pikendamise ettepanekuga ei kaasnenud mõjuhinnangut, nagu on ette nähtud parema õigusloome suunistes, ega eelhindamist, nagu nõutakse kuluprogrammide ja rahastamisvahendite puhul finantsmääruse artiklites 30 ja 140;

39.  soovitab aastaaruannetes välja tuua, kuidas EIP on täitnud Euroopa Parlamendi resolutsioonides esitatud soovitusi, kusjuures selline aruandluskohustus tuleks ametlikuks muuta;

Muudatusi ja väärtuse loomist hoogustavate tegurite kaardistamine ELi avaliku sektori poliitika eesmärkide rakendamises

40.  võtab teadmiseks 2016. aasta aruande EIP ELi-sisese tegevuse kohta, milles antakse ülevaade rahastusest, mida anti nelja peamise poliitikavaldkonna raames, nimelt innovatsioon ja oskused (19,6 % EIP allkirjastatud lepingutest 2016. aastal – 13,1 miljardit eurot), VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamine (31,7 % – 21,3 miljardit eurot), taristu (27,1 % – 18,1 miljardit eurot) ja keskkond (21,6 % – 14,5 miljardit eurot);

41.  peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta aruandes EIP ELi-sisese tegevuse kohta ei antud struktuurset teavet panga ühe valdkonnaülese poliitikasuuna, st majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta; väljendab muret selle üle, et 2016. aastal ei saavutanud EIP teist aastat järjest kavandatud ühtekuuluvusinvesteeringute taset, milleks oli 30 % (ELis saavutati 2016. aastal 26,8 % ja 2015. aastal 25,2 %);

42.  rõhutab vajadust lisada EIP aastaaruannetesse üksikasjalikum analüüs ELi investeerimisvajaduste kohta sektorite kaupa, et oleks võimalik tuvastada valdkonnad, kus ei tehta ELi prioriteetide saavutamiseks piisavalt investeeringuid; leiab, et EIP peaks hindama oma investeerimisvahendite suutlikkust selliste puudujääkide kõrvaldamiseks;

43.  on arvamusel, et EIP laenutegevust on võimalik suurendada vahendite tõhusama ja strateegilisema eraldamise, tootlikumate ja jätkusuutlikumate ning tõendatud lisaväärtusega investeerimisprojektide käsitlemise ning parema koostoime teel avaliku sektori vahenditega, eesmärgiga hoogustada avaliku sektori investeerimist ja soodustada sisenõudlust; rõhutab, et sellise suurenemisega peaks kaasnema EIP tootevaliku vastav mitmekesistamine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste tõhusam ja läbipaistvam kasutamine, tagades seejuures tasakaalu avaliku ja erasektori kasumi vahel, ning muud innovatiivsed lahendused, et täita paremini reaalmajanduse vajadusi;

44.  juhib tähelepanu EIP‑le tehtud korduvatele üleskutsetele kiirendada ja hõlbustada heade tavade levitamist kõigis liikmesriikides, tehes seda eelkõige asjaomaste riiklike tugipankade, investeerimisplatvormide ja asutuste kaudu, mis on oluline vahend kooskõlastatud ELi lahenduse pakkumiseks investeeringute madalale tasemele;

45.  peab kahetsusväärseks, et sotsiaalsete investeeringute maht on EIP aastaportfellist vähem kui 6 %; rõhutab, et sotsiaalne ühtekuuluvus on EIP prioriteetne horisontaalne eesmärk ning rõhutab, et EIP peaks võtma arvesse vajadust vähendada ebavõrdsust ja erinevusi ELis ning investeerima sotsiaalvaldkonda, tehes seda laiema geograafilise mõõtme alusel;

VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamine

46.  tõdeb, et suundumus töötada välja rohkem VKEde toetamiseks mõeldud rahastamisvahendeid võrreldes tavapäraste toetustega on poliitiline küsimus ning muutus tehingute järelevalve, vahendite juhtimise ja VKEdele tehtavate väljamaksete taseme või kiiruse seisukohast; juhib tähelepanu sellele, et VKEdel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel on Euroopa majanduses oluline osa, nad loovad töökohti ja jõukust ning edendavad innovatsiooni; rõhutab, et VKEd moodustavad rohkem kui 90 % ELi ettevõtetest ja annavad tööd kahele kolmandikule aktiivsest töötavast elanikkonnast ning et seetõttu peab VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastusele juurdepääsu toetamine jääma EIP prioriteediks; tuletab meelde, et EIP peaks olema üks asutustest, mis aitavad VKEde rahastamispuudujääki vähendada;

47.  märgib, et EIP toetus VKEdele moodustas 2016. aastal selle Euroopa Investeerimisfondi kaudu antavast rahastusest ligikaudu 33,6 %, mobiliseerides finantsvahendajate kaudu 36,2 miljardi euro väärtuses investeeringuid, eesmärgiga säilitada 3,8 miljonit töökohta;

48.  märgib, et InnovFini vahendite valik on laienenud, kuna loodi kaks uut rahastamisvahendit, mis on suunatud näidisprojektidele taastuvenergia ja nakkushaiguste valdkonnas; väljendab heameelt uudse 140 miljoni euro suuruse tehingu üle, mis hõlmab vastastikuse laenuandmise platvormi, mis ühendab investoreid ja rahastust otsivaid VKEsid;

49.  palub, et EIP teeks tihedamat koostööd oma finantsvahendajatega liikmesriikides, et levitada võimalikele toetusesaajatele asjaomast teavet eesmärgiga luua ettevõtjasõbralik keskkond, mis võimaldab VKEdele hõlpsamat juurdepääsu rahastusele; rõhutab EIP olulist osa partnerluste hõlbustamisel ja toetavate vahendite tugevdamisel mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning innovatiivsete idufirmade tegevuse rahastamiseks; lisaks kutsub EIPd üles tegema tihedamat koostööd piirkondlike avaliku sektori asutustega, et optimeerida VKEde rahastamisvõimalusi;

50.  rõhutab, et EIP peab arendama veelgi oma riskijuhtimise kultuuri, et parandada selle tulemuslikkust ning täiendavust oma sekkumismeetmete ja ELi eri poliitikavaldkondade vahel, eelkõige majanduslikult ebasoodsates piirkondades, kus puudub stabiilsus, kooskõlas korduva ja pikaajalise eesmärgiga lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, kuid kahjustamata usaldusväärse juhtimise põhimõtteid;

51.  rõhutab vajadust kohandada investeerimisprogramme väikese ulatusega projektidele, et võimaldada VKEde osalemist; leiab, et EIP peaks aitama kaasa mikroettevõtjate võimalike rahastamispuudujääkide ületamisele tänu rahastamisvahendite ja muude vahendite, näiteks mikrokrediidirahastute ja tagatiste ulatuslikumale kasutamisele;

52.  rõhutab, et juurdepääs rahastamisele ja rahvusvahelistumine on olulised takistused, millega VKEd silmitsi seisavad; rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog; usub, et hoolimata sellest, et EIP on valinud õige suuna, peab ta tegema rohkem, et tagada VKEdele lihtsam ja tõhusam juurdepääs rahastamisele, et nad saaksid integreeruda üleilmsetesse väärtusahelatesse; on seisukohal, et EIP peab toetama ELi ettevõtjaid, kes soovivad tegeleda ettevõtlusega välisriikides, sealhulgas kaubanduse rahastamisvahendi kaudu;

Innovatsioon ja oskused

53.  rõhutab, et investeerimine innovatsiooni ja oskustesse on oluline Euroopa teadmistepõhise majanduse arendamiseks ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas SKPst 3 % eraldamine teadus- ja arendustegevusele; loodab eelkõige, et EIP koostöös komisjoni ja liikmesriikidega rahastab projekte, millega oleks lühikeses või keskpikas perspektiivis võimalik katta oskustööliste nappust, mis on suureks takistuseks investeerimisele;

54.  märgib, et laenamise kogumaht innovatiivsetele projektidele ulatus 2016. aastal 13,5 miljardi euroni, millest 12,2 miljardit eurot oli seotud esmakordselt allkirjastatud lepingutega, samal ajal kui uutele tegevustele vastavate projektide investeerimiskulud kokku olid 50,2 miljardit eurot;

55.  kutsub EIPd üles tagama innovatiivsetele ettevõtetele toetuse nende uute toodete, protsesside ja teenuste arendamises ja turustamises, kuna neil on raskusi kommertspankadelt finantsabi saamises; rõhutab EIP osa Euroopa digitaalvõrgu (nt kiire lairibaühenduse) väljakujundamises ja ühtse digitaalturu loomises, sealhulgas digitaalteenused; ergutab EIPd looma stiimuleid, et edendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, bioteaduste, toidu, säästva põllumajanduse, metsanduse ja vähese CO2‑heitega tehnoloogia valdkonnas;

56.  väljendab heameelt teadmistepõhise majanduse laenuprogrammi läbivaatamise üle hariduse valdkonnas, mis on viinud rahastamise laiendamiseni, minnes kaugemale noortele suunatud algatustest, et hõlmata kutseõpet ja elukestvat õpet kõikide vanuserühmade jaoks;

Taristuinvesteeringud

57.  leiab, et liidu prioriteediks peaks olema tõelise Euroopa lisaväärtusega projektide rakendamine; on veendunud, et innovatiivse ja tõhusa majanduse jaoks on vaja arenenud, keskkonnahoidlikku ja kvaliteetset transpordisüsteemi ja -taristut ning et need peaksid olema liidu prioriteetide hulgas, pöörates erilist tähelepanu innovatiivsele mitmeliigilisele taristule ja transpordilahendustele hõreda asustusega piirkondades;

58.  kutsub EIPd üles pöörama suuremat tähelepanu taristuprojektide rakendamisele, eelkõige nõrgemates piirkondades, et vältida majandusliku lähenemise protsessi aeglustumist; nõuab seetõttu ELi tasandil arutelu meetmete riikliku rahastamise teemal, ka juhul, kui tegu on ajutiste meetmetega, mis võimaldaksid anda uue hoo taristusse avaliku sektori investeeringute tegemisele;

59.  rõhutab vajadust, et Euroopa investeerimispoliitikas pöörataks rohkem tähelepanu horisontaalsetele küsimustele, eeskätt tulevastele säästva transpordi lahendustele ja teenustele, mille jaoks on vaja alternatiivsete energia- ja telekommunikatsioonivõrkude üheaegset ja sidusat arendamist; rõhutab seetõttu EIP olulist osa pikaajalise rahastuse pakkumisel, mida on vaja seda laadi projektidele konkurentsivõime seisukohast;

60.  võtab teadmiseks EIP rahastamistegevuse taristu ja transpordi valdkonnas, mille väärtus oli 2016. aastal kokku 18,1 miljardit eurot, ning tuletab meelde, et oluline on anda ELi kodanikele tõelist majanduslikku, keskkonnaga seotud ja sotsiaalset lisaväärtust ning teostada nii valitud projektide üksikasjalik eelhindamine kui ka saavutatud tulemuste järelhindamine;

61.  kutsub EIPd üles ELi siseste taristuga seonduvate tehingute puhul investeerima oluliselt rohkem vahendeid, et pakkuda kohalikele ametiasutustele ja väiksematele kohalikele omavalitsustele konsultatsiooniabi projektide väljaselgitamise ja eelhindamise varajasemas etapis;

62.  väljendab muret EIP 1,5 miljardi euro suuruse laenu pärast Aadria mere torujuhtme projektile, mis ei ole transiidiriikides (st Albaanias, Kreekas ja Itaalias) erineval määral kooskõlas minimaalsete keskkonna- ja sotsiaalstandarditega, mis on sätestatud nn ekvaatori põhimõtetes; peab kahetsusväärseks seda, et Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on juba eraldanud rahastust 500 miljoni euro ulatuses, ning on seisukohal, et see projekt ei ole EIP investeeringute jaoks sobilik ning seda ei tohiks kaaluda rahastuse eraldamise eesmärgil ükski pank, mille eesmärk on teha sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikke investeeringuid;

Keskkond ja kliimameetmed

63.  võtab teadmiseks EIP kohustuse eraldada vähemalt 25 % ELi laenuportfellist vähese CO2‑heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majanduskasvule; märgib, et 2016. aastal oli keskkonnaga seotud tehingute koguväärtus 14,4 miljardit eurot, millest moodustasid säästva transpordi tehingud 4,9 miljardit eurot, keskkonnakaitse ja loodusvarade tõhususega seotud tehingud 5 miljardit eurot ning taastuvenergia ja energiatõhususega seotud tehingud 4,6 miljardit eurot; märgib lisaks, et valdkonnaülese kliimameetmete eesmärgi raames allkirjastatud lepingud moodustasid 17,5 miljardit eurot;

64.  rõhutab transpordiga seoses COP21 raames sätestatud eesmärkide tähtsust kliimamuutustevastase võitluse raames; väljendab muret, et transpordis tekib peaaegu neljandik Euroopa kasvuhoonegaaside heitest ning see on peamine õhusaaste allikas linnades, samal ajal kui selles sektoris tekkiva heite määr on kõrgem kui 1990. aastal; võtab teadmiseks, et aastatel 2014–2016 rahastas EIP fossiilenergiaprojekte liikmesriikides kokku 5,3 miljardi euro väärtuses, nimelt kaht naftaprojekti, üht süsinikuprojekti ja 27 gaasiga seotud projekti, lisaks välisgarantii kaudu eraldatud 976 miljonile eurole, et rahastada kuut liiduvälist projekti, millest üks projekt hõlmas süsinikku ja viis hõlmasid fossiilgaasi; rõhutab, et rahastamisel tuleks soodustada üleminekut maanteetranspordilt säästvamatele transpordiliikidele;

65.  rõhutab, kui oluline on, et projektid, mida kavatsetakse rahastada või kaasrahastada EIP vahenditest, oleksid kooskõlas liikmesriikide kliimaeesmärkidega, mis on seotud COP21 rakendamisega;

66.  kutsub EIPd üles edendama projektide rahastamist kooskõlas oma kliimastrateegia ja Pariisi kokkuleppega, kaotades järk-järgult toetuse fossiilkütustele, et saada ELi peamiseks vahendiks ühises võitluses kliimamuutuste vastu, ning toetama kestlikku arengut ning konkurentsivõimelisema, turvalisema ja jätkusuutlikuma energiasüsteemi saavutamist kooskõlas 2030. aasta energiastrateegiaga; kutsub sel eesmärgil EIPd hoiduma selliste projektide rahastamisest, mis hõlmavad väga saastavaid ja iganenud tehnoloogiaid, eriti kui soodustatakse investeerimist energiasektorisse; kutsub EIPd üles suurendama laenuandmist avaliku taristu projektidele, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste tagajärgi (nt üleujutused), ning väiksemahulistele taastuvenergiaprojektidele.

67.  kutsub EIPd üles suurendama toetust taastuvenergia sektorile, eelkõige detsentraliseeritud ja väikesemahulistele projektidele;

Ülemaailmsete probleemide lahendamine

68.  tuletab meelde, et 10 % Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudest on pühendatud tehingutele väljaspool liitu, ning märgib, et EIP poolt väljaspool ELi projektide elluviijatele pakutav kogusumma on alates 2015. aastast kasvanud; rõhutab seepärast, et on oluline, et EIP esitab aastaaruande oma tegevuse kohta väljaspool liitu, pidades silmas liidu välistegevust suunavate üldpõhimõtete järgimist, ning et EIP täidab asjakohast rolli seoses ELi uue pühendumusega poliitikavaldkondade arengusidususele ja kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondade, ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja Pariisi kokkuleppega, toetades haridust ja inimväärsete töökohtade loomist, tagades inimõiguste, töö- ja keskkonnaõiguste täieliku austamise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine; rõhutab, et EIP peaks nõuetekohaselt arvesse võtma ELi kaubandusstrateegiat, sealhulgas olemasolevaid ja tulevasi kaubanduslepinguid, et toetada ELi ettevõtjaid välismaal;

69.  kutsub EIPd üles töötama koostöös Euroopa välisteenistuse ning komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadiga välja metoodikat, et mõõta oma väljaspool ELi toimuva laenutegevuse mõju ELi arengukoostööle üldiselt, eelkõige seoses 2030. aasta tegevuskavaga ja mõjuga inimõigustele;

70.  võtab teadmiseks EIP algatused, mille eesmärk on tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet rände lähteriikides, ning eeskätt jõupingutused töötada välja ELi välispoliitika mõju tugev mitmekordistaja Aafrikas;

71.  on seisukohal, et EIP peab suurendama oma suutlikkust võtta riske ja pakkuda tagatisi, eelkõige erasektori arendamise ja tugevdamise projektide ning majandusliku vastupanuvõime algatuse raamesse kuuluvate projektide puhul;

72.  kordab vajadust selle järele, et kontrollikoda kiirendaks oma hinnangute andmist EIP tehingute kohta, millele eraldatakse vahendeid ELi eelarvest, ning kontrolliks rangemalt EIP välislaenude andmise volituse raames tehtavaid tehinguid;

73.  rõhutab asjaolu, et EIP välistehingutega tuleks toetada ELi jaoks olulisi poliitikavaldkondi;

74.  võtab teadmiseks, et EIP suurendab AKV piirkonna tulemusliku rahastamise vahendi suutlikkust ning muudab selle käibefondiks, mille raames eraldatakse 300 miljonit eurot otse rändega tegelemisele, toetades era- ja avaliku sektori algatusi; märgib, et EIP teeb lisaks AKV investeerimisrahastu raames kättesaadavaks 500 miljonit eurot, et suunata need avaliku sektori projektidele, milles keskendutakse rändele; rõhutab, et on oluline, et EIP rahalisi vahendeid ei kasutataks julgeoleku või piirikontrolli eesmärgil; leiab seejuures, et keskenduda tuleks pigem kolmandate riikide kestlikule arengule; kordab, et on oluline korraldada inimõigustega seotud nõuetekohase hoolsuse üksikasjalikke kontrolle rakendatud projektide suhtes; palub, et EIP võtaks oma projektide rakendamisel arvesse kõiki inimõiguste rikkumisi ja lõpetaks vastavalt vajaduse korral laenamise; soovitab EIP‑l nõustuda 2018. aasta lõpuks järgima asjakohaseid ÜRO inimõiguste konventsioone, et integreerida inimõigustega seotud nõuetekohane hoolsus projektitsükli kõikidesse tasanditesse; nõuab, et töötataks välja kõikide põhiliste inimõiguste ja mõjutatud rühmadega seotud aspektide hindamise praktiline juhend, mida hakatakse kasutama projektipõhiselt eelhindamiste tegemisel ja pideva seire käigus; nõuab, et komisjon koostaks hinnangu, milles juhitakse tähelepanu ELi tagatise raames inimõiguste rikkumiste ohule;

75.  juhib tähelepanu investeerimisrahastu tulemuslikkusele, mis käivitati 2003. aastal Cotonou lepingu alusel, ning nõuab sellise vahendi säilitamist pärast seda, kui 2020. aastal räägitakse uuesti läbi lepingute üle, mis on ELi jaoks tema AKV partnerite suhtes siduvad;

76.  palub EIPd, et ta oma uut välislaenude andmise volitust arvesse võttes tagaks eelmistele prioriteetidele (st kliima, VKEd ja sotsiaal‑majanduslik taristu) uue, rändega seotud prioriteedi lisamisega tõelise lisaväärtuse ja täiendavuse; rõhutab seetõttu vajadust rakendada uut majandusliku vastupanuvõime algatust nõuetekohasel viisil, toetades projekte, mis erinevad eelnevalt rahastatud projektidest;

77.  väljendab heameelt seoses EIP rolliga kohaliku erasektori arengus ja seoses toetusega mikrofinantseerimisasutustele, ning tõdeb, et EIP tegevus loob uusi majanduslikke ja kaubanduslikke võimalusi; rõhutab vajadust kohandada EIP tegevust asjakohaselt ja tõhusalt praeguste rahvusvaheliste ülesannetega; nõuab EIP välislaenude andmise volituse laiendamist, et EIP saaks suurendada oma rolli säästva arengu saavutamisel ning rände algpõhjustega tegelemiseks strateegilise lahenduse leidmisel, samuti osaleda aktiivsemalt uues erasektori strateegias; kutsub sellega seoses EIPd üles suurendama oma osalust taristu-, transpordi- ja digiteerimisprojektides, mida on vaja kohalike ja piirkondlike kaubateede edendamiseks, ning edendama VKEde rahvusvahelistumist, aidates sellega aktiivselt kaasa WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamisele; kordab, et EIP peab viima oma tegevuse kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;

78.  märgib, et 2016. aastal kiitis EIP heaks uued mikrofinantseerimise rahastud: ühe Kariibi mere piirkonna, üks Vaikse ookeani piirkonna ja kaks Aafrika jaoks, kogusummas 110 miljonit eurot, ning ühe lõunanaabruse jaoks summas 75 miljonit eurot; tuletab meelde, et EIP mikrofinantseerimise rahastud ja tehniline abi on toonud 300 miljonit eurot rohkem kui 1,5 miljonile abisaajale; palub EIP‑l lisada oma järgmisse aruandesse nende vahendite võimendava mõju koos välistegevuse rahastamisvahendite kaudu eraldatud vahenditega;

79.  märgib, et 2016. aastal suunati pool kõigist välislaenude andmise mandaadiga hõlmatud EIP laenudest kohalikele finantsvahendajatele eesmärgiga suurendada mikrokrediiti; kutsub EIPd üles hindama finantsvahendajate edasilaenamist soolisest aspektist, võttes arvesse, et mikrokrediit on suunatud peamiselt naisettevõtjatele;

80.  võtab teadmiseks, et EIP kavatseb EIP grupis asutada arenguvaldkonnaga tegeleva tütarettevõtte, eesmärgiga saada ELi arengupangaks; kutsub EIPd ja komisjoni üles tegema sellekohaseid ettevalmistusi võimalikult läbipaistvalt ja kaasavalt, nähes ette avaliku konsultatsiooniprotsessi;

81.  märgib, et oma rahastamisvahendite kaudu võib EIP olla ELi uue majandusdiplomaatia jaoks oluline võimendav tegur; rõhutab, et sellega seoses peab EIP oma tegevuses võtma arvesse majandusdiplomaatilisi kaalutlusi;

82.  toetab EIP ja liikmesriikide arenguasutuste partnerluste ning EIP ja muude mitmepoolsete arengupankade poolt ühiselt elluviidavate projektide tugevdamist, eelkõige juhul, kui nende projektide eesmärk on aidata täita ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärke;

83.  märgib, et viimastel aastatel on nappinud toetustegevust Aasia riikidesse suunatud välismaistele otseinvesteeringutele; rõhutab, et ELi investorid ja eelkõige VKEd peaksid olema Hiina, India ja Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) turgudel rohkem esindatud ja saama seal kasutada võrdseid tingimusi; kutsub EIPd üles võimaldama ELi ettevõtetele otserahastamist välisinvesteeringute toetuseks, sealhulgas välislaenude andmise volituse abil;

EIP äriühingute juhtimise, äritavade, läbipaistvuse ja aruandekohuslusega seotud standardite tõhustamine

84.  leiab, et tuleks suurendada seost ühelt poolt mõju ja tulemuslikkuse kontrollimise ning teiselt poolt suurema aruandekohusluse ja nähtavuse vahel, tuginedes kinnitamisprotsessile, mis oleks siduv kõikide sidusrühmade jaoks (finantsvahendajad, edendajad ja lõplikud toetusesaajad täieliku aususe ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kontrolli kaudu); kutsub EIPd üles avaldama teavet kõrge riskiga allprojektide kohta ning jagama õppetunde, mida saadi muude rahvusvaheliste mitmepoolsete arengupankadega, eeskätt teabe vahetamisest nõuetekohase hoolsuse kontrollide tulemuste kohta ettevõtlus- ja maksuküsimustes või klienditundmise kontrollide tulemuste kohta;

85.  rõhutab, kui oluline on suurendada kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejate teadlikkust rahastamise ja tehnilise abi kättesaadavusest kogu ELis; tõdeb, et pealegi on nõuetekohane teadlikkus EIP osalemise kohta erinevate sidusrühmade projektide rahastamises oluline selleks, et kodanikud kohalikul tasandil oleksid teadlikud oma edasikaebamise ja kaebuste esitamise õigusest kaebuste esitamise mehhanismi büroole ja Euroopa Ombudsmanile; märgib, et 2016. aastal registreeriti 89 kaebust, millest 84 olid vastuvõetavad, võrreldes 2015. aastal saadud 56 kaebusega;

86.  väljendab muret EIP kaebuste lahendamise osakonna tegevuse kavandatud läbivaatamise pärast ning kutsub EIPd üles tagama eelkõige, et EIP kaebuste lahendamise osakonna juhataja registreerib nõuetekohaselt kõik kaebused ning teavitab kaebuse esitajaid nende kaebuse kättesaamisest enne vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist; tagama, et EIP kaebuste lahendamise osakonna juhataja oleks sõltumatu teistest EIP juhtimisstruktuuridest ja võimeline tegema kõiki otsuseid kaebuse vastuvõetavuse kohta, ilma et oleks vaja konsulteerida EIP grupi teenistustega, samuti peaks juhataja tegema otsuseid selle kohta, kas kaebuse alusel alustatakse uurimine, nõuetele vastavuse hindamine või vahendamine, isegi kui puudub kokkulepe EIP teenistuste, peainspektori või halduskomiteega; lähtuma Euroopa Ombudsmani näidetest haldusomavoli määratlemise kohta, et haldusomavoli hõlmaks puudulikku või vigast haldust, nagu haldusvead, ebaõiglus, diskrimineerimine, võimu kuritarvitamine, vastamata jätmine, teabe andmisest keeldumine ja tarbetud viivitused; ning tagama, et menetlus oleks võimalikult läbipaistev ning kaebuste lahendamise osakond avalikustaks ennetavalt teavet oma menetluste, toimingute ja juhtumite kohta, samuti tagama, et kaebuste lahendamise osakonna juhataja ja töötajate ametisse nimetamise menetlused muutuvad läbipaistvamaks;

87.  juhib tähelepanu avaliku konsultatsiooni käigus esilekerkinud mureküsimustele seoses mõningate ettepanekutega EIP kaebuste lahendamise büroo tegevuse läbivaatamise kohta, milleks on kaebuste lahendamise mehhanismi kohaldamise välistamine avalike hangetega seotud juhtumite ja EIP tegevuse õiguspärasusega seotud küsimuste puhul ning kaebuste lahendamise büroo sõltumatuse piiramine, nähes ette kohustuse konsulteerida teiste teenistustega enne kaebuse vastuvõetavuse hindamist ning piirates büroo soovituste tegemise volitusi; kutsub halduskomiteed tungivalt üles neid mureküsimusi arvesse võtma;

88.  rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Ombudsman viiks ellu avalikku kontrolli EIP üle;

89.  väljendab heameelt EIP direktorite nõukogu koosolekute protokollide avaldamise üle ning soovitab EIP‑l kaaluda ka võimalust avalikustada halduskomitee koosolekute protokollides sisalduv mittekonfidentsiaalne teave; kordab projekti tasandil oma taotlust EIP ELi‑välist tegevust käsitlevate lõplike aruannete ning kolme samba alusel hindamise ja tulemuste mõõtmise dokumentide süstemaatiliseks avaldamiseks; leiab, et näitajate tulemustabeli avaldamise tava, nagu on ette nähtud EFSI 2.0 jaoks, tuleks kohaldada kõikide EIP rakendatud projektide suhtes; märgib, et niisugune avaldamine oleks EIP tehingute läbipaistvuse valdkonnas suur läbimurre;

90.  väljendab sügavat muret selle pärast, et EIP juhtkond ei ole siiani mingil määral reageerinud Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni (Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta) punktide 75 ja 76 erisätetele ning tuletab meelde vajadust rangemate eeskirjade järele huvide konfliktide kohta ning selgete, rangete ja läbipaistvate kriteeriumide järele kõikide korruptsiooni vormide ennetamiseks; kordab asjaolu, et EIP peab läbi vaatama oma tegevusjuhendi, tagamaks, et EIP asepresidendid ei vastutaks tehingute eest oma päritoluliikmesriigis, kuna see ohustab asutuse sõltumatust; on sügavalt mures puudujääkide pärast EIP olemasolevates mehhanismides, mille eesmärk on vältida võimalikke huvide konflikte selle juhtorganites; palub, et EIP võtaks arvesse ombudsmani soovitusi, et vältida paremini huvide konflikte oma juhtorganites ja võimalikke nn pöördukse probleeme, ning vaataks viivitamata läbi oma tegevusjuhendi; kutsub EIPd üles ühinema ELi läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega niipea, kui komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahelised läbirääkimised on lõpule viidud;

91.  rõhutab, et kahjulike maksutavade kõikide vormide vastu võitlemine peaks jääma EIP jaoks oluliseks prioriteediks; palub, et EIP kohaldaks viivitamata asjaomaseid ELi õigusakte ja standardeid maksustamise vältimise, maksuparadiiside ja muude seonduvate küsimuste kohta ning nõuaks oma klientidelt kooskõla nende eeskirjadega; väljendab oma muret selle pärast, et EIP ei ole avaldanud teavet lõplike tegelike kasusaajate kohta, eriti siis, kui rahastamine sõltub börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatest fondidest; kutsub EIPd üles võtma ennetavaid meetmeid ja viima ellu ulatuslikumaid nõuetekohase hoolsuse meetmeid, kui EIP projektide kohta täheldatakse, et neil on sidemeid maksuvaldkonnas problemaatiliste jurisdiktsioonidega;

92.  rõhutab vajadust, et EIP koostaks põhjaliku avaliku nimekirja finantsvahendajate valimise kriteeriumide kohta, et tõhustada ELi eesmärki võidelda maksude kuritarvitamise vastu ja ennetada tõhusamalt korruptsiooniohtu ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi osalemist; rõhutab vajadust parandada projektide hindamise kriteeriume eesmärgiga tagada, et ELi vahendeid ei investeerita kolmandate riikide üksuste kaudu, mis ei järgi rahvusvahelisi maksustandardeid;

93.  rõhutab, et maksualase läbipaistvuse ja maksude hea haldamise valdkonna standardeid tuleks tõhustada, eeskätt seoses maksustamise vältimist käsitlevate sätetega; märgib, et 2017. aasta lõpus võeti vastu ELi nimekiri koostööst keelduvate maksujurisdiktsioonide kohta; palub, et EIP tõhustaks seetõttu pideva läbivaatamise raames oma läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide poliitikat, töötades välja laiema vastutustundliku maksustamise poliitika; palub, et EIP tõendaks kõrgemate maksualaste läbipaistvusstandardite võimalikkust, võttes vastu poliitika, mis läheb kaugemale õigusnõuetest ja mille raames nimetatakse EIP õiglase maksustamise valdkonnas suunanäitajaks; rõhutab eeskätt vajadust muuta otseste ja kaudsete laenude eraldamine sõltuvaks maksu- ja finantsandmete avaldamisest riigiti ning tegelike kasusaajate andmete jagamisest finantstehingutes osalevate toetusesaajate ja finantsvahendajatega ilma eranditeta;

94.  märgib positiivsena, et EIP peab oluliseks oma poliitikat, mis seisneb täisleppimatuses pettuse, korruptsiooni ja salajaste kokkulepete suhtes; kutsub EIPd üles võtma kõik asjakohased meetmed, sh peatama maksed ja laenude andmise, et kaitsta EIP ja ELi finantshuve, kui see osutub vajalikuks OLAFi või kriminaaluurimise käigus ning kutsub EIP samuti üles kohaldama vastavalt oma sise-eeskirju; rõhutab vajadust avaldada teavet lepingute ja alltöövõtulepingute süsteemi kohta, et vältida igasugust pettuse ja korruptsiooni ohtu; rõhutab asjaolu, et EIP veebisait peaks sisaldama sihtotstarbelist ja nähtavat osa, kus on avalikult kirjas keelatud üksused, et tagada heidutav mõju; rõhutab, et on oluline, et EIP kuuluks välistamisvõrgustikesse koos muude mitmepoolsete laenuandjatega; palub, et EIP ühtlustaks oma välistamispoliitikat muude mitmepoolsete laenuandjatega, näiteks Maailmapank, millel on nimekiri rohkem kui 800 välistatud üksikisikust ja ettevõtjast, vaatamata sellele, et selle rahastamismaht on ligikaudu pool EIP omast;

95.  loodab, et EIP jätkab kooskõlas komisjoni 2016. aasta teatisega tõhusa maksustamise välisstrateegia rakendamist ja täiustamist ning tagab kooskõla maksude läbipaistvust käsitlevate rahvusvaheliste nõuetega ja ergutab riigipõhist aruandlust; kutsub EIPd üles tagama lõplikke toetusesaajaid puudutava teabe kõrge kvaliteedi ning vältima tõhusalt tehinguid selliste finantsvahendajatega, kellel on varasemalt olnud probleeme läbipaistvuse, pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga või kelle tegevusel on olnud kahjulik sotsiaalne või keskkonnamõju;

96.  peab kahetsusväärseks, et nn Dieselgate’i juhtumid tõstatasid küsimused asjaolu kohta, et Volkswagen sai EIP‑lt laene pettuse ja eksitava käitumise teel; nõuab, et EIP järgiks OLAFi soovitusi aktiivsete meetmete võtmise kohta pettusevastase poliitika rakendamiseks; rõhutab, et EIP käsitleb juhtumit salastatult, ja nõuab tungivalt, et pank avalikustaks OLAFi aruande, mis käsitleb panga Volkswagenile antud laenu, ning avaldaks vähemalt kõnealuse aruande sisulise kokkuvõtte;

97.  juhib tähelepanu sellele, et ulatuslikud korruptsiooniga seotud uurimised MOSE‑süsteemi skandaali kohta viidi lõpule 14. septembril 2017 Veneetsia kohtu otsusega, millega mõisteti kaks otse skandaalis osalenud juhtisikut neljaks aastaks vangistusse ja millega otsustati konfiskeerida 9 575 000 eurot; peab kahetsusväärseks, et aastatel 2011–2013 maksis EIP MOSE‑projekti rakendamiseks välja kolm laenu 1,2 miljardi euro väärtuses ning neist viimane eraldati pärast seda, kui riikide ametiasutused olid alustanud uurimisi korruptsiooni kohta; palub, et EIP tagaks, et täisleppimatuse poliitikat pettuse suhtes rakendataks võimalikult rangelt ning et MOSE‑projektilt ja sellega Veneto piirkonnas projektide rakendamises osalevate ettevõtjate ja toetusesaajate süsteemi kaudu seotud projektidelt võetaks ära kogu rahastus, eeskätt viidates kiirtee A4 lõigule, mida teatakse Passante di Mestre nime all ning mille suhtes on endiselt käimas uurimised maksupettuse, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse osalemise kohta, ning kiirtee A4 kolmandale reale Veneetsia ja Trieste vahel; kutsub EIPd üles korraldama nõuetekohased siseuurimised toetusesaajate valimise ning vahendite eraldamise ja juhtimise kohta ning avaldama tulemused;

98.  väljendab heameelt parima pangandusraamistiku ja EIP grupi tavade regulaarse läbivaatamise üle, mida tehakse, et tuvastada vastavusega seotud puudujäägid; leiab, et EIP ja Euroopa Investeerimisfondi volituste tõttu on vaja EIP grupi tasandil põhjalikku ja regulaarset riskihindamise ja järelevalve süsteemi, mistõttu on peamiste äriprotsesside kohandamine ja volituste haldamisega seotud teabe jagamine EIP üldise aruandekohusluse jaoks oluline;

99.  väljendab heameelt EIP eetika- ja vastavuskomisjoni ettepanekute üle äriühingute juhtimise ja läbipaistvuse valdkonnas, näiteks eetikaküsimuste hõlmamine selle pädevusalasse lisaks mehhanismidele huvide konfliktide paremaks ennetamiseks juhtorganites ja võimalike nn pöörduste tekkimise vältimiseks, halduskomitee liikmete ametiaja peatamise menetluse kehtestamine ning uue nõuandva komitee loomine, millel on õigus koostada arvamusi enne halduskomitee liikmete ametlikku ametisse nimetamist;

100.  rõhutab, et on oluline tugevdada töösuhte lõppemise järgseid aususega seotud kohustusi ning kehtestada konkreetsed karistused võimalike nn pöördukse juhtumite jaoks EIP kõrgema juhtkonna ja erasektori vahel; leiab seetõttu, et ooteaeg, mille jooksul ei tohi endised direktorite nõukogu liikmed teha lobitööd EIP juhtorganites ega töötajate hulgas, peab olema vähemalt 12 kuud;

101.  väljendab heameelt algatuse üle vaadata läbi EIP rikkumisest teatamise poliitika ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku rakendamise uuendused alates raamistiku vastuvõtmisest EIP poolt 2014. aastal tihedas seoses põhimõtte „tunne oma klienti“ nõuetega olemasolevate portfellide ja uute äritegevuste kohta;

Euroopa Parlamendi soovituste suhtes võetud järelmeetmed

102.  kordab oma üleskutset EIP‑le anda aru parlamendi iga-aastastes resolutsioonides sätestatud eelnevate soovituste olukorra ja staatuse kohta, eeskätt laenamistegevuse mõju seisukohast;

o
o   o

103.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 378, 9.11.2017, lk 2. (2) ELT C 346, 21.9.2016, lk 77. (3) ELT C 66, 21.2.2018, lk 6. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0138. (5) ELT L 280, 27.10.2011, lk 1. (6) ELT L 135, 8.5.2014, lk 1. (7) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.