Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2088(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0157/2018

Esitatud tekstid :

A8-0157/2018

Arutelud :

PV 28/05/2018 - 26
CRE 28/05/2018 - 26

Hääletused :

PV 29/05/2018 - 7.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0211

Vastuvõetud tekstid
PDF 224kWORD 68k
Teisipäev, 29. mai 2018 - Strasbourg
ÜPP noorte põllumajandustootjate vahendite rakendamine ELis pärast 2013. aasta reformi
P8_TA(2018)0211A8-0157/2018

Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta resolutsioon ÜPP noorte põllumajandustootjate vahendite rakendamise kohta ELis pärast 2013. aasta reformi (2017/2088(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna B struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna tellitud uuringut „Noori põllumajandustootjaid käsitleva poliitika elluviimine pärast 2013. aasta ÜPP reformi“ („Young farmers: Policy implementation after the 2013 CAP reform“), mida esitleti põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni 23. novembri 2017. aasta koosolekul,

–  võttes arvesse oma 23. novembri 2017. aasta kuulamist teemal „Noori põllumajandustootjaid käsitleva poliitika elluviimine pärast 2013. aasta ÜPP reformi“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni teemal „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“(4),

–  võttes arvesse Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu (CEJA) 17. mail 2017. aastal avaldatud uuringut „Tulevases ÜPPs on väga vaja noori põllumajandustootjaid“ („Young farmers are key in the future CAP“),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust teemal „Noorte Euroopa põllumajandustootjate toetamine“(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0157/2018),

A.  arvestades, et kõigist ELi põllumajandusettevõtete juhtidest on vaid ligikaudu 6 % nooremad kui 35‑aastased ja üle poole on üle 55‑aastased, ja arvestades, et erinevused liikmesriikide vahel on suured;

B.  arvestades, et need näitajad ei ole viimasel kümnendil oluliselt muutunud, vaid noorte põllumajandustootjate osakaal on vähenemas ja põllumajandusega tegeleva elanikkonna vananemine on suur probleem; arvestades, et põlvkonnavahetust puudutav olukord põllumajanduses on liikmesriigiti väga erinev ning nõuab seega paindlikku ja mitmekesisust arvestavat käsitlusviisi;

C.  arvestades, et üle 50 aasta on ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetatud põllumajanduse areng soodustanud kõikjal põllumajandusettevõtete suurendamist, koondumist ja tootmisvarade tugevat kapitaliseerimist, mis muudab mõnede põllumajandusettevõtete üleandmise ja/või kättesaadavuse noortele keeruliseks nende ülevõtmiseks nõutavate kapitalisummade tõttu;

D.  arvestades, et põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa vananemine on selle piiratud majandusliku tasuvuse tõttu süvenenud eeskätt loomakasvatussektorites ja eriti lamba- ja kitsekasvatuses;

E.  arvestades, et ajavahemikul 2007–2013 langes noorte põllumajandustootjate arv ELis tervikuna 3,3‑lt miljonilt 2,3‑le miljonile ja noorte põllumajandustootjate haritava põllumajandusettevõtete ala suurus vähenes nimetatud ajavahemikul 57‑lt miljonilt 53‑le miljonile hektarile;

F.  arvestades, et demograafiliste muutuste valguses, nagu rahvastikukadu ja maapiirkondades rahvastiku vananemine, on oluline luua põllumajanduse kui kaasaegse ja huvipakkuva sektori jaoks võimalused julgustada noori tegema karjääri põllumajandustootmises;

G.  arvestades, et maale juurdepääsul on tihe konkurents noorte seas, kes soovivad põllumajandustootmisega alustada, ja põllumajandustootjate seas, kes on juba end hästi sisse töötanud, ning mõnel juhul isegi noorte ja investeerimisühingute seas, kes on hakanud põllumajanduse vastu huvi tundma;

H.  arvestades, et tulevikus on kogu põllumajanduslikel pereettevõtetel põhinev põllumajanduslik arengumudel ohus;

I.  arvestades, et ÜPP‑l on seejuures jätkuvalt oluline roll;

J.  arvestades, et põlvkonnavahetus põllumajanduses on probleem, mis hõlmab kahte aspekti, nimelt noorema põlvkonna raskusi põllumajandustootmisega alustamisel ja praeguse põlvkonna raskusi selle lõpetamisel, ning arvestades, et põllumajandustootmises tegutsevate noorte vähesus seab ohtu maapiirkondade majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu ning ELi toiduainetega isemajandamise ja toiduga kindlustatuse; arvestades, et rahuldav majandusolukord on põllumajandustootmise atraktiivsuse tõstmise esimene tingimus;

K.  arvestades, et ÜPP kõige hilisema reformiga kinnitati ja võeti kasutusele mitmed vahendid, mida saab kombineerida ja kohandada liikmesriikide riiklike olude jaoks, eelkõige kohustuslik esimese samba toetus noortele põllumajandustootjatele (180 000 noore põllumajandustootja jaoks kuulub maksmisele 6,9 miljardit eurot) ning sellised teise samba meetmed nagu starditoetus, juurdepääs rahastamisele ja laenudele või võimalus luua noortele põllumajandustootjale temaatiline allprogramm (2,6 miljardit eurot);

L.  arvestades, et ELis ei ole mitte kõigil liikmesriikidel põllumajanduses ettevõtlusega alustamist käsitlevat tõelist poliitikat ning mitte kõik neist ei kasuta kõiki noortele põllumajandustootjale ettenähtud ÜPP pakutavaid vahendeid, eelkõige teise samba meedet „starditoetus noortele põllumajandustootjatele“;

M.  arvestades, et põllumajandusettevõtet juhtima asuvaid noori naisi on noorte põllumajandustootjate seas vaid väike osa, kuid nad ei moodusta ühtset rühma ja seetõttu on neil oma tegevuse alustamisel erinevad vajadused;

N.  arvestades, et põlvkonnavahetus peaks olema tulevase ÜPP üks peamine prioriteet, mis loob riiklike kohandatud strateegiate jaoks ühise poliitilise raamistiku, ning arvestades, et põlvkonnavahetusele kaasaaitamine on üks hädavajalikke eeltingimusi põllumajanduse säilitamiseks kogu ELis ning maapiirkondade atraktiivsuse ja elujõulisuse hoidmiseks ning selleks tuleks eelkõige edendada põllumajandusettevõtete mitmekesisust ja soodustada jätkusuutlikku põllumajanduslikku pereettevõtlust;

O.  arvestades, et maale juurdepääs on noorte põllumajandustootjate ja uute tulijate jaoks peamine takistus, mis püsib aastaid ja nõuab tegelikke lahendusi; arvestades, et maale juurdepääsu raskendab tavaliselt ühelt poolt eelkõige põllumajandusmaa kadumine mulla katmise, linnaarenduse, turismi, taristuprojektide, maakasutuse muutuste ja kliimamuutustest tingitud kõrbestumise tõttu ning teiselt poolt maaomandi koondumine; arvestades, et spekulatiivsed hinnatõusud tekitavad paljudes liikmesriikides uutele tulijatele ja noortele põllumajandustootjatele tõsiseid ja üha murettekitavamaid probleeme; arvestades, et praegused toetused, mis küll lihtsustavad raha või kapitali saamist, ei lahenda olulist probleemi, mis on seotud uue põllumajandusettevõtte asutamiseks vajaliku maa saamisega;

P.  arvestades, et uued tulijad, nagu noored põllumajandustootjad, on hinnakõikumiste ees eriti kaitsetud, ja arvestades, et nende jaoks on lisaks raskendatud ka rahastuse saamine pankade ja muude laenuprogrammide kaudu, kuna neil puuduvad tagatiseks kasutatavad finantsvarad;

Q.  arvestades, et ELi toetust noortele põllumajandustootjatele tuleks paremini suunata, et tagada põlvkonnavahetus ning võidelda põllumajandusettevõtete vähenemise ja koondumisega;

R.  arvestades, et hoolimata ELi toetusmeetmetest on ELi põllumajandussektoris endiselt vaja lahendada probleeme seoses noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja põlvkonnavahetusega;

S.  arvestades, et uute tulijate seas on peamise põllumajandustootjana tegutsevate naiste osakaal suurem kui põllumajandussektoris üldiselt;

T.  arvestades, et mõnes ELi piirkonnas on demograafilise olukorra tasakaalustamatus väga suur, kuna seal elab vähe või ei ela üldse noori;

U.  arvestades, et noored põllumajandustootjad ja uued tulijad kujutavad põllumajanduses endast olulist innovatsiooni ja ettevõtluse allikat ning toovad sellist kasu nagu uute teadmiste ja töövõtete kasutuselevõtmine, lõppkasutajatel põhinevate uute ärimudelite arendamine, säästvamate põllumajandustootmise süsteemide arendamine, uute organisatsiooniliste mudelite arendamine (nt loonusrendisuhted, eelmaksed, rahvalt tellimine), põllumajandustootmise ja kohaliku kogukonna vaheliste sidemete tugevdamine ning traditsiooniliste teadmiste kohandamine äriuuenduste loomiseks (nt käsitöötoidu tootmine);

V.  arvestades, et suur osa mägipiirkondadest on madalama investeeringute taseme, eritingimuste ja keeruliste pinnavormide tõttu erilistes raskustes, mis ei kutsu noori nendes piirkondades ettevõtlust jätkama või sellega alustama;

W.  arvestades, et see nõuab riiklikelt ja/või piirkondlikelt ametiasutustelt selliste piirkondadega riikides noorte põllumajandustootjate mehhanismi kohaldamisel paindlikumat käsitlusviisi;

X.  arvestades, et uued tulijad majandavad sageli väiksemaid põllumajandusettevõtteid ning neil on raske saada sisendeid konkurentsivõimeliste hindadega ja toota mastaabisäästuks vajalikke koguseid;

Y.  arvestades, et 80 % ÜPP toetustest jagatakse ainult 20 %‑le ELi põllumajandusettevõtetest ning et toetuste tegelik jaotus võib olla veelgi ebavõrdsem, kuna kättesaadav statistika ei võimalda midagi teada saada põllumajandusettevõtete omandiõiguse ja kontrolli kohta;

Z.  arvestades, et Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu 2015. aastal koostatud noorte põllumajandustootjate manifestis nõutakse maale ja laenudele juurdepääsu parandamist avalike toetusmeetmete kaudu; toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavu piiravaid eeskirju; noorte põllumajandustootjate sissetulekute volatiilsust vähendavaid meetmeid ning investeeringute ja maale juurdepääsu toetamist selleks, et hoida ja kaitsta mulda ning optimeerida noorte põllumajandustootjate maakasutust toidu tootmise eesmärgil;

AA.  arvestades, et noored põllumajandustootjad on säästva, mitmekesise ja kaasava põllumajandussektori keskne osa ning kui nende juurdepääsu põllumajandustootmisele edendatakse, aitab see säilitada tulevast toiduainete tootmist ning kaitsta keskkonda ja maapiirkondade maastikku;

AB.  arvestades, et põllumajandustoodete äärmuslik hinnakõikumine on põllumajandusettevõtet rajada soovivatele isikutele peamine takistav asjaolu, mistõttu nad keskenduvad sageli kindlamate kasumimarginaalidega nišitoodetele;

AC.  arvestades, et ELi õiguses tunnistatakse „noorte põllumajandustootjate“ ja „põllumajandustegevusega alustavate põllumajandustootjate“ mõisteid;

AD.  arvestades, et maaomandi koondumine on märkimisväärselt intensiivistuv protsess; arvestades, et 2005. ja 2015. aasta vahel vähenes põllumajandusettevõtete arv umbes 3,8 miljoni võrra, samas kui nende keskmine suurus tõusis 36 % võrra;

AE.  arvestades, et 6. septembri 2016. aasta Corki deklaratsiooni versioonis 2.0 väljendatakse muret maapiirkondadest väljarändamise ja noorte äravoolu pärast ning vajadust tagada, et maapiirkonnad ja kogukonnad (maakohad, põllumajandusettevõtted, külad ja väikelinnad) jääksid elu- ja töökohana atraktiivseks, ning parandada selleks teenuste, näiteks koolide, haiglate, sealhulgas sünnitusteenuste, lairibaühenduse ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavust ning maapiirkondade kodanike võimalusi edendada ettevõtlust traditsioonilistes maaelu valdkondades ja ka uutes majandussektorites;

AF.  arvestades, et põlvkonnavahetus sõltub eelkõige valitud (ELi ja riikide) poliitikute ja asjaomaste spetsialistide ning eelkõige eakamate inimeste tõelisest soovist; arvestades, et selline soov eeldab edasipüüdlikku ja sidusat üldist poliitikat – mida praegu tegelikult ei ole –, mis hõlmaks nii ÜPP vahendeid kui ka erinevaid riiklikke poliitikainstrumente erinevates valdkondades, nagu maa, rahastamine, maa valdamise vormid ja põllumajandusettevõtete struktuuri poliitika, maksustamine, pärimisõigus, pensioniskeemid, koolitus jne;

AG.  arvestades, et tänapäeval võistlevad ELi noored põllumajandustootjad kiiresti arenevas põllumajandussektoris; arvestades, et innovatsiooni, teadusuuringute ja täppispõllumajanduse abil on võimalik parandada põllumajanduse saagikust ning ühtlasi võimaldab see ka paremat ressursside majandamist;

AH.  arvestades, et ÜPP teise samba raames põllumajandustootmist alustavate noortega seotud meetme jaoks esitatud avalduste arv on mõnes liikmesriigis ületanud 2014.–2020. aasta programmiperioodiks ettenähtud kõigi põllumajandustootmise idufirmade väärtuse;

AI.  arvestades, et noortele põllumajandustootjatele, kes, nagu kõik teised ELi põllumajandustootjad, toodavad oma tooteid ja lasevad need Euroopa ühtsele turule, ei kehti kõigis liikmesriikides samad ettevõtlus- ja laenuvõtmise tingimused;

AJ.  arvestades, et loodud on sellised algatused nagu „ELi meetmed arukatele küladele“;

AK.  arvestades, et maapiirkondades on vaja tagada nii tööealisi nooremaid kui ka eakaid inimesi hõlmava elanikkonna püsimajäämine;

Soovitused

Eelarve ja võimalus saada laenu

1.  toetab tulevast reformi silmas pidades tugeva ühise põllumajanduspoliitika säilitamist, kuna see oleks kõige mõjuvam stiimul noortele, kes soovivad hakata põllumajandusega tegelema;

2.  palub rakendada määruses (EL) 2017/2393 tehtud hiljutisi otsuseid ning jätkata noorte põllumajandustootjate kava toetamist, seades selleks riiklike vahendite ülempiiri kõrgemale kui 2 % (esimese samba) kohustuslike toetuste puhul ja suurendades teise samba toetuse määra, et soodustada põlvkonnavahetust; rõhutab, et ÜPP muutmisel tuleks ka kaaluda noortele põllumajandustootjatele mõeldud stardiabi meetme (noore põllumajandustootja toetuse) tugevdamist;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et määruse (EL) 2017/2393 alusel on liikmesriikidel võimalus suurendada noorte põllumajandustootjate toetust esimese samba raames kuni 50 % võrra olemasolevatest piirmääradest (varem 25 %); soovitab põlvkonnavahetuse soodustamiseks pikendada ajavahemikku, mil põllumajandusettevõte saab asjaomast toetust kasutada; avaldab samuti heameelt otsuse üle vaadata määruse (EL) 2017/2393 abil üle esimese samba raames antava toetuse saamiseks kehtestatud piirang, pikendades seda viielt aastalt kümnele aastale ettevõtte rajamisest;

4.  väljendab heameelt määruses (EL) 2017/2393 sätestatud noorte põllumajandustootjate võimaluse üle saada maaelu arengu toetust oma esimesele põllumajandusettevõttele, isegi kui nad rajavad ettevõtte koos teiste põllumajandustootjatega, kes võivad olla kas üle 40 aasta vanused, et soodustada põlvkonnavahetust, või noored põllumajandustootjad, mis võimaldab toetust veelgi suurendada;

5.  märgib, et noortele põllumajandustootjatele mõeldud ÜPP vahendid peaksid olema suunatud noorte põllumajandustootjate erivajadustele, kaasa arvatud nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele;

6.  soovitab toetust varieerida ka vastavalt noorte põllumajandustootjate vanusele ja koolitustasemele;

7.  kiidab heaks põllumajanduse tagatisvahendi loomise, mille kohta Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) tegid ettepaneku 2015. aasta märtsis ja tänu millele peaksid noored põllumajandustootjad lihtsamini laenu saama; soovitab parandada juurdepääsu rahastamisele subsideeritud intressimäärade kaudu, mis kehtiksid uutele põllumajandusse tulijatele antavate laenude puhul, seda ka siis, kui laenajaks on eraõiguslikud finantsettevõtjad, rakendades eelkõige rahastamisvahendeid, mis võimaldavad anda noorte põllumajandustootjate investeeringuteks intressivabu laene; nõuab EIP ja Euroopa Investeerimisfondi vahelise koostöö parandamist, et soodustada kõigi liikmesriikide noortele põllumajandustootjatele mõeldud rahastamisvahendite loomist;

8.  peab vajalikuks edendada põllumajanduses ühisrahastamise uusi vorme ja neid, mida on juba ELis täheldatud seoses maakasutuse rahastamisega, mida võib kombineerida asjaomaste uute rahastamisvahenditega;

9.  soovitab parandada pankade ja krediidiasutuste antavaid hinnanguid põllumajandusettevõtete krediidikõlblikkuse kohta ning arendada selleks ka ÜPP rahastamisvahendeid;

10.  soovitab lisaks ÜPP toetusele muuta kättesaadavamaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu pakutavad võimalused luua ja rakendada sünergiliselt rahastamisvahendeid, mis võivad olla laenu, tagatise või omakapitalifondide vormis ja mille eesmärk on anda noortele põllumajandustootjatele juurdepääs rahastamisele; märgib, et rahastamise saamiseks on tavaliselt oluline põhjaliku põllumajandusettevõtte äriplaani olemasolu, ning on seisukohal, et kohaldada tuleks ettevaatliku laenuandmise norme; rõhutab, et põllumajandustootjad vajavad vahendust, ning soovitab seetõttu, et toetuste andmisel tuleks pakkuda kvalifitseeritud ja sõltumatuid finantsnõustamisteenuseid;

11.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid noorte põllumajandustootjate kava paremini edendama, ning nõuab suuremat koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, et levitada teavet noortele põllumajandustootjatele mõeldud toetusvahendite kohta;

12.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid aruka põllumajanduse toetusmeetmete kohta, et muuta tehnoloogilised saavutused noortele põllumajandustootjatele paremini kättesaadavamaks;

Rakendatud meetmete haldus ja lihtsustamine

13.  peab tervitatavaks asjaolu, et ÜPP 2014.–2020. aasta reformiga kehtestati uued meetmed, millega toetatakse noori põllumajandustootjaid põllumajandusettevõtte rajamisel; väljendab muret, et halduskoormuse tase takistab sageli nende meetmete rakendamist; märgib, et otsetoetuste ja maaelu arengu programmi meetmete üldist haldust peetakse väga keeruliseks ja raskeks, eriti uute tulijate jaoks, kes ei ole toetussüsteemiga kursis; soovitab teha suuremaid jõupingutusi menetluste lihtsustamiseks ja makse heakskiitmiseks kuluva aja lühendamiseks;

14.  väljendab heameelt määruses (EL) 2017/2393 noorte toetuseks tehtud muudatuste üle, millega parandatakse nende juurdepääsu rahastamisvahenditele ning nähakse ette esimesest sambast tehtava ühekordse makse summa tõus;

15.  nõuab, et konsultatsioonitoetus oleks süstemaatiliselt kättesaadav, eelkõige noorte jaoks, kes ei ole pärit maapiirkondadest;

16.  väljendab rahulolu komisjoni kavatsuse üle tegeleda järgmise ÜPP reformi raames põhjalikult põlvkonnavahetusele suunatud meetmetega, kuid leiab, et neid uusi algatusi peaks saatma ka piisav ELi eelarve, kuna vastasel juhul ei avalda need soovitud ergutavat mõju;

17.  on pettunud, et puudub kooskõla noortele põllumajandustootjatele makstavate toetuste ja tegevusega alustamise toetusmeetme vahel, mida haldavad erinevad ametiasutused;

18.  kutsub komisjoni üles töötama välja terviklikuma lähenemisviisi, mis võimaldab I ja II samba toetuste vahel suuremat sünergilist toimet, ja rõhutab, et seda peaksid rakendama kõik liikmesriigid;

19.  märgib, et enamik uusi põllumajandusettevõtteid peab toime tulema konkurentsikeskkonnas, kus tingimused muutuvad kiiresti; soovitab anda ELi põllumajandustootjatele rohkem paindlikkust, et nad saaksid oma äriplaanis muutuvaid turutingimusi arvesse võtta; leiab, et kaaluda tuleks osamaksete muutmist;

20.  märgib, et liikmesriikidel on võimalik mõlema ÜPP samba raames kasutada täiendavaid vahendeid, ning julgustab eriliste geograafiliste probleemidega liikmesriike, kus on näiteks mägised või mõnikord ka vähemsoodsad piirkonnad, kaaluma neis piirkondades tegutseda soovivatele noortele põllumajandustootjatele toetuse andmisel sellise kordaja (nt 2) kehtestamist, mis võtaks arvesse saagi arvu aastas või piirkonnas kasvavate taimekultuuride mitmekesisust, et motiveerida neis piirkondades tegevust ja püüda võidelda sealsete demograafiliste probleemidega;

21.  rõhutab, et ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas, mis võimaldavad ostjal ja/või töötlejal või kauplejal kasutada oma tarnijate suhtes märkimisväärset läbirääkimispositsiooni, kujutavad endast tõsist ohtu põllumajandustootjate ettevõtete stabiilsusele; palub komisjonil seda ELi tasandil vajalikul määral reguleerida;

22.  palub liikmesriikidel teha vajalikud regulatiivsed muudatused, et kõigi liikmesriikide õigusaktides liigituks abi, mis aitab noortel põllumajandussektorisse siseneda ja parandab noorte põllumajanduslikke majapidamisi, kapitalitoetuse kategooriasse ja mitte jooksvate toetuste alla;

23.  tunnistab, et põllumajandustootjatel peab olema võimalik jääda oma maa eest vastutavaks, ning et põllumajandusettevõte töötab hästi, kui see on vaba ja paindlik, nagu mistahes muud tüüpi ettevõte;

24.  rõhutab, et noortele põllumajandustootjatele tehtavad maksed ei tohiks hilineda, vaid need peaksid olema korrapärased ja prognoositavad, et hoida ära noorte põllumajandustootjate võlgadesse sattumist, mis takistaks nende projekte;

25.  nõuab tungivalt tulemuspõhise lähenemise järgimist, mis stimuleerib uute innovatsioonide arendamist ja paremat ressursside majandamist, mis omakorda suurendab motiveeritud noorte põllumajandustootjate mõjuvõimu;

26.  rõhutab, et selleks, et põllumajandusettevõte oleks majanduslikult elujõuline, peab see olema võimeline laienema, et saavutada turu majanduslikule tegelikkusele vastav minimaalne suurus;

27.  rõhutab, et on vaja võtta arvesse piirkondade mitmekesisust, eelkõige ebasoodsate alade puhul, mis vajavad kohandatud toetust;

Maale juurdepääs ja võitlus maa hõivamise vastu

28.  märgib, et maale juurdepääs on ELis noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandusse tulijate jaoks üks peamistest takistustest ning maa saamist piirab müüdava või renditava maa vähesus paljudes piirkondades, millele lisanduvad konkureerimine teiste põllumajandustootjate, investorite ja elamumaa kasutajatega ning rahastamise saamise probleemid; on seisukohal, et asjaolusid, mis piiravad igas liikmesriigis maale juurdepääsu, tuleks täiendavalt uurida; on seisukohal, et maale juurdepääsu probleemi süvendab praegune otsetoetuste korraldus, mis võib viia maa rentimise kulude ja ostuhindade kasvamisele, milles nõutakse maa minimaalset aktiivset kasutamist ja mille kohaselt eraldatakse toetusi valdavalt maaomandi alusel; on seisukohal, et mõnesid põllumajandustootjaid, kes on omanikud või rentnikud, innustatakse toetustest jätkuvalt kasu saamise nimel jääma aktiivseks, kasutades teenuseosutajaid, et parendada oma maad või teha oma maal minimaalselt tööd; soovitab uusi põllumajandusmudeleid arvesse võttes tõsta maksete eraldamisel nõutavaid tootmistasemeid, juhindudes toetuse maksmisel konkreetsete tulemuste saavutamisest (näiteks põllumajandustootmisele kulunud tegelik tööaeg, võttes arvesse ka uudseid innovatsioonimudeleid, teatavate keskkonna- või sotsiaalsete hüvede loomine), ja keelata toetuste kombineerimise vanaduspensioni maksmisega, millele pole mingit õigustust;

29.  tuletab meelde, et säästva põllumajanduseni jõudmiseks peab noortel põllumajandustootjatel olema võimalik investeerida ja omandada põllumajandusmaad, omandada uusi või kasutatud masinaid ja optimeerida oma põllumajandustootmise meetodeid;

30.  rõhutab, et omanikel peab olema vabadus müüa, kellele nad soovivad, ja kutsub komisjoni üles lihtsustama maa üleandmist ja eelkõige pärimist, et muuta tegevusega alustamine noorte jaoks lihtsamaks;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et võidelda põllumajandusmaaga spekuleerimise vastu, arvestades, et maale juurdepääs on noorte ja uute põllumajandustootjate suurim probleem;

32.  palub komisjonil võtta vastu Euroopa Liidu tasandi soovitused, mis ergutaksid välja töötama parimatel tavadel põhinevat aktiivsemat riiklikku maale juurdepääsu poliitikat;

33.  kutsub liikmesriike üles tegema põllumajandusmaa eelisjärjekorras kättesaadavaks uutele tulijatele ja noortele põllumajandustootjatele, tuginedes täiel määral õigusaktidele, mida on juba edukalt rakendatud mõningates liikmesriikides, kooskõlas komisjoni tõlgendava teatisega põllumajandusmaa omandamise ja Euroopa Liidu õiguse kohta(6); on sellega seoses seisukohal, et liikmesriigid võiksid välja arendada selliseid vahendeid nagu maapangad, et hõlbustada veelgi enam maale juurdepääsu ja kaardistada noortele põllumajandustootjatele kättesaadav kasutamata maa;

34.  on veendunud, et noortele põllumajandustootjatele on oluline kehtestada erand, milleks on maa ostmisel kehtiv piirmäär 10 %, nagu on sätestatud komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 480/2014 struktuurifondide kohta ja riigiabi käsitlevates suunistes;

35.  nõuab rohkema abi suunamist eraldatud või hõredama asustusega piirkondadesse või ebapiisavast põlvkonnavahetusest mõjutatud piirkondadesse;

36.  palub komisjonil toetada maale juurdepääsuga seotud parimate tavade vahetamist liikmesriikides;

37.  palub komisjonil koostada hinnangu selle kohta, millist otsest ja kaudset mõju avaldab põllumajandusmaa kättesaadavusele ja hinnale maa ja põllumajandusmaa tagasiostmine isikute poolt, kes ei ole ELi residendid;

38.  teeb ettepaneku, et liikmesriigid peaksid oma riikliku poliitika osana soodustama põllumajandusettevõtet ja põllumajandusettevõtete juhtimist käsitlevaid nõustamisteenuseid, mis toetavad ja lihtsustavad maaomandi ülemineku ja järelkasvu tagamise teenuseid;

39.  kutsub liikmesriike üles juurutama abi andmist põllumajandusettevõtete üleandmiseks, et toetada üle 55aastaseid ja ilma pärijateta põllumajandusettevõtete juhte, kes võivad olla ebakindlas olukorras, kui saabub aeg jääda pensionile, tingimusel et nad annavad oma põllumajandusettevõtte tervikuna või osaliselt üle ühele või mitmele noorele;

40.  kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele mehhanismid, mis tagaksid põllumajanduslike majapidamiste puhul ühise omandi, pöörates erilist tähelepanu noortele naistele, et tagada nende õiguste austamine;

41.  on seisukohal, et aktiivse põllumajandustootja määratlus ei tohi suurendada viimasest reformist tulenevat halduskoormust ega piirata ülemääraste tingimuste kehtestamise kaudu noorte juurepääsu põllumajandustootmisele;

42.  märgib, et paljudes liikmesriikides takistab põlvkonnavahetust ja ka noortel põllumajandusmaa saamist hiline pärimine; leiab, et praeguses ÜPPs ei ole enam puudu stiimulitest, mis ajendaksid eakamaid põllumajandustootjaid oma ettevõtet noorematele põlvkondadele üle andma; soovitab uuesti kaaluda selliste meetmete rakendamist, mis motiveeriksid eakamaid põllumajandustootjaid oma ettevõtteid noortele tootjatele üle andma, näiteks põllumajandustootmisest loobumise kava ja muud pensionile jäämist soodustavad stiimulid, et maa ei satuks naabruses asuvate põllumajandusettevõtete kätte; rõhutab, et vaja on õiguslikke struktuure, nagu „Groupements Agricoles d’Exploitation en Commun“ (GAEC), mis võivad aidata noortel alustada ettevõtlust koos ja muuta põlvkondadevahelise üleandmise lihtsamaks;

43.  palub komisjonil ja liikmesriikidel soodustada maaelu arendamise võimaluste kasutamist, et toetada uusi meetmeid maaomandi ülemineku soodustamiseks (näiteks maapangad, põllumaade vahendamise algatused ja muud kohaliku tasandi algatused, et uutel põllumajandustootjatel oleks lihtsam maad saada);

44.  leiab, et noortel põllumajandustootjatel peaks kogu liidus olema juurdepääs laenudele samadel tingimustel ja samade intressimääradega ning need ei tohiks varieeruda; palub sellega seoses komisjonil koos Euroopa Investeerimispangaga luua noortele põllumajandustootjatele asjakohased toetusmeetmed ja laenamisvõimalused;

45.  palub edendada eri põlvkondade põllumajandustootjate koostöö uusi mudeleid kasutades selleks partnerlust, põllumajandusmasinate ühistuid, pikaajalist rentimist või muid pikaajalisi kokkuleppeid, põllumajandusettevõtete-vahelisi kokkuleppeid ning vahendite jagamist noorte ja eakate põllumajandustootjate vahendusteenuste (näiteks maaomandi ülemineku teenused) edendamises ja hõlbustamises osalevatele riiklikele või piirkondlikele organisatsioonidele;

46.  juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate suurem ja tugevam organiseeritus ühistute loomise ja tootjaorganisatsioonide moodustamise kaudu sektorites, mis on ELi tasandil reguleeritud ühise turukorralduse määrusega, võib aidata põllumajandustootmist tulusamaks muuta ja kaitsta põllumajandustootjate sissetulekut, eriti noorte põllumajandustootjate puhul, juhtides tootmisvalikuid ja kasutades maapiirkondade omadusi ära kõige optimaalsemal moel; lisab, et tootjaorganisatsioone tugevamaks, vastutustundlikumaks ja tõhusamaks muutev struktuurireform ning suurem koondumine võib anda tõhusa panuse, eelkõige kaitstes ja suurendades pikemas perspektiivis sektori kasumlikkust;

47.  märgib, et põlvkonnavahetuse olukord on perekonnasiseselt ja uute põllumajandustootjate tuleku puhul erinev; on veendunud, et kutseharidus ja kursused peavad vastavalt vajadustele olema kohandatud neile, kes kavatsevad üle võtta perekonna ettevõtte, või neile, kes kavatsevad asutada uue ettevõtte;

48.  rõhutab, et noori naisi tuleks julgustada tegelema põllumajandusettevõtte juhtimisega ning neid tuleks asjakohaselt toetada seoses maa saamise, laenu võtmise ja eeskirjade kohta lisateadmiste omandamisega;

49.  leiab, et selle üle, kas reguleerida põllumajandusmaale juurdepääsu ja kehtestada vastavad stiimulid või piirangud, peaksid otsustama liikmesriigid, pidades eelkõige silmas ELis levinud maa hõivamise nähtuse tõkestamist ja noorte põllumajandustootjate ettevõtlusega alustamise julgustamist;

50.  kutsub komisjoni üles koos liikmesriikide ja sidusrühmadega arendama edasi hiljuti vastu võetud teatist, mis käsitleb maaturu kriteeriumi süsteemi, tagamaks, et ELi õigus tõepoolest säilitab võrdsed tingimused kõigile potentsiaalsetele maaostjatele – sealhulgas ELi põllumajandustootjate positiivne diskrimineerimine – ja et liikmesriikide jaoks saab nelja põhivabaduse kontekstis täiesti selgeks, millised maaturu reguleerimise meetmed on lubatud, et võimaldada põllumajandustootjatel omandada maad lihtsamini, et seda kasutada põllumajandus- ja metsanduseesmärkidel; palub komisjonil peatada praegune rikkumismenetlus, mille käigus hinnatakse liikmesriikide õigusaktide vastavust ELi õigusele põllumajandusmaa müümise kohta, kuni eespool nimetatud kriteeriume hõlmav lõplik teatis on avaldatud;

51.  on seisukohal, et riigimaa, linnaplaneerimise ja maakasutuse planeerimise (näiteks transpordi infrastruktuur) poliitika peab võtma arvesse maa tarbetuna ja kasutamata jätmise tavasid, ja tooma asjaomase maa põllumajandussektorisse tagasi, et suurendada ettevõtlust alustavatele noortele põllumajandustootjatele kättesaadavat haritavat maad;

52.  tunneb heameelt komisjoni tõlgendava teatise üle põllumajandusmaa omandamise ja Euroopa Liidu õiguse kohta, kuid juhib tähelepanu sellele, et teatises ei ole piisavalt kirjeldatud, kuidas reguleerida sageli riikidevaheliselt tegutsevate kontsernide poolseid aktsiaostusid; palub komisjonil teatist selles osas täiendada;

53.  rõhutab, kui oluline on tagada noortele põllumajandustootjatele suunatud kohaliku, riikliku ja ELi tasandi meetmete sidusus; kutsub liikmesriike üles soodustama põlvkonnavahetust, näiteks pärimis- ja maksuseaduste, maale juurdepääsu eeskirjade, territoriaalse planeerimise ja põllumajandusettevõtte pärimise strateegiatega;

54.  palub liikmesriikidel lihtsustada naiste õiglast juurdepääsu maale, et julgustada neid maapiirkondades elama ning põllumajandussektoris täiel määral ja aktiivselt osalema;

55.  kutsub komisjoni üles rahastama ELis praegu esineva maaomandi koondumise olukorra uuringut, milles võetakse arvesse nähtust, et tütarettevõtjatega kontsernid omandavad ja kontrollivad maad aktsiatehingute kaudu, ja milles analüüsitakse maaomandi koondumisega seotud ohte, mitte üksnes seoses noorte põllumajandustootjate ja uute tulijate maale juurdepääsuga, vaid ka toiduainetega varustamise, tööhõive, keskkonna, mulla kvaliteedi ja maapiirkondade arengu seisukohast üldiselt;

56.  on seisukohal, et ELis peaks olema maa kvaliteeti käsitlevad õigusaktid, arvestades, et maa kvaliteet halveneb sobimatu põllumajandusliku arendamise tagajärjel; juhib tähelepanu asjaolule, et selline maa halvenemine mõjutab maaturgu ja maa hindu ning vähendab ka tulevastele põllumajandustootjate põlvkondadele üleantavate maade tootmisvõimsust;

57.  märgib, et praegune ÜPP maksesüsteem ja eelkõige toodanguga sidumata toetused ei soodusta põllumajandusmaa üleandmist ega kaitse noori põllumajandustootjaid piisavalt põllumajandustoodete hinna volatiilsuse eest, mille suhtes nad on rohkem haavatavad lihtsalt seetõttu, et nad alles alustavad oma tegevust ja neil ei ole praktilist kogemust ning ka nende rahastamisvahendid võivad olla piiratud;

Koolitus, innovatsioon ja kommunikatsioon

58.  märgib, et maapiirkondades pakutavat kutseõpet tuleb riiklike nõustamisteenistuste aktiivsel osalemisel ajakohastada ja väärtustada; leiab, et juurdepääsu Euroopa Sotsiaalfondile tuleks hõlbustada ja maapiirkondades toimuvale kutseõppele tuleks eraldada suurem eelarve;

59.  toob välja kõige hiljutisema ELi algatuse – Euroopa solidaarsuskorpuse, mis loob noortele võimalusi osaleda vabatahtlikult või töötada loodusvarade alastes projektides ning paljudes erinevates valdkondades, nagu põllumajandus, metsandus ja kalandus;

60.  soovitab edendada nende noorte kaasamist ühistutesse, kus nad saaksid automaatselt olulist nõu turustamise, tootmise ja muude põllumajandusettevõttega seotud aspektide kohta;

61.  toonitab vajadust vaadata läbi kriteeriumid, mille alusel toetada noorte osalemist äriühingutes, mida nad ei juhi, kuna sel juhul peab saadav toetus olema proportsionaalne noore osakaaluga selles äriühingus;

62.  palub komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda potentsiaalsetele ja tegevust alustada otsustanud noortele põllumajandustootjatele rohkem koolitus- ja nõustamisvõimalusi, sealhulgas põllumajandusettevõtluse alustamise oskuste ning põllumajandustegevuse, tehnoloogiliste, uute tehnoloogiliste ja ettevõtlusoskuste, näiteks turustamise, võrgustikutegevuse, teabevahetuse, innovatsiooni, multifunktsionaalsuse ja mitmekesistamise, ning finantsteadmiste alal;

63.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma rohkem koolitusvõimalusi ning rohkem võimalusi ja stiimuleid rahvusvaheliseks liikuvuseks; julgustab looma programmi „Erasmus“ tüüpi kava, mis on seotud kutseharidusega, et parandada noorte põllumajandustootjate oskusi ja kogemusi, samuti seoses uute tehnoloogiate ja uute ärimudelitega, ning võimaldada tõhusat ja tulemuslikku teadmussiiret;

64.  peab oluliseks soodustada selliste võrgustike laiendamist, mis ühendavad teadlasi, akadeemilisi ringkondi, juhtivtöötajaid ja Euroopa noori põllumajandustootjaid, kes on huvitatud uute majandusarengu mudelite väljaselgitamisest, et leida uuenduslikke lahendusi sotsiaalsetele ja turuvajadustele, mis on tekkimas maapiirkondade uues ärimaailmas;

65.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema noortele põllumajandustootjatele ja uutele tulijatele kättesaadavaks teavet uuenduslike ja ebatraditsiooniliste lähenemiste kohta, mis sobivad kõige paremini uue põllumajandusettevõtte loomiseks, näiteks lõppkasutajatel põhinevate uute ärimudelite arendamine, säästvamate põllumajandustootmise süsteemide arendamine, uute organisatsiooniliste mudelite arendamine (nt loonusrendisuhted, eelmaksed, rahvalt tellimine), põllumajandustootmise ja kohaliku kogukonna vaheliste sidemete tugevnemine ning traditsiooniliste teadmiste kohandamine äriuuenduste loomiseks (nt käsitöötoidu tootmine);

66.  nõuab ebaõnnestunud ettevõtluse maksimaalseks vähendamiseks ettevõtluse järelevalve- või nõustamismehhanismide kasutamist, eesmärgiga jätkata noorte toetamist otsuste tegemisel vähemalt ettevõtte esimese kolme tegutsemisaasta jooksul;

67.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama algatusi nagu Prantsusmaal loodud „Demain je serai paysan“, mille eesmärk on edendada noorte hulgas karjääri põllumajandustootmises ja anda neile kogu teave, mida nad vajavad asjakohase koolituse saamiseks ja oma põllumajandusettevõtte rajamiseks;

68.  on seisukohal, et noortele tuleb põllumajandustööstuses luua sõbralik keskkond kollektiivsete ja üksikstruktuuride abil nagu põllumajandusettevõtte ühised põllumajandustootmise rühmad (põllumajandustootjate ühingud), ühistud ühiskasutuses põllumajandusseadmete kasutamiseks, ühistud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, tööjaotusrühmad, asendusteenused, vastastikuse abi rühmad, põllumajanduslikud arengu- ja innovatsioonirühmad, põllumajandustootjate ja tarbijate ühingud, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike osalejate vahelised võrgustikud (LEADER) jms; rõhutab, et sellised organisatsioonid aitavad spetsialistidel jagada kogemusi, nõu ja teatavaid kulusid, mis on vajalik noorte eelarve ja tulude seisukohast, kuna neil tuleb sageli tasuda märkimisväärseid tegevuse alustamise kulusid;

69.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on, et maapiirkondade noortel oleks juurdepääs samadele teenustele ja taristule (nt kiire ribalaius, koolid ja eelkoolid, teed jne) nagu linnades elavatel noortel; peab seega oluliseks tagada, et noortel põllumajandustootjatel oleks maapiirkondades võimalik oma põllumajandusettevõtteid arendada ja katta oma pere vajadused;

70.  nõuab naiste ettevõtlusvalmiduse ja algatuste edendamist, eelkõige edendades naiste omandit, noorte naispõllumajandustootjate, uute tulijate ja naisettevõtjate võrgustikke ning nähes finantssektoris ette tingimused, mis hõlbustaksid maapiirkonna naisettevõtjate juurdepääsu investeeringutele ja laenudele, nii et neil oleks võimalik rajada stabiilset sissetulekut pakkuvaid ettevõtteid;

71.  on seisukohal, et põlvkonnavahetus sõltub põllumajandustootja elukutse atraktiivsusest, kuid eelkõige selle võimekusest pakkuda sissetulekut neile, kes soovivad sellega elatist teenida; rõhutab, et põllumajanduse elujõulisuse huvides peab ÜPP võimaldama turgu teataval tasemel reguleerida, eelkõige kui turud ei toimi hästi ja põhjustavad kriise; juhib tähelepanu sellele, et praegusel turgude dereguleerimisel on põllumajanduse arengule negatiivne mõju, see tõrjub noori põllumajandusest eemale ning avaldab tõsist mõju noortele, kes on juba rajanud põllumajandusettevõtted ja kellel on tegevusega alustamise kulude tõttu tohutud võlad;

Avalikud teenused

72.  on seisukohal, et nüüdisaegsete agroökoloogiliste põllumajandustavade ja uute ärimudelite väljatöötamine muudaks põllumajanduse noorte põllumajandustootjate silmis atraktiivsemaks; rõhutab, et noored põllumajandustootjad peavad olema uusimate tehnoloogiate valdkonnas hea väljaõppega ja kvalifitseeritud, et tulla eelkõige toime praeguste ja tulevaste keskkonnaprobleemidega; rõhutab vajadust toetada uuenduslikke ja ebatraditsioonilisi lähenemisi, nagu agroökoloogia, lõppkasutajatel põhinevad uued ärimudelid, digitaalne põllumajandustehnoloogia ja arukad lahendused, ning nõuab, et komisjon tagaks, et seda võetaks edaspidi ÜPP muutmisel arvesse;

73.  märgib, et noortel põllumajandustootjatel on märkimisväärne uuendus- ja mitmekesistamispotentsiaal, sest neil on sageli suuremad oskused ja juhtimisoskus, nad on altimad sisenema uutele turgudele, arendama uusi tootmismeetodeid ning kasutama põllumajandussektoris tehnoloogilisi edusamme ja innovatsiooni parimal võimalikul moel, mis võib eelkõige aidata tegeleda põllumajanduse keskkonnaalaste probleemidega; peab seetõttu vajalikuks toetada otsustavalt noori, kes soovivad võtta kasutusele uuenduslikke tootmistehnoloogiaid ja -protsesse, nagu täppispõllumajanduse ja säilitussüsteemid, mille eesmärk on parandada põllumajandussektori kulutasuvust ja keskkonnasäästlikkust; palub komisjonil tõhustada uurimistegevust selliste tehnoloogiate ja põllumajandustavade kasutamise alal, mis võimaldavad vähese keskkonnamõjuga säästvat põllumajandust; rõhutab, et töökohtade loomine ja säilitamine, innovatsiooni edendamine ning digiüleminek põllumajanduslikus kutseõppes on ELi põllumajandustootmise konkurentsivõime jaoks suure tähtsusega;

74.  rõhutab, et põllumajandustootjad nõuavad juurdepääsu taristule, taskukohastele ja kvaliteetsetele avalikele rajatistele ja teenustele, sealhulgas tervishoiule, haridusele, kiirele lairibaühendusele, abile, koolitusele, kultuuriteenustele, postkontoritele, ühistranspordile ja parematele teedele; märgib, et maapiirkondades elavatele noortele tuleks tagada samad tingimused ja elatustase, mis on linnapiirkondades elavatel noortel, et mitte suurendada veelgi enam maapiirkondadest väljarännet ja territoriaalset lõhet;

75.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlalt pühenduda otseste turustuskanalite loomisele, mis võimaldaks noortel põllumajandustootjatel müüa oma tooteid kohalikel turgudel jätkusuutlikumalt ja suurema kasuga;

76.  märgib, et põlvkondade vahetumine on väikepõllumajanduse ja maapiirkondade kestliku arengu seisukohast vajalik;

77.  kutsub komisjoni üles töötama välja maaelu kava, mis peab hõlmama koordineeritud meetmeid erinevate ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike maaelu arengu poliitikavaldkondade raames;

78.  rõhutab, et ÜPP vajab arukaid käsitlusviise, kuna need uued lahendused muudavad maaelu ja külad noortele huvipakkuvaks;

Maapiirkondadest väljarände peatamise meetmed

79.  peab maapiirkondadest väljarände peatamiseks vajalikuks pakkuda noortele põllumajandustootjatele pikaajalisi väljavaateid, mistõttu palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda uusi algatusi selleks, et rajada uute ettevõtjate ja nende perekondade toetuseks maapiirkondadesse vajalik taristu;

80.  soovitab sellega seoses pöörata tähelepanu meetmete ühtlustamisele maaelu arengu kavade ja ÜPP esimese samba raames, ELi ühtekuuluvuspoliitika meetmetele ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmetele, et parandada nende tulemuslikkust;

81.  rõhutab, et innovatsioon ei ole ainult põllumajandustootmise tehnika ja uute masinate küsimus, vaid hõlmab ka uute ärimudelite arendamist, sealhulgas müügi- ja turundusvahendeid, koolitust ning andmete ja teabe kogumist;

82.  kutsub komisjoni üles suunama tulevases ÜPP reformis otsetoetusi väikestele ettevõtetele ja agroökoloogilisele põllumajandustootmisele, kuna siis on toetuse saajate hulgas ülekaalukalt nooremaid ja uusi põllumajandustootjaid;

83.  juhib tähelepanu, et maapiirkondades peaks olemas olema ka teenused, mis leevendavad põllumajandusega seotud pingeid, näiteks elukutseline nõustamine, finantsnõustamine ja põllumajandusettevõtte juhtimise alane nõustamine;

84.  rõhutab vajadust pakkuda maapiirkondades ja äärealadel lairibaühendust; kiidab heaks mitmed algatused arukate külade valdkonnas, mille lõppeesmärk peab olema uute töövõimaluste loomine ja maapiirkondades noortele töö pakkumine kas lisategevusena põllumajandusettevõtetes või põllumajandustootmisega mitteseotud tegevuste näol (sotsiaalhoolekanne, liikuvus, tervishoid, turism, energia); leiab, et põllumajanduses üha suurenev tootlikkus ja põllumajandustoodangu langevad hinnad muudavad põllumajanduslikust põhitegevusest piisava sissetuleku saamise järjest keerulisemaks, seda eriti väikestes põllumajandusettevõtetes;

85.  on seisukohal, et igasugune edukas põlvkonnavahetuse ja noorte põllumajandustootjate toetamise strateegia peaks järgima terviklikku lähenemisviisi, et lihtsustada noorte põllumajandustootjate juurdepääsu maale, rahastamisele, nõustamisteenustele ja koolitusele, ning võtma arvesse põlvkondadevahelist vahetust, mis toob kasu nii noortele kui ka vanematele põllumajandustootjatele; rõhutab, et põllumajandustootmine, mis on inimkonna jaoks hädavajalik, peaks seeläbi muutuma noorte põllumajandustootjate ja ühiskonna jaoks laiemalt atraktiivseks tegevusvaldkonnaks;

86.  märgib, et noorte põllumajandustootjate jõuline toetamine ja ELi põllumajandussektoris uute majandustegevuste arendamine on maapiirkondade tuleviku seisukohast möödapääsmatu ning seda tuleb uue, 2020. aasta järgse ÜPP raames edendada;

Keskkond ja jätkusuutlikkus

87.  kutsub komisjoni üles tagama keskkonnameetmete suurema kooskõla ja ühtlustamise; kordab, et noored põllumajandustootjad vajavad meetmeid, mis on selged ja kergesti rakendatavad;

88.  usub, et maapiirkondades asustuse säilitamiseks ja seal elavatele inimestele linnapiirkondadega sarnase elustandardi tagamiseks tuleb kiiremas korras kõrvaldada regulatiivsed ja halduslikud takistused, et võimaldada põllumajandusettevõtte käitajatel tegeleda täiendavate põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike tegevustega, peamiselt sotsiaalhoolekande-, tervishoiu-, turismi-, eakate liikuvuse ja energiasektoris, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte käitajatele ja nende peredele kohase sissetuleku ning vähendades maapiirkonna rahvastikukao riski.

89.  nõuab, et ühiskonnaga alustataks põllumajandusliku toidutootmise sektori tuleviku teemal uut dialoogi, et luua realistlik ettekujutus põllumajandustootmisest ja parandada teadmisi põllumajandustootja elukutse ja toiduainete tootmise kohta;

Muu

90.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada mitmesuguste kliima‑, tervise‑ ja majandusriskide tingimustes põllumajandustootjate sissetulek ning muuta põllumajandusettevõtted seeläbi vastupanuvõimelisemaks, võttes eelkõige kasutusele uusi riskijuhtimisvahendeid ja tugevdades olemasolevaid;

91.  juhib tähelepanu ELi äärepoolseimate piirkondade eriomadustele, kuna sealsed ainulaadsed keskkonna-, kliima- ja tervisetingimused erinevad suuresti Euroopa mandriosa tingimustest, ning nõuab seetõttu, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 349, et neid piirkondi ja nende konkreetseid vajadusi ning eeliseid võetaks arvesse noorte põllumajandustootjate jaoks mõeldud ÜPP vahendite rakendamisel ja väljaarendamisel, sealhulgas rahastamisele juurdepääsu puhul;

92.  rõhutab, et rasketes tingimustes tegutsevaid väikeseid ja pereettevõtteid, kes soovivad leida täiendavaid tuluallikaid tuleks veelgi rohkem toetada näiteks nõustamisteenuste või uuenduslike ärimudelite rahastamise kaudu;

93.  soovitab, et põlvkonnavahetus peaks arvesse võtma ka põlvkondadevahelist vahetust, mis toob kasu nii noortele kui ka vanematele põllumajandustootjatele; märgib, kui oluline on, et põllumajandustootjad koostaksid oma põllumajandusettevõtte õigusjärgluse kava, ja märgib, et üleandmise hõlbustamiseks tuleks sisse seada üleminekutoetus;

o
o   o

94.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.
(3) ELT L 350, 29.12.2017, lk 15.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0197.
(5) ELT C 207, 30.6.2017, lk 57.
(6) ELT C 350, 18.10.2017, lk 5.

Viimane päevakajastamine: 16. juuli 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika