Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Saudi Araabia kohta, eelkõige 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas(1), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Raif Badawi juhtumi kohta Saudi Araabias(2) ning 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Ali Mohammed al-Nimri juhtumi kohta(3),

–  võttes arvesse 2015. aasta Sahharovi mõtte- ja sõnavabaduse auhinna andmist Saudi Araabia blogijale Raif Badawile,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 29. mai 2018. aasta avaldust hiljutiste vahistamiste kohta Saudi Araabias, sh seoses Al-Rashidi dünastia printsi ja hiljuti lahkunud luuletaja Nawaf Talal bin Abdul Aziz Al‑Rashidi poja Nawaf Talal Rasheedi meelevaldse, ilma nõuetekohase menetluseta kinnipidamise ja kadumisega,

–  võttes arvesse Saudi Araabia riikliku julgeolekuteenistuse 18. mai 2018. aasta avaldust seitsme kahtlusaluse kinnipidamise kohta,

–  võttes arvesse Saudi Araabia šuuranõukogu poolt 28. mail 2018. aastal heaks kiidetud uut seaduseelnõu, millega kuulutatakse ahistamine seadusevastaseks,

–  võttes arvesse Saudi Araabia ja teiste riikide poolt Katari vastu kehtestatud sanktsioonide mõju inimõigustele nii siseriiklikul kui piirkondlikul tasandil ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo poolt detsembris 2017 avaldatud aruannet Pärsia lahe kriisi mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse Saudi Araabia liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja ÜRO naiste staatuse komisjonis ning 2019. aasta jaanuaris algavat liikmesust ÜRO naiste staatuse komisjoni täitevnõukogus,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni voliniku Christos Stylianidese poolt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel peetud kõnet Euroopa Parlamendis 4. juulil 2017 toimunud arutelul, mis puudutas Saudi Araabia valimist ÜRO naiste staatuse komisjoni liikmeks,

–  võttes arvesse ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee Saudi Araabiat puudutava korrapärase kolmanda ja neljanda ühendaruande 9. märtsi 2018. aasta lõppjäreldusi(4),

–  võttes arvesse, et valitsusväline organisatsioon ALQST, Pärsia lahe inimõiguste keskus (GCHR) ja Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon (FIDH) esitasid 7. märtsil 2018 ühiselt Saudi Araabia küsimuse arutamiseks ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee 69. istungjärgule,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et alates 15. maist 2018 on Saudi Araabia võimud vahistanud naiste õiguste alase tegevuse eest seitse naist – Loujain al‑Hathloul, Aisha al‑Mana, Madeha al-Ajroush, Eman al‑Nafjan, Aziza al-Youssef, Hessah al‑Sheikh, Walaa al‑Shubbar – ja neli meest – Ibrahim Fahad Al-Nafjan, Ibrahim al-Modeimigh, Mohammed al‑Rabiah ja Abdulaziz al‑Meshaal; arvestades, et vahistatud inimõiguste kaitsjatele on seejärel esitatud süüdistus välismaiste ringkondade tegevuse toetamises, tähtsates valitsusametites töötavate isikute värbamises ning välismaistele ringkondadele raha andmises, eesmärgiga destabiliseerida olukorda kuningriigis; arvestades, et eelnimetatud aktivistid on tuntud tänu oma kampaaniale, mis on suunatud naiste sõidukijuhtimiskeelu ja meeste eestkoste süsteemi kaotamisele; arvestades, et nad vahistati enne naiste sõidukijuhtimise keelu oodatavat kaotamist 24. juunil 2018;

B.  arvestades, et väidetavalt vabastati Madeha al‑Ajroush, Walaa al‑Shubbar, Aisha al‑Mana ja Hessah al‑Sheikh 24. mail 2018;

C.  arvestades, et Loujain al‑Hathlouli juhtum on eriti murettekitav, kuna ta toimetati märtsis 2018 oma tahte vastaselt Abu Dhabist Saudi Araabiasse pärast seda, kui ta oli osalenud ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee istungil, kus arutati olukorda Saudi Araabias; arvestades, et tema suhtes kehtis kuni hiljutise vahistamiseni reisikeeld ning väidetavalt hoitakse teda praegu koos teiste aktivistidega isolatsioonis;

D.  arvestades, et hoolimata valitsuse hiljutistest reformidest, mille eesmärk on suurendada naiste õigusi tööhõivesektoris, kehtivad Saudi Araabias naiste suhtes ühed rangeimad piirangud maailmas; arvestades, et Saudi Araabias valitsev poliitiline ja ühiskondlik süsteem on jätkuvalt ebademokraatlik ja diskrimineeriv, muudab naised teisejärgulisteks kodanikeks, ei võimalda usu- ega veendumusvabadust, diskrimineerib riigi arvukat võõrtööliste kogukonda ja represseerib karmilt kõiki teisitimõtlejaid;

E.  arvestades, et juurdlus ja töö kohtuasja kallal on alles pooleli ning et vahistamiste kohta on raske infot saada, kuna Saudi Araabia ametivõimude antav teave on väga napp;

F.  arvestades, et Saudi ametivõimud vahistasid 25. mail 2018 tuntud inimõiguste kaitsja Mohammed al‑Bajadi, keelustatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste ühenduse asutajaliikme, kes on süüdistanud julgeolekujõude kuritarvitustes;

G.  arvestades, et vaid mõni päev pärast inimõiguste kaitsjate vahistamist käivitasid valitsusmeelsed meediaväljaanded ja sotsiaalmeedia platvormid nende vastu õela laimukampaania, mõistes nad hukka kui „reeturid“, kes ohustavad riigi julgeolekut; arvestades, et ekspertide arvates annab käimasolev inimõiguslaste vastu suunatud laimukampaania tunnistust kavatsusest mõista neile võimalikult karmid karistused;

H.  arvestades, et Saudi Araabia ühiskond on järk‑järgult, kuid pidevalt muutumas, ning arvestades, et Saudi Araabia ametivõimud on võtnud mitmeid meetmeid, et parandada naiste tunnustamist võrdsete kodanikena, näiteks andes neile õiguse hääletada kohalikel valimistel, võimaldades neile juurdepääsu šuuranõukogusse ja riiklikusse inimõiguste nõukogusse, tühistades naiste sõidukijuhtimiskeelu ning tagades neile juurdepääsu avalikele spordiüritustele;

I.  arvestades, et reformikava Vision 2030, mis toob tänu naiste mõjuvõimu suurendamisele kaasa majanduslikud ja ühiskondlikud muutused riigis, peaks Saudi Araabia naistele andma reaalse võimaluse kaitsta oma seaduslikku emantsipatsiooni, mis on möödapääsmatu selleks, et täiel määral kasutada oma õigusi vastavalt CEDAWi konventsioonile; arvestades siiski, et hiljutine naiste õiguste kaitsjate vahistamislaine näib olevat selle eesmärgiga vastuolus ja võib tähendada eemaldumist reformikavast;

J.  arvestades, et Saudi Araabia kroonprints Mohammad bin Salman Al Saud on sõnades toetanud naiste õiguste reforme, eelkõige oma Euroopa- ja USA-reisi ajal, kuid need reformid on seni olnud piiratud ulatusega ja meeste eestkoste süsteem, mis on kõige tõsisem takistus naiste õigustele, on suures osas muutumatuks jäänud; arvestades lisaks, et kroonprintsi juhtimisel on toimunud väljapaistvate aktivistide, juristide ja inimõiguste kaitsjate ulatuslik mahasurumine, mis on veelgi tugevnenud pärast seda, kui ta hakkas tugevdama kontrolli riigi julgeolekujõudude üle;

K.  arvestades, et Saudi Araabias on mitmeid diskrimineerivaid seadusi, eelkõige õigusnormid, mis puudutavad isikustaatust, naisvõõrtöötajate olukorda, perekonnaseisukoodeksit, tööseadustikku, kodakondsusseadust ja meeste eestkoste süsteemi, mis muudab naiste jaoks enamiku neile CEDAWi konventsiooni alusel kuuluvate õiguste kasutamise sõltuvaks oma meessoost eestkostja loast;

L.  arvestades, et Saudi Araabias on elav inimõiguslaste internetikogukond ja suurim arv Twitteri kasutajaid Lähis-Idas; arvestades, et Saudi Araabia on organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud internetivaenlaste nimekirjas meedia ja interneti tsenseerimise ning valitsuse või religiooni kritiseerijate karistamise tõttu; arvestades, et sõnavabadus ning ajakirjandus- ja meediavabadus nii internetis kui ka internetiväliselt on demokratiseerimise ja reformide tähtsad eeltingimused ja katalüsaatorid ning vajalikud võimu kontrollimise meetodid; arvestades, et 2015. aasta Sahharovi auhinna laureaat Raif Badawi viibib oma arvamuste rahumeelse väljendamise eest endiselt vangistuses;

M.  arvestades, et Saudi Araabia inimarengu indeks 0,847 on ÜRO inimarengu indeksi 2015. aasta pingereas 188 riigi ja territooriumi hulgas 38. kohal; arvestades, et Saudi Araabia soolise ebavõrdsuse indeks 0,257 on ÜRO soolise ebavõrdsuse indeksi 2015. aasta pingereas 159 riigi hulgas 50. kohal; arvestades, et Maailma Majandusfoorumi avaldatud 2017. aasta ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruandes jäi Saudi Araabia 144 riigi seas 138. kohale;

N.  arvestades, et ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee sõnul ei ole Saudi Araabia üldine reserveeritus CEDAWi konventsiooni suhtes kooskõlas konventsiooni eesmärgi ja otstarbega ning on selle artikli 28 alusel lubamatu; arvestades, et kandideerides 2013. aastal edukalt ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, andis Saudi Araabia lubaduse „järgida inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid“;

1.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles lõpetama Eman al‑Nafjani, Aziza al‑Youssefi, Loujain al‑Hathlouli, Aisha al‑Mana, Madeha al‑Ajroushi, Hessah al‑Sheikhi, Walaa al‑Shubbari, Mohammed al‑Rabiah’ ja Ibrahim al‑Modeimighi ning kõigi teiste riigi inimõiguste kaitsjate ahistamise, sealhulgas kohtu tasandil, nii et nad saaksid oma tööd teha ilma põhjendamatute takistusteta ja repressioone kartmata;

2.  mõistab hukka jätkuvad repressioonid inimõiguste kaitsjate, sealhulgas naiste õiguste kaitsjate vastu Saudi Araabias, mis õõnestavad riigi reformiprotsessi usaldusväärsust; kutsub Saudi Araabia valitsust üles vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik inimõiguste kaitsjad ja muud meelsusvangid, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud ainult oma sõnavabaduse õiguse kasutamise ja rahumeelse inimõiguste alase tegevuse eest; mõistab hukka naiste ja tütarlaste jätkuva süstemaatilise diskrimineerimise Saudi Araabias;

3.  tunnustab Saudi Araabia naisi ja naiste õiguste kaitsjad, kes püüavad võidelda ebaõiglase ja diskrimineeriva kohtlemise vastu, ning neid, kes kaitsevad inimõigusi vaatamata raskustele, millega nad kokku puutuvad;

4.  väljendab heameelt lubaduse üle kaotada kuningriigis naiste sõidukijuhtimise keeld osana Vision 2030 tegevuskavast;

5.  rõhutab, et kõikide kinnipeetavate, sealhulgas inimõiguste kaitsjate kohtlemine kinnipidamise ajal peab vastama tingimustele, mis on sätestatud ÜRO põhimõtetes mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 9. detsembri 1988. aasta resolutsiooniga 43/173;

6.  märgib, et rahvusvahelised autotootjad, eriti ELis asuvad tootjad, on juba naiste sõidukijuhtimise keelu kaotamist ennetades võtnud kasutusele soopõhised reklaamid;

7.  väljendab sügavat muret soopõhise vägivalla leviku pärast Saudi Araabias, mis on jätkuvalt suuresti teatamata ja registreerimata ja mida õigustatakse selliste põhjustega, nagu vajadus meeste eestkoste all olevaid naisi distsiplineerida; kutsub Saudi Araabia ametivõime võtma kasutusele terviklikud õigusaktid, et konkreetselt määratleda ja kriminaliseerida kõik soopõhise vägivalla vormid, eelkõige vägistamine, sealhulgas abielusisene vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja seksuaalne ahistamine, ning kõrvaldada kõik takistused naiste juurdepääsult õigusemõistmisele;

8.  peab šokeerivaks meeste eestkoste süsteemi, mille kohaselt endiselt eeldatakse meessoost eestkostja luba mitmes valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelised reisid, juurdepääs tervishoiuteenustele, elukoha valik, abielu, hagi esitamine kohtusse, lahkumine riiklikest väärkoheldud naiste varjupaikadest ja lahkumine kinnipidamiskeskustest; rõhutab, et kõnealune süsteem peegeldab sügavalt juurdunud patriarhaalset süsteemi, mis riigis valitseb;

9.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles vaatama läbi 2015. aasta detsembri ühenduste ja sihtasutuste seaduse, et võimaldada naisaktivistidel organiseeruda ja tegutseda vabalt ja sõltumatult, ilma ametivõimude põhjendamatu sekkumiseta; nõuab tungivalt, et vaadataks läbi ka terrorismivastast võitlust käsitlev seadus, küberkuritegevust käsitlev seadus ning ajakirjanduse ja väljaannete seadus, mida kasutatakse pidevalt inimõiguste kaitsjatele süüdistuste esitamiseks, samuti tuleks läbi vaadata kõik õigussüsteemis leiduvad diskrimineerivad sätted;

10.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, loobuma CEDAWi konventsiooni suhtes tehtud reservatsioonidest ja ratifitseerima selle konventsiooni fakultatiivprotokolli, et Saudi Araabia naised saaksid täielikult kasutada konventsioonis sätestatud õigusi, samuti kaotama varajased abielud, sundabielud ja naiste kohustuslikud riietumisnõuded; kutsub Saudi Araabiat üles pikendama ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajate alalist kutset;

11.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles võimaldama kõigile Saudi Araabia elanikele sõltumatu ajakirjanduse ja meedia ning tagama rahumeelse kogunemise, sõna- ja ühinemisvabaduse; mõistab hukka rahumeelselt meelt avaldavate inimõiguste kaitsjate ja protestijate represseerimise; rõhutab, et seaduslike põhiõiguste nimel rahumeelsete kampaaniate korraldamine ja kriitiliste märkuste tegemine sotsiaalmeedias on vältimatult vajalik õigus; kutsub Saudi Araabia ametivõime üles kõrvaldama inimõiguste kaitsjatelt piirangud, mis ei lase neil sotsiaalmeedias ja rahvusvahelises meedias sõna võtta;

12.  tuletab meelde, et Saudi Araabia valiti mõnede ELi liikmesriikide toel ÜRO naiste staatuse komisjoni;

13.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste täieliku rakendamise ning laiendama inimõiguste kaitsjate, eelkõige naissoost inimõiguste kaitsjate kaitset ja toetamist;

14.  nõuab, et EL esitaks järgmisel ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärgul resolutsiooni inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Saudi Araabias; nõuab, et EL tõstataks järgmisel Inimõiguste Nõukogu istungjärgul ja ÜRO naiste staatuse komisjonis inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas kaheldavate tulemustega riikide liikmesuse teema; nõuab, et EL teeks ÜRO Inimõiguste Nõukogus ettepaneku nimetada ametisse Saudi Araabia inimõiguste olukorraga tegelev eriraportöör;

15.  nõuab, et EL lisaks arutelu inimõiguste, eriti naiste inimõiguste kaitsjate olukorra üle alalise päevakorrapunktina ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu iga-aastase tippkohtumise päevakorda ning muudesse kahe- ja mitmepoolsetesse foorumitesse; kutsub nõukogu üles kaaluma sihipäraste meetmete võtmist isikute suhtes, kes vastutavad inimõiguste ränga rikkumise eest; märgib, et Pärsia lahe koostöönõukogu riikides inimõiguste edendamise eest antava Chaillot’ auhinna eeskirjade kohaselt võivad kandideerida vaid isikud, kes on seaduslikult registreeritud ja teevad ametivõimudega aktiivselt „konstruktiivset koostööd“;

16.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles aktiivselt toetama Saudi Araabias inimõigusi kaitsvaid kodanikuühiskonna rühmi ja isikuid, sealhulgas korraldades vanglakülastusi, vaadeldes kohtuprotsesse ja tehes avalikke avaldusi;

17.  nõuab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid dialoogi Saudi Araabiaga inimõiguste, põhivabaduste ja riigi murettekitava rolli üle kõnealuses piirkonnas; väljendab oma valmisolekut pidada konstruktiivset ja avatud dialoogi Saudi Araabia ametivõimudega, sealhulgas parlamendiliikmetega nende rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste rakendamise üle; nõuab eksperditeadmiste vahetamist justiits- ja õigusküsimustes, et tugevdada üksikisiku õiguste kaitset Saudi Araabias;

18.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles lõpetama Raif Badawi suhtes kohaldatava ihunuhtluse ning teda viivitamata ja tingimusteta vabastama, kuna teda saab käsitleda kui meelsusvangi, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes sõnavabaduse õiguse kasutamise eest; nõuab, et ELi tõstataks jätkuvalt Raif Badawi küsimuse igal kõrgetasemelisel kohtumisel;

19.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles kehtestama kohe moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas; nõuab kõikide surmanuhtluse määramise otsuste läbivaatamist, tagamaks et nendel kohtuprotsessidel järgiti rahvusvahelisi standardeid;

20.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles lõpetama vaenu õhutamise usuvähemuste vastu ja nende diskrimineerimise, samuti kõigi teiste isikute ja rühmade diskrimineerimise, kelle inimõigusi Saudi Araabias rikutakse, sealhulgas teistest piirkondadest pärit välisriikide kodanikud;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO naiste staatuse komisjonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Tema Majesteedile Saudi Araabia kuningale Salman bin Abdulaziz Al Saudile ja kroonprintsile Mohammad bin Salman Al Saudile, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele ning Saudi Araabia Kuningriigi Üleriigilise Dialoogi Keskuse peasekretärile.

(1) ELT C 378, 9.11.2017, lk 64. (2) ELT C 310, 25.8.2016, lk 29. (3) ELT C 349, 17.10.2017, lk 34. (4) CEDAW/C/SAU/CO/3-4.