Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2024(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0247/2018

Esitatud tekstid :

A8-0247/2018

Arutelud :

PV 04/07/2018 - 19
CRE 04/07/2018 - 19

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.11
CRE 05/07/2018 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0311

Vastuvõetud tekstid
PDF 166kWORD 66k
Neljapäev, 5. juuli 2018 - Strasbourg
2019. aasta eelarve – volitus kolmepoolseteks läbirääkimisteks
P8_TA(2018)0311A8-0247/2018
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 5. juuli 2018. aasta resolutsioon volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks (2018/2024(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 23. mail 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti (COM(2018)0600),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), ja selle hilisemat muutmist nõukogu 20. juuni 2017. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 2017/1123(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni 2019. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta järeldusi 2019. aasta eelarve suuniste kohta (06315/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 86a,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0247/2018),

2019. aasta eelarve projekt – solidaarsuse suurendamine ja jätkusuutliku tuleviku kujundamine

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament tõi oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsioonis välja järgmised ELi 2019. aasta eelarve prioriteedid: jätkusuutlik majanduskasv, innovatsioon, konkurentsivõime, julgeolek, kliimamuutuste vastane võitlus, üleminek taastuvenergiale ja ränne, ning nõudis, et erilist tähelepanu pöörataks noortele;

2.  toonitab, et EL peab olema ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel esirinnas, integreerides need kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse;

3.  tuletab meelde, et ELi 2019. aasta eelarve on parlamendi praeguse koosseisu viimane eelarve ning selle läbirääkimised toimuvad samaaegselt läbirääkimistega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja ELi omavahendite süsteemi reformimise üle; tuletab ühtlasi meelde, et Ühendkuningriik on võtnud kohustuse panustada liidu 2019. ja 2020. aasta eelarvesse ja osaleda eelarve täitmisel, just nagu ta oleks pärast 2019. aasta märtsi endiselt liidu liikmesriik;

4.  tunneb komisjoni ettepaneku heameelt üle ja usub, et see on suures ulatuses kooskõlas parlamendi enda prioriteetidega; kavatseb edaspidigi tugevdada peamisi programme ja kindlustada, et rahastuse tase neile vastaks; märgib, et võrreldes 2018. aastaga on kulukohustuste assigneeringud 3,1 % suurenenud, kuid kogurahvatulust moodustavad nii kulukohustuste assigneeringud kui ka maksete assigneeringuid 2018. aastaga võrreldes väiksema osa (kulukohustuste assigneeringud 1,02 % asemel 1 % ja maksete assigneeringud 0,92 % asemel 0,9 %);

5.  tunneb heameelt, et plaanis on suurendada programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Erasmus+“ ning ELi kodanike turvalisust suurendada aitavate programmide assigneeringuid; osutab siiski vajadusele suurendada veelgi toetust VKEdele, tänu kellele on suuresti võimalik majanduskasv ja töökohtade loomine, ning vajadusele eraldada vajalikke vahendeid ELi tööstuse digiteerimiseks ja e-oskuste ja e-ettevõtluse edendamiseks ning noori toetavatele programmidele, eelkõige programmile ErasmusPro; on endiselt veendunud, et programmi „Erasmus+“ 2019.  asta eelarvet tuleb vähemalt kahekordistada;

6.  väljendab heameelt algatuse Discover EU käivitamise üle, mille raames jagatakse 2018. aastal 18‑aastastele eurooplastele 15 000 Interraili piletit, ning komisjoni ettepaneku üle eraldada 700 miljonit eurot mitmeaastasele finantsraamistikule 2021–2027, mis sobib hästi kokku ELi püüdlustega edendada kõigi noorte hulgas õpirännet, kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei teinud ühtegi ettepanekut assigneeringute kohta 2019. ja 2020. aastaks; on kindlalt otsustanud ettevalmistavat tegevust 2019. ja 2020. aastal jätkata;

7.  võtab teadmiseks komisjoni eelhinnangu lastegarantii süsteemi puudutava ettevalmistava meetme jätkamisele; rõhutab seal sisalduvat viidet võimalikule ulatuslikumale rakendamisele Euroopa Sotsiaalfondi raames; soovitab kasutada ära kolmanda rakendusetapi võimalus, et valmistuda ette nimetatud ulatuslikumaks rakendamiseks ESF+ raames;

8.  peab kahetsusväärseks, et ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) rahastamist suurendatakse võrreldes 2018. aasta eelarvega kõigest 2,3 % (362.2 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena) ja kavandatavad maksete assigneeringud on 0,6 % väiksemad; tuletab meelde, et tegemist on eduka programmiga, millel on palju rohkem taotlejaid kui toetuse saajaid; rõhutab, et VKEd on ELis tööhõive, majanduskasvu ja konkurentsivõime olulised edendajad, kujutavad endast Euroopa majanduse selgroogu ning suudavad luua majanduskasvu ja töökohti; nõuab tungivalt, et see kajastuks VKEde programmide piisavas rahastamises ja COSME programmi edukust arvestades selle programmi assigneeringute suurendamises;

9.  tunnustab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tegevust ELis investeeringute puudujäägi vähendamisel; nõuab optimaalse piirkondliku ja valdkondliku tasakaalu huvides EFSI kasutuselevõtmise sotsiaalse mõõtme tugevdamist, sealhulgas innovatsiooni tervishoius ja meditsiinis, sotsiaalses taristus, keskkonnakaitses, säästlikus transpordis, taastuvenergias ja energia salvestamise taristutes; kordab oma pikaajalist seisukohta, mille kohaselt tuleb kõiki uusi algatusi mitmeaastases finantsraamistikus rahastada uutest assigneeringutest, mitte olemasolevate programmide arvelt; kordab ka, et toetab kindlalt programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu tugevdamist, et EFSI pikendamise rahastamiseks 2019. aasta eelarvest nendes programmides tehtud kärped võimalikult suures osas korvata;

10.  märgib, et uuendatud ELi kaitse tegevuskava osas võetud kohustus – Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kokkuleppe kaudu – on Euroopa Kaitsefondi esimene etapp; on veendunud, et see ühine kohustus aitab saavutada mastaabisäästu ja suuremat kooskõlastamist liikmesriikide ja ettevõtjate vahel, mis võimaldab ELil säilitada strateegilise sõltumatuse ja saada maailmas tõeliseks arvestatavaks jõuks;

11.  märgib, et komisjon on teinud ettepaneku suurendada kooskõlas finantsplaneeringuga noorte tööhõive algatuse assigneeringuid (233 miljonit eurot); kinnitab veel kord, et Euroopa Parlament ei olnud nõus, et mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest tulenevad täiendavad vahendid aastateks 2018–2020 toodaks üle varasematele aastatele; on seisukohal, et eelarvepädevatel institutsioonidel on endiselt täielik otsustusõigus kõigi programmide rahastamise taseme üle ning see puudutab ka mitmeaastase finantsraamistiku muutmisest mõjutatud programme; rõhutab institutsioonidevahelise lojaalse koostöö tähtsust ning kutsub kõiki asjaomaseid osalisi üles säilitama usaldust kogu 2019. aasta eelarvemenetluse ajal;

12.  on endiselt pühendunud võitlusele töötuse ja eelkõige noorte töötuse vastu; on sellega seoses seisukohal, et noorte tööhõive algatust tuleks veelgi tugevdada, mis vastab ka vajadusele suurendada ELi rahastust sotsiaalõiguste samba saavutamiseks, vaatamata sellele, et noorte tööhõive algatust ja ESFi programme on noorte tööhõive algatuse rahastamispaketi muutmisel korral keeruline ümber planeerida; tunnistab, et noorte töötusega ei ole ELis piisavalt tegeletud ja selle tase on endiselt kõrgem kui 2007. aastal; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid ei kasutaks noorte tööpuudusega võideldes noorte tööhõive algatuse vahendeid oma poliitika ega rahastamise asemel, vaid täiendusena; rõhutab asjaolu, et nii kutse- kui ka õpipoisiõpe on noorte töötusega võitlemisel tõhusad meetmed; rõhutab, et liikuvus programmi „Erasmus Pro“ kaudu aitab parimate tavade rakendamist palju paremini võrrelda;

13.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika programme viiakse 2019. aastal ellu täieulatuslikult, ja toonitab, et Euroopa Parlament on otsustanud tagada neile programmidele piisavad assigneeringud; tunneb heameelt asjaolu üle, et peaaegu kõik 2014.–2020. aasta programmide korraldusasutused on nüüd määratud; juhib tähelepanu asjaolule, et lubamatud viivitused rakenduskavade elluviimisel on suurel määral olnud tingitud nende asutuste hilisest määramisest; kutsub liikmesriike üles tagama programmide elluviimise kiirendatud korras, et viivitused tasa teha, ning paluma selleks komisjonilt abi;

14.  võtab teadmiseks aruanded liidu regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika toimimise ning mahajäänud piirkondade majanduslike probleemide kohta, milles rõhutatakse korduvalt tõhususe ja tulemuste vähesust;

15.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjoni ettepanek võimaldaks saavutada eesmärgi kasutada 2019. aastal kliimameetmete rahastamiseks 20 % eelarvest; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjon ei ole täitnud Euroopa Parlamendi nõudmist kompenseerida mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel tehtud väiksemad eraldised; peab käesolevat ettepanekut ebapiisavaks, sest ELi 2014.–2020. aasta eelarvest kulutataks kliimameetmetele ainult 19,3 %, mistõttu EL ei saavutaks aastatel 2014–2020 eesmärki peavoolustada kliimamuutuse küsimusest vähemalt 20 %, seda ka siis, kui ta eraldab 2020. aastal kliimakaitsele uuesti kõigest 20 %; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole suutnud esitada eelarveprojekte, mis oleksid kooskõlas liidu poolt Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta järeldustes selles valdkonnas võetud kohustuste ja seatud eesmärkidega; usub, et rohkem tuleks ära teha suure potentsiaaliga programmide, nt programmi „Horisont 2020“, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja LIFE+ raames väljatöötatava tegevuskava kaudu, sest just need programmid võimaldavad investeerida energiatõhususse ja taastuvenergiasse; tuletab meelde kontrollikoja põhjendatud kriitikat komisjoni kasutatud metoodika kohta ning nõuab, et seda arvestades tehtaks metoodikas kiiresti parandusi;

16.  avaldab heameelt komisjoni pühendumuse üle muuta bioloogilise mitmekesisuse jälgimise metoodika paremaks; ei kiida siiski heaks seda, et bioloogilise mitmekesisuse kaitseks eraldatavat kogusummat kavandatakse vähendada 8,2 %‑ni, mis on vastuolus eesmärgiga peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemine ja muuta see suund vastupidiseks;

17.  on seisukohal, et liidu kodanike julgeoleku tagamine ning rände- ja pagulasprobleemidega tegelemine on 2019. aastal endiselt liidu kaks peamist prioriteeti; peab äärmiselt oluliseks säilitada nendes valdkondades kulutused tasemel, mis on piisav, et täita Aafrika mandril, eelkõige Sahelis, aga ka Levandi riikides ja Vahemerel rände- ja pagulaskriisist tingitud vajadusi; on seisukohal, et ELi eelarve peab kajastama solidaarsust, mida on liikmesriikide vahel rändevooga toimetulemiseks vaja, seda eelkõige pärast seda, kui Dublini määruse läbivaadatud versioon vastu võetakse; märgib, et komisjoni ettepaneku mõju eelarvele on 2019. aasta eelarveprojektis arvesse võetud;

18.  rõhutab, et mitu olulist läbirääkimiste etapis või varases rakendusetapis olevat seadusandlikku algatust, nagu Dublini määruse muutmine, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kehtestamine ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteem, Schengeni infosüsteemi ajakohastamine ja julgeoleku ning piiri- ja rändehalduse alaste ELi infosüsteemide koostalitluse algatus, avaldavad tõenäoliselt 2019. aasta eelarvele märkimisväärset mõju, ja toonitab, kui oluline on piisav rahastamine liidu kaugeleulatuvate eesmärkide teostamiseks nendes valdkondades; julgustab komisjoni pidama nende algatuste küsimuses eelarvepädevate institutsioonidega avatud ja ennetavat dialoogi, et tal oleks võimalik vajaduse korral assigneeringuid kohandada nii, et see ei mõjutaks iga‑aastase eelarvemenetluse käigus käimasolevate seadusandlike menetluste tulemust;

19.  peab kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut rahastada Türgi pagulasrahastu teist osamakset ja sellele järgnenud kokkulepet, mis saavutati nõukogus liikmesriikide vahel 29. juunil 2018; toetab Türgi pagulasrahastu jätkamist, kuid on seisukohal, et ELi eelarvest tuleks eraldada selle rahastamiseks 1 miljard eurot ja liikmesriigid peaksid eraldama omapoolse toetusena 2 miljardit eurot, nii nagu ka komisjon 14. märtsil 2018 soovitas, et jätta mitmeaastase finantsraamistiku erivahendite alla piisav varu ettenägematuteks olukordadeks kehtiva raamistiku viimasel kahel aastal ning muude prioriteetide rahastamiseks; märgib ühtlasi, et kuna Türgi pagulasrahastu on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames uus algatus, tuleks seda rahastada uutest assigneeringutest; peab kahetsusväärseks, et hoolimata parlamendi selgest nõudmisest, et ta tuleb Türgi pagulasrahastu suurendamise otsustusprotsessi täielikult kaasata, kaasa arvatud selleks, et vältida pagulasrahastu loomise menetluse kordamist, ei ole parlamendi ja nõukogu vahel pagulasrahastu teise osamakse rahastamise üle seni läbirääkimisi toimunud; teatab liikmesriikidele, et parlamendil on õigus täita oma rolli liidu ühe eelarvepädeva institutsioonina ja et ta teeb seda, nagu juba ka varem teada antud;

20.  märgib, et tulenevalt kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piiratud paindlikkusest uutele väljakutsetele vastamisel ja uute algatuste kaasamisel on 2019. aasta eelarve projektis mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade all rubriikides 1a, 1b, 3 ja 4 läbivalt väga väike varu või puudub see üldse; märgib, et Euroopa Parlament kavatseb paindlikkussätteid mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus veel suuremas ulatuses ära kasutada;

21.  tunneb endiselt muret, et kehtiva finantsraamistiku lõpus võivad jälle kuhjuda tasumata arved; võtab teadmiseks maksete assigneeringute mõõduka suurendamise võrreldes 2018. aasta eelarvega (2,7 %), mille põhjuseks on peamiselt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ja Türgi pagulasrahastu; võtab teadmiseks ettepaneku jätta maksete ülemmäära alla 19,3 miljardi euro suurune varu; kutsub komisjoni üles olema maksete seisu osas valvas, et võimaldada eelarvepädevatel institutsioonidel võtta ebanormaalse arvete kuhjumise vältimiseks õigeaegselt vajalikke meetmeid; on veendunud, et ELi usaldusväärsus sõltub ka sellest, kas EL on suuteline tagama oma eelarves oma kohustuste täitmiseks piisavad maksete assigneeringud;

Alamrubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

22.  märgib, et alamrubriigi 1a kulukohustused on komisjoni 2019. aasta eelarve ettepanekus 2018. aasta kulukohustustest 3,9 % suuremad, st 22,86 miljardit eurot; märgib, et suur osa sellest kasvust langeb programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, suurte taristuprojektide ja programmi „Erasmus+“ arvele, kuna nende kulukohustuste assigneeringute suurenesid vastavalt 8,5 %, 36,4 %, 7,8 % ja 10,4 %; rõhutab siiski, et see kasv on suuremalt jaolt finantsplaneeringuga kooskõlas ning seetõttu ei ole tegemist täiendava suurendamisega;

23.  tuletab meelde, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud projektid, näiteks programm „Horisont 2020“, on Euroopas töökohtade ja konkurentsivõime loomiseks äärmiselt olulised; nõuab, et komisjon kajastaks seda oma prioriteetides; palub tungivalt, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud programmide rahastamise tase oleks asjakohane; rõhutab, et selles osas tuleks toetada eelkõige majanduslikes ja rahalistes raskustes liikmesriike;

24.  tuletab meelde, et viimaste aastate uued algatused, nt EFSI (I ja II), WiFi4EU ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, on tulnud mitme alamrubriigi 1a programmi arvelt, mida ümberpaigutamised tugevalt mõjutasid, nt programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, Galileo, ITER, Copernicus ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem;

25.  rõhutab, et programm „Erasmus+“ jääb juhtivaks programmiks, et edendada noorte liikuvust kõigil hariduse ja kutseõppe tasanditel ning julgustada noori Euroopa demokraatias osalema; tuletab meelde, et programmi „Erasmus+“ ligipääsetavuse suurendamiseks tuleb teha haldusalaseid pingutusi ning et rahastamiskõlblike taotluste arv ületab tunduvalt praegust eelarvet; on seetõttu arvamusel, et programmi „Erasmus+“ rahastamispaketist peaks olema võimalik täita programmi rahastamiskõlblikku nõudlust, eelkõige seda, mis on seotud elukestva õppega;

26.  peab käimasolevaid arutelusid Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamise üle murettekitavaks, kuna need on kinnitanud parlamendi kartust, et uued algatused tulevad olemasolevate hästitoimivate programmide arvelt; märgib murega ka kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena tekkinud pretsedenti – algatuse rahastamisallikate kohta ei antud selgust ning täpsustamine jäeti iga-aastase eelarvemenetluse ajaks; ootab, et komisjon rakendaks kokkulepet viisil, mis kajastab täielikult kolmepoolsete läbirääkimiste arutelusid ja kokkuleppe vaimu;

27.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi rahastamist käsitleva kokkuleppega nähakse ette palju väiksemad alamrubriigi 1a programmide kärped, kui komisjon algselt kavandas; tunneb siiski muret, et nõukogu näib panevat rohkem rõhku varude hoidmisele kui piisava raha eraldamisele eesmärkideks, mida ta ise peab väga tähtsaks;

28.  avaldab heameelt asjaolu üle, et aastateks 2019 ja 2020 eraldatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmile 500 miljonit eurot; võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse hinnangul läheb koostöö puudumine riiklike tööstuste vahel selles valdkonnas ELile maksma 10 miljardit eurot aastas; leiab, et kaitse on selge näide sellest, kuidas oleks võimalik tõhusust suurendada, andes teatavad praegu liikmesriikide käes olevad pädevused ja tegevused ning nendele vastavad assigneeringud üle ELile; rõhutab, et selle tulemusena tekiks Euroopa lisaväärtus ja see võimaldaks üldiselt piirata ELi avaliku sektori kulutusi;

29.  avaldab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, mis edendaks uusimat kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmete taristut ning toetaks selle tehnoloogia väljatöötamist ja rakendamist paljudes eri valdkondades, et tuua kasu teadlastele, tööstusele ja avalikule sektorile;

Alamrubriik 1b – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

30.  märgib, et alamrubriigi 1b kulukohustuste assigneeringute summa on kokku 57 113,4 miljonit eurot, mis tähendab 2018. aasta eelarvega võrreldes 2,8 %‑list kasvu; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringuteks kavandatud summa 47 050,8 miljonit eurot on 1,1 % suurem kui 2018. aastal;

31.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014.–2020. aasta programmide rakendamine on jõudmas täismahuni, ja kordab, et tasumata arvete ebanormaalset kuhjumist tuleb edaspidi vältida; tunneb heameelt ka asjaolu üle, et enamik riiklikke korraldusasutusi on nüüdseks määratud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lahendama kõik lahtised küsimused, et rakendamine kulgeks sujuvalt;

32.  tuletab meelde, et liikmesriikide läbivaadatud prognooside tulemusel vähendati maksete assigneeringuid alamrubriigis 1b paranduseelarvega 6/2017 5,9 miljardi euro võrra; loodab siiralt, et nii liikmesriikide ametiasutused kui ka komisjon on 2019. aasta eelarve maksevajadusi paremini prognoosinud ning maksete assigneeringud kasutatakse kogu kavandatud mahus ära;

33.  rõhutab, et ajal, kui tehnoloogia (näiteks sellistes valdkondades nagu tehisintellekt) areneb kiiresti, võib kiiresti arenevate ja mahajäävate piirkondade vaheline lõhe suureneda, kui struktuurifondide mõju tõhusust käsitlevate tingimustega ei suurendata;

34.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku rahastada noorte tööhõive algatuse jätkamist ja selle, et kulukohustuste koguvarust soovitakse kasutusele võtta 233,3 miljonit eurot; tuletab meelde, et kui noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelist eraldist suurendatakse, tuleb sama suur summa eraldada Euroopa Sotsiaalfondist; tuletab meelde, et 2018. aasta eelarve lepitusmenetluse käigus võttis komisjon kohustuse esitada kiiresti ettepanek ühissätete määruse muutmiseks, et võtta arvesse noorte tööhõive algatusele 2018. aastal antud suuremaid assigneeringuid; rõhutab, et komisjon ei ole oma kohustust täitnud, ja nõuab, et komisjon selgitaks üksikasjalikult, miks ühissätete määruse muutmise ettepanek viibib;

35.  võtab kohustuse võtta kiiresti vastu noorte tööhõive algatust ja Euroopa Sotsiaalfondi käsitlevates õigusaktides vajalikud muudatused, et soodustada noorte tööhõive algatuse assigneeringute märkimisväärset suurendamist 2019. aastal, ilma et see kahjustaks muude Euroopa Sotsiaalfondi raames liikmesriikides ellu viidavate programmide rahastamist, et võimaluse korral vabastada liikmesriigid kohustusest eraldada noorte tööhõivele omalt poolt sama suur summa, kui on ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi assigneeringutest, kuid üksnes tingimusel, et kavandatavad muudatused ei võimalda liikmesriike vabastada nende selles valdkonnas juba võetud finantskohustustest ega vähenda üldiselt noorte töötuse vastasele võitlusele ette nähtud ELi eelarve assigneeringuid;

Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

36.  võtab teadmiseks rubriigi 2 kavandatud kulukohustuste mahu 59 991,1 miljonit eurot (2018. aastaga võrreldes +1,2 %) ja maksete mahu 57 790,4 miljonit eurot (3 %); märgib, et EAGFi 2019. aasta kulud on hinnanguliselt 44 162,5 miljonit eurot, mida on vähem kui 2018. aasta eelarves (-547,9 miljonit eurot);

37.  märgib, et komisjon on rubriigi 2 ülemmäära alla jätnud 344,9 miljoni euro suuruse varu; juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandusturgude suurem volatiilsus, nagu juhtus Venemaa kehtestatud impordikeelu tõttu, võib õigustada selle varu kasutusele võtmist; palub komisjonil tagada, et ülemmäärade alla jääv varu oleks võimalike kriiside lahendamiseks piisav;

38.  märgib, et mõnda Venemaa impordikeeluga seotud ja 2018. aasta eelarvesse lisatud meedet ei pikendata (nt puu- ja köögiviljasektori puhul, kus turuolukord on endiselt raske), samas kui piimasektoris esineb turul endiselt probleeme; ootab komisjoni kirjalikku muutmisettepanekut, mis on kavas esitada oktoobris ja peaks tuginema Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamist käsitlevatele ajakohastatud andmetele, et oleks võimalik teha kindlaks põllumajandussektori tegelikud vajadused; rõhutab, et juhtumid, mil sekkumine on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames vajalik, on piiratud ja moodustavad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest ainult suhteliselt väikese osa (umbes 5,9 %);

39.  rõhutab, et noorte töötuse vastu saab osaliselt võidelda noorte piisava toetamise abil maapiirkondades; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei teinud ettepanekut suurendada noorte põllumajandustootjate eelarverea assigneeringuid;

40.  rõhutab, et pärast aeglast algust programmiperioodi alguses Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamine kiireneb ja 2019. aastal peaks saavutatama peaaegu täiskiirus; väljendab heameelt programmi „LIFE+“ kulukohustuste suurendamise üle (+6 %), mis on finantsplaneeringuga kooskõlas; märgib, et Euroopa Keskkonnaamet (EEA) võtab endale aastatel 2019–2020 keskkonnaseire ja -aruandluse ning raskesõidukite CO2‑heite kontrollimise osas täiendavad ülesanded;

Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

41.  märgib, et rubriigis 3 kavandatav kulukohustuste assigneeringute maht on kokku 3 728,5 miljonit eurot, mida on 6,7 % rohkem kui 2018. aastal, ja maksete assigneeringute maht on kokku 3 486,4 miljonit eurot, mida on 17 % rohkem kui eelmise aasta ettepanekutes; rõhutab samas, et see kasv järgneb aastaid kestnud rahastamistasemete langusele ning teatavatele põhivaldkondadele (nagu ränne, piirihaldus ja sisejulgeolek) eraldatavad rahalised vahendid kokku moodustavad 2019. aastal kõigist ELi kavandatavatest kulutustest siiski vaid 2,3 %; seab kahtluse alla kulukohustused summas 281,2 miljonit eurot, mis on mõeldud liitu suunduva seadusliku rände toetamiseks, kolmandate riikide kodanike integratsiooni süvendamiseks ning õiglaste ja tulemuslike tagasisaatmisstrateegiate edendamiseks, kuid mida on 2018. aastaga võrreldes 14,4 % vähem; palub komisjonil seda kärbet täiendavalt põhjendada;

42.  märgib, et juba neljandat aastat järjest on ammendunud kõik rubriigi 3 ülemmäära all olevad varud, mis on tõestus selle kohta, et ELi eelarves ei ole piisavalt raha, et tulla toime praeguste liidu ees seisvate rände- ja julgeolekualaste probleemide ulatuse ja sügavusega; tunneb seetõttu heameelt paindlikkusinstrumendi kavandatava kasutuselevõtmise üle summas 927,5 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena;

43.  eeldab, et surve mõne liikmesriigi rände- ja varjupaigasüsteemile ning piiridele püsib 2019. aastal suurena, ning nõuab tungivalt, et liit ei kaotaks nende valdkondade võimalike tulevaste ettenägematute vajaduste suhtes valvsust; palub sellega seoses tugevdada välispiiril kontrollimeetmeid ja tagada ühtlasi nende küsimustega tegelevatele ELi asutustele piisavalt palju eelarvevahendeid ja töötajaid, ning kinnitab, et pikaajaline jätkusuutlik lahendus on rände- ja pagulaskriisi algpõhjuste lahendamine koos ELi naabruse stabiliseerimisega ning investeeringud rändajate ja pagulaste päritoluriikidesse on selle eesmärgi täitmisel määrava tähtsusega;

44.  peab tervitatavaks Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta üleskutset tugevdada Frontexit veelgi vahendite suurendamise ja volituste laiendamise abil; palub täiendavat teavet selle kohta, kui palju töötajaid lähetavad liikmesriigid ja kui palju töötajaid vajab amet ise otse; kutsub komisjoni üles oma eelarveprojekti sügiseses kirjalikus muutmisettepanekus vastavalt kohandama; peab ühtlasi tervitatavaks täiendava 45,6 miljoni euro eraldamist, et toetada Kreekat ja Hispaaniat nende territooriumile saabuvate rändajate voo haldamisel; rõhutab, et tõhus piirikontroll peab käima käsikäes nõuetekohase hoolitsemisega saabuvate rändajate eest;

45.  märgib, et vahend, mis võimaldab liidus erakorralise humanitaarabi osutamist, kaotab 2019. aasta märtsis kehtivuse; palub komisjonil hinnata, arvestades pagulaste ja varjupaigataotlejate jätkuvat humanitaarabivajadust teatavates liikmesriikides, kas selle vahendi uuesti kasutusele võtmine ning suurendamine oleks asjakohane; rõhutab vajadust suurema solidaarsuse järele nende riikide suhtes, kuhu saabujad ja varjupaigataotlejad on koondunud; rõhutab muu hulgas, kui oluline on rahaliste vahendite jätkuv kättesaadavus Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi hädaabimehhanismide kaudu, eelkõige Kreeka jätkuvaks toetamiseks; on seisukohal, et ka Itaaliale tuleks anda rahalist toetust; palub seega komisjonil esitada põhjused, miks ta sellist ettepanekut ei teinud; tuletab meelde, et Itaalia on ainus riik, kus enamik elanikke leiab, et nad ei ole Euroopa Liitu kuulumisest kasu saanud; võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringute järsu vähenemise Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi teises komponendis „Liitu seadusliku sisserände toetamine, kolmandate riikide kodanike tegeliku integratsiooni süvendamine ning õiglaste ja tulemuslike tagasisaatmisstrateegiate edendamine“;

46.  on seisukohal, et arvestades väga erinevaid julgeolekuga seotud probleeme, sealhulgas radikaliseerumise, küberkuritegevuse, vägivalla ja terrorismi teisenevaid vorme, mis ületavad üksikute liikmesriikide reageerimissuutlikkuse, tuleks ELi eelarvest toetada olemasolevate ELi asutuste abil tehtavat julgeolekualast koostööd; tõstatab sellega seoses küsimuse, kuidas sobitub sellisesse suure riskiga julgeolekuolukorda Sisejulgeolekufondi kulukohustuste assigneeringute kavandatav märkimisväärne vähendamine (-26,6 %); rõhutab, et kõnealuse valdkonna kulutused on tõhusad üksnes juhul, kui kõrvaldatakse Euroopa-sisese koostöö ja sihipärase teabe jagamise takistused, kohaldades samal ajal täielikult ELi õigusaktide kohast asjakohast andmekaitset; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole endiselt esitanud ettepanekut, milles nähakse ette ELi tasandilt lähtuv finantssolidaarsus terroriaktide ohvrite ja nende perekondadega, ning palub komisjonil teha kõik vajalik, et tagada sellise abi kiire kehtestamine;

47.  võtab teadmiseks ettepaneku vaadata läbi liidu kodanikukaitse mehhanismi õiguslik alus, millel on vastuvõtmise korral kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kahel viimasel aastal eelarvele eeldatavasti suur mõju ja millest ainuüksi rubriigi 3 arvele langeb 256,9 miljonit eurot; rõhutab, et on igati loogiline, et sellist liidu keskse poliitikavaldkonna märkimisväärset uuendamist tuleks rahastada uute ja täiendavate vahenditega; hoiatab ümberpaigutamiste kasutamise eest, kuna see toimub selgelt muude väärtuslike, hästi toimivate poliitikavaldkondade ja programmide arvelt;

48.  kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi tugevat toetust liidu programmidele sellistes valdkondades nagu kultuur, õigus, põhiõigused ja kodakondsus; väljendab heameelt ettepaneku üle suurendada programmi „Loov Euroopa“ vahendeid; nõuab ühtlasi programmi „Kodanike Euroopa“ ja Euroopa kodanikualgatuse piisavat rahastamist, eelkõige enne Euroopa Parlamendi valimisi;

49.  tuletab meelde, et parlament toetab õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning õigusprogrammi; rõhutab, et EL peab jätkama naiste ja LGBTI‑inimeste õiguste tagamise valdkonnas võetud kohustuste täitmist;

50.  avaldab heameelt selle üle, et toidu- ja söödaprogrammi kulukohustuste assigneeringud on suurenenud, mis peaks andma liidule võimaluse tegeleda tõhusalt igasuguste raskete loomahaiguste ja taimekahjurite puhangutega, sh viimastel aastatel mitut liikmesriiki tabanud hiljutine linnugripi epideemia;

51.  palub komisjonil eraldada piisavalt palju raha, et parandada 2019. aastal toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest teavitamist ja tõhustada nende kajastamist meedias, eelkõige selleks, et esikandidaate (Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid) rohkem tuntaks;

Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

52.  võtab teadmiseks rubriigi 4 kulukohustuste assigneeringute kavandatava suurendamise 11 384,2 miljoni euroni (võrreldes 2018. aasta eelarvega +13,1 %); märgib, et see kasv on peamiselt seotud Türgi pagulasrahastu teise osamakse rahastamisega, mille jaoks komisjon on teinud ettepaneku võtta kasutusele kulukohustuste koguvaru (1 116,2 miljonit eurot); märgib, et kui see ettepanek vastu võetaks, siis rubriigi 4 ülemmäära alla varu enam ei jääks;

53.  palub liikmesriikidel suurendada sissemakseid Aafrika usaldusfondi, Madadi fondi ja Euroopa Kestliku Arengu Fondi, et toetada stabiilsuse loomist kriisipiirkondades, aidata pagulasi ning edendada Aafrika mandril ja Euroopa naaberriikides sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

54.  on veendunud, et ülesanneteks, mida EL peab välistegevuses lahendama, on vaja kestlikku rahastamist mahus, mis ületab rubriigi 4 praeguse suuruse; rõhutab, et uusi algatusi tuleks rahastada uutest assigneeringutest ning kõik paindlikkusvõimalused tuleks täielikult ära kasutada; on siiski vastu Türgi pagulasrahastu suurendamise kavandatud rahastamisele ja sellega seotud kokkuleppele, mis saavutati nõukogus 29. juunil 2018, kuna need piiraks märkimisväärselt nii muude rubriigi 4 prioriteetsete valdkondade rahastamisvõimalusi kui ka ELi eelarve keskset rolli abi vajavate inimeste abistamisel ja põhiväärtuste edendamisel;

55.  tunneb heameelt nende assigneeringute suurendamise üle, mis on mõeldud Vahemere keskosa rändeteega seotud rännet puudutavateks projektideks, ning Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) raames idapartnerlusele ette nähtud assigneeringute mõõduka suurendamise üle ning arengukoostöö rahastamisvahendi prioriteetide ümberpaigutamise üle Lähis-Ida kasuks; nõuab, võttes arvesse hiljutist USA otsust loobuda Palestiina abiorganisatsiooni toetamisest, sellele organisatsioonile piisavate rahaliste vahendite eraldamist, et tagada asjaomases piirkonnas Palestiina pagulastele pidev toetus;

56.  tunneb heameelt suurema toetuse üle piirkondlikele meetmetele Lääne-Balkani riikides; on siiski arvamusel, et poliitiliste reformide toetamist tuleks veelgi suurendada; peab kahetsusväärseks poliitiliste reformide ulatuslikumat toetamist Türgis (ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020)) ning seab kahtluse alla selle vastavuse eelarvepädevate institutsioonide otsusele vähendada käesoleval eelarveaastal selle eelarverea assigneeringuid; kordab oma seisukohta, et Türgi ametiasutustele ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (2014–2020) kaudu eraldatavad vahendid peaksid sõltuma edusammudest inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas; nõuab, kuni selliseid edusamme pole tehtud ja olles teadlik piiratud manööverdamisvõimalustest, et selle eelarverea assigneeringud suunataks suures osas ümber kodanikuühiskonna osalejatele, et viia ellu meetmed, millega toetatakse õigusriigi, demokraatia, inimõiguste ja meediavabadusega seotud eesmärke; toetab üldist suundumust vähendada Türgile poliitilisteks reformideks eraldatavaid vahendeid;

57.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2019. aasta eelarves on märgatavalt vähendatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavale välistegevuse tagatisfondile eraldatavat summat ning olulisel määral on vähendatud ka makromajandusliku finantsabi toetusteks kavandatavat summat, mis tuleneb hinnatust väiksemast tagasimaksmata EIP laenude summast ja makromajandusliku finantsabi laenuväljamaksete vähenemisest viimase finantsplaneeringuga võrreldes;

58.  kinnitab, et toetab täielikult lubadusi, mille EL andis Brüsselis toimunud Süüria‑teemalistel konverentsidel ja millega kinnitati varasemaid lubadusi; nõustub sellega, et lubaduste täitmiseks 2019. aastal suurendatakse nii Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kui ka humanitaarabi assigneeringuid 120 miljoni euro võrra;

59.  kordab, et toetab piisavate rahaliste vahendite eraldamist ELi strateegiliseks teabevahetuseks, mille eesmärk on võidelda väärteabe levitamise kampaaniatega ja küberrünnetega ning edendada liidu objektiivset kuvandit väljaspool liitu;

Rubriik 5 – Haldus

60.  märgib, et rubriigi 5 kulud on 2018. aasta eelarvega võrreldes 3,0 % suuremad ja nende summa on kulukohustuste assigneeringutena 9 956,9 miljonit eurot (+291,4 miljonit eurot); märgib, et sarnaselt eelnenud eelarveperioodile on see kasv peamiselt tingitud pensionimaksete suurenemisest (+116,7 miljonit eurot), mis moodustab rubriigi 5 kuludest 20,2 %; märgib, et halduskulude osakaal eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringutena endiselt 6,0 %;

61.  tunnustab komisjoni pingutusi võtta oma eelarves arvesse kõiki muude kui palgakuludega seotud võimalusi hoida kokku ja ratsionaliseerida; märgib, et komisjoni kulutuste suurenemine (+2,0 %) on tingitud peamiselt palgakulude automaatsest kohandamisest ja lepingulistest kohustustest; võtab ühtlasi teadmiseks komisjoni töötajate organisatsioonisisese ümberpaigutamise uute prioriteetide täitmiseks;

62.  märgib, et kui 253,9 miljonit eurot, mis on ette nähtud 2018. aastal ettenägemata kulude varu kasutuselevõtmiseks, tasaarvestada, jääb ülemmäära alla tegelikuks varuks 575,2 miljonit eurot; on seisukohal, et nominaalväärtuses on see varu suur, ning usub, et see kajastab komisjoni pingutusi, eelkõige mis puudutab muude kui palkadega seotud kulutuste suurenemise külmutamist; on veendunud, et täiendavad pingutused komisjoni halduskulude stabiliseerimiseks või vähendamiseks võivad viia vajalike investeeringute edasilükkamiseni või seada ohtu haldussüsteemi nõuetekohase toimimise;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

63.  rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mille abil kujundada poliitilisi prioriteete ning esitada uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi püsimeetmeteks ja -programmideks; kavatseb järgmisena töötada välja katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete tasakaalustatud paketi, mis kajastab Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete ja milles võetakse arvesse komisjoni nõuetekohast ja õigeaegset eelhinnangut; märgib, et praeguses ettepanekus on mõne rubriigi varu piiratud või lausa olematu, ja kavatseb uurida, kuidas saaks eelarvesse mahutada võimalikke katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid, ilma et see kahjustaks muid poliitilisi prioriteete;

Asutused

64.  võtab teadmiseks, et detsentraliseeritud asutustele on 2019. aasta eelarve projektis ette nähtud kokku 10,8 % rohkem eraldisi (võtmata arvesse sihtotstarbelist tulu) ja 259 uut ametikohta; tunneb heameelt, et enamiku asutuste eelarve suureneb, kuigi ELi osamaksud nende eelarvesse vähenevad; märgib sellega seoses, et Euroopa Parlament uurib praegu võimalusi suurendada veelgi detsentraliseeritud asutuste tasude kaudu rahastamist; märgib rahuloluga, et nn uute ülesannetega asutuste (ESMA, eu‑LISA ja Frontex) assigneeringuid ja ametikohtade loetelus sisalduvat töötajate arvu suurendatakse märkimisväärselt; nõuab, et rände- ja julgeolekuprobleemidega tegelevate ametite rahalist toetust suurendataks; on veendunud, et Europoli ja Eurojusti tuleks veelgi tugevdada ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks saama piisavalt rahalisi vahendeid, et kujundada see ümber Euroopa Liidu Varjupaigaametiks;

65.  kordab oma seisukohta, et eesmärk vähendada töötajate arvu 5 % on edukalt täidetud, ning rõhutab, et kontrollikojapoolseid selle ülesande täitmise kiire läbivaatamise tulemusi arvestades ei pruugi saavutatu oodatuga tingimata kooskõlas olla; on seisukohal, et detsentraliseeritud asutuste puhul tuleb hinnata igaüht eraldi; väljendab heameelt, et kõik institutsioonid on institutsioonidevahelise töörühma soovitused heaks kiitnud;

66.  tunneb heameelt kahe uue ELi organi (Euroopa Prokuratuur ja Euroopa Tööjõuamet) loomise üle, mida käsitatakse detsentraliseeritud asutustena; märgib, et Euroopa Tööjõuametile mõeldud assigneeringud on paigutatud seadusandliku menetluse lõpuleviimiseni reservi; märgib, et Euroopa Prokuratuuri asukoht on Luxembourgis, ja palub sellel asutusel esitada vastavalt finantsmäärusele mõlemale eelarvepädevale institutsioonile kogu teabe oma kinnisvarapoliitika kohta; on seisukohal, et uutele asutustele tuleb eraldada uued vahendid ja luua uued ametikohad, hoidudes mis tahes ümberpaigutamistest, välja arvatud juhul, kui on selgelt tõendatud, et teatavad tegevused viiakse komisjonist või muudest olemasolevatest asutustest, näiteks Eurojust, täielikult üle uutesse asutustesse; tõdeb, et Eurojust on endiselt pädev Euroopa Prokuratuuriga tihedas koostöös ELi finantshuvide kaitse juhtumitega tegelema, olles samal ajal täielikult kaasatud tegevustoetuse tagamisse liikmesriikidele võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, küberkuritegevuse ja rändajate smugeldamise vastu; tuletab meelde uute detsentraliseeritud asutuste suhtes kohandatava ühise lähenemisviisi sätteid;

67.  eeldab, et 2019. aasta eelarve alased läbirääkimised tuginevad põhimõttele, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid võtavad endale kohustuse alustada läbirääkimisi võimalikult vara ja kasutada täielikult ära kogu lepitusperioodiga ettenähtud ajavahemik, olles esindatud tasemel, mis tagab tõelise poliitilise dialoogi;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(3) ELT L 163, 24.6.2017, lk 1.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0089.


LISA

ÜHISAVALDUS EELARVEMENETLUSE KUUPÄEVADE JA LEPITUSKOMITEE TEGEVUSE ÜKSIKASJADE KOHTA 2018. AASTAL

A.  Kooskõlas eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa A osaga lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku järgmistes olulistes 2019. aasta eelarvemenetluse kuupäevades:

1.  komisjon püüab esitada 2019. aasta eelarvestuse mai lõpuks;

2.  kolmepoolne kohtumine korraldatakse 12. juuli hommikul enne nõukogu seisukoha vastuvõtmist;

3.  nõukogu püüab oma seisukoha vastu võtta ja Euroopa Parlamendile edastada 37. nädalaks (septembri kolmas nädal), eesmärgiga hõlbustada Euroopa Parlamendiga õigeaegse kokkuleppe saavutamist;

4.  Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon püüab hääletada nõukogu seisukoha kohta tehtud muudatusettepanekute üle hiljemalt 41. nädala lõpuks (oktoobri keskpaik);

5.  kolmepoolne kohtumine korraldatakse 18. oktoobri hommikul enne Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist;

6.  Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval lugemisel toimub hääletamine 43. nädalal (22.–25. oktoobri täiskogu osaistungjärk);

7.  lepitusperiood algab 30. oktoobril. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c kohaselt lõpeb lepituseks ettenähtud aeg 19. novembril 2018;

8.  lepituskomitee koosolekud toimuvad 7. novembri hommikul Euroopa Parlamendis ja 16. novembril nõukogus ning vajadusel võib lepituskomitee uuesti kokku tulla; lepituskomitee koosolekud valmistatakse ette kolmepoolsetel kohtumistel. Kolmepoolne kohtumine on kavas 7. novembri hommikul. Täiendavad kolmepoolsed kohtumised võib kokku kutsuda 21‑päevase lepitusperioodi jooksul, sealhulgas võimaluse korral 14. novembril (Strasbourg).

B.  Lepituskomitee tegevuse üksikasjad on esitatud eespool nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe lisa E osas.

Viimane päevakajastamine: 7. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika