Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon olukorra kohta Maldiividel (2018/2630(RSP))

P8_TA(2018)0079 RC-B8-0168/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Maldiividel, eelkõige 16. septembri 2004. aasta(1), 30. aprilli 2015. aasta(2), 17. detsembri 2015. aasta(3) ja 5. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni(4),

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 2. veebruari 2018. aasta avaldust Maldiivide ülemkohtu 1. veebruari 2018. aasta otsuse kohta(5) ning 6. veebruari 2018. aasta avaldust olukorra kohta Maldiividel(6),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu delegatsiooni 30. jaanuari 2018. aasta ühist kohapealset avaldust, mis tehti kokkuleppel Colombos paiknevate ja Maldiividele akrediteeritud ELi missioonijuhtidega parlamendiliikme Faris Maumooni uue vahistamise kohta(7);

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Maldiivid on ühinenud,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Maldiivid on samuti ühinenud,

–  võttes arvesse surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid,

–  võttes arvesse Lõuna-Aasia riikidega suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi delegatsiooni ametlikku lähetust Maldiividele 29.–31. oktoobril 2017,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini 7. veebruari 2018. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Lõuna‑Aasia riikidega suhtlemiseks loodud Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhatuse 6. veebruari 2018. aasta avaldust olukorra kohta Maldiividel,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Maldiivide kohta, mille nõukogu võttis vastu oma 26. veebruaril 2018. aastal toimunud 3598. kohtumisel,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri kohtumist Maldiivi Vabariigi välisministri Mohamed Asimiga 28. septembril 2017, kus ta väljendas muret poliitilise olukorra pärast riigis,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Juristide Liidu (UIA) 7. märtsi 2018. aasta avaldust, milles liit väljendas tõsist muret õigusriigi olukorra ja kohtusüsteemi sõltumatuse pärast Maldiividel,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2008. aastal toimunud esimesed demokraatlikud valimised ja uue põhiseaduse vastuvõtmine andsid palju lootust, et Maldiividel kaob aastakümneid kestnud autoritaarne riigikord ja liigutakse demokraatliku süsteemi suunas, kuid hiljutised arengud ohustavad tõsiselt selle eesmärgi saavutamist;

B.  arvestades, et opositsioonipartei liikmete, sõltumatute ajakirjanike ja inimõiguslaste teatel on sagenenud ametivõimude, politsei ja äärmusrühmituste ähvardused ja rünnakud; arvestades, et on väljendatud muret Maldiivide äärmiselt politiseeritud kohtusüsteemi pärast, mis on aastate jooksul kuritarvitanud oma võimu ning tegutsenud parajasti võimul oleva partei huvides ja opositsioonipoliitikute vastu; arvestades, et üha rohkem on tõendeid selle kohta, et president Abdulla Yameen Abdul Gayoomi (edaspidi president Yameeni) poliitiliste vastaste suhtes esitatud kriminaalsüüdistused võivad olla poliitiliselt motiveeritud; arvestades, et endine president Maumoon Abdul Gayoom vahistati veebruaris 2018;

C.  arvestades, et presidendivalimiste esimene voor toimub kavakohaselt septembris 2018; arvestades, et president on kutsunud rahvusvahelist üldsust valimisprotsessi jälgima;

D.  arvestades, et 1. veebruaril 2018 tühistas Maldiivide ülemkohus oma otsusega juhtivate poliitikute suhtes algatatud kriminaalmenetluse ja tunnistas, et nende kohtuprotsessid olid ebaõiglased; arvestades, et otsusega nõuti üheksa isiku viivitamatut vabastamist, sealhulgas kaheksa opositsiooni esindavat poliitilist juhti ja eksiilis viibiv Mohamed Nasheed, ning 12 parlamendist välja arvatud parlamendiliikme mandaadi ennistamist; arvestades, et valitsus säilitab parlamendis enamuse seni, kuni 12 parlamendiliiget on mandaadist ilma jäetud;

E.  arvestades, et 5. veebruaril 2018, pärast ülemkohtu otsust, kuulutas president Yameen välja 15‑päevase erakorralise seisukorra; arvestades, et erakorralise seisukorra väljakuulutamisega peatati suur hulk põhiseaduses sätestatud inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas rahumeelse kogunemise õigus ning ebaseadusliku vahistamise ja kinnipidamise keeld;

F.  arvestades, et ülemkohtu kaks eesistujat, sealhulgas ülemkohtunik, vahistati, mistõttu ülejäänud eesistuvatel kohtunikel tuli algne määrus tühistada; arvestades, et kohtusüsteemi sõltumatust ilmselgelt eirates peetakse kohtunikke ja poliitilisi vastaseid meelevaldselt kinni;

G.  arvestades, et vaatamata sadade kodanike rahumeelsetele meeleavaldustele pikendas parlament 20. veebruaril 2018 erakorralist seisukorda veel 30 päeva võrra, mida Maldiivide peaprokurör põhiseadusvastaseks pidas, kuid mille ülemkohus jõusse jättis; arvestades, et kvoorumi puudumise tõttu suruti hääletus erakorralise seisukorra pikendamiseks parlamendis läbi;

H.  arvestades, et välisasjade nõukogu on murega jälginud olukorra hiljutist halvenemist Maldiividel ning kutsub riigis kõiki, eelkõige õiguskaitsejõude, üles tegutsema vaoshoitult; arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu 37. istungjärgul 8. märtsil 2018 üle 40 riigi, sealhulgas kõigi ELi liikmesriikide poolt esitatud ühisavalduses kutsutakse Maldiivide valitsust üles taastama põhiseaduslikke õigusi ja kohtusüsteemi sõltumatust, väljendatakse toetust riigi parlamendi nõuetekohasele toimimisele ning nõutakse tungivalt, et valitsus vabastaks poliitvangid ja nende perekonnad;

I.  arvestades, et kodanikuühiskonna aktivistid ja inimõiguste kaitsjad Maldiividel puutuvad jätkuvalt kokku äärmuslaste ähvarduste ja hirmutamisega, samuti ametivõimude poolse ahistamisega, nagu juhtus Maldiivide demokraatiavõrgustiku tegevdirektori Shahindha Ismailiga, kelle vastu avaldati uudisteartikleid, tehti tapmisähvardusi ja algatati politseiuurimine, sest ta astus üles usulise äärmusluse ja radikaliseerumise vastu;

J.  arvestades, et president Yameen on korduvalt kinnitanud oma kavatsust võtta riikliku karistusena uuesti kasutusele hukkamine, mis teeks lõpu 60 aastat kestnud moratooriumile; arvestades, et Maldiivide seadused lubavad rahvusvahelist õigust rikkudes määrata alaealistele edasilükatud surmanuhtluse, mis viiakse täide, kui alaealine saab 18‑aastaseks; arvestades, et vähemalt kolmel juhul, eelkõige Murrath Ahmedi, Ahmed Hussein Humaami ja Mohamed Nabeeli juhtumiga seoses on Maldiivide ülemkohus kinnitanud surmanuhtluse karistuseks süüdimõistetutele, kelle kohtuprotsessil ei järgitud rahvusvaheliselt tunnustatud õiglase kohtupidamise standardeid ja keda ähvardab nüüd iga hetk hukkamine;

K.  arvestades, et Maldiivid on viimastel aastatel kaldunud radikaalse islami suunas; arvestades, et muret tekitab ka radikaalsete islamistide kasvav sõjakus ning väidetavalt ISISega liitunud radikaliseerunud noorte meeste ja naiste suur arv;

L.  arvestades, et International Federation of Journalists (IFJ), Piirideta Reporterid (RSF) ning ajakirjanike kaitse komitee (CPJ) avaldasid 15. veebruaril 2018 ühisavalduse, milles väljendatakse sügavat muret meedia- ja ajakirjandusvabaduse vastu suunatud piirangute ja ähvarduste pärast Maldiividel; arvestades, et 4. veebruaril 2018 kutsus valitseva erakonna Maldiivide Progressiivse Partei (PPM) asejuht Abdul Raheem Abdullah julgeolekujõude üles viivitamata sulgema telekanalit Raajje TV, kuna see annab eetriaega opositsioonijuhtidele;

M.  arvestades, et ELil on Maldiividega pikaajalised suhted, eelkõige sellises valdkonnas nagu võitlus kliimamuutustega, ning igal aastal reisivad sajad tuhanded Euroopa turistid Maldiividele;

1.  väljendab sügavat muret tõsise ja aina halveneva poliitilise ja inimõiguste olukorra pärast Maldiividel, ning president Yameeni ja tema valitsuse üha autoritaarsema võimu pärast; võtab rahuloluga teadmiseks nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldused Maldiivide kohta;

2.  kutsub Maldiivide valitsust üles viivitamata lõpetama erakorralise seisukorra, austama institutsioone ja nende pädevust, nagu on ette nähtud põhiseaduses, ja austama kõigi inimeste põhiõigusi, sealhulgas õigust sõna- ja kogunemisvabadusele, ning õigusriigi põhimõtet; väljendab kasvavat muret valitsuse hiljutise tegevuse pärast, mis tõsiselt kahjustab ja õõnestab demokraatiat ning on vastuolus Maldiivide põhiseaduse ja riigi rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustustega; mõistab hukka ajakirjanike, blogipidajate ja inimõiguslaste jätkuva hirmutamise ja ähvardamise Maldiividel; nõuab tungivalt, et Maldiivide ametivõimud tagaksid riigis kõigi kodanikuühiskonna aktivistide, inimõiguslaste ja meediatöötajate turvalisuse, et võimaldada neil teha oma tööd ohutult ja takistamatult, uurida nende ähvardamist ning võtta toimepanijad vastutusele; mõistab hukka poliitiliste oponentide mahasurumise Maldiividel ning kutsub valitsust üles loobuma kõikidest süüdistustest kõigi poliitilistel põhjustel kinnipeetavate vastu ning vabastama nad viivitamata ja tingimusteta;

3.  tunneb heameelt Maldiivide ülemkohtu 1. veebruari 2018. aasta otsuse üle tühistada kriminaalasjad juhtivate poliitikute vastu ja ennistada 12 parlamendiliiget ametisse; kutsub Maldiivide ametivõime üles kohtuotsust täitma;

4.  mõistab kindlalt hukka igasuguse Maldiivide ülemkohtu töö häirimise ja kohtu eesistujate vahistamised; nõuab nende viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; on mures täitev-, kohtu- ja muude võimude lahususe põhimõtte üha suurema murenemise pärast Maldiividel; kutsub vastutavaid ametiasutusi üles võtma viivitamata meetmeid, et taastada ja säilitada riigi põhiseaduses sätestatud põhimõtted;

5.  kordab oma üleskutset Maldiivide valitsusele tagada kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus ning kõigi kodanike õigus õiglasele ja läbipaistvale, ilma poliitiliste mõjutusteta kohtumenetlusele; mõistab hukka Maldiivide ülemkohtu töö häirimise ning kohtuametnike ja kohtunike vastased meetmed; palub valitsusel tagada, et advokaadid saaksid täita kõiki oma ametiülesandeid ilma hirmutamise, takistamise, ahistamise ja ebakohase sekkumiseta;

6.  kordab oma üleskutset Maldiivide valitsusele alustada kaasavat dialoogi kõikide erakondade juhtidega; tuletab meelde, et selline dialoog sillutab teed usaldusväärsete, läbipaistvate ja kaasavate valimiste korraldamisele; on seisukohal, et EL peaks selle dialoogi puhul aktiivselt toetama ÜRO vahendustegevust;

7.  kutsub piirkondlikke osalisi üles tegema koostööd ELi riikidega, et saavutada Maldiividel poliitiline ja demokraatlik stabiilsus;

8.  on seisukohal, et ainus viis peatada demokraatia, inimõiguste ja vabaduste olukorra halvenemine Maldiividel on tõeline dialoog, milles osalevad kõik erakonnad ja teised kodanikuühiskonna liidrid; on samuti seisukohal, et esimese sammuna leppimise suunas peab valitsus vabastama kõik praegu kinni peetavad opositsioonipoliitikud;

9.  väljendab uuesti ELi kindlat vastuseisu surmanuhtlusele kõikidel juhtudel ja ilma eranditeta; mõistab teravalt hukka avalduse surmanuhtluse taaskehtestamisest Maldiividel ning nõuab tungivalt, et riigi valitsus ja parlament peaksid kinni surmanuhtluse moratooriumist, mis on kehtinud juba üle 60 aasta; nõuab surmanuhtluse ülemaailmset kaotamist ning kutsub valitsust üles tühistama kõik alaealistele määratud surmanuhtlused ning keelustama alaealiste õigusrikkujate hukkamise;

10.  kritiseerib teravalt asjaolu, et Maldiividel on rangelt karistatav muu kui islami usu järgimine; tunneb muret, et usulise ühtsuse seadust kasutatakse Maldiividel sõnavabaduse piiramiseks;

11.  väljendab muret mõju pärast, mida praegune olukord võib ühtlasi avaldada välismaalastest elanike ja külastajate turvalisusele; palub asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, ELi delegatsioonil Maldiividel ja liikmesriikide delegatsioonidel kooskõlastada tihedalt oma sellesisulisi reisinõuandeid;

12.  nõuab, et kõik meelevaldselt kinnipeetud isikud, kellest paljud on ajakirjanikud ja rahumeelsed protestijad, vabastataks viivitamata ja tingimusteta; mõistab hukka igasuguse jõu kasutamise ametiasutuste poolt; kutsub üles kõiki Maldiivide ametivõime, eriti õiguskaitseorganeid, tegutsema vaoshoitult; kutsub ametivõime üles uurima kõiki neid, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises, ning võtma nad vastutusele;

13.  kutsub ELi üles kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et edendada inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamist Maldiividel, sealhulgas ühe võimalusena peatama ELi finantsabi andmise, kuni riigis taastatakse õigusriiklus ja järgitakse demokraatlikke põhimõtteid; kutsub nõukogu üles võtma kasutusele sihipärased meetmed ja sanktsioonid nende vastu, kes rikuvad riigis inimõigusi, ning külmutama Maldiivide valitsuse teatavate liikmete ja neid toetavate, Maldiivide juhtivatesse äriringkondadesse kuuluvate ettevõtjate varad välismaal ning kehtestama neile reisikeelu;

14.  kutsub Maldiivide valitsust üles kohtusüsteemi põhjalikult reformima, et tagada kohtunike erapooletus, taastada peaprokuröri sõltumatus, ning austama nõuetekohast menetlust ja õigust õiglasele, erapooletule ja sõltumatule kohtumenetlusele;

15.  võtab teadmiseks, et põhiseaduse kohaselt peavad valimised toimuma 2018. aastal; rõhutab, et viivitamatult tuleb võtta meetmeid tagamaks, et need valimised oleksid läbipaistvad ja usaldusväärsed, et valijatel oleks tõeline valik ja et erakonnad saaksid vabalt kampaaniaid korraldada;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja Maldiivide valitsusele.

(1) ELT C 140E, 9.6.2005, lk 165. (2) ELT C 346, 21.9.2016, lk 60. (3) ELT C 399, 24.11.2017, lk 134. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0383. (5) https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/39275/statement-spokesperson-decision-supreme-court-maldives_en. (6) https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/39413/statement-spokesperson-situation-maldives_en. (7) https://eeas.europa.eu/delegations/sri-lanka/39021/joint-local-statement-renewed-arrest-mp-faris-maumoon_en.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate vahistamise kohta Sudaanis ja eelkõige Sahharovi auhinna laureaadi Salih Mahmoud Osmani juhtumi kohta (2018/2631(RSP))

P8_TA(2018)0080 RC-B8-0159/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta,

–  võttes arvesse Sahharovi auhinna võrgustiku eest vastutava asepresidendi ja selle inimõiguste allkomisjoni esimehe 9. veebruari 2018. aasta avaldust Sahharovi auhinna laureaadi Salih Mahmoud Osmani kohta,

–  võttes arvesse ELi saatkondade missioonijuhtide 11. jaanuari 2018. aasta kohapealset avaldust hiljuti Hartumis toimunud meeleavalduste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2400 (2018), mis võeti vastu julgeolekunõukogu 8177. istungil 8. veebruaril 2018,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu esimehe 31. jaanuari 2018. aasta avaldust seoses julgeolekunõukogus peetud aruteluga teemal „Peasekretäri aruanded Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta“,

–  võttes arvesse Darfuris humanitaarabitöötaja röövimist käsitlevat avaldust, mille ÜRO kohalik ja humanitaarabi koordinaator Sudaanis tegi 9. oktoobril 2017 Hartumis,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 5 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 7, milles mõlemas on sätestatud, et kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi ega julma, ebainimlikku, inimväärikust alandavat kohtlemist või karistust,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 27. juuni 2016. aasta avaldust Sudaani valitsuse teadaande kohta, et vaenutegevus peatatakse ühepoolselt neljaks kuuks,

–  võttes arvesse muudetud Cotonou partnerluslepingut,

–  võttes arvesse 1981. aasta juunis vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Sudaanis valitsev olukord kujutab endast endiselt ohtu rahvusvahelisele rahule ja piirkonna julgeolekule; arvestades, et Sudaani ametivõimud on rahumeelsed meeleavaldused maha surunud ning represseerinud kodanikuühiskonna esindajaid ja inimõiguste kaitsjaid;

B.  arvestades, et seoses sporaadiliste meeleavaldustega, mis algasid mitmel pool Sudaanis 7. jaanuaril 2018 toiduainete ja ravimite hindade tõusu tõttu, on Sudaani riiklik julgeoleku- ja luureteenistus (NISS) vahistanud ja kinni pidanud vähemalt 140 opositsioonipartei liiget, inimõiguste kaitsjat, üliõpilast ja naisõiguslast; arvestades, et Sudaani relvajõud kasutasid meeleavaldajate vastu ülemäärast jõudu, mille tagajärjel üks meeleavaldaja suri ja paljud teised said vigastada, ning peale selle on nad kogu riigis represseerinud ajakirjanikke ja aktiviste; arvestades, et 2018. aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud kokkupõrked on vaid riigis toimuvate pidevate õigusrikkumiste viimased näited;

C.  arvestades, et vahistatute hulgas on ka poliitilisi vastaseid, sest meelevaldselt on vahistatud ja kinni peetud kolm erakonna Sudaani Kongress liiget; arvestades, et teiste vahistatud poliitiliste vastaste hulgas on Sudaani Kommunistliku Partei poliitikasekretär Mohamed Mukhtar al‑Khatib, Umma Rahvusliku Erakonna aseesimees Mohamed Abdalla Aldoma, Sudaani Rahvusliku Liidu juhtliige Mohamed Farouk Salman ja kaks Sudaani Kommunistliku Partei keskkomitee liiget Mohieldeen Eljalad ja Sidgi Kaballo;

D.  arvestades, et Sudaani NISSi relvajõud vahistasid 1. veebruaril 2018 oma advokaadibüroos Darfuri advokatuuri asepresidendi Salih Mahmoud Osmani, kes kuulub Demokraatlikku Advokaatide Ühendusse ja tegutseb inimõigustele spetsialiseerunud advokaadina, on propageerinud õigusriigi loomist ja toetanud Sudaani rahvusassamblee kaudu õigusreformi korraldamist ning kellele anti 2007. aastal Sahharovi auhind; arvestades, et hiljuti viidi ta üle Dabaki vanglasse, mis asub Hartumist 20 km kaugusel põhjas, ning ametivõimud on keeldunud andmast tema advokaadile ja perekonnale teavet tema terviseseisundi kohta ega ole lubanud neil teda külastada;

E.  arvestades, et pärast Salih Mahmoud Osmani vahistamist algatas ELi Sudaani delegatsiooni juht koos Sudaani välisministeeriumiga demarši ning Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidis esitas 27. veebruaril 2018 ÜRO Inimõiguste Nõukogu 37. istungjärgul kaebuse;

F.  arvestades, et massiliste vahistamiste ohvriks on langenud ka paljud naisõiguslased; arvestades, et naiste õiguste kaitsjad on pidanud taluma seksuaalset vägivalda, süüdistusi ja vägivaldseid karistusi, mille on määranud valitsuse julgeolekujõud; arvestades, et naisorganisatsioonid on pideva järelevalve all ning nad korraldavad kampaaniaid seaduste vastu, mis on naiste suhtes üldiselt diskrimineerivad;

G.  arvestades, et 2018. aasta veebruari keskpaigas teatas Sudaani valitsus, et 80 kinnipeetavat vabastatakse, sealhulgas Rawa Jaafar Bakhit, Nahid Jabrallah, Amel Habani, Hanan Hassan Khalifa ja Mohamed Abdalla Aldoma, keda kinnipidamise ajal väärkoheldi; arvestades, et NISSi juht nõustus vabastama ka teisi kinnipeetavaid, kui nad lubavad meeleavalduste korraldamise lõpetada; arvestades, et sellised avaldused on vastuolus Sudaani rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega; arvestades aga, et mitu tuntud inimõiguste kaitsjat ja aktiivset opositsioonipoliitikut on endiselt vanglas, sh Osman Salih ja inimõiguste kaitsja Amjeed Fareed, keda on Hartumis kinni peetud alates 18. jaanuarist 2018; arvestades, et kinnipeetud isikutele ei ole esitatud kuriteosüüdistust ja neid ole antud kohtu alla;

H.  arvestades, et inimõiguste kaitsjatel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel, sealhulgas advokaatidel ja advokatuuril on demokraatia, inimõiguste, õigusriigi, stabiilsuse ja kestliku arengu tagamisel keskne tähtsus;

I.  arvestades, et kodanikühiskonna organisatsioonide ja opositsioonierakondade tegevus on väga piiratud ja NISS takistab neil paljusid üritusi korraldamast; arvestades, et rahvusvahelisi vabaühendusi saadetakse pidevalt riigist välja ning valitsus survestab ja hirmutab neid;

J.  arvestades, et 2010. aasta riikliku julgeolekuseadusega ja põhiseaduse artikli 151 kohta tehtud muudatusega, mis võeti vastu 5. jaanuaril 2015, anti NISSile laialdane vahistamis- ja kinnipidamisõigus, mistõttu on sellel õigus kahtlusaluseid ilma vähimagi kohtuliku kontrollita lausa neli ja pool kuud kinni pidada; arvestades, et väidetavalt on seda õigust kasutatud selleks, et meelevaldselt vahistada ja pidada kinni inimesi, keda sageli piinatakse ja väärkoheldakse; arvestades, et sama seaduse kohaselt ei saa NISSi ohvitseridele esitada süüdistust ühegi teo eest, mille nad on toime pannud kohustuste täitmisel, ning see on tekitanud üleüldise karistamatuse kultuuri;

K.  arvestades, et 2016. aasta mais lükkas Sudaani valitsus tagasi ÜRO soovitused, milles teda kutsuti üles tunnistama 2010. aasta julgeolekuseaduse karistamatust võimaldavad sätted kehtetuks ning korraldama sõltumatu uurimise, mille eesmärk on esitada süüdistused rahvusvahelistes kuritegudes ja inimõiguste rikkumises, mille on toime pannud NISSi liikmed, relvajõud ja politsei;

L.  arvestades, et mitut kinni peetud inimõiguste kaitsjat on piinatud ja väärkoheldud; arvestades, et eriti suures väärkohtlemisohus on kinnipeetavad, keda hoiab vahi all NISS; arvestades, et NISS on kurikuulus kinnipeetavate väärkohtlemise ja piinamise poolest;

M.  arvestades, et valitsusvägede, valitsusmeelsete võitlejate ja valitsusvastaste relvarühmituste vahelise jätkuva vägivallaga kaasneb inimõiguste kaitsjate pidev ahistamine ning nende meelevaldne vahistamine, suhtlemisvõimaluseta kinnipidamine ja väidetav piinamine Sudaani sõjaväe ja julgeolekujõudude poolt;

N.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse hinnangul on USA sanktsioonide leevendamine Sudaani uuesti rahvusvahelisse kogukonda integreerimiseks väga oluline, ning arvestades, et Euroopa välisteenistus on andnud teada, et EL on valmis Sudaani selles protsessis abistama; arvestades, et Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni kõige esimese, 2017. aasta detsembris toimunud Sudaani visiidi ajal väljendas Sudaani valitsus soovi taastada suhted rahvusvahelise kogukonnaga; arvestades, et Salih Mahmoud Osman on külastanud mitu korda ELi institutsioone, sh Euroopa Parlamenti, kuid väljendanud ELi ja Sudaani suhete taastamise osas äärmist reserveeritust;

O.  arvestades, et Sudaani ametivõimud keelasid Mohamed Aldomal reisimise ja võtsid ära tema passi, kui ta vangistuses osaks saanud väärkohtlemise tõttu 8. märtsil 2018. aastal Kairosse ravile tahtis suunduda;

P.  arvestades, et Sudaan on maailma ajakirjandusvabaduse indeksi järgi 180 riigi hulgas 174. kohal; arvestades, et ametivõimud piiravad endiselt tõsiselt ajakirjandus- ja meediavabadust ning riigis kehtib ajakirjanduse ja ajakirjandusväljaannete seadus, millega on ette nähtud sellised piiravad meetmed nagu tsensuur, ajalehtede arestimine ja konfiskeerimine, meediaväljaannete tegevuse lõpetamine ja internetiühenduse katkestamine; arvestades, et ajalehti tsenseeritakse ja juba trükitud ajalehti konfiskeeritakse regulaarselt, nii et poliitilistele sanktsioonidele lisandub majanduslik kahju;

Q.  arvestades, et samuti piiratakse usuvabadust ning seaduse järgi on usust taganemine, jumalateotus või islamiusust muusse usku üleminek kriminaalkuritegu; arvestades, et 21. veebruaril 2018 esitati usust taganemise süüdistus päevalehe Al‑Tayyar ajakirjanikule Shamael al-Nurile, kuna ta kirjutas arvamusartikli riigi tervishoiukulutuste kärpimise kohta, ning arvestades, et selle süüdistuse eest on Sudaanis karistuseks surmanuhtlus;

R.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 4. märtsil 2009 ja 12. juulil 2010 välja määruse Sudaani presidendi Omar Hassan Ahmad al‑Bashiri vahistamiseks;

1.  peab äärmiselt murettekitavaks inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna pidevat tagakiusamist Sudaanis ning eelkõige sõna-, meeleavaldamis-, kogunemis- ja usuvabaduse rikkumisi, aga ka inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja režiimivastaste vabaühenduste liikmete hirmutamist;

2.  nõuab, et Sahharovi auhinna laureaat Salih Mahmoud Osman viivitamatult ja tingimusteta vabastataks, nagu ka kõik teised inimõiguste kaitsjad ning kodanikuühiskonna- ja opositsiooniaktivistid, keda peetakse kinni üksnes seetõttu, et nad on teinud inimõiguste ja demokraatia kaitseks õigusjärgseid ja rahumeelseid jõupingutusi;

3.  mõistab täie karmusega hukka kinnipeetavate piinamise ja väärkohtlemise; nõuab, et kõikide kinnipeetavate kinnipidamistingimused vastaksid rahvusvahelistele normidele, sh ÜRO põhimõtetele mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta;

4.  soovib, et Sudaani ametivõimud uuriksid rahumeelsete meeleavaldajate vastu vägivalla kasutamist ning piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid ning võtaksid nende tegude toimepanijad vastutusele; rõhutab, et piinamise ja väärkohtlemise abil kogutud nn teavet ei tohi mingil juhul kohtumenetlustes tõendusmaterjalina kasutada;

5.  mõistab hukka inimõiguste kaitsjate ja aktivistide tagakiusamise ja ahistamise Sudaanis ning kutsub ametivõime üles igas olukorras tagama, et nimetatud isikud saavad jätkata oma õiguspärast tegevust kättemaksu kartmata ja ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas kohtuliku ahistamiseta;

6.  nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus lõpetaks viivitamatult opositsioonierakondade ja inimõiguste kaitsjate väljendus-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse rikkumise; nõuab kõikide Sudaani elanike põhiliste inimõiguste austamist ja kaitsmist;

7.  peab murettekitavaks naiste õiguste jätkuvat ja sagedast rikkumist Sudaanis, eriti seoses karistusseadustiku artikliga 152; kutsub Sudaani ametivõime üles allkirjastama ja ratifitseerima viivitamatult konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

8.  rõhutab oma jätkuvat toetust ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsemehhanismile; palub, et Euroopa välisteenistus püüaks inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid paremini rakendada ning võtaks Sudaanis täiel määral kasutusele kõik tema käsutuses olevad vahendid; rõhutab, et ELi delegatsioonid peavad demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendiga (EIDHR) seoses Sudaanis korraldatud projektikonkurssidel pidama esmatähtsaks toetuse andmist kõige suuremas ohus olevatele inimõiguste kaitsjatele, sest see tagab, et toetus on tõhus ja sihipärane;

9.  nõuab, et Euroopa välisteenistus ja ELi Sudaani delegatsioon annaksid parlamendile aru meetmetest, mis on inimõiguste kaitsjate kaitseks ja toetamiseks võetud; nõuab, et EL ja liikmesriigid võtaksid ohus olevate inimõiguste kaitsjate toetamiseks ühiselt meetmeid;

10.  kordab, kui ülioluline on, et olulisimad seadused, sh 2010. aasta riikliku julgeoleku seadus ning ajakirjandust ja kodanikuühiskonda käsitlevad seadused vaadataks läbi ja et neid reformitaks, et kooskõlastada need sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadust käsitlevate rahvusvaheliste standarditega;

11.  tuletab Sudaanile meelde ÜRO liikmesusest tingitud kohustusi ning nõuab tungivalt, et riik täidaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1593 (2005) sätestatud kohustust teha koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga; kordab oma nõudmist, et Sudaani president Omar al‑Bashir järgiks rahvusvahelist õigust, sh täidaks kõiki konventsioone ja lepinguid, mille Sudaan on allkirjastanud, ning toetab Rahvusvahelist Kriminaalkohut tema sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi eest vastutusele võtmise püüetes;

12.  nõuab tungivalt, et Sudaan tagaks inimõiguste ja põhivabaduste austamise kooskõlas inimõiguste ülddeklaratsiooni ja inimõiguste kaitsjaid käsitleva ÜRO deklaratsiooniga;

13.  jagab Salih Mahmoud Osmani muret, et praeguse rändele keskendumise tõttu võib EL inimõiguste küsimusele vähem tähelepanu pöörata;

14.  palub seetõttu, et Euroopa välisteenistus teeks jätkuvalt avaldusi ametivõimude ja võitlejate poolt toime pandud massiliste inimõiguste rikkumiste ning kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kahanemise kohta, et näidata, et EL on Sudaani inimõiguste olukorra pärast jätkuvalt äärmiselt mures;

15.  nõuab kindlalt, et EL ja liikmesriigid järgiksid kõikide Sudaani ametivõimudega teostatavate projektide puhul põhimõtet mitte teha kahju, mis tähendab ka koostöö välistamist inimõiguste rikkumiste toimepanijatega;

16.  palub, et EL ja liikmesriigid toetaksid Sudaanis neid, kes soovivad saavutada tegelikke muutusi, ning annaksid kodanikuühiskonna organisatsioonidele tehnilist abi ja korraldaksid neile suutlikkuse suurendamise programme, et parandada nende võimet edendada inimõigusi ja õigusriigi põhimõtte järgimist ning aidata neil inimõiguste olukorda Sudaanis tulemuslikumalt parandada;

17.  palub, et EL ja liikmesriigid toetaksid jätkuvalt Aafrika Liidu püüdeid saavutada Sudaanis ja Sudaani rahva huvides rahu; väljendab sellega seoses toetust ettepanekule pikendada Aafrika Liidu ja ÜRO Darfuri ühisoperatsiooni (UNAMID) mandaati 2018. aasta juunini;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Sudaani valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon halastustapmiste kohta Ugandas (2018/2632(RSP))

P8_TA(2018)0081 RC-B8-0165/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Uganda on alla kirjutanud,

–  võttes arvesse AKV‑ELi partnerluslepingut (Cotonou leping) ja eelkõige selle artikli 8 lõiget 4 mittediskrimineerimise kohta,

–  võttes arvesse Uganda Vabariigi põhiseadust,

–  võttes arvesse 20. novembril 1989. aastal vastu võetud rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artikleid 2 ja 6, milles on selge sõnaga sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte, sealhulgas diskrimineerimine puude alusel, ning õigus elule,

–  võttes arvesse 2006. aastal vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 32, milles sätestatakse, et kõik osalisriigid peavad lisama oma rahvusvahelistesse koostööalastesse jõupingutustesse puuded ja puuetega inimesed,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu viimaseid, 14. aprilli 2014. aasta ja 14. juuli 2014. aasta resolutsioone puuetega inimeste inimõiguste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14, milles keelatakse diskrimineerimise kõik vormid, ning artikleid 21 ja 26, milles sätestatakse puuetega inimeste õigused,

–  võttes arvesse AKV‑ELi parlamentaarse ühisassamblee 23. novembril 2011. aastal vastu võetud resolutsiooni puuetega inimeste kaasamise kohta arenguriikides,

–  võttes arvesse 2011. aasta juunis avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Maailmapanga maailma puuetega inimeste aruannet,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 8. aprilli 2016. aasta aruannet „Puuetega inimeste õiguste komitee arutab Uganda aruannet“,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone 65/186 ja 64/131 „Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine puuetega inimeste jaoks 2015. aastaks ja pärast seda“,

–  võttes arvesse ELi juhist puuetega inimeste ja arengu kohta ELi delegatsioonidele ja teenistustele,

–  võttes arvesse tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärke, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis,

–  võttes arvesse 1. juuli 2016. aasta vahearuannet, milles käsitletakse tegevuskava 2030 rakendamist Ugandas – „Ensuring that no one is left behind“ –, mida tutvustati ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil New Yorgis,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni puudega inimeste ja arengu kohta(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Uganda kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et nn halastustapmine on Ugandas levinud praktika, mille puhul vanemad tapavad oma puuetega lapsed või lasevad neil nälga surra või ei võimalda neile arstiabi, sest usutakse, et selliste laste jaoks on parem olla surnud, kui elada valuliku ja ravimatu puudega;

B.  arvestades, et Uganda ei ole ainus riik, kus on selline probleem; arvestades, et paljud arenguriigid on teinud märkimisväärseid – kuigi osalisi – edusamme puuetega inimeste kaasamisel arenguprojektidesse;

C.  arvestades, et mõned vanemad on tunnistanud, et halastustapmine on vajalik selleks, et säästa puuetega lapsi suurtest kannatustest kogu elu jooksul; arvestades, et vaatamata mõne ema või ellujäänud lapse tunnistustele, on see praktika endiselt tabuteema;

D.  arvestades, et sotsiaalne häbimärgistamine on Ugandas nii suur, et emad ja lapsed jäetakse ühiskonnast välja, mistõttu neil on madal sotsiaalne staatus ja neil ei lubata ühiskonna elus täielikult osaleda; arvestades, et emasid survestatakse oma lapsi tapma pärast aastaid kestnud raskusi ja eneseohverdamist oma puuetega lasteeest hoolitsemisel;

E.  arvestades, et puuetega sündinud lastega seotud uskumused seavad nad puueteta lastest suuremasse vägivalla ja tapmise ohtu; arvestades, et puuetega lastele saab negatiivsete hoiakute, ebausu, hoolimatuse ning sotsiaalsete normide ja tavade tõttu osaks eri liiki vägivald, diskrimineerimine ja tõrjutus; arvestades, et puuetega lastele on suurimaks ohuks haiguse kohta levivad eksiarvamused, sealhulgas uskumus, et puuetega laste lähedalolek suurendab puuetega laste arvu;

F.  arvestades, et suguvõsa ja laiem perekond avaldab emale liigset survet, kui nad püüavad mõista puude põhjust ja süüdistavad selles ema; arvestades, et mõnel juhul on ema puuetega laste ilmaletoomise eest oma mehe majapidamisest välja heidetud;

G.  arvestades, et arstid ja meditsiinitöötajad ei suuda mõista või selgitada lapse seisundi olemust ja põhjust, ning arvestades, et tervishoiusüsteemil ei ole piisavalt varustust, et diagnoosida ja ravida mitmesuguseid puudeid, mida oleks võimalik vähendada või isegi välja ravida; arvestades, et kui puuetega lastele ei tagata põhiõigusi, näiteks juurdepääsu arstiabile, haridusele, toetusele ja rehabilitatsioonile, siis takistab see neid tõsiselt välja arendamast oma tegelikke võimeid;

H.  arvestades, et Uganda on üks 162 riigist, kes on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline; arvestades, et Uganda ratifitseeris 25. septembril 2008. aastal konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli reservatsioonideta; arvestades, et Uganda võttis endale kohustuse tagada puuetega inimestele samasugused õigused kui teistelegi kodanikele;

I.  arvestades, et aprillis 2016 vaatas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee läbi Uganda andmed puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta ning koostas lõppjäreldused ja andis oma soovitused, mille kohaselt tundis komitee muret selle pärast, et õigusaktide ja poliitikaga ei ole tagatud puuetega laste õiguste kaitset, ning komitee oli samuti mures teabe puudumise pärast kurtide ja pimekurtide laste olukorra ning nende kaitse ja ühiskonda kaasamise meetmete kohta;

J.  arvestades, et Uganda valitsus on vastu võtnud palju üldseadusi ja poliitikameetmeid, mis sisaldavad puudeid käsitlevaid sätteid; arvestades, et riigis on olemas puuet käsitlevad õigusaktid; arvestades, et puude määratlus võib eri õigusaktides olla erinev;

K.  arvestades, et kaks suurimat takistust puuetega inimeste Uganda ühiskonda kaasamisel on nende nähtamatus ja negatiivsed hoiakud nende suhtes; arvestades, et puuetega laste olemasolu on perekonna ja eriti ema sotsiaalse tõrjutuse põhjus, sest puuetega lapsed on häbiasi ja näitab perekonna nõrkust;

L.  arvestades, et Uganda maapiirkondades on puuetega laste vanematele vähe riiklikke toetusvahendeid, ning arvestades, et seetõttu on perekondadel, eriti üksikemadel, sageli raske oma puuetega laste eest vajalikul määral hoolitseda;

M.  arvestades, et ametlikud andmed puuduvad, kuna seda nähtust ei uuri ei Uganda politsei ega kohtusüsteem; arvestades, et andmete puudumine teeb võitluse halastustapmise vastu raskeks;

N.  arvestades, et kodanikuühiskonna rühmade ja inimõiguste kaitsjate töö on hädavajalik, et tagada tõrjutud ja kaitsetute rühmade õigused; arvestades, et Uganda valitsusväliste organisatsioonide ees seisavad mitmed raskused ja takistused teenuste osutamisel puuetega lastele ja nende vanematele; arvestades, et paljud puuetega lastega seotud väärarusaamad raskendavad arengupüüdlusi ja Uganda inimõiguste olukorra vaatlejate tööd;

O.  arvestades, et puuetega inimeste ühendustel on eriline roll puuetega inimeste konkreetsete huvide esindamisel ja nende edastamisel poliitikutele ja üldsusele; arvestades, et puudub kättesaadav teave, et teha üldsus teadlikuks kultuurilistest praktikatest, mis häbimärgistavad puuetega inimesi ja takistavad nende arengut ega võimalda neil kasutada samu õigusi, mis on kõigil teistel inimestel ühiskonnas;

1.  mõistab karmilt hukka puuetega vastsündinute ja laste õigustamatu ja ebainimliku tapmise; väljendab äärmist muret puuetega laste halastustapmise pärast Ugandas ja kõigis teistes riikides, kus see toimub; nõuab, et selline piinamine, vägivald ja julmus laste vastu lõpetataks;

2.  palub, et Uganda ja kõigi teiste riikide ametivõimud, kus toimub laste rituaalne tapmine ja halastustapmine, võitleksid kahjuliku ebausu vastu, mille tõttu laste ründamine jätkub;

3.  tuletab meelde, et riigi esmane kohustus on kaitsta oma kodanikke, sealhulgas kaitsetuid rühmi; tuletab Uganda ametivõimudele meelde nende kohustust järgida riigi põhiseadust, eriti selle artikleid 21 ja 32 ning artikli 35 lõiget 1, millest viimases on sätestatud, et puuetega inimestel on õigus austusele ja inimväärikusele ning et riik ja ühiskond peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et puuetega inimesed saaksid realiseerida oma täieliku vaimse ja füüsilise potentsiaali;

4.  tuletab meelde Uganda parlamendi kohustust puuetega inimeste ees vastavalt põhiseaduse artikli 35 lõikele 2, mille kohaselt parlament peaks võtma vastu seadusi, mis on puuetega inimeste kaitsmiseks kohased; kutsub Uganda valitsust üles toetama kõiki meetmeid, mis on võetud puuetega inimeste kodaniku- ja inimõiguste olukorra parandamiseks;

5.  nõuab, et puuetega isikute perekondi toetataks, nii et nad saaksid kasvatada oma lapsi kodus; kutsub Uganda valitsust üles töötama välja kvaliteetsed tugiteenused puuetega laste perekondadele kogu riigis, sh piisav rahaline toetus ja hüvitised peredele, et nad saaksid oma puuetega laste eest hästi hoolitseda;

6.  palub ametivõimudel tagada sotsiaalne teadlikkus ja teave puuetega inimeste olukorra kohta ning koolituskursused, et pakkuda puuetega laste vanematele ja hooldajatele toetust, teavet ja nõu, hõlbustamaks nende laste osalemist ühiskonnaelus;

7.  kutsub Uganda valitsust üles tagama, et arstid, kes puuetega inimestega ja nende terviseprobleemidega vahetult kokku puutuvad, oleks piisavalt haritud ja teadlikud selliste patsientide vajadustest;

8.  tunneb heameelt, et 2007. aastal koostati võrdsete võimaluste komisjoni seadus, mille eesmärk on edendada võrdseid võimalusi tõrjutud rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele;

9.  tervitab Uganda inimõiguste komisjoni loomist Uganda Vabariigi 1995. aasta põhiseaduse alusel; tuletab meelde, et selle eesmärk on muu hulgas tekitada ja säilitada ühiskonnas teadlikkust sellest põhiseadusest kui Uganda rahva põhilisest seadusest ning jälgida, kuidas valitsus täidab rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi;

10.  palub, et Uganda inimõiguste komisjon töötaks välja konkreetse riikliku kava, millest juhinduda järelevalve teostamisel, ning edendaks struktureeritumat ja institutsioonilist koostoimet kõigi puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega riigis;

11.  kutsub ametivõime üles tagama kõigi laste, sealhulgas puuetega laste sünnijärgse registreerimise;

12.  palub Uganda ametivõimudel tugevdada jõupingutusi, et suurendada Ugandas teadlikkust puuetega laste õigustest ja inimväärikusest; toonitab sellega seoses, kui oluline roll on haridusel, et võidelda häbimärgistamise vastu; rõhutab ühemõtteliselt, et puuetega inimeste ühendustel on juhtiv roll teadlikkuse suurendamises puuetega inimeste kaasamisest ja nende ees seisvatest probleemidest;

13.  rõhutab, et meedia peaks astuma aktiivsemalt välja stereotüüpide vastu ja edendama kaasamist; kutsub rahvusvahelise, riikliku ja kohaliku tasandi otsustajaid üles tagama ja edendama teadlikkuse tõstmist meedia, hariduspoliitika ja avalike kampaaniate kaudu;

14.  väljendab sügavat muret selle pärast, et inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna rühmade, näiteks inimõiguste edendamise ja teadlikkuse suurendamise foorumi füüsiline ründamine on sagenenud; palub Uganda ametivõimudel tagada inimõiguste kaitsjate turvalisus, esitada nende vastu suunatud rünnakute eest süüdistused ja võimaldada neil teha oma tööd ilma ähvarduste ja takistusteta;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Uganda valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna jõupingutusi, et sõnastada ja rakendada poliitikat, mis vastaks puuetega inimeste vajadustele ja õigustele ning põhineks mittediskrimineerimisel ja sotsiaalsel kaasatusel ning võrdsel juurdepääsul tervishoiuteenustele ja muudele sotsiaalteenustele;

16.  nõuab, et vahetataks häid tavasid nii arenguriikide kui ka arenenud riikidega; palub komisjonil töötada koos muude rahvusvaheliste abiandjatega välja platvorm, et vahetada häid tavasid puuetega laste kaasamiseks; palub, et komisjon täidaks täielikult oma kohustused, mis tulenevad puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 32;

17.  kutsub ELi üles kasutama ära poliitilist mõjujõudu, mida pakuvad arenguabi programmid, eelkõige eelarvetoetuse programmid, et tõhustada inimõiguste kaitset ja edendamist Ugandas; palub komisjonil kontrollida, kas abi saaks anda paremini kas rahastamise või koordineerimise kaudu kohalike institutsioonidega, et parandada puuetega laste meditsiinilise tuge, andmaks nende perekondadele hädavajalikku toetust;

18.  rõhutab, et kaasamispoliitikat tuleks edendada kõikidel asjaomastel ÜRO ja rahvusvahelistel foorumitel, kuna puude teema ei ole praegu paljudes kõrgetasemelistes rahvusvahelistes aruteludes päevakorras ja see tuleb paigutada poliitiliste prioriteetide hulka;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Uganda Vabariigi presidendile, Uganda parlamendi esimehele ning Aafrika Liidule ja selle institutsioonidele.

(1) ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 336.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping (14423/2017 – C8-0447/2017 – 2017/0241(NLE))

P8_TA(2018)0082 A8-0058/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14423/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelist kalandusalast partnerluslepingut(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0447/2017),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(2) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni arvamust (A8‑0058/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu denonsseerimisseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Komoori Liidu valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 290, 20.10.2006, lk 7. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0083.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega denonsseeritakse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusalane partnerlusleping (14423/2017 – C8-0447/2017 – 2017/0241(NLE) – 2017/2266(INI))

P8_TA(2018)0083 A8-0055/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14423/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelist kalandusalast partnerluslepingut(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0447/2017),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni(2) otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999(3) (ETR-kalapüügi määrus), eriti selle artikli 8 lõiget 8,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0055/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu (edaspidi „Komoorid“) vahelises kalandusalases partnerluslepingus on sätestatud, et kumbki lepinguosaline võib lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastu;

B.  arvestades, et ebaseaduslik kalapüük on suur oht kogu maailma mereressurssidele, kuna see kahandab kalavarusid, hävitab mereelupaiku, seab ausad kalurid ebaõiglasesse olukorda ning hävitab eelkõige arengumaades rannikukogukondade elatusvahendid;

C.  arvestades, et EL peaks kõigi võimalike vahenditega tagama, et kolmandate riikidega sõlmitavad säästva kalapüügi lepingud oleksid kasulikud nii ELile kui ka asjaomastele kolmandatele riikidele, sealhulgas nende kohalikule elanikkonnale ja kalandussektorile;

D.  arvestades, et Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist käsitleva protokolli üldine eesmärk oli tihendada mõlema lepinguosalise huvides ELi ja Komooride vahelist kalandusalast koostööd, kehtestades sel eesmärgil partnerlusraamistiku, et arendada välja säästev kalanduspoliitika ja kalavarude säästev kasutamine Komooride majandusvööndis ning tagada püügiülejäägist ELi kalalaevastiku huvidele vastav asjakohane osa;

E.  arvestades, et esimene EMÜ ja Komooride vaheline kalandusleping pärineb aastast 1988, ning arvestades, et EMÜ/ELi liikmesriikide laevadel on sellest ajast alates olnud rakendusprotokollide alusel juurdepääs kalapüügivõimalustele;

F.  arvestades, et ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi aruande „Kalandustoodete eksport ja vähim arenenud riikide majanduslik areng” kohaselt ei ole valdkondlik koostöö algusjärgust kaugemale jõudnud ning sellel on väga väike mõju kalandussektorile, lossimistingimustele, seire- ja järelevalvesuutlikkusele, teaduse arengule või kalurite ja vaatlejate tehnilisele koolitusele; arvestades, et hind, mida EL maksab Komooridele ühe tonni tuunikala kohta, on ligikaudu 15 % kalatonni hinnangulisest hulgimüügihinnast;

G.  arvestades, et 1. oktoobril 2015 teavitati Komoore, et riik võidakse lugeda koostööst keelduvaks kolmandaks riigiks, kuna Komooride lipu all registreeritud laevu ei suudeta nõuetekohaselt kontrollida; arvestades, et 2017. aasta mais luges EL Komoorid koostööst keelduvaks riigiks ja kandis ta 2017. aasta juulis selliste riikide nimekirja ning väljastas nn punase kaardi, kuid sellele vaatamata ei ole Komoorid ikka veel võtnud tuvastatud probleemide lahendamiseks ning ETR-kalapüügi tõkestamiseks vajalikke parandusmeetmeid;

H.  arvestades, et Komooridega sõlmitud kalanduslepingu eelmise protokolli kehtivusaeg lõppes 30. detsembril 2016 ja protokolli ei uuendatud, kuna Komoorid ei olnud täitnud ühtegi ETR-kalapüügi tõkestamisega seotud kohustust; arvestades, et protokolli rahastati 600 000 euro suuruse rahastamispaketiga aastas, millest 300 000 eurot oli ette nähtud Komooride kalanduspoliitika toetuseks, et Komoorid edendaksid oma vete kalavarude jätkusuutlikkust ja nõuetekohast majandamist;

I.  arvestades, et EL on kindlalt otsustanud võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja igasuguse sellest tuleneva äritegevuse vastu ning see otsus on sätestatud ETR‑kalapüügi määruses;

J.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid jätkavad Komooridega koostööd mitmetes valdkondades; arvestades, et kalandusalase partnerluslepingu denonsseerimine ELi poolt võidakse tühistada (kui võetakse vajalikud parandusmeetmed), ning arvestades, et käesoleva lepingu denonsseerimine ei välista edaspidiseid läbirääkimisi mõne muu kokkuleppe või kalandusalase partnerluse üle;

K.  arvestades, et võitlus ETR‑kalapüügi vastu ei seisne üksnes koostööst keelduvate kolmandate riikide väljaselgitamises, vaid et siin tuleb eeskätt leida võimalusi tuvastatud olukorra parandamiseks; arvestades, et ilma välisabita ei suuda Komoorid oma merehalduspoliitikat parandada, seda eelkõige kalavarude küsimustes, muu hulgas seoses lossimistingimuste, seire- ja järelevalvesuutlikkuse, teaduse arengu ning kalurite ja vaatlejate tehnilise koolitusega;

L.  arvestades, et esmakordselt on kestliku arengu eesmärkide hulka ja kestliku arengu tegevuskavasse aastani 2030 lisatud eesmärk nr 14, mis seondub merede ja mereressursside kaitse ja säästva kasutamisega;

1.  peab kahetsusväärseks, et ELi hoiatustele vaatamata ei ole Komoorid võtnud tuvastatud probleemide lahendamiseks ning ETR‑kalapüügi vastu võitlemiseks vajalikke parandusmeetmeid;

2.  kinnitab, kui tähtis on tulemuslik lipuriigi kontroll, mille puudumine on üks ETR‑kalapüügi süvapõhjuseid; on seisukohal, et rahvusvahelise õiguse kohaselt peaksid Komoorid täitma nende lipu all sõitvate laevade järelevalve ja kontrolli kohustust; on kindlalt veendunud, et järelevalve ja püügiloa puudumine võimaldab sellistel laevadel karistamatult ETR‑kalapüügiga tegeleda;

3.  on seisukohal, et Komoorid peaksid jätkama koostööd ELiga ja kasutama võimalust võtta vajalikke meetmeid, et suuta paremini võidelda ebaseadusliku kalapüügi vastu;

4.  taunib asjaolu, et ligi 30 aasta jooksul, mil EL on sõlminud Komooridega kalanduslepinguid, mille üks osa on käsitlenud koostööd ja Komooride kalandussektori arendamise toetamist, ei ole suudetud saavutada sektori arengus rohkem sisulisi tulemusi, sealhulgas sellistes valdkondades nagu seire- ja järelevalvesuutlikkus, teaduse areng ning kalurite ja vaatlejate tehniline koolitus;

5.  on seisukohal, et olemasolevad arengukoostöö vahendid, eelkõige Euroopa Arengufond (EAF), tuleb tõhusamalt siduda üldise abiga kalandussektori suutlikkuse suurendamiseks;

6.  tuletab meelde, et Komooridel on ELiga sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu ja muude rahvusvaheliste lepingute alusel ning tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise raames kohustus järgida kalanduses hea valitsemistava ja vastutustundliku kalapüügi põhimõtteid, säilitada oma majandusvööndi kalavarusid ja kaitsta sealseid mere ökosüsteeme;

7.  rõhutab vajadust võidelda ETR-kalapüügi vastu kogu maailmas ning luua riikidele stiimuleid, et nad võtaksid oma kohustusi tõsiselt ja teostaksid oma kalandussektorites vajalikke reforme;

8.  on seisukohal, et võitlus ETR‑kalapüügi vastu ei tohi keskenduda üksnes koostööst keelduvate kolmandate riikide väljaselgitamisele ning et tõeliseks võitluseks mis tahes kujul esineva ebaseadusliku kalapüügi vastu tuleb leida võimalusi riikide ja eriti Komooride taoliste arenevate saareriikide abistamiseks, et nad suudaksid oma merehalduspoliitikat parandada;

9.  nõustub komisjoni ja nõukoguga selles, et Komooridega sõlmitud kehtivate kahepoolsete kalanduslepingute denonsseerimiseks tuleb kohaldada ETR‑kalapüügi määruse artikli 38 lõiget 8, mille kohaselt nähakse ette asjaomase lepingu lõpetamine kolmanda riigi suutmatuse korral täita endale võetud kohustusi seoses ETR‑kalapüügi tõkestamisega;

10.  võtab teadmiseks ETR-kalapüügi määruse artikli 38 lõikes 8 osutatud muud tagajärjed, mis muu hulgas puudutavad laevade prahtimise ja ümberregistreerimise ning eraõiguslike lepingute sõlmimise keeldu;

11.  on siiski seisukohal, et denonsseerimine ei tohi tähendada ELi ja Komooride vahelise kalandusalase koostöö lõppu; nõuab tungivalt, et komisjon püüaks tagada selle suhte võimalikult kiire taastamise, lähtudes eeldusest, et kalurikogukondi ja väikesemahulist kalapüüki tuleks lugeda riigi arengu seisukohalt keskseteks küsimusteks, ning et seepärast tuleks edendada investeeringuid ja tehnilist abi järgmistes valdkondades:

12.  nõuab klausli lisamist, mille kohaselt, juhul kui Komoorid praegused puudused kõrvaldavad, peatatakse praegune menetlus ja tühistatakse punane kaart ning ELi laevastik saab Komooridele tagasi pöörduda;

13.  palub komisjonil võtta normaalse olukorra taastamiseks vajalikke meetmeid – suurendada ETR-kalapüügi tõkestamise meetmete tulemuslikkust ning uue protokolli üle peetavate läbirääkimiste lõppedes lubada ELi laevastikul püügipiirkonda tagasi pöörduda;

14.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles oma pädevuse piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult teavitama selles protsessis toimuda võivatest arengutest;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutisioon Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Komoori Liidu valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 290, 20.10.2006, lk 7. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0082. (3) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ (COM(2016)0625 – C8‑0404/2016 – 2016/0304(COD))

P8_TA(2018)0084 A8-0244/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0625),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 165 ja 166, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0404/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutavate komisjonide poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2017. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0244/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon selle asendab, seda oluliselt muudab või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. märtsil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2018/…, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2018/646) lõplikule kujule).

(1) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) (COM(2017)0385 – C8‑0236/2017 – 2017/0163(COD))

P8_TA(2018)0085 A8-0369/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0385),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 167 lõike 5 esimest taanet, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0236/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 31. jaanuari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8‑0369/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. märtsil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/596) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 15. märtsil 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas (COM(2017)0735 – C8‑0421/2017 – 2017/0328(COD))(1)

P8_TA(2018)0086 A8-0063/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõiget 3, peaks Euroopa Ravimiamet asuma oma uues asukohas alates kuupäevast, mil lõppeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, või alates 30. märtsist 2019, olenevalt sellest, kumb on varasem. (2)  Võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõiget 3, peaks Euroopa Ravimiamet (edaspidi „amet“) asuma oma uues asukohas alates 30. märtsist 2019. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Et tagada Euroopa Ravimiameti nõuetekohane toimimine tema uues asukohas, tuleks enne, kui Euroopa Ravimiamet asub tegutsema oma uues asukohas, sõlmida peakorterileping. (3)  Et tagada ameti nõuetekohane toimimine tema uues asukohas, tuleks esimesel võimalusel sõlmida peakorterileping. Peakorterileping peaks sisaldama kõige asjakohasemaid tingimusi ameti ja selle töötajate edukaks ümberpaigutamiseks Amsterdami. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus) (3a)  Et tagada ameti tegevuse jätkumine täies ulatuses, tuleks ajutine asukoht Amsterdamis tagada alates 1. jaanuarist 2019 ja ameti alaline peakorter peaks olema valmis 15. novembriks 2019. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus) (3b)  On tervitatav, et ameti uus asukoht vastab tema praeguste töötajate eelistustele ning et Madalmaade ametiasutused püüavad tagada, et kahekordne üleviimine ei ohustaks ameti tegevuse tulemuslikkust, järjepidevust ega katkematut toimimist. Ameti kahekordne ümberpaigutamine Amsterdami tähendab siiski seda, et amet peab oma ajutises asukohas asudes vähendama ajutiselt teatavate tegevuste tähtsust, näiteks oma tööd pediaatrias kasutatavate ravimite ja rahvatervisega seotud küsimustes, sealhulgas ravimiresistentsuse ja gripipandeemiaga seotud töö. Viivitused, millest Madalmaade valitsus on juba teatanud ja mis on edasi lükanud alalise hoone üleandmise, mille ehitamist ei ole veel alustatud, valmistavad muret võimalike edasiste viivituste pärast. Ümberpaigutamine ajutisse hoonesse peaks piirduma 10,5 kuuga tagamaks, et amet saab alates 16. novembrist 2019 uuesti tegutseda täismahus, ja vältimaks edasist teadmiste kadu. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa Määrusele (EÜ) nr 726/2004 lisatakse artikkel 71 a: Määrusele (EÜ) nr 726/2004 lisatakse artiklid 71a ja 71b: Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 Määrus (EÜ) nr 726/2004 Artikkel 71 a Artikkel 71 a Artikkel 71a Ameti asukoht on Amsterdam, Madalmaad. Ameti asukoht on Amsterdam, Madalmaad. Komisjon ja Madalmaade pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et amet saab kolida oma ajutisse asukohta hiljemalt 1. jaanuaril 2019 ning alalisse asukohta hiljemalt 16. novembril 2019. Komisjon ja Madalmaade pädevad asutused esitavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku aruande ajutiste ruumide kohandamisel ja alalise hoone ehitamisel tehtud edusammude kohta kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning seejärel iga kolme kuu tagant, kuni amet on kolinud oma alalisse peakorterisse. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 Määrus (EÜ) nr 726/2004 Artikkel 71 b (uus) Artikkel 71b Peakorterileping, mis võimaldab ametil asuda täitma oma ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidetud ruumides, sõlmitakse kolme kuu jooksul alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 Käesolevat määrust kohaldatakse alates kuupäevast, mil lõppeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, või alates 30. märtsist 2019, olenevalt sellest, kumb on varasem. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 30. märtsist 2019. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Avaldus (uus) „MÄÄRUSE 2018/… LIIDE EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS Euroopa Parlament peab kahetsusväärseks, et tema kui kaasseadusandja rolli ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud, sest ta ei osalenud Euroopa Ravimiameti uue asukoha valimise menetluses. Euroopa Parlament soovib meelde tuletada oma õigusi kaasseadusandjana ja nõuab kindlalt, et organite ja ametite asukohtade kindlaksmääramisel järgitaks täielikult seadusandlikku tavamenetlust. Liidu ainsa otse valitud institutsioonina ja liidu kodanike esindajana on parlament liidus demokraatliku põhimõtte järgimise peamine tagaja. Euroopa Parlament taunib uue asukoha valimiseks kasutatud menetlust, millega de facto võeti Euroopa Parlamendilt tema õigused, kuna ta ei olnud protsessi tegelikult kaasatud, aga nüüd oodatakse, et ta lihtsalt kinnitaks uue valitud asukoha seadusandliku tavamenetluse teel. Euroopa Parlament tuletab meelde, et ühine lähenemisviis, mis on lisatud 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta, ei ole õiguslikult siduv, nagu tunnistati avalduses endas, ning selle suhtes lepiti kokku ilma, et see piiraks institutsioonide seadusandlikke volitusi. Seetõttu nõuab Euroopa Parlament kindlalt, et ametite uue asukoha valimise menetlust muudetaks ja tulevikus enam sellisel kujul ei kasutataks. Viimaseks soovib Euroopa Parlament meelde tuletada, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1 võtsid kolm institutsiooni endale kohustuse teha lojaalselt ja läbipaistvalt koostööd, tuletades sellega seoses meelde, et kaasseadusandjad on võrdväärsed, nagu on sätestatud aluslepingutes. __________________ 1 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0063/2018).

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016)0683 – C8‑0471/2016 – 2016/0336(CNS))

P8_TA(2018)0087 A8-0051/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0683),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0471/2016),

–  võttes arvesse Taani Folketingi, Iirimaa Esindajatekoja ja Senati, Luksemburgi Saadikutekoja, Malta Esindajatekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0051/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 (1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke. (1)  Äriühingud, kes soovivad Euroopa Liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsistele takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist ja nendevahelisest koostoimest. Globaliseerumise ja digiteerimise ajastul muutub eelkõige finants- ja intellektuaalse kapitali allikapõhise maksustamise jälgimine üha raskemaks ja sellega manipuleerimine üha lihtsamaks. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi omavahelisi ebakõlasid. Mitmete majandussektorite üldine digiteerimine ning digitaalmajanduse kiire areng seavad kahtluse alla traditsiooniliste majandusharude jaoks mõeldud liidu äriühingute maksumudelite sobivuse, muu hulgas seoses sellega, et tuleb võib-olla välja töötada uued hindamis- ja arvutuskriteeriumid, mis peegeldaksid 21. sajandi äritegevust. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need kõik ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja tekitavad moonutusi suurte äriühingute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Seetõttu peaks liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi uus standard käsitlema sedalaadi turuprobleeme, austades samal ajal pikaajalise õigusliku selguse ja kindluse ning maksualase neutraalsuse põhimõtte eesmärke. Liikmesriikide maksusüsteemide suurem ühtlustamine vähendab oluliselt liidus piiriüleselt tegutsevate äriühingute kulusid ja halduskoormust. Ehkki maksupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115 selgelt sätestatud, et nõukogu peaks seadusandliku erimenetluse kohaselt tegutsedes ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega andma ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste maksuseaduste ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 (2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. (2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit saavad ja kus äriühingutel on püsiv tegevuskoht. Arvestades digitaalseid muutusi ärikeskkonnas, on vaja tagada, et äriühinguid, kes teenivad liikmesriigis tulu, omamata selles liikmesriigis füüsilist püsivat tegevuskohta, kuid omades seal digitaalset püsivat tegevuskohta, koheldakse samal viisil kui äriühinguid, kellel on liikmesriigis füüsiline püsiv tegevuskoht. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad oma maksukoormuse vähendamiseks ära siseriiklike maksusüsteemide vahelisi ebakõlasid. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õigusraamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. Konsolideerimine on CCCTB süsteemi oluline element, kuna ELis piiriüleselt tegutsevate sama grupi äriühingute ees olevaid olulisi maksutõkkeid saab kõrvaldada üksnes sel viisil. Konsolideerimisega kõrvaldatakse siirdehindadega seotud formaalsused ja grupisisene topeltmaksustamine. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta 7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. (3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. 2011. aasta ettepanekus CCCTB kohta keskenduti eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks nimetatud eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemidega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus tekib kasum ja kus on äriühingu püsiv tegevuskoht. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. Siseturu täiustamine on kõige olulisem majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav tegur. CCCTB kehtestamine aitaks suurendada majanduskasvu ja luua liidus rohkem töökohti, vähendades kahjulikku maksukonkurentsi äriühingute vahel. __________________ __________________ 7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM(2011)0121 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta. 7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM(2011)0121 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis konsolideerimisega seotud küsimusi käsitleda. (4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, on väga tähtis tagada äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi üheaegne jõustumine. Kuna süsteemi selline muutus kujutab endast märkimisväärset sammu siseturu väljakujundamisel, on vaja paindlikkust, et seda saaks algusest peale nõuetekohaselt rakendada. Seega, kuna siseturg hõlmab kõiki liikmesriike, tuleks CCCTB kehtestada kõigis liikmesriikides. Kui nõukogu ei võta CCCTB loomise ettepaneku kohta ühehäälset otsust vastu, peaks komisjon esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele, et esitada vajalikud õigusaktid. Viimase võimalusena peaksid liikmesriigid algatama tõhustatud koostöö, millega mitteosalevad liikmesriigid peaksid saama igal ajal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ühineda. Siiski on kahetsusväärne, et ei CCTB ega CCCTB ettepaneku kohta ole tehtud piisavalt üksikasjalikku hindamist seoses nende mõjuga liikmesriikide äriühingu maksutulule riikide kaupa. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid CCCTB eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes olulise suurusega gruppide jaoks. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev piirmäär. Lisaks peaks siseturul kaubanduse ja investeerimise hõlbustamise eesmärgi saavutamise tõhustamiseks olema ettevõtjatel, kes grupi suurusel põhineva piirmäärani ei küündi, olema võimalik sellekohase valiku korral CCCTB eeskirjadele tugineda. (5)  Paljusid agressiivse maksuplaneerimise skeeme kasutatakse just piiriüleselt, mis tähendab, et neis osalevatel äriühingute gruppidel on olemas teatavad minimaalsed vahendid. Eeltoodust lähtudes peaksid ühtse maksubaasi eeskirjad proportsionaalsuse huvides olema kohustuslikud üksnes äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev 750 miljoni euro suurune alumine piirmäär. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse uus äriühingu tulumaksubaasi standard kõigile liidu äriühingutele, tuleks piirmäära seitsme aasta jooksul nullini vähendada. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema esimeses etapis soovi korral kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 a (uus) (5a)  Kõigi muude tingimuste võrdsuse korral võib üleminek äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile tuua kaasa liikmesriikide maksutulu vähenemise või suurenemise. Maksutulude vähenemise kompenseerimiseks tuleks luua ajutine kompensatsioonimehhanism, mida rahastatakse uuest süsteemist tulenevate suurenenud maksutuludega liikmesriikide eelarveülejäägist. Kompensatsiooni suurust tuleks igal aastal kohandada, et võtta arvesse enne käesoleva direktiivi jõustumist tehtud võimalikke riigi või piirkonna tasandi otsuseid. Komisjon peaks olema kohustatud esitama kompensatsioonisüsteemi kaotamise või muutmise ettepaneku seitse aastat pärast selle kasutuselevõttu ning kehtestama kompensatsiooni ülemmäärad. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 b (uus) (5b)  Selleks et vältida maksukoormuse praegust jaotust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja hargmaiste korporatsioonide vahel, nagu on mainitud Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, on äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eesmärk mitte seada VKEsid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, vaid luua neile võrdsed võimalused. Peamine maksuhaldur võib pakkuda VKEdele vajalikke vahendeid, et aidata neil täita haldus- ja korralduslikke nõudeid, mida vabatahtlik ühinemine CCCTBga kaasa toob. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  See, kas tegemist on konsolideeritud maksugrupiga, peaks määratama kindlaks vastavalt kaheosalisele kriteeriumile, mis põhineb i) kontrollil (üle 50 % hääleõigusest) ja ii) omandiõigusel (üle 75 % omakapitalist) või kasumiosalusel (üle 75 % õigustest saada osa kasumist). Nende kriteeriumide kohaldamine tagaks grupi liikmete vahelise majandusliku integratsiooni kõrge taseme. Süsteemi terviklikkuse tagamiseks peavad kontrolli ja omandiõiguse või kasumiosaluse kriteeriumid olema täidetud kogu maksuaasta jooksul; vastasel juhul peaks kriteeriumidele mittevastav äriühing kohe grupist lahkuma. Lühikese aja jooksu äriühingute grupiga liitumise ja grupist lahkumise tulemusel tekkiva maksutulemuste moonutamise ärahoidmiseks tuleks ette näha ka gruppi kuulumise ajaline miinimumnõue, mis on üheksa järjestikust kuud. (6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on liidus maksuresident. Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga tihti skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse tasumata või makstes neid väga madalate maksumääradega. Püsiva tegevuskoha mõiste võimaldaks täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille täitmine tõendab hargmaise ettevõtja asumist asjaomases riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Samuti on vaja ühist määratlust selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. Kui siirdehinnad põhjustavad kasumi ülekandmist madalate maksumääradega riiki, tuleb eelistada kasumi arvestamist jaotusvalemi põhjal. Sellise süsteemi vastuvõtmisega võib liit kehtestada äriühingute kaasaegse ja tõhusa maksustamise rahvusvahelise standardi. Komisjon peaks koostama suunised üleminekuperioodi ajaks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise, kuid lõpuks peaks normiks kujunema jaotusvalemi kasutamine. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu liidu mudel, mis võiks lõpuks asendada tuhanded kahepoolsed lepingud, mida iga liikmesriik on sõlminud. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus) (6a)  Digitaalsed kaubad on äärmiselt liikuvad ja immateriaalsed. Uuringud on näidanud, et digitaalsektor on tihedalt seotud agressiivse maksuplaneerimise tavadega, kuna paljud ärimudelid ei vaja füüsilist taristut, et klientidega tehinguid teha ja kasumit teenida. See võimaldab suurimatel digitaalsetel äriühingutel maksta oma tuludelt nullilähedasi makse. Liikmesriikide riigikassad kaotavad miljardeid eurosid maksutulu, kuna nad ei saa digitaalseid hargmaiseid ettevõtjaid maksustada. Selle tõelise ja kiiret sekkumist vajava sotsiaalse ebaõigluse lahendamiseks tuleb praegust äriühingu tulumaksu käsitlevat õigust laiendada, et see hõlmaks uut digitaalset püsivat tegevuskohta, mis põhineb märkimisväärsel digitaalsel kohalolekul. Sarnaste ärimudelite jaoks on vaja võrdseid võimalusi, et lahendada digiteerimise kontekstist tulenevad maksuprobleemid ilma digitaalsektori potentsiaali pärssimata. Sellega seoses tuleks eriti arvesse võtta OECD tehtud tööd rahvusvaheliselt sidusate reeglite kogumi osas. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema kolmest võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara ja sihtkohajärgne käive. Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama kogu materiaalset põhivara, kuid mitte immateriaalset vara ja finantsvara nende mobiilse laadi ja ohu tõttu, et käesoleva direktiivi sätetest võidakse mööda hiilida. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod. (10)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peaks koosnema neljast võrdse kaaluga tegurist: tööjõud, vara, sihtkohajärgne käive ning internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumine ja kasutamine (edaspidi „andmetegur“). Need võrdse kaaluga tegurid peaks peegeldama tasakaalustatud lähenemisviisi maksustatava kasumi jaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel ja tagama, et kasumit maksustatakse seal, kus see saadi. Tööjõu- ja varategur tuleks seetõttu omistada sellele liikmesriigile, kus tööd tehakse või vara asub, mis võimaldab kohaselt arvesse võtta päritoluliikmesriigi huve, ning käive tuleks omistada kaupade või teenuste sihtliikmesriigile. Selleks et oleks võimalik arvesse võtta palgaerinevusi kogu liidus ja võimaldada nii ühtse konsolideeritud maksubaasi õiglasemat jaotamist, peaks tööjõutegur hõlmama nii palgafondi kui ka töötajate arvu (st kumbki aspekt moodustab sellest tegurist poole). Varategur peaks aga hõlmama ainult materiaalset vara. Kui erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei kajasta jaotamise tulemus õiglaselt äritegevuse ulatust, nähakse kaitseklausliga ette tulude jaotamise alternatiivne meetod. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus) (10a)  Konsolideeritud maksubaasi jaotusvalem peab täielikult kajastama igas liikmesriigis toimunud majandustegevust, võttes nõuetekohaselt arvesse nende majanduse võimalikke olulisi erinevusi. Kui valem toob kaasa tasakaalustamata jaotuse, mis ei kajasta majandustegevust, võib sellist olukorda parandada vaidluste lahendamise mehhanism. Eespool öeldut silmas pidades peaks komisjon hindama vaidluste lahendamise mehhanismi võimalikku loomist, et tagada eri liikmesriikide osalemise puhul vaidluste nõuetekohane lahendamine. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)  Teatavad tegevusvaldkonnad nagu finants- ja kindlustussektor, nafta- ja gaasisektor ning mere- ja lennutransport vajavad oma eripärade tõttu konsolideeritud maksubaasi jaotamise kohandatud valemit. välja jäetud Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 (14)  Käesolev direktiiv põhineb nõukogu direktiivil 2016/xx/EL äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtsed eeskirjad maksubaasi arvutamiseks) ja keskendub maksutulemuste konsolideerimisele kogu grupi ulatuses. Seetõttu on vaja käsitleda seost kahe õigusakti vahel ning näha ette maksubaasi teatavate komponentide ülevõtmine gruppide jaoks ette nähtud uude raamistikku. Selliste komponentide hulka kuuluvad eelkõige intresside mahaarvamise kord, asendamisklausel, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsed ebakõlad. (14)  Käesolev direktiiv põhineb nõukogu direktiivil 2016/xx/EL äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (millega kehtestatakse äriühingu tulumaksu ühtsed eeskirjad maksubaasi arvutamiseks) ja keskendub maksutulemuste konsolideerimisele kogu grupi ulatuses. Seetõttu on vaja käsitleda seost kahe õigusakti vahel ning näha ette maksubaasi teatavate komponentide ülevõtmine gruppide jaoks ette nähtud uude raamistikku. Selliste komponentide hulka kuuluvad eelkõige intresside mahaarvamise kord, asendamisklausel, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsed ebakõlad. Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast täiendavaid maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, et vähendada negatiivset mõju, mis tuleneb kasumi suunamisest madala maksumääraga kolmandatesse riikidesse. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi osasid, tuleks komisjonile anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et (i) võtta arvesse siseriiklikes õigusnormides tehtud muudatusi seoses äriühingute liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta vastavalt I ja II lisa; (ii) kehtestada uusi mõisteid; ja (iii) täiendada intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise eeskirja killustatuse vältimise eeskirjadega, et paremini käsitleda maksugrupis tekkida võivat maksustamise vältimise ohtu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (16)  Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi osasid, tuleks komisjonile anda volitus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et (i) võtta arvesse siseriiklikes õigusnormides tehtud muudatusi seoses äriühingute liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta vastavalt I ja II lisa; (ii) kehtestada uusi mõisteid; (iii) täiendada intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piiramise eeskirja killustatuse vältimise eeskirjadega, et paremini käsitleda maksugrupis tekkida võivat maksustamise vältimise ohtu, ning (iv) avaldada suunised üleminekuperioodiks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja võtaks seejuures arvesse Euroopa Parlamendi iga-aastast resolutsiooni. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda järgmised rakendusvolitused: (i) kehtestada igal aastal nimekiri kolmandate riikide äriühingute liikidest, mis on sarnased I lisas loetletud äriühingu liikidega; (ii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tööjõu-, vara- ja käibeteguri arvutamise ning töötajate ja palgafondi ning vara ja käibe jaotamise kohta vastava teguri alla ning varade hindamise kohta; (iii) võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse grupi loomise kohta esitatava teate standardvorm; ning (iv) näha ette eeskirjad konsolideeritud maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112. (17)  Et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda järgmised rakendusvolitused: (i) kehtestada igal aastal nimekiri kolmandate riikide äriühingute liikidest, mis on sarnased I lisas loetletud äriühingu liikidega; (ii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tööjõu-, vara-, käibe- ja andmeteguri arvutamise ning töötajate ja palgafondi, kogutud ja kasutatud isikuandmete ning vara ja käibe jaotamise kohta vastava teguri alla ning varade hindamise kohta; (iii) võtta vastu õigusakt, millega kehtestatakse grupi loomise kohta esitatava teate standardvorm; ning (iv) näha ette eeskirjad konsolideeritud maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Komisjon peaks kujundama need ühtsed maksudeklaratsiooni vormid koostöös liikmesriikide maksuhalduritega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112. __________________ __________________ 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 (18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse piiriülese laienemise hõlbustamisega, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, kuna direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad lahknevustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega. (18)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, parandada siseturu toimimist rahvusvaheliste maksustamise vältimise tavadega võitlemise ning ELis ettevõtluse, eelkõige VKEde, piiriülese laienemise hõlbustamisega, ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi ja eri viisil, sest nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kooskõlastatud tegevust, on neid eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, kuna direktiivis käsitletakse siseturu puudusi, mis tulenevad lahknevustest siseriiklikes maksueeskirjades, mis mõjutavad siseturgu ja takistavad piiriülest tegevust. Seetõttu võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes eriti arvesse seda, et direktiivi kohustuslik kohaldamisala on piiratud teatavat suurust ületavate gruppidega. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 (20)  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti, (20)  Kuna käesolev direktiiv hõlmab äriühingute maksustamise eeskirjade olulist muutmist, peaks komisjon olema kohustatud hindama käesoleva direktiivi rakendamist põhjalikult viie aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See rakendamisaruanne peaks sisaldama vähemalt järgmisi punkte: käesolevas direktiivis sätestatud maksusüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, süsteemi eelised ja puudused VKEde jaoks, mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel, mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi äriühingute vahel, kelle suhtes kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud uued eeskirjad, ning nende ettevõtete arv, mis kuuluvad kohaldamisalasse üleminekuperioodi jooksul. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist 10 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti, Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus) (20a)  Selleks, et saavutada täielik ja järjepidev konsolideerimine ning vältida liikmesriikidevaheliste raamatupidamisalaste ebakõlade tõttu tekkivaid uusi arbitraaživõimalusi, tuleb konsolideeritud maksubaasi arvutamiseks vastu võtta selged, sidusad ja objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks komisjon tegema ettepaneku vajalike kohanduste tegemiseks käesoleva direktiivi asjakohastes sätetes, mis käsitlevad konsolideeritud maksubaasi määratlemist ja arvutamist. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 b (uus) (20b)  Komisjon peaks kaaluma täiendavaid uuringuid, mis analüüsivad CCCTB potentsiaalset mõju üksikute liikmesriikide äriühingu maksutulule ja liidu võimalikule ebasoodsale konkurentsiolukorrale kolmandate riikidega võrreldes. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse direktiivis 2016/xx/EU,14 osutatud maksubaaside konsolideerimise kord selliste äriühingute jaoks, kes on grupi liikmed, ning kehtestatakse eeskirjad selle kohta, kuidas äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi liikmesriikide vahel jaotatakse ja riiklike maksuhaldurite poolt hallatakse. 1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidus teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks, sealhulgas eeskirjad maksustamise vältimise ärahoidmise meetmete ja väljapakutud maksusüsteemi rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete kohta. _______________ 14 [direktiivi täispealkiri] (ELT L [ ], [ ], lk [ ])]. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele: 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse sellise äriühingu suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õigusnormide alusel, kaasa arvatud kõnealuse äriühingu teistes liikmesriikides asuvate püsivate ja digitaalsete püsivate tegevuskohtade suhtes, kui äriühing vastab järgmistele tingimustele: Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c (c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot; c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideerimisgruppi, mille konsolideeritud kogutulu on asjaomasele eelarveaastale eelnenud eelarveaastal enam kui 750 000 000 eurot. Seda piirmäära tuleks maksimaalselt seitsme aasta jooksul vähendada nullini. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktides a, b ja d esitatud tingimustele, kuid mitte lõike 1 punktis c ette nähtud tingimustele, võib otsustada kohaldada viie maksuaasta jooksul käesoleva direktiivi sätteid, ning seda ka oma püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides. Nimetatud ajavahemik pikeneb automaatselt viie maksuaasta võrra, välja avatud juhul, kui esitatakse artikli 47 teises lõigus osutatud teade lõpetamise kohta. Lõike 1 punktides a, b ja d sätestatud tingimused peavad olema täidetud iga pikendamise puhul. 3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktides a, b ja d esitatud tingimustele, kuid mitte lõike 1 punktis c ette nähtud tingimustele, võib otsustada kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, ning seda ka oma püsivate tegevuskohtade suhtes, mis asuvad teistes liikmesriikides. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 4 4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste laevandusettevõtjate suhtes, keda maksustatakse maksustamise erikorra alusel. Laevandusettevõtjad, keda maksustatakse maksustamise erikorra alusel, võetakse arvesse, et määrata kindlaks äriühingud, kes kuuluvad samasse gruppi vastavalt artiklitele 5 ja 6. välja jäetud Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 23 (23)  „konsolideeritud maksubaas“ – grupi kõigi liikmete maksubaasi summa, mis on arvutatud vastavalt direktiivile 2016/xx/EL; (23)  „konsolideeritud maksubaas“ – grupi liikmete konsolideeritud maksustatav netotulu, mis on arvutatud järjepideva arvestusbaasi alusel, mida kohaldatakse kõigi grupi liikmete suhtes vastavalt direktiivile 2016/xx/EL; Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 28 a (uus) 28a)  „andmetegur“ – internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel ühes või mitmes liikmesriigis. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3 3.  Kui laevanduse või siseveetranspordiga tegeleva grupiliikme tegeliku juhtimise asukoht on laeva või paadi pardal, peetakse grupiliiget laeva või paadi kodusadama liikmesriigi maksuresidendiks, või kui selline kodusadam puudub, selle liikmesriigi maksuresidendiks, kus laeva või paadi operaator on maksuresident. välja jäetud Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 4.  Residendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu kogu tulult, mis on saadud mis tahes allikast, sõltumata sellest, kas tulu saadi selles liikmesriigis või väljaspool seda liikmesriiki, kus ta on maksuresident. 4.  Residendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu kogu tulult, mis on saadud mis tahes tegevusest, sõltumata sellest, kas tulu saadi selles liikmesriigis või väljaspool seda liikmesriiki, kus ta on maksuresident. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 5 5.  Mitteresidendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu tulult, mis on saadud tegevusest, mida teostati liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. 5.  Mitteresidendist maksumaksja peab tasuma äriühingu tulumaksu tulult, mis on saadud tegevusest, mida teostati liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha, sealhulgas digitaalse püsiva tegevuskoha kaudu. Maksumaksja digitaalne püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks vastavalt nõukogu … direktiivi (äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta)1a artiklis 5 loetletud tingimustele ja kriteeriumidele. _______________ 1a Nõukogu direktiiv ... äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (ELT L …, …, lk …). Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a (a)  õigus kasutada üle 50 % hääleõigusest; ning a)  õigus kasutada hääleõigust, mis ületab 50 %; ning Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 a (uus) 2a.  Püsiv tegevuskoht hõlmab digitaalset püsivat tegevuskohta vastavalt nõukogu … direktiivi (äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta)1a artiklis 5 loetletud tingimustele ja kriteeriumidele. _______________ 1a Nõukogu direktiiv … äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (ELT L …, …, lk …). Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1 1.  Kõigi grupiliikmete maksubaasid liidetakse kokku konsolideeritud maksubaasiks. 1.  Konsolideeritud grupi maksubaas määratakse nii, nagu oleks tegemist üheainsa üksusega. Selleks töödeldakse grupi koondmaksubaasi nii, et kõrvaldatakse kõik kasumid ja kahjumid, sealhulgas need, mis tulenevad kahe või enama samasse gruppi kuuluva üksuse vahelistest tehingutest, olenemata nende iseloomust. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 2.  Kui konsolideeritud maksubaas on negatiivne, kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse konsolideeritud maksubaasiga. Kui konsolideeritud maksubaas on positiivne, jagatakse see VIII peatüki kohaselt. 2.  Kui konsolideeritud maksubaas on negatiivne, kantakse kahjum edasi ja tasaarvestatakse järgmise positiivse konsolideeritud maksubaasiga maksimaalselt viie aasta jooksul. Kui konsolideeritud maksubaas on positiivne, jagatakse see VIII peatüki kohaselt. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 2.  Grupid kohaldavad grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamiseks kindlat ja nõuetekohaselt dokumenteeritud meetodit. Grupid võivad meetodit vahetada üksnes tegelikel ärilistel põhjustel ja ainult maksuaasta alguses. 2.  Grupid kohaldavad grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamiseks kindlat ja nõuetekohaselt dokumenteeritud meetodit. Grupid võivad meetodit vahetada üksnes tegelikel ärilistel põhjustel ja ainult maksuaasta alguses. Kõik sellised tehingud kõrvaldatakse vastavalt artikli 7 lõikele 1 tehtava konsolideerimise tulemusena maksubaasist. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 3.  Grupisiseste tehingute kohta andmete säilitamise meetod peab võimaldama kõiki grupisiseseid ülekandmisi ja müügitehinguid kirjendada mitteamortiseeritava põhivaraga seoses madalaima kuluga või amortiseeritava varaga seoses selle maksustamisväärtuses. välja jäetud Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 4 4.  Grupisisesed ülekanded ei muuda omaloodud immateriaalse põhivara seisu. välja jäetud Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 Kui majandustegevuse ümberkorraldamise tulemusel saavad üks või mitu gruppi või kaks või enam grupiliiget mõne teise grupi liikmeks, kantakse kogu varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kooskõlas VIII peatükiga ja majandustegevuse ümberkorraldamise maksuaastal kohaldatavate tegurite alusel grupi kõigi liikmete arvele. Varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgmistesse aastatesse. Kui majandustegevuse ümberkorraldamise tulemusel saavad üks või mitu gruppi või kaks või enam grupiliiget mõne teise grupi liikmeks, kantakse kogu varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kooskõlas VIII peatükiga ja majandustegevuse ümberkorraldamise maksuaastal kohaldatavate tegurite alusel grupi kõigi liikmete arvele. Varasema grupi või varasemate gruppide tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgmistesse aastatesse maksimaalselt viie aasta jooksul. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 2.  Kui kaks või enam peamist maksumaksjat ühinevad nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ15 artikli 2 punkt a alapunktide i) ja ii) tähenduses, siis jagatakse grupi mis tahes tasaarveldamata kahjum grupi liikmete vahel vastavalt VIII peatükile tegurite alusel selle maksuaasta lõpu seisuga, mil ühinemine toimub. Tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgnevatesse aastatesse. 2.  Kui kaks või enam peamist maksumaksjat ühinevad nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ15 artikli 2 punkt a alapunktide i) ja ii) tähenduses, siis jagatakse grupi mis tahes tasaarveldamata kahjum grupi liikmete vahel vastavalt VIII peatükile tegurite alusel selle maksuaasta lõpu seisuga, mil ühinemine toimub. Tasaarvestamata kahjum kantakse edasi järgnevatesse aastatesse maksimaalselt viie aasta jooksul. __________________ __________________ 15 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34). 15 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34). Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 Konsolideeritud maksubaas jaotatakse igal maksuaastal grupiliikmete vahel jaotusvalemi alusel. Grupiliikmele A jaotatud osa kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit järgmisel kujul, omistades võrdse tähtsuse käibe-, tööjõu- ja varategurile: Konsolideeritud maksubaas jaotatakse igal maksuaastal grupiliikmete vahel jaotusvalemi alusel. Grupiliikmele A jaotatud osa kindlaksmääramiseks kasutatakse valemit järgmisel kujul, omistades võrdse tähtsuse käibe-, tööjõu-, vara- ja andmetegurile: Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 1 – valem Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) Kui ühte või mitut tegurit ei saa maksumaksja tegevuse iseloomu tõttu kohaldada, tuleks kõigi ülejäänud kohaldatavate tegurite osakaalu valemis proportsionaalselt muuta, et säilitada iga kohaldatava teguri absoluutselt võrdne osakaal. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5 5.  Grupiliikmele jaotatud osa kindlaksmääramisel omistatakse käibe-, tööjõu- ja varategurile võrdne tähtsus. 5.  Grupiliikmele jaotatud osa kindlaksmääramisel omistatakse käibe-, tööjõu-, vara- ja andmetegurile võrdne tähtsus. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5 a (uus) 5a.  Andmetegur koosneb pooles ulatuses suhtarvust, milles grupiliikme poolt kogutud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on lugeja ja kogu grupi poolt kogutud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on nimetaja, ning teise poole ulatuses suhtarvust, milles grupiliikme poolt kasutatud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on lugeja ja kogu grupi poolt kasutatud internetiplatvormide ja -teenuste kasutajate isikuandmete kogumaht ühe liikmesriigi kohta on nimetaja. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5 b (uus) 5b.  Andmeteguri kohaselt kogutud isikuandmete mahtu mõõdetakse maksuaasta lõpus igas liikmesriigis. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 28 – lõige 5 c (uus) 5c.  Isikuandmete kogumise ja ärilistel eesmärkidel kasutamise määratlus seoses andmeteguriga määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29 Artikkel 29 välja jäetud Kaitseklausel Kui peamine maksumaksja või pädev asutus leiab, et grupiliikmele konsolideeritud maksubaasist jaotatud osa ei peegelda õiglaselt selle grupiliikme äritegevuse ulatust, võib peamine maksumaksja või pädev asutus erandina artiklis 28 sätestatud eeskirjast nõuda iga grupiliikme maksuosa arvutamiseks alternatiivse meetodi kasutamist. Alternatiivset meetodit võib kasutada üksnes siis, kui kõik pädevad asutused nõustuvad nende asutuste vaheliste konsultatsioonide ja vajaduse korral ka artikli 78 kohaselt peetud arutelude tulemusena sellise alternatiivse meetodi kasutamisega. Peamise maksuhalduri liikmesriik teavitab komisjoni kasutatud alternatiivsest meetodist. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 38 – lõige 1 1.  Kaupade müük arvestatakse selles liikmesriigis asuva grupiliikme käibeteguri hulka, kus kaupade saajale lähetamine või vedu lõpule viidi. Kui sellist kohta ei ole võimalik kindlaks teha, kantakse kaupade müük selle grupiliikme arvele, kes asub liikmesriigis, kus kaupade asukoht oli võimalik viimast korda kindlaks teha. 1.  Kaupade müük arvestatakse selles liikmesriigis asuva grupiliikme käibeteguri hulka, kus kaupade saajale lähetamine või vedu lõpule viidi. Kui sellist kohta ei ole võimalik kindlaks teha või grupiliikmel ei ole maksustatavat tegevuskohta, kantakse kaupade müük selle grupiliikme arvele, kes asub liikmesriigis, kus kaupade asukoht oli võimalik viimast korda kindlaks teha. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 43 Artikkel 43 välja jäetud Laevandus, siseveetransport ja õhutransport Selle grupiliikme tulusid, kulusid ja muid mahaarvamisi, kelle põhitegevusvaldkond on laevade või lennukite käitamine rahvusvahelises liikluses või siseveetranspordi laevade käitamine, jäetakse konsolideeritud maksubaasist välja ega jaotata vastavalt artiklis 28 osutatud korrale. Need tulud, kulud ja muud mahaarvamised kantakse kõnealuse grupiliikme arvele tehingupõhiselt ja nende suhtes tehakse hinnakorrektsioon vastavalt direktiivi 2016/xx/EL artiklile 56. Osalust grupiliikme kapitalis ja grupiliikme osalust võetakse arvesse, et määrata kindlaks, kas tegemist on artiklites 5 ja 6 osutatud grupiga. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 46 – lõige 2 2.  Lõikes 1 nimetatud teade hõlmab kõiki grupiliikmeid, välja arvatud artikli 2 lõikes 4 osutatud laevandusettevõtjad. 2.  Lõikes 1 nimetatud teade hõlmab kõiki grupiliikmeid. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 48 – lõige 2 Komisjon võib vastu võtta õigusakti, millega kehtestatakse grupi asutamise kohta esitatava teate standardvorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Komisjon võtab vastu õigusakti, millega kehtestatakse grupi asutamise kohta esitatava teate standardvorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 55 – lõige 1 Komisjon võib vastu võtta õigusakte maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab vastu õigusakte maksudeklaratsiooni elektroonilise esitamise ja konsolideeritud maksudeklaratsiooni vormi kohta ning üksikisikust maksumaksja maksudeklaratsiooni vormi ja nõutavate täiendavate dokumentide kohta. Komisjon kujundab need ühtsed maksudeklaratsiooni vormid koostöös liikmesriikide maksuhalduritega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 65 – lõige 1 1.  Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus grupiliige on maksuresident või kus asub tema püsiv tegevuskoht, ei nõustu peamise maksumaksja poolt artikli 49, artikli 56 lõigete 2 või 4 või lõike 6 teise lõigu kohaselt tehtud otsusega, võib ta kõnealuse otsuse kolme kuu jooksul peamise maksuhalduri liikmesriigi kohtutes vaidlustada. 1.  Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus grupiliige on maksuresident või kus asub tema püsiv tegevuskoht, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha kujul, ei nõustu peamise maksumaksja poolt artikli 49, artikli 56 lõigete 2 või 4 või lõike 6 teise lõigu kohaselt tehtud otsusega, võib ta kõnealuse otsuse kolme kuu jooksul peamise maksuhalduri liikmesriigi kohtutes vaidlustada. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 65 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjon analüüsib, kas vaidluste lahendamise mehhanismi loomine suurendaks liikmesriikide vahel tekkivate erimeelsuste lahendamise tulemuslikkust ja tõhusust. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 67 – lõige 1 1.  Kaebusi muudetud maksuteadete ja artikli 54 kohaselt väljastatud maksuteadete peale vaatab läbi haldusorgan, kes on peamise maksuhalduri liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. See haldusorgan peab olema peamise maksuhalduri liikmesriigi maksuametist sõltumatu. Kui kõnealuses liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole, võib peamine maksumaksja esitada kaebuse otse kohtule. 1.  Kaebusi muudetud maksuteadete ja artikli 54 kohaselt väljastatud maksuteadete peale vaatab läbi haldusorgan, kes on peamise maksuhalduri liikmesriigi õiguse kohaselt pädev kaebusi esimeses astmes lahendama. See haldusorgan peab olema peamise maksuhalduri liikmesriigi maksuametist sõltumatu. Kui kõnealuses liikmesriigis sellist haldusasutust ei ole või kui peamine maksumaksja seda eelistab, võib ta esitada kaebuse otse kohtule. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 67 – lõige 5 5.  Lõikes 1 osutatud haldusorgan teeb kaebuse kohta otsuse kuue kuu jooksul. Kui peamine maksumaksja kõnealuse ajavahemiku jooksul otsust ei saa, loetakse peamise maksuhalduri otsus kinnitatuks. 5.  Kui ta on saanud kaebuse, teeb lõikes 1 osutatud haldusorgan kaebuse kohta otsuse kuue kuu jooksul. Kui peamine maksumaksja kõnealuse ajavahemiku jooksul otsust ei saa, loetakse peamise maksuhalduri otsus kinnitatuks. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 69 – lõige 2 2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum konsolideerimisgrupi tasandil, hõlmates kõik grupiliikmeid. Direktiivi 2016/xx/EL artiklis 13 osutatud summat 3 000 000 eurot suurendatakse 5 000 000 euroni. 2.  Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum konsolideerimisgrupi tasandil, hõlmates kõik grupiliikmeid. Direktiivi 2016/xx/EL artiklis 13 osutatud summat 1 000 000 eurot suurendatakse 5 000 000 euroni. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 71 Artikkel 71 välja jäetud Kahjumi mahaarvamine ja taas arvesse võtmine 1.  Direktiivi 2016/xx/EL artikli 41, mis käsitleb kahjumi mahaarvamist ja taas arvesse võtmist, kohaldamine lõpeb automaatselt niipea, kui käesolev direktiiv jõustub. 2.  Ülekantud kahjum, mida ei ole käesoleva direktiivi jõustumise ajaks taas arvesse võetud, jääb maksukohustuslasele, kellele see üle kanti. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 72 – lõik 1 Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei kuulu kohaldamisele viide seadusjärgsele äriühingute maksustamise määrale, mis kuuluks maksumaksja suhtes kohaldamisele direktiivi 2016/xx/EL artikli 53 lõike 1 esimese lõigu alusel, ja see asendatakse kõigis liikmesriikides kehtiva seadusjärgse äriühingu tulumaksumääraga. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2016/xx/EL artiklis 53 sätestatud asendamisnorme. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 73 – lõik 1 Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/2016 artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 59 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja kolmanda riigi residendist üksuste või kolmandas riigis asuvate püsivate tegevuskohtade, sealhulgas digitaalsete püsivate tegevuskohtade vaheliste suhetega. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 74 – lõik 1 Käesoleva direktiivi kohaldamisel on direktiivi 2016/xx/EL artiklis 61 sätestatud hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade kohaldamisala piiratud grupiliikmete ja gruppi mittekuuluvate 2016/xx/EL artiklis 56 osutatud sidusettevõtjate vaheliste suhetega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade ja nendega seotud korra kohaldamisala sellele, mis on määratletud direktiivi 2016/xx/EL artiklis 61. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 76 Artikkel 76 Artikkel 76 Euroopa Parlamendile teatamine Euroopa Parlamendile teatamine 1.  Euroopa Parlament korraldab parlamentidevahelise konverentsi, et hinnata CCCTB korda, võttes arvesse Euroopa poolaasta menetluse raames toimunud maksupoliitika arutelude tulemusi. Euroopa Parlament edastab selle kohta oma arvamuse ja järeldused resolutsioonina, mis on adresseeritud komisjonile ja nõukogule. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt. 2.   Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest või volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 78 a (uus) Artikkel 78a Kompensatsioonimehhanism Selleks et kompenseerida liikmesriikide maksutuludega seotud ootamatuid šokke, mis on tingitud fiskaalkasumist ja ‑kahjumist, mis tuleneb otseselt ja eranditult käesoleva direktiiviga kehtestatud uuele korrale üleminekust, kehtestab komisjon spetsiaalse kompensatsioonimehhanismi, mis toimib alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Kompensatsiooni suurust kohandatakse igal aastal, et võtta arvesse enne direktiivi jõustumist tehtud riigi või piirkonna tasandi otsuseid. Kompensatsioonimehhanismi rahastatakse nende liikmesriikide eelarveülejäägist, kelle eelarvetulud on suurenenud, ja see mehhanism kehtestatakse esialgu seitsmeks aastaks. Pärast seda tähtaega hindab komisjon, kas on vaja, et kompensatsioonimehhanism edasi toimiks, ja otsustab vastavalt selle kas lõpetada või seda üks kord kuni kaheks aastaks pikendada. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 79 Artikkel 79 Artikkel 79 Läbivaatamine Rakendamisaruanne ja läbivaatamine Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Aruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel. Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamist ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Rakendamisaruanne hõlmab eelkõige mõjuhinnangut käesoleva direktiivi peatükiga VIII ettenähtud mehhanismi kohta, mis käsitleb maksubaaside jaotamist liikmesriikide vahel. Komisjon esildab rakendamisaruande järelduste põhjal või seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga tingimused äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist saadud maksutulust ühe osa eraldamiseks liidu üldeelarvesse, et proportsionaalselt vähendada liikmesriikide osamaksusid samasse eelarvesse. Komisjon vaatab 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi toimimise kohta aruande. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 2 Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2021. Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2020.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (COM(2016)0685 – C8‑0472/2016 – 2016/0337(CNS))

P8_TA(2018)0088 A8-0050/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0685),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0472/2016),

–  võttes arvesse Taani Folketingi, Iirimaa Esindajatekoja ja Senati, Luksemburgi Saadikutekoja, Malta Esindajatekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ning Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8‑0050/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 (1)  Äriühingud, kes soovivad liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Nimetatud probleemide kõrvaldamiseks tuleks seega käsitleda mõlemat liiki turu puudujääke. (1)  Äriühingud, kes soovivad liidu sees teha piiriüleselt äri, seisavad silmitsi tõsiste takistuste ja turumoonutustega, mis on tingitud 28 erinevast äriühingu tulumaksu süsteemist. Globaliseerumise ja digiteerimise ajastul muutub eelkõige finants- ja intellektuaalse kapitali allikapõhise maksustamise jälgimine üha raskemaks ja sellega manipuleerimine üha lihtsamaks. Lisaks on maksuplaneerimise struktuurid aja jooksul muutunud keerukamaks, kuna need arenevad erinevate maksujurisdiktsioonide üleselt ja kasutavad äriühingute maksukohustuse vähendamiseks tõhusalt ära maksusüsteemides olevaid nüansse või kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid. Mitmete majandussektorite üldine digiteerimine ning digitaalmajanduse kiire areng seavad kahtluse alla traditsiooniliste majandusharude jaoks mõeldud liidu äriühingute maksumudelite sobivuse, muu hulgas seoses sellega, et tuleb võib-olla välja töötada uued hindamis- ja arvutuskriteeriumid, mis peegeldaksid 21. sajandi äritegevust. Kuigi niisugused olukorrad toovad välja puudused, mis on oma olemuselt täiesti erinevad, loovad need kõik ka tõkkeid, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja tekitavad moonutusi suurte äriühingute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel. Seetõttu peaks liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi uus standard käsitlema sedalaadi turuprobleeme, austades samal ajal pikaajalise õigusliku selguse ja kindluse ning maksualase neutraalsuse põhimõtte eesmärke. Liikmesriikide maksusüsteemide suurem ühtlustamine vähendab oluliselt liidus piiriüleselt tegutsevate äriühingute kulusid ja halduskoormust. Ehkki maksupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 115 selgelt sätestatud, et nõukogu peaks seadusandliku erimenetluse kohaselt tegutsedes ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega andma ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste maksuseaduste ning õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad siseturu rajamist või toimimist. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 (2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit teenivad. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad ära siseriiklike maksusüsteemide erinevusi, et vähendada oma maksukoormust. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õiguslikku raamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. (2)  Selleks et toetada siseturu nõuetekohast toimimist, tuleks ELi äriühingute maksustamise keskkonna kujundamisel lähtuda põhimõttest, et äriühingud maksavad õiglase osa maksudest selles maksujurisdiktsioonis, kus nad kasumit teenivad ja kus äriühingutel on püsiv tegevuskoht. Arvestades digitaalseid muutusi ärikeskkonnas, on vaja tagada, et äriühinguid, kes teenivad liikmesriigis tulu, omamata selles liikmesriigis füüsilist püsivat tegevuskohta, kuid omades seal digitaalset püsivat tegevuskohta, koheldakse samal viisil kui äriühinguid, kellel on liikmesriigis füüsiline püsiv tegevuskoht. Seepärast on vaja ette näha mehhanismid, mis aitavad vältida seda, et äriühingud kasutavad ära siseriiklike maksusüsteemide erinevusi, et vähendada oma maksukoormust. Samavõrd oluline on edendada siseturul majanduskasvu ja majanduse arengut, lihtsustades piiriülest kaubandust ja ettevõtjate investeeringuid. Selleks on vaja kõrvaldada liidus nii topeltmaksustamine kui ka kahekordse maksustamata jätmise risk, kaotades lahknevused riiklike äriühingu tulumaksu süsteemide vahel. Samal ajal on äriühingutel vaja hõlpsalt kasutatavat maksu- ja õiguslikku raamistikku, et arendada oma äritegevust ja laiendada seda ELis piiriüleselt. Seetõttu tuleks ka allesjäänud diskrimineerimise juhtumid kõrvaldada. Konsolideerimine on CCCTB süsteemi oluline element, kuna liidus piiriüleselt tegutsevate sama grupi äriühingute ees olevaid olulisi maksutõkkeid saab kõrvaldada üksnes sel viisil. Konsolideerimisega kõrvaldatakse siirdehindadega seotud formaalsused ja grupisisene topeltmaksustamine. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 (3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks. 2011. aasta ettepanek CCCTB kohta keskendus eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks sellele eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemide kasutamisega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. (3)  Nagu on märgitud 16. märtsi 2011. aasta ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingute tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta7, lihtsustaks äriühingute maksustamise süsteem, milles käsitatakse liitu äriühingute maksubaasi arvutamisel ühtse turuna, liidu residendist äriühingute piiriülest tegevust ja aitaks saavutada eesmärki muuta liit rahvusvaheliste investeeringute jaoks konkurentsivõimelisemaks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. 2011. aasta ettepanek CCCTB kohta keskendus eesmärgile hõlbustada ettevõtjate äritegevuse laiendamist liidu siseselt. Lisaks sellele eesmärgile tuleks arvesse võtta ka seda, et CCCTB võib olla väga tõhus siseturu toimimise parandamisel, võideldes maksudest hoidumise skeemide kasutamisega. Seetõttu tuleks CCCTB algatus uuesti käivitada, et oleks võimalik võrdsetel alustel käsitleda nii ettevõtlustegevuse soodustamist kui ka algatuse eesmärki võidelda maksudest kõrvalehoidumisega. Kui CCCTBd on hakatud rakendama kõikides liikmesriikides, tagaks see maksude maksmise seal, kus tekib kasum ja kus on äriühingu püsiv tegevuskoht. Niisugune lähenemisviis on parim vahend siseturu toimimise moonutuste kõrvaldamiseks. Siseturu täiustamine on kõige olulisem majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav tegur. CCCTB kehtestamine aitaks suurendada majanduskasvu ja luua liidus rohkem töökohti, vähendades kahjulikku maksukonkurentsi äriühingute vahel. __________________ __________________ 7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM(2011)0121 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta. 7 3. oktoobri 2011. aasta nõukogu direktiivi ettepanek COM(2011)0121 äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus) (3a)  Komisjon väljendab oma 21. septembri 2017. aasta teatises „Õiglane ja tõhus maksusüsteem Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu jaoks“ veendumust, et CCCTB loob aluse digitaalmajanduse põhjustatud maksustamisprobleemidega tegelemiseks. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 (4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, tuleb mahukas CCCTB algatus jagada kaheks eraldi ettepanekuks. Esimeses etapis tuleb kokku leppida äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi käsitlevates ühistes eeskirjades, enne kui teises etapis tegelda konsolideerimisega. (4)  Arvestades vajadust tegutseda kiiresti, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, muutes selle ühelt poolt kaubanduse ja investeeringute jaoks soodsamaks ja teiselt poolt maksustamise vältimise skeemide suhtes vastupidavamaks, on väga tähtis tagada äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi direktiivi ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi üheaegne jõustumine. Kuna süsteemi selline muutus kujutab endast märkimisväärset sammu siseturu väljakujundamisel, on vaja paindlikkust, et seda saaks algusest peale nõuetekohaselt rakendada. Seega, kuna siseturg hõlmab kõiki liikmesriike, tuleks CCCTB kehtestada kõigis liikmesriikides. Kui nõukogu ei võta CCCTB loomise ettepaneku kohta ühehäälset otsust vastu, peaks komisjon esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele, et esitada vajalikud õigusaktid. Viimase võimalusena peaksid liikmesriigid algatama tõhustatud koostöö, millega mitteosalevad liikmesriigid peaksid saama igal ajal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ühineda. On kahetsusväärne, et CCTB ega CCCTB ettepanekut ei ole piisavalt üksikasjalikult hinnatud seoses nende mõjuga liikmesriikide äriühingu maksutulule riikide kaupa. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 (5)  Paljud agressiivse maksuplaneerimise struktuurid toimuvad üldiselt piiriüleses kontekstis, millest järeldub, et osalevatel gruppidel on olemas minimaalsed vahendid. Lähtudes sellest eeldusest ning proportsionaalsuse huvides peaksid ühtset maksubaasi käsitlevad eeskirjad olema kohustuslikud ainult äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks kehtestada suurusega seotud lävi, lähtudes selle grupi konsolideeritud kogutulust, kes konsolideeritud finantsaruande esitab. Et tagada ühtsus CCCTB algatuse kahe etapi vahel, tuleks ühtset tulumaksubaasi käsitlevad eeskirju kohaldada ka äriühingute suhtes, keda käsitatakse grupina siis, kui algatus täielikult ellu viiakse. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema ühe valikuna kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta. (5)  Paljud agressiivse maksuplaneerimise struktuurid toimuvad üldiselt piiriüleses kontekstis, millest järeldub, et osalevatel gruppidel on olemas minimaalsed vahendid. Lähtudes sellest eeldusest ning proportsionaalsuse huvides peaksid ühtset maksubaasi käsitlevad eeskirjad olema esialgu kohustuslikud ainult äriühingutele, mis kuuluvad olulise suurusega gruppi. Seetõttu tuleks konsolideeritud finantsaruandeid esitava grupi konsolideeritud kogutulu alusel kehtestada grupi suurusel põhinev 750 miljoni euro suurune alumine piirmäär. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse uus äriühingu tulumaksubaasi standard kõigile liidu äriühingutele, tuleks piirmäära seitsme aasta jooksul nullini vähendada. Selleks et paremini täita siseturul kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise eesmärki, peaksid äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi eeskirjad olema esimeses etapis soovi korral kättesaadavad ka äriühingutele, mis nendele kriteeriumidele ei vasta. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Vastupidiselt ei peetud ühise määratluse esitamist oluliseks selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. See mõõde jäetakse kahepoolsete maksulepingute ja riiklike õigusaktide käsitleda, kuna sellel on keeruline koostoime rahvusvaheliste lepingutega. (6)  On vaja määratleda püsiva tegevuskoha mõiste, mis asub liidus ja kuulub maksumaksjale, kes on ELis maksuresident. Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga tihti skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse tasumata või makstes neid väga madalate maksumääradega. Püsiva tegevuskoha mõiste võimaldaks täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, mille täitmine tõendab hargmaise ettevõtja asumist asjaomases riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma. Eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel maksumaksjatel oleks ühine arusaam, ning välistada erinevatest määratlustest tulenevad ebakõlad. Samuti on vaja ühist määratlust selliste püsivate tegevuskohtade puhul, mis asuvad kolmandas riigis, või asuvad liidus, kuid kuuluvad maksumaksjale, kes on maksuresident mõnes kolmandas riigis. Kui siirdehinnad põhjustavad kasumi ülekandmist madalate maksumääradega riiki, tuleb eelistada kasumi arvestamist jaotusvalemi põhjal. Sellise süsteemi vastuvõtmisega võib liit kehtestada äriühingute kaasaegse ja tõhusa maksustamise rahvusvahelise standardi. Komisjon peaks koostama suunised üleminekuperioodi ajaks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise, kuid lõpuks peaks normiks kujunema jaotusvalemi kasutamine. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu liidu mudel, mis võiks lõpuks asendada tuhanded kahepoolsed lepingud, mida iga liikmesriik on sõlminud. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus) (6a)  Digitaalsed kaubad on äärmiselt liikuvad ja immateriaalsed. Uuringud on näidanud, et digitaalsektor on tihedalt seotud agressiivse maksuplaneerimise tavadega, kuna paljud ärimudelid ei vaja füüsilist taristut, et klientidega tehinguid teha ja kasumit teenida. See võimaldab suurimatel digitaalsetel äriühingutel maksta oma tuludelt nullilähedasi makse. Liikmesriikide riigikassad kaotavad miljardeid eurosid maksutulu, kuna nad ei saa digitaalseid hargmaiseid ettevõtjaid maksustada. Selle tõelise ja kiiret sekkumist vajava sotsiaalse ebaõigluse lahendamiseks tuleb praegust äriühingu tulumaksu käsitlevat õigust laiendada, et see hõlmaks uut digitaalset püsivat tegevuskohta, mis põhineb märkimisväärsel digitaalsel kohalolekul. Sarnaste ärimudelite jaoks on vaja võrdseid võimalusi, et lahendada digiteerimise kontekstist tulenevad maksuprobleemid ilma digitaalsektori potentsiaali pärssimata. Sellega seoses tuleks eriti arvesse võtta OECD tehtud tööd rahvusvaheliselt sidusate eeskirjade kogumi osas. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Maksustatavaid tulusid tuleks vähendada ärikulude ja teatavate muude kulude võrra. Mahaarvatavad tegevuskulud peaksid tavaliselt hõlmama kõiki kulusid, mis on seotud müügi ja kuludega, mis on seotud tulu loomise, säilitamise ja tagamisega. Et toetada innovatsiooni majanduses ja ajakohastada siseturgu, tuleks kehtestada teadus- ja arenduskulude mahaarvamine, sealhulgas suuremahuline mahaarvamine, ja need tuleks teha kulude kandmise aastal (välja arvatud kinnisasjad). Väikeseid alustavaid äriühinguid, kellel ei ole sidusettevõtjaid, mis oleks eriti innovaatilised (kategooria, mis eelkõige hõlmab idufirmasid), tuleks toetada ka tõhustatud suuremahuliste mahaarvamistega teadus- ja arenduskulude puhul. Õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu mittemahaarvatavatest kuludest. (8)  Maksustatavaid tulusid tuleks vähendada ärikulude ja teatavate muude kulude võrra. Mahaarvatavad tegevuskulud peaksid tavaliselt hõlmama kõiki kulusid, mis on seotud müügi ja kuludega, mis on seotud tulu loomise, säilitamise ja tagamisega. Et toetada innovatsiooni majanduses ja ajakohastada siseturgu, tuleks kehtestada mahaarvamised ja maksumaksjad peaksid saama maksusoodustust tõeliste teadus- ja arenduskulude eest, mis on seotud töötajate, alltöövõtjate, renditöötajate ja vabakutselistega seotud kulutustega, ja mahaarvamised tuleks teha kulude kandmise aastal (välja arvatud kinnisasjad). Mahaarvamiste kuritarvitamise vältimiseks on vaja tõeliste teadus- ja arenduskulude selget määratlust. Õiguskindluse tagamiseks tuleks koostada loetelu mittemahaarvatavatest kuludest. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 (9)  Hiljutised arengud rahvusvahelises maksustamises on näidanud, et üldise maksukohustuse vähendamiseks kasutavad piiriülesed grupid üha enam maksustamise vältimise viise, mis toovad kaasa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ülemääraste intressimaksete kaudu. Sellise tegevuse tõkestamiseks on vaja piirata intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamist. Intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamine peaks piiranguteta olema lubatud ainult niivõrd, kuivõrd neid kulusid on võimalik tasaarvestada maksustatava intressitulu (ja muu finantstulu) puhul. Intressikulude ülejäägi suhtes tuleks kohaldada mahaarvamise piiranguid, mis tehakse kindlaks lähtuvalt maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). (9)  Hiljutised arengud rahvusvahelises maksustamises on näidanud, et üldise maksukohustuse vähendamiseks kasutavad piiriülesed grupid üha enam maksustamise vältimise viise, mis toovad kaasa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ülemääraste intressimaksete kaudu. Sellise tegevuse tõkestamiseks on vaja piirata intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamist. Intresside (ja muude finantskulude) mahaarvamine peaks piiranguteta olema lubatud ainult niivõrd, kuivõrd neid kulusid on võimalik tasaarvestada maksustatava intressitulu (ja muu finantstulu) puhul. Intressikulude ülejäägi suhtes tuleks kohaldada mahaarvamise piiranguid, mis tehakse kindlaks lähtuvalt maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Liikmesriigid võivad veelgi piirata intressi- ja muude finantskulude mahaarvamise summat, et tagada kõrgem kaitsetase. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  Asjaolu, et laenuintressid on maksumaksja maksubaasist mahaarvatavad, kuid see ei kehti kasumi jaotamise korral, tekitab laenuvahenditega rahastamisele selge eelise omakapitali kaudu rahastamise ees. Võttes arvesse, et selline olukord tekitab ettevõtjatele võlgu, on oluline sätestada meetmed, mis neutraliseerivad praeguse kallutatuse, mis pärsib omakapitaliga rahastamist. Seoses sellega on kavas maksumaksjatele anda toetust majanduskasvuks ja investeeringuteks, mille kohaselt võib omakapitali suurendamise teatavatel tingimustel oma maksubaasist maha arvata. Seega on oluline tagada, et süsteem ei saa kahju kaskaadiefektist ning seetõttu oleks vajalik jätta välja maksustamisväärtus maksumaksja osalustes sidusettevõtjates. Et muuta toetuste süsteem piisavalt kindlaks, tuleks kehtestada ka maksustamise vältimise vastased eeskirjad. (10)  Asjaolu, et laenuintressid on maksumaksja maksubaasist mahaarvatavad, kuid see ei kehti kasumi jaotamise korral, tekitab laenuvahenditega rahastamisele selge eelise omakapitali kaudu rahastamise ees. Võttes arvesse, et selline olukord tekitab ettevõtjatele võlgu, on oluline sätestada meetmed, mis neutraliseerivad praeguse kallutatuse, mis pärsib omakapitaliga rahastamist, piirates laenuintresside maksumaksja maksubaasist mahaarvamise võimalust. Selline intressidega seotud piirang on sel eesmärgil asjakohane ja piisav vahend. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 (12)  Selleks et tõkestada kõrgelt maksustatud äriühingute passiivse tulu (peamiselt finantstulu) ümbersuunamist, tuleks mis tahes kahjum, mida need äriühingud võivad maksuaasta lõpus kanda, pidada kauplemistegevuse tulemustele vastavaks. Sellest tulenevalt peaks maksumaksjal olema lubatud kanda kahjumit edasi piiramatult, kehtestamata piiranguid aastas mahaarvatavale summale. Kuna kahjumi edasikandmine peaks tagama, et maksumaksja maksab makse tegelikult tulult, ei ole edasikandmisele ajalise piirangu kehtestamine põhjendatud. Kahjumi tagasikandmisega seoses ei tuleks eeskirju kehtestada, kuna selline praktika on liikmesriikides üsna tavatu ja võib kaasa tuua põhjendamatu keerukuse. Lisaks tuleks kehtestada kuritarvituste vastased sätted, et vältida, takistada või tõkestada katseid hoida kõrvale kahjumi mahaarvamise eeskirjadest kahjumlike ettevõtjate ostmise kaudu. (12)  Selleks et tõkestada kõrgelt maksustatud äriühingute passiivse tulu (peamiselt finantstulu) ümbersuunamist, tuleks mis tahes kahjum, mida need äriühingud võivad maksuaasta lõpus kanda, pidada kauplemistegevuse tulemustele vastavaks. Sellest tulenevalt peaks maksumaksjal olema lubatud kanda kahjumit edasi viie aasta jooksul nii, et aastas mahaarvatav summa on piiratud. Kahjumi tagasikandmisega seoses ei tuleks eeskirju kehtestada, kuna selline praktika on liikmesriikides üsna tavatu ja võib kaasa tuua põhjendamatu keerukuse. Nõukogu direktiivis (EL) 2016/11641a on sätestatud üldine kuritarvituste vastane reegel, et vältida, takistada või tõkestada katseid hoida kõrvale kahjumi mahaarvamise eeskirjadest kahjumlike ettevõtjate ostmise kaudu. Seda üldist reeglit tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel süsteemselt arvesse võtta. _________________ 1a Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1). Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 (13)  Hõlbustamaks ettevõtjate rahavoosuudet (näiteks kompenseerides idufirmade kahjumi liikmesriigis teises liikmesriigis teenitud kasumiga) ja innustamaks piiriülest laienemist Euroopa Liidus, peaks maksumaksjatel olema õigus ajutiselt võtta arvesse kahjumit, mis tekkis nende vahetutes tütarettevõtjates ja teistes liikmesriikides asuvates püsivates tegevuskohtades. Emaettevõtja või liikmesriigis asuv peakontor peaks seetõttu asjaomasel maksuaastal saama maksubaasist maha arvata samal maksuaastal oma vahetute tütarettevõtjate või teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade tekitatud kahjumi proportsionaalselt oma osalusega. Emaettevõtja peaks seejärel kandma oma maksubaasi mis tahes kasumi oma tütarettevõtjalt või püsivalt tegevuskohalt, võttes arvesse varem maha arvatud kahjumi summat. Kuna oluline on kaitsta liikmesriikide maksutulusid, tuleks maha arvatud kahjum automaatselt reinkorporeerida, kui see ei toimu teatud arvu aastate möödudes või kui vahetu tütarettevõtjana või püsiva tegevuskohana kvalifitseerumise nõudeid enam ei täideta. välja jäetud Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 (15)  On väga oluline kehtestada asjakohased maksustamise vältimise vastased meetmed, et tugevdada ühtse maksubaasi eeskirju agressiivse maksuplaneerimise vastu. Eelkõige peaks süsteem sisaldama üldist kuritarvituse vastast eeskirja, mida täiendaks meetmed, mille eesmärk on ohjata maksustamise vältimise teatavaid liike. Arvestades, et üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk on võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole veel käsitletud konkreetsete sätetega, täidavad need lünki, mis ei tohiks mõjutada konkreetsete maksude vältimise vastaste eeskirjade kohaldamist. Üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju peaks liidu sees kohaldama skeemide suhtes, mis ei ole tegelikud. Lisaks on oluline tagada, et kuritarvituste vastast eeskirja kohaldatakse ühtsel viisil siseriiklike olukordade, liidusiseste piiriülestele olukordade ja kolmandate riikide äriühinguid hõlmavate piiriüleste olukordade puhul, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei erineks. (15)  On väga oluline kehtestada asjakohased maksustamise vältimise vastased meetmed, et tugevdada ühtse maksubaasi eeskirju agressiivse maksuplaneerimise vastu. Eelkõige peaks süsteem sisaldama tugevat ja tõhusat üldist kuritarvituse vastast eeskirja, mida täiendaks meetmed, mille eesmärk on ohjata maksustamise vältimise teatavaid liike. Arvestades, et üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk on võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole veel käsitletud konkreetsete sätetega, täidavad need lünki, mis ei tohiks mõjutada konkreetsete maksude vältimise vastaste eeskirjade kohaldamist. Üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju peaks liidu sees kohaldama skeemide suhtes, mis ei ole tegelikud. Lisaks on oluline tagada, et kuritarvituste vastast eeskirja kohaldatakse ühtsel viisil siseriiklike olukordade, liidusiseste piiriülestele olukordade ja kolmandate riikide äriühinguid hõlmavate piiriüleste olukordade puhul, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei erineks. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Võttes arvesse, et hübriidse ebakõla tulemuseks on tavaliselt topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või olukord, kus tulu arvatakse maha ühes riigis ilma maksubaasi kaasamiseta teises riigis, kahjustavad sellised olukorrad selgelt siseturu toimimist, moonutades selle mehhanisme ning tekitades õiguslikud lüngad, mis võimaldavad maksustamise vältimise tavadel õilmitseda. Arvestades ebakõlade tekkimist sellest, et liikmesriigid kvalifitseerivad õiguslikult erinevalt teatavat liiki üksusi või finantsmakseid, siis ei toimus see tavaliselt ettevõtjate puhul, kes kohaldavad ühiseid eeskirju maksubaasi arvutamiseks. Siiski esineb ebakõlasid ka ühtse maksubaasi raamistiku ning liikmesriikide või kolmandate riikide äriühingute maksustamise süsteemide vahel. Hübriidsete ebakõlade mõju likvideerimiseks on vaja kehtestada eeskirjad juhtudeks, kui üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel ebakõla tekkis, keeldub makse mahaarvamisest või tagab, et vastav tulu sisaldub äriühingu tulumaksubaasis. (17)  Võttes arvesse, et filiaalidega seotud ja hübriidse ebakõla tulemuseks on tavaliselt topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või olukord, kus tulu arvatakse maha ühes riigis ilma maksubaasi kaasamiseta teises riigis, kahjustavad sellised olukorrad selgelt siseturu toimimist, moonutades selle mehhanisme ning tekitades õiguslikud lüngad, mis võimaldavad maksustamise vältimise tavadel õilmitseda. Arvestades ebakõlade tekkimist sellest, et liikmesriigid kvalifitseerivad õiguslikult erinevalt teatavat liiki üksusi või finantsmakseid, siis ei toimus see tavaliselt ettevõtjate puhul, kes kohaldavad ühiseid eeskirju maksubaasi arvutamiseks. Siiski esineb ebakõlasid ka ühtse maksubaasi raamistiku ning liikmesriikide või kolmandate riikide äriühingute maksustamise süsteemide vahel. Hübriidsete ebakõlade või seonduvate süsteemide mõju likvideerimiseks on direktiivis (EL) 2016/1164 sätestatud hübriidseid ebakõlasid ja ümberpööratud hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad. Neid eeskirju tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel süsteemselt arvesse võtta. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus) (17a)  Liikmesriike ei tohiks takistada kehtestamast täiendavaid maksustamise vältimise vastaseid meetmeid, et vähendada negatiivset mõju, mis tuleneb kasumi suunamisest madala maksumääraga kolmandatesse riikidesse, mis ei pruugi liidu standarditele vastavalt automaatselt maksuteavet vahetada. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 b (uus) (17b)  Juhuks, kui ettevõtjad rikuvad käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklikke õigusnorme, peaks liikmesriikidel olema oma seaduste alusel kehtestatud karistuste süsteem ning nad peaksid komisjoni sellest teavitama. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 (19)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke elemente seoses järgmisega: i) võtta arvesse liikmesriikide seaduste muudatusi seoses äriühingu liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta I ja II lisa vastavalt; ii) kehtestada uusi mõisteid; iii) kehtestada üksikasjalikud eeskirjad maksustamise vältimise vastu mitmes spetsiifilises valdkonnas, mis on olulised majanduskasvu ja investeeringute seisukohast; iv) määratleda üksikasjalikumalt liisitud varade õigusliku ja majandusliku omandi mõiste; v) arvutada liisingumaksete kapitali- ja intressiosa ning liisitud varade amortisatsioonibaas; ning vi) täpsemalt määratleda põhivara kategooriad, millelt arvestatakse amortisatsiooni. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (19)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke elemente seoses järgmisega: i) võtta arvesse liikmesriikide seaduste muudatusi seoses äriühingu liikide ja äriühingu tulumaksuga ning muuta I ja II lisa vastavalt; ii) kehtestada uusi mõisteid; iii) määratleda üksikasjalikumalt liisitud varade õigusliku ja majandusliku omandi mõiste; iv) arvutada liisingumaksete kapitali- ja intressiosa ning liisitud varade amortisatsioonibaas; v) täpsemalt määratleda põhivara kategooriad, millelt arvestatakse amortisatsiooni; ning vi) avaldada suunised üleminekuperioodiks, mil suhetes kolmandate riikidega kasutatakse nii jaotusvalemit kui ka muid kasumi jaotamise viise. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) (19a)  Komisjon peaks teostama käesoleva direktiivi ühetaolise rakendamise üle järelevalvet, et vältida olukordi, kus liikmesriikide pädevad asutused kehtestavad igaüks erineva korra. Ka ei tohiks liidu ühtsete raamatupidamiseeskirjade puudumine tekitada uusi maksuplaneerimis- ja arbitraaživõimalusi. Seepärast võiks raamatupidamiseeskirjade ühtlustamine ühtset korda tugevdada, eriti juhul, kui see hõlmab kõiki liidu äriühinguid. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 (23)  Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist hindama viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitama selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti, (23)  Kuna käesolev direktiiv hõlmab äriühingute maksustamise eeskirjade olulist muutmist, peaks komisjon olema kohustatud hindama käesoleva direktiivi rakendamist põhjalikult viie aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See rakendamisaruanne peaks sisaldama vähemalt järgmisi punkte: käesolevas direktiivis sätestatud maksusüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, süsteemi eelised ja puudused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel, mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi äriühingute vahel, kelle suhtes kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud uued eeskirjad, ning nende ettevõtete arv, mis kuuluvad kohaldamisalasse üleminekuperioodi jooksul. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist 10 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti, Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks. 1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidus teatavate äriühingute ühtse maksubaasi süsteem ning sätestatakse eeskirjad kõnealuse baasi arvutamiseks, sealhulgas eeskirjad maksustamise vältimise ärahoidmise meetmete ja väljapakutud maksusüsteemi rahvusvahelise mõõtmega seotud meetmete kohta. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on asutatud liikmesriigi seaduste alusel, sealhulgas nende püsivate tegevuskohtade suhtes teistes liikmesriikides, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: 1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on asutatud liikmesriigi seaduste alusel, sealhulgas nende püsivate ja digitaalsete püsivate tegevuskohtade suhtes teistes liikmesriikides, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c (c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud gruppi, mille konsolideeritud kogutulu ületab 750 000 000 eurot eelneva aasta jooksul, mis eelneb asjaomasele majandusaastale; c)  äriühing kuulub finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud gruppi, mille konsolideeritud kogutulu ületab 750 000 000 eurot eelneva aasta jooksul, mis eelneb asjaomasele majandusaastale. Seda piirmäära tuleks maksimaalselt seitsme aasta jooksul vähendada nullini. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 3 3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktidele a ja b, kuid ei vasta punktidele c või d, võib kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju viie maksuaasta jooksul, sealhulgas ka oma teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse automaatselt viie maksuaasta võrra, välja arvatud juhul, kui esitatakse teade direktiivi kohaldamise lõpetamise kohta, nagu on osutatud artikli 65 lõikes 3. Lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused peavad olema täidetud iga kord, kui pikendamine toimub. 3.  Äriühing, mis vastab lõike 1 punktidele a ja b, kuid ei vasta punktidele c või d, võib kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju, sealhulgas ka oma teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 4 4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata laevandusettevõtja suhtes, keda maksustatakse erikorra alusel. Laevandusettevõtja maksustamise erikorda võetakse arvesse, et määrata kindlaks äriühingud, kes kuuluvad samasse gruppi, nagu on osutatud artiklis 3. välja jäetud Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a (a)  õigus kasutada üle 50 % hääleõigusest; ning a)  õigus kasutada hääleõigust, mis ületab 50 %; ning Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 12 (12)  „laenukasutuse kulu“ – intressikulu igasuguse võlakohustuse puhul, muud kulud, mis on majanduslikult samaväärsed rahaliste vahendite kaasamisega seoses tekkinud intressi ja kuluga, nagu on määratletud riigi õigusaktides, sealhulgas maksed kasumiosaluslaenude alusel, sellistelt instrumentidelt nagu vahetusvõlakirjad ja nullkupongvõlakirjad kogunenud arvestuslik intress, alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad, kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa, seotud vara bilansilise väärtusega hõlmatud kapitaliseeritud intress, kapitaliseeritud intressi amortisatsioon, asjakohasel juhul siirdehindade kohase rahastamise tootluse põhjal arvutatud summad, tingliku intressi summad üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel, netokapitali suurenemise määratud tootlus, nagu on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 11, teatav vahetuskursikasum või -kahjum seoses laenukasutuse ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidega, rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud; (12)  „laenukasutuse kulu“ – intressikulu igasuguse võlakohustuse puhul, muud kulud, mis on majanduslikult samaväärsed rahaliste vahendite kaasamisega seoses tekkinud intressi ja kuluga, nagu on määratletud riigi õigusaktides, sealhulgas maksed kasumiosaluslaenude alusel, sellistelt instrumentidelt nagu vahetusvõlakirjad ja nullkupongvõlakirjad kogunenud arvestuslik intress, alternatiivsete rahastamiskokkulepete alusel saadud summad, kapitalirendi maksete rahastamiskulude osa, seotud vara bilansilise väärtusega hõlmatud kapitaliseeritud intress, kapitaliseeritud intressi amortisatsioon, asjakohasel juhul siirdehindade kohase rahastamise tootluse põhjal arvutatud summad, tingliku intressi summad üksuse laenukasutusega seotud tuletisinstrumentide või riskimaanduskokkulepete alusel, teatav vahetuskursikasum või -kahjum seoses laenukasutuse ja rahaliste vahendite kaasamisega seotud instrumentidega, rahastamiskokkulepete garantiitasud, korraldustasud ja samalaadsed rahaliste vahendite laenamisega seotud kulud; Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 a (uus) 30a)  „koostööd mittetegev maksujurisdiktsioon“ – jurisdiktsioon, millel on mõni järgmistest omadustest: a)  jurisdiktsioon ei vasta rahvusvahelistele läbipaistvuse standarditele; b)  jurisdiktsioonis kehtivad võimalikud soodusrežiimid; c)  jurisdiktsioonis kehtib maksusüsteem, kus äriühingu tulumaks puudub või on nullilähedane; Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 b (uus) 30b)  „majanduslik sisu“ – faktilised kriteeriumid, sh digitaalmajanduses, mida saab kasutada ettevõtja maksukohustuslasena kohaloleku määratlemiseks, nt üksusele iseloomulike inim- ja materiaalsete ressursside olemasolu, iseseisev juhtimine, õiguslik reaalsus, teenitav tulu ja vajaduse korral varade laad; Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 c (uus) 30c)  „varifirma“ – mis tahes juriidiline isik, millel puudub majanduslik sisu ja mis on loodud ainult maksustamise otstarbel; Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 d (uus) 30d)  „litsentsikulu” – igasugused kulud, mis tekivad seoses maksetega kirjandus- või kunstiteose või teadustöö, kaasa arvatud kinofilmide ja tarkvara autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi või tööstus-, äri- või teaduskogemusi käsitleva teabe või mis tahes muu immateriaalse vara kasutamise või kasutusõiguse eest; maksed tööstuslike, kaubanduslike või teaduslike seadmete kasutamise või kasutusõiguse eest loetakse litsentsikuludeks; Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 30 e (uus) 30e)  „siirdehinnad“ – hinnad, millega ettevõtja annab sidusettevõtjatele üle materiaalset või immateriaalset vara või osutab neile teenuseid; Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 31 (31)  „hübriidne ebakõla“ – maksumaksja ja sidusettevõtja vaheline olukord või eri maksujurisdiktsioonide osapoolte vaheline struktureeritud kokkulepe, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises või kaubandusliku kohaloleku käsitamine püsiva tegevuskohana toovad kaasa mis tahes järgmise olukorra: 31)  „hübriidne ebakõla“ – hübriidne ebakõla direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 2 punkti 9 tähenduses; (a)  sama makse, kulu või kahjum arvatakse maksustatavast väärtusest maha nii selles jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, kus kulu kanti või kahjum tekkis, kui ka teises jurisdiktsioonis (edaspidi „topeltmahaarvamine“); (b)  makse arvatakse maksustatavast väärtusest maha jurisdiktsioonis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse võetaks (edaspidi „mahaarvamine ilma arvesse võtmiseta“); (c)  kui kaubandusliku kohaloleku käsitamisel püsiva tegevuskohana esineb erinevusi ja ühe jurisdiktsiooni tuluallikast pärit tulu jäetakse maksustamise eesmärgil teises jurisdiktsioonis maksustamata ilma seda sama tulu teises jurisdiktsioonis vastavalt arvesse võtmiseta (edaspidi „maksustamata jätmine ilma arvesse võtmiseta“). Hübriidne ebakõla tekib üksnes siis, kui sama mahaarvatud makse, samad kantud kulud või sama tekkinud kahjum ületab kahes jurisdiktsioonis tulu, mida võetakse mõlemas jurisdiktsioonis arvesse ja mida saab seostada sama allikaga. Hübriidne ebakõla hõlmab ka maksumaksjat kaasava struktuurse kokkuleppega hõlmatud finantsinstrumendi ülekandmist, kui rohkem kui üks kokkuleppe osapooltest, kes on eri maksujurisdiktsioonide residendid, käsitlevad ülekantud finantsinstrumendi aluseks olevat kasumit maksustamise eesmärgil samaaegselt saaduna, mis tekitab mis tahes järgmise olukorra: (a)  aluseks oleva kasumiga seotud makse mahaarvamine ilma selle makse maksustamise eesmärgil arvesse võtmiseta, v.a juhul, kui aluseks olev kasum lisatakse ühe osapoole maksustatava tulu hulka; (b)  maksuvabastus kinnipeetavast maksust, mida võetakse rohkem kui ühele osapoolele üle kantud finantsinstrumendilt saadud makselt; Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 32 (32)  „struktureeritud kokkulepe“ – hübriidset ebakõla hõlmav kokkulepe, mille puhul ebakõla on kokkuleppe tingimustesse arvestatud, või kokkulepe, mis on kavandatud nii, et tekiks hübriidne ebakõla, v.a juhul, kui põhjendatult ei saa eeldada, et maksumaksja või sidusettevõtja oleks pidanud ebakõlast teadlik olema, ning nad ei jaganud hübriidsest ebakõlast tulenevat väärtust; välja jäetud Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 33 a (uus) 33a)  „digitaalne püsiv tegevuskoht“ – sellise maksumaksja märkimisväärne digitaalne kohalolek, kes osutab mingis jurisdiktsioonis vastavalt artikli 5 lõikes 2a sätestatud kriteeriumidele kõnealuse jurisdiktsiooni tarbijatele või ettevõtjatele suunatud teenuseid; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 33 b (uus) 33b)  „Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number“ – number, mille määratlus on esitatud komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldab tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamiseks. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 2 Komisjon võib artikli 66 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada rohkemate mõistete määratlused. Komisjon võib artikli 66 kohaselt võtta vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada olemasolevaid määratlusi või sätestada rohkemate mõistete määratlused. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Maksumaksjal loetakse olevat püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis kui see liikmesriik, kus ta on maksuresident, kui tal on äritegevuse kindel koht kõnealuses teises riigis, läbi mille toimub kogu äritegevus või osa sellest, sealhulgas eelkõige: 1.  Maksumaksjal loetakse olevat püsiv tegevuskoht, mis hõlmab digitaalset püsivat tegevuskohta, teises liikmesriigis kui see jurisdiktsioon, kus ta on maksuresident, kui tal on kõnealuses teises liikmesriigis äritegevuse kindel koht või digitaalne kohalolek, läbi mille toimub kogu äritegevus või osa sellest, sealhulgas eelkõige: Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt f a (uus) fa)  digitaalplatvorm või mis tahes muu digitaalne ärimudel, mis põhineb andmete kogumisel ja kasutamisel ärilisel eesmärgil. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) 2a.  Kui mingi jurisdiktsiooni maksuresident pakub sellist digitaalset platvormi nagu elektrooniline rakendus, andmebaas, internetipõhine kauplemiskoht või mäluruum või pakub neile juurdepääsu, või siis pakub otsingumootorit või reklaamiteenuseid veebisaidil või elektroonilises rakenduses, loetakse, et sellise maksumaksja digitaalne püsiv tegevuskoht on teises jurisdiktsioonis kui see, mille maksuresident ta on, kui maksumaksja või sidusettevõtja eespool nimetatud digitaalplatvormidelt lähtuvatest kaugtehingutest saadav aastane kogutulu teises jurisdiktsioonis on üle 5 000 000 euro ning täidetud on üks järgmistest tingimustest: a)  maksumaksja digitaalsele platvormile on ühe kuu jooksul sisse loginud või seda on külastanud vähemalt 1000 registreeritud üksikkasutajat, kelle elukoht on teistes liikmesriikides kui see, mille maksuresident maksumaksja on; b)  klientide või kasutajatega, kelle elukoht on teises jurisdiktsioonis, sõlmiti maksuaasta jooksul vähemalt 1 000 digitaalset lepingut; c)  maksumaksja poolt maksuaasta jooksul kogutud digitaalse infosisu maht ületab 10 % grupi salvestatud digitaalse infosisu kogumahust. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 66 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi, kohandades rahvusvaheliste lepingute edusammude põhjal käesoleva lõike punktides a, b ja c sätestatud tegureid. Kui asjaomases liikmesriigis on maksumaksja suhtes lisaks käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tulupõhisele piirmäärale kohaldatavad ka üks või rohkem käesoleva lõike punktides a, b ja c sätestatud digitaalset tegurit, loetakse, et maksumaksjal on selles liikmesriigis püsiv tegevuskoht. Maksumaksja on kohustatud edastama maksuhaldurile kogu teabe, mis on seotud püsiva tegevuskoha või digitaalse püsiva tegevuskoha määramisega vastavalt käesolevale artiklile. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 Lisaks summadele, mis on mahaarvatavad teadus- ja arenduskuludena vastavalt lõikele 2, võib maksumaksja iga maksuaasta kohta maha arvata täiendavad 50 % sellistest kuludest, välja arvatud materiaalse põhivaraga seotud kulud, mis tekkisid kõnealusel aastal. Nende teadus- ja arenduskulude puhul, mis ületavad 20 000 000 eurot, võivad maksumaksjad ületavast summast maha arvata 25 %. Uurimis- ja arenduskuludeks, mis ei ületa 20 000 000 eurot ja on seotud töötajatega, sh palgad, alltöövõtjad, renditöötajad ja vabakutselised, saab maksumaksja maksusoodustust 10 % ulatuses kantud kuludest. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 Erandina esimesest lõigust võib maksumaksja täiendavalt maha arvata 100 % oma teadus- ja arenduskuludest kuni 20 000 000 euroni, kui maksumaksja vastab kõigile järgmistele tingimustele: välja jäetud (a)  see on noteerimata ettevõte, kus töötab vähem kui 50 töötajat ja selle aastakäive ja/või aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot; (b)  see ei ole olnud registreeritud rohkem kui viis aastat. Kui maksumaksjat ei ole vaja registreerida, võib viieaastast perioodi lugeda hetkest, kui ettevõtja kas alustab majandustegevust või hakkab maksukohustuslaseks; (c)  see ei ole moodustatud ühinemise teel; (d)  sel ei ole ühtki sidusettevõtjat. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 [...] välja jäetud Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b (b)  50 % esinduskuludest sellise summa ulatuses, mis ei ületa [x] % maksuaasta tuludest; b)  50 % tavalistest ja vajalikest esinduskuludest, mis on otseselt seotud või mida seostatakse maksumaksja äritegevusega, sellise summa ulatuses, mis ei ületa [x] % maksuaasta tuludest; Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c (c)  jaotamata kasumi ülekandmine reservi, mis moodustab osa äriühingu omakapitalist; c)  jaotamata kasumi ülekandmine reservi, mis moodustab osa äriühingu omakapitalist, v.a ühistute ja ühistukonsortsiumide jaotamata kasumi reserv, kooskõlas riiklike maksueeskirjadega nii äriühingu praeguse tegevuse ajal kui ka pärast selle lõppemist; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a (uus) ja)  maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide (nn maksuparadiisid) ELi loetellu kantud riikides asuvate toetusesaajatega seotud kulud; Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel maksustamisaastal, mil need kanti, kuid maksimaalselt 30 protsendini maksumaksja EBITDAst või kuni 3 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel maksustamisaastal, mil need kanti, kuid maksimaalselt 10 protsendini maksumaksja EBITDAst või kuni 1 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2 Kui maksumaksjal lubatakse või temalt nõutakse grupi nimel tegutsemist, nagu on määratletud riiklikus grupi maksustamise süsteemis, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel maksumaksjana kogu gruppi. Sellisel juhul arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ja EBITDA kogu grupi kohta. 3 000 000 euro suurune summa võetakse samuti arvesse kogu grupi kohta. Kui maksumaksjal lubatakse või temalt nõutakse grupi nimel tegutsemist, nagu on määratletud riiklikus grupi maksustamise süsteemis, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel maksumaksjana kogu gruppi. Sellisel juhul arvutatakse ülejäänud laenukasutuse kulu ja EBITDA kogu grupi kohta. 1 000 000 euro suurune summa võetakse samuti arvesse kogu grupi kohta. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 6 6.  Ülejäänud laenukasutuse kulu, mida ei saa konkreetsel maksuaastal maha arvata, kantakse edasi ilma ajaliste piiranguteta. 6.  Ülejäänud laenukasutuse kulu, mida ei saa konkreetsel maksuaastal maha arvata, kantakse edasi viie aasta jooksul. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 a (uus) Artikkel 14a Spetsiifilised erandid Ühistute ja konsortsiumide reservi jäetud jaotamata kasum nii äriühingu praeguse tegevuse ajal kui ka pärast selle lõppemist ning ühistute ja konsortsiumide poolt oma liikmetele makstavad hüvitised on lubatud maksustatavast tulust maha arvata, kui seda lubab siseriiklik fiskaalõigus. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 29 Artikkel 29 Artikkel 29 Maksustamine riigist lahkumisel Maksustamine riigist lahkumisel 1.   Summat, mis on võrdne ülekantud varade turuväärtusega riigist lahkumise hetkel, millest on maha arvatud selle vara maksustamisväärtus, käsitatakse tekkinud tuluna mis tahes järgmistel asjaoludel: Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivis (EL) 2016/1164 sätestatud lahkumismaksu eeskirju. (a)  maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta; (b)  maksumaksja kannab vara oma liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse peakontorisse või püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole ülekandmisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada; (c)  maksumaksja viib oma maksuresidentsuse üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, välja arvatud sellise vara osas, mis jääb tegelikult seotuks esimeses liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga; (d)  maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha majandustegevuse ühest liikmesriigist üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole üleviimisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada. 2.  Liikmesriik, kuhu vara, maksuresidentsus või äritegevus üle viiakse, peab maksustamise tarbeks vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtuma maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha liikmesriigi poolt kindlaksmääratud vara väärtusest. 3.  Kui vara paigutatakse 12 kuu jooksul tagasi vara ülekandja liikmesriiki, ei kohaldata käesolevat artiklit väärtpaberite rahastamisega seotud vara ülekandmise suhtes, tagatiseks antud vara suhtes või juhul, kui vara kantakse üle usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 41 – lõige 1 1.  Maksumaksja või mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskoha maksuaastal saadud kahjumi võib edasi kanda ja maha arvata järgmistel maksuaastatel, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiiviga on ette nähtud teisiti. 1.  Maksumaksja või mitteresidendist maksumaksja püsiva tegevuskoha maksuaastal saadud kahjumi võib edasi kanda ja maha arvata järgmistel maksuaastatel maksimaalselt viie aasta jooksul. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 42 Artikkel 42 välja jäetud Kahjumi mahaarvamine ja taas arvesse võtmine 1.  Residendist maksumaksja, kes on pärast oma kahjumi artikli 41 kohast mahaarvamist jätkuvalt kasumlik, võib samal maksuaastal maha arvata oma artikli 3 lõikes 1 osutatud vahetute tütarettevõtjate või teistes liikmesriikides asuvate püsivate tegevuskohtade kahjumi. See mahaarvamine antakse piiratud ajaks vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4. 2.  Mahaarvamine on proportsionaalne residendist maksumaksja osalusega oma artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtjas ning täielik püsivate tegevuskohtade puhul. Mingilgi juhul ei tohi residendist maksumaksja maksubaasi vähendamise tulemuseks olla negatiivne summa. 3.  Residendist maksumaksja lisab maksubaasi tagasi varasemalt kahjumina maha arvatud summa ulatuses mis tahes oma artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja või oma püsiva tegevuskoha edasise kasumi. 4.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt maha arvatud kahjumid reinkorporeeritakse automaatselt residendist maksumaksja maksubaasi järgmistel juhtudel: (a)  kui pärast viiendat maksuaastat, kui kahjumid muutusid mahaarvatavateks, ei ole reinkorporeeritud mingit tulu või reinkorporeeritud tulu ei vasta maha arvatud kahjumi kogusummale; (b)  kui artikli 3 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja müüakse, likvideeritakse või muudetakse püsivaks tegevuskohaks; (c)  kui püsiv tegevuskoht müüakse, likvideeritakse või muudetakse tütarettevõtjaks; (d)  kui emaettevõtja ei täida enam artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 45 a (uus) Artikkel 45a Tegelik maksukoormus Niikaua kui artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud piirmäär kehtib, peavad liikmesriigid jälgima väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja hargmaiste ettevõtjate tegelikku maksukoormust kõigis liikmesriikides ja selle avaldama, et liikmesriigid saaksid tagada sarnastele äriühingutele liidus võrdsed tingimused ning leevendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ja kulusid. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 53 – lõige 1 – lõik 1 Erandina artikli 8 punktidest c ja d ei vabastata maksumaksjat maksust välisriigist saadud tulu puhul, mille maksumaksja on saanud kasumieraldisena kolmandas riigis asuvalt üksuselt või selliste aktsiate võõrandamisest, mida hoitakse kolmandas riigis asuvas üksuses, kui kõnealune üksus on oma maksuresidentsuse riigis kohustatud maksma seadusega ettenähtud äriühingu tulumaksu, mis on alla poole seadusjärgsest maksumäärast, mida oleks maksumaksja suhtes kohaldatud seoses sellise välismaise tuluga liikmesriigis, mille maksuresident ta on. Erandina artikli 8 punktidest c ja d ei vabastata maksumaksjat maksust välisriigist saadud tulu puhul, mis ei ole saadud aktiivsest äritegevusest ja mille maksumaksja on saanud kasumieraldisena kolmandas riigis asuvalt üksuselt või selliste aktsiate võõrandamisest, mida hoitakse kolmandas riigis asuvas üksuses, kui kõnealune üksus on oma maksuresidentsuse riigis kohustatud maksma seadusega ettenähtud äriühingu tulumaksu, mille määr on alla 15 % seoses sellise välismaise tuluga liikmesriigis, mille maksuresident ta on Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 53 – lõige 2 2.  Lõike 1 kohaldamise korral on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse liikmesriigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda. 2.  Lõike 1 kohaldamise korral on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse liikmesriigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda. Mahaarvamise kasutamiseks peab maksumaksja oma maksuhaldurile tõendama, et välisriigist saadav tulu tekkis aktiivse äritegevuse tulemusena, ning seda võib teha välisriigi maksuhalduri väljastatud vastava tõendi abil. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 58 Artikkel 58 Artikkel 58 Üldine kuritarvituse vastane eeskiri Üldine kuritarvituste vastane reegel 1.   Maksubaasi arvutamisel käesoleva direktiivi eeskirjade alusel ei võta liikmesriigid arvesse skeemi või skeemide ahelat, mis, olles loodud põhieesmärgiga saada maksueelis, mis on vastuolus käesoleva direktiivi sisu või eesmärgiga, ei ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik. Need skeemid võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivis (EL) 2016/1164 sätestatud üldist kuritarvituste vastast reeglit. 2.  Lõike 1 kohaldamisel peetakse skeemi või skeemide ahelat fiktiivseks, kui see ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu. 3.  Skeemi või skeemide ahelat, mida lõike 1 kohaselt arvesse ei võeta, käsitletakse maksubaasi arvutamisel vastavalt nende majanduslikule sisule. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa Üksust või püsivat tegevuskohta, mille tulu ei maksustata või mis on maksust vabastatud selles liikmesriigis, kus asub peakontor, käsitatakse välismaise kontrollitud äriühinguna, kui on täidetud järgmised tingimused: Maksumaksja liikmesriik käsitab üksust või püsivat tegevuskohta, mille tulu ei maksustata või mis on selles liikmesriigis maksust vabastatud, välismaise kontrollitud äriühinguna, kui on täidetud järgmised tingimused: Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b (b)  üksuse või püsiva tegevuskoha poolt oma kasumilt tegelikult tasutud äriühingu tulumaks on väiksem kui erinevus selle äriühingu tulumaksu summa, mis oleks üksusele või püsivale tegevuskohale määratud käesoleva direktiivi eeskirjade kohaselt, ja üksuse või püsiva tegevuskoha poolt oma kasumilt tasutud tegeliku äriühingu tulumaksu summa vahel. b)  üksuse kasumile kehtestatud äriühingu tulumaksu määr on alla 15 %; seda maksumäära hinnatakse kasumi põhjal, mis on saadud enne selliste meetmete rakendamist, mida need riigid on võtnud, et vähendada maksubaasi, millele seda määra kohaldatakse; määr vaadatakse igal aastal läbi, võttes arvesse majanduslikku arengut maailmakaubanduses; Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 2 Esimese lõigu punkti b kohaldamisel, kui tulumaksu arvutamisel oleks üksuse kasumit maksustatud vastavalt käesoleva direktiivi eeskirjadele maksumaksja liikmesriigis, siis selle üksuse mis tahes tegevuskoha tulu, mis ei kuulu maksustamisele või mis on maksust vabastatud välismaise kontrollitava äriühingu maksujurisdiktsioonis, ei võeta arvesse. välja jäetud Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 2 2.  Kui üksust või püsivat tegevuskohta peetakse lõike 1 kohaselt välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks, siis üksuse või püsiv tegevuskoha jaotamata tulu on maksustatav, kui see tuleneb järgmistest kategooriatest: 2.  Kui üksust või püsivat tegevuskohta peetakse lõike 1 kohaselt välismaiseks kontrollitavaks äriühinguks, arvab maksumaksja liikmesriik maksubaasi hulka: a)  üksuse jaotamata tulu või püsiva tegevuskoha tulu, mis kuulub järgmistesse kategooriatesse: (a)   finantsvaralt saadud intress või muu tulu; i)   finantsvaralt saadud intress või muu tulu; (b)   intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu; ii)   intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu; (c)   dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu; iii)   dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu; (d)   kapitalirendist saadud tulu; iv)   kapitalirendist saadud tulu; (e)   kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud tulu; v)   kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud tulu; (f)   tulu, mis on saadud arveid väljastavalt ettevõttelt, kes saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades üksnes vähest majanduslikku väärtust. vi)   tulu, mis on saadud arveid väljastavalt ettevõttelt, kes saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades üksnes vähest majanduslikku väärtust. Esimest lõiku ei kohaldata välismaise kontrollitava äriühingu suhtes, mis resideerub või asub liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaline, kui välismaine kontrollita äriühing on loodud paikapidavatel ärilistel põhjustel, mis kajastavad majanduslikku tegelikkust. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse välismaise kontrollitava äriühingu tegevust majanduslikku tegelikkust kajastavaks niivõrd, kuivõrd sellist tegevust toetavad vastavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid. Käesolevat punkti ei kohaldata , kui välismaine kontrollitav äriühing tegeleb märkimisväärse majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid ning mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud. Kui välismaine kontrollitav äriühing resideerub või asub kolmandas riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaline, võivad liikmesriigid otsustada eelmist lõiku mitte kohaldada, või b)  üksuse või püsiva tegevuskoha jaotamata tulu, mis on saadud fiktiivsetest skeemidest, mis on loodud peamise eesmärgiga saada maksusoodustust. Käesoleva punkti kohaldamisel peetakse skeemi või skeemide ahelat fiktiivseks niivõrd, kuivõrd asjaomasel üksusel või püsival tegevuskohal ei oleks vara, millelt ta kogu või osa oma tulust saab, ja ta ei oleks võtnud vastavaid riske, kui teda ei kontrolliks äriühing, kus täidetakse selle vara ja nende riskidega seotud võtmetöötajate funktsiooni, mis on kontrollitava äriühingu tulu loomisel määrava tähtsusega. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 3 – lõik 1 Üksust või püsivat tegevuskohta ei käsitata lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui mitte rohkem kui üks kolmandik üksuse või püsiva tegevuskoha tulust kuulub lõike 2 punktides a–f sätestatud kategooriatesse. Kui liikmesriik arvutab maksumaksja maksustatava summa liikmesriigi eeskirjade alusel vastavalt lõike 2 punktile a, võib liikmesriik otsustada mitte käsitada üksust või püsivat tegevuskohta lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui üksuse või püsiva tegevuskoha tulust üks kolmandik või alla selle kuulub lõike 2 punktis a sätestatud kategooriatesse. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 3 – lõik 2 Finantsettevõtjat ei käsitata lõikes 1 osutatud välismaise kontrollitava äriühinguna, kui mitte rohkem kui üks kolmandik üksuse või püsiva tegevuskoha tulust lõike 2 punktides a–f sätestatud kategooriates tuleneb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega. Kui liikmesriik arvutab maksumaksja maksustatava summa liikmesriigi eeskirjade alusel vastavalt lõike 2 punktile a, võib liikmesriik otsustada mitte käsitada finantsettevõtjat välismaise kontrollitava äriühinguna, kui üksuse tulust lõike 2 punktis a sätestatud kategooriates üks kolmandik või alla selle tuleneb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 59 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 punkti b kohaldamisalast välja üksuse või püsiva tegevuskoha, a)  mille bilansiline kasum ei ületa 750 000 eurot ja kaubandustegevusega mitte seotud tulu ei ületa 75 000 eurot või b)  mille bilansiline kasum ei ületa maksustamisperioodi jooksul 10 protsenti tegevuskuludest. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei või tegevuskulud hõlmata sellise kauba maksumust, mis on müüdud väljaspool riiki, mille resident üksus on või kus on püsiva tegevuskoha asukoht maksustamise eesmärgil, ega sidusettevõtjatele tehtud makseid. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 61 Artikkel 61 Artikkel 61 Hübriidne ebakõla Hübriidne ebakõla Kui liikmesriikidevaheliste hübriidsete ebakõlade tulemuseks on sama makse, samade kulutuste või sama kahjumi topeltmahaarvamine, lubatakse mahaarvamine teha üksnes selles liikmesriigis, kust makse on pärit, kus kulud tekkisid või kus kanti kahjumit. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 9 sätestatud hübriidseid ebakõlasid käsitlevaid norme. Kui kolmandat riiki kaasav hübriidse ebakõla tulemuseks on sama makse, samade kulutuste või sama kahjumi topeltmahaarvamine, ei lubata asjaomases liikmesriigis selliselt makselt, sellistelt kulutustelt või selliselt kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud. Niivõrd, kuivõrd liikmesriikidevahelise hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvesse võtmiseta, ei lase maksja liikmesriik sellist makset maha arvata. Niivõrd, kuivõrd kolmandat riiki hõlmava hübriidse ebakõla tulemuseks on mahaarvamine ilma arvesse võtmiseta: (a)  kui makse on pärit liikmesriigist, ei luba see liikmesriik mahaarvamist teha või (b)  kui makse on pärit kolmandast riigist, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks selle makse maksubaasi puhul arvesse, v. a juhul, kui kolmas riik on juba keelanud mahaarvamise tegemise või on nõudnud selle makse arvessevõtmist. Kui püsivat tegevuskohta käsitleva liikmesriikidevahelise hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvesse võtmiseta, nõuab see liikmesriik, kus maksumaksja on maksuresident, et maksumaksja võtaks püsiva tegevuskohaga seotud tulu maksubaasi puhul arvesse. Kui kolmandas riigis asuvat püsivat tegevuskohta käsitleva hübriidse ebakõla tulemuseks on maksustamata jätmine ilma arvesse võtmiseta, nõuab asjaomane liikmesriik, et maksumaksja võtaks kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskohaga seotud tulu maksubaasi puhul arvesse. 4.  Kui makse, mille maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, kulutustega või kahjumiga, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast on mahaarvatavad liiduvälises kahes eri jurisdiktsioonis, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kahes eri jurisdiktsioonis mahaarvatavalt makselt, kulutustelt või kahjumilt mahaarvamise tegemise. 5.  Kui arvessevõtmine, mis vastab mahaarvatavale maksele, mis maksumaksja tegi kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale, tasakaalustatakse otse või kaudselt maksega, mis tulenevalt hübriidsest ebakõlast ei ole maksja maksustatava väärtusega hõlmatud, ei luba maksumaksja liikmesriik maksumaksjal arvata kolmandas riigis asuvale sidusettevõtjale tehtud makset maksubaasist maha, v.a juhul, kui üks kaasatud kolmas riik on juba keelanud kõnealuselt arvessevõtmata makselt mahaarvamise tegemise. 6.  Kui hübriidse ebakõla tulemuseks on maksuvabastus maksust, mis peetakse kinni rohkem kui ühele kaasatud osapoolele üle kantud finantsinstrumenti hõlmavalt makselt, piirab maksumaksja liikmesriik sellisest maksuvabastusest saadavat kasu proportsionaalselt selle maksega seotud maksustatava netotuluga. 7.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „maksja“ seda üksust või püsivat tegevuskohta, kust makse on pärit, kus kulutusi tehti või kahjumit kanti. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 61 a – pealkiri Maksuresidentsusega seotud ebakõlad Ümberpööratud hübriidsed ebakõlad Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 61 a – lõige 1 Kui makse, kulutused või kahjum, mis on seotud maksumaksjaga, kes on maksuresident nii liikmesriigis kui ka kolmandas riigis, on kooskõlas asjaomase liikmesriigi ja kolmanda riigi seadustega maksubaasist mahaarvatav mõlemas jurisdiktsioonis ning seda makset, neid kulutusi või seda kahjumit saab maksumaksja liikmesriigis tasakaalustada maksustatava tuluga, mida ei ole kolmandas riigis arvesse võetud, ei luba maksumaksja liikmesriik sellelt makselt, nendelt kulutustelt või sellelt kahjumilt mahaarvamist teha, v.a juhul, kui kolmas riik on seda juba teinud. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitavad liikmesriigid ümberpööratud hübriidseid ebakõlasid vastavalt direktiivi (EL) 2016/1164 artiklile 9a. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 65 a (uus) Artikkel 65a Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 seadusandliku ettepaneku ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, et muuta maksuteabe automaatne vahetamine liidus tõhusamaks ja usaldusväärsemaks. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 65 b (uus) Artikkel 65b Kohustuslik automaatne teabevahetus maksuküsimustes Täieliku läbipaistvuse ja käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks on teabevahetus maksuküsimustes automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL1a. Liikmesriigid eraldavad oma riiklikele maksuhalduritele piisavalt töötajaid, oskusteavet ja eelarvevahendeid ning vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes käesoleva direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks piiriülesele koostööle maksuküsimustes ja automaatsele teabevahetusele. ____________ 1a Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1). Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 66 – lõige 2 2.  Õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 11 lõikes 6, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. 2.  Õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 2a, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 66 – lõige 3 3.  Nõukogu võib artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 11 lõikes 6, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Nõukogu võib artikli 2 lõikes 5, artikli 4 lõikes 5, artikli 5 lõikes 2a, artikli 32 lõikes 5 ja artiklis 40 osutatud delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 66 – lõige 5 5.  Artikli 2 lõike 5, artikli 4 lõik 5, artikli 11 lõikes 6, artikli 32 lõike 5 ja artikli 40 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra. 5.  Artikli 2 lõike 5, artikli 4 lõike 5, artikli 5 lõike 2a, artikli 32 lõike 5 ja artikli 40 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 66 a (uus) Artikkel 66a Maksulepingute kuritarvitamise vastased meetmed Liikmesriigid muudavad oma kahepoolseid maksulepinguid kooskõlas käesoleva direktiiviga, tagamaks, et sellised lepingud sisaldavad kõike järgmist: a)  klausel, millega tagatakse, et mõlemad lepingupooled kohustuvad sätestama meetmed, mille järgi maksu makstakse seal, kus toimub majandustegevus ja kus luuakse väärtus; b)  lisa, milles selgitatakse, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on kahepoolsete lepingute eesmärk võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu; c)  klausel peamise eesmärgi kontrollimiseks üldise kuritarvituste vastase reegli alusel. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 68 a (uus) Artikkel 68a Järelevalve Komisjon teostab järelevalvet ning avaldab käesoleva direktiivi ühetaolise rakendamise kohta oma järeldused, et tagada liikmesriikides selle meetmete ühetaoline tõlgendamine. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 69 Artikkel 69 Artikkel 69 Läbivaatamine Rakendamisaruanne ja läbivaatamine Komisjon vaatab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist läbi selle kohaldamise ja esitab nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta. Komisjon hindab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle toimimist. Olenemata esimeses lõigus sätestatust kontrollib komisjon kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist artikli 11 toimimist ning kaalub kohandusi AGI määratluses ja parameetrites. Komisjon teostab põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas AGI võib soodustada AGI äriühinguid, kellel on õigus otsustada kohaldada käesoleva direktiivi eeskirju, et rahastada oma tegevust omakapitali kaudu. Komisjon teeb oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks rakendamisaruandes. Aruanne sisaldab muu hulgas kõigi järgmiste elementide analüüsi: a)   selle süsteemi mõju liikmesriikide maksutuludele; b)  süsteemi eelised ja puudused väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks; c)   mõju õiglasele maksukogumisele liikmesriikide vahel; d)   mõju siseturule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikke konkurentsimoonutusi ettevõtjate vahel, kelle suhtes kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud uusi eeskirju; e)   üleminekuperioodi alla kuuluvate ettevõtjate arv. Komisjon vaatab 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle kohaldamise läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi toimimise kohta aruande. Komisjon edastab oma järeldused liikmesriikidele, et neid võetaks arvesse äriühingute tulumaksu riiklike süsteemide kavandamisel ja rakendamisel. Komisjon edastab oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele esitatavas aruandes, et neid võetaks arvesse äriühingute tulumaksu riiklike süsteemide kavandamisel ja rakendamisel, ning lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku direktiivi muutmiseks. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 1 Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2018. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 70 – lõige 1 – lõik 2 Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2019. Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. jaanuarist 2020.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon 2019. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon (2017/2286(BUD))

P8_TA(2018)0089 A8-0062/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(1),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(3),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarvet(5) ja sellele lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta järeldusi 2019. aasta eelarve suuniste kohta (06315/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0062/2018),

A.  arvestades, et liidu 2019. aasta eelarve üle peetavad läbirääkimised, mis on parlamendi praeguse koosseisu ametiajal viimased, toimuvad samaaegselt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbirääkimiste ja ELi omavahendite süsteemi reformiga; arvestades, et 2019. aasta on 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kuues aasta;

B.  arvestades, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peaksid püüdma saavutada lepituskomitees 2019. aasta eelarve suhtes ambitsioonika ja laiaulatusliku kokkuleppe, et mõjutada positiivselt samaaegselt toimuvaid läbirääkimisi ning võimaldada jõuda kokkuleppeni 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite suhtes parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõpuks;

C.  arvestades, et Brexiti protsess ei tohiks avaldada 2019. aasta eelarvele otsest mõju, kuna läbirääkimiste teise etapi alustamises jõuti 2017. aasta detsembris kokkuleppele ning ELi ja Ühendkuningriigi ühisaruande(6) kohaselt aitab Ühendkuningriik liidu 2019. ja 2020. aasta eelarvet jätkuvalt täita ning osaleb selles nii, nagu ta kuuluks ikka veel liitu;

D.  arvestades, et kasvavad populistlikud ja äärmuslikud liikumised kõigis liikmesriikides on levitanud ELi ja selle eelarve kohta eksitavat teavet ja seda teavet õhutanud, mis toob välja vajaduse parema ja läbipaistvama teabe järele;

E.  arvestades, et kodanikel on aastaid olnud negatiivne arusaam finants-, sotsiaal- ja majanduskriisi ohjamisest, aga praegused paranevad majanduslikud väljavaated, mis on Euroopa majanduse elavnemise teele viimiseks tehtud koordineeritud pingutuste tulemus, võimaldavad eelarvet heldekäelisemalt planeerida;

F.  arvestades, et nõukogu on viimastel aastatel korduvalt iseendale vastu rääkinud, esitades ELi jaoks uusi poliitilisi prioriteete, olemata seejuures valmis nende rahastamiseks uusi assigneeringuid eraldama; arvestades, et uusi poliitilisi prioriteete ja ELi uusi suuri ülesandeid tuleks rahastada uutest assigneeringutest, mitte olemasolevaid edukaid programme kärpides;

G.  arvestades, et käesoleva finantsplaneerimise perioodi lõpu lähenedes saab mitmeaastaste programmide rakendamine täishoo sisse ja seetõttu suureneb vajadus piisavate rahastamisvahendite järele;

Reageering ELi ees seisvatele väljakutsetele ja kodanike ootused

1.  võtab teadmiseks finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärgedest taastumise, mida on kiirendanud ELi ja liikmesriikide pingutused majanduskasvu saavutamiseks ja töökohtade loomiseks; on seisukohal, et neid pingutusi tuleb veelgi suurendada, et mõjutada positiivselt ELi kodanike igapäevaelu, kuna paljud neist on aastaid kriisi all rängalt kannatanud; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks noortele ja vaesuse või töötuse ohus inimestele, tagamaks seda, et nad tunnetaksid kasulikku mõju, vältides nii sotsiaalse ja piirkondliku ebavõrdsuse suurenemist; rõhutab seda silmas pidades, et erilist tähelepanu tuleks siiski pöörata eri piirkondade suutlikkusele senisest suurema kasvu eeliseid ära kasutada;

2.  toonitab, et Eurostati andmetel ja vastupidiselt populistlikele väidetele on ELi kodanikud ELi tuleviku suhtes optimistlikud; rõhutab, et liit peaks täitma oma ülesandeid ja kohustusi ning tegema rohkem oma kodanike elujärje parandamiseks nii praegu kui ka tulevikus, ent samuti nende kaitsmiseks ebaausate kaubandus-ja äritavade eest ülemaailmsel turul, aidates neil samal ajal sellest kasu saada; rõhutab, et tegeleda tuleb kliimamuutuste ja rahvusvaheliste julgeolekuohtude põhjustatud probleemidega; usub, et nende ootuste ja kohustuste täitmiseks peab EL oma pädevuse piires tegutsema tulemuslikumalt, et toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ja püsivate töökohtade loomist ning vähendada lõhet ELi kodanike elatustasemete vahel kõigis piirkondades, järgides samal ajal täielikult ELi 2020. aasta strateegiat, ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkulepet; rõhutab vajadust valmistada Euroopa majandus ja ELi kodanikud ette digiteerimisega seotud võimalusteks; on seisukohal, et rände algpõhjuste kõrvaldamine ning eri liiki diskrimineerimise, näiteks naiste ja LGBTI‑inimeste diskrimineerimise lõpetamine on samuti 2019. aasta olulised eesmärgid;

Jätkusuutliku tuleviku ning nii liidus kui ka väljaspool liitu väljenduva suurema solidaarsuse ettevalmistamine

Jätkusuutlik tulevik

3.  on seisukohal, et ELi 2019. aasta eelarves tuleks tugevdada kõiki asjakohaseid vahendeid noorte töötuse vastu võitlemiseks, eelkõige ELi majanduslikult mahajäänud piirkondades, pöörates erilist tähelepanu ettevõtlus- ja kutseoskuste ja liikuvuse parandamisele, kvalifikatsioonide tunnustamisele kõikidel haridus- ja kutseõppe tasemetel ning majanduskasvu, konkurentsivõime, töökohtade loomise ja taristusse, innovatsiooni, teadustegevusse ja VKEdesse tehtavate investeeringute toetamisele; rõhutab, et noorte töötus, millel on suur sotsiaalne mõju, on Euroopa tasandil üks tõsisemaid probleeme;

4.   usub, et ELi 2019. aasta eelarve prioriteedid peaksid olema majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, julgeolek, kliimamuutuste vastu võitlemine, taastuvenergiale üleminek ja ränne;

5.  toetab noortele rohkemate võimaluste loomist solidaarsustegevuses osalemiseks; nõuab Euroopa solidaarsuskorpuse kiiret käikulaskmist ja ulatuslikku rakendamist pärast selle 2018. aastaks kavandatud vastuvõtmist;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et parlamendi tungival nõudmisel suurendati ELi 2018. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus noorte tööhõive algatusele algselt eraldatud vahendeid uute assigneeringute abil 116,7 miljoni euro võrra, seega on 2018. aastaks eraldatud kokku 350 miljonit eurot, kuid osutab vajadusele parandada vahendite kasutuselevõttu, milles on tekkinud viivitusi; on vastu 2018. aasta eelarve vastuvõtmisele järgnenud 2019.–2020. aasta finantsplaneeringu tehnilises kohanduses esitatud 2018. aasta finantsplaneeringu komisjonipoolsele tõlgendusele, mille kohaselt tähendaks see suurendamine tulevaste aastate assigneeringute varem kasutusele võtmist, ja loodab, et komisjon täidab 2017. aasta lepitusperioodi lõpul parlamendile antud lubadused; loodab, et 2019. aasta eelarveprojekt on noorte töötuse vastase võitluse osas ambitsioonikam, suutes leida õige tasakaalu selles valdkonnas toetuse ärakasutamise suutlikkuse tegeliku paranemise ja sellele küsimusele poliitilise toetuse väljendamise vahel; tuletab meelde, et komisjon võttis kohustuse teha ettepanek noorte tööhõive algatuse rahastamist paranduseelarve kaudu veelgi suurendada, kui algatuse suutlikkus 2018. aastal toetust ära kasutada sellist suurendamist võimaldab; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon viiksid töö-, hariduse või koolituse pakkumised vastavusse osalejate profiili ja tööturu nõudlusega, et tagada osalejatele jätkusuutlik tööhõive;

7.  palub, et komisjon teeks 2019. aasta menetluse ajaks kättesaadavaks noorte tööhõive algatuse rakendamisega seotud finantsandmed, mis oleksid esitatud riikide lõikes, et täiendada kogukuludena näidatud andmeid, mis on juba avalikult juurdepääsetavad; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks noorte tööhõive algatuse, Euroopa Sotsiaalfondi ja liikmesriikide riigieelarvete vahelist koostoimet, tagamaks, et noorte tööhõive algatus ei hakkaks asendama mittetöötavate ja mitteõppivate noortega seotud riiklikke rahastamisvahendeid;

8.  rõhutab, et 30. aastapäeva tähistav programm „Erasmus+“ on koos ELi kultuuriprogrammidega jätkuvalt peamine noorte liikuvust edendav ning noortele Euroopa põhiväärtusi õpetav ja edasi andev programm, nagu on näidanud suur taotluste arv, mis ületab olemasolevate vahendite hulka; on arvamusel, et programmi „Erasmus+“ 2019. aasta eelarvet tuleks veelgi suurendada (vähemalt kahekordistada), et vastata selle programmi rahastamiskõlblikule nõudlusele, eelkõige sellele, mis on seotud elukestva õppega;

9.  usub, et teadusuuringud, konkurentsivõime ja VKEd on majanduskasvu ja töökohtade loomist võimaldavad põhitegurid; rõhutab seetõttu, kui oluline on pakkuda ELi ettevõtetele, eriti VKEdele, innovatsiooni, teadusuuringuid ja investeeringuid toetavat keskkonda, et luua ELi majandus, mis on üleilmsel tasandil tõeliselt konkurentsivõimeline; rõhutab, kui tähtis on alamrubriigi 1a suurem eelarve ning rahastuse suurendamine selliste edukaks osutunud programmide puhul nagu „Horisont 2020“ ja VKEsid toetavad programmid, sh ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), kus taotlejaid on palju rohkem kui rahastamise saajaid; rõhutab, kui oluline on võtta VKEdele suunatud programmide väljatöötamisel arvesse nende erinõudeid ja nappe haldusressursse; on seisukohal, et see on vajalik, pidades silmas kiiresti muutuvat ja suurest konkurentsist kantud maailma ning digiteerimisest tingitud põhjalikke muutusi kõikides sektorites; tunnistab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitavad samuti kaasa kõigi nende prioriteetide saavutamisele;

10.  rõhutab, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni on ELi tegeliku konkurentsivõime saavutamise eeltingimus; peab kahetsusväärseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna taotluste murettekitavalt vähese edukuse tõttu saab vähem selle valdkonna kõrgetasemelisi projekte ELi toetust; rõhutab seda silmas pidades, et programmile „Horisont 2020“ tuleb tagada piisavad assigneeringud;

11.  rõhutab tehnoloogia muutustest tulenevat majanduskasvu potentsiaali ning nõuab, et ELi eelarvel oleks asjakohane roll Euroopa tööstuse digiteerimise ning digitaaloskuste ja digitaalse ettevõtluse edendamise toetamisel;

12.  tunnistab, et VKEd moodustavad endiselt Euroopa majanduse selgroo ning neil on kogu ELis jätkuvalt määrava tähtsusega roll töökohtade loomisel ja majanduskasvu saavutamisel; nõuab sellega seoses COSME programmi assigneeringute suurendamist 2019. aastal, võttes arvesse selle programmi edukust;

13.  väljendab heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tugevdamise ja selle kestuse pikendamise üle, kuna selle suurendatud tagatisfond mängib olulist rolli ELis investeeringute puudujäägi vähendamisel; tuletab meelde, et EFSI tagatisfondi on osaliselt rahastatud programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu arvelt, kuigi mõlema puhul on tegemist pikaajaliste, tulevikule suunatud programmidega; toonitab parlamendi ammust seisukohta, et kõiki uusi algatusi tuleb rahastada uutest assigneeringutest, mitte vahendeid ümber paigutades, ning et olemasolevatele programmidele tehtud kahju tuleb heaks teha iga-aastase eelarvemenetluse kaudu; kordab, et nendes programmides tehtud kärbete mõju tuleks nii palju kui võimalik tagasi pöörata;

14.  rõhutab, et pikendatud kestusega EFSI peaks 2019. aastal märkimisväärselt suurendama oma geograafilist ulatust, et kõik piirkonnad saaksid võrdselt kasu ELi eelarvetagatise finantsvõimendusest; palub liikmesriikidel viia läbi struktuurireformid, mis parandavad investeerimiskeskkonda ja kohaliku tasandi suutlikkust EFSI toetust kõikides piirkondades tulemuslikult ära kasutada;

15.  väljendab heameelt liikmesriikide hiljuti võetud kohustuse üle võtta vastu uus ELi kaitse tegevuskava, mille eesmärk on suurendada nii tugevat kui ka pehmet jõudu, ning leiab, et see on kooskõlas kodanikele muret tekitavate julgeolekuküsimustega, pidades silmas suurenevat ülemaailmset ebastabiilsust, mida süvendavad uut liiki ohud; toetab komisjoni hiljutist algatust käivitada Euroopa Kaitsefondi esimese etapina Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm; nõuab Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi rahastamist üksnes mittesihtotstarbeliste varude ja/või erivahendite arvelt ning seega mitte olemasolevatest programmidest vahendeid ümber paigutades;

16.  rõhutab, et sisejulgeolekuga tegelemine peab jääma üheks liidu esmatähtsaks ülesandeks, ning nõuab selle pidevalt areneva poliitikavaldkonna suuremat rahastamist; on veendunud, et EL peab investeerima rohkem oma piiride tugevdamisse ja haldamisse, õiguskaitseasutuste ja riikide ametiasutuste vahelise koostöö tõhustamisse ning terrorismi, radikaliseerumise ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusesse, kasutades selleks asjakohast ja kaasaegset digitaalset infosüsteemi; rõhutab sellega seoses Sisejulgeolekufondi ülesandeid ning seda, et piiride, julgeoleku ja õiguskaitse valdkonna asutusi tuleb piisavalt rahastada; tuletab meelde, et selle vahendi 2018. aasta rahastamispaketti vähendati märkimisväärselt;

17.  nõuab suuremaid rahalisi vahendeid, et võidelda radikaliseerumise nähtuse vastu, mis tekitab liidus vägivaldset äärmuslust; on seisukohal, et see eesmärk on saavutatav integratsiooni edendamise ning diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, fundamentalismi ning nii suulise kui ka kirjaliku vaenu õhutamise vastu võitlemise abil;

18.  väljendab heameelt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi panuse üle; nõuab sellele fondile piisavate eelarvevahendite eraldamist 2019. aastal, et toetada varjupaigataotlejate väärikat vastuvõtmist liikmesriikides, õiglase tagasisaatmise strateegiaid, ümberasustamisprogramme, seadusliku rände poliitikat ja kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamist ning tegeleda ebaseadusliku rändega; kinnitab veel kord, kui tähtis on, et rände- ja pagulaskriisi algpõhjustega tegelemiseks oleksid olemas sihtotstarbelised rahalised vahendid; rõhutab sellega seoses, et ELi eelarvest tuleb rahastada meetmeid nii rändajate päritolu- kui ka pagulaste vastuvõturiikides, sealhulgas, kuid mitte ainult, meetmeid vaesuse, töötuse, haridusalaste ja majanduslike raskuste ning ebastabiilsusega tegelemiseks;

19.  palub, et komisjon esitaks ettepaneku, milles nähakse ette ELi tasandil finantssolidaarsuse väljendamine terroriaktide ohvrite ja nende perekondadega;

20.  tuletab meelde ELi asutuste tähtsust ELi selliste seadusandlike prioriteetide elluviimise ja seeläbi ELi poliitikaeesmärkide saavutamise tagamisel, mis on seotud näiteks konkurentsivõime (tööhõive, jätkusuutlik kasv, energialiit), rände (varjupaik, piiriülene haldamine), põhiõiguste toetamise (andmekaitse) ja julgeolekuga (küberkuritegevus, uimastid, pettus, rahapesu, terrorism, õigusalane koostöö, politseikoostöö, suuremahuliste infosüsteemide toetamine); ootab, et 2019. aasta eelarve üle peetavate läbirääkimiste tulemusel oleksid ELi ametite ja muude ELi organite tegevus- ja halduskulud realistlikult ja piisavalt rahastatud, mis võimaldab neil asutustel täita oma kohustusi, sh lisanduvaid ülesandeid, ja tulla toime suureneva töökoormusega; nõuab piisavate vahendite eraldamist, et tagada Euroopa Prokuratuuri nõuetekohane tegevus ja toimimine; nõuab üldisemalt kõikide ametite strateegilise huvi ja ülesannete põhjalikku hindamist ning hinnangut selle kohta, kuidas oleks ameteid võimalik rühmitada vastavalt nende ülesannete ja töö tulemuste strateegilisele iseloomule; kordab, et 2018. aasta on töötajate arvu 5 %‑lise vähendamise ja nn ümberpaigutamisreservi rakendamise viimane aasta; ootab, et komisjon ja nõukogu ei kärbiks 2019. aasta eelarves rohkem ametite vahendeid;

21.  on seisukohal, et ajal, mil sellised tähtsad osalised nagu USA ei soovi Pariisi kokkuleppe raames kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetud kohustusi täita, peab 2019. aasta eelarve paigutama ELi selgelt esirinda selles meie põlvkonna jaoks ühes kõige olulisemas võitluses, andes täiendavat rahalist tuge sellistele algatustele nagu LIFE kliimameetmete programm, ECOPOTENTIAL ja ühisettevõte Clean Sky; toonitab, et sellega seotud kulutusi tuleks pidada pikaajaliseks investeeringuks, mitte kuludeks, ning et nii Euroopa Kontrollikoda kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu on kinnitanud, et ELi kliimavaldkonna rahastamise sihttase on jäänud saavutamata; kutsub komisjoni üles täitma Pariisi kokkuleppe eesmärke ja ELi enda seatud pikaajalisi kliimaeesmärke ja saavutama kehtiva (2014.–2020. aasta) mitmeaastase finantsraamistiku ajal eesmärgi eraldada kliimameetmeteks 20 % kulutustest; rõhutab sellega seoses, et 2019. aasta rahastamine peaks olema üldisest sihttasemest märkimisväärselt suurem, et kompenseerida kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku algusaastatel tehtud väiksemaid eraldisi, ning et kliimamuutuste poliitika süvalaiendamise mehhanism tuleks täies ulatuses optimeerida;

Suurem solidaarsus sotsiaalsete, territoriaalsete ja ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

22.  on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks toetada liikmesriikide pingutusi sellistes valdkondades nagu töötus ja tervishoid, eraldades piisavaid rahalisi vahendeid programmidele, mille eesmärk on võidelda ebavõrdsuse vastu, leevendada vaesuse kõige raskemaid vorme, konkreetselt kõige haavatavamate ja rohkem eraldatud elanikkonnarühmade, eelkõige laste vaesust, ning võimaldada kodanikel omandada vajalikud oskused digiteerimisega kohanemiseks;

23.  toonitab vajadust suurendada toetust sellistele liidu programmidele, millega edendatakse majanduskasvu ja pikaajaliste kvaliteetsete töökohtade loomist, eriti noortele, et täiendada liikmesriikide pingutusi tagada noortele varase spetsialiseerumise asemel mitmekülgne kutsekvalifikatsioon, mis aitab suurendada toimetulekuvõimet ja võimaldab ühiskondlikku kohanemist, aidates seejuures võidelda rahvastiku vähenemise ja oskustööjõu puuduse vastu teatavates sektorites ning tagada sotsiaalhoolekande süsteemide jätkusuutlikkus; märgib, et konkreetsete kohandatud meetmete kaalumine võiks osutuda kasulikuks sektorite ja/või piirkondade puhul, mis on kõige rohkem mõjutatud või mis on muutunud palju haavatavamaks;

24.  tuletab meelde elanikkonna ulatuslikku vananemist ja erihooldust vajavate isikute, eriti eakate arvu kasvu; palub komisjonil võtta demograafiliste probleemidega tegelemiseks täiendavaid toetusmeetmeid ning kordab oma toetust sellistele algatustele nagu dementsust põdevate inimeste külad, kus nende eest kantakse vajalikku hoolt juba haiguse varajasest etapist alates;

25.  usub, et sooline diskrimineerimine, eelkõige tööturul, ei ole mitte ainult vastuolus ELi väärtustega, vaid kujutab endast ka tõsist takistust majanduskasvule, sest see vähendab naiste võimalusi leida mõttekat tööd; rõhutab, et naiste võimestamine on üks peamisi tegureid, mis aitab saavutada kaasavama, õiglasema, rahumeelsema ja jätkusuutlikuma majanduskasvuga ühiskonna; ootab, et 2019. aasta eelarvest toetatakse naiste ettevõtlikkust ning soodustatakse naiste juurdepääsu ELi rahastamisele, näiteks programmidele COSME ja „Horisont 2020“, ning et laiendatakse ühtekuuluvuspoliitikat, et toetada uute investeeringute tegemist hariduse, lastehoiu ja tervishoiu taristutesse, mis aitavad naistel era- ja tööelu ühitada;

26.  kordab oma muret ELi territoriaalse solidaarsuse väljenduseks ja peamiseks investeerimispoliitikaks oleva ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel tekkinud viivituste pärast, kuid tunnistab, et 2017. aasta oli esimene aasta, mil Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamine toimus kiiremini, ning ootab selle suundumuse jätkumist 2018. ja 2019. aastal; usub, et tõrgeteta rakendamiseks tuleks ette näha piisaval tasemel maksete assigneeringud;

27.  tuletab meelde, et liit aitas olulisel määral kaasa rahu ja lepituse soodustamisele Iirimaal, eelkõige programmide PEACE ja INTERREG kaudu, mis on suunatud Põhja-Iirimaale ja lõunapoolsetele piiriäärsetele krahvkondadele; nõuab õigusriigi ja demokraatia osas täielikku kinnipidamist varem võetud kohustuste raamistikust, nt suure reede kokkuleppest; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid rahuprotsessi toetamist programmi PEACE ja seonduvate programmide jätkuva rahastamise kaudu;

28.  juhib tähelepanu, et ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa integratsiooni üks alustalasid, mis on taganud Euroopa kodanike varustamise ohutute ja kvaliteetsete toiduainetega, ühtse põllumajandusturu nõuetekohase toimimise ning maapiirkondade jätkusuutlikkuse paljude aastate jooksul; tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika rahalised vahendid aitavad eelkõige suurendada ELi põllumajanduse kasumlikkust ja stabiilsust;

29.  palub komisjonil jätkata põllumajandustootjate toetamist kogu Euroopas, et nad turu ootamatu volatiilsuse korral hakkama saaksid ning et tagada turvalised ja kvaliteetsed toiduvarud; soovitab pöörata asjakohast tähelepanu väikestele põllumajandusettevõtjatele ja väikesemahulisele kalapüügile;

30.  on seisukohal, et piirkondadeks jagamine ja sotsiaal-majanduslikud eesmärgid peavad olema ühises kalanduspoliitikas tähtsamal kohal ning et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohaldamisala tuleb laiendada; kutsub komisjoni üles hõlbustama juurdepääsu rahastamisvahenditele ja lihtsustama rahastamisega seotud menetlusi; väljendab erilist muret Ühendkuningriigi EList lahkumisega kaasneda võiva kahjuliku mõju pärast kalandusele, eriti Ühendkuningriigi naabruses asuvatele rannikuäärsetele liikmesriikidele;

31.  väljendab heameelt ettepaneku üle laiendada liidu kodanikukaitse mehhanismi kohaldamisala ja seda tugevdada; on arvamusel, et kodanikukaitse mehhanismi tugevdamine on äärmiselt oluline kiirema ja sidusama liidu tasandil toimuva reageerimise tagamiseks kodanikukaitse valdkonnas ning selleks et ennetada, olla valmis ja reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele nii liidusiseselt kui ka väljaspool liitu;

32.  ootab ressursside üha suuremat piiratust arvestades käimasolevate menetluste ja meetmete parandamist eelarve täitmisel ning nõuab ELilt suurema vastutuse võtmist, et tagada rahaliste kohustuste täitmine õigeaegselt ja kulutõhusalt;

33.  on arvamusel, et rände- ja pagulasvoogude ning piirikontrolli haldamisse kaasatud või sellega seotud ELi asutustele ning vastavateks programmideks ja poliitikameetmeteks tuleks eraldada piisavalt rahalisi ja inimressursse, et tulla toime praeguse pagulaskriisiga, mille osas peaksid liikmesriigid samuti võtma vastutuse vastavalt koormuse jagamise põhimõttele ning Genfi konventsioonidele; on veendunud, et EL peaks pikaajalise lahenduse leidmiseks näitama üles ka välist solidaarsust ja edendama tingimusi rahu ja heaolu saavutamiseks päritoluriikides, pannes suuremat rõhku investeeringutele ja arengupoliitikale, eelkõige Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD), arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) ja humanitaarabi rahastamisvahendi rakendamise kaudu; tunnistab arengupoliitika ja selle prioriteetide (vaesuse kaotamine ning hariduse, tervishoiu ja majanduse areng) tähtsust ja selget väärust; toonitab, et UNRWA meetmeid ja programme tuleb toetada; rõhutab, et stabiilsus ELi naabruses on ELis stabiilsuse ja heaolu säilimise üks tingimus; palub seetõttu komisjonil tagada ELi naabruspoliitikasse tehtavate investeeringute prioriteetsuse, et toetada püüdlusi lahendada selle valdkonna põhiprobleemid – rände- ja pagulaskriis ning arengud lõunapoolsetes naaberriikides ning ebastabiilsus idapoolsetes naaberriikides –, mis on osaliselt tingitud sellest, et Venemaa välispoliitika ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning demokraatia ja inimõiguste standarditega; rõhutab, et uusi poliitilisi prioriteete ja ELi ette kerkivaid suuri ülesandeid – nt julgeoleku ja kaitse osas – tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning mitte kärpida olemasolevaid edukaid ja olulisi poliitikameetmeid ja programme, nagu arengu- ja humanitaarabi ning naabruspoliitika vahendid; rõhutab ühtlasi, et julgeoleku- ja arengupoliitika mõjutavad teineteist vastastikku ning et mõlemad on toimiva riigi ning toimivate korruptsioonivabade haldusstruktuuride ja sotsiaal-, tervise- ja majandussektoris miinimumstandardite ülesehitamise olulised tingimused;

34.   kordab oma seisukohta, et täiendavad eelarvemehhanismid, nagu usaldusfondid ja muud sarnased instrumendid, luuakse väljaspool eelarvemenetlust, need vähendavad eelarve haldamise läbipaistvust ja takistavad Euroopa Parlamendil teostamast õigust kulusid tulemuslikult kontrollida; on seetõttu seisukohal, et viimastel aastatel loodud kõnealused eelarvevälised instrumendid tuleb kanda liidu eelarvesse ning tuleb leida alternatiivseid lahendusi, et võimaldada liidul kiiresti reageerida hädaolukordadele ja hädaolukorra järgsetele olukordadele rahvusvahelisel tasandil;

35.  rõhutab, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) peaks muude eesmärkide hulgas eelkõige hõlbustama poliitika- ja majandusreforme laienemisprotsessis osalevates riikides; palub, et komisjon hindaks sellega seoses oma ettepanekus 2019. aasta eelarve kohta täiendavalt IPAt, võttes arvesse nii halvenevat poliitilist olukorda Türgis kui ka tungivat vajadust võidelda üha suureneva radikaliseerumise vastu Balkani riikides;

2019. aasta menetlusega seotud ootused

36.  palub komisjonil tegutseda menetluse kõigis etappides jätkuvalt ausa vahendajana ning täita tõeselt ja täpselt eelarvepädevate institutsioonide otsuseid;

37.  tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast mitmeaastase finantsraamistiku muutmist ja vastupidiselt nõukogu 20. veebruari 2018. aasta järeldustele 2019. aasta eelarvesuuniste kohta näitas 2018. aasta menetlus, et eelarvepädevad institutsioonid saavad neile ELi eelarve suuruse ja sisu kindlaksmääramiseks antud õigusi iga-aastase eelarvemenetluse kaudu täielikult kasutada;

38.  usub, et Euroopa Parlament kui kodanike poolt otse valitud eelarvepädev institutsioon peaks täitma oma poliitilist ülesannet ja esitama ettepanekuid selliste katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta, mis väljendavad parlamendi poliitilist tulevikuvisiooni; võtab sellega seoses kohustuse esitada ettepanek katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete paketi kohta, mis on välja töötatud tihedas koostöös kõikide parlamendikomisjonidega, et leida õige tasakaal poliitilise tahte ja komisjoni poolt analüüsitud tehnilise teostatavuse vahel;

39.  ootab, et 2019. aasta eelarve üle peetavad läbirääkimised põhineksid jagatud poliitilistel püüdlustel ja solidaarsusel ning et neis võetaks arvesse ELi programmide ja poliitika lisaväärtust; on veendunud, et see eesmärk on saavutatav vaid juhul, kui läbirääkimiste osalisi teavitatakse viivitamata üksteise seisukohtadest ja läbirääkimisi alustatakse võimalikult varases etapis ning osalised on valmis saavutama kompromissi;

o
o   o

40.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (3) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (4) ELT L 168, 7.6.2014, lk 105. (5) ELT L 57, 28.2.2018, lk 1. (6) Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruanne, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist (TF50 (2017) 19 – komisjonilt EL 27‑le).

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon olukorra kohta Süürias (2018/2626(RSP))

P8_TA(2018)0090 RC-B8-0139/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 18. mai 2017. aasta resolutsiooni ELi Süüria strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldusi, eelkõige 9. juuli 2017. aasta avaldust relvarahu kohta Süürias, 25. novembri 2017. aasta avaldust Süüria opositsiooni Ar‑Riyāḑis toimuva konverentsi kohta ja 23. veebruari 2018. aasta avaldust tapatalgute kohta Ida‑Ghoutas, ning tema kommentaare välisasjade nõukogu 26. veebruari 2018. aasta kohtumisele saabumisel,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning volinik Christos Stylianidese 3. oktoobri 2017. aasta ühisavaldust Süürias viimati toimunud rünnakute kohta, 20. veebruari 2018. aasta ühisavaldust humanitaarolukorra kohta Süürias Ida‑Ghoutas ja Idlibis ning 6. märtsi 2018. aasta ühisavaldust olukorra kohta Ida‑Ghoutas ja mujal Süürias,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 6. veebruaril 2018 Euroopa Parlamendi täiskogu istungil tehtud avaldust inimõiguste olukorra kohta Türgis ja olukorra kohta Süürias Afrinis,

–  võttes arvesse nõukogu 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta(2) ja nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi kahe ministri lisamise kohta sanktsioonide nimekirja,

–  võttes arvesse komisjonis ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. märtsi 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi Süüria strateegia alused“ (JOIN(2017)0011) ja nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi Süüria kohta, mis koos moodustavad ELi uue Süüria strateegia,

–  võttes arvesse Süüria ja selle lähipiirkonna tuleviku toetamisele pühendatud konverentsi kaasjuhatajate 5. aprilli 2017. aasta deklaratsiooni ning võttes arvesse varasemaid Süüria olukorra teemalisi konverentse Londonis, Al‑Kuwaytis, Berliinis ja Helsingis,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini inimõiguste nõukogule Genfis tehtud avaldusi olukorra kohta Süürias, eelkõige 26. veebruari 2018. aasta ja 2. märtsi 2018. aasta avaldust, ning 7. märtsil 2018 antud suulist ülevaadet oma büroo tegevuse ning viimatiste inimõiguste vallas toimunud muutuste ja sündmuste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 20. ja 24. veebruari 2018. aasta avaldusi Süüria Araabia Vabariigi Ida‑Ghouta piirkonna kohta,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja ja kõiki ÜRO konventsioone, milles Süüria on osaline,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 18. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2254 (2015), 19. detsembri 2017. aasta resolutsiooni 2393 (2017) Süürias piiriülese ja rindejooneülese abi kohaletoimetamiseks loa andmise kohta ning 24. veebruari 2018. aasta resolutsiooni 2401 (2018) vaenutegevuse lõpetamise kohta 30 päevaks, et võimaldada kohale toimetada humanitaarabi,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) moodustatud Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandeid ja UNHRC resolutsioone Süüria Araabia Vabariigi kohta, eelkõige 5. märtsi 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra halvenemise kohta Ida-Ghoutas,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni A‑71/248 rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi kohta, mis aitaks kaasa nende isikute uurimisele ja vastutusele võtmisele, kes on olnud osalised alates 2011. aasta märtsist Süüria Araabia Vabariigis toime pandud eriti rasketes kuritegudes, mille kohta kehtivad rahvusvahelise õiguse sätted,

–  võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente, samuti ajutiste erikohtute, sh endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu, Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Liibanoni erikohtu tegevust,

–  võttes arvesse memorandumit Süüria Araabia Vabariigis pingelõdvendusalade loomise kohta, mille Iraan, Venemaa ja Türgi allkirjastasid 6. mail 2017,

–  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2017. aastal avaldatud aruannet „Voices from Syria 2018 – Assessment Findings of the Humanitarian Needs Overview“ („2018. aasta hääled Süüriast. Humanitaarvajaduste hindamise tulemused“),

–  võttes arvesse Carnegie Middle East Centeri 5. märtsi 2018. aasta avaldust Süüria riikliku julgeoleku büroo juhataja Ali Mamlouki (kes on kantud ELi sanktsioonide nimekirja) väidetava Roomas toimunud kohtumise kohta Itaalia siseministri ning teabe- ja välisjulgeoleku ameti direktoriga, mis tähendab, et jämedalt on rikutud nõukogu 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP Süüria-vastaste piiravate meetmete kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Süürias juba seitse aastat väldanud kodusõda jätkub hoolimata mitmest rahvusvahelisest pingutusest, mida on tehtud relvarahu saavutamiseks ja läbirääkimistel põhinevale lahendusele aluse loomiseks; arvestades, et seetõttu on humanitaarolukord Süürias endiselt äärmiselt halb; arvestades, et ühes või teises vormis humanitaarabi vajajateks loetakse 13 miljonit inimest, sealhulgas 6 miljonit last; arvestades, et riigisiseseid põgenikke on 6,1 miljonit, sissepiiratud aladel elab 3 miljonit tsiviilisikut ja üle 5 miljoni on registreeritud pagulastena Süüria naaberpiirkondades; arvestades, et konflikti kestel on surma saanud vähemalt 400 000 süürlast;

B.  arvestades, et sellised piirkonnad ja linnad nagu Idlib, Ida‑Ghouta, Yarmouk, Foua ja Kefraya on kaua aega kannatanud blokaadide all, millel on rasked tagajärjed tsiviilelanikkonnale ning mille tõttu ei ole võimalik anda püsivalt humanitaarabi, kuna Süüria režiim jätkab Venemaa ja Iraani toetusel omaenda rahva vastu sõjalisi rünnakuid ja pommitamisi; arvestades, et Ida‑Ghouta on viis aastat olnud Süüria armee ja selle liitlaste piiramisrõngas, mis tähendab olukorda, kus tsiviilisikud, sealhulgas lapsed kannatavad pommirünnakute, tulistamiste ja keemiarelva kasutamise all, mille tõttu selles piirkonnas on surma saanud sadu inimesi; arvestades, et Ida‑Ghouta terrorirühmitusi on süüdistatud Damaskuse elurajoonide pommitamises;

C.  arvestades, et Ida‑Ghouta olukord on sedavõrd kriitiline, et ÜRO peasekretär António Guterres on seda nimetanud „maapealseks põrguks“; arvestades, et Ida‑Ghouta elanikud on alates 14. veebruarist 2018 olnud blokaadi tõttu ära lõigatud igasugusest abist ning selle aja sees on sinna jõudnud üksainus abikonvoi, mis tõi leevendust vaid 7 200 inimesele (piirkonnas elab kokku 400 000 inimest); arvestades, et 5. märtsil 2018 õnnestus ühel ÜRO abikonvoil lõpuks siseneda Douma linna ning toimetada sinna toitu ja meditsiinitarbeid 27 500 abivajajale; arvestades, et Süüria režiim kõrvaldas sellest konvoist meditsiinitarbeid;

D.  arvestades, et 24. veebruaril 2018 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2401, milles nõutakse kõigilt konfliktiosalistelt, et nad vaenutegevuse viivitamata vähemalt 30 järjestikuseks päevaks lõpetaksid, et kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega oleks tagatud kindel, takistamatu ja pidev humanitaarabi kohaletoimetamine ning raskelt haigete ja haavatute meditsiiniline evakueerimine; arvestades, et vaatamata rahvusvahelise üldsuse korduvatele nõudmistele ei ole Süüria režiim ning Venemaa ja Iraani relvajõud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2401 täitnud; arvestades, et sõjavägi kasutab piirkonna „vabastamist“ tsiviilelanike vastaste rünnakute jätkamise ettekäändena; arvestades, et Venemaa on viimastel aastatel pannud veto 11‑le ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, sealhulgas 2017. aasta novembris resolutsioonile, millega oli kavas uuendada ÜRO ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) ühise uurimismehhanismi mandaati, ning on etendanud aktiivset rolli resolutsioonide sisu kärpimisel;

E.  arvestades, et niisugused rünnakud ning see, et sõjataktikana kasutatakse tsiviilisikute näljutamist asustatud alade sissepiiramise teel ning elanike sundümberasustamist, mida tehakse ka demograafiliste muutuste tekitamise eesmärgil, kujutavad endast rahvusvahelise humanitaarõiguse selget rikkumist; arvestades, et evakuatsiooni ning humanitaar- ja esmaabi takistamine tähendab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja mitme ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni jõhkrat rikkumist;

F.  arvestades, et Türgi operatsioon „Oliivioks“ kurdide kontrolli all olevas Afrini provintsis on Süüria konfliktile andnud uue mõõtme, tekitades humanitaarseid lisaprobleeme ning mureküsimusi seoses operatsiooni negatiivse mõjuga Süüria keerulisele sisemisele tasakaalule ja/või läbirääkimiste teel lahenduse saavutamiseks tehtavatele pingutustele; rõhutab, et juba on teatatud suurest hulgast tsiviilohvritest ja ohus on veel sadade tsiviilisikute elu; arvestades, et ELi nimel on komisjoni asepresident ja kõrge esindaja neid mureküsimusi selgelt väljendanud, kutsunud Türgi valitsust üles pealetungi lõpetama ning rõhutanud vajadust keskenduda võitlusele ÜRO nimekirja kantud terroriorganisatsioonide vastu;

G.  arvestades, et Süüria konflikti kestel Assadi režiimi, tema liitlaste ning terrorirühmituste toime pandud rikkumiste seas on olnud nii kindlasihilisi kui ka valimatuid tsiviilelanike vastaseid rünnakuid, sealhulgas keemiarelvarünnakuid, kohtuväliseid tapmisi, piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid, sunniviisilisi kadumisi, massilisi ja meelevaldseid vahistamisi, kollektiivseid karistamisi, meditsiinitöötajate vastaseid rünnakuid ning toidust, veest ja meditsiiniabist ilmajätmisi; arvestades, et need kuriteod on siiani jäänud karistuseta;

H.  arvestades, et ISIS/Daesh ja teised džihaadirühmitused on pannud toime julmusi ja rahvusvahelise õiguse ränki rikkumisi, sealhulgas jõhkraid hukkamisi ja seksuaalvägivallategusid, röövimisi, piinamisi, usuvahetusele sundimisi ning naiste ja tütarlaste orjastamist; arvestades, et lapsi värvatakse osalema ja kasutatakse terroritegevuses; arvestades tõsist muret, et tsiviilelanikke kasutatakse ekstremistide valduses olevatel aladel inimkilbina; arvestades, et need kuriteod kujutavad endast sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi;

I.  arvestades, et praeguses olukorras on demokraatlik opositsioon nõrgestatud ning tsiviilisikud on jäänud lõksu ühelt poolt džihaaditerroristide ja islamiäärmuslaste ning teistelt poolt Assadi režiimi toetajate vahele;

J.  arvestades, et Süürias valitsevat rasket olukorda arvesse võttes lisas nõukogu 26. veebruaril 2018 Süüria valitsuse tööstusministri ja teabeministri nende isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse Süüria režiimi vastaseid ELi piiravaid meetmeid;

K.  arvestades, et rahvusvahelise üldsuse ja konkreetsete riikide kohus on võtta vastutusele need isikud, kes on vastutavad Süüria konflikti käigus toime pandud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumiste eest, rakendades sealjuures nii üldise jurisdiktsiooni põhimõtet kui ka riigi seadusi; arvestades, et seda võib teha kas olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste õiguskaitsevahendite, sh riigi tasandi ja rahvusvaheliste kohtute abil, või kasutades ajutisi rahvusvahelisi kriminaalkohtuid, mis tuleks selleks alles asutada; arvestades, et lisaks isikute kriminaalvastutusele võtmisele saab teatavatel tingimustel vastutusele võtta ka riike, kes on rikkunud rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest – kaasa arvatud 1984. aastal vastuvõetud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon ning 1948. aastal vastuvõetud genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon – tulenevaid kohustusi, mis kuuluvad Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni alla;

L.  arvestades, et EL toetab endiselt kindlalt edu saavutamist ÜRO Süüria erisaadiku juhtimisel toimuvatel läbirääkimistel, mida tuntakse ka Genfi protsessi nime all; arvestades, et EL toetab jätkuvalt seda protsessi ning korraldab muu hulgas Süüria ja kogu piirkonna tuleviku toetamisele pühendatud teise Brüsseli konverentsi, mis peaks toimuma 24.–25. aprillil 2018;

M.  arvestades, et Genfi läbirääkimistel Süüria kriisile rahumeelse lahenduse leidmise küsimuses ei ole pärast 25. ja 26. jaanuaril 2018 Viinis toimunud üheksandat läbirääkimistevooru seniajani edasiminekut toimunud; arvestades, et Venemaa, Iraan ja Türgi jõudsid 4. mail 2017. aastal Kasahstanis kokkuleppele luua neli pingelõdvendustsooni, kuid kokkuleppe garanteerijad ei ole neid seni respekteerinud ega kaitsnud; arvestades, et 30. jaanuaril 2018 Sotšis toimunud Süüria riikliku dialoogi kongressil teatati, et luuakse põhiseaduskomisjon, kuid kõik asjaosalised ei ole seda heaks kiitnud;

N.  arvestades, et Süürias valitsev olukord ning kõikehõlmava, tõsise ja kaasava poliitilise ülemineku puudumine takistavad jätkuvalt ELi Süüria strateegia täielikku rakendamist ja eelkõige sisulist abi, mida liit saaks Süüria ülesehitamiseks anda;

O.  arvestades, et alates sõja algusest on EL ja selle liikmesriigid eraldanud Süüria kriisist tingitud humanitaarvajaduste rahuldamiseks nii Süürias endas kui ka selle naaberpiirkondades üle 10,4 miljardi euro, millega EL on seal suurim abiandja; arvestades, et EL on tugevalt toetanud ja tunnustanud ka pagulasi vastuvõtvaid naaberriike;

1.  mõistab veel kord teravalt hukka kõik julmused ning laialdased inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mida eelkõige Assadi režiimi jõud, sealhulgas oma liitlaste Venemaa ja Iraani toel, aga ka ÜRO nimekirja kantud terroriorganistatsioonid on konflikti käigus toime pannud; väljendab hukkamõistu, et Süürias on seitse aastat väldanud konflikti kestel hukkunud vähemalt 400 000 inimest ning tuhandeid inimesi on pommitamistes, tulistamistes ja muus sõjategevuses vigastada saanud ning miljoneid inimesi on põgenenud ja palju on tsiviilisikuid, kellel tihedalt asustatud alade kauakestvate ümberpiiramiste tagajärjel ei ole võimalik saada toitu, vett, hügieeni- ja tervishoiuteenuseid; väljendab sügavat muret üha süveneva vägivalla pärast riigi paljudes piirkondades, sealhulgas Ida‑Ghoutas, Afrinis ja Idlibis;

2.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et korduvad piirkondlikud ja rahvusvahelised pingutused sõja lõpetamiseks on nurjunud, ning kutsub üles uuele ja intensiivsele ülemaailmsele koostööle, et jõuda konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamiseni; toonitab, et rahvusvaheline üldsus ei ole piisavalt toetanud demokraatlikku opositsiooni; kinnitab ÜRO juhitud Genfi protsessi ülimuslikkust ning toetab ÜRO Süüria erisaadiku Staffan de Mistura pingutusi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 tõelise ja kaasava poliitilise ülemineku saavutamiseks, mis peaks toimuma kõigi Süüria asjaosalistega läbirääkimisi pidades ning peamiste rahvusvaheliste ja piirkondlike toimijate toel; rõhutab, et tähtis on leida konfliktile poliitiline lahendus; kinnitab oma jätkuvat kindlat toetust Süüria ühtsusele, suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja sõltumatusele;

3.  mõistab kõige karmimalt hukka vägivalla Ida‑Ghoutas, mis jätkub vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2401 ühehäälsele vastuvõtmisele, ning kutsub tungivalt kõiki osapooli ning eriti Assadi režiimi, Venemaad ja Iraani üles resolutsiooni täielikult ja viivitamata rakendama ja järgima, tagades viivitamatu, turvalise, takistamatu ja pideva humanitaarabi kohaletoimetamise, raskelt haigete ja haavatute evakueerimise ning Süüria rahva kannatuste leevendamise; toetab täielikult kõikidele konflikti osalistele esitatud üleskutset lõpetada vaenutegevus viivitamatult vähemalt 30 järjestikuseks päevaks; kordab üleskutset kõikidele osalistele ja eelkõige Süüria võimudele täita oma kohustust kaitsta Süüria elanikkonda ning lõpetada viivitamata kõik rünnakud tsiviilelanike vastu Süürias; palub vaherahu garanteerijatel täita pingelõdvenduspiirkondades oma kohustusi, et lõpetada vägivald ja kuriteod ning võimaldada ja tagada piiramatu juurdepääs nendele piirkondadele; võtab teadmiseks Astana protsessi kolme osalisriigi otsuse korraldada 2018. aasta aprillis uus tippkohtumine, et arutada Süüria küsimust ja piirkonnas võetavaid võimalikke meetmeid; rõhutab, et need meetmed ei tohiks mingil viisil olla vastuolus ega kahjustada ÜRO egiidi all toimuvaid kõnelusi ehk Genfi protsessi;

4.  tuletab Süüria, Venemaa ja Iraani režiimidele meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt vastutavad nad koletuslike kuritegude eest, mida nad Süürias jätkuvalt toime panevad, ning et selliste kuritegude sooritajad, olgu riigid või isikud, võetakse vastutusele;

5.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Venemaa korduvaid vetosid ÜRO Julgeolekunõukogus ning tõsiasja, et ei jõutud kokkuleppele OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismi (JIM) volituste pikendamises enne selle kehtivusaja lõppemist 17. novembril 2017; on seisukohal, et selline suhtumine ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme puhul, kellel on eriline vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest, on häbiväärne; rõhutab, et kogu maailma silmis on rahvusvaheliste uurimiste takistamine pigem märk süüst kui millestki muust;

6.  väljendab sügavat muret Türgi sekkumise pärast Süüria aladel, mida kontrollivad kurdi relvajõud; on jätkuvalt tõsiselt mures teravneva olukorra pärast Afrinis, sealhulgas võimaliku vastasseisu pärast Türgi vägede ning Assadi või Vene vägede vahel ning kasvavate pingete pärast Ameerika Ühendriikidega; palub Türgi valitsusel oma väed välja viia ja etendada Süüria konfliktis konstruktiivset rolli, mis on ka Türgi riigi enda huvides; jagab asepresidendi ja kõrge esindaja seisukohta, et Süürias uute rinnete avamine ei ole Türgi julgeoleku huvides, ja hoiatab humanitaarkriisi edasise süvenemise eest riigis; nõuab, et peetaks täielikult kinni rahvusvahelisest humanitaarõigusest, sealhulgas tsiviilisikute kaitsest, ning nõuab relvarahu kogu Süürias, seega ka Afrinis;

7.  kinnitab taas toetust ülemaailmse Daeshi‑vastase koalitsiooni tegevusele; rõhutab, et koalitsioon ja selle Süüria partnerjõud on Daeshi‑vastases kampaanias Süürias märkimisväärset edu saavutanud; tuletab meelde, et kõigis meetmetes, mida võetakse võitluseks Daeshi ja teiste ÜRO Julgeolekunõukogu poolt terroristlikeks peetavate rühmituste vastu, tuleb rangelt järgida rahvusvahelist õigust; palub, et liikmesriigid ja nende liitlased tagaksid läbipaistvuse ja vastutuse ning järgiksid täielikult inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

8.  nõuab taas tungivalt humanitaarabile ohutu, õigeaegse ja takistamatu läbipääsu võimaldamist kogu Süüria territooriumil ning väljendab heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2393 üle, millega uuendati volitusi Süürias piiri- ja rindejooneülese abi kohaletoimetamiseks veel 12 kuu võrra (kuni 10. jaanuarini 2019); kutsub ÜROd ja tema partnereid üles jätkama meetmete võtmist, et suurendada humanitaarabi kättetoimetamist raskesti ligipääsetavates piirkondades ja ümberpiiratud aladel, kasutades sealhulgas võimalikult tõhusalt piiriületuskohti vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2165 (2014); toetab nõudmist, et kogu Süürias tuleb viivitamata kiirendada humanitaaraktsioone miinide kõrvaldamiseks, ning tuletab kõigile konflikti osapooltele meelde, et haigla- ja meditsiinitöötajad on sõnaselgelt rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitse all; mõistab hukka mitmed rahvusvahelistes abiorganisatsioonides aset leidnud seksuaalvägivalla ja väärkäitumise juhtumid, sealhulgas Süüria pagulaste seksuaalse ärakasutamise ÜRO ja tuntud rahvusvaheliste organisatsioonide antava abi kohaletoimetajate poolt; kinnitab otsustavalt, et selliseid tegusid ei tohi sallida; nõuab põhjalikku uurimist ning rõhutab, et kõiki selliste tegude eest vastutavaid isikuid tuleb karistada;

9.  rõhutab, et Süürias toime pandud kohutavate kuritegude, sealhulgas usuliste, etniliste ja muude rühmade ning vähemuste vastaste kuritegude puhul ei tohi lubada karistamatust ega sallivust; kordab oma nõudmist kuritegude sooritamise eest vastutavate isikute sõltumatuks, erapooletuks, põhjalikuks ja usaldusväärseks uurimiseks ja vastutusele võtmiseks ning toetab Süüria Araabia Vabariigis alates märtsist 2012 toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid uuriva rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi (IIIM) tööd; võtab rahuloluga teadmiseks ELi otsuse anda IIIM‑ile stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (IcSP) kaudu 1,5 miljonit eurot rahalist toetust; rõhutab siiski, et toetus on vajalik ka pärast 18 kuud kestva programmi lõppemist; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi, ja loodab, et IIIMi rahastamise küsimus tõstatatakse ja lahendatakse Süüria ja piirkonna tuleviku toetamist käsitleval teisel Brüsseli konverentsil; nõuab samuti toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes koguvad ja aitavad säilitada tõendeid inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste kohta;

10.  on jätkuvalt veendunud, et konflikti tulemuslik lahendamine ega püsiv rahu Süürias ei ole võimalik ilma toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmiseta, ning nõuab, et võetaks vastu ELi strateegia Süürias toime pandud jõhkrate massikuritegude eest vastutuse kandmise kohta; kordab oma toetust üldise jurisdiktsiooni põhimõttele võitluses karistamatuse vastu ja tervitab mitme ELi liikmesriigi samme selles suunas; väljendab ühtlasi heameelt seoses liikmesriikide algatustega sätestada rahvusvahelise õiguse rasked rikkumised oma siseriiklikus õiguses süüteona; palub veel kord, et EL ja selle liikmesriigid uuriksid tihedas koostöös samu seisukohti jagavate riikidega võimalust luua Süüria sõjakuritegude tribunal, kuni asi õnnestub anda Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; märgib ELi kontaktpunktide võrgustiku olulist tööd seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega ning kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraati üles võrgustikku toetama ja kaasama selle tulevastesse jõupingutustesse seoses Süüriat puudutavate vastutuselevõtmise meetmetega;

11.  nõuab, et kõik austaksid Süüria etniliste ja usuliste rühmade ning vähemuste, sealhulgas kristlaste ja kõigi põgenike õigust edaspidigi elada inimväärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma traditsioonilisel ajaloolisel kodumaal või sinna tagasi pöörduda ning järgida täies ulatuses ja vabalt, ilma igasuguse sunni, vägivalla ja diskrimineerimiseta, oma usukombeid ja veendumusi; toetab religioonidevahelist dialoogi, et edendada vastastikust mõistmist ja võidelda fundamentalismiga;

12.  väljendab endiselt muret, et alates 2013. aasta detsembrist on kadunud inimõiguste kaitsja ja Sahharovi auhinna laureaat Razan Zeitouneh, kelle väidetavalt 2013. aasta detsembris röövis Doumas relvarühmitus Jaysh al‑Islam; nõuab, et loodaks ELi rakkerühm, et koordineerida ja suurendada jõupingutusi tema asukoha kindlakstegemiseks ja tagada tema vabastamine;

13.  kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles tegema kõik selleks, et elavdada ÜRO vahendusel toimuvaid rahukõnelusi, ning nõuda endale nendel kõnelustel aktiivsemat rolli, kasutades ELi rahalist võimekust ja valmisolekut eraldada märkimisväärseid vahendeid Süüria ülesehitamiseks; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal oma tegevusse Süüria rahva tuleviku heaks tihedamalt kaasata Süüria kodanikuühiskonda ja neid, kelle eesmärk on demokraatlik, pluralistlik ja kaasav Süüria, ning neid aktiivselt toetada, alustades 24.–25. aprillil 2018 toimuvast teisest Brüsseli konverentsist; ergutab asepresidenti ja kõrget esindajat tegema koostööd Süüria rahvaga, et töötada välja kohalikud ülesehitamisstrateegiad Süüria eri piirkondade jaoks; rõhutab, et EL peaks kaaluma kõiki olemasolevaid võimalusi koostööks rahvusvaheliste partneritega, sh õhusildade loomist ja lennukeelutsoonide kehtestamist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile;

14.  tervitab ELi võõrustatava teise Brüsseli konverentsi korraldamist, mille eesmärk on väljendada rahvusvahelise üldsuse kogu poliitilist ja majanduslikku toetust Genfi protsessile abivajavate süürlaste ning Süüria pagulasi vastuvõtvate riikide heaks ning anda sellele toetusele praktiline väljund; tunnustab muljetavaldavat solidaarsust, mida Jordaania, Liibanon ja Türgi on näidanud üles pagulaste suhtes, ning nõuab, et suurendataks ELi ja liikmesriikide rahalist abi, mille eesmärk on reageerida pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade pakilistele vajadustele; hoiatab mistahes ülesehitamistegevuse alustamise eest enne, kui pole saavutatud ÜRO raames peetavate läbirääkimiste teel kõiki pooli hõlmavat poliitilist kokkulepet; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal kaasata sellele konverentsile täielikumalt kodanikuühiskonna organisatsioone; kutsub sellega seoses üles suurendama toetust rahumeelsetele ja demokraatlikele Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele, sealhulgas Madadi fondi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu; kutsub rahvusvahelist üldsust üles täitma oma seni täitmata lubadusi humanitaarabi andmiseks Süürias ja selle naaberriikides;

15.  rõhutab, et ELi jõupingutused humanitaarabi andmisel ning Süüria tuleviku kavandamisel on kiiduväärt; tuletab meelde, et kooskõlas ELi strateegiaga on EL võtnud kohustuse mitte anda Süüria ülesehitamiseks abi tingimusteta, vaid alles siis, kui kõikehõlmav, tõeline ja kaasav poliitiline üleminek, mis on kokku lepitud Süüria konflikti osapoolte peetud läbirääkimistel vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 ning Genfi kommünikeele, on kindlalt käima läinud; rõhutab, et Assadi režiimil, Putini Venemaal ja Iraanil lasub esmane vastutus oma sõjalise sekkumise majanduslike tagajärgede eest; märgib, et mis tahes ülesehitamise kohustusi, mis põhinevad alt-üles-lähenemisviisil ja kohalike toimijate edukal võimestamisel, välistades seega teadaolevad terrorirühmitised, tuleb kasutada rahu ja vastutuse võimendamiseks;

16.  mõistab karmilt hukka laste kasutamise sõjategevuses ja terrorirünnakutes; rõhutab, et äärmiselt oluline on kaitsta lapsi ja seada esmatähtsaks nende juurdepääs haridusele, sealhulgas naabermaades viibivate pagulaste laste jaoks, ning pakkuda traumeeritud lastele psühholoogilist rehabilitatsiooni;

17.  väljendab muret teadete üle, et Süüriasse saadeti 2017. aastal tagasi 66 000 pagulast, ning rõhutab vajadust täielikult järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; rõhutab, et Süüria ei ole põgenike tagasipöördumiseks ohutu koht ning et EL ei tohiks sellist tagasisaatmist toetada; kordab oma üleskutset liikmesriikidele täita võetud kohustusi, sealhulgas neid, mis on sätestatud New Yorgi deklaratsioonis, ning tagada vastutuse jagamine, võimaldades Süüria sõja eest põgenevatel pagulastel leida kaitset ka kaugemal kui vahetult naaberpiirkondades, muu hulgas ümberasustamise ja humanitaarpõhjustel vastuvõtmise kavade abil;

18.  peab tervitatavaks kahe Süüria ministri lisamist 26. veebruaril 2018 nende isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid Süüria režiimi vastu, kuna need ministrid nimetati ametisse jaanuaris 2018 ja nad kannavad vastutust Süüria rahva vastu suunatud repressiivsete meetmete eest; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid tagaksid täieliku vastavuse nõukogu otsusele 2013/255/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, eelkõige seoses selles loetletud isikute varade külmutamisega ning Süüria režiimist kasu saavate või seda toetavate isikute vastuvõtmisele kehtestatud piirangutega; väljendab nördimust seoses hiljutiste teadetega nimetatud otsuse rikkumiste kohta ja tuletab liikmesriikidele meelde nende rahvusvahelise õiguse kohast kohustust tagada jõhkrates massikuritegudes kahtlustatavate isikute vahistamine ja kinnipidamine oma territooriumil; nõuab suunatud sanktsioonide kehtestamist Venemaale ja Iraani ametiisikute suhtes tulenevalt nende sihipärastest ja tahtlikest rünnakutest tsiviilelanikkonna vastu Ida-Ghoutas ja mujal Süürias;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO‑le, rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmetele ning kõigile konfliktiosalistele ja tagada selle teksti tõlkimine araabia keelde.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0227. (2) ELT L 121, 10.5.2011, lk 11.

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon ÜPP raames makstavate ELi põllumajandustoetuste vastu suunatud USA meetmete kohta (seoses Hispaania oliividega) (2018/2566(RSP))

P8_TA(2018)0091 RC-B8-0137/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse USA kaubandusministeeriumi esialgset otsust, millega kehtestati Hispaania oliividele tollitariif, kuna jõuti järeldusele, et ELis oliivitootjatele makstavate toetuste tõttu imporditakse oliivitooteid USAsse turuhinnast odavamalt,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust „USA rünne ELi ühise põllumajanduspoliitikaga seotud põllumajandustoetustele (Hispaania oliivide juhtum)“ (O‑000006/2018 – B8‑0007/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et otsus kehtestada Hispaania ettevõtete eksporditavatele oliivitoodetele mitmesuguse eri määraga tollitariife põhineb arvamusel, et toetused, mida sektor ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames saab, võivad tähendada USA tootjate suhtes ebaausat konkurentsi;

B.  arvestades, et see otsus seab ebaõiglaselt ja meelevaldselt kahtluse alla kõik ELi põllumajandustoetuste programmid ning võib mõjutada kõiki ÜPP raames toetuste saajaid;

C.  arvestades, et on tõsiseid kahtlusi, kas valem, mida USA uurijad kasutavad esialgse dumpinguvastase marginaali arvutamiseks, on kooskõlas WTO eeskirjadega;

D.  arvestades, et komisjon on mitmel puhul kinnitanud, et tasakaalustava tollimaksuga seotud uurimise objektiks olevad toetusmeetmed (sealhulgas põhitoetuskava, müügiedendusmeetmed ja noorte põllumajandustootjate toetus) ei ole kaubandust moonutavad;

E.  arvestades, et ÜPP raames antavad toetused lauaoliivide peamistele tootjatele Hispaanias liigitatakse nn rohelise kasti toetusteks vastavalt WTO põllumajanduslepingu II lisale, sest need ei ole seotud tootmisega ja on kaubandust mittemoonutavad;

F.  arvestades, et uurimise all olevad ÜPP meetmed ei ole tootespetsiifilised, mistõttu ei ole need ka WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2 kohaselt tasakaalustatavad;

G.  arvestades, et Hispaania oliivide suhtes alustatud uurimine on üks paljudest USA poolt juba alustatud kaubanduse kaitsemeetmete uurimistest;

H.  arvestades, et ÜPPd on mitme reformi käigus muudetud, et viia enamik toetusmeetmetest kooskõlla WTO rohelise kasti nõuetega, ning praegu on see kujundatud nii, et oleks tagatud WTO lepingute täielik täitmine pärast üleminekut tootmiskohustusega seotud toetuste süsteemilt tootmiskohustusega sidumata toetuste süsteemile;

I.  arvestades, et ka USA kasutab põllumajanduses palju rohelise kasti toetusi;

J.  arvestades, et USA on kehtestanud kolmele uurimise all olevale Hispaania äriühingule ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mille keskmine suurus on 17,13 %, ja kõigile Hispaania eksporditud toodetele tasakaalustavad tollimaksud keskmise suurusega 4,47 %;

K.  arvestades, et ajutised meetmed tekitavad ohu, et USA ja teised riigid hakkavad põllumajandustoodetele antavate rohelise kasti toetuste suhtes järjest korraldama kaitsemeetmeid käsitlevaid uurimisi; arvestades, et see kahjustaks lõppkokkuvõttes ELi ja USA tootjaid; arvestades, et olukorra selline eskaleerumine seab ohtu ammu kehtestatud ja põhjalikult läbi räägitud WTO lepingud;

L.  arvestades, et Hispaania tootjad võivad kaotada USA turu, samal ajal kui konkurendid kolmandatest riikidest saaksid USA otsuse tagajärjel tekkinud ekspordilüngast kasu;

M.  arvestades, et juhul kui kõnealused tollitariifid muutuvad alaliseks, tekitatakse Hispaania oliivisektorile järgmise viie kuni kümne aasta jooksul sektori hinnangul majanduslikku kahju vahemikus 350–700 miljonit eurot, mis võib tuua kaasa Hispaania küpsete oliivide ekspordi lõppemise;

N.  arvestades, et Hispaania ekspordi turuosa USAs on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud ja ekspordi konkurentsivõime tuleneb äriühingute tehtud jõupingutustest vähendada kulusid investeeringutega tipptasemel tehnoloogiasse ja kvaliteedi parandamisse ega ole Euroopa toetuste tulemus;

O.  arvestades, et Hispaania eksport USAsse (+20 % alates 2013. aastast) on võimaldanud luua tuhandeid töökohti ja toonud majanduslikku kergendust Andaluusia aladel, mis kuuluvad majanduskriisi tõttu enim kannatanute hulka;

1.  kutsub USA ametivõime üles oma esialgset otsust tühistama ning taasjärgima selles valdkonnas mõlema maailmajao tootjate ja tarbijate ühistes huvides vastastikku konstruktiivset lähenemisviisi;

2.  väljendab tõsist muret ebasoodsate tagajärgede pärast, mida USA tasakaalustavad meetmed võivad tekitada kogu Euroopa põllumajandusmudelile;

3.  palub komisjonil võtta nii kahepoolsel tasandil kui ka WTOs kõik vajalikud diplomaatilised meetmed, et kaitsta ÜPP toetuste süsteemi, mida WTO peab kaubandust mittemoonutavaks ja mis on WTO rohelise kasti raames heaks kiidetud;

4.  palub komisjonil uurida võimalusi vaidlustada USA võimalik lõplik otsus WTOs;

5.  palub, et komisjon toetaks jätkuvalt Hispaania oliivisektorit ja valitsust, tagamaks, et USA ametivõimud järgivad uurimise käigus täielikult WTO eeskirju;

6.  palub komisjonil pakkuda USA uurimisest mõjutatud Hispaania oliivisektorile selget nõu ja tugevat toetust;

7.  palub komisjonil ühendada jõud Hispaania ametivõimude ja oliivisektoriga ning jätkata kogu asjakohase teabe vahetamist USA ametivõimudega, et vältida põhjendamatute meetmete kehtestamist;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja USA ametivõimudele.

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.