Euroopa Parlamendi 14. juuni 2018. aasta resolutsioon komisjoni 2. märtsi 2018. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/118, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Põhjameres (C(2018)01194 – 2018/2614(DEA))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)01194),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ(1), eriti selle artikli 11 lõiget 2 ning artikli 46 lõiget 5,
– võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2017/118, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Põhjameres(2),
– võttes arvesse kalanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika‑alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(3) artikli 1 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid saavutama 2020. aastaks mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi, samas kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis j nõutakse, et ühine kalanduspoliitika peab selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama;
B. arvestades, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) tõi oma asjaomase teadusliku nõuande järeldustes(4) välja rea probleeme seoses kaitstud liikide ja elupaikade ning merepõhja kaitse suhtes kavandatud meetmete tõhususega; arvestades, et neid probleeme ei ole läbivaatamisel oleva delegeeritud õigusakti põhjendustes täielikult kajastatud;
C. arvestades, et STECF märkis oma teaduslikus nõuandes ka seda, et kavandatavate meetmete aluseks oleva püügitegevusega seotud arvud pärinevad aastatest 2010–2012 ja võivad seetõttu olla aegunud;
D. arvestades, et nende laevade, mille suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/118 (mida muudetakse läbivaatamisel oleva delegeeritud määrusega) artiklite 3b, 3c ja 3e alusel osaliselt ajutisi erandeid, teadmata hulk võib kergesti mõjutada kavandatud meetmete tulemuslikkust;
E. arvestades, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/118 (mida muudetakse läbivaatamisel oleva delegeeritud määrusega) artikli 2 punktis 2 sätestatud „merepõhja vähem mõjutava püügivahendi“ määratlust tuleb täpsustada; arvestades, et kui see hõlmab elektriimpulsstraalimist, oleks selline määratlus vastuolus läbirääkimisvolitustega, mille Euroopa Parlament võttis vastu 16. jaanuaril 2018(5) seadusandliku tavamenetluse raames, et võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmise kohta tehniliste meetmete abil(6);
F. arvestades, et kavandatava „merepõhja vähem mõjutava püügivahendi“ mõju võib siiski olla oluliselt suurem kui teiste, osaliselt keelustatud püügivahendite (ankurdatud ja ankurdamata põhjanoodad) mõju;
G. arvestades, et kavandatava delegeeritud õigusakti läbivaatamis- ja aruandlusklauslit ei kohaldata hiljuti kavandatud piirkondade ja nende haldamise suhtes, mis muudab võimatuks meetmete ja eelkõige hiljuti katsetatud merepõhja vähem mõjutava püügivahendi kasutamise tulemuslikkuse läbipaistva hindamise;
1. esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;
3. palub komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse eelnimetatud soovitusi;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.