Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/2118(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0186/2018

Esitatud tekstid :

A8-0186/2018

Arutelud :

PV 11/06/2018 - 19
CRE 11/06/2018 - 19

Hääletused :

PV 12/06/2018 - 5.6
CRE 12/06/2018 - 5.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0248

Vastuvõetud tekstid
PDF 183kWORD 72k
Teisipäev, 12. juuni 2018 - Strasbourg
Liikumine jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas
P8_TA(2018)0248A8-0186/2018

Euroopa Parlamendi 12. juuni 2018. aasta resolutsioon jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa vesiviljelussektori suunas liikumise kohta: praegune olukord ja tulevased väljakutsed (2017/2118(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks“ (COM(2013)0229),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 304/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses(1),

–  võttes arvesse 20. juuli 1998. aasta nõukogu direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset(2),

–  võttes arvesse komisjoni 5. augusti 2009. aasta määrust (EÜ) nr 710/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega(3),

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97(4),

–  võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga(5),

–  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008(10),

–  võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele(11),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegia hoogustamise kohta(12),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelustoodete ELi importimise korra kohta ühise kalanduspoliitika reformi silmas pidades(13),

–  võttes arvesse oma 23. novembril 2010. aastal toimunud esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr .../2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses, vastuvõtmise kohta(14),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali vabastamise kohta meremajanduses töökohtade ja majanduskasvu loomise eesmärgil(15),

–  võttes arvesse oma 12. mai 2016. aasta resolutsiooni kalandus- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse kohta toitlustuses ja jaekaubanduses(16),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti veepoliitika raamdirektiivi ning merestrateegia raamdirektiivi rakendamise kohta seoses vesiviljelusega (SWD(2016)0178),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta dokumenti „Ülevaatearuanne: merikogerlaste vesiviljelust käsitlevate eeskirjade rakendamine“ (DG(SANTE) 2015-7406 – MR),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatist „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“ (COM(2017)0339),

–  võttes arvesse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2016. aasta majandusaruannet ELi vesiviljelussektori kohta,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri aruannet teemal „Tarbijaharjumused kalandus- ja vesiviljelustoodete vallas“ (2017) ning Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatlusrühma (EUMOFA) täiendavat analüüsi,

–  võttes arvesse teaduslikku arvamust „Toit ookeanidest“, mille koostas teaduslike nõuandjate kõrgetasemeline rühm 2017. aasta novembris,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendit,

–  võttes arvesse Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni veeloomade tervise koodeksit,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2,

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuse ja arengu edendamise kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 rakendamise kohta(17),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0186/2018),

A.  arvestades, et vesiviljelussektor, kaasa arvatud mere- ja mageveekalade ning molluskite, koorikloomade, merevetikate ja okasnahksete kasvatus, on innovaatiline majandussektor, mis on kõige kiiremini kasvav toidutootmistegevus ning potentsiaalselt kõrgtehnoloogiline sektor, mis vajab struktuurilisi ja teadusinvesteeringuid ning pikaajalisi tegevus- ja finantskavasid;

B.  arvestades, et kalakasvatusel ja koorikloomade tööstusel on majanduses ning tööhõive, sotsiaal- ja keskkonna valdkonnas oluline ja väärtuslik roll ELi rannikupiirkondades ja sisemaal ning äärepoolseimates piirkondades elukvaliteedi parandamisel ning eurooplaste toitumisalase ja toiduga kindlustatuse toetamisel; arvestades, et on teatavaid vesiviljelust ebasoodsalt mõjutavaid tegureid, sealhulgas keskkonna- ja kliimaga seotud tegurid, kuid eeskätt röövloomad; arvestades, et nagu nähtub mitmest uuringust, on nendel röövloomadega seotud probleemidel tootmisele märkimisväärne mõju;

C.  arvestades, et komisjoni teatises „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks“ rõhutatakse nelja prioriteetset valdkonda, millega tuleb tegeleda, et ELi vesiviljeluse potentsiaal avada: haldusmenetlused, kooskõlastatud ruumiline planeerimine, konkurentsivõime, eeskätt sidudes sektori teadusega, ning võrdsed võimalused;

D.  arvestades, et samas teatises soovitatakse liikmesriikidel koostada vesiviljeluse mitmeaastased riiklikud strateegilised kavad, milles analüüsitakse peamisi puudusi ja lahendamist vajavaid probleeme ning seatakse ühised eesmärgid ja võimaluse korral näitajad nende eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks;

E.  arvestades, et kohalike ökosüsteemide ja varude säilitamine peab olema prioriteetne eesmärk, mis ennetab kohaliku kalanduse ja kalakasvatuse ümberpaigutamist ja hävitamist;

F.  arvestades, et hoolimata headest kavatsustest ja jõupingutustest ELi vesiviljelus stagneerub, erinevalt muudes maailma piirkondades täheldatud üha suurenevast kasvust;

G.  arvestades, et ELi vesiviljelustoodang katab hinnanguliselt üksnes 10 % kalatoodete sisenõudlusest, ning arvestades, et enam kui pool kalatoodete nõudlusest kaetakse impordiga kolmandatest riikidest;

H.  arvestades, et vesiviljelust tuleks näha ja käsitleda põllumajanduse vormina, eriti tiigikasvatuste puhul;

I.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade mahajäämus vesiviljeluse arengus on eriti silmatorkav;

J.  arvestades, et hiljutine teaduslike nõuandjate kõrgetasemelise rühma arvamus küsimuse kohta, mille esitas rühmale volinik Karmenu Vella, nimelt „Kuidas on võimalik ookeanist saada rohkem toitu ja biomassi viisil, mis ei vähenda tulevaste põlvkondade hüvesid?“, sisaldab järgmisi soovitusi: „lõimida „ookeanist toidu saamise“ vastutustundliku kultuuri paradigma … laiadesse ELi ja ülemaailmsete süsteemide tasandi poliitilistesse tegevuskavadesse“; ning: „viia marikultuuri areng Euroopas kõrgemale ja strateegilisemale tasandile laiahaardelise, kooskõlastatud poliitikaraamistiku abil – see hõlmab suuniste esitamist marikultuuri nõuete lisamise kohta 2014. aasta ELi mereruumi planeerimise direktiivi rakendamisel ja tehnoloogilise koostöö laiendamise kohta marikultuurile ELi ja lõunapoolsete partnerriikide vaheliste jätkusuutlike kalandusalase partnerluse kokkulepete kohaselt“;

K.  arvestades, et vesiviljelusettevõtte asutamine või laiendamine ELis nõuab erinevate lubade ja volituste omandamist, ning arvestades, et nende ametlike dokumentide omandamise menetlus ei ole ELi tasandil ühtlustatud ning on üldjuhul aeglane ja keeruline ning selles puudub õiguskindlus ja majanduslik prognoositavus; arvestades, et peale kolmandatest riikidest importimise kaudse soodustamise võib see olukord takistada sektori arengut ja pärssida äriinvesteeringuid ning tuua sektorile kaasa liigseid kulusid;

L.  arvestades, et kõige keerulisemad menetlused vesiviljelusega tegelemiseks on seotud keskkonnanõuetega (keskkonnamõju hindamised, strateegilised keskkonna hindamised ja seiremenetlused), kuid paradoksaalselt ei taga nende haldusmenetluste aeglus ja keerukus alati keskkonnakaitset, vaid muudab mõnikord hoopis keeruliseks sotsiaalmajanduslike, keskkonnahoidlike ja kvaliteetsete vesiviljelusettevõtete asutamise; arvestades, et magevee ja merevee vesiviljeluse vahel on erinevusi; arvestades, et vesiviljeluse alasektorite erinevused vajavad erinevaid varude haldamise, sööda ja paljunemise praktikaid; arvestades, et ELi vesiviljeluse eeskirjade ja eriti kestlike keskkonnanormide koostamisel tuleb neid erinevusi nõuetekohaselt arvesse võtta;

M.  arvestades, et bürokraatia keerukus ja viivitused, eriti need, mis on seotud lubade ja planeerimisega, kujutavad endast tegevusetust, mis toob võimalikele investoritele piirkondades, kuhu vesiviljelusettevõtteid rajatakse, paratamatult kaasa majanduslikke ning sotsiaal- ja tööhõivealaseid kulusid, mõjutades eriti tugevalt naiste ja noorte tööhõivet;

N.  arvestades, et asjakohases ruumilises planeerimises tuleb arvesse võtta eri kasutajate erinevaid vajadusi koos vajadusega kaitsta loodust ning teha jõupingutusi nende vajaduste lepitamiseks; arvestades, et asukohtade kättesaamatus, puudulik ruumiline planeerimine ning konflikt muu majandustegevusega avaldab mõnedes piirkondades märkimisväärset mõju ELi vesiviljeluse arengule, kuna vesiviljelussektoril võib võrreldes teiste nn võimsate sektoritega olla vähem kaalu;

O.  arvestades, et ruumiline planeerimine on vesiviljeluse pikaajalise arengu üks eeltingimusi ning vajalik vahend vesiviljeluse jaoks sobivate paikade planeerimiseks, võttes arvesse teisi asjaomases piirkonnas toimuvaid tegevusi;

P.  arvestades, et ELi keskkonnaalased õigusaktid põhinevad direktiividel (merestrateegia direktiiv, linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv), ning arvestades et seetõttu on nende ülevõtmine ja teatava kaalutlusõigusega kohaldamine jäetud liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ülesandeks; arvestades, et seetõttu ei ole ELis ühetaolist rakendamist ja see toob ettevõtjate ja kasvatuste jaoks kaasa õiguskindlusetuse ning investorite jaoks vähese prognoositavuse ning tekitab ebavõrdsed tingimused;

Q.  arvestades, et teadusliku arvamuse „Toit ookeanidest“ kohaselt on ainus viis saada ookeanist märkimisväärselt rohkem toitu ja biomassi toiduahela alumisse osasse kuuluvate organismide, nagu makrovetikad ja kahepoolmelised molluskid, kasvatamine;

R.  arvestades, et erinevad riiklikud või piirkondlikud vesiviljelust reguleerivad õigusraamistikud võivad tekitada olukorra, kus ettevõtetele kehtivad erinevad nõuded isegi juhul, kui nad tegutsevad samas merebasseinis;

S.  arvestades, et teretulnud on hea koostöö näited, mille aluseks on vabatahtlikud kokkulepped ja muud kokkulepped looduskaitsjate ja sektori vahel; arvestades, et ehkki positiivsed näited selle kohta, kuidas vesiviljelus on aidanud hoida vee head kvaliteeti ja veeökosüsteemide teenuseid, on tervitatavad, on oluline tunnistada, et vesiviljelus võib kohalikku keskkonda ja vee kvaliteeti ka kahjustada, ning püüda seda negatiivset mõju vähendada; ergutab seetõttu innovatsiooni ja algatusi, et tagada pikaks ajaks jätkusuutlik ja kasumlik sektor;

T.  arvestades, et kahepoolmeliste molluskite ja makrovetikate kasvatamiseks on vaja, et keskkonnas oleks tasakaalustatult toitainerikkaid sooli;

U.  arvestades, et eelmainitut silmas pidades kvalifitseerub seda laadi magevee kalakasvatus ühtlasi keskkonnakaitse teenuseks, mis tagab vee kvaliteedi ja kvantiteedi ning väärib seetõttu praegusest oluliselt rohkem ELi poliitikakujundajate tunnustust ja tuge;

V.  arvestades, et ELi tooted peavad vastama reale rangetele keskkonda, loomatervist, loomade heaolu ja tarbijakaitset käsitlevatele eeskirjadele ning normidele, millega reguleeritakse tootmistoiminguid, sööta, heaolu, transporti, töötlemist ja tööhõive sotsiaalseid tingimusi, mis mõjutavad otseselt tootmiskulusid; arvestades, et tulemuseks on väga kvaliteetsed ja säästvad tooted, mis võivad olla kallimad ja seega vähem konkurentsivõimelised kui imporditud tooted, mis sageli saabuvad ELi turule madalate hindadega tavade tõttu, mis ei ole keskkonna- ja sotsiaalsest vaatepunktist kestlikud ning mille tootmisega on kaasnenud viletsad loomade heaolu ja tervise standardid;

W.  arvestades, et mõned vesiviljeluse ettevõtted sõltuvad oluliselt energiavarudest, mis tekitab vesiviljelustootmisele lisakulusid;

X.  arvestades, et kala kui inimese tervisele kasulikke valke, rasvhappeid, vitamiine, mineraale ja olulisi mikrotoitaineid sisaldava toidu tarbimist tuleks suurendada ning arvestades, et ELi mereandide suurepärane kvaliteet peaks andma ELi vesiviljelussektorile olulise konkurentsieelise;

Y.  arvestades, et ülemaailmne kala tarbimine on paralleelselt maailma rahvastiku kasvuga püsivalt suurenemas;

Z.  arvestades, et peale selle ei ole ELi kaubandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika alati sidusad: näiteks annab EL üldiste tariifsete soodustuste kava (üldine soodustuste süsteem ning kestliku arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord) staatuse haavatavas olukorras arenguriikidele eesmärgiga võimaldada neil maksta ELi suunatud ekspordilt vähem tollimaksu või seda üldse mitte teha, andes neile eluliselt tähtsa juurdepääsu ELi turule ja aidates kaasa nende kasvule; arvestades, et samal ajal toodavad mõned neist riikidest, näiteks mõned Aasia riigid, vesiviljelustooteid, mis ei vasta keskkonna-, loomade heaolu ja tervise ning sotsiaalsetele ja tööstandarditele, mida ELi ettevõtjatel tuleb järgida, ning mis mõnedel juhtudel rikuvad inimõigusi;

AA.  arvestades, et EL sõltub suurel määral vesiviljeluse söödaks ette nähtud kalatoodete kolmandatest riikidest importimisest, ning arvestades, et kestlikumaid, alternatiivseid söötasid ei ole seni piisavalt uuritud ega edendatud;

AB.  arvestades, et ELi vesiviljeluse väliskaubandus on puudulik ning kolmandatest riikidest imporditud ja ELi vesiviljelustoodete ja toodangu vahel valitseb ebaõiglane konkurents, mis kahjustab toidu kvaliteeti ja tarbijate tervist;

AC.  arvestades, et vesiviljelus kolmandates riikides pakub ELile investeerimisvõimalusi;

AD.  arvestades, et Euroopa tarbijad ei saa erinevusi Euroopa vesiviljelustoodete ja kolmandate riikide vastavate toodete vahel kvaliteedi, keskkonnajalajälje, sotsiaalse käitumise ja loomade heaolu austamise mõttes tajuda, kui nende kohta saadav teave on ebapiisav või ebatäpne (eriti seoses päritoluriigi, sügavkülmutatud toote sulatamise või liikide väljaselgitamisega);

AE.  arvestades, et ELi õigusaktid tarbijatele vesiviljelustoodete kohta esitatava teabe kohta on selged, ning arvestades, et nende kontrollimine on liikmesriikide ametiasutuste ülesanne; arvestades, et sellegipoolest on kõnealuse olulise teabe tarbijale mitteesitamine laialt levinud nii kalakaupmeeste kui ka restoranide puhul; arvestades, et see ebapiisava rakendamise olukord ohustab ELi vesiviljeluse konkurentsivõimet;

AF.  arvestades, et kestlik kalakasvatus põhineb tervete loomade kasvatamisel ja et selleks on oluline töötada välja konkreetsed ja uuenduslikud veterinaarvahendid, eeskätt vaktsiinid ja antibiootikumid, mida tuleks kasutada vastutustundlikul ja piiratud viisil, et tagada loomade ja tarbijate tervis ja heaolu, ning ohutud ja toitainerikkad vesiviljelustooted, mis ei kahjusta keskkonda ega looduslikke liike; arvestades, et ELi loomatervisealastes õigusaktides tuleb nakkuste ja haiguste ravi ning toote kvaliteedile avalduvat mõju käsitledes võtta arvesse ka vesiviljeluse ja kalaliikide eripärasid;

AG.  arvestades, et vastavalt Euroopa terviseühtsuse tegevuskavale antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks on vaktsineerimise teel immuunsuse kujundamine antimikroobikumiresistentsuse vastane kulutõhus rahvatervisemeede(18) ning see kehtib ka vesiviljeluses;

AH.  arvestades, et kuvand, mis Euroopa ühiskonnal ja tarbijatel vesiviljelusest on, varieerub liikmesriigiti, kuid üldiselt on selles valdkonnas veel selgelt arenguruumi;

AI.  arvestades, et kuigi alati on võimalik olukorda paremate tavade abil parandada, ei ole selle tegevuse halb kuvand tingitud tõelistest probleemidest (keskkonna, kvaliteedi või ohutusega seotud aspektid), vaid eelarvamustest, mis tarbijatel vesiviljelusest on; arvestades, et see olukord on suuresti tingitud veendumusest, et vesiviljeluse tegelikku mõju mõnes kolmandas riigis (arenguriigid) kohatakse ka ELis, mis ei ole tõsi;

AJ.  arvestades, et vesiviljeluses kasutatavad äärmiselt erisugused praktikad toovad kaasa märkimisväärseid erinevusi näiteks toote kvaliteedis, keskkonnamõjus ja sanitaartingimustes, mis muudab tarbija sageli saadava toote suhtes ebakindlaks;

AK.  arvestades, et vesiviljeluse halb maine mõjutab selle juhtimist avalike haldusasutuste poolt (lubade andmine, planeerimine jne), aga ka selle turustustingimusi;

AL.  arvestades, et oluline on näha magevee vesiviljeluse, suletud veekogudes sisemaa-vesiviljeluse, integreeritud multitroopsete ja retsirkulaarsete vesiviljelussüsteemide või linnapiirkondade akvapoonika potentsiaali toiduohutuse parandamiseks ja linnapiirkondade arendamiseks;

AM.  arvestades, et koorikloomad, molluskid ja veetaimed, nagu vetikad on samuti olulised vesiviljelussaadused;

AN.  arvestades, et teadusuuringutel ja innovatsioonil on säästva vesiviljeluse potentsiaali arendamisel põhjapanev roll; arvestades, et tootmist saab kestlikult suurendada innovatsioonipõhise laienemise, veekogude taaselustamise ja puhastamise ning taastuvenergia kasutamise teel, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja pakkudes keskkonnateenuseid;

AO.  arvestades, et samuti on olulised ELi tasandi teadusandmete standardprotokollid, mis võimaldavad jälgida ja parandada haldus- ja tootmistavasid ning nende keskkonna- ja tervisemõju;

AP.  arvestades, et eelistada tuleks kohalike või päriskoduste liikide kasvatamist, et vähendada keskkonnamõju ning muuta vesiviljelus säästvamaks;

AQ.  arvestades, et probleemid krediidile juurdepääsul ning arvestatav ajaline viivitus investeeringute ja esmamüügi vahel (üldiselt 3 või enam aastat) võivad investoreid heidutada;

AR.  arvestades, et pankade ja finantseerimisasutuste poolt pakutavad eelrahastamise tingimused on aina rangemad;

AS.  arvestades, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rahastuse saamiseks vajalikud menetlused, mis on kasutajate jaoks enamasti ebaselged, ja esitada tulevate dokumentide hulk on taotleja jaoks heidutavad; arvestades, et praeguse programmitöö perioodi jooksul (2014–2020) olemasolevad ligikaudu 1,28 miljardit eurot ei ole Euroopa vesiviljelussektori arendamiseks piisavad; arvestades veel, et kasutuselevõtu määr liikmesriikides on äärmiselt madal;

AT.  arvestades, et säästvas vesiviljeluses tuleb võtta arvesse võimalikku mõju looduslikele kalavarudele ja veekvaliteedile, kuid sellega tegelemisel vajatakse omakorda terveid kalavarusid ja suurepärast veekvaliteeti;

AU.  arvestades, et andmed näitavad suurenevat lõhet – hinnanguliselt 8 miljonit tonni – ELis tarbitavate mereandide taseme ja kalanduses püütava mahu vahel; arvestades, et koos säästliku kalandusega võib säästlik vesiviljelus toetada pikaajalist toiduga ja toitainetega kindlustatust, sh toiduga varustatust, ning majanduskasvu ja ELi kodanike tööhõivet ning aidata vastata kogu maailmas üha kasvavale veeandide nõudlusele, tingimusel et vesiviljeluses kasutatakse kestlikke söödaallikaid ning välditakse keskkonna kahjustamist; arvestades, et vesiviljeluse kaudu saab seega aidata kaasa üldeesmärgile ületada lõhe mereandide tarbimise ja tootmise vahel ELis;

AV.  arvestades, et vesiviljeluses saab ühe kilogrammi väheväärtuslikku kala muundada üheks kilogrammiks kõrge väärtusega kalaks (nagu on tegu moiva kasutamisel kammelja kasvatamiseks, mille puhul maksumus kasvab 0,10 eurolt 7 euroni kilogrammi kohta);

AW.  arvestades, et noored on vesiviljelussektoris töötamisest või sellesse investeerimisest ja selle arendamisest vähem huvitatud tulenevalt ebapiisavast teabest ning puuduvatest finantsväljavaadetest ja vähesest stabiilsusest, mis muudab sektori nooremate põlvkondade jaoks ebaatraktiivseks;

AX.  arvestades, et kogukonna omanduses ja kogukonna hallatav säästlik vesiviljelus võib tuua äärepoolseimatele rannikupiirkondadele sotsiaalmajanduslikku kasu ning täita meremajanduses olulist rolli;

AY.  arvestades, et magevee vesiviljelus moodustab kogu Euroopa vesiviljelussektorist 20 %, ning arvestades, et ELi toetus peaks sellele osakaalule vastama; arvestades, et magevee vesiviljeluse mitmekülgne laad tähendab seda, et see vajab erieeskirju ning ELi ühise kalanduspoliitika õigusaktides eraldi peatükki;

AZ.  arvestades, et teadustööl ja innovatsioonil on ELi turul säästlikuma ja konkurentsivõimelisema vesiviljelussektori saavutamisel keskne tähtsus;

BA.  arvestades, et magevee vesiviljeluse projekte saab ellu viia ka järelrahastamise teel, ning arvestades, et see nõuab investoritelt sageli ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mille tulemusel ei julge kalakasvatajad paljudel juhtudel projekte algatada; arvestades, et toetuse suurus on enamikel juhtudel ebapiisav;

ELi vesiviljeluse potentsiaali avamine

1.  tunnistab positiivset mõju, mida säästlik vesiviljelus, sealhulgas nii mere- kui ka mageveesektor, võib avaldada ELi tööhõivele ja majandusele üldiselt, parandades tootlikkust ning ELi ranniku- ja sisemaapiirkondade elukvaliteeti; rõhutab vajadust elavdada selle arendamist, mitmekesistamist ja innovatsiooni, toetades vesiviljeluses kala, koorikloomade, molluskite, vetikate ja okasnahksete tootmistasemete suurendamist ja parandades nende toodete konkurentsivõimet (parandada ELi vesiviljelustootmist nii, et see jõuab viie aastaga vähemalt vesiviljeluse praeguse ülemaailmse kasvumäärani, ning ergutada investeerimist energiatõhusatesse ja majanduslikult säästvatesse seadmetesse) ning suurendades nende tarbimist ja osakaalu ELi kodanike toiduga ja toitainetega kindlustatuses; toonitab, et seda tuleb teha mere-ökosüsteemide toimimist mõjutamata, nii et vesiviljelus, kaubanduslik kalapüük ja muud merekeskkonna kestlikud kasutusviisid oleksid ka edaspidi kasumlikud;

2.  on veendunud, et EL peab suurendama oma tootmist vesiviljelussektoris, eeskätt selleks, et vähendada survet looduslikele kalapüügikohtadele; on seisukohal, et kalapõhist sööta tuleks hankida jätkusuutlikult ning see ei tohiks ohustada ühise kalanduspoliitika maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärke, ning toitainekoormusi tuleks kontrollida; rõhutab, kui tähtis on koostöö teadlaste, vesiviljeluse sektori, sööda tootjate, keskkonnaorganisatsioonide ja keskkonnahaldajate vahel; rõhutab, et EL vesiviljelus peaks võtma arvesse kvaliteeti, kestlikkust, toiduohutust, keskkonnaaspekte, loomade ja inimeste tervist ning peaks nendes küsimustes olema eeskujuks; märgib rahuloluga uusi maismaal asuva vesiviljelusega seotud algatusi, eriti tundlikes meredes asuvate ja suletud veekogudega ELi piirkondades, ning on seisukohal, et vaja on jõulisemaid meetmeid, muutmaks vesiviljelus tõhusamaks, majanduslikult elujõulisemaks, sotsiaalselt vastutustundlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks sektoriks, mis rahuldab suure osa Euroopa nõudlusest kala järele ning vähendab Euroopa sõltuvust impordist;

3.  väljendab heameelt komisjoni teatise „Strateegilised suunised ELi vesiviljeluse säästvaks arendamiseks“ üle ja selle üle, kuidas teatises tuvastati valdkonnad, kuhu tuleb koondada jõupingutused, et arendada ELi vesiviljeluse potentsiaali, nii et see saaks koos säästva kalapüügiga aidata kaasa eesmärgile ületada lõhe mereandide tarbimise ja tootmise vahel ELis viisil, mis on keskkondlikult, sotsiaalselt ja majanduslikult kestlik;

4.  rõhutab, et magevee vesiviljelus on siiani ebapiisavalt kasutatud võimalus parandada toiduga kindlustatust ja arendada maapiirkondi;

5.  rõhutab, et jätkusuutlik majanduskasv peab põhinema järgmisel: äriinvesteeringute prognoositavus ja õiguskindlus, mida saab luua tõhusamate haldusraamistike abil, juhtimise parandatud läbipaistvus, selgemad, ühtsemad ja lihtsustatud kriteeriumid lubade andmiseks kogu ELis, ühised haigustega võitlemise menetlused ja juurdepääs asjakohasele veterinaarravile, mis ei kahjusta loomade ja inimeste tervist, tõhus ruumiline planeerimine, suuniste kättesaadavus, parimate tavade vahetamine, vesiviljeluse nõustamisnõukogu toetus ja piisav rahaline tugi; juhib tähelepanu, et kõik need tegurid võivad jätkusuutlikule majanduskasvule kaasa aidata;

6.  hindab 2017. aasta novembri teadusliku arvamuse „Toit ookeanidest“ järeldusi ja soovitusi, mis on seotud merendus-, kalandus- ja vesiviljeluspoliitika arengu ning rakendamisega tulevastel aastatel selleks, et aidata suurendada ookeanidest pärit kestliku toidu hulka;

7.  kutsub komisjoni üles toetama sektorit selle jõupingutustes vähendada kalasööda tootmisel oma sõltuvust looduslikest kalavarudest, kaasa arvatud merevetikate ja muude vetikate suurema kasutamise kaudu;

8.  kutsub komisjoni üles edendama tärkava merevetikate kasvatamise sektori edasist arengut;

9.  tunnistab vesiviljeluse potentsiaali ELi kodanike toiduga ja toitainetega kindlustatuse toetamisel ning vajadust kestlike ja tervislike toitumiskavade, kliimateadlike, loomade heaolu arvestavate ja keskkonnasäästlike toidusüsteemide, ringmajanduse ja ressursitõhusate toidusüsteemide järele, mis ergutavad innovatsiooni ja kogukondade võimestamist;

10.  kordab, et Euroopa vesiviljeluse areng peab olema seotud peamise ja elutähtsa vajadusega toota sõltumatult ja jätkusuutlikult ohutuid ja toitainerikkaid toiduaineid ning seda tuleb ELi ülemaailmses tegevuskavas enam väärtustada;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima teadusuuringutesse ja katseprojektidesse, mis tegelevad innovaatiliste, tulevikku suunatud ja keskkonnahoidlike vesiviljeluse tavadega, nagu integreeritud multitroopsed vesiviljelussüsteemid (IMTA), akvapoonika ja retsirkulaar-kalakasvatussüsteemid (RAS), mis vähendavad vesiviljelusettevõtete mõju elupaikadele, metsloomapopulatsioonidele ja vee kvaliteedile, toetades sellega ökosüsteemipõhist lähenemisviisi;

12.  palub komisjonil teha põhjalik analüüs ja tagada teaduslike nõuandjate kõrgetasemelise rühma iga soovituse kohta nõuetekohased järelmeetmed;

13.  rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa vesiviljeluspoliitikaga tuleb võtta arvesse erinevat liiki vesiviljelustoodangu omadusi ja erivajadusi ning nendega seotud probleeme ja töötada välja kohandatud meetmed, millega ühtlasi võetakse arvesse geograafilisi erisusi ja kliimamuutuste potentsiaalseid mõjusid; palub seetõttu komisjonil sätestada 2020. aasta järgse perioodi ühises kalanduspoliitikas iga alasektori omadustele vastavalt kohandatud individuaalsed eeskirjad;

14.  rõhutab magevee vesiviljeluse ja suletud veekogudes toimuva sisevee vesiviljeluse, integreeritud multitroopsete vesiviljelussüsteemide ja ringlusveega süsteemide ning akvapoonika potentsiaali linnapiirkondades; rõhutab, et magevee vesiviljelus on siiani toiduga kindlustatuse ja maapiirkondade arendamiseks ebapiisavalt uuritud võimalus, kuid et sellel on tähtis roll tööhõive pakkumisel vaeseimates maapiirkondades, ja et see on oluline ka keskkonna-alaselt, kuna aitab säilitada väärtuslikke märgalasid ja pakub mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, mille tähtsus on majanduslikust väärtusest suurem;

15.  Rõhutab, et oluline on luua kooskõlastamisvahendid, uurimisrühmad ja ELi meetmed, et teha kindlaks juhtumid, kus kuld‑merikogre (Sparus aurata) kiskjalik tegevus ohustab märkimisväärselt molluskite tootmist, ning et sellele leida kestlikud ja keskkonnasõbralikud lahendused;

16.  tunnistab vesiviljeluse ning kalatoodete täiendava töötlemise ja ekspordi potentsiaali tööhõivet ja majanduslikku tulu loova kohaliku tööstusena, seda eelkõige rannikuäärsetes maapiirkondades ja saartel asuvates kogukondades;

17.  rõhutab, kui oluline on, et veepoliitika raamdirektiiv ja merestrateegia raamdirektiiv kaitseksid molluskite tootmise piirkondi, mis olid sätestatud nüüdseks kehtetuks tunnistatud molluskite direktiivis;

18.  juhib tähelepanu sellele, et keskkonnas, kus toodetakse makrovetikaid või karpe, tuleb hea keskkonnaseisundi saavutamiseks toitainete vähendamisel võtta arvesse kasvatatavate või viljeletavate organismide loomulikku vähendamise võimekust;

Haldusmenetluste lihtsustamine

19.  rõhutab Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esmatähtsat rolli Euroopa vesiviljeluse arendamisel, kaasa arvatud liikmesriikides koostatud mitmeaastaste strateegiliste kavade rakendamisel;

20.  rõhutab, et vesiviljeluse säästlik kasv peab põhinema investeerimistegevuste ennustatavusel ja õiguskindlusel, mida saab luua järgmise abil:

   a) haldusmenetluste lihtsustamine ja kiirendamine – vähem bürokraatiat – ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia parimal võimalikul viisil kasutamine, tagades samas, et merekeskkond enam ei halvene;
   b) parandatud läbipaistvus ja nõuetekohane planeerimine;
   c) parem kooskõlastamine seoses jagatud pädevustega ELi, liikmesriikide ja seal, kus see on asjakohane, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel;
   d) kiired, selged ja läbipaistvad lubade andmise menetlused, millega kaasnevad lepingu piiratud ajakavad, et investoreid mitte heidutada;
   e) liikmesriikide mitmeaastaste riiklike strateegiliste kavade tihe jälgimine komisjoni poolt;
   f) komisjoni riiklike strateegiliste kavade suunised ELi õigusaktide (peamiselt keskkonnaalased ja veeloomade tervise kaitset käsitlevad õigusaktid, ning õigusaktid, millega tagatakse, et ökosüsteemid ega kalastustegevused ei kannata) ühtlaseks kohaldamiseks;
   g) samu veealasid jagavate erinevate piirkondade ja liikmesriikide vahel kooskõlastatud õigusraamistik, et tagada aus konkurents ja tõhus keskkonnapoliitika;
   h) tihe koostöö komisjoni ja pädevate (riiklike, aga ka kohalike ja piirkondlike) asutuste vahel ELi (peamiselt sanitaar- ja keskkonnaalaste) õigusaktide rakendamisel ning samuti vajaduse korral riiklike või piirkondlike õigusaktide kooskõlastamise toetamine;
   i) mehhanismid, kasutades avatud koordineerimise meetodit, et vahetada liikmesriikide vahel teavet ja parimaid tavasid seoses riiklike meetmetega, mis puudutavad ärikeskkonna stabiilsust, liidu vetele ja muudele aladele juurdepääsu ning lubade andmise menetluste lihtsustamist;
   j) piisav avaliku sektori rahaline tugi ELi ja liikmesriikide tasandil kestliku ja vastutustundliku vesiviljelustoodangu, innovatsiooni ja arengu jaoks;
   k) vesiviljeluse ja kalanduse seisukohtade parem lõimimine liidu kaubanduslepingutesse;

21.  toetab seoses haldussüsteemiga võimalikult ruttu sellise ühtse kontaktpunkti süsteemi loomist, mis võtaks enda kanda ja viiks ellu kõik kohustused, võimaldades asjaomaste dokumentide esitamist ühtsele haldusasutusele; on veendunud, et see parandaks suhet lõpptarbija ja erineva tasandi haldusasutuste vahel;

22.  soovitab luua lihtsustatud ehk kiirema loa andmise süsteemi, mille kohaselt pädev asutus annab ajutise tõendi, mis lubab alustada tegevust neil ettevõtjatel, kes vastavad eelnevalt määratletud kriteeriumidele; juhib tähelepanu sellele, et need kriteeriumid võivad põhineda taotleja ajalool või tõsiasjal, et nad on esitanud teedrajava vesiviljelusprojekti innovatsiooni ja/või jätkusuutlikkuse mõttes, või selliste reserveeritud vesiviljeluse kergendamise tsoonide loomisel, mille puhul vesiviljelusega ühildamatud kasutusviisid on eelnevalt määratletud;

Võrdsus kokkupuutes teiste sektoritega

23.  rõhutab, et nõuetekohase ruumilise planeerimisega tuleks võtta arvesse kõiki sektoreid (terviklik lähenemisviis), kestlikkuse küsimusi ja toiduga kindlustatust, eelistamata tugevaid majandussektoreid vesiviljeluse kahjuks; rõhutab, et ruumiline planeerimine ei pea tingimata sisaldama teatud piirkondades tegevuste eraldamist, vaid pigem nendevahelist tasakaalustatud ühilduvust, ning et see võib kõigile kasulik olla;

24.  soovitab toetada vesiviljelusorganisatsioonide ja kalandussektori kohalike tegevusrühmade aktiivsemat kaasamist otsuste tegemise protsessi ja neile selles tähtsama rolli andmist piirkondadeks jaotamise abil, et tagada iga konkreetse piirkonna jaoks parim lähenemine;

25.  juhib tähelepanu sellele, et vesiviljelussektori huvidele tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu ja et seda tuleb kohelda õiglaselt, kui see puutub kokku teiste sektoritega, nt ruumilises planeerimises;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid ruumilise planeerimise kaardid, et teha kindlaks piirkonnad, kus vesiviljelus ja teised tegevused saaksid koos esineda;

27.  juhib tähelepanu sellele, et ruumiline planeerimine ja loa andmise tingimused on kõige tõenäolisemad põhjused, miks muud olulised või võimsad sektorid ei soovi tegevuses osaleda;

28.  juhib tähelepanu sellele, et tagamaks mereressurssidele ligipääsemisel võrdsed tingimused, peaks vesiviljeluse jaoks vajalikes sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju hindamistes käsitlema ka kõiki sellega konkureerivaid sektoreid, näiteks turismi või toorme hankimist;

29.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja nende ametiasutused järgiksid vett ning saastatud piirkondade regenereerimist ja puhastamist käsitlevaid ELi õigusakte;

30.  rõhutab, et õigusaktid tuleks võtta vastu pärast kõigi huvitatud isikutega võrdsel määral konsulteerimist;

Õigusaktide kohandamine vesiviljeluse vajadustega

31.  rõhutab, et keskkonnaalane jätkusuutlikkus peab käima käsikäes sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkusega (jätkusuutlikkusel on kolm sammast) ning et nõuetekohaselt tuleb võtta arvesse vesiviljeluse praegust ja potentsiaalset panust toiduga kindlustatusesse liidus;

32.  väljendab heameelt tööstusharu parimate tavade ja hea koostöö näidete üle, mille aluseks on vabatahtlikud kokkulepped ja muud kokkulepped looduskaitsjate ja tööstuse vahel, sh Natura 2000 valdkondades; väljendab heameelt paljude näidete üle selle kohta, kuidas vesiviljelus on aidanud head vee kvaliteeti säilitada; tunnustab tööstuse pakutavaid veeökosüsteemide teenuseid ning palub tungivalt luua stiimuleid nende tugevdamiseks; rõhutab, et vesiviljelust mõjutava täiendava õigusalase keerukuse loomine pole kestlikkuse ja sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast soovitatav;

33.  rõhutab, et ELi õigusakte tuleks kohandada paremini vesiviljeluse tegelikkuse, eripärade ja vajadustega ühise kalanduspoliitika raamistikus ning kooskõlas muu hulgas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, vastavalt eesmärgile saavutada kogu merevees 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning võttes arvesse naiste ja noorte tööhõive tähtsust selles sektoris;

34.  rõhutab, et kui ELi õigusaktide kohaldamisel esineb probleeme või kui see on ebaühtlane, tuleks anda välja suunised õigusaktide tõlgendamise ja parimate tavade kohta;

35.  kordab, et sektorit tuleks kaasata sagedamini otsuste tegemisse;

36.  nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks vesiviljelustoodangu piiratud osakaalu liidusisese kalanõudluse rahuldamisel, mis on hinnanguliselt 10 %, ning muudaks asjaolu, et enam kui pool liidu kalanõudlusest täidetakse imporditud toodetega;

ELi vesiviljeluse konkurentsivõime suurendamine liidus ja väljaspool liitu

37.  nõuab, et imporditud vesiviljelustooted peaksid täitma samu keskkonna-, toiduohutuse-, sotsiaal- ja töönorme ning austama inimõigusi nagu ELi ettevõtjad ning taunib asjaolu, et selles valdkonnas puuduvad endiselt võrdsed tingimused ning et ohtlik konkurentsimoonutus on ELi ettevõtjate jaoks tõsine probleem;

38.  rõhutab, et Euroopa vesiviljelusettevõtjad kannatavad praegu selliste kiskjate nagu saarmad, haigrud ja kormoranid tõttu märkimisväärset kahju, mis mõjutab kõiki nende varusid; rõhutab, et need kiskjad hävitavad ka kohade ja karpkalade kudu ning piiravad seetõttu märkimisväärselt mageveekalade kasvatust ja paljunemist; palub liikmesriikidel seetõttu kohaldada haigrute ja kormoranide kohta olemasolevaid erandeid ning palub komisjonil teha saarmate kaitsestaatuse kohta ülevaate ja lubada vajaduse korral nende kiskjate kõrvaldamist ja arvukuse kontrolli;

39.  nõuab, et toimuks rohkem imporditud toodete päritolu kontrolle ja piirikontrolle ja et need oleks paremad ning et oleks olemas sisemised meetmed sektorisisest arengut mõjutavate ebaseaduslike või salajaste vesiviljelustavadega võitlemiseks;

40.  juhib tähelepanu sellele, et EL peaks eksportima oma jätkusuutlikkuse standardeid jа oskusteavet; on veendunud, et see on eriti oluline naaberpiirkondade puhul, mis toodavad ELis toodetavate liikidega sarnaseid liike ning eelkõige ELiga veealasid jagavate kolmandate riikide puhul;

41.  palub komisjonil tagada, et kolmandate riikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes sõltub turulepääsu sooduskord sellest, kas peetakse kinni ELis kehtivate standarditega samaväärsetest kestlikkuse ja loomade heaolu standarditest;

42.  palub komisjonil edendada ühenduse ja arengumaade koostöö poliitika raames toetusmeetmeid ja sihipärase koolituse meetmeid, mis aitavad edendada jätkusuutlikku vesiviljelust ning tõsta nende riikide vesiviljeluse tootjate teadlikkust kvaliteedipoliitikast ja kõrgematest tootmisstandarditest, eelkõige keskkonna- ja hügieeninäitajate ning selle tööstusharu sotsiaalsete standardite osas;

43.  nõuab tungivalt, et võetaks meetmeid, et julgustada ELi investeeringuid kolmandate riikide vesiviljelusprojektidesse;

44.  palub komisjonil ka edaspidi tagada, et eksportivates kolmandates riikides peetakse kinni ELi impordieeskirjadest, sh kalakasvatustavade osas, mis järgivad keskkonna-, hügieeni- ja sotsiaalseid standardeid, et võrdsete tingimuste kõrget taset saaks viia ellu rahvusvaheliselt; on samas seisukohal, et vesiviljeluse protsesside seire kolmandates riikides peaks avaldama otsustavat mõju toodete ELi eksportimise lubade uuendamisele;

45.  palub komisjonil hinnata Brexiti mõju vesiviljeluse valdkonnale;

Tarbijale suunatud teabe parandamine

46.  rõhutab, kui oluline on ELi märgistamist ja tarbijateavet käsitlevate õigusaktide täielik ja igakülgne rakendamine nii kalakasvatuse kui ka hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste sektoris; on veendunud, et see on oluline kõigi, nii imporditud kui ka ELis toodetud kalandustoodete (mitte ainult vesiviljelustoodete) puhul; leiab, et sel eesmärgil tuleks kohandada ja tugevdada kontrollimäärust;

47.  palub luua ELi kestliku vesiviljeluse toodete tunnustamiseks konkreetse märgise ning rõhutab, et tarbijad vajavad läbipaistvust ka kolmandatest riikidest imporditud vesiviljelustoodete osas, milleks tuleb tugevdada jälgitavust;

Loomade heaolu tagamine

48.  on seisukohal, et surmamise strateegia peaks sisaldama ettepanekuid tagamaks kalade humaanse surmamise jaoks vastavalt Maailma Loomatervise Organisatsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti suunistele tõhusate parameetrite väljatöötamise menetlused ning tagamaks, et kalade surmamiseks kasutatavad seadmed toimivad nende parameetrite kohaselt ja et kasvatatud kalade tõhus ja humaanne surmamine võetakse kasutusele, et seda hinnatakse ja sertifitseeritakse kogu Euroopas;

Veterinaartoodete kättesaadavus

49.  juhib tähelepanu sellele, et ELi veterinaaria-alaseid õigusakte tuleb paremini kohandada vesiviljeluse tegeliku olukorra ja vajadustega, võttes arvesse erinevaid liike ja käitamiserinevusi;

50.  rõhutab, et inimeste ja loomade tervist kaitsvate vaktsiinide ja muude veterinaartoodete jaoks on vaja tõelist ELi ühtset turgu, eriti nn vähemtähtsate liikide jaoks;

51.  tõdeb, et diagnoosi, antimikroobsete alternatiivide ja vaktsineerimise suhteliselt kõrgemad kulud võrreldes laialdaselt kasutatavate antibiootikumidega on kahjuks takistuseks suuremale kasutamisele ja kõrgema vaktsineerimise määra saavutamisele, mida tegevuskavas soovitakse(19); tunneb heameelt, et komisjon teatas oma tegevuskavas stiimulitest diagnostika, antimikroobikumide alternatiivide ja vaktsiinide kasutamise suurendamiseks(20);

52.  nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks kohustuse anda vesiviljeluses vaktsiinide ja antibiootikumide kasutamise kohta teavet, pidades silmas võimalikke ohtusid inimeste tervisele ja ökosüsteemile;

53.  on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid välja töötama praktilisi stiimuleid ja meetmeid, sh direktiivi 2006/88/EÜ parem rakendamine või vajaduse korral muutmine, et edendada integreeritud ahelal põhinevat lähenemist antimikroobikumiresistentsusele ning suurendada antimikroobikumide alternatiivide, diagnostika ja vaktsiinide kasutust vesiviljeluses ja sellega paremini ennetada, kontrollida ja kaotada kulutõhusalt veeloomade haigusi ja antibiootikumiresistentsust, samuti maksimeerida veeloomade ellujäämist, kasvu ja tootmise tõhusust;

54.  rõhutab vajadust soodustada teadusuuringuid Euroopa ja riiklikes programmides karpide ja kalade tervise vallas ning uute veterinaartoodete arendamiseks veeloomaliikide jaoks;

55.  märgib selles osas, et antibiootikumiresistentsus on inim- ja loomaravis tõsine probleem ning palub komisjon piirata antibiootikumide kasutamist nii, et neid ei kasutataks pelgalt ennetava meetmena, vaid ainult juhtudel, kus vesiviljelusettevõttes esineb episootiapuhangu oht, ning hinnata antibiootikumide mõju ohule, et resistentsus kandub tarbijatele üle;

Paremad reklaamikampaaniad ja parem teabevahetus

56.  juhib tähelepanu sellele, et vaja on paremini tutvustada vesiviljeluse ja kala tarbimise hüvesid ja paremaid sellealaseid reklaamikampaaniaid;

57.  palub komisjonil ergutada jõulisi ja pikaaegseid ELi üldkampaaniaid, milles selgitatakse ELi vesiviljelustoodete väärtusi, keskendudes nende heale kvaliteedile, loomade heaolule ja keskkonnastandarditele, võrreldes nendega, mis on imporditud kolmandatest riikidest, nagu märgise „Kasvatatud ELis“ puhul;

58.  rõhutab vajadust ergutada ja rahastada reklaamikampaaniaid määruses (EL) nr 1151/2012 sisalduvate piirkondlike kvaliteedikavade jaoks, näiteks kaitstud päritolunimetuste jaoks; palub, et komisjon käivitaks koostöös liikmesriikidega kogu ELi hõlmava tarbijate ja ettevõtjate teavitamise kampaania, milles käsitletaks vesiviljelust üldiselt ning eeskätt erinevusi Euroopa turul kehtivate rangete ja põhjalike standardite ning kolmandate riikide importtoodetele kohaldatavate madalamate standardite vahel, pöörates erilist tähelepanu probleemidele, mida tekitab toiduohutusele ja rahvatervisele eriti resistentsete mikroorganismide ja antimikroobikumiresistentsuse jõudmine liitu; rõhutab kasvatamise, transpordi ja tapmise ajal kasvatatud kala heaolu tagamist käsitlevate ELi õigusaktide väärtust tarbijate ootuste täitmisel ELi standarditega tagatud tootekvaliteedi reklaamimisel kolmandate riikide impordiga võrreldes;

59.  palub komisjonil panna ELi müügiedendamise eelarvest kõrvale sobiliku osa, et reklaamida kala ja muid kalandus- ja vesiviljelustooteid; leiab, et ELi vesiviljelustoodete osas teadlikkuse ja heakskiidu suurendamiseks tuleks käivitada laiaulatuslik kõiki liikmesriike hõlmav reklaamikampaania, kus järgitakse ühtseid põhimõtteid, mis on loodud kollektiivse meetmena ning mille toetuse intensiivsus on 80–100 %.

60.  toetab FARNETi võrgustiku vesiviljeluse juhtalgatusi nende meetmete edendamisel kohalikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil;

Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine

61.  juhib tähelepanu sellele, et EMKF, mis eraldab 1,2 miljardit eurot ELi vesiviljeluse säästlikuks arenguks, ja muud rahastamisallikad, nagu Horisont 2020, soodustavad innovatsiooni;

62.  juhib tähelepanu sellele, kui olulised on kohalikud kalandusvaldkonna tegevusrühmad, kes aitavad teatud piirkondades kaasa kalanduse ja vesiviljeluse arendamisele, tugevdades kohalikke kalavarusid ning ergutades kalanduses ja vesiviljeluses innovatsiooni ja mitmekesistamist;

63.  palub komisjonil toetada austrite herpesviiruse ja sellega võitlemise uurimist;

64.  tunneb muret teatud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide mõju üle Euroopa vesiviljelusele; rõhutab, kui oluline on rakendada määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta teaduslikult põhjendatult, tõhusalt ja proportsionaalselt, et kaitsta nii Euroopa vesiviljelussektorit kui ka pärismaiseid liike ja ökosüsteeme; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et võidelda kõige problemaatilisemate looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikidega;

65.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid Ocenebra inornata vastast võitlust;

66.  rõhutab, et algatusega Horisont 2020 ja 9. teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammiga tuleks jätkata selliste vesiviljeluse alaste teadusuuringute toetamist, mis parandavad sektori konkurentsivõimet ja millega reageeritakse probleemidele, mis on esile toodud komisjoni 2016. aasta konverentsil, üritusel „FOOD 2030“ ja teaduslike nõuandjate kõrgetasemelise rühma arvamuses „Toit ookeanidest“;

67.  on veendunud, et komisjon peaks konsulteerima Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormiga (EATiP) ja vesiviljeluse nõuandekomisjoniga riiklikesse strateegilistesse kavadesse lisamise prioriteetsete teemade kohta;

68.  nõuab tungivalt, et investeeritaks ökosüsteemil põhinevaid vesiviljelustavasid käsitlevatesse teadusuuringutesse ja katseprojektidesse, eelkõige äärepoolseimates piirkondades ja ebasoodsate demograafiliste tingimustega piirkondades;

69.  juhib tähelepanu sellele, et tugevdada tuleks koostööd teaduskogukonna ning vesiviljelustootjate ja ahelas tootjatele eelnevate ja järgnevate sidusrühmade vahel;

70.  palub, et parimate teaduslike soovituste põhjal loodaks ELi tasandil andmete kogumiseks standardsed protokollid, et jälgida ja edendada vesiviljeluses juhtimis- ja tootmistavasid ning selliste tavade sotsiaalset, tervishoiualast, majanduslikku ja keskkonnamõju nii mere- kui magevee vesiviljeluse ettevõtetes;

71.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada innovaatilise ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist vesiviljeluses, näiteks akvapoonika kasutamist, et toota toitu kestlikult ja ressursitõhusalt ja vältida kahjulikke keskkonnamõjusid;

72.  palub komisjonil julgustada võimaluste uurimist, et arendada sotsiaalset ja keskkondlikku kestlikkust nõuetekohaselt silmas pidades edasi merevetikate tootmist, mis on ökoloogiliselt ja majanduslikult väärtuslik sektor;

Koolituse ja tööhõive ergutamine

73.  palub liikmesriikidel koos komisjoni toetusega, kui see on kasulik, tagada nõuetekohane kutsekoolitus vesiviljeluse valdkonnas ning võtab teadmiseks kutseliste kalurite ümberõppe võimaluse veekeskkonna majandamise alternatiivsete meetodite vallas, aidates seega ühtlasi luua töökohti naiste ja noorte jaoks maa- ja ranniku- ning äärepoolseimates piirkondades, saartel ja üldiselt piirkondades, mis sõltuvad suurel määral kalandusest ja vesiviljelusest;

ELi vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse suurendamine

74.  rõhutab, et naised on vesiviljelussektoris väga olulised ja et õigusakte on vaja sellest tulenevalt kohandada ning et nõuetekohaselt tuleb võtta arvesse teisi vesiviljelusega seotud tegevusi, näiteks tegevused, millega tegelevad muu hulgas kalavõrkude tootjad või pakkijad;

75.  märgib, et siiani ei ole Euroopa turul olnud piisavalt innovaatilisi süsteeme, mille eesmärk on kasvatada kalu võimalikult ökosüsteemi kohaselt ja looduslikku sööta kasutades; nõuab selliseid süsteeme käsitlevate raamtingimuste paremaks muutmist;

76.  on veendunud, et vesiviljelussektori potentsiaali ärakasutamiseks, kestlikkuse tagamiseks, keskkonna kaitsmiseks ja avalike hüvede pakkumiseks on vaja investeeringuid, ning nõuab seetõttu teadusuuringute, uuendustegevuse ning säästvate ja kvaliteedisuunitlusega tootmisprojektide senisest suuremat rahastamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel veelgi lihtsustada ja vähendada vesiviljelussektori, sh vesiviljelusettevõtjate bürokraatiakoormust;

77.  rõhutab, et koostöö ergutamine vesiviljelussektori teadusuuringute ja innovatsiooni ning konkreetsete ülikooliprogrammide vahel toob endaga kaasa uusi ideid ja suurendab huvi selle majandussektori vastu;

Piisava rahastamise tagamine EMKFi ja teiste struktuurifondide abil

78.  tervitab jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arendamist ühena EMKFi prioriteetidest; väljendab siiski muret selle üle, et vastavalt 2014. aastal avaldatud Euroopa Kontrollikoja uurimuse järeldustele ei toetanud selle eelkäija, Euroopa Kalandusfond, tõhusalt vesiviljeluse säästvat arengut; märgib, et Euroopa tasandil leiti, et tugimeetmed olid halvasti kujundatud ja neid juhendati halvasti ning et nendega ei tagatud piisavalt selget raamistikku vesiviljeluse arenguks; märgib veel, et tugimeetmeid ei olnud riiklikul tasandil õigesti kujundatud või kohaldatud ja et riiklikes strateegilistes kavades ja nende rakenduskavades ei olnud sätestatud selget alust vesiviljeluse edendamiseks ning et EMKFi tugi ei ole olukorda tõeliselt parandanud;

79.  juhib tähelepanu sellele, et haridus ja hea teabevahetus tõmbab sellesse sektorisse noori, tagab selle tuleviku ja konkurentsivõime ning toob selle arengusse uut tehnoloogiat ja innovatsiooni;

80.  palub komisjonil, parlamendil ja nõukogul suurendada 2020. aasta järgse perioodi ühises kalanduspoliitikas magevee vesiviljeluse investeeringutoetuse intensiivsust 75 %‑ni, et suurendada investeerimissoovi ja anda kalakasvatajatele abi, mida neil väga vaja on; palub komisjonil veel koostada koos Euroopa Investeerimispangaga ELi tasandil intressitoetuse kava vesiviljelusse investeerimiseks ja likviidsete varade rahastamiseks;

81.  teeb samuti ettepaneku suurendada tulevikus ELi toetust vesiviljelusega seotud teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige valdkondades, mis mõjutavad majanduslikku jätkusuutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, näiteks energia- ja ressursitõhusus, bioloogiliste materjalide rahastamise areng, keskkonnakoormuse vähendamine, kõrgematasemeliste keskkonnateenuste pakkumine jms.

82.  märgib, et viivitus EMKFi määruse ja liikmesriikide rakenduskavade heakskiitmisel tähendab, et ettevõtjad said EMKFi vahendeid hakata tegelikult kasutama parimal juhul 2016. aasta lõpus, mis aga tähendab ligikaudu kolmeaastast viivitust;

83.  nõuab lihtsustamist seoses menetluse ja dokumentidega, mis tuleb esitada selleks, et saada rahastamist EMKFist;

84.  nõuab, et kõik skeemid, mis võiks takistada vesiviljeluse edendamist, sh teiste ELi rahastamisvahendite kaudu (näiteks ERF), vaadataks toetustele keskendudes üle;

85.  palub komisjonil teha rohkem jõupingutusi ja pakkuda täiendavat vajalikku abi, et EMKF kasutajatel oleks võimalik rahastusele ligi pääseda;

86.  rõhutab, et vaja on tugevamat toetust tootjaorganisatsioonidele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele, nii et neist võiksid saada ühise turukorralduse tugisambad;

Harmooniline sümbioos kalandusega

87.  juhib tähelepanu sellele, et kalandus ja vesiviljelus ei tohiks vastanduda ning et need sektorid saavad olla täiesti ühildatavad ja teineteist vastastikku täiendavad, eriti rannikupiirkondades või saartel, mis sõltuvad väga suurel määral nendest tegevustest ja kus tegeletakse väikesemahulise kalapüügiga; nõuab seega avamere vesiviljelusrajatiste edasiarendamist;

88.  rõhutab, et merevesiviljelus sobib kokku rannapüügiga äärepoolseimates piirkondades ja täiendab seda, ning palub komisjonil toetada kasvatus- ja sordiaretusviise subtroopika- ja troopikapiirkondade soojades vetes; kutsub komisjoni üles tähtsustama naiste rolli väikesemahulise rannapüügi ja kõigi sellega seotud tegevuste juures;

89.  palub komisjonil rahastada suuremal määral keskkonnahoidlikke vesiviljeluse tavasid, näiteks suletud vesiviljeluse süsteemid merel ning ringlusveega süsteemid maismaal, et vähendada vesiviljeluse kahjulikku mõju elupaikadele, looduslikele kalapopulatsioonidele ja veekvaliteedile;

90.  kinnitab oma resolutsioonis Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta juba esitatud seisukohti, tuletades meelde, et kormoranide ja teiste röövlindude poolt vesiviljelusettevõtetele tekitatud kahju vähendamine on nende ettevõtete tootmiskulude ja seega püsimajäämise ning konkurentsivõime seisukohalt olulisimaid tegureid; palub liikmesriikidel kohaldada haigrute ja kormoranide kohta olemasolevaid erandeid ning palub komisjonil vaadata üle saarmate kaitsestaatus;

91.  palub komisjonil võtta koos liikmesriikidega meetmed, et vähendada märkimisväärselt kormoranide arvukust selleks kõiki meetodeid kasutades, et ühest küljest oleks tagatud kormoranide populatsiooni säilimine ning et teisest küljest ei tekiks ohte teistele liikidele ja hoitaks ära kahju asjaomastele vesiviljelusloomadele;

o
o   o

92.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 88, 4.4.2011, lk 1.
(2) EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
(3) ELT L 204, 6.8.2009, lk 15.
(4) ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
(5) ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.
(6) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.
(7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(8) ELT L 354, 28.12.2013, lk 1.
(9) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.
(10) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.
(11) ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 11.
(12) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 132.
(13) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 119.
(14) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 177.
(15) ELT C 316, 22.9.2017, lk 64.
(16) ELT C 76, 28.2.2018, lk 40.
(17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0316.
(18) Euroopa Komisjon, 29. juuni 2017, „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“, lk 10.
(19) „Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks“, lk 15.
(20) Samas, lk 12.

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika