Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatist lapsrändajate kaitse kohta (COM(2017)0211),

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2017. aasta järeldusi lapsrändajate kaitse kohta,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2016. aasta resolutsiooni „Pagulasi ja rändajaid käsitlev New Yorgi deklaratsioon“(1),

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste komitee 21. juuni 2017. aasta üldise märkuse nr 21 (2017)(2) punkti 44 tänavalaste kohta,

–  võttes arvesse laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi 6. märtsi 2017. aasta suuniseid „Ühtegi last ei hüljata“ (Leave no child behind),

–  võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni ÜRO lapse õiguste konventsiooni 25. aastapäeva kohta(3),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus(4),

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. aprilli 2018. aasta otsust kohtuasjas C‑550‑16 A ja S vs. Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie(6),

–  võttes arvesse komisjonile lapsrändajate kaitse kohta esitatud küsimust (O‑000031/2018 – B8‑0016/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et UNICEFi arvestuste kohaselt elab Euroopas 5,4 miljonit lapsrändajat(7); arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti viimaste andmete kohaselt saabus 2017. aastal Kreekasse, Itaaliasse, Hispaaniasse ja Bulgaariasse 32 039 last; arvestades, et nendest 46 % moodustasid saatjata või vanematest eraldatud lapsed ning ülejäänud 54 % saatsid nende vanemad või teised hooldajad; arvestades, et 1. septembri 2016. aasta seisuga viibis üheksa liikmesriigi kinnipidamiskohtades 821 last; arvestades, et enamik liikmesriike ei esita ega ka kogu korrapäraselt andmeid sisserändega seoses kinnipeetavate laste kohta(8);

B.  arvestades, et aasta pärast seda, kui avaldati komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatis lapsrändajate kaitse kohta, esineb liikmesriikidel endiselt raskusi selles esitatud soovituste järgimisel;

C.  arvestades, et usaldusväärse teabe puudumine, perede ühinemise ja eestkostja määramise menetluste venimine ning hirm kinnipidamise, tagasisaatmise või mujale üleviimise ees sunnib lapsi põgenema, mistõttu nad võivad langeda inimkaubanduse, vägivalla ja ärakasutamise ohvriks;

D.  arvestades, et laste vaimset tervist kahjustab see, et vastuvõtukeskustes pole laste jaoks tegevust ja puuduvad lastekaitseteenused;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis nõutakse, et kõikides lastega seotud toimingutes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid;

F.  arvestades, et hiljutise võrdlusuuringu(9) andmetel toimub lapsvarjupaigataotlejate koolidesse lõimimine eri liikmesriikides eri kiirusega, mõnel puhul võtab see pärast varjupaigataotluse esitamist aega üle kolme kuu ning eriti palju probleeme on vanemate lastega;

G.  arvestades, et varjupaigateabe andmebaasi (AIDA) 2016. aasta aruannete kohaselt on varjupaigamenetlused tihtipeale raskesti kättesaadavad, mis võib kogu protsessi veel oluliselt aeglustada(10);

H.  arvestades, et mõningatel liikmesriikidel on endiselt raskusi laste vanuse hindamisega ning selliste laste kaitsmisega, kes varjupaika ei taotle;

I.  arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni värskes aruandes (seksuaalselt ärakasutatud migrantide saabumise kohta) toodud hinnangu kohaselt võib 80 % Nigeeriast üle Vahemere keskosa saabuvatest tütarlastest (2014. aastal 1454 ja 2016. aastal juba 11 009 isikut) langeda seksuaalsele ärakasutamisele suunatud inimkaubanduse ohvriks; arvestades, et liikmesriikidel on raskusi inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvriks langenud tütarlaste väljaselgitamise ja abistamisega;

J.  arvestades, et kodakondsuseta lapse seisundist tuleneb tõsiseid inimõiguste alaseid probleeme, see aeglustab laste staatuse määratlemist Euroopa Liidus ning jätab nad ilma põhiteenustest ja -õigustest;

1.  toonitab asjaolu, et kõigil lastel sõltumata nende rändaja- või pagulasestaatusest on eelkõige õigus kõigile ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele;

2.  on kindlalt veendunud, et komisjon peaks aitama liikmesriikidel vastu võtta ja nõuetekohaselt rakendada kõigi lastega seotud meetmete terviklikku ja õigustepõhist käsitlust;

3.  rõhutab, kuivõrd tähtsad on iga lapse vajadustele ja konkreetsetele ohuteguritele tuginevad individuaalsed kavad, arvestades asjaolu, et lapse elukvaliteet ja heaolu eeldab tema kiiret lõimimist, kogukondlikku tugisüsteemi ja võimalusi tema võimete täielikuks realiseerimiseks; on seisukohal, et selline käsitlus on aidanud ka laste kadumisi ära hoida;

4.  kutsub liikmesriike üles rakendama lapse parimate huvide põhimõtet kõigi mis tahes staatusega lapsi puudutavate otsuste juures;

5.  rõhutab, et lastele peab neile arusaadavas keeles ning lapsesõbralikul ja sootundlikul viisil olema kättesaadav kogu vajalik teave laste õiguste, menetluste ja kaitsevõimaluste kohta; palub Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametil abistada liikmesriike laste teavitamiseks vajalike piisavate vastuvõtumaterjalide koostamisel;

6.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid saatjata laste riiki saabumisel neile eestkostja või ajutise eestkostja määramise menetlust;

7.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid igale lapsele riiki saabumisel võimaluse kohtuda lastekaitsetöötajaga, sealhulgas esmase vastuvõtu keskustes, lastele mõeldud hoonetes ja piiriületuspunktides;

8.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik lapsed, ja eelkõige saatjata lapsed, saaksid kasutada inimväärset eluaset ja tervishoiuteenuseid, ning tagama täieliku juurdepääsu kaasavale kooliharidusele samadel tingimustel ELi vastuvõtvatest liikmesriikidest pärit lastega, võttes muu hulgas ettevalmistavaid meetmeid, mille näiteks on keeletunnid, et tagada laste lõimumine vastuvõtvasse ühiskonda kogu aja vältel, mis nad liikmesriigi territooriumil viibivad;

9.  tuletab meelde, et saatjata lapsi tuleks majutada täiskasvanutest eraldi, et vältida vägivalla ja seksuaalse kuritarvitamise ohtu;

10.  nõuab, et esmajoones paigutataks ümber need Kreekas ja Itaalias viibivad saatjata lapsed, kes on selleks kõlblikud ELi ümberpaigutamisotsuste kohaselt; nõuab struktuuride loomist selleks, et jätkata laste ümberpaigutamist esmase saabumise liikmesriigist, kui see on nende huvides;

11.  tunnistab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli, kes tegelevad vahetult lapsrändajate vastuvõtmise ja lõimimisega, vaatamata piiratud vahenditele; kutsub liikmesriike üles suurendama suutlikkust ja eraldama piisavalt vahendeid lapsrändajate ja eelkõige saatjata laste vastuvõtmiseks;

12.  kutsub liikmesriike üles eraldama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele pikema aja vältel piisavalt rahalisi vahendeid ja pakkuma toetust ning tagama juurdepääsu Euroopa rahastamisele, näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist;

13.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid jätkaksid viivitamata tööd kõigi käimasolevate perekonna taasühinemise menetluste lõpuleviimiseks;

14.  rõhutab, et lapsi ei tohi sisserändega seoses kinni pidada, ning palub liikmesriikidel majutada kõik lapsed ja lastega pered nende sisserändaja seisundi menetlemise ajaks kogukondlikesse majutuskohtadesse, mis ei ole kinnipidamiskohad;

15.  on seisukohal, et komisjon peaks laste põhiõigustest kinnipidamise huvides algatama rikkumismenetluse liikmesriigi vastu juhul, kui seal esineb sisserändajatest laste ja nende perekondade pikaajalist ja süstemaatilist kinnipidamist;

16.  rõhutab, et liikmesriigid peavad viivitamata panustama psühholoogilisse ja psühhiaatrilisse toetusse ja rehabilitatsiooni, et tegeleda laste vaimse tervise küsimustega;

17.  toonitab, kui oluline on luua töökindel identifitseerimis- ja registreerimissüsteem, milles arvestatakse lapse parimate huvidega, et nad saaksid jäävalt hõlmatud riikliku kaitsesüsteemiga, ning et kogu menetluse käigus kasutataks lapsekeskset lähenemist, tehes seda täielikus kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga; rõhutab, et liikmesriigid ei tohi kasutada laste biomeetriliste andmete võtmisel sunnimeetmeid;

18.  kutsub liikmesriike üles jagama vanuse hindamise puhul kasutatavaid parimaid tavasid, et kehtestada kõrged standardid vanuse hindamise protsessile kogu ELis; rõhutab, et laste arstlik läbivaatus tuleb teostada viisil, mis ei ole pealetükkiv ja austab laste väärikust;

19.  kutsub liikmesriike lisaks üles suurendama jõupingutusi ja tihendama õiguskaitseasutuste ja lastekaitseasutuste vahelist piiriülest koostööd, et leida ja kaitsta kadunud lapsi, tagades samas, et lapse parimad huvid seatakse alati esikohale;

20.  mõistab hukka jätkuva ja laialt levinud laste kodakondsusetuse; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid, et laste kodakondsusetust käsitletakse siseriiklikes õigusaktides nõuetekohaselt ja täielikus kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 7;

21.  võtab teadmiseks edusammud, mida liikmesriigid ja komisjon on ELi eestkostevõrgustiku alal teinud, ja kutsub liikmesriike üles seda toetama;

22.  rõhutab, et ükski lastega töötav isik ei tohi olla karistusregistris arvele võetud, eelkõige lastega seotud mis tahes kuritegude või väärtegude eest; kutsub liikmesriike üles pakkuma pidevat ja asjakohast saatjata alaealiste õiguste ja vajaduste alast väljaõpet, sealhulgas kohaldatavate lastekaitsenõuete alal;

23.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, sealhulgas piiriülest koostööd, et teha kindlaks inimkaubanduse, väärkohtlemise ja ärakasutamise mis tahes vormide lapsohvrid ning tagada kõigile lapsohvritele võrdne võimalus kasutada ohvriabiteenuseid; tunnistab, et tütarlaste ärakasutamine prostitutsiooniks on eriti terav probleem;

24.  rõhutab, et uute turvaliste ja seaduslike rändeteede tekitamine võimaldaks liidul ja liikmesriikidel paremini rahuldada eelkõige laste kaitse vajadusi ja kahjustada inimsmugeldajate ärimudelit;

25.  tunnustab mitmete riiklike ja Euroopa valitsusväliste organisatsioonide, kaasa arvatud otsingu- ja päästeoperatsioonide läbiviijate panust humanitaarabi alal laste parimate huvide kaitseks;

26.  kutsub liikmesriike üles viivitamata suurendama pingutusi, et ühiselt astuda vastu organiseeritud kuritegevuse eri vormidele, sealhulgas lastega kaubitsemisele, võidelda karistamatuse vastu ning tagada, et nende kuritegude toimepanijad antakse kiiresti kohtu alla, olenemata sellest, kas nad on ELi või kolmandate riikide kodanikud;

27.  on veendunud, et 2020. aastale järgneval eelarveperioodil tuleks lapsrändajate õigusi eelistada, lähtudes komisjoni 2017. aasta teatisest lapsrändajate kaitse kohta, säästva arengu eesmärkidest ning komisjoni juhistest ELi vahendite kasutamise kohta rändetaustaga inimeste lõimimiseks;

28.  kutsub liikmesriike üles tihendama piiriülest koostööd, teabevahetust ja koordineerimist liikmesriikide eri teenistuste vahel, et täita lüngad ja tagada piisavad ja killustamata lastekaitse süsteemid;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

(1) ÜRO resolutsioon A/RES/71/1, http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/71/1. (2) https://www.streetchildrenresources.org/resources/general-comment-no-21-2017-on-children-in-street-situations/. (3) ELT C 289, 9.8.2016, lk 57. (4) ELT C 58, 15.2.2018, lk 9. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0329. (6) ECLI:EU:C:2018:248. (7) https://www.unicef.org/publications/files/Uprooted_growing_crisis_for_refugee_and_migrant_children.pdf. (8) http://fra.europa.eu/en/publication/2017/child-migrant-detention. (9) Algatuste Global Progressive Forum, Migration Policy Group ja SIRIUS European Policy network uuring „#Backtoschool“, www.globalprogressiveforum.org/backtoschool. (10) AIDA 2016. aasta aruanne (lk 3).