Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2009(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0161/2018

Esitatud tekstid :

A8-0161/2018

Arutelud :

PV 28/05/2018 - 31
CRE 28/05/2018 - 31

Hääletused :

PV 29/05/2018 - 7.13
CRE 29/05/2018 - 7.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0216

Vastuvõetud tekstid
PDF 196kWORD 60k
Teisipäev, 29. mai 2018 - Strasbourg
2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel
P8_TA(2018)0216A8-0161/2018

Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta resolutsioon 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta (2018/2009(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 70, 85, 86, 258, 259 ja 260,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse oma asjakohaseid resolutsioone õigusriigi põhimõtte ja õigusemõistmise valdkonnas,

–  võttes arvesse komisjoni 10. aprilli 2017. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel“ (COM(2017)0167),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2017. aasta uuringut „The judicial system and economic development across EU Member States“ (ELi liikmesriikide kohtusüsteemid ja majandusareng)(1),

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide Kaubanduskoja Õigusreformi Instituudi 2017. aasta uuringut „The Growth of Collective Redress in the EU“ (Kollektiivse õiguskaitse levik ELis)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soostatistika andmebaasi(3),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) aruandeid, eriti tema õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja(4),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni õigusemõistmise hindamise kohta seoses kriminaalõiguse ja õigusriigi põhimõtetega(5),

–  võttes arvesse Milieu 2011. aasta uuringut „Comparative study on access to justice in gender equality and anti-discrimination law“ (Võrdlev uuring õiguskaitse kättesaadavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase õiguse küsimustes)(6),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitust kohtunike sõltumatuse, nende töö tulemuslikkuse ja vastutuse kohta (CM/Rec(2010)12)(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna 2017. aasta uuringut „Mapping the Representation of Women and Men in Legal Professions Across the EU“ (Meeste ja naiste esindatuse kaardistamine õiguselukutsete puhul kogu ELis)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) koostatavaid iga-aastaseid Euroopa kohtusüsteeme käsitlevaid hindamisaruandeid(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8‑0161/2018),

A.  arvestades, et sõltumatud, tõhusad ja kvaliteetsed kohtusüsteemid on olulised õigusriigi põhimõtte kaitsmisel, kohtumenetluste õigluse tagamisel ning selleks, et kodanikel ja ettevõtjatel säiliks usaldus kohtusüsteemi vastu, millega tagatakse, et üksikisikud ja ettevõtjad saavad täiel määral kasutada oma õigusi; arvestades, et tulemuslik kohtusüsteem on lahutamatult seotud kohtute sõltumatusega ning toetab majanduskasvu, kaitseb põhiõigusi ja toetab ELi õiguse õiget kohaldamist; arvestades, et õigusemõistmine on väärtus iseeneses, eelkõige seoses õiguskaitse kättesaadavusega kodanike jaoks ja õiglase kohtumenetluse õiguse austamisega;

B.  arvestades, et komisjon on avaldanud 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli, mis on informatiivne, võrdlev ja mittesiduv vahend peamiselt liikmesriikide kohtusüsteemide tulemuslikkuse, sõltumatuse ja kvaliteedi hindamiseks, et selgitada välja puudujäägid, teha kindlaks head tavad ja edusammud ning paremini määratleda liikmesriikide õiguspoliitika, keskendudes sel eesmärgil kohtusüsteemide parameetritele, mis aitavad parandada liidu ettevõtlus-, investeerimis- ja tarbimiskeskkonda;

C.  arvestades, et viiendas ELi õigusemõistmise tulemustabelis analüüsitakse eelkõige küsimusi, mis on seotud üldsuse juurdepääsuga kohtumenetlustele, kohtusüsteemi sõltumatusega nii üksikisikute kui ka ettevõtlussektori silmis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) praeguse kasutamisega kohtusüsteemis ning liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisega konkreetsetes valdkondades, mis on seotud ühtse turu ja ettevõtlussektoriga, samuti antakse esialgne ülevaade liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide toimimisest ELi rahapesuvastaste õigusaktide jõustamisel;

D.  arvestades, et 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis ei esitata riiklike kohtusüsteemide üldist paremusjärjestust ega kavatseta paigutada üht süsteemi teisest ettepoole;

E.  arvestades, et teisest küljest peaks õigusemõistmise tulemustabel olema kasulik käsiraamat, milles antakse ülevaade parimatest tavadest, mida liikmesriigid saavad kasutada tsiviil-, kaubandus- ja haldusõiguse valdkonnas;

F.  arvestades, et teatavate liikmesriikide kohta ei ole paljud andmed veel kättesaadavad; arvestades, et teatavate liikmesriikide esitatud andmete kogus ja täpne sisu on erinevad;

G.  arvestades, et 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis keskendutakse peamiselt tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele, kuid antakse ka esialgne ülevaade liikmesriikide süsteemide toimimisest ELi rahapesuvastaste õigusaktide kohaldamisel kriminaalõiguse valdkonnas;

H.  arvestades, et selle mittesiduva tulemustabeli koostamise väärtuseks on nii positiivsete kui ka negatiivsete suundumuste tuvastamine ning foorumi loomine vastastikuseks õppimiseks ja parimate tavade vahetamiseks kogu liidus, et edendada õigusriigi põhimõtte järgimist ja selle järgimine tagada;

I.  arvestades, et õiguskaitse kättesaadavuse eeltingimus on kasutajasõbralikul viisil teabe andmine kohtusüsteemi kohta;

J.  arvestades, et kohtusüsteemid tuleb kohandada ELi uute ülesannetega;

Üldised tähelepanekud

1.  rõhutab, et õigusemõistmine kinnitab ühiskonnas õigusriigi põhimõtet ja tagab igaühe õiguse õiglasele kohtumenetlusele sõltumatus ja erapooletus kohtus; kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik kohtureformid toetaksid õigusriigi põhimõtet ja vastaksid kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevatele ELi standarditele; ergutab sellega seoses komisjoni jätkama liikmesriikide kohtureformide järelevalvet Euroopa poolaasta raames, mis toetub ka ELi õigusemõistmise tulemustabelist pärit teabele; kutsub lisaks komisjoni üles töötama välja uusi kriteeriume, et paremini hinnata kohtusüsteemide vastavust õigusriigi põhimõttele, tuginedes eelkõige Veneetsia komisjoni õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirjale;

2.  kutsub komisjoni üles koguma täpsemat teavet selle kohta, kuidas käsitletakse õigusriigi põhimõtte rikkumisi ja põhiõigusi ähvardavaid ohte, sealhulgas korruptsiooni, diskrimineerimist ning eraelu puutumatuse, mõttevabaduse, südametunnistusevabaduse, usuvabaduse, väljendusvabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse rikkumisi;

3.  tuletab meelde üleskutset, mille ta esitas oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, ning palub veel kord, et komisjon esitaks ettepaneku demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitleva liidu pakti (ELi pakt) sõlmimiseks; palub komisjonil olemasolevad aruanded, sealhulgas õigusemõistmise tulemustabel, kuni ELi pakti sõlmimiseni koondada;

4.  võtab 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli suure huviga teadmiseks ning kutsub komisjoni üles seda aluslepingutega kooskõlas ja liikmesriikidega konsulteerides veelgi edendama;

5.  rõhutab, et eraldi õigusemõistmise tulemustabeli koostamine kriminaalasjades annab tugeva panuse kohtunike ja prokuröride ühisesse arusaamisse kriminaalõiguse valdkonna ELi õigusaktidest, suurendades sel moel vastastikust usaldust;

6.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse korruptsioonivastast võitlust ning peab selle teema lisamist õigusemõistmise tulemustabelisse esmatähtsaks;

7.  toetab selle mõttevahetuse eesmärki ja rõhutab, et sõltumatu, tõhus ja kõrge kvaliteediga kohtusüsteem võib luua ettevõtetele stiimuleid edasiarenemiseks ning riiklikul ja piiriülesel tasandil investeerimiseks, kaitstes samal ajal kodanike põhiõigusi ning tagades tarbijate ja töötajate õiguste kaitse, suurendades seeläbi nende majanduslikku panust;

8.  märgib, kui tähtis on kohtusüsteemide võrdlemine piiriülese vastastikuse usalduse, õigusasutuste tulemusliku koostöö ning ühise õigusruumi ja Euroopa õiguskultuuri loomise jaoks; julgustab seepärast komisjoni jätkama konkreetsete näitajate väljatöötamist, et hinnata ELi väärtuste, näiteks õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise toetamist tegelikkuses;

9.  on arvamusel, et selline võrdlus peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ja hoolikalt kogutud, võrreldud ja analüüsitud tõendusmaterjalil, võttes arvesse erinevaid põhiseaduslikke ja õigusraamistikke; rõhutab, kui tähtis on tagada kõigi liikmesriikide võrdne kohtlemine nende kohtusüsteemide erapooletul hindamisel;

10.  väljendab heameelt komisjoni püüdluste üle hinnata esimest korda kriminaalasjades õigusemõistmise teatavaid aspekte, mis on seotud rahapesuvastase võitlusega, ning soovitab komisjonil võtta meetmeid, millega julgustada liikmesriike esitama andmeid kohtumenetluste kestuse kohta selles valdkonnas, pidades silmas neljanda ja seejärel viienda rahapesuvastase direktiivi jõustumist;

11.  tunneb heameelt komisjoni pingutuste üle esitada mõõdetavaid andmeid ja teha konkreetseid järeldusi selle kohta, kuidas liikmesriigid on parandanud oma kohtusüsteemide kvaliteeti ja tõhusust või kuidas nad võiksid seda tulevikus teha, eelkõige seoses kohtunike staatuse, ametisse nimetamise ja sõltumatusega ning soolise tasakaaluga; märgib, et andmelüngad on veelgi kahanenud, eriti kohtusüsteemide tõhususega seotud näitajate puhul; väljendab siiski kahetsust, et endiselt esineb juhtumeid, kus mõned liikmesriigid ei esita teatavate kategooriate andmeid, kuigi sellised andmed on kohaldatavad või olemas; kutsub seepärast liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi andmete võrreldavaks muutmiseks ja tegema komisjoniga igakülgselt koostööd, esitades nõutud andmed; rõhutab, et liikmesriigid peavad jätkama andmelünkade kahandamist, et saavutada oma prioriteedid tõhusate kohtusüsteemide osas; kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd CEPEJ ja komisjoniga, eelkõige liikmesriikide ministeeriumidest ja kohtusüsteemidest pärit ekspertide mitteametliku rühma kaudu, et täita õigusemõistmise tulemustabeli mõnes kategoorias püsivad andmelüngad;

12.  kutsub liikmesriike üles 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli tulemusi põhjalikult uurima ja välja selgitama, milliseid järeldusi tuleb nende põhjal teha, ning kaaluma, kas on vaja vastu võtta riiklikke meetmeid, et peatada õigusnormide rikkumised, mis on seotud nende riiklike kohtusüsteemide kvaliteedi, tõhususe ja sõltumatusega;

13.  märgib, et paljud liikmesriigid on säilitanud oma jõupingutused riiklike kohtusüsteemide tulemuslikkuse parandamiseks reformide rakendamise kaudu; väljendab heameelt asjaolu üle, et välja on kuulutatud märkimisväärne arv uusi reforme, mis käsitlevad tasuta õigusabi, vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodeid, kohtute spetsialiseerumist ja kohtute paiknemist;

Tõhusus

14.  rõhutab tõhusate ja õigeaegsete menetluste tähtsust vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 6 ja ELi põhiõiguste harta artiklile 47; rõhutab lisaks kiirete ja tõhusate menetluste tähtsust tarbijakaitse, intellektuaalomandi ja andmekaitseõiguste küsimustes; märgib murelikult, et vastavad menetlused on mõnes liikmesriigis endiselt liiga aeganõudvad; juhib tähelepanu sellele, et pooleliolevate kohtuasjade suur hulk võib vähendada ka kodanike ja ettevõtjate usaldust kohtusüsteemi vastu ning õiguskindlust, seejuures on usaldus õigusriigi põhimõtte austamise nurgakivi;

15.  julgustab liikmesriike investeerima IKT‑vahendite kasutamisse ja jätkuvasse arendamisse oma kohtusüsteemides, et muuta need kõigi ELi kodanike, eriti mis tahes puudega isikute ja haavatavate rühmade, sealhulgas rahvusvähemuste ja/või rändajate jaoks kättesaadavamaks, arusaadavamaks ja kergemini kasutatavaks; rõhutab kasu, mida IKT‑süsteemid toovad liikmesriikide õigusasutuste piiriüleses koostöös ja riigi tasandil, kuna need vähendavad kõigi kaasatud sidusrühmade kulusid ja parandavad kohtusüsteemide üldist tõhusust ja kvaliteeti, näiteks tänu nõuete elektroonilisele esitamisele, võimalusele veebis menetlusi jälgida ja toiminguid teha ning kohtute ja advokaatide vahelisele elektroonilisele suhtlusele; peab kahetsusväärseks asjaolu, et IKT‑süsteemide täit potentsiaali ei ole kogu ELis veel ära kasutatud; peab tervitatavaks läbipaistvust, mis valitseb enamikus liikmesriikides seoses kohtuotsuste avaldamisega; rõhutab, et veebipõhise teabe kättesaadavus kasutajasõbralikul viisil aitab oluliselt kaasa õiguskaitse kättesaadavusele kodanike ja ettevõtjate jaoks; kutsub liikmesriike üles avaldama kõik kohtuotsused internetis, kuna see aitab kodanikel ja ettevõtjatel õppida kohtusüsteemi paremini tundma ning muuta see läbipaistvamaks; märgib lisaks, et see võib soodustada kohtupraktika järjekindlust;

16.  rõhutab vajadust laiendada ja mitmekesistada kohtunikele pakutavat koolitust, sest ka see on tõhusa, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi alus; rõhutab eelkõige koolitusvajadust järgmistes valdkondades: soorollid, -normid ja -stereotüübid, kohtueetika, IT‑oskused, kohtute haldamine, lepitus ning poolte ja ajakirjandusega suhtlemine; rõhutab lisaks sellele ELi õiguse ja erinevate ELi koostööstruktuuride (näiteks Eurojust) alase piisava väljaõppe olulisust; märgib, et ELi õiguse teatavad valdkonnad, näiteks autoriõigust ja eraelu puutumatust käsitlevad õigusaktid, võivad eeldada mitte üksnes seaduste, vaid ka tehnoloogilise arengu tundmist; märgib, et kohtunike ja kohtute spetsialiseerumisel näib olevat positiivne mõju nii tõhususele kui ka kohtusüsteemide kvaliteedile; palub komisjonil seda küsimust järgmise aasta tulemustabeli koostamisel täiendavalt uurida; rõhutab, et kohtunike ja muude õigusekspertide pidev ja süstemaatiline koolitamine on vajalik selleks, et tagada õiguse ühtne ja kvaliteetne kohaldamine ning tõhus jõustamine; kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem õiguspraktikute, näiteks kohtunike õigusalase koolituse ja jätkuhariduse arendamisse, sealhulgas ka teistes liikmesriikides, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid;

17.  ergutab liikmesriike ja ELi institutsioone toetama lepituse edasiarendamist ELi tasandil; kutsub komisjoni üles süstemaatiliselt hindama lepituse mõju ELi kohtusüsteemides;

Kvaliteet

18.  palub komisjonil lisada kollektiivse õiguskaitse menetlused järgmisel aastal tehtavasse kohtusüsteemide juurdepääsutegurite võrdlusse, kuna ta peab õiguskaitse kättesaadavust ja tõhusat vaidluste lahendamist esmatähtsaks; peab neid menetlusi oluliseks vahendiks, et tugevdada tarbijate, keskkonna ja tervise kaitset kogu ELis valdkondades, kus on otsene mõju suurele arvule taotlejatele; on seisukohal, et kollektiivse õiguskaitse menetlused lihtsustavad õiguskaitse kättesaadavust kodanike jaoks ja tõhusat vaidluste lahendamist ning seeläbi kõrvaldavad ülemäärased tõkked, eelkõige kodanike puhul, kes elavad allpool vaesuspiiri või on segatud piiriülese mõõtmega kohtuasjadesse;

19.  märgib, et enamik liikmesriike nõuab pooltelt kohtumenetluse algatamisel kohtulõivu; rõhutab, et tasuta õigusabi kättesaadavus ja kohtulõivude suurus mõjutavad oluliselt õiguskaitse kättesaadavust (mis on ELis põhiõigus), eriti vaesuses elavate kodanike jaoks, ning rõhutab tasuta õigusabi rolli nõrgematele pooltele võrdsetel tingimustel õiguskaitse kättesaadavuse tagamisel; rõhutab, et allpool vaesuspiiri elavatele tarbijatele osutatav tasuta õigusabi on endiselt oluline tasakaalustav tegur; juhib tähelepanu sellele, et tasuta õigusabi saamise raskendatus võib olla suur takistus olukorras, kui kohtulõivud ja/või -kulud on nõude suurust arvestades suhteliselt suured; on seisukohal, et tasuta õigusabi tuleks siduda liikmesriikide vaesuspiiriga; rõhutab, et õiguskulusid tuleks üldiselt veelgi vähendada, näiteks kasutades liikmesriikide elektroonilisi e-õiguskeskkonna portaale; kutsub liikmesriike üles muutma veebipõhist teavet, mis võimaldab kodanikel saada teada, kas neil on õigus saada tasuta õigusabi, kasutajasõbralikumaks ja tagama veebis kättesaadava teabe ka nägemispuudega inimestele;

20.  palub komisjonil võtta enne järgmise aasta tulemustabeli lõplikku koostamist kasutusele uus näitaja õiguskaitse kättesaadavuse kohta rühmade jaoks, kes võivad olla ebasoodsas olukorras või keda võidakse diskrimineerida, et teha kindlaks võimalikud takistused;

21.  rõhutab vajadust tegeleda jätkuva sugude ebavõrdse esindatusega ning märkimisväärsete erinevustega meeste ja naiste suhtarvus kohtunike hulgas just kõrgema astme kohtutes / ülemkohtutes nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil; võtab kahetsusega teadmiseks mõnes liikmesriigis viimasel ajal elukutseliste kohtunike hulgas naiste osakaalus toimunud negatiivsed muutused;

22.  toob välja, et õigusvaldkonna töötajate soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on kogu Euroopas veel palju teha, eelkõige seoses kohtuniku ametikohale juurdepääsuga ning soostereotüüpide, ametisse nimetamise läbipaistvuse, töö- ja tööväliste kohustuste ühitamise ja mentorlustavade valdkonnas; rõhutab selget erinevust naissoost töötajate osakaalu vahel kohtusüsteemi madalamal tasandil (sh muud kui kohtuametnikud) ja kõrgemal kohtu- ja prokuratuuri tasandil; nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid eriti kõrghariduse valdkonnas otseseid jõupingutusi selle nimel, et õigusvaldkonnas töötaks rohkem naisi, ning julgustaksid positiivset suhtumist naissoost kohtunikesse;

23.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2015. aasta ühisavaldust(10), mille kohaselt peaksid liikmesriigid võimalikult suures ulatuses ja pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärki saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus, tagama meeste ja naiste võrdse esindatuse kohtunikukandidaatide nimetamisel Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtus; soovitab tungivalt liikmesriikidel näidata sellega seoses head eeskuju;

24.  rõhutab, et kuigi üle poole liikmesriikidest suurendasid 2015. aastal kohtusüsteemile elaniku kohta tehtud kulutusi, lähtutakse rahaliste vahendite eraldamise kindlaksmääramisel endiselt peamiselt varasematest kuludest, mitte tegelikust töökoormusest või kohtutaotluste arvust;

25.  väljendab heameelt vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide, eriti tarbijatele ja kauplejatele suunatud Euroopa vaidluste veebipõhise lahendamise (ODR) platvormi suurenenud kasutamise üle enamikus liikmesriikides;

26.  võtab teadmiseks andmete puuduliku kättesaadavuse abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud küsimuste valdkonnas; ergutab komisjoni lisama sellised andmed ELi õigusemõistmise tulemustabelisse, kui liikmesriigid on need kättesaadavaks teinud, võimaluse korral vahe-eesmärgina, mis kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) läbivaatamise lõppu;

Sõltumatus

27.  rõhutab, et sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus on põhielemendid tulemuslikus kohtusüsteemis, mis on omakorda keskse tähtsusega õigusriigi põhimõtte, kohtumenetluste õigluse ning kodanike ja ettevõtjate usalduse seisukohast õigussüsteemi vastu; rõhutab lisaks, et kohtusüsteemi sõltumatus on demokraatia lahutamatu osa; on seisukohal, et sõltumatu kohtusüsteemi aluseks on ühelt poolt valitsusepoolse ja poliitilise või majanduslike erahuvidega poolte sekkumise ja surve puudumine ning teiselt poolt kohtuniku staatusest, ametikohast ja rahalisest olukorrast tulenevad tõhusad tagatised; rõhutab, et tuleb tagada piisav sõltumatus, et kaitsta süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavat asutust lubamatu poliitilise mõju eest; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama tulemustabelisse eraldi osa prokuröride staatuse ja sõltumatuse kohta; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama kohtusüsteemi sõltumatuse õiguslike tagatiste hindamist, sealhulgas tegema koostööd ülemkohtute võrgustike ja kohtute nõukogudega;

28.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtsad on erapooletud, st täitevvõimu omavolilise kaalutlusõiguseta, ja põhjalikud kohtunike ametisse nimetamise, hindamise, teisele ametikohale üleviimise ja ametist vabastamise mehhanismid;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC104594/jrc104594__2017_the_judicial_system_and_economic_development_across_eu_member_states.pdf.
(2) http://www.instituteforlegalreform.com/uploads/sites/1/The_Growth_of_Collective_Redress_in_the_EU_A_Survey_of_Developments_in_10_Member_States_April_2017.pdf.
(3) http://eige.europa.eu/gender-statistics/dgs.
(4) http://www.venice.coe.int/webforms/documents/default.aspx?pdffile=CDL-AD(2016)007-e.
(5) ELT C 378, 9.11.2017, lk 136.
(6) Milieu Ltd (2011), „Comparative study on access to justice in gender equality and anti-discrimination law“ (Võrdlev uuring õiguskaitse kättesaadavuse kohta soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase õiguse küsimustes), kokkuvõttev aruanne, Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraat, Brüssel.
(7) https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?p=&Ref=CM/Rec(2010)12&Language=lanEnglish&Ver=original&BackColorInternet=C3C3C3&BackColorIntranet=EDB021&BackColorLogged=F5D383&direct=true.
(8) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596804/IPOL_STU(2017)596804_EN.pdf.
(9) https://www.coe.int/t/dghl/cooperation/cepej/evaluation/default_en.asp.
(10) ELT C 436, 24.12.2015, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 16. juuli 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika