Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0810(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0219/2018

Esitatud tekstid :

A8-0219/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/07/2018 - 6.8
CRE 04/07/2018 - 6.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0288

Vastuvõetud tekstid
PDF 152kWORD 55k
Kolmapäev, 4. juuli 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri ***I
P8_TA(2018)0288A8-0219/2018

Euroopa Parlamendi 4. juulil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõule, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22 (10850/2017 – ECB/2017/18 – C8‑0228/2017 – 2017/0810(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Keskpanga eelnõu   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Otsuse eelnõu
Põhjendus 1
(1)  Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesanded hõlmavad liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamist. Turvaline ja tõhus finantsturu infrastruktuur, eelkõige kliiringusüsteemid, on põhiülesannete täitmisel keskse tähtsusega.
(1)  Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesanded hõlmavad liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamist, mis on keskse tähtsusega finantsstabiilsuse säilitamiseks. Turvaline ja tõhus finantsturu infrastruktuur, eelkõige kliiringusüsteemid, on põhiülesannete täitmisel keskse tähtsusega.
Muudatusettepanek 2
Otsuse eelnõu
Põhjendus 3
(3)  4. märtsil 2015. aastal tegi Üldkohus otsuse kohtuasjas T-496/11: Suurbritannia vs. EKP,7 kus Üldkohus leidis, et EKP-l ei ole kliiringusüsteemide tegevuse reguleerimiseks vajalikku pädevust. Üldkohus märkis, et aluslepingu artikli 129 lõige 3 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul EKP soovituse põhjal seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklit 22 muuta. Üldkohus järeldas, et „EKP ülesanne olukorras, kus ta leiab, et talle väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimise pädevuse andmine on vajalik ELTL artikli 127 lõike 2 neljandas taandes nimetatud ülesande tõrgeteta toimimiseks, nõuda liidu seadusandjalt põhikirja artikli 22 muudatust, lisades sinna otsese viite väärtpaberite kliiringusüsteemile.
(3)  4. märtsil 2015. aastal tegi Üldkohus otsuse kohtuasjas T-496/11: Suurbritannia vs. EKP,7 kus Üldkohus leidis, et EKP‑l ei ole väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimiseks vajaminevat pädevust, mistõttu tuleb järelevalvepoliitika raamdokument osas, mis näeb väärtpaberite kliiringuga seotud kesksetele vastaspooltele ette euroalas asumise nõu[d]e, pädevuse puudumise tõttu tühistada“. Üldkohus märkis, et aluslepingu artikli 129 lõige 3 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul EKP soovituse põhjal seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklit 22 muuta. Üldkohus järeldas seetõttu, et „EKP ülesanne [on] olukorras, kus ta leiab, et talle väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimise pädevuse andmine on vajalik ELTL artikli 127 lõike 2 neljandas taandes nimetatud ülesande tõrgeteta toimimiseks, nõuda liidu seadusandjalt põhikirja artikli 22 muudatust, lisades sinna otsese viite väärtpaberite kliiringusüsteemile.
_________________
_________________
7 ECLI: EU:T:2015:133.
7 ECLI: EU:T:2015:133.
Muudatusettepanek 3
Otsuse eelnõu
Põhjendus 3 a (uus)
(3a)  Kuigi väärtpaberite kliiringusüsteemid kujutavad endast maksesüsteemide liiki, tuleb sellesse küsimusse tuua suuremat selgust, võttes arvesse Üldkohtu 4. märtsi 2015. aasta otsust kohtuasjas T-496/11, ning seetõttu tuleb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 22 läbivaatamisega teha selgeks niisuguste süsteemidega seotud pädevuse küsimus.
Muudatusettepanek 4
Otsuse eelnõu
Põhjendus 4
(4)  Nii globaalsel kui Euroopa tasandil toimuvad olulised muutused võivad suurendada kliiringusüsteeme, eelkõige keskseid vastaspooli, mõjutavate häiretega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele, mis mõjutab seeläbi eurosüsteemi põhieesmärki - hinnastabiilsuse hoidmist.
(4)  Nii globaalsel kui Euroopa tasandil toimuvad olulised muutused võivad suurendada kliiringusüsteeme, eelkõige keskseid vastaspooli, mõjutavate häiretega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele, mis mõjutab seeläbi finantsstabiilsust, sealhulgas eurosüsteemi põhieesmärki hinnastabiilsuse hoidmist.
Muudatusettepanek 5
Otsuse eelnõu
Põhjendus 5
(5)  29. märtsil 2017 teavitas Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu oma soovist Euroopa Liidust välja astuda. Ühendkuningriigi välja astumisega kaasnevad põhjalikud muutused teatud süsteemselt oluliste eurodes vääringustatud kliiringutegevuste reguleerimises ja järelevalves, mis mõjutab negatiivselt eurosüsteemi võimet jälgida maksesüsteemide tõrgeteta toimimisega seonduvaid riske ning eurosüsteemi rahapoliitika rakendamist.
välja jäetud
Muudatusettepanek 6
Otsuse eelnõu
Põhjendus 6
(6)  Keskne kliirimine on muutumas üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Liikmelisuse erinevusest ning osutatavate finantsteenuste euroopaülesest olemusest tulenevalt on kesksed vastaspooled liidus tervikuna ning eelkõige euroalal keskse tähtsusega. Sellele osutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012,8 millega kehtestatakse kollektiivne järelevalvekord kolleegiumide vormis, mis koosnevad asjaomaste riikide ja liidu asutustest, sealhulgas eurosüsteemist euroemissiooni keskpangana.
(6)  Keskne kliirimine on muutumas üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Liikmelisuse erinevusest ning osutatavate finantsteenuste euroopaülesest olemusest tulenevalt on kesksed vastaspooled liidus tervikuna ning eelkõige euroalal keskse tähtsusega. Sellele osutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, millega kehtestatakse kollektiivne järelevalvekord kolleegiumide vormis, mis koosnevad asjaomaste riikide ja liidu asutustest, sealhulgas eurosüsteemist eurosid, st liidu vääringut emiteeriva keskpangana.
_________________
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
Muudatusettepanek 7
Otsuse eelnõu
Põhjendus 7
(7)  Nende küsimuste lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 13. Juunil 2017 oma seadusettepaneku finantsstabiilsuse ning liiduüleste finantsturgude seisukohast süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Tagamaks eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga võimekuse täita ellu talle seadusettepanekuga ette nähtud rolli, on väga oluline, et talle oleksid aluslepingus ja EKPSi põhikirjas antud asjakohased volitused. Eurosüsteemil peaks olema eeskätt õiguslikult siduvate hinnangute andmise ja parandusmeetmete kohaldamise nõudmise pädevus tihedas koostöös teiste liidu asutustega. Lisaks peaks EKP-l euro stabiilsuse hoidmiseks olema lisanõuete kehtestamise pädevus olulises mahus eurodes vääringustatud tehingute kliirimisega seotud kesksete vastaspoolte osas.
(7)  Nende küsimuste lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 13. juunil 2017 oma seadusandliku ettepaneku finantsstabiilsuse ning liiduüleste finantsturgude seisukohast süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Tagamaks eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga võimekuse täita talle seadusandliku ettepanekuga ette nähtud rolli, on väga oluline, et talle oleksid aluslepingus ja EKPSi põhikirjas antud asjakohased volitused. Eurosüsteemil peaks olema eeskätt õiguslikult siduvate hinnangute andmise ja parandusmeetmete kohaldamise nõudmise pädevus tihedas koostöös teiste liidu asutustega. Lisaks peaks EKP-l euro stabiilsuse hoidmiseks olema lisanõuete kehtestamise pädevus olulises mahus eurodes vääringustatud tehingute kliirimisega seotud kesksete vastaspoolte osas. Nende nõuetega tuleks kaitsta ühtse turu terviklikkust ning tagada, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalves peetakse ülimuslikuks liidu õigust ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat.
Muudatusettepanek 8
Otsuse eelnõu
Põhjendus 8
(8)  EKPS põhikirja artikkel 22 kuulub IV peatükki „Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud”. Selles antud ülesandeid tuleks seega vastavalt kasutada ainult rahapoliitika eesmärkidel.
(8)  EKPS põhikirja artikkel 22 kuulub IV peatükki „Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud”. Selles antud ülesandeid tuleks seega vastavalt kasutada ainult rahapoliitika eesmärkidel. Seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega peaksid nõuded, mida võib kohaldada nimetatud artikli alusel, hõlmama aruandlusnõudeid ja kliiringusüsteemile kehtestatud nõudeid teha koostööd EKP ja riikide keskpankadega, kui viimased hindavad süsteemi vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste suhtes. Niisugused nõuded peaksid hõlmama ka süsteemi poolt EKPSis üleööhoiuste konto avamist kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja EKPSi nõuetega. Lisaks peaksid need hõlmama nõudeid, mis on vajalikud selleks, et käsitleda olukordi, kus finantsinstrumentide kliiringusüsteemiga võib otseselt kaasneda tõsine kahju liidu finantseerimisasutustele või finantsturgudele või liidu või mõne selle liikmesriigi finantssüsteemile, näiteks likviidsusriskide kontrolli, arveldussüsteemide, võimendustagatiste, tagatiste või koostalitluskokkulepete alaseid nõudeid. Mis puudutab kolmandate riikide süsteemselt oluliste finantsinstrumentide kliiringusüsteeme, nähakse määruses (EL) nr ... /... [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega] EKP-le ette võimalus esitada niisugustele süsteemidele lisanõudeid.
Muudatusettepanek 9
Otsuse eelnõu
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)   EKPSi ja EKP põhikirja muudetud artikli 22 kohaseid EKP uusi volitusi seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega kasutatakse paralleelselt liidu teiste institutsioonide, ametite ja asutuste kasutatavate volitustega, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandas osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatest sätetest, sealhulgas nendega, mis sisalduvad komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktides. Sellega seoses tuleks selleks, et tagada iga üksuse vastavate volituste järgimine ning vältida vastuolulisi eeskirju ja vastuolusid liidu eri institutsioonide, organite ja asutuste otsuste vahel, kasutada EKPSi ja EKP põhikirja muudetud artikliga 22 antud volitusi ainult kaasseadusandjate loodud siseturu üldist raamistikku nõuetekohaselt arvesse võttes ja viisil, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide ning selliste aktide alusel võetud meetmetega.
Muudatusettepanek 10
Otsuse eelnõu
Põhjendus 8 b (uus)
(8b)   EKP peaks seoses oma põhikirja artikli 22 kohaste volituste kasutamise ja ülesannete täitmisega tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees täieliku läbipaistvuse ja vastutuse. Eelkõige peaks ta teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõikidest selle artikli aluselt vastu võetavatest otsustest ja reeglitest. Selleks peaks ta oma iga-aastases aruandes pühendama eraldi peatüki oma põhikirja artikli 22 kohaste volituste kasutamisele ning avaldama oma veebisaidil kõik otsused, soovitused ja arvamused, mis on seotud selle artikli alusel vastu võetavate reeglitega.
Muudatusettepanek 11
Otsuse eelnõu
Artikkel 1
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri
Artikkel 22
Artikkel 22
Artikkel 22
Kliiringu- ja maksesüsteemid
Kliiringu- ja maksesüsteemid
EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate kliiringu- ja maksesüsteemide ning finantsinstrumentide kliiringusüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega.
EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate kliiringu- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja kolmandate riikidega.
EKPSi eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks võib EKP kehtestada reegleid seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega liidus ja kolmandate riikidega, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusakte ja niisuguste aktide alusel võetud meetmeid ning tehes seda viisil, mis on täielikult kooskõlas kõnealuste aktide ja meetmetega.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0219/2018).

Viimane päevakajastamine: 7. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika