Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 kohaldamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(2),

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011(4), eriti selle artiklit 77,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008(5), eriti selle artiklit 5,

–  võttes arvesse oma struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakonna 2017. aasta juulis avaldatud teadusuuringut „Marine recreational and semi-subsistence fishing – its value and its impact on fish stocks“ (merel toimuva harrastus- ja elatuskalapüügi väärtus ja mõju kalavarudele),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8‑0191/2018),

A.  arvestades, et Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 2013. aastal esitatud määratluses kirjeldatakse harrastuskalapüüki järgmiselt: „vee-elusressursside püük või püügikatse peamiselt harrastusena ja/või isiklikuks tarbimiseks. See hõlmab aktiivseid kalapüügimeetodeid, sealhulgas õngega, harpuuniga ja käsitsi, ning passiivseid kalapüügimeetodeid, sealhulgas võrgu, mõrra, lõkspüünise ja õngejadaga“; arvestades, et harrastuskalapüügi ja merel toimuva harrastuskalapüügi selged määratlused on vajalikud, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 55 lõiget 2, milles sätestatakse, et „[h]arrastuskalapüügi käigus püütud saagi turustamine on keelatud“;

B.  arvestades, et tähtis on mõista harrastuskalapüügi ja elatuskalapüügi vahet, sest neid valdkondi tuleks hinnata ja reguleerida eraldi, ning tuleks selgitada, et harrastuskalapüük ei ole elatuskalapüük; arvestades, et ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses viimasele ei viidata; arvestades, et mõlemaid tuleks hinnata ja reguleerida eraldi;

C.  arvestades, et ELi õigusaktides käsitletakse üksnes kahetasandilist kalapüügisüsteemi, mis hõlmab harrastuskalapüüki ja töönduspüüki, ega tunnusta seega elatuskalapüüki ja pooltöönduslikku kalapüüki;

D.  arvestades, et harrastuskalapüügil, võttes arvesse selle mahtu, võib olla oluline mõju kalavarudele, kuid selle küsimuse reguleerimine kuulub peamiselt liikmesriikide pädevusse;

E.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on määratlenud elatuskalapüügi kui „veeloomapüügi, mis aitab oluliselt kaasa üksikisiku toiduvajaduste rahuldamisele“;

F.  arvestades, et ilma selge õigusliku vahetegemiseta harrastuskalapüügi, elatuskalapüügi ja pooltööndusliku kalapüügi vahel võib teatav ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük jääda ilma arvesse võtmiseta või nõuetekohase reguleerimiseta avastamata;

G.  arvestades, et ELi tasandil puudub harrastuskalapüügi ühtne, üldkehtiv selge määratlus, ja arvestades, et see muudab harrastuskalapüügi kontrollimise, selle kohta andmete kogumise ning selle kalavarudele ja keskkonnale avalduva mõju või selle majandusliku tähtsuse hindamise väga keeruliseks;

H.  arvestades, et igat liiki püügitegevuse, sealhulgas harrastuskalapüügi nõuetekohaseks juhtimiseks tuleb koguda korrapäraseid ja usaldusväärseid andmeid ning koostada aegridu, mis aitavad hinnata kalavarudele või muudele mereorganismidele ja keskkonnale avalduvat mõju; arvestades, et praegu sellised andmed puuduvad või on ebatäielikud; arvestades, et lisaks kalavarudele avalduvale otsesele mõjule on ebapiisavalt uuritud ka harrastuskalapüügi täiendavat keskkonnamõju;

I.  arvestades, et uuringud on näidanud, et märkimisväärne hulk jälgitavaid plastijäätmeid meredes, järvedes ja jõgedes on pärit veepõhistest harrastustegevustest, nagu meresõit, turism ja kalapüük; arvestades, et kaotatud harrastuskalapüügivahenditest tekkiv prügi võib põhjustada tõsist elupaikade seisundi halvenemist ja ökoloogilist kahju;

J.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) toetab rahaliselt andmete kogumist, kaasa arvatud harrastuskalapüügi kohta;

K.  arvestades, et määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 loetletud eesmärgid viitavad vajadusele luua majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu ning taastada ja hoida kalavarud ja muude mereorganismide hulk maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kõrgemal;

L.  arvestades, et parlamendi tellitud hiljutise uuringu kohaselt võib harrastuskalapüügi mõju kalavarude arvestuses erineda, olles 2 % (makrell) – 43 % (pollak) kogu saagist;

M.  arvestades, et ÜKP eesmärkide täitmiseks tuleks kalavarusid ja püügitegevust juhtida ja tasakaalustada; arvestades, et neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui puudub osa püügiandmetest ja püügitegevuse, sealhulgas harrastuskalapüügi majanduslikku tähtsust puudutavast teabest;

N.  arvestades, et liikmesriigid on kohustatud koguma andmeid, sealhulgas hinnangulisi andmeid määruses (EL) 2017/1004 loetletud ja viimaks mitmeaastastes majandamiskavades nimetatud liikide püügi ja vabaks laskmise kohta; arvestades, et sellega seoses on üksnes mõnel liikmesriigil põhjalikud andmed harrastuskalapüügi kohta oma territooriumil;

O.  arvestades, et kuigi harrastuskalapüügi käigus püütakse merel paljusid eri liike, on andmete kogumine kohustuslik ainult mõne liigi puhul ja seetõttu on vaja mitmeid liike hõlmavat riigipõhisemat uuringut ja analüüsi; arvestades, et harrastuskalapüüki tuleks arvesse võtta kalastussuremuse ja biomassi hinnangulistes kogunäitajates;

P.  arvestades, et harrastuskalapüügi andmete kättesaadavus on piirkonniti erinev, kusjuures saadaolev teave Põhjamere ja Läänemere harrastuskalapüügi kohta on parem kui Vahemere ja Musta mere või Atlandi ookeani kohta;

Q.  arvestades, et harrastuskalapüügiga tegelejate hinnanguline arv Euroopas jääb vahemikku 8,7–9 miljonit inimest ehk 1,6 % Euroopa elanikkonnast ja nad tegelevad kalapüügiga hinnanguliselt 77 miljonit päeva igal aastal;

R.  arvestades, et määruse (EL) nr 508/2014 EMKFi kohta artikli 3 lõike 2 punkti 6 kohaselt on kalur liikmesriigi tunnustatud isik, kes tegeleb töönduspüügiga, ja arvestades, et seetõttu on vaja leida muu määratlus, et hõlmata põhjenduses A osutatud harrastuskalapüügiga seotud isikud;

S.  arvestades, et merel toimuva Euroopa harrastuskalapüügi majandusliku mõju hinnanguline väärtus on (ilma turistide kalapüügi väärtuseta) 10,5 miljardit eurot, millest 5,1 miljardit eurot on otsesed kulud, 2,3 miljardit eurot kaudsed kulud ja 3,2 miljardit eurot kaasnevad kulud; arvestades, et ainuüksi ELis on summa suuruseks hinnatud 8,4 miljardit eurot (millest 4,2 miljardit eurot on otsesed kulud, 1,8 miljardit eurot kaudsed kulud ja 2,5 miljardit eurot kaasnevad kulud);

T.  arvestades, et kalavarude arvukuse/struktuuri, kalapüügivõimalustele juurdepääsu ja sellest tuleneva tööhõive ning saavutatava majandusliku ja sotsiaal-majandusliku mõju vahel on otsene seos; arvestades, et oluline on hinnata kogu kalapüügi mõju konkreetsele varule, samuti selle majanduslikku väärtust, et võtta vastu majandamismeetmed, mis aitavad saavutada nii keskkonnaalaseid kui ka majanduslikke eesmärke;

U.  arvestades, et Euroopas on merel toimuva harrastuskalapüügi valdkonnas hinnanguliselt 99 000 täistööajale taandatud töökohta, millest 57 000 on otsesed, 18 000 kaudsed ja 24 000 kaasnevad töökohad ning mis loovad täistööajale taandatud töökoha kohta keskmiselt 49 000 eurot majanduslikku väärtust aastas; arvestades, et ainuüksi ELis on see näitaja hinnanguliselt 84 000 täistööajale taandatud töökohta (50 000 otsest, 15 000 kaudset ja 20 000 kaasnevat töökohta);

V.  arvestades, et on leitud, et merel toimuv turistide harrastuskalapüük, samuti muu turistide kalapüük on paljude piirkondade ja riikide majanduse jaoks väga oluline, ning seda tuleks seega analüüsida, et paremini hinnata selle väärtust, mõju ja arengupotentsiaali;

W.  arvestades, et harrastuskalapüügi kõikidel liikidel on suurem majanduslik ja sotsiaalne mõju kohalikul ja piirkonna tasandil kui riigi tasandil, sest see toetab kohalikke ja rannikualade kogukondi turismi, tootmise, jaemüügi ja varustuse rentimise ning harrastuskalapüügiga seotud muude teenuste kaudu;

X.  arvestades, et mõnel juhul moodustab harrastuskalastajate saak olulise osa kalavarude üldisest kalastussuremusest ja seetõttu tuleks neid kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta; arvestades, et parlamendi tellitud hiljutise uuringu kohaselt võib merel toimuva harrastuskalapüügi hinnanguline protsentuaalne osakaal kogupüügis olenevalt sihtliigist oluliselt erineda: alates 2 %st makrelli puhul ja lõpetades 43 %ga pollaki puhul;

Y.  arvestades, et oluline on erinevaid harrastuskalapüügi meetodeid või ICES 2013. aasta määratluses kirjeldatud segmente eraldi hinnata;

Z.  arvestades, et harrastuskalapüügi poolt kalavarudele avaldatava mõju hindamine hõlmab püügi säilitamist ja vabaks lastud kalade suremusmäärasid; arvestades, et ritvõngedega püütud kalade elumusmäär (püük ja vabaks laskmine) on enamikul juhtudest kõrgem kui muude vahendite ja meetoditega püütavate kalade elumusmäär ning seega tuleks seda asjaomastel juhtudel arvesse võtta; arvestades, et vaja on lisateavet merel toimuval harrastuskalapüügil kasutatavate peamiste püügivahendite kohta, et oleks võimalik võrrelda ellujäämisvõimalusi tagasilastud kalade puhul töönduspüügis ja vabaks lastud kalade puhul harrastuskalapüügis;

AA.  arvestades, et harrastuskalapüük hõlmab erinevaid vahendeid ja tehnikaid, mille mõju varudele ja keskkonnale on erinev, ning neid tuleks seega vastavalt hinnata ja reguleerida;

AB.  arvestades, et Põhjamere huntahvena ja Läänemere lääneosa tursa varude halva olukorra tõttu on liidu tasandil kehtestatud harrastuskalapüügi piirangud, millega määratakse kaasavõetava saagi piirmäärad või keelatakse kinnihoidmine (huntahven), et aidata neid varusid taastada; arvestades, et erakorralised majandamismeetmed, mida võetakse, kui arvatakse, et harrastuskalapüük mõjutab kalavarude seisundit, ei taga sektorile vajalikku nähtavust;

AC.  arvestades, et teatavad harrastuskalurid püüavad diadroomseid liike, nagu lõhe, forell ja angerjas; arvestades, et nende liikide kohta tuleks andmeid koguda nii mageveest kui ka soolasest veest, et hinnata, kuidas kalavarud ajas muutuvad;

AD.  arvestades, et enamikule harrastuskaluritele kõige juurdepääsetavamad alad on rannikualad, kus püütakse lisaks kalaliikidele tihti ka selgrootuid ja vetikaid; arvestades, et need on selliste alade ökoloogias väga olulised; arvestades, et ka nende liikide püüki on vaja hinnata, mitte ainult asjaomaste varude, vaid ka nende ökosüsteemide seisukohast, mille osa nad on;

AE.  arvestades, et lõhe pöördub tagasi oma kodujõkke, ja arvestades, et ideaalis tuleks lõhet püüda üksnes jõgikondades, kus on võimalik tõhus kontroll ja täitmise tagamine; arvestades, et lõhepüük merest eemaldab lõhe valimatult nii tervetest kui ka haavatavatest populatsioonidest;

AF.  arvestades, harrastuskalapüük võib olla kalastussuremuse oluline allikas, samal ajal kui suurimat hinnangulist keskkonnamõju magevee harrastuskalapüügile seostatakse võimalusega tuua ökosüsteemi mitte-indigeensed liigid, millel on merel toimuvale harrastuskalapüügile väike mõju;

AG.  arvestades, et ÜKP loodi selleks, et majandada töönduspüüki, võtmata üldse arvesse harrastuskalapüüki, selle iseärasusi ja vajadust konkreetsete haldusvahendite ja planeerimise järele;

AH.  arvestades, et harrastuskalapüügi keskkonnamõju hõlmavad muud liiki mõju kui kalade väljapüük, kuid selgete andmete puudumise tõttu on keeruline eristada neid muudest inimtekkelistest allikatest;

AI.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumist liidust tuleks harrastuskalapüügi edaspidises majandamises arvesse võtta, pidades silmas selle tegevuse tähtsust Ühendkuningriigis ja selle olulisust ühiste kalavarude jaoks;

AJ.  arvestades, et harrastuskalapüük toob ühiskonnale ja rahvatervisele suurt kasu, nt parandab see asjaosaliste elukvaliteeti, ergutab noortevahelist suhtlust ning harib inimesi keskkonna ja selle jätkusuutlikkuse olulisuse valdkonnas;

1.  rõhutab harrastuskalapüügi ja eelkõige merel toimuva harrastuskalapüügi kohta piisavate andmete kogumise olulisust, et kõikide varude kalastussuremuse tasemeid nõuetekohaselt hinnata;

2.  rõhutab, et harrastuskalapüügi trend on enamikus Euroopa riikides kasvav ja et see seda liiki kalapüük on oluline tegevus, millel on ühiskondlik, majanduslik, tööhõive- ja keskkonnamõju, eelkõige võimalik oluline mõju kalavarudele; rõhutab asjaolu, et liikmesriigid peaksid seepärast tagama, et sellist tegevust harrastatakse kestlikul viisil, mis on kooskõlas ÜKP eesmärkidega;

3.  rõhutab vajadust kaitsta rannapüügilaevastikku ning tagada selle säilimine ja põlvkondade vahetus, arvestades huvisadamate ja hooajaturismiga seotud vabaajategevuse laienemist;

4.  on seisukohal, et tuleks koguda andmeid harrastuskalurite arvu, nende püügimahu ja lisaväärtuse kohta, mida nad rannakogukondades loovad;

5.  palub komisjonil lisada harrastuskalapüüki käsitlevad sätted uude kontrollimäärusesse ja neid täiustada;

6.   kutsub komisjoni üles harrastuskalapüügi andmete kogumist hindama ja vajaduse korral laiendama, et hõlmata rohkem kalavarusid ja muid mereorganisme, koostada ühtsete andmete kogumise teostatavusuuring, mis käsitleb selle sotsiaal‑majanduslikku mõju, ja muuta asjaomaste andmete kogumine kohustuslikuks;

7.  rõhutab vajadust harrastuskalapüügi saagi parema aruandluse ja seire järele; tuletab meelde, et ELi 2018. aasta eelarve vastuvõtmisel kiitis parlament heaks katseprojekti, mille eesmärk oli kehtestada huntahvena saagi igakuise aruandluse kava, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rahastama harrastuskalapüügi suhtes kõige tundlikumate liikide edasise seire projekte; tuletab meelde jälgitavuse olulisust ja palub komisjonil lisada harrastuskalapüüki käsitlevad sätted uude kontrollimäärusesse ning neid täiustada;

8.  palub komisjonil teha ELi harrastuskalapüügi mõju hindamine; on seisukohal, et komisjoni lõplik aruanne mõju hindamise kohta peaks sisaldama ka hinnangut majandamiskavade kohta, mis sisaldab harrastuskalapüügi sätteid;

9.  palub liikmesriikidel võtta vajalikud tehnilised meetmed, et rakendada kehtivat andmekogumise määrust ja laiendada selle kohaldamisala, hõlmates rohkem harrastuskalapüügi varusid ja aspekte;

10.  palub komisjonil tagada harrastuskalapüügi kohta kõigi vajalike andmete korrapärane kogumine, et hinnata täielikult kõiki kalavarusid ja muid mereorganisme, eesmärgiga pakkuda sektorile suuremat nähtavust; hoiatab, et ilma asjaomase põhjaliku hinnanguta ja selle hinnangu alusel võetavate asjakohaste meetmeteta ei pruugi kalapüügi majandamiskavad ja tehnilised meetmed saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärke ega tasakaalu harrastuskalapüügi ja töönduspüügi vahel;

11.  on seisukohal, et kuna harrastuskalapüügil on oluline mõju kalavarudele, tuleks see hõlmata kui ökosüsteemi lahutamatu osa ning kajastada seda mitmeaastaste majandamiskavade sotsiaalsetes ja majanduslikes kaalutlustes, eesmärgiga kehtestada nii kalapüügivõimalused kui ka võtta asjakohased tehnilised meetmed; palub seetõttu, et komisjon lisaks vajaduse korral harrastuskalapüügi mitmeaastastesse majandamiskavadesse, mis on juba vastu võetud või mis varsti vastu võetakse;

12.  rõhutab asjaolu, et andmekogumine on liikmesriikidele kohustuslik; juhib siiski tähelepanu, et harrastuskalapüügi nõuetekohane määratlus parandaks andmete kvaliteeti; palub komisjonil pakkuda välja ELi tasandil ühtne harrastuskalapüügi määratlus, mis eristab harrastuskalapüügi selgelt töönduspüügist ja elatuskalapüügist, võttes aluseks põhimõtte, et harrastuskalapüügi saaki ei tohiks mitte kunagi müüma;

13.  on andmete ja mõju hindamise aruande põhjal ning võttes arvesse liikmesriikide pädevust harrastuskalapüügi valdkonnas seisukohal, et komisjon peaks hindama harrastuskalapüügi rolli tulevases ÜKPs, nii et mõlemat merel toimuvat kalapüüki – töönduspüüki ja harrastuskalapüüki – on võimalik majandada tasakaalustatud, õiglasel ja kestlikul viisil soovitud eesmärkide täitmiseks;

14.  nõuab, et komisjon toetaks, sealhulgas rahaliselt, harrastuskalapüügi arengut turismisektoris, sest see annab suure panuse sinise majanduse arengusse väikestes kogukondades, rannikuäärsetes kogukondades ja saartel, eelkõige äärepoolseimates piirkondades; leiab, et see avaldaks head mõju püüdlustele pikendada turismihooaega enne ja pärast suvekuid; soovitab, et komisjon määratleks harrastuskalapüügi säästva turismi projekti aasta EDEN teemana ja algataks projektid, et edendada harrastuskalapüügi turismi väikestes rannikuäärsetes piirkondades COSME fondi raames;

15.  rõhutab, et väljaspool kalavarude tavapärase majandamise konteksti, võttes aluseks olulised teaduslikud andmed, ei pea harrastuskalapüügi arendamine tähendama kutselise kalapüügi võimaluste vähendamist või nappide ressursside jagamist kutselise ja harrastustegevuse vahel, eelkõige väikesemahulise ja rannalähedase püügi puhul;

16.  tunnistab, et harrastuskalapüügiga on kogu ELis tegeletud sajandeid ja see on paljude rannikuäärsete ja saarekogukondade kultuuri, traditsioonide ja pärandi lahutamatu osa; märgib, et harrastuskalapüügi eri liigid on sama erinevad kui ELi kultuurid ja et tunnustada tuleb asjaolu püüda selles valdkonnas õigusakte vastu võtta;

17.  palub komisjonil võtta asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et harrastuskalapüüki reguleerivad tulevased sätted on asjakohased ega kahjusta kutselist kalapüüki;

18.  rõhutab vajadust sätestada harrastuskalapüügi majandamise põhieeskirjad ning soovitab koostada ka harrastuskalapüügi kataloogi, mis hõlmab teavet püügivahendite ja -tegevuste kohta ning püügipiirkondade, sihtliikide ja kaaspüügi kirjeldust;

19.  rõhutab EMKFi tähtsust teadussuutlikkuse arendamisele ning harrastuskalapüügi jaoks olemasolevate mereressursside täielike ja usaldusväärsete hinnangute tagamisele kaasaitamisel; tuletab meelde, et EMKFist eraldatakse vahendeid andmete kogumiseks, ja palub komisjonil laiendada EMKFi tulevast kohaldamisala eesmärgiga toetada kogutud andmete uurimist ja analüüsi rahaliselt;

20.  rõhutab tugevat ja tungivat vajadust jagada andmeid ning märgib, et EMKF toetab andmete kogumist, sealhulgas harrastuskalapüügi kohta; nõuab seetõttu liikmesriikidelt, et nad võtaksid andmete kogumiseks vajalikud meetmed, ning kutsub lisaks komisjoni üles arendama edasi ühist andmebaasi, mis sisaldab põhjalikke ja usaldusväärseid andmeid, mis on kättesaadavad teadlastele, et võimaldada neil jälgida ja hinnata kalavarude seisundit; soovitab, et sellised meetmed võiksid hõlmata EMKFi rahastamisvahendite kasutamist.

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0316. (2) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22. (3) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1. (4) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1. (5) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.