Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni (CETS nr 197) ning konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest (CETS nr 201),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2011. aasta konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2012. aasta aruannet „Marrying Too Young – End Child Marriage“ (Liiga noorelt abiellumine – lapsega sõlmitavate abielude lõpetamine),

–  võttes arvesse neljanda maailmakonverentsi 1995. aasta Pekingi deklaratsiooni ja Pekingi tegevusprogrammi ning läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi tegevusprogrammi ning läbivaatamiskonverentside tulemusi,

–  võttes arvesse naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 (2000), 1820 (2009), 1888 (2009), 1889 (2010), 1960 (2011), 2106 (2013), 2122 (2013) ja 2242 (2015),

–  võttes arvesse 2015. aasta juulis arengu rahastamise kolmandal rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis Abeba tegevuskava,

–  võttes arvesse 2015. aasta septembris vastu võetud ja 1. jaanuaril 2016 jõustunud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ning eriti kestliku arengu eesmärke 1, 5, 8 ja 10,

–  võttes arvesse ELi ja ÜRO algatust „Spotlight“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8 ja 208,

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava 2010–2015 (GAP I),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015“ (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 28. aprilli 2015. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes““ (JOIN(2015)0016),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2015. aasta järeldusi sooküsimuste kohta arengukoostöös,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 26. oktoobril 2015. aastal vastu võetud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2016–2020 (GAP II) ning selle 2016. aasta rakendusaruannet, mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 29. augustil 2017. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2015. aasta dokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“,

–  võttes arvesse 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mille kohaselt tuleb arengukoostöö eesmärke arvesse võtta sellise poliitika puhul, mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–  võttes arvesse uut Euroopa arengukonsensust,

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist arengukoostöös käsitleva ELi tegevuskava uuendamise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa arengukonsensuse läbivaatamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse poolt 2017. aasta oktoobris avaldatud ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) Euroopa tasandil rakendamise hinnangut,

–  võttes arvesse organisatsiooni COC Nederland aruannet ELi LGBTI‑suuniste rakendamise kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühisarutelusid kodukorra artikli 55 alusel,

–  võttes arvesse arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8‑0167/2018),

A.  arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus ning on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas ning soolist aspekti tuleb järelikult arvestada kõigis ELi tegevustes ja poliitikavaldkondades, et saavutada tegelik võrdõiguslikkus ja kestlik areng; arvestades, et võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine on eeltingimused 2015. aasta järgsete kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning samuti on tegemist omaette inimõiguste küsimusega, millega tuleb tegeleda, sõltumata selle kasulikkusest arengule ja majanduskasvule;

B.  arvestades, et viies kestliku arengu eesmärk on saavutada sooline võrdõiguslikkus ja suurendada kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu maailmas, ning arvestades, et viiendat kestliku arengu eesmärki tuleb arvesse võtta terves kestliku arengu tegevuskavas 2030, et teha edusamme kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;

C.  arvestades, et ükski arengustrateegia ei saa olla tõhus, kui naistel ja tütarlastel ei ole selles keskset rolli;

D.  arvestades, et esialgse I soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga (2010–2015, GAP I) saavutati teatav edasiminek, kuid esines ka puudujääke: kitsas ulatus, sooteadliku eelarvestamise puudumine ning asjaolu, et ELi delegatsioonides teatakse soolise võrdõiguslikkuse raamistikust vähe, ELi juhid ei ole sellele piisavalt pühendunud ning puuduvad institutsiooniline struktuur ja stiimulid töötajate motiveerimiseks ja asjakohaseks toetamiseks;

E.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioonis kõnealuste puudujääkide kõrvaldamist ja mitmete muude muudatuste vastuvõtmist, sealhulgas GAPi ulatuse laiendamine ja juhtimistasandi vastutuse suurendamine soolise võrdõiguslikkuse eest;

F.  arvestades, et 2018. aastal tähistatakse inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmise 70. aastapäeva, ja arvestades, et võrdõiguslikkuse põhimõte moodustab inimõigusi käsitleva kujutluse tuumiku ÜRO 1945. aasta põhikirjas, milles on sätestatud, et inimõigused ja põhivabadused peaksid kehtima kõigi inimeste puhul, „tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel“;

G.  arvestades, et Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võeti vastu uus, II soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) (GAP II), milles keskendutakse ELi institutsioonilise kultuuri muutmisele nii peakorterite kui ka delegatsioonide tasandil, et kutsuda esile süsteemne muutus ELi lähenemisviisis soolisele võrdõiguslikkusele, ning naiste ja tütarlaste elu muutmisele nelja keskse valdkonna kaudu;

H.  arvestades, et GAP II raames loodud neli keskset valdkonda on järgmised: tütarlaste ja naiste füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse tagamine, tütarlaste ja naiste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamine / mõjuvõimu suurendamine, tütarlaste ja naiste hääle kuuldavaks tegemine ning nende osaluse tõhustamine ning horisontaalne sammas komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse institutsioonilise kultuuri muutmise kohta, et täita tõhusamalt ELi võetud kohustusi;

I.  arvestades, et 3. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise probleemiga tegelemise kohta arengumaades(4) rõhutas Euroopa Parlament, kui tähtis on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste mõjuvõimu suurendamine ELi välissuhete kaudu;

J.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse meetmetele eraldatud eelarvet on keeruline kindlaks teha, sest sooteadliku eelarvestamise raames ei ole soolist aspekti arvestatud veel kõigi eelarveeraldiste ja kuluotsuste puhul; arvestades, et komisjoni sõnul on ELi soolise võrdõiguslikkusega seotud finantskohustused suurenenud, kuid komisjoni ja Euroopa välisteenistuse töötajate suutlikkus selle kasvava töömahuga toime tulla ei ole suurenenud;

K.  arvestades, et naiste osalemine majandustegevuses on hädavajalik kestliku arengu ja majanduskasvu jaoks;

L.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus puudub enamasti programmide ja projektide järelevalvesüsteemidest ja hindamisprotsessist, ning arvestades, et riigipõhistes strateegilistes eesmärkides, programmides, projektides ja dialoogides võetakse võrdõiguslikkuse analüüsi väga vähe arvesse;

M.  arvestades, et praegu, kui GAP II vastuvõtmisest on möödunud üks aasta, on selle mõju täielikuks hindamiseks liiga vara; arvestades, et enne ELi meetmete hindamist on soovitatav vähemalt kolmeaastane poliitilise sekkumise või rakendamise periood; arvestades, et seetõttu ei ole käesoleva resolutsiooni eesmärk arutada GAP II eesmärkide üle, vaid kaaluda, kuidas sätestatud eesmärke on esimesel aastal rakendatud, ning soovitada meetmeid, et parandada nende rakendamist järgnevatel aastatel;

N.  arvestades, et lapse õiguste konventsioonile on alla kirjutanud 195 riiki ning see on õiguslikult siduv ja oluline vahend, mille abil käsitleda tütarlaste kaitsetust ning nende vajadust erikaitse ja -hoolitsuse järele;

O.  arvestades, et väga murettekitav on México City Policy seaduse ehk nn üldise suutropiseaduse taaskehtestamine ja kohaldamisala laiendamine, kuna sellega võetakse USA ülemaailmne terviseabi ära organisatsioonidelt, mis osutavad tütarlastele ja naistele pereplaneerimise ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid; arvestades, et see mõjutab programme, mis tegelevad HIVi/AIDSiga, emade ja laste tervisega, Zika viiruse vastase võitlusega ning muude tervishoidu ja haigusi puudutavate küsimustega, nagu ka organisatsioone, mis osutavad või propageerivad aborditeenuseid või vastavat nõustamist või suunavad inimesi neid kasutama, isegi kui nad teevad seda enda vahenditega, mis ei ole pärit USA‑lt, ja isegi kui abort on nende riigis seaduslik;

P.  arvestades, et ELi delegatsioonid ja missioonid on partnerriikides GAP II peamised rakendajad ning delegatsiooni- ja missioonijuhtide ja personali juhtimisoskustel ja teadmistel on märkimisväärne roll GAP II eduka rakendamise tagamisel; arvestades, et sooline barjäär takistab jätkuvalt naiste juurdepääsu ELi delegatsioonide juhtivatele ametikohtadele;

Q.  arvestades, et kõigist ELi delegatsioonidest ainult kolmandiku töö on seotud LGBTI‑inimeste inimõigustega; arvestades, et LGBTI‑inimesi käsitlevaid ELi suuniseid ei kohaldata ühetaoliselt; arvestades, et nende rakendamine sõltub suuresti konkreetsete saadikute teadmistest ja huvist, mitte struktuursest lähenemisviisist;

R.  arvestades, et konfliktid ja konfliktijärgne aeg ning ebakindel olukord mõjutavad mehi ja naisi erinevalt; arvestades, et naised ei ole ainult ohvrid, vaid ka positiivse muutuse elluviijad, kes võivad osaleda konfliktiennetuses ja lahendamises, rahu kindlustamises, rahukõnelustes ja konfliktijärgses ülesehitamises; arvestades, et naised ja tütarlapsed võivad kokku puutuda diskrimineerimise eri vormidega ja olla suuremas vaesuse ohus; arvestades, et iga kolmas naine maailmas kannatab mingil eluhetkel tõenäoliselt füüsilise ja seksuaalse vägivalla all; arvestades, et igal aastal sunnitakse abielluma 14 miljonit tütarlast;

1.  võtab teadmiseks 2016. aasta esimese iga-aastase rakendusaruande avaldamise 2017. aasta augustis, mis näitab selget hoogu liikumisel GAP II rakendamise suunas;

2.  rõhutab, et kuigi GAP II vastuvõtmisest on möödunud alles üks aasta, on üldine edasiminek olnud soodne ja võib täheldada mitmeid positiivseid suundumusi; märgib siiski ära arvukad probleemid põhiprioriteetide ja soolise võrdõiguslikkusega seotud kestliku arengu eesmärkide aruandluses ja täitmises, kõigi eesmärkide täitmisel tehtavate edusammude seires ning soolise aspekti arvestamisel valdkondliku poliitika dialoogis;

3.  märgib, et GAP II on koostatud talituste ühise töödokumendi vormis; palub komisjonil näidata üles kindlat pühendumist ja muuta see tulevaseks teatiseks soolise võrdõiguslikkuse kohta;

4.  märgib, et kõrgetasemeliste poliitikauuringute ja kindlate tõendite kasutamine on väga oluline viis, kuidas arendada teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta, et töötada välja meetmed ja strateegiad, mis tugevdavad liidu võimet muuta sooline võrdõiguslikkus tegelikkuseks; palub seepärast Euroopa välisteenistusel ja komisjonil pöörata eritähelepanu eesmärgile tagada GAP II 1. lisas esitatud meetmete rakendamise sõltumatu hindamise läbiviimine;

5.  märgib, et GAP II sätestab kõikehõlmava tegevuskava, mis hõlmab ELi kogu välispoliitilist päevakorda, ning tunneb sellega seoses heameelt kolme temaatilise samba valimise üle, nimelt tütarlaste ja naiste kehalise ja vaimse puutumatuse tagamine, tütarlaste ja naiste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamine ja mõjuvõimu suurendamine ning tütarlaste ja naiste hääle kuuldavaks tegemine ja osaluse tõhustamine; rõhutab, et nende sammaste eesmärk on võidelda diskrimineerimise ja tõrjumise peamiste tegurite ja põhjustega; võtab teadmiseks ka horisontaalse samba komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse institutsioonilise kultuuri muutmise kohta, et täita tõhusamalt ELi võetud kohustusi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisel liidu välissuhete kaudu;

6.  märgib, et diskrimineerimise ja tõrjumise peamised soodustavad tegurid ja põhjused on naiste- ja tütarlastevastane seksuaalne ja sooline vägivald, sealhulgas kahjulikud praktikad, nagu lapsega sõlmitavad abielud ja naiste suguelundite moonutamine; ebapiisav juurdepääs põhisektoritele ja sotsiaalteenustele, näiteks tervishoiule, haridusele, veele, kanalisatsioonile ja toitumisele; raskused seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule juurdepääsul ning ebavõrdne osalemine avalikes ja erasektori institutsioonides ning poliitilistes otsustus- ja rahuprotsessides;

7.  märgib, et sooline ebavõrdsus ristub teiste ebavõrdsuse vormidega ja süvendab neid ning selle aspekti mõistmine peab olema aluseks meetmeid puudutavate prioriteetide ja kohustuste valikul;

8.  nõuab GAP II rakendamisel suuremat tähelepanu tütarlastele ja naistele, kes kannatavad täiendava diskrimineerimise all etnilise päritolu, seksuaalsuse, puude, kasti või vanuse alusel, ning andmete vastavat eristamist;

9.  kordab, et naiste suurem kaasatus tööturul, suurem toetus naiste ettevõtlusele, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse palga kaitse ning töö- ja eraelu tasakaalu edendamine on tähtsad tegurid pikaajalise kaasava majanduskasvu saavutamisel, ebavõrdsusega võitlemisel ja naiste rahalise iseseisvuse ergutamisel;

10.  tunneb heameelt, et GAP II edusammude mõõtmiseks ja jälgimiseks on kehtestatud tugev järelevalve- ja aruandlusraamistik, ning märgib, et kuna kava on ambitsioonikam, annab see ELile tõelise võimaluse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning suurendada tütarlaste ja naiste mõjuvõimu välissuhete valdkonnas; tunnistab siiski vajadust selle raamistiku parema mõistmise ja ühtlustamise järele, et hinnata asjakohaselt ELi tegevuse mõju;

11.  tunnistab tütarlaste haridust edendavate poliitika ja meetmete tugevdamise tähtsust ning selle mõju nende tervisele ja majandusliku mõjuvõimu suurendamisele; märgib, et tütarlapsed ja noored naised on eriti kaitsetud ning erilist tähelepanu tuleb pöörata neile kõigil tasandil hariduse kättesaadavaks tegemisele; palub sellega seoses kaaluda paljusid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna (STEM‑ained) võimalusi;

12.  märgib, et nii avaliku kui ka erasektori suurem kaasamine on ülitähtis naiste õiguste edendamiseks ja majandusliku mõjuvõimuu suurendamiseks eri majandussektorites; rõhutab vajadust naiste kaasamise ja esindamise järele kestliku arengu jaoks tähtsates uutes majandusharudes, kaasa arvatud IKT; rõhutab, et ettevõtlusel on tähtis roll naiste õiguste edendamises; kutsub sellega seoses üles suurendama toetust kohalikele VKEdele, eelkõige naisettevõtjatele, et nad saaksid osa erasektori juhitavast majanduskasvust;

13.  rõhutab vajadust suurendada maapiirkondade naiste mõjuvõimu, parandades nende juurdepääsu maale, veele, haridusele ja koolitusele, turgudele ja finantsteenustele;

14.  palub ELil edendada naiste suuremat osalust rahuvalves ja rahu kindlustamise protsessis ning ELi sõjalistes ja tsiviilkriisiohjemissioonides;

GAP II saavutused

15.  tunneb heameelt soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava laiendamise üle kõikidele ELi välisteenistustele ja liikmesriikidele ning märgib ära edusammud ELi institutsioonilise kultuuri muutmisel peakorterite ja delegatsioonide tasandil, mis on vajalik, et suurendada ELi algatuste tulemuslikkust ja mõju soolisele võrdõiguslikkusele; tunneb samuti heameelt tegevuskavaga GAP II kehtestatud kohustusliku nõude üle, mille kohaselt kõik ELi osalejad peavad esitama igal aastal aruande vähemalt ühes temaatilises valdkonnas tehtud edusammude kohta; kordab siiski vajadust tugevdada juhtimist ja jätkata ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühtsuse ja koordineerimise parandamist, kasutades selleks olemasolevaid struktuure ja eelarvet;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus ning 81 % ELi delegatsioonidest ja 22 liikmesriiki on esitanud 2016. aasta kohta soolise võrdõiguslikkuse aruanded; on küll teadlik, et erakorralised asjaolud võivad olla põhjuseks, miks delegatsioonid aruannet ei esitanud, kuid ootab delegatsioonidelt ja liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi ning soovib näha aasta-aastalt pidevat liikumist olukorra poole, kus esitatakse kõik aruanded; tõdeb, et erinevused liikmesriikide vahel on endiselt märkimisväärsed; tuletab meelde, et GAPi täielik aruandlus ja rakendamine on tähtis, et saavutada GAP II eesmärk võtta 2020. aastaks soolise võrdõiguslikkuse meetmeid kõigist uutest algatustest 85 % puhul;

17.  väljendab heameelt selle üle, et kultuuri muutmise suunas on tehtud praktilisi samme ja kõigi uute välismeetmete puhul on kehtestatud kohustuslik võrdõiguslikkuse analüüs ning sellega on pandud üldine vastutus GAPi kohta aruannete esitamise eest ELi delegatsioonide juhtidele, GAP II rakendamisse on kaasatud rohkem kõrgema tasandi töötajaid ning ELi delegatsioonidesse on määratud järjest rohkem soolise võrdõiguslikkuse valdkonna autoriteetseid liidreid ja soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikuid, kuigi praeguse seisuga on soolise võrdõiguslikkuse kontaktisik ainult pooltel ELi delegatsioonidel; nõuab, et juhtkonna tasandil pühendataks soolise võrdõiguslikkuse küsimustele rohkem aega ning et delegatsioonid, mis ei ole seda veel teinud, määraksid oma soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikud; rõhutab, et kõikidele soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikutele tuleks anda oma ülesannete täitmiseks piisavalt aega ja vahendeid;

18.  peab kahetsusväärseks, et vastavalt Euroopa välisteenistuse 2016. aasta novembris avaldatud aruandele korraldatakse ainult mõnel ELi ÜJKP missioonil koolitusi seksuaalse või soolise ahistamise teemal, ja märgib, et 2015. aastal ei teatatud ÜJKP missioonide raames ühestki seksuaalse või soolise ahistamise, väärkohtlemise või vägivalla juhtumist; rõhutab, kui tähtis on kohaldada seksuaalse ja soolise ahistamise juhtude suhtes täisleppimatuse põhimõtet ning toetada seksuaalse või soolise vägivalla ennetamisega tegelevaid institutsioonilisi struktuure; palub Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel toetada kõiki püüdlusi, mida tehakse rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides seksuaalse või soolise vägivalla vastu võitlemisel, ja tagada, et rikkumisest teatajaid ja ohvreid kaitstaks tõhusalt;

19.  peab tervitatavaks, et soolise võrdõiguslikkuse fookusega (G1‑ ja G2‑mõõdikutega) meetmete arv on suurenenud ning delegatsioonidele on kehtestatud nõue põhjendada sellise fookuseta projekte; rõhutab, et selliste projektide üldine arv ei tohiks suureneda konkreetsete sihipäraste soopõhiste (G2‑mõõdikuga) projektide arvelt, ning soovitab seepärast kehtestada G2‑projektide jaoks eraldi eesmärgi; märgib, et on ebaselge, kuidas sihipärased (G2) ja integreeritud meetmed (G1) peaksid üksteist täiendama; nõuab lisapingutusi soolise aspekti arvestamise selgitamiseks ja sihipäraste meetmete arvu suurendamiseks;

20.  märgib, et programmitöös ja projektide valimisel kohaldatakse ainult paari korduvat soolise võrdõiguslikkuse komponenti; kutsub rakendajaid üles kasutama kõiki soolise võrdõiguslikkuse valdkondi;

21.  mõistab hukka igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla ja kõik soolise vägivalla vormid, sealhulgas inimkaubanduse, seksuaalse ärakasutamise, sundabielud, aukuriteod, naiste suguelundite moonutamise ja seksuaalse vägivalla kasutamise sõjarelvana; palub ELil ja kõigil liikmesriikidel ratifitseerida Istanbuli konventsioon kui esimene rahvusvaheline õiguslikult siduv õigusakt, millega püütakse ennetada naistevastast vägivalda ja sellega võidelda;

22.  peab kahetsusväärseks, et vägivalla all kannatanud või kannatavaid naisi ei toetata meestepoolse vägivalla puhul võrdselt seoses varjupaikade, tugiteenuste, õiguste, abitelefonide, vägistamise kriisikeskuste jms kättesaadavusega, nende teenuste osutamisega ja neid käsitleva teabega; rõhutab, et Istanbuli konventsioonis tuleks põhiteemana käsitleda meeste vägivalda naiste suhtes, aga käsitleda tuleks ka igasugust soolist vägivalda, võideldes vägivallaga, mida pannakse toime, lähtudes erinevate aluste, sealhulgas seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sooväljenduse kombinatsioonist; toonitab, et strateegilised meetmed on tähtsad, et võidelda ennetavalt sooliste stereotüüpidega ning tõrjuda patriarhaadi, rassismi, seksismi, homofoobia ja transfoobia käitumismustreid ning soonormatiivsust ja heteronormatiivsust;

23.  peab väga kahetsusväärseks, et praegune programmitöö näib jätvat kõrvale soolise mõõtme kriisiolukordades või keerulistes konfliktides, mis muude tagajärgede hulgas tähendab seda, et paljudel sõja olukorras toimunud vägistamise ohvritest tütarlastel ja naistel ei ole juurdepääsu mittediskrimineerivale hoolitsusele ja eelkõige ulatuslikule arstiabile; palub komisjonil rakendada GAP II süstemaatiliselt humanitaarabi andmisel, kus see peab tagama mittediskrimineeriva juurdepääsu meditsiiniteenustele, ning kutsub komisjoni üles teavitama aktiivselt oma humanitaarvaldkonna partnereid sellest, et komisjoni poliitikas on ette nähtud, et juhul, kui rasedus ohustab naise või tütarlapse elu või põhjustab talle kannatusi, võib rahvusvaheline humanitaarõigus õigustada ohutu abordi pakkumist; rõhutab, et ELi ja selle liikmesriikide poolt humanitaarabi andmise suhtes ei tohiks kohaldada muude partneritest abiandjate nõudmisi piirangute seadmiseks vajalikule arstiabile, muu hulgas seoses relvakonfliktides vägistamise ohvriks langenud naiste ja tütarlaste ligipääsuga turvalisele abordile; tunneb heameelt asjaolu üle, et paljud ELi delegatsioonid keskenduvad võitlusele naistevastase vägivallaga; rõhutab sellega seoses vajadust tagada, et kõikide naiste ja tütarlaste õigust elule ja inimväärsele kohtlemisele kaitstakse, eelkõige kahjulike praktikate, näiteks soopõhise tapmise vastase aktiivse võitluse abil; rõhutab, et vägistamise kasutamine sõjarelva ja represseerimisvahendina tuleb kaotada ning EL peab avaldama jätkuvat survet kolmandate riikide valitsustele ja kõigile asjaomastele sidusrühmadele piirkondades, kus esineb sellist soolist vägivalda, et see praktika lõpetada, süüdlased õiguslikult vastutusele võtta ning aidata ohvritel, probleemiga kokku puutunud naistel ja kogukondadel terveneda ja taastuda;

24.  rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste üleüldine austamine ja nendele juurdepääs aitab kaasa kõigi tervisega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, nagu sünnituseelne hooldus ja meetmed, mille eesmärk on vältida suure riskiga sünnitusi ning vähendada imikute ja laste suremust; osutab asjaolule, et juurdepääs pereplaneerimisele, emade tervishoiuteenustele ning ohutu ja seadusliku abordi teenustele on naiste elude päästmise olulised elemendid; peab siiski kahetsusväärseks, et pereplaneerimise ja reproduktiivtervisega seotud prioriteedid jäetakse nii rahastamisel kui ka programmides arvestamata; on mures selle pärast, et ükski Lähis‑Ida, Põhja‑Aafrika, Euroopa ja Kesk‑Aasia piirkonda saadetud ELi delegatsioon ei valinud ühtegi seksuaal- ja reproduktiivtervist ja seonduvaid õigusi käsitlevat näitajat, hoolimata seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste alastest suurtest vajadustest nendes piirkondades; palub nende piirkondade ELi delegatsioonidel neid muret tekitavaid arve uuesti hinnata, et teha kindlaks, kas need võivad olla seotud valeandmete esitamisega või tuleks praeguseid programme täiendada sihipäraste meetmetega seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta, kasutades ära programmitöö läbivaatamist; rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja seonduvatele õigustele pühendatud peatükk tuleb aastaaruandesse alles jätta, et tagada GAP II ümberkujundava mõju nõeutekohane hindamine ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste valdkonna edusammude nõuetekohane mõõtmine aruande metoodikaga;

25.  märgib, et aruanne näitab vajadust tugevamate meetmete järele seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste valdkonnas, mis on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise eeltingimus, ning vajadust asjakohaste vahendite järele, millega mõõta edusamme seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja seonduvatele õigustele üldise juurdepääsu tagamisel, nagu on kokku lepitud kooskõlas ELi võetud kohustusega järgida elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi ning Pekingi tegevusprogrammi ning nende läbivaatamiskonverentside tulemusi kokkuvõtvaid dokumente vastavalt kestliku arengu eesmärgi 5 alleesmärgile 6; tuletab sellega seoses meelde ka kestliku arengu eesmärgi 3 alleesmärki 7 ja eesmärgi 5 alleesmärki 3;

26.  peab kahetsusväärseks, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vähenemise tingimustes saab vähe tähelepanu eesmärk 18, mis keskendub naiste õiguste organisatsioonidele ja naiste inimõiguste kaitsjatele; on mures selle pärast, et GAP II rakendamisel ei ole rõhutatud poliitiliste ja kodanikuõigustega seotud temaatilist prioriteeti ning eelkõige seda, et ka naistel ja tütarlastel on poliitilised ja kodanikuõigused;

Peamised soovitused komisjonile / Euroopa välisteenistusele

27.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles võtma edasisi meetmeid, et hõlbustada parimate tavade vahetamist delegatsioonide ja üksuste vahel soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks ja soolise aspekti laialdasemaks arvestamiseks, näiteks soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikute võrgustiku loomine ja edendamine ning rohkemate positiivsete näidete jagamine edukate tavade kohta, muu hulgas programmide koostamisel, rakendamisel ja süsteemse võrdõiguslikkuse analüüsi läbiviimisel, ning tagama, et võrdõiguslikkuse analüüsid mõjutavad tulemuslikult ELi delegatsioonide rakendatavaid programme;

28.  märgib, et eri prioriteetsetes valdkondades on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid andmete kohaselt on mõnes saavutatud vähem edu, kui oleks võinud eeldada; palub komisjonil viia läbi uuring põhjuste kohta, miks ELi delegatsioonid võtavad teatavaid temaatilisi eesmärke ja prioriteetseid valdkondi sagedamini arvesse ja teevad neis suuremaid edusamme;

29.  nõuab, et komisjoni talitustes tegeleks soolise aspekti arvestamisega rohkem inimesi, mille saavutamiseks tuleb pakkuda kohandatud koolitust, korraldada ümber olemasolevaid struktuure ja võtta tööle lisatöötajaid; soovitab, et töötajate tõhusam koolitamine, mis on mõeldud eelkõige juhtivatel ametikohtadel töötajatele ja hõlmab erikoolitust kaitsetumate rühmadega seotud soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, igasse üksusesse soolise võrdõiguslikkuse kontaktisiku määramine ning üksusteüleste soolise võrdõiguslikkuse koordineerimise töörühma loomine rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadis, Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis ning Euroopa välisteenistuses võib aidata võtta soolist aspekti välispoliitika üksustes paremini arvesse; on arvamusel, et soolise võrdõiguslikkuse küsimuste alase koolituse täiustamine ja spetsialiseerituse suurendamine tuleks teha kättesaadavaks ka kohalikele partneritele valitsuse tasandil ja valitsusvälistele osalejatele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele;

30.  rõhutab vajadust tagada kõigi olemasolevate ELi välistegevuse rahastamisvahendite ja poliitika sidusus ja täiendavus soolise aspekti arvestamisega, sealhulgas uus arengukonsensus, ELi vahendite pakett soolise aspekti arvestamiseks arengukoostöös ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava;

31.  tunneb heameelt 8. märtsi 2016. aasta suunise üle, milles antakse ülevaade GAP II rakendamise ressurssidest ja vahenditest ja mida kohaldatakse rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning Euroopa välisteenistuse suhtes, ning nõuab kõigi GAP II rakendamises osalevate Euroopa talituste suhtes kohaldatava suunise koostamist;

32.  tunneb heameelt ELi ja ÜRO ühise ülemaailmse soolise võrdõiguslikkuse algatuse (algatus „Spotlight“) käivitamise üle kooskõlas GAP II eesmärgiga võidelda seksuaalse ja soolise vägivalla ning kahjulike praktikate, nagu naiste suguelundite moonutamise, varajase sundabielu ja inimkaubanduse vastu; märgib siiski, et algatus „Spotlight“ tegeleb peamiselt selliste aspektidega, mida juba käsitletakse ülemaailmse ühise probleemina, nagu on tõestanud rakendusaruanne, ning rõhutab seetõttu vajadust edendada soolist võrdõiguslikkust terviklikumalt, kasutades asjakohaseid programme ja metoodikat; nõuab, et algatusele „Spotlight“ antaks lisavahendeid, mida ei ole juba eraldatud soolise võrdõiguslikkuse jaoks; palub, et komisjon kasutaks oma rahvusvaheliste koostööprogrammide läbivaatamist, et suurendada soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektide paketi rahastamist, et saavutada GAP II kaugeleulatuvad eesmärgid, sealhulgas võtta soolisi aspekte arvesse kahepoolses koostöös ja temaatilistes programmides;

33.  rõhutab, et EL peab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet oma välissuhetes edendama ja arvesse võtma; märgib siiski, et kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse seoseid ei ole GAP II raames piisavalt käsitletud ja üldisemalt, et soolise aspekti arvestamine on jätkuvalt mitmemõõtmeline probleem; tuletab sellega seoses meelde, et läbirääkimised kaubanduslepingute üle, eriti kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide üles, mis hõlmavad tööõigusi, on tähtis vahend naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks ning naiste mõjuvõimu suurendamiseks kolmandates riikides; palub seetõttu kaubanduse peadirektoraadil võtta meetmeid, et rakendada GAP II oma töös ja lisada kõikidesse ELi kaubanduslepingutesse tütarlaste ja naiste õigused ning sooline võrdõiguslikkus majanduskasvu soodustavate teguritena ning järgida ILO põhikonventsioone soolise võrdõiguslikkuse ja tööõiguste, sealhulgas sunniviisilise töö ja lapstööjõu kohta; tuletab meelde vajadust jälgida ELi kaubanduspoliitika rakendamise ajal selle mõju naiste mõjuvõimu suurendamisele ja soolisele võrdõiguslikkusele;

34.  märgib, et tütarlaste ja naiste mõjuvõimu suurendamine on üks ELi välistegevuse seatud eesmärkidest ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias; märgib, et naiste rolli rahuläbirääkimistes ja -vahendamises ei ole GAP II‑s piisaval määral arvesse võetud; rõhutab naiste tähtsat osa dialoogi edendamisel, usalduse suurendamisel, rahu nimel liitude loomisel ning erinevate seisukohtade esitamisel rahu ja turvalisuse tähenduse kohta, eelkõige konfliktide ennetamises ja lahendamises ning konfliktijärgses ülesehituses; märgib, et naiste õiguste edendamine kriisidest või konfliktidest räsitud riikides soodustab tugevamate ja vastupidavamate kogukondade teket; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa välisteenistuses on nimetatud ametisse peanõunik soolise võrdõiguslikkuse ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamise küsimuses; soovitab tugevdada ÜRO kaudu ELi liikmesriikide ja rahvusvahelisi meetmeid, et leevendada tõhusamalt konfliktide ja konfliktijärgsete olukordade mõju naistele ja tütarlastele; palub komisjonil toetada uut üleilmset naiste, rahu ja julgeoleku alaste teabekeskuste võrgustikku; märgib, kui tähtis on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2250 noorte, rahu ja julgeoleku kohta ning kui oluline on leida ELi jaoks parimad võimalused selle resolutsiooni rakendamiseks;

35.  tuletab meelde oma nõudmist, et Tšiiliga peetavatel kaubandusläbirääkimistel lisataks lepingusse eripeatükk kaubanduse, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta; rõhutab, et ettepanek lisada kaubanduslepingusse selline eraldi peatükk on saanud esimest korda tegelikkuseks; rõhutab vajadust olla kursis selle peatüki sisuga ja seda hinnata, et teha seejärel otsuseid üldisemal tasandil; nõuab, et EL lisaks kaubanduslepingutesse valdkonnaülesed meetmed, et edendada soolist võrdõiguslikkust, vahetada parimaid tavasid ja võimaldada naistel saada kaubanduslepingutest rohkem kasu;

36.  nõuab sooliselt eristatud andmete kogumist kaubanduslepingutest enim mõjutatud sektorites, et luua kasulik vahend, millega prognoosida võimalikult täpselt mõju naiste elule ja võidelda halva mõju vastu; nõuab ka mehhanismi loomist kaubanduslepingutes soolise võrdõiguslikkuse poliitika järelevalve ja tugevdamise eesmärgil;

37.  tunneb heameelt majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamise temaatilise prioriteedi ning tootmisressursside, sealhulgas maa kättesaadavust takistavate tegurite analüüsi ja vastava tegevuse üle; kordab, et kuigi EL on võtnud kohustuseks investeerida põllumajanduses soolisse võrdõiguslikkusse, ei ole naissoost põllumajandusettevõtjad põllumajandusliku ametliku arenguabi esmatähtis sihtrühm, ning palub ELil ja selle liikmesriikidel eraldada rohkem vahendeid naissoost põllumajandusettevõtjatele kooskõlas GAP II eesmärgiga nr 5;

38.  soovitab tungivalt institutsioonidel oluliselt suurendada ELi delegatsioonides naissoost liikmete ja eeskätt naissoost delegatsioonijuhtide (praegu on naissoost juht 28 delegatsioonil 138‑st) ja missioonijuhtide (praegu on naissoost juht 5 missioonil 17‑st) osakaalu; kutsub seetõttu komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tulemuslikult rakendama sihipärast poliitikat, et lihtsustada naiste juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele; juhib tähelepanu naiste väikesele arvule otsustustasandil, mis viitab nähtamatutele takistustele, mis ei võimalda naistel pääseda suurema vastutusega ametikohtadele;

39.  rõhutab, et GAP II edu sõltub lõppkokkuvõttes kõigi ELi osalejate kõrgema taseme poliitiliste ja tippjuhtide pikaajalisest ja järjepidevast kaasamisest ning selle rakendamiseks piisavate inim- ja finantsressursside kättesaadavusest ning ELi jõupingutuste kohandamisest abisaavate riikide kohalike oludega; tunneb sellega seoses heameelt rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku positiivse kaastöö üle ning soovitab teistel volinikel näidata üles suuremat pühendumist; märgib, et on vaja paremat poliitilist juhtimist komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja juhtide poolt, et suurendada vahendeid ja aruandekohustust ning kooskõlastada ja tugevdada seda osalemist lähiaastatel; nõuab, et kõik ELi osalejad kasutaksid ära soolise võrdõiguslikkusega seotud aspektide paketti, tagamaks, et soolist aspekti arvestatakse järjepidevalt GAP II kaugeleulatuvate eesmärkide ellu viimiseks;

40.  mõistab kindlalt hukka México City Policy seaduse (nn üldise suutropiseaduse) taaskehtestamise ja kohaldamisala laiendamise USA poolt 2017. aasta jaanuaris ning selle mõju naiste ja tütarlaste üldisele tervishoiule ja õigustele; kordab oma üleskutset ELile ja liikmesriikidele toetada ennetavalt naiste õigusi kogu maailmas ning suurendada märkimisväärselt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonna rahastamist nii riiklikus kui ka ELi arenguabis, eelkõige seoses diskrimineerimisvaba juurdepääsuga pereplaneerimisele ning ohutule ja seaduslikule abordile, et vähendada selles valdkonnas USA tekitatud rahastamispuudujääki;

41.  palub Euroopa välisteenistusel täiustada LGBTI‑inimesi käsitlevate ELi suuniste rakendamist ja tagada, et ELi delegatsioonid konsulteerivad korrapäraselt LGBTI‑organisatsioonidega ja teavitavad neid LGBTI‑õigustega seotud tegevusest, et tagada, et kaasatuse tase ja võetud meetmed sõltuksid riigi LGBTI‑kogukonna vajadustest ja mitte delegatsiooni töötajate isiklikust pühendumusest, ning et kooskõlastada strateegiat ja tegevust mitte ainult ELi liikmesriikide, vaid ka kolmandate riikide saatkondadega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜROga;

42.  märgib, et välissuhetes soolise võrdõiguslikkuse tagamise eesmärgi poliitiliste kohustuste täitmiseks on vaja seda eesmärki piisavalt rahastada; rõhutab, et praegu on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise meetmed jätkuvalt alarahastatud, ning nõuab tungivalt selle olukorra muutmist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus;

Peamised soovitused ELi delegatsioonidele

43.  peab tervitatavaks, et GAP II annab delegatsioonidele paindlikkuse valida prioriteete vastavalt oma riigi kontekstile, sest see võimaldab juhtumipõhist analüüsi ja iga riigi või piirkonna konkreetsete vajaduste hindamist ning seeläbi tegeleda naiste õiguste edendamise ja majandusliku mõjuvõimu suurendamisega; soovitab siiski, et delegatsioone tuleks julgustada GAP II lõpuks saavutama edusamme vähemalt ühe prioriteedi puhul iga temaatilise samba kohta, tagamaks, et erinevad teemavaldkonnad oleksid ühtlasemalt hõlmatud, näiteks tütarlaste haridust edendavate poliitika ja meetmete tugevdamine ning nende mõju tervisele ja majandusliku mõjuvõimu suurendamisele; nõuab tungivalt tähelepanu pööramist naiste ja tütarlaste olukorrale konfliktipiirkondades ning soolisele vägivallale ja eelkõige vägistamise sõjarelvana kasutamisele; tuletab lisaks meelde, et ELi rahastatavate meetmete ja projektide süstemaatiline eesmärk peaks olema võitlus soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimisega;

44.  tuletab meelde aluslepingutest tulenevat kohustust arvestada soolist aspekti ELi kogu tegevuses, sealhulgas poliitilistes dialoogides ja kõikides valdkondlikes poliitikadialoogides ning sellistes valdkondades nagu energia, põllumajandus, transport, haridus ja avalik haldus, mis on seni pälvinud vähem tähelepanu; rõhutab, et soolise aspekti arvestamine tuleks integreerida riiklikesse kavadesse ja poliitikaraamistikesse, et tagada partnerriikide (ise)vastutus, tuletades meelde, kui tähtis on toetada asjaomastest riikidest pärit naiste juhitud arenguprojekte; juhib tähelepanu sellele, et on tähtis teha partnerriikidega koostööd sootundliku riigieelarve koostamise valdkonnas;

45.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse teemale eraldi eelarverea loomist, et juhtida rohkem tähelepanu naiste poliitikas osalemise ja esindatuse määrale ELi naaberriikides ja ELis; rõhutab, et asjaomased programmid peaksid olema täielikult lõimitud ÜRO naiste õiguste agentuuri eesmärkide ja programmidega ning seadma mõõdetavad eesmärgid, et jälgida korrapäraselt ida- ja lõunanaabruses soolise võrdõiguslikkuse vallas tehtavaid edusamme ning tõhustada ja tihendada koostööd partnerriikide valitsustega, saavutamaks kahepoolsete partnerlus- ja assotsieerimislepingute kontekstis kiiremini paremaid tulemusi;

46.  märgib, et soolise aspekti arvestamise alast koolitust pakutakse ainult mõnes delegatsioonis ja et suure osa koolitatud töötajate tööleping on ajutine; kutsub ELi delegatsioone üles seda olukorda parandama;

47.  rõhutab, et tähtis on poliitilise dialoogi käigus edendada naiste osalemist hariduses, majandustegevuses, tööhõives ja ettevõtluses, kuna see on prioriteetne vahend naiste ühiskondliku positsiooni parandamiseks;

48.  rõhutab, kui oluline on süstemaatiliselt läbi viia tõenduspõhist võrdõiguslikkuse analüüsi, kasutades võimaluse korral soo ja vanuse järgi eristatud andmeid, konsulteerides ja tehes koostööd kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide, naisrühmade, inimõigusorganisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike asutustega eesmärkide, rakendusvahendite ja järelevalveallikate valimiseks ning valiku ja tulemuste tõhususe ja kestlikkuse hindamiseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et 42 riigi võrdõiguslikkuse analüüs on lõpule viidud, ja innustab ka kõiki teisi riike seda kiiresti lõpule viima, kasutama programmide ja projektide järelevalvesüsteemides ja hindamisprotsessides palju rohkem soolise võrdõiguslikkuse kriteeriume, ning nõuab, et võrdõiguslikkuse analüüsi võetaks arvesse riigipõhiste strateegiliste eesmärkide, programmide, projektide ja dialoogide määratlemisel; innustab ELi uurima võimalusi võrdõiguslikkuse analüüsi süstemaatilisemaks jagamiseks, haldamiseks ja ajakohastamiseks, et aidata parandada koordineerimist ning mitte piirduda võrdõiguslikkuse analüüsis ilmsete poliitikavaldkondadega, nagu haridus ja emade tervis, vaid võtma arvesse ka neid poliitikavaldkondi, mida peetakse praegu ekslikult sooneutraalseks, näiteks põllumajandus, kliima ja energia;

49.  märgib, et komisjon tunnistas talituste ühises töödokumendis raamistiku 2016–2020 kohta, et ELi rahalisi investeeringuid soolisesse võrdõiguslikkusesse ei ole süstemaatiliselt mõõdetud; palub komisjonil võtta omaks selge tulemustele keskenduv lähenemisviis, millega kehtestatakse aruandlus-, hindamis- ja vastutusmehhanismidele kõrged standardid, ning edendada tõenditel põhinevat otsuste tegemist, et kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt; nõuab aruande koostamist, et teha täpselt kindlaks, kui palju rahalisi vahendeid on eraldatud konkreetselt soolise aspekti arvestamisele, ja tuua välja kõige olulisemad saavutatud eesmärgid;

50.  rõhutab vajadust täiustada veelgi andmekogumist riigi tasandil ja töötada välja erinäitajad koos neil näitajatel põhinevate eesmärkidega ning rõhutab, et nende järelevalve tuleb viia kooskõlla kestliku arengu eesmärkide raamistikuga;

51.  tuletab meelde, et naiste õigused on inimõigused, ning ergutab jätkama tööd sotsiaalsete ja kultuuriliste normide ja sooliste stereotüüpidega tegelemiseks ühiskonnas, tehes selleks rohkem koostööd kodanikuühiskonnaga ning naiste õigusi ja mõjuvõimu suurendamist toetavate rohujuuretasandi organisatsioonidega, eelkõige ebakindlates ja konfliktiriikides ning hädaolukorras; on veendumusel, et hädavajalik on luua uusi ja arendada olemasolevaid võrgustikke ning kaasata kõik peamised osalejad, sealhulgas erasektor, ning võimaluse korral luua avaliku ja erasektori partnerlusi; rõhutab, et kohalikes kogukondades ja valitsusvälistes organisatsioonides peab suurenema naiste roll järelevalves ja kohalikelt asutustelt vastutuse võtmise nõudmisel; kordab, et selle asemel, et käsitleda naisi ja tütarlapsi kaitsetuna, tuleks rõhutada nende rolli muutuste ja arengu käivitajana ning rahu kindlustajana konfliktide lahendamises; rõhutab, et naiste ja meeste vahelise tõelise võrdõiguslikkuse tagamiseks on vajalik poiste ja meeste kaasamine ja aktiivne osalemine; pooldab seetõttu laiapõhjalist haridust soolise vägivallaga seotud käitumise muutmiseks, mis kaasab kõik mehed, poisid ja kogukonnad; rõhutab, et nais- ja meesrollide sotsiaalsed normid asetavad naised kaitsetumasse olukorda, eelkõige seoses nende seksuaal- ja reproduktiivtervisega, ning toovad kaasa kahjulikke praktikaid, nagu naiste suguelundite moonutamine, lapsega sõlmitavad abielud, varajane abielu ja sundabielu;

52.  palub ELil edendada õigusraamistikke ja strateegiaid, mis toetavad naiste suuremat ja tõhusamat osalust rahuvalve, rahu kindlustamise ja vahendamise protsessides ning ELi sõjalistes ja tsiviilkriisiohjemissioonides kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325, keskendudes eelkõige konfliktidega seotud seksuaalse vägivalla probleemile; on arvamusel, et sellel eesmärgil võib kogukonnapõhiste osalejate ja naisorganisatsioonidega konsulteerides läbiviidav sootundlik konfliktianalüüs aidata paremini mõista naiste rolli konfliktides;

53.  toonitab, et eelarvest tuleb eraldada vahendeid laste abiellumise ennetamise programmidele, mille eesmärk on luua selline keskkond, kus tütarlapsed saavad kasutada ära kõik oma võimalused, sealhulgas kooli pooleli jätnud tütarlastele ette nähtud haridus-, sotsiaal- ja majandusprogrammide, lastekaitsekavade, tütarlaste ja naiste varjupaikade, õigusnõustamise ja psühholoogilise toetuse abil;

54.  rõhutab, et tähtis on suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste sidusrühmade, näiteks inimõiguste, tervishoiu või keskkonnaga tegelevate osalejate koostööd korrapärase dialoogi ja kooskõlastamise kaudu ELi delegatsioonidega, sest selline koostöö aitab suurendada GAP II nähtavust ja edendada selle rakendamist, suurendades seeläbi avalikku vastutust soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest;

55.  on mures, et naiste õiguste kaitsjatele ja naiste õiguste organisatsioonidele pööratakse ebapiisavalt tähelepanu, arvestades, et nad on praegu tohutu surve all kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vähenemise tõttu paljudes piirkondades; on mures ka selle pärast, et GAP II rakendamisel ei ole rõhutatud poliitiliste ja kodanikuõigustega seotud temaatilist prioriteeti ning eelkõige seda, et ka naistel ja tütarlastel on poliitilised ja kodanikuõigused;

56.  palub ELi delegatsioonidel tagada naiste- ja tütarlastevastast vägivalda käsitlevate andmete tõhus ja korrapärane kogumine, koostada riigipõhised soovitused ning edendada kaitsemehhanismide ja asjakohaste tugistruktuuride loomist ohvrite jaoks;

Peamised soovitused Euroopa Parlamendile

57.  innustab Euroopa Parlamendi delegatsioone partnerriikidega tehtava töö käigus esitama süstemaatiliselt järelepärimisi soolist aspekti arvestava programmitöö, võrdõiguslikkuse analüüsi tulemuste ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja naiste mõjuvõimu suurendamise alase tegevuse kohta ning lisama missioonide programmidesse kohtumised naisorganisatsioonidega; palub Euroopa Parlamendil tagada oma delegatsioonide liikmeskonna parem sooline tasakaal;

58.  nõuab, et komisjon teeks kättesaadavaks riigipõhised võrdõiguslikkuse analüüsi aruanded ja et need lisataks kõigi kolmandatesse riikidesse saadetavate Euroopa Parlamendi delegatsioonide taustateabesse;

59.  soovitab Euroopa Parlamendil vaadata tulevased GAP II rakendusaruanded korrapäraselt (võimaluse korral iga kahe aasta järel) läbi;

Peamised soovitused tulevaseks aruandluseks

60.  toonitab vajadust lihtsustatud aruandlusmeetodi järele, mis hoiaks bürokraatia miinimumtasemel; nõuab, et tulevased rakendusaruanded töötataks välja ja avaldataks lühema aja jooksul; nõuab veebipõhise aruandluse väljatöötamist, selgeid mudeleid ja juhiste avaldamist, et hõlbustada delegatsioonide tööd;

61.  rõhutab naiste kaasamise ja esindatuse vajalikkust kestliku arengu jaoks olulistes majandusvaldkondades; rõhutab, et ettevõtlusel on oluline osa naiste õiguste suurendamisel; nõuab sellega seoses suuremat toetust kohalikele VKEdele, eelkõige naisettevõtjatele, mikrolaenude andmise kaudu, et nad saaksid osa erasektoripõhisest majanduskasvust;

62.  rõhutab vajadust toetada partnerriikides statistilise suutlikkuse ja statistikamehhanismide tugevdamist ning tehnilise ja finantsabi tõhusat koordineerimist, et võimaldada paremini mõõta, seirata ja hallata soolise aspekti arvestamise valdkonnas saavutatud tulemusi;

63.  palub komisjonil koguda sooliselt eristatud andmeid ELi rahastatavate, naiste mõjuvõimu suurendamist käsitlevate programmide rakendamisel;

64.  märgib, et lisaks usaldusväärsele soolise aspekti arvestamise poliitikale on vaja ka aruandlust konkreetsete praktiliste meetmete kohta, eelkõige sellistes tundlikes valdkondades nagu seksuaal- ja reproduktiivtervis, millega mõõta tõelist mõju naiste ja tütarlaste, kuid ka meeste ja poiste elule;

65.  tuletab aga meelde, et soolist võrdõiguslikkust käsitlevad andmed tähendavad enamat kui sooliselt eristatud andmete kogumist, ja nõuab andmekogumise täiustamist, et võimaldada kvalitatiivselt analüüsida naiste olukorda, näiteks seoses töötingimustega;

66.  rõhutab vajadust suurendada võrdõiguslikkuse analüüsi usaldusväärsust, ühtlustades ELi delegatsioonide kogutud andmeid nii, et neid saaks võrrelda;

67.  märgib, et on vaja konsulteerida rahvusvaheliste ja riiklike partnerite, akadeemiliste ringkondade, mõttekodade ja naisorganisatsioonidega, aga ka tagada, et nende panust ja oskusteavet kasutatakse soolist võrdõiguslikkust käsitlevate ELi rahastatavate tegevuste ja programmide järelevalves;

68.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid on kohustatud austama ELi rändepoliitika rakendamisel ja väljatöötamisel tütarlaste ja naiste kui rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate õigusi; nõuab sellega seoses, et hinnataks uuesti operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia osalemist Liibüa rannikuvalves, võttes arvesse teateid süstemaatilise naistevastase seksuaalse vägivalla kohta Liibüa territooriumil asuvates kinnipidamiskeskustes;

69.  märgib, et sageli ei mõisteta soolise aspekti arvestamise kontseptsiooni ikka veel piisavalt ja vaja on paremat kvalitatiivset aruandlust, mis võimaldaks hinnata GAPi rakendamist olemasolevates poliitikameetmetes ja projektides; juhib tähelepanu vajadusele siduda tõelised eesmärgid ja tegevusvaldkonnad selgete ja konkreetsete viitepunktide ja range ajakavaga ning sellele, et andmete kvalitatiivne hindamine peab näitama tõelist mõju, mida rakendatud meetmed on abisaavatele riikidele avaldanud, eesmärgiga tagada, et GAP II toimib tõelise prioriseerimise ja poliitika rakendamise mehhanismina, mitte pelgalt sisemise teavitusvahendina;

o
o   o

70.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 349, 17.10.2017, lk 50. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0026. (3) https://www.ilga-europe.org/sites/default/files/Attachments/report_on_the_implementation_of_the_eu_lgbti_guidelines_2016.pdf (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0365.