Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2259(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0162/2018

Esitatud tekstid :

A8-0162/2018

Arutelud :

PV 30/05/2018 - 28
CRE 30/05/2018 - 28

Hääletused :

PV 31/05/2018 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0240

Vastuvõetud tekstid
PDF 167kWORD 68k
Neljapäev, 31. mai 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi noortestrateegia rakendamine
P8_TA(2018)0240A8-0162/2018

Euroopa Parlamendi 31. mai 2018. aasta resolutsioon ELi noortestrateegia rakendamise kohta (2017/2259(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 14, 15, 21, 24 ja 32,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille EL ratifitseeris 2010. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ(1),

–  võttes arvesse nõukogu resolutsiooni Euroopa Liidu noorte töökava (2016–2018) kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni hinnangut ELi noortestrateegiale(6),

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020)(7),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni programmi „Erasmus+“ tuleviku kohta(8),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ) kohta(9),

–  võttes arvesse ELi haridusministrite 17. märtsi 2015. aasta mitteametlikul kohtumisel Pariisis vastu võetud Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu,

–  võttes arvesse nõukogus 23. novembril 2015. aastal vastu võetud nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta(10),

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2015. aasta teatist „Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta. Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“ (COM(2015)0408),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2018. aasta teatist digiõppe tegevuskava kohta (COM(2018)0022),

–  võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi noorsoostrateegia (2013–2015) hindamise kohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitust praktika kvaliteediraamistiku kohta(13),

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. novembri 2008. aasta resolutsiooni CM/Res(2008)23 Euroopa Nõukogu noortepoliitika kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 31. mai 2017. aasta soovitust CM/Rec(2017)4 noorsootöö kohta,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(14),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu(15),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee arvamust „Euroopa koostöö noortevaldkonnas (2010–2018)“(16),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni kultuuridevahelise dialoogi, kultuurilise mitmekesisuse ja hariduse rolli kohta ELi põhiväärtuste edendamisel(17),

–  võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi avaldatud noortepoliitika variaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi resolutsiooni ELi noortestrateegia kohta(18),

–  võttes arvesse Euroopa noorte teabe- ja nõustamisameti (ERYICA) seisukohavõttu „Engage. Inform. Empower“ (Kaasa. Teavita. Võimesta),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8‑0162/2018),

A.  arvestades, et majanduslanguse negatiivne mõju noorte väljavaadetele oma täit potentsiaali välja arendada on jätkuvalt tuntav kogu Euroopa Liidus;

B.  arvestades, et paljudes, eriti Lõuna-Euroopa liikmesriikides, ei ole veel saavutatud mitmete noortega seotud näitajate (näiteks tööhõive, heaolu ja sotsiaalkaitse) kriisieelseid tasemeid;

C.  arvestades, et kogu ELis toimub ilmne erinevuste vähenemine piirkondlikul tasandil; arvestades, et paljudes piirkondades on tööhõive määr endiselt allpool kriisieelset taset;

D.  arvestades, et noorte töötus on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud, kuigi see oli Eurostati andmetel 2018. aasta jaanuaris 16,1 % ja mõnes liikmesriigis isegi üle 34 %; arvestades, et võrreldes 2008. aasta näitajatega (15,6 %) näeme, et töötuse määr on tõusnud; arvestades, et need arvud näitavad, et noorte potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ei ole olemas kõigile ühtmoodi sobivat lahendust; arvestades, et äärsepoolseimates piirkondades on noorte töötuse määr murettekitavalt kõrge ning mõnes neist, näiteks Mayotte’is, on see üle 50 %;

E.  arvestades, et sotsiaal‑majanduslik kriis mõjutab kõige enam ebasoodsas olukorras olevaid rühmi – rahvusvähemusi, erivajadustega inimesi, naisi, seksuaalvähemusi, rändajaid ja pagulasi, kellel on raske tööturule pääseda ning saada juurdepääsu kultuurile, sotsiaalteenustele ja haridusele;

F.  arvestades, et haridus aitab vähendada sotsiaal‑majandusliku ebavõrdsuse mõju, pakkudes oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelise ülekandumise vähendamiseks;

G.  arvestades, et üldine vähene investeerimine noortesse ja noorte õigustesse takistab noortel oma õigusi nõuda, kasutada ja kaitsta ning aitab kaasa selliste nähtuste süvenemisele nagu vähenev elanikkond, haridussüsteemist varakult lahkumine, vähesed töö- ja kutseoskused, hiline sisenemine tööturule, majandusliku sõltumatuse puudumine, sotsiaalkindlustussüsteemide võimalikud tõrked, laialtlevinud ebakindel tööhõive ja sotsiaalne tõrjutus;

H.  arvestades, et noorte probleemid tööhõives, hariduses ja koolituses, samuti sotsiaalses ja poliitilises kaasatuses ei ole ühetaolised, kuna mõnda rühma mõjutavad need ebaproportsionaalselt rohkem kui teisi; arvestades, et vaja on rohkem jõupingutusi, et toetada inimesi, kes on tööturust kõige kaugemal või sellest täiesti eraldatud;

I.  arvestades, et elukohalähedaste koolide ja haridusasutuste säilimine kõikides Euroopa piirkondades on noorte väljaõppe parandamiseks keskse tähtsusega ning EL peaks piirkondi selle ülesande täitmisel igati toetama;

J.  arvestades, et haridusel, kultuuridevahelisel dialoogil, strateegilisel teabevahetusel ja liikmesriikidevahelisel tihedamal koostööl on keskne tähtsus noorte tõrjutuse ja radikaliseerumise ennetamisel ning nende vastupanuvõime suurendamisel;

K.  arvestades, et noored peaksid olema aktiivselt kaasatud kõigi neid mõjutavate poliitikameetmete kavandamisse, väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse; arvestades, et 57 % ELi noorteorganisatsioonidest on seisukohal, et nende eksperditeadmisi ei võeta noortepoliitika väljatöötamisel arvesse(19);

L.   arvestades, et täieliku õiguspärasuse saavutamiseks on oluline, et noorteorganisatsioonid tagaksid noorte piisava esindatuse ja kaasatuse;

M.  arvestades, et kuigi ELi noortestrateegia on muutuv ja pidevalt täiendatav strateegia, on selle eesmärgid jätkuvalt väga lennukad ja ulatuslikud; arvestades, et puuduvad nõuetekohaselt kindlaks määratud võrdlusnäitajad;

N.  arvestades, et ELi noortestrateegias 2010–2018 rõhutatakse noorte ja poliitikakujundajate vahelise struktureeritud dialoogi vajalikkust;

O.  arvestades, et ELi noortestrateegia lõppeesmärk on pakkuda rohkem võimalusi ja tagada kõigile noortele eurooplastele võrdsed võimalused;

P.  arvestades, et kohaliku, piirkondliku, riigi ja ELi tasandi majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika sihtotstarbelisema kasutamise, noortepoliitika asjakohasema, tõhusama ja parema koordineerimise ning paranenud ja kättesaadava hariduse abil tuleks noori aidata nende praeguste tõsiste probleemide lahendamisel ja tulevikus nende ees seisvate väljakutsetega toime tulekul ning neile tuleks selleks anda suurem mõjuvõim;

Q.  arvestades, et viimastel aastatel on EL oma noortestrateegia raames käivitanud mitmesuguseid algatusi, nagu noorte tööhõive algatus ja noortegarantii, mille eesmärk on luua kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kaasatust, võimestamist ja aktiivset osalemist ühiskonnas;

R.  arvestades, et noorsoovaldkonnas on tarvis ELi meetmeid edendada, kaasates noorte mõõtme praegustesse ja tulevastesse kavadesse ning kehtestades selle kõikides peamistes poliitikavaldkondades, nagu majandus, tööhõive, sotsiaalvaldkond, ühtekuuluvus, tervishoid, naised, ühine otsustamine, ränne, kultuur, meedia ja haridus;

S.  arvestades, et erinevates poliitikavaldkondades ja institutsioonides on vaja tulevase Euroopa noortestrateegia rakendamist koordineerida;

T.  arvestades, et noortepoliitika vallas otsuste langetamisel tuleb silmas pidada ka soo aspekti, võttes arvesse eriti erinevate kultuuriliste ja religioossete seostega noorte naiste ja tütarlaste eriprobleeme ja -olukorda; arvestades, et noortepoliitikasse tuleks kaasata sellised konkreetsed sootundlikud meetmed nagu naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ennetamine, soolist võrdõiguslikkust käsitlev haridus ja seksuaalharidus; arvestades, et naistel on meestega võrreldes keskmiselt 1,4 korda suurem tõenäosus mitte töötada, õppida ega kutseoskusi omandada(20), ning et vaja on jätkata jõupingutusi noorte naiste (eriti raseduspuhkuse lõpetanute ja üksikemade), koolist väljalangenute, madala kvalifikatsiooniga inimeste, puuetega noorte ja kõigi diskrimineerimisohus olevate noorte tööturul osalemise taseme tõstmiseks;

U.  arvestades, et noorte ühiskonnas osalemise suurendamiseks on tarvis pidevaid jõupingutusi, eriti puuetega isikute, rändajate, pagulaste, mitteõppivate ja mittetöötavate noorte ning sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate noorte puhul;

V.  arvestades, et haridus on keskne tegur sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel ning oskustesse ja pädevustesse investeerimine on seepärast ülioluline, et vähendada kõrget töötuse määra, eriti mitteõppivate ja mittetöötavate noorte hulgas;

W.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse nõudeid, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamise, sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega;

X.  arvestades, et Euroopa noortestrateegia lõi hea aluse viljakaks ja tulemuslikuks koostööks noorsoovaldkonnas;

Y.  arvestades, et Euroopa noortestrateegia (2010–2018) viimase kolmeaastase tsükli eesmärkide saavutamist ei ole võimalik nõuetekohaselt ja täpselt hinnata ning eri liikmesriikide vastavate olukordade võrdlemine on väga raske, kuna vahe-eesmärgid ja näitajad puuduvad ning rakendamisvahendid kattuvad;

Z.  arvestades, et karjäärinõustamine ja juurdepääs teabele nii tööhõive- kui ka haridusvõimaluste kohta on olulised edasise haridusalase arengu ja tööturule suundumise jaoks;

AA.  arvestades, et noortestrateegia eesmärkide kehtestamisel ning selle rakendamisel ja hindamisel peab EL tegema tihedat koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega;

Noorte probleemid ja praegusest ELi noortepoliitika kujundamise protsessist saadud õppetunnid

1.  tõdeb kahetsusega, et pikaajalistel kokkuhoiumeetmetel, eriti hariduse, kultuuri ja noortepoliitika rahastamise vähendamisel, on olnud noortele ja nende elutingimustele negatiivne mõju; hoiatab, et noori, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevaid, näiteks puuetega noori, noori naisi, rahvusvähemusi, seksuaalvähemusi ja erivajadustega noori mõjutab oluliselt ebavõrdsuse kasv ning tõrjutuse, ebakindluse ja diskrimineerimise oht;

2.  avaldab heameelt noorsoovaldkonnas tehtud Euroopa koostöö tulemuste üle, mis on näidanud Euroopa suutlikkust lahendada enamiku eurooplaste ees seisvaid probleeme ja toetada liikmesriikide poliitikakujundajaid, tagades neile eksperditeadmised, soovitused ja legitiimsuse ning mobiliseerides edukalt rohkem ELi rahalisi vahendeid;

3.  peab avatud koordinatsiooni meetodit noortepoliitika kujundamisel asjakohaseks, kuid siiski ebapiisavaks vahendiks, mida tuleb täiendada muude meetmetega; kordab oma üleskutset tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid noortega seotud küsimustes kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil; julgustab liikmesriike leppima kokku selged näitajad ja võrdlusalused, et jälgida, mida on saavutatud;

4.  tunnustab Euroopa noortestrateegia häid tulemusi, mis on saavutatud sektoriülese töö arendamisega ja struktureeritud dialoogi rakendamisega noorte osalemise tagamiseks, ning on veendunud, et tuleb parandada asjaomaste osapoolte ja sidusrühmade üldist teadlikkust Euroopa noortestrateegia eesmärkidest ja vahenditest; märgib, et eeskätt struktureeritud dialoogil kasutatud alt üles lähenemisviis on lisaväärtus, mida tuleks säilitada; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles võtma uue strateegia väljaarendamisel arvesse struktureeritud dialoogi kuuendat tsüklit, milles keskendutakse uue strateegia väljatöötamisel ELi noortestrateegia tulevikule;

5.  soovitab kaasata noortepoliitikasse piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, eriti liikmesriikides, kus nad on selles valdkonnas pädevad;

6.  kiidab heaks ELi noorte toetamiseks mõeldud poliitilised algatused, eriti Euroopa noortesse investeerimise, Euroopa solidaarsuskorpuse ja noorte tööhõive algatuse; on aga seisukohal, et need vahendid tuleks paremini Euroopa noortestrateegiaga ühendada ja peaksid põhinema alt üles lähenemisviisil; palub seepärast komisjonil ühendada süstemaatiliselt kõik noortega seotud poliitikaettepanekud üldise strateegiaga ja kaasata kõik asjakohased sidusrühmad, näiteks sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, lähtudes pikaajalisest ja terviklikust käsitlusest ja hästi määratletud horisontaalse tasandi eesmärkidest;

7.  nõuab, et komisjon moodustaks tulevase Euroopa noortestrateegia elluviimise kooskõlastamiseks valdkonnaülese töörühma, milles osaleksid ELi institutsioonid, sealhulgas Euroopa Parlament, liikmesriigid ja kodanikuühiskond, eelkõige ametiühingud ja noorteorganisatsioonid;

8.  kutsub komisjoni üles looma tõhusad teenistustevahelised kooskõlastamisvahendid ja määrama noorteküsimuste peavoolustamise probleemidekompleksi eest vastutama ühe komisjoni asepresidentidest;

9.  õhutab liikmesriike tuginema noori käsitlevate õigusaktide koostamisel Euroopa sotsiaalõiguste sambale;

10.  rõhutab, kui tähtis on haiguste ennetamiseks edendada tervislikku eluviisi, ning peab vajalikuks noorte täpset teavitamist ja abistamist seoses selliste tõsiste vaimse tervise probleemidega nagu tubaka, alkoholi ja narkootikumide tarbimine ja nendest tekkiv sõltuvus;

11.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on, et komisjon hindaks liikmesriikides noortestrateegia rakendamist, et võimaldada kohapeal rohkem kontrolle ja järelevalvet; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks iga liikmesriigi või piirkonna eripära arvestades ELi noortestrateegia eesmärgid, mida saab kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata; kutsub komisjoni üles suurendama noori tööeluks ette valmistavate programmide ja meetmete rahastamist;

Noorte hääle kuuldavaks tegemine Euroopa noortestrateegias

12.  soovitab, et tulevane Euroopa noortestrateegia peaks olema kaasav ning keskenduma noortele ja heaolu suurendamisele, peaks kajastama kõigi Euroopa noorte vajadusi, püüdlusi ja mitmekesisust ning seejuures laiendama nende juurdepääsu uut tehnoloogiat hõlmavatele loomevahenditele;

13.  on veendunud, et EL peaks väljendama solidaarsust noortega ja andma neile jätkuvalt mõjuvõimu ühiskonnas osalemiseks ning arendama selleks konkreetseid meetmeid (vabatahtliku töö edendamine, noorsootöö toetamine, uute, eelkõige uue tehnoloogiaga seotud vahendite väljatöötamine) ning ühtlasi edendama solidaarsusel, kogukondade kaasamisel, vabal ruumil ja demokraatlikul dialoogil põhinevaid mõttevahetusi; tunnistab seetõttu noorteühenduste tähtsust, sest need soodustavad isiklikku arengut ja aktiivse kodanikutunde väljakujunemist; kutsub liikmesriike üles hõlbustama noorte aktiivset osalemist vabatahtlike organisatsioonides; rõhutab, et noorte ulatuslikum osalemine ühiskonnas, mis on iseenesest oluline saavutus, võib saada ka suurema poliitikas osalemise lähtepunktiks;

14.  rõhutab sellega seoses mitteformaalse ja informaalse õppe ning spordis ja vabatahtlikus tegevuses osalemise tähtsust kodaniku-, sotsiaalsete ja kultuuridevaheliste pädevuste ja oskuste arendamise soodustamiseks noorte eurooplaste seas;

15.  palub liikmesriikidel luua vabatahtliku tegevuse jaoks sobivad riiklikud õigusraamistikud ja rahalised vahendid;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid innustaksid noori, eelkõige neid, kellel on vähem võimalusi ja kes ei kuulu ametlikesse organisatsioonistruktuuridesse, aktiivselt ja kriitiliselt avalikus elus osalema ning olema valmis osalema poliitikakujundamisel, nii et noored saaksid mõjutada nende elu puudutavaid otsuseid; selleks tuleb noortele pakkuda nii veebipõhiseid kui ka muid demokraatlikke abivahendeid ning seejuures arvestada sotsiaalmeedia ohtude ja piirangutega, samuti kaasata sobivaid sidusrühmi, näiteks sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja noorteorganisatsioone noortepoliitika kujundamisse, elluviimisse, jälgimisse ja hindamisse;

17.  kutsub liikmesriike üles julgustama noori osalema täiel määral valimisprotsessis;

18.  väljendab vajadust jätkata järgmise Euroopa noortepoliitika koostööraamistiku raames noorte ja otsusetegijate vahelist struktureeritud dialoogi; on veendunud, et struktureeritud dialoogi raames tuleks süstemaatiliselt jõuda arvukamate ja erinevate noorterühmadeni, ning märgib, et selle tagamiseks tuleks tagada piisav rahaline tugi riiklikele ja üleeuroopalistele töörühmadele; kutsub liikmesriike üles ergutama riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikakujundajate osalust noortega peetavas struktureeritud dialoogis;

19.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid oma raamatupidamisaruannete esitamisel ja noorte kestlike tööhõivevõimaluste edendamiseks mõeldud rahaliste vahendite kasutamisel läbipaistvuse põhimõtet; kordab seejuures, kui oluline on, et liikmesriigid esitaksid nõudmise korral üksikasjaliku teabe nende noorte olukorra kohta;

20.  juhib tähelepanu süstemaatiliste uuenduste ja usaldusväärsete andmete puudumisele Euroopa noortestrateegia rakendamisel; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon edendaksid tihedamat koostööd riiklike ja piirkondlike statistikaametite vahel seoses niisuguste noori käsitlevate asjakohaste ja ajakohastatud statistiliste andmete esitamisega, mis on olulised rakendatava strateegia edukuse taseme hindamiseks; on seisukohal, et sellised statistilised andmed tuleb lisada kord kolme aasta jooksul esitatavatele aruannetele;

21.  tuletab meelde, et praegu väheneb noorte osalemine riiklikel ja kohalikel valimistel ning et noored vajavad poliitilisi kohustusi ja peaksid nägema oma tegude tulemusi; tuletab meelde, et oma keskkonnas ja kohalikes kogukondades poliitikas osalemise kogemise võimalus juba varases eas on oluline selleks, et noortest saaksid aktiivsed kodanikud ja nad tunneksid ennast rohkem Euroopa kodanikena; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles õhutama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tagama, et noored ja noorteorganisatsioonid saaksid täielikult ja tõhusalt osaleda ja oleksid kaasatud valimis- ja otsustusprotsessidesse;

22.  kutsub liikmesriike üles lülitama riiklikud noortenõukogud Euroopa noortestrateegia järelevalve- ja rakenduskomiteedesse;

23.  rõhutab potentsiaali, mis on tehnoloogial noorteni jõudmiseks, ja kutsub ELi üles tugevdama noorte võimet osaleda ühiskonnas e‑platvormide kaudu;

24.  märgib kahetsusega, et hoolimata komisjoni pidevatest püüetest teavitada noori erinevate liidu programmide toel pakutavatest võimalustest leiavad paljud noored endiselt, et nende juurdepääs neile programmidele on raskendatud; nõuab, et komisjon täiustaks oma teavitusvahendeid;

Võrdsed võimalused, et tagada kestlik osalemine tööturul

25.  avaldab suurt muret jätkuvalt kõrge noorte töötuse taseme pärast kogu ELis, eriti Lõuna-Euroopas; tuletab meelde, et tagada tuleks kvaliteetsete töökohtade loomine ja kvaliteetne tööhõive ning see peaks olema keskne noortega seotud ülesanne, ja nõuab sellega seoses meetmeid, mille abil hõlbustada noorte üleminekut koolist tööellu, tagades kvaliteetse praktika ja väljaõppe; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama struktuurseid tööturureforme, õiglasi töötingimusi ja -tasusid, tagamaks, et tööellu astuvaid noori ei diskrimineeritaks; toonitab, kui oluline on määratleda uute tööhõivevormide ja õiglase kutsepraktika puhul sotsiaalõigused ning tagada sotsiaaldialoog;

26.  toonitab, et kõigi mitteõppivate ja mittetöötavate noorteni jõudmiseks on oluline, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused võtaksid kohandatud meetmeid ja pakuksid individuaalset tuge; tuletab meelde vajadust kaasata kohalikud sidusrühmad, näiteks sotsiaalpartnerid, ametiühingud, kodanikuühiskond ja noorteorganisatsioonid;

27.  väidab, et tuleks võtta erimeetmeid, et tegeleda noorte naiste ebakindla seisundiga tööturul, pöörates erilist tähelepanu soolisele palgalõhele ja naiste üleesindatusele ebatüüpilistes tööhõivevormides, mille puhul puudub sotsiaalkaitse;

28.  toonitab vajadust edendada nende töötajate õiglasi töötingimusi ja piisavat sotsiaalkaitset, kes töötavad nn uutes tööhõivevormides ja kelle seas on ebaproportsionaalselt palju noori;

29.  on veendunud vajaduses võtta meetmeid ka noorte sisserändajate tööturule integreerimiseks, järgides täiel määral võrdse kohtlemise põhimõtet;

30.  rõhutab, et kaasav noortepoliitika peaks kaitsma ja edendama sotsiaalprogramme, millega hõlbustatakse poliitikas ja kultuuris osalemist; on lisaks veendunud, et noorte sotsiaalse heaolu seisukohalt on oluline inimväärne ja reguleeritud töö, mis põhineb kollektiivlepingutel, kindlatel töösuhetel, piisaval töötasul ning kvaliteetsetel ja kõigile kättesaadavatel avalikel teenustel; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada õiglasi töötingimusi ning piisavat sotsiaalkaitset, seda ka tööhõive uute vormide puhul;

31.  tuletab meelde, et tööhõive ja ettevõtlus kuuluvad ELi noortestrateegias (2010–2018) loetletud kaheksa prioriteedi hulka; rõhutab, et noorsootöö ja mitteformaalne õppimine, eriti kui seda arendatakse noorteorganisatsioonide raames, on noorte potentsiaali, sealhulgas ettevõtlusoskuste arendamisel tähtsal kohal, võimaldades neil omandada väga laialdasi pädevusi, mis võivad suurendada nende võimalusi tööturul;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi, laiendama ja suurendama investeeringuid kutsehariduse ja -õppe sektorisse ning tutvustama seda kui köitvat valikuvõimalust;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning investeerima uutesse noorte loomingulisuse ja täispotentsiaali arendamise võimalustesse, toetama noorte ettevõtlust ning edendama noorte sotsiaalset kaasamist nende kogukondade hüvanguks;

34.  palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada noorte ja tööhõive puhul õigustepõhist käsitlust; kutsub liikmesriike üles tagama, et noortel oleks juurdepääs kvaliteetsetele praktika- ja töökohtadele, mis kaitseksid nende õigusi, sh õigust stabiilsele töökohale, mis tagab elatise, sotsiaalkaitse ning väärika ja iseseisva elu;

35.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teostaksid järelevalvet ettevõtjate üle, kes pakuvad järjestikuseid praktikavõimalusi ilma järgneva tööpakkumiseta, tagamaks, et töökohti ei asendata nn praktikakohtadega;

36.  avaldab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse meetmetega on toetatud enam kui 1,6 miljonit noort(21); rõhutab, et vaja on rohkem tegusid ja rahaliste kohustuste võtmist; rõhutab vajadust parandada tegelemist mitmesuguseid takistusi kogevate mitteõppivate ja mittetöötavate noortega ning parandada noortegarantii raames tehtavate pakkumiste kvaliteeti, määrates kindlaks selged kvaliteedikriteeriumid ja -nõuded, mis hõlmavad sotsiaalkaitse kättesaadavust, miinimumsissetulekut ja töötajate õigusi; palub liikmesriikidel sisuliselt parandada järelevalve-, aruandlus- ja toimivussüsteeme ning tagada, et noorte tööhõive algatuse vahendid täiendaksid ja mitte ei asendaks riiklikke rahastamisvahendeid;

37.  rõhutab lisaks vajadust tegeleda mentorluse ja juhendamise kvaliteediga, tegeliku individuaalse koolituse, praktika või töö kvaliteedi ja asjakohasusega ning samuti tulemuste kvaliteediga, võrreldes seatud eesmärkidega; toonitab sellega seoses vajadust tagada, et noorte tööhõive algatuse raames kohaldataks juba olemasolevaid kvaliteediraamistikke, näiteks Euroopa kvaliteediraamistikku; on seisukohal, et noored peaksid olema kaasatud ka pakkumiste kvaliteedi järelevalvesse;

38.  tuletab meelde, et mitteõppivate ja mittetöötavate noorte tööturule integreerimise meetmeid, sh kvaliteetset tasustatud praktikat, õppepraktikat või õpipoisiõpet, tuleb noorte tööhõive algatuse või tulevaste ELi vahendite kaudu rahaliselt toetada ning nendega ei tohi mingil moel töökohti asendada ega noori töötajaid väärkohelda;

39.  märgib, et noorte seas ettevõtliku meelelaadi toetamine on prioriteet ning et noorte ettevõtluse edendamiseks on formaalsed ja mitteformaalsed haridussüsteemid kõige tõhusamad meetmed; toonitab, et ettevõtlus on vahend noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ning innovatsiooni ergutamiseks; on seetõttu veendunud, et Euroopa noortestrateegia peaks toetama noorte ettevõtluse jaoks sobiva keskkonna kujundamist;

40.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatuse peamine eesmärk on jõuda mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, ning seetõttu nõuab tungivalt liikmesriikidelt suuremaid pingutusi selliste noorte (eriti kõige kaitsetumate, näiteks puuetega noorte) väljaselgitamiseks ja nendega tegelemiseks, võttes arvesse nende erivajadusi;

41.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles looma haridus- ja koolitusvaldkonnas uuenduslikke ja paindlikke toetusi andekate ning kunsti ja spordi alal võimekate õpilaste toetamiseks; toetab liikmesriike, kes püüavad luua stipendiumikavasid akadeemiliselt võimekatele ning spordi ja kunsti alal andekatele õpilastele;

42.  toonitab, et 38 %‑l noortest on raskusi teabe saamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et oluline on tagada noorte suunamise ja toetamise ning nende õigustest ja võimalustest teavitamise ühine käsitlus;

43.  rõhutab lisaks vajadust keskenduda noorte tööhõive algatuses mitte üksnes kõrgelt haritud mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele, vaid ka madala kvalifikatsiooniga, passiivsetele ning avalikes tööturuasutuses arvele võtmata noortele;

44.  rõhutab, et hoolimata töötuse kõrgest määrast on tööjõu liikuvus ELis endiselt väike; juhib seetõttu tähelepanu töötajate liikuvuse olulisusele konkurentsivõimelise tööturu jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama selle saavutamiseks piiriüleseid ameti- ja kutsealaseid võimalusi;

45.  kordab, kui tähtis on, et üle 55‑aastased täiskasvanud annaksid noortele töökohtades väljaõpet; toetab koos komisjoniga selliste programmide loomist, mis võimaldavad niisuguste isikute järkjärgulist tööturult lahkumist enne pensioniea kättejõudmist, minnes esmalt üle osalisele tööajale, mille raames nad koolitavad ka noori ja aitavad neil järk-järgult töökohta integreeruda;

46.  märgib ettevõtjate olulisust oskuste omandamise ja noortele töökohtade loomisega seotud küsimustes; märgib, et haridus ja koolitus ettevõtluse edendamisega seotud valdkondades võib soodustada pikaajalist arengut, Euroopa konkurentsivõime edendamist ja töötuse vastu võitlemist;

47.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid esitaksid oma tegevuskavades teavet võetavate meetmete oodatava mõju kohta; rõhutab seepärast, kui oluline on saada liikmesriikidelt tagatisi selle kohta, et kehtestatud meetmed on tööhõivet tulemuslikult suurendanud; kordab vajadust hinnata rakendatavate poliitikameetmete jätkusuutlikkust;

Kestlik areng: noorte tulevik

48.  on kindlalt veendunud, et kvaliteetne formaalne, mitteformaalne ja informaalne haridus ja koolitus on inimeste põhiõigus; on seepärast seisukohal, et igal tasemel kvaliteetse hariduse kättesaadavus tuleks tagada kõigile eurooplastele sõltumata nende sotsiaal-majanduslikust olukorrast, rahvusest, soost ning füüsilistest või kognitiivsetest puuetest; rõhutab formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse tähtsust noortele vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste andmisel, et nad saaksid olla pühendunud kodanikud ja osaleda Euroopa projektis; kutsub seepärast liikmesriike üles kujundama konkreetseid poliitikameetmeid ning soovitab väärtustada koolide õppekavades loomingulist ja kunstiharidust võrdväärselt teaduslike ja tehnoloogiliste distsipliinidega;

49.  toonitab hariduse kaasajastamise olulisust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama uute oskuste ja pädevuste (näiteks kodakondsus, kriitilise mõtlemise võime ja ettevõtlik meelelaad) lisamist haridusse ning edendama uue, hariduses osalemist ja selle kättesaadavust suurendava abivahendi väljatöötamist;

50.  on väga mures eriti terava laste vaesuse probleemi pärast, mis mõjutab ELis kuni 25 miljonit last (üle 26,4 % kõigist alla 18‑aastastest eurooplastest) peredes, kes kannatavad igapäevaselt piisava sissetuleku ja põhiteenuste puudumise tõttu; on veendunud, et noortepoliitika võib toetada näiteks laste- ja perepoliitikat;

51.  tunneb sügavat muret haridussüsteemist varakult lahkumise nähtuse pärast ning nõuab, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke silmas pidades tuleb leida sellele probleemile asjakohased lahendused;

52.  õhutab komisjoni toetama algatusi, mille eesmärk on edendada aktiivset ja kriitilist kodanikupositsiooni, austust, sallivust, väärtusi ja kultuuridevahelist õpet, ning juhib sellega seoses tähelepanu selliste ELi programmide nagu Erasmus+, Loov Euroopa ja Kodanike Euroopa kesksele tähtsusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama võimalusi dialoogiks noortega mitmesugustel eri teemadel, nagu seks, sugu, poliitika, solidaarsus ja keskkond, õigus, ajalugu ja kultuur;

53.  on kindlalt veendunud, et kirjaoskus, sh digitaalne ja meediakirjaoskus, arvutusoskus ja põhioskused, mis toimivad noorte sõltumatuse ja lootustandva tuleviku tagamise peamise vahendina, peavad olema prioriteediks nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil; nõuab seetõttu komisjonilt ja liikmesriikidelt suuremaid jõupingutusi, et tagada kõigile põhilised õppimisoskused ja põhipädevused;

54.  kutsub komisjoni üles ergutama formaalse hariduse ja informaalse õppe algatusi, mis toetavad noorte seas innovatsiooni, loomingulisust ja ettevõtlust ning edendavad eri rühmadesse kuuluvate noorte ühtekuuluvust ja üksteisemõistmist;

55.  märgib sellega seoses murega, et vähese või probleemse kirjaoskusega, sh funktsionaalse, digitaalse ja meediakirjaoskusega Euroopa kodanike arv on jätkuvalt kõrge, mis raskendab tõsiselt piisavat osalemist avalikus elus ja tööturul;

56.  tuletab meelde, et Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega kinnitatakse, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad kõigil ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule; rõhutab seetõttu, kui oluline on aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku uuel programmitöö perioodil seada prioriteediks ja tagada sotsiaalsed investeeringud haridusse ja koolitusse;

57.  on kindlalt veendunud, et Euroopa noortestrateegia järelevalveks tuleks kasutada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kasutusele võetud sotsiaalset tulemustabelit; palub komisjonil võtta Euroopa noortestrateegia järelevalve jaoks kasutusele konkreetne kogum sellistest näitajatest nagu haridus, oskused ja elukestev õpe, sooline võrdõiguslikkus tööturul, tervishoid, digitaalteenuste kättesaadavus, elutingimused ja vaesus;

58.  rõhutab perede ja õpetajate keskset rolli koolikiusamise ja küberkiusamise all kannatavate noorte toetamisel; nõuab tungivalt komisjonilt ja liikmesriikidelt meetmeid, et välja juurida sellised käitumismallid, mis mõjutavad noorte vaimset heaolu, eeskätt arendades juba algkoolist alates välja piisavad digitaaloskused, nagu on ette nähtud digiõppe tegevuskavas;

59.  väidab, et hariduse, noorte ja spordi valdkonna meetmete tulemuslikkuse suurendamiseks tuleb rahvusvaheliste uuringute põhjal välja töötada ühtsed eesmärgid ja vahendid poliitika mõju mõõtmiseks;

60.  toonitab stressi kahjulikku mõju noorte heaolule nii koolis, väljaõppel ja tööturul kui ka eraelus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima vaimse tervise programmidesse ja innustama asjakohaseid osapooli noori selles vallas abistama;

61.  toonitab noorte eurooplaste vaimse ja füüsilise heaolu tagamise olulisust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama koolivälist sportimist ning suurendama noorte teadlikkust toitumisalaste kampaaniate abil;

62.  toonitab kultuuridevahelise dialoogi edendamise tähtsust spordis, muu hulgas noori ning pagulasi ja rändajaid kaasavate platvormide abil;

63.  on veendunud, et noortepoliitika keerukust ja selle mõju silmas pidades tuleb stimuleerida teaduskoostööd, et töötada välja empiiriliselt põhjendatud vastuseid ja sekkumismeetmeid ning ennetavaid lahendusi, mis edendavad noorte heaolu ja vastupidavust;

64.  rõhutab kultuuri tähtsust lisaks vägivalla, rassismi, radikaliseerumise ja sallimatuse vastu võitlemisele ka Euroopa identiteedi kujundamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kultuuri edendama ja sellesse investeerima ning tagama selle võrdse kättesaadavuse;

65.  rõhutab, et noorteorganisatsioonidel on noorte ühiskonnas osalemises ja sellesse kaasamises oluline osa; kutsub seetõttu liikmesriike üles noorteorganisatsioone toetama, tunnistama nende tähtsust pädevuste arendamisel ja ühiskonnaellu kaasamisel, toetama kõigil tasanditel noortekogude loomist ja tegema noortega koostööd;

66.  rõhutab mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise olulisust, kuna need on sotsiaalsel õiglusel ja võrdsetel võimalustel põhineva ühiskonna arenguks olulised ning soodustavad kodanikuoskuste arendamist ja eneseteostust; kahetseb, et tööandjad ja formaalse hariduse pakkujad ei tunnusta piisavalt mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskuste, pädevuste ja teadmiste väärtust ja asjakohasust; juhib tähelepanu sellele, et täiendavaks takistuseks on ELi riikides valideerimisel järgitavate lähenemisviiside puudulik võrreldavus ja sidusus; kutsub liikmesriike üles jätkama jõupingutusi mitteformaalse õppetegevuse käigus omandatud oskuste riikliku tunnustamis- ja valideerimissüsteemi rakendamiseks ja nende piisava rahastamise tagamiseks, tuletades meelde nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta;

Rahastamisvahendite parem koordineerimine ja kasutamine Euroopa noortestrateegia toetamiseks

67.  on seisukohal, et Euroopa noortestrateegia peaks järgima mitmeaastast finantsraamistikku ning olema kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja kõigi asjakohaste juhtalgatuste, programmide ning poliitikastrateegiatega, nii et vastavate asutuste vahel käivituks süstemaatiline dialoog, määratletaks selged sihid ja eesmärgid ning loodaks sobiv kooskõlastusmehhanism;

68.  tuletab meelde, et noorsooküsimustes saab EL kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ellu viia vaid liikmesriikide meetmeid toetavaid, koordineerivaid ja täiendavaid tegevusi; märgib, et oluline on ELi ja liikmesriikide rahastamisvahendite sidusus ning kutsub seetõttu komisjoni üles soodustama riiklike, piirkondlike ja kohalike algatuste koostoimet, et vältida dubleerivaid, kattuvaid ja korduvaid meetmeid.

69.  nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt suuremaid avaliku sektori investeeringuid hariduse ja noortega seotud küsimustesse;

70.  on kindlalt veendunud, et noortega seotud mitmesuguste algatuste ja poliitikastrateegiate, nt Erasmus+ programmi, noorte tööhõive algatuse ja programmi „Kodanike Euroopa“ toetamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oluliselt suurendada, et anda noortele rohkem võimalusi ning vältida tõrjutust;

71.  avaldab heameelt Euroopa solidaarsuskorpuse üle, mis on noorte eurooplaste solidaarsuse edendamiseks ning vabatahtliku tegevuse ja kaasava kodanikkonna kujundamiseks mõeldud programm; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et uut algatust tuleb uute vahendite abil korralikult rahastada ja mitte kasutada seda programmi kui võimalust võidelda noorte töötuse vastu;

72.  on kindlalt veendunud, et programm „Kodanike Euroopa“ peaks jätkuma, et edendada kodanikuaktiivsust, kodanikuharidust ja dialoogi ning tekitada Euroopa identiteedi tunne; nendib, et programmi vähest edukust on põhjustanud puudulik rahastamine; nõuab programmile eraldatud rahaliste vahendite olulist suurendamist;

73.  nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“; õhutab liikmesriike ja komisjoni investeerima selle programmi edendamisse koos kaubanduskodade, ettevõtjate ja noortega, ilma et nad seejuures eiraksid oma põhitegevusi;

74.  kinnitab oma toetust programmi „Loov Euroopa“ tõhustamisele, millega tagatakse kultuuri- ja loomevaldkonnas töötavatele noortele kunstnikele ja spetsialistidele spetsiaalsed liikuvusprogrammid;

75.  toonitab, kui oluline on Erasmus+ kui hädavajalik vahend aktiivsete ja pühendunud noorte kodanike kujundamiseks; on kindlalt veendunud, et Erasmus+ peaks olema suunatud kõigile, sealhulgas ka väiksemaid võimalusi omavatele noortele ning et programmi täispotentsiaali vallandamiseks peab järgmiseks Erasmus+ programmitöö perioodiks kavandatud ambitsioonikamate eesmärkidega kaasnema oluliselt suurem rahastamine, samuti tuleb lihtsustada menetlusi selliste elektrooniliste süsteemide abil nagu projekt „e‑Card“, mis võimaldavad juurdepääsu piiriülestele teenustele ja üliõpilaste andmetele;

76.  nõuab ELi noortestrateegia ning programmi „Erasmus+“ paremat ühildamist, viies kooskõlla nende rakendamise ajakavad, muutes Erasmus+ määrust nii, et see toetaks ühiste noortevaldkonna eesmärkide kaudu selgelt strateegia eesmärke, ning määrates kolmanda põhimeetme strateegia peamiseks rakendusvahendiks;

77.  rõhutab, et noorte tööhõive algatuse eelarve ei ole programmi eesmärkide täitmiseks piisav; nõuab seepärast järgmises mitmeaastases finantsraamistikus noorte tööhõive algatuse rahalise eraldise olulist suurendamist ning liikmesriikide riigieelarvetest noorte tööhõive programmidele vahendite eraldamist; toonitab lisaks vajadust tõsta abikõlblikkuse vanusepiiri 25‑lt aastal 29‑le, et paremini kajastada asjaolu, et paljud värsked ülikoolilõpetajad ja tööturule sisenejad on hilistes kahekümnendates;

78.  toetab noorte mõiste ühtlustamist, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtet, sätestades selleks kogu ELis kohaldatava vanusepiirangu; soovitab kõigil liikmesriikidel panustada selle mõiste ühtlustamisse ning selleks kõrvaldada saavutuste mõõtmist segavad takistused ja kehtestada rakendatavad meetmed;

79.  soovitab edendada ELi tulevast teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi integreeritud ja tõenduspõhiste meetmete ning ennetavate ja sekkumislahenduste väljatöötamiseks, mis edendaksid noorte heaolu ja vastupidavust;

80.  juhib tähelepanu järeldustele ja ohtudele, mis osutavad sellele, et liikmesriikide ametiasutused peavad komisjoni hallatavaid meetmeid (sealhulgas õpilasvahetuse programme) noortestrateegia nõuetele vastavaks ning et mõned liikmesriigid suunavad vahendeid ELi eelarvest toetust saavatest poliitikavaldkondadest mujale(22);

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.
(2) ELT C 417, 15.12.2015, lk 1.
(3) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.
(4) EUCO 37/13.
(5) ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.
(6) http://ec.europa.eu/assets/eac/dgs/education_culture/more_info/evaluations/docs/youth/youth-strategy-2016_en.pdf.
(7) ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0359.
(9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0018.
(10) ELT C 417, 15.12.2015, lk 17.
(11) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0426.
(13) ELT C 88, 27.3.2014, lk 1.
(14) ELT C 58, 15.2.2018, lk 57.
(15) ELT C 316, 22.9.2017, lk 76.
(16) ELT C 120, 5.4.2016, lk 22.
(17) ELT C 11, 12.1.2018, lk 16.
(18) https://www.youthforum.org/resolution-eu-youth-strategy-0.
(19) Euroopa Noortefoorumi avaldatud noortepoliitika variaruanne.
(20) Aruanne „Society at a Glance 2016 – OECD Social Indicators“ (Ülevaade ühiskonnast aastal 2016. OECD sotsiaalvaldkonna näitajad).
(21) Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2018. aasta resolutsioon noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides (P8_TA(2018)0018).
(22) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/615645/EPRS_STU(2018)615645_EN.pdf.

Viimane päevakajastamine: 16. juuli 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika