Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2689(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0442/2018

Esitatud tekstid :

B8-0442/2018

Arutelud :

PV 01/10/2018 - 18
CRE 01/10/2018 - 18

Hääletused :

PV 03/10/2018 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0372

Vastuvõetud tekstid
PDF 127kWORD 55k
Kolmapäev, 3. oktoober 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid: IFRS 17 (kindlustuslepingud)
P8_TA(2018)0372B8-0442/2018

Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioon rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 17 (kindlustuslepingud) (2018/2689(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta,(1)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ,(2)

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta,(3)

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II),(4)

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II),(5)

–  võttes arvesse rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 17 (kindlustuslepingud), mille andis 18. mail 2017 välja Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB),

–  võttes arvesse Philippe Maystadti 2013. aasta oktoobri aruannet „Should IFRS standards be more European?“ („Kas IFRS‑standardid peaksid olema euroopalikumad?“),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamise ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kohta,(6)

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9,(7)

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2018. aasta konsulteerimisdokumenti „Fitness check on the EU framework for public reporting by companies“ („ Äriühingute avaliku aruandluse ELi raamistiku toimivuskontroll“),

–  võttes arvesse, et komisjon taotles 27. oktoobril 2017 Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmalt (EFRAG) nõuannet IFRS 17 kinnitamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) arvamust ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) arvamuskirja IASB avalikult arutatava ja kindlustuslepinguid puudutava eelnõu kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2017. aasta aruannet IFRSi sihtasutuse, EFRAGi ja PIOB tegevuse kohta 2016. aastal (COM(2017)0684),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) 2017. aasta juuli aruannet „Financial stability implications of IFRS 9“ („IFRS 9 mõju finantsstabiilsusele“),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2017. aasta oktoobri aruannet „Is Growth at Risk?“ („Kas majanduskasv on ohus?“) ülemaailmse finantsstabiilsuse kohta,

–  võttes arvesse finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) 17. juuli 2017. aasta pressiteadet IFRS 17 kohta,

–  võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimakokkulepet,

–  võttes arvesse FSB 2017. aasta juuni aruannet „Recommendations of the Task Force on Climate-related Financial Disclosure“ („Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitused“),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2018. aasta teatist „Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (COM(2018)0097),

–  võttes arvesse ELi jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma 31. jaanuari 2018. aasta lõpparuannet „Financing a Sustainable European Economy“ („Euroopa jätkusuutliku majanduse rahastamine“),

–  võttes arvesse EFRAGi teabedokumente IFRS 17 kohta, milles käsitletakse lepinguliste teenuste marginaali avalikustamist, üleminekunõudeid ja agregeerimise taset puudutavaid nõudeid,

–  võttes arvesse IFRS 17 üle peetud arvamuste vahetust, kus osalesid IASB esimees Hans Hoogervorst, IFRSi sihtasutuse järelevalvenõukogu esimees Michel Prada ning EFRAGi juhatuse esimees Jean‑Paul Gauzès,

–  võttes arvesse 2016. aasta jaanuaris majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks läbi viidud uuringut „Changes to Accounting and Solvency Rules: The (possible) Impact on Insurance and Pensions“ („Raamatupidamist ja maksevõimet käsitlevate eeskirjade muutmise (võimalik) mõju kindlustusele ja pensionidele“),(8)

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 18. mail 2017 andis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) kindlustuslepingute kohta välja uue rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 17; arvestades, et kui EL selle heaks kiidab, jõustub IFRS 17 ELis alates 1. jaanuarist 2021 ning sellega asendatakse ajutine standard IFRS 4; arvestades, et IFRS 17 on kolmas oluline raamatupidamisstandard, mille IASB on välja andnud (eelmised olid IFRS 16 (Rendiarvestus) ja IFRS 9 (Finantsinstrumendid)); arvestades, et IFRS 4 muutmisega lahendati IFRS 17 ja IFRS 9 kohaldamiskuupäevade ebakõla probleem;

B.  arvestades, et IFRS 4 pidi olema ajutine standard, kuid see võimaldab kasutada mitmesuguseid riiklikke raamatupidamisstandardeid ja -tavasid; arvestades, et kindlustuste arvepidamise, sh kohustuste mõõtmise ning tulu ja kasumi kajastamise valdkonnas on praegu kasutusel palju erinevaid lahendusi;

C.  arvestades, et IFRS 17 aitab mitmesugustes valdkondades kindlustuslepinguid puudutavaid raamatupidamiseeskirju ühtlustada ning selle eesmärk on tagada realistlikumad kirjeldused ja finantsaruannete parem võrreldavus kindlustussektoris;

D.  arvestades, et 2017. aasta oktoobri aruandes ülemaailmse finantsstabiilsuse kohta nõudis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) elukindlustust puudutava õigusraamistiku täiustamist, et muuta aruandlus läbipaistvamaks ja sektor vastupidavamaks; arvestades, et finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) on väljendanud IFRS 17‑le toetust;

E.  arvestades, et mitmesuguseid kindlustus- ja edasikindlustustooteid pakkuvate Euroopa kindlustusettevõtjate ärimudelid, aga ka investeerimis- ja vastutusstruktuurid on erinevad; arvestades, et kindlustusettevõtjad on tähtsad institutsioonilised investeerijad ja seega olulised pikaajalised investorid;

F.  arvestades, et komisjon viib läbi äriühingute avaliku aruandluse ELi raamistiku toimivuskontrolli ning on selle raames uurinud IFRS 17 võimalikku koosmõju kindlustuse arvepidamise direktiiviga ja direktiiviga Solventsus II;

G.  arvestades, et EFRAG koostab praegu IFRS 17 kohta kinnitamist käsitlevat nõuannet ning selleks viiakse samuti läbi üksikasjalik mõjuhindamine; arvestades, et EFRAGi teabedokumentides on tuvastatud vastuolud agregeerimise taseme, lepinguliste teenuste marginaali, edasikindlustuse, üleminekunõuete ja tegevusmõju küsimustes;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon viib samuti läbi IFRS 17 põhjaliku kontrolli;

1.  märgib, et IFRS 17 tähendab kindlustuslepingute arvepidamise põhjalikku muutmist, kuid sellega kaasneb parem järjepidevus ja suurem läbipaistvus ning samuti püütakse sellega parandada võrreldavust;

2.  märgib, et IFRS 17 rakendamiseks on vaja teha suuri ja märkimisväärseid jõupingutusi ja kulutusi, muu hulgas kindlustusvaldkonna VKEdel, ning see annab tunnistust uue standardi keerukusest; märgib, et standardi rakendamiseks tehakse juba ettevalmistusi ning et IASB pakub selles valdkonnas tuge, muu hulgas on ta loonud IFRS 17‑le ülemineku tugirühma;

3.  märgib, et tunneb muret üldiste kindlustuslepingute pärast, sh selle pärast, et IFRS 17 tõttu võib avalikustamise kvaliteet kannatada, standardi rakendamise eeldatavad kulud võivad põhjendamatult kasvada ning aruandlus võib muutuda tunduvalt keerukamaks; palub, et EFRAG peaks silmas meetme hinnangulist kulu ja hindaks, ega see ei takista üldiste kindlustuslepingute finantsmõju mõistmist;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et IFRS 17 üks eesmärk on anda aktsionäridele kindlustuslepingute kohustiste hindamise kaudu asjakohast teavet; märgib, et see on äärmiselt keeruline protsess, mis võib finantsraskusi võimendada;

5.  võtab teadmiseks EFRAGi tegevuse kinnitamist käsitleva nõuande koostamisel, eelkõige seoses tuvastatud probleemidega, sh agregeerimise taseme, lepinguliste teenuste marginaali, edasikindlustuse, üleminekunõuete ja tegevusmõju asjus; märgib, et lõplik kinnitamist käsitlev nõuanne esitatakse eeldatavasti 2018. aasta detsembris; soovitab selle ajakava läbi vaadata, kui reaaltingimustes tehtud katse käigus tuvastatud probleemide täielikust ulatusest ja keerukusest on ülevaade olemas; peab kiiduväärseks, et komisjon juhtis EFRAGilt nõuannet taotledes tähelepanu sellistele küsimustele nagu vajadus uurida võimalikku mõju finantsstabiilsusele, konkurentsivõimele ja kindlustusturgudele, eelkõige kindlustusvaldkonna VKEdele, ning vajadus viia läbi kulude-tulude analüüs; palub EFRAGil tagada, et kindlustuskaitse kõik peamised elemendid oleksid hõlmatud ja et seejuures ei moonutata pakutavaid sotsiaaltagatisi;

6.  rõhutab vajadust mõista täielikult põhimõttepõhist lähenemisviisi kasutava IFRS 17 ja muude ELi kindlustusettevõtjate regulatiivsete nõuete, eriti Solventsus II koostoimet, eelkõige seoses IFRS 17 rakendamise kuludega; peab siiski kahetsusväärseks, et veel ei ole välja töötatud katset, et uurida IFRS 17 võimalikke tagajärgi finantsstabiilsusele, konkurentsivõimele ja finantsturgudele; palub seetõttu komisjonil kaaluda nende mõjude ja koostoimete hindamiseks laiemate katsete, sh reaaltingimuste katse kasutamist; tunneb heameelt komisjoni käimasoleva toimivuskontrolli üle, mis käsitleb äriühingute avaliku aruandluse ELi raamistikku; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile selle kontrolli tulemuste kohta aru ja võtaks neid kinnitamismenetluses nõuetekohaselt arvesse; võtab teadmiseks Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) väljendatud mure, et IFRS 17 võimaldab sarnaste tehingute puhul erinevat raamatupidamiskäsitlust olenevalt emitendi tegevusharust; palub EFRAGil teha EBAga tihedat koostööd, et hinnata, kas see mure on IFRS 17 lõplike nõuete kontekstis endiselt asjakohane ja kas sarnase majandusliku sisuga tehinguid käsitletakse IFRS 17 alusel järjekindlalt;

7.  võtab teadmiseks mure, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) väljendas oma vastuses IASB 2013. aasta taotlusele, milles paluti arvamust seoses avalikult arutatava eelnõuga kindlustuslepingute kohta, ning märgib, et mure puudutab diskontomäära muutuste mõju esitamist osaliselt „muu koondkasumi (OCI)“ all ja osaliselt kasumis või kahjumis, mis võib muuta finantsaruanded liiga keeruliseks ja seega kahjustada sarnaste tunnustega lepingute võrreldavust; palub seepärast EFRAGil teha tihedat koostööd ESMAga ja arvestada seda muret, juhul kui see on endiselt asjakohane, kinnitamist käsitleva nõuande koostamisel IFRS 17 lõplike nõuete osana ning otsustada, kas IFRS 17 vastab kinnitamise arusaadavuse kriteeriumile; võtab teadmiseks mured, mida ESMA väljendas oma 2013. aasta arvamuskirjas toona kavandatud nõuete kohta seoses sellega, et IFRS 17 ei pruugi olla tulude esitamise seisukohast piisavalt selge ning et diskontomäära määramine ja riskiga kohandamine võib takistada tõhusat jõustamist; palub seepärast EFRAGil teha tihedat koostööd ESMAga ja arvestada neid muresid, juhul kui need on endiselt asjakohased, kinnitamist käsitleva nõuande koostamisel IFRS 17 lõplike nõuete osana; võtab teadmiseks EBA mure seoses sellega, IFRS 17 võimaldab kindlustusettevõtjatel määrata diskontomäära, kasutades kas ülalt-alla või alt-üles lähenemisviisi; palub seepärast EFRAGil teha tihedat koostööd EBAga ja arvestada neid muresid, juhul kui need on endiselt asjakohased, kinnitamist käsitleva nõuande koostamisel IFRS 17 lõplike nõuete osana, eelkõige seoses sellega, kas see võimalus võib kohaldamisel märkimisväärselt suurendada kaalutlusõigust ja ebajärjekindlust, mis võib kaasa tuua finantsteabe halvema võrreldavuse ja subjektiivse tulude haldamise; tunneb heameelt IASB diskontomäärasid käsitleva teadusprojekti üle ning innustab IASBd välja töötama ühtset ja terviklikku lähenemisviisi diskontomäärade hindamiseks ja kohaldamiseks;

8.  palub komisjonil ja EFRAGil võtta IFRS 17 kinnitamisel arvesse soovitusi, mis on esitatud parlamendi 7. juuni 2016. aasta resolutsioonis rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite hindamise kohta ja 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis IFRS 9 kohta, eelkõige seoses uute standardite mõjuga finantsstabiilsusele ja pikaajalistele investeeringutele ELis, aga ka seoses riskidega, mis tulenevad sellest, et raamatupidamissätted kipuvad avaldama protsüklilist mõju ja/või tekitama suuremat volatiilsust, eelkõige kuna IFRS 17 nihutab fookuse ajaloolistelt kuludelt praegustele väärtustele; tuletab sellega seoses meelde Maystadti soovitusi „avaliku hüve“ kriteeriumi laiendamise kohta – nimelt et raamatupidamisstandardid ei tohiks ohustada ELi finantsstabiilsust ega takistada selle majandusarengut; palub komisjonil konkreetselt uurida, kas teatud liikmesriikide tava kasutada tulude jaotamisel IFRSi, rakendamata filtreid realiseerimata kasumi suhtes, on kooskõlas kapitali säilitamise direktiiviga;

9.  märgib, et IFRS 17 ja IFRS 9 heakskiitmise järel mõjutab kindlustusandjate raamatupidamist finantsaruandlusstandardite kaks olulist muudatust; märgib eelkõige, et väärtuse muutused esinevad nüüd nii kindlustusandjate bilansi varade kui ka kohustuste poolel, kuna investeerimisvara on hinnatud turuhinnas ja kindlustuslepingute väärtus hõlmab tulevikku suunatud netorahavoogude prognoose; palub EFRAGil hinnata potentsiaalset koostoimet ning võimalikke vastuolusid IFRS 9 ja IFRS 17 vahel;

10.  märgib, et IFRS 17 ja IFRS 9 erandid võimaldavad IFRS 15 rakendamist asjaomaste lepingute suhtes; palub EFRAGil hinnata, kas see on asjakohane;

11.  palub komisjonil ja EFRAGil võtta arvesse agregeerimise tasemega seotud muresid, sealhulgas nõudeid äritegevuse juhtimisele ning lepingute rühmitamist aastate kaupa, mis võib takistada selge pildi saamist äritegevuse juhtimisest;

12.  palub komisjonil ja EFRAGil käsitleda agregeerimise tasemega seotud muresid ka selles küsimuses, kuivõrd portfelli jagamine kasumlikkuse kriteeriumide alusel ja aasta kaupa rühmitamine ei pruugi kajastada seda, kuidas äritegevust juhitakse, ning võib samal ajal suurendada kulusid, keerukust ja ettevõtjate halduskoormust;

13.  nõuab selgitusi üleminekunõuete teatava võimaliku negatiivse mõju kohta, eelkõige seoses tagasiulatuvate lähenemisviiside keerukuse ja sellega seotud andmete piiratud kättesaadavusega; palub komisjonil ja EFRAGil võtta arvesse võimalikke tagajärgi võrreldavusele ja andmetega seotud küsimustele, kui ühe kindlustuslepingute portfelli suhtes on vaja kohaldada mitut üleminekuperioodi lähenemisviisi;

14.  palub komisjonil ja EFRAGil kaaluda võimalikku kasu kõigile sidusrühmadele;

15.  märgib teatavaid probleeme seoses edasikindlustuslepingutega, mis kujutavad endast konkreetset kindlustusvormi; palub EFRAGil kaaluda IFRS 17 nõuete mõju edasikindlustuse raamatupidamisele, võttes arvesse nii soodustatud isikute huve kui ka edasikindlustuse pakkujate ärimudeleid;

16.  kutsub EFRAGi äsja loodud Euroopa ettevõtete aruandluslaborit üles töötama välja ettevõtete aruandluse parimad tavad, eelkõige seoses kliimaga seotud finantsandmete avaldamisega, kooskõlas selle küsimuse kohta antud tugirühma soovitustega;

17.  märgib, et IFRS 17 tegelik ulatus ja keerukus saab selgeks alles siis, kui EFRAG on mõjuhindamise lõpule viinud; palub komisjonil ja EFRAGil uurida selle hinnangu tulemuste alusel IFRS 17 praeguse rakendamise ajakava teostatavust ning kaaluda võimalikku koostoimet rakendamiskuupäevadega teistes jurisdiktsioonides;

18.  kutsub komisjoni üles jälgima koos Euroopa järelevalveasutuste, EKP, ESRB ja EGRAGiga hoolikalt IFRS 17 rakendamist ELis (juhul kui see kinnitatakse), koostama hiljemalt juuniks 2024 mõju järelhinnangu, esitama selle hinnangu Euroopa Parlamendile ning tegutsema parlamendi vastavate seisukohtade kohaselt;

19.  rõhutab, et kindlustusandjate ülesanne on teavitada investoreid IFRS 17 rakendamise võimalikest mõjudest;

20.  palub ESRB‑l luua IFRS 17 käsitleva rakkerühma;

21.  kutsub komisjoni üles tagama, et IFRS 17 (juhul kui see vastu võetakse) aitaks kaasa Euroopa avalikule hüvele, sealhulgas ELi jätkusuutlikkuse ja pikaajaliste investeeringute eesmärkidele vastavalt Pariisi kokkuleppele;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
(3) EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7.
(4) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
(5) ELT L 12, 17.1.2015, lk 1.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0248.
(7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0381.
(8) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/569996/IPOL_STU(2016)569996_EN.pdf.

Viimane päevakajastamine: 7. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika