Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2018(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0158/2018

Esitatud tekstid :

A8-0158/2018

Arutelud :

PV 12/06/2018 - 11
CRE 12/06/2018 - 11

Hääletused :

PV 13/06/2018 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0256

Vastuvõetud tekstid
PDF 267kWORD 53k
Kolmapäev, 13. juuni 2018 - Strasbourg
ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamise läbirääkimised
P8_TA(2018)0256A8-0158/2018

Euroopa Parlamendi 13. juuni 2018. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamise läbirääkimisi (2018/2018(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning V jaotist, eriti selle artikleid 21 ja 36, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218,

–  võttes arvesse Tšiili Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelist olemasolevat assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse, et 16. novembril 2017 algasid Euroopa Liidu ja Tšiili läbirääkimised ajakohastatud assotsieerimislepingu üle,

–  võttes arvesse, et 13. novembril 2017 võttis nõukogu vastu läbirääkimisjuhised selle lepingu kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Tšiili parlamentaarse ühiskomisjoni 25. kohtumise ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu 22. jaanuaril 2018,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu kaubandussamba ajakohastamist käsitlevaid läbirääkimisi(1),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta Ladina‑Ameerika riikidega(2),

–  võttes arvesse 11. mail 2015. aastal avaldatud ELi ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse kodanikuühiskonna foorumi deklaratsiooni pealkirjaga „Euroopa, Ladina‑Ameerika ja Kariibi riikide rahvaste võrdõiguslikkus, õigused ja demokraatlik osalemine“,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 4 ja artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0158/2018),

A.  arvestades, et Tšiilil ja ELil on ühised väärtused ning tihedad kultuuri-, majandus- ja poliitilised sidemed;

B.  arvestades, et Tšiili ja EL on lähedased partnerid selliste piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused, rahvusvaheline julgeolek, kestlik areng ja ülemaailmne juhtimine;

C.  arvestades, et Tšiili on demokraatia ja inimõiguste, vaba ja avatud kaubanduse ning mitmepoolsuse kindel pooldaja; arvestades, et Tšiili on ka Vaikse ookeani liidu, Ameerika Riikide Organisatsiooni ja Lõuna‑Ameerika Riikide Liidu mõjukas liige;

D.  arvestades, et Tšiili on tähtis toimija piirkondlikes küsimustes, näiteks garantiiandja Colombia rahuprotsessis ning Venezuela valitsuse ja opositsiooni vahelistel Santo Domingo kõnelustel; arvestades, et Tšiili loobus osalemast Venezuela tulevikku käsitlevatel läbirääkimistel, kuna demokraatlike presidendivalimiste ja institutsioonilise normaliseerimise miinimumtingimused on jäänud täitmata;

E.  arvestades, et alates 2014. aasta jaanuarist on olemas raamistik Tšiili osalemiseks ELi kriisiohjamisoperatsioonides; arvestades, et Tšiili osaleb Euroopa Liidu sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) ning mitmes ÜRO rahuvalveoperatsioonis, mis näitab Tšiili valmidust kaitsta ülemaailmset rahu ja julgeolekut;

F.  arvestades, et Tšiili hiljutised parlamendi- ja presidendivalimised tõendasid taas Tšiili demokraatia stabiilsust ja küpsust; arvestades, et Tšiili on saanud kasu tugevast majanduskasvust ja on üks Lõuna‑Ameerika viimastel aastakümnetel kõige kiiremini arenevatest majandusest; arvestades, et reformid riigis jätkuvad;

G.  arvestades tõsiasja, et abort ei ole viimasel ajal teatud tingimustel enam karistatav, mis on tõend Tšiili ühiskonna suuremast valmisolekust naiste ja tütarlaste võimestamiseks;

H.  arvestades, et 2016. aasta inimarengu indeksi kohaselt kuulub Tšiili väga kõrge arenguga riikide kategooriasse, olles Ladina‑Ameerika riikide hulgas esimesel ning maailma riikide hulgas 38. kohal, paiknedes seejuures seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist kõrgemal;

I.  arvestades, et olemasolev assotsieerimisleping on aidanud süvendada ELi ja Tšiili poliitilisi suhteid ning oluliselt kasvatada kaubandust ja investeerimisvoogusid; arvestades, et jätkuv õigusriigi põhimõtte järgimine ning stabiilse õigus- ja poliitilise raamistiku tagamine võimaldab mõlemal, nii Tšiilil kui ka ELil, tegeleda vabalt ettevõtlusega ja soodustab sobivat investeerimiskeskkonda, kus on tagatud õiguskindluse põhimõte;

J.  arvestades, et viimastel aastatel on EL ja Tšiili teiste partneritega sõlminud ambitsioonikamaid ja ulatuslikumaid lepinguid; arvestades, et seetõttu avab ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu ajakohastamine võimaluse olemasolevaid suhteid tunduvalt süvendada, sealhulgas ka välis- ja julgeolekualaseid suhteid;

K.  arvestades, et tulevane ELi ja Tšiili vaheline assotsieerimisleping peab täielikult kajastama kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ümberkujundavat olemust ja rahvusvahelise arengualase koostöö tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;

L.  arvestades, et ajakohastatud assotsieerimisleping (nagu ka praegu (uuesti) läbirääkimisel olevad lepingud Mehhiko ja Mercosuri riikidega) tugevdab ELi rolli Ladina‑Ameerika olulise liitlasriigina ajal, kui sellised toimijad nagu Hiina ja Venemaa püüavad selles piirkonnas üha rohkem mõju saavutada;

M.  arvestades, et ELi ja Tšiili parlamentaarne ühiskomisjon on korduvalt väljendanud toetust assotsieerimislepingu ajakohastamisele – viimati ühiskomisjoni 25. kohtumisel 22. jaanuaril 2018 vastu võetud ühisdeklaratsioonis;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

  

Üldpõhimõtted

   a) oluliselt tugevdada Tšiili ja ELi kui ühtmoodi meelestatud partnerite omavahelist koostööd olukorras, kus rahvusvaheliste suhete keskkond on muutunud ebakindlaks, tuginedes ühistele väärtustele ning demokraatia põhimõtetele, võitlusele kliimamuutuste vastu, tagades soolise võrdõiguslikkuse, õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamise;
   b) tagada, et ajakohastatud leping Tšiiliga oleks ambitsioonikas, laiaulatuslik ja tasakaalustatud ning tooks tuntavat kasu mõlema lepingupoole kodanikele, ettevõtetele ja majandusele; tagada, et see leping oleks üks eesrindlikumaid ja ambitsioonikamaid kolmandate riikidega sõlmitud ELi lepinguid;
   c) tugevdada ELi ja Tšiili koostöö inimõiguste mõõdet, pidades silmas ELi ja Tšiili inimõigustealast strateegiat aastateks 2016–2020; võtta lepingusse ühine kohustus kaitsta ja edendada inimõigusi, põhivabadusi, soolist võrdõiguslikkust ning vähemuste, nagu LGBTI‑kogukonna ja põlisrahvaste õigusi, mis hõlmab ka jõustatavaid kontrolli, järjepideva aruandmise ja vaidluste lahendamise mehhanisme; ergutada Tšiilit leidma lahendust küsimustele, mis on seotud kohalike maputše indiaanlaste ja teiste põlisrahvastega; jätkata tava lisada inimõiguste klausel kõigisse tulevastesse assotsieerimislepingutesse; jätkata ELi ja Tšiili vahelist regulaarset dialoogi inimõiguste teemal, eesmärgiga tugevdada institutsioonilist raamistikku ja riiklikku poliitikat inimõiguste edendamiseks, kasutades muu hulgas mitmepoolset koostööd;
   d) ergutada Tšiilit tagama täielikult rahvusvahelistele standarditele vastavat nõuetekohast menetlust ja ausat kohtumenetlust;
   e) seada eesmärk soodustada Tšiilis kestlikku sotsiaal‑majanduslikku arengut, võidelda vaesusega ja vähendada ebavõrdsust, võttes arvesse tõsiasja, et Tšiili on kohustunud täitma kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärgid;
   f) toetada Tšiilit haridusstandardite ja haridusprogrammide parandamisel, tagades, et kõige madalama sissetulekuga isikutel oleks täielik juurdepääs kõrgharidusele; tugevdada seost ülikoolide ja tööturu vahel, lahendades oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse probleemi ja edendades noorte tööhõivet;
   g) soodustada sotsiaal- ja keskkonnaõiguste kaitset, samuti tagada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide tulemuslik rakendamine ning sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise kaotamine;
  

Mitmepoolsus ning piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö

   h) tugevdada dialoogi ja koostööd selliste piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel nagu organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, suurenev ebavõrdsus, ränne, terrorism ja kliimamuutused, sealhulgas kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamine; toetada ELi ja Tšiili koostööd rände haldamise küsimustes ja ning luua tagasivõtumehhanismid, sh kodakondsuseta isikute ja kolmandate riikide kodanike tagasivõtumehhanismid;
   i) tuletada meelde mitmepoolse tegevuskava tähtsust ning seda, et kahepoolsetes läbirääkimistes ei tohi õõnestada eesmärki saavutada areng mitmepoolselt;
   j) aidata tugevdada mitmepoolsust ja rahvusvahelist koostööd, et edendada rahvusvahelist julgeolekut ja tulemuslikult reageerida globaalsetele probleemidele; tõhustada mõlema poole seisukohtade kooskõlastamist rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel;
   k) ergutada Tšiilit jätkuvalt toetama piirkondlikku integratsiooni ja koostööd, eelkõige Vaikse ookeani liidus, võttes arvesse selle julgustavaid tulemusi piirkonna liikmete majandusliku integratsiooni tegeliku ja aktiivse edendajana, samuti Lõuna‑Ameerika Riikide Liidus ning Ladina‑Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduses; uurida võimalust saada ELile Vaikse ookeani liidus vaatleja staatus;
  

Poliitiline dialoog ja koostöö

   l) võimaldada regulaarse sisulise dialoogi pidamist kõigis olulistes küsimustes, olemasolevaid formaate kasutades ja laiendades; võtta kasutusele partnerluse rahastamisvahendi kaudu olemas olevad ressursid, et saavutada strateegilised eesmärgid;
   m) tagada tihe koostöö julgeoleku ja kaitse valdkonnas, eelkõige seoses konfliktide ärahoidmise, kriisiohjamise, meresõidu turvalisuse, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega; võimaldada Tšiilil aktiivsemalt osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonides ja operatsioonides;
   n) võimaldada suuremat koostööd terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastases võitluses ning radikaliseerumise ja piiriülese kuritegevuse ennetamises, kahjustamata kodanikuvabadusi ja põhiõigusi; võtta meetmeid ülemaailmse terrorismivastase võitluse raames, tugevdades ülemaailmse ja piirkondliku koostöö mehhanisme, meetmeid ja organeid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja põhimõtetega;
   o) tugevdada koostööd korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses; lisada head maksuhaldustava ja läbipaistvusstandardeid käsitlevad sätted, mis kinnitavad veel kord poolte kohustust rakendada rahvusvahelisi standardeid võitluses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;
   p) tuletada meelde, et korruptsioon õõnestab inimõigusi, võrdsust, sotsiaalset õiglust, kaubandust ja ausat konkurentsi, takistades majanduskasvu; lisada konkreetsed jaotised, milles on esitatud selged ja kindlad kohustused ja meetmed, mille abil võidelda korruptsiooni kõikide vormide vastu ning rakendada rahvusvahelisi standardeid ja mitmepoolseid korruptsioonivastaseid konventsioone;
   q) lihtsustada liikuvust ELi ja Tšiili vahel; edendada noorte, õpilaste ja üliõpilaste vahetust, stipendiumiprogramme ja koolituskursusi, muu hulgas ERASMUS+ programmi kaudu; jätkata pingutusi akadeemiliste kvalifikatsioonide täieliku vastastikuse tunnustamiseni jõudmiseks ning kõrghariduse ajakohaseks, kättesaadavaks ja rahvusvaheliseks muutmiseks;
   r) edendada teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste ülekannet ning tõhustada koostööd teadusuuringute vallas, kasutades täielikult ära selliseid olemasolevaid programme nagu „Horisont 2020“;
   s) edendada ja tugevdada suhteid rahvusvahelise koostöö valdkonnas, tuginedes rahvusvahelist koostööd käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile, mis allkirjastati 2015. aastal; luua uuenduslikud mehhanismid, mis laiendavad ja tugevdavad kolmepoolset ja piirkondlikku koostööd Ladina-Ameerikas ja sellest väljaspool, kasutades selliseid programme nagu EUROsociAL+ ja Euroclima+ ning uimastipoliitka valdkonna koostööprogrammi COPOLAD;
   t) töötada välja metoodika, mille abil tuua esile ajakohastatud lepingu mõju meestele ja naistele, ning võtta need tulemused aluseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise poliitika kujundamisel;
   u) kinnitada ühist seotust Pariisi kliimakokkuleppe ja kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning näha ELi ja Tšiili vahel ette tihe koostöö keskkonnakaitse vallas ja kliimamuutuste vastases võitluses; tugevdada partnerlust seoses tehnilise ja poliitilise koostööga peamistes keskkonnaküsimustes, sealhulgas rahvusvahelise transpordi CO2‑heitkogused, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning säästev tootmine ja tarbimine; soodustada tõhusamat koostööd ringmajanduse valdkonnas, et parandada ressursitõhusust, loodusvarade säästvat kasutamist, ökoinnovatsiooni ja veevarude majandamist; suurendada toetust kliimamuutuste tagajärgede leevendamise projektidele;
   v) tugevdada koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning Maa seire satelliitandmete valdkonnas ELi Copernicuse programmi kasutamisel keskkonnakaitse eesmärkidel;
   w) edendada kultuurikoostööd ning toetada diasporaad nii Tšiilis kui ka ELis, et aidata kaasa ELi ja Tšiili välisinvesteeringutele;
   x) kinnitada veel kord, et juurdepääs veele on inimõigus;
  

Institutsioonilised sätted

   y) tagada, et assotsieerimislepingu aluseks on parlamentide suur osalus, ning tugevdada selleks olemasolevaid sätteid ja koostöömehhanisme, et võimaldada suuremat osalust lepingu koostamisel ja järelevalvet lepingu rakendamisel, eelkõige parlamentaarse ühiskomisjoni olemasoleva parlamentidevahelise formaadi kaudu; näha parlamentaarse ühiskomisjoni jaoks ette võimalus nõuda assotsieerimislepingu rakendamise kohta vajalikku teavet;
   z) tagada ühise nõuandekomitee kaudu ja muul moel kodanikuühiskonna asjakohane kaasamine nii assotsieerimislepingu läbirääkimiste ajal kui ka lepingu rakendamise etapis; rõhutada vajadust luua institutsiooniline mehhanism, et soodustada mõlemas piirkonnas kodanikuühiskonna organisatsioone kaasavat poliitilist dialoogi;
   aa) teavitada Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult läbirääkimiste kõikidel etappidel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10; see hõlmab Euroopa Parlamendile läbirääkimistekstide ja iga läbirääkimisvooru protokolli edastamist; tunnustab sellega seoses nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta otsust avaldada novembris 2017 komisjonile ning komisjoni asepresidendile ja kõrgele esindajale antud läbirääkimisvolitused;
   ab) suhtuda läbirääkimisjuhiste hiljutisse avaldamisse kui olulisse pretsedenti ning võtta kohustus avaldada edaspidi kõik rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisjuhised;
   ac) kiirendada läbirääkimisi lepingu üle, pidades silmas selle ratifitseerimist Euroopa Parlamendi poolt enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu;
   ad) järgida kõigil tasanditel pikaajalist tava, mille kohaselt ei kohaldata uut lepingut ajutiselt enne, kui Euroopa Parlament on andnud nõusoleku;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Tšiili Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1)1 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0354.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0345.

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika