Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 5. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430 (C(2018)01231 – 2018/2618(DEA))

P8_TA(2018)0106 B8-0187/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)01231) (edaspidi „muudetud delegeeritud määrus“),

–  võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 27. märtsi 2018. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta(1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL) nr 2015/2424, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)(2), ning mis on seejärel kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusena (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta(3),

–  võttes arvesse 18. mai 2017. aasta komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/1431, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 (Euroopa Liidu kaubamärgi kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad(4), mis sisaldab ajakohastatud viiteid määrusele (EL) 2017/1001,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 105 lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 17. aprillil 2018, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et määrus (EÜ) nr 207/2009 kodifitseeriti määrusena (EL) 2017/1001;

B.  arvestades, et delegeeritud määruses sisalduvad viited peaksid peegeldama alusakti kodifitseerimisest tulenevat artiklite uut numeratsiooni;

C.  arvestades, et 18. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1430 (millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96)(5) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ning kõnealuse delegeeritud määruse sätted tuleks koos uuendatud viidetega määrusele (EL) 2017/1001 kehtestada muudetud delegeeritud määruses;

D.  arvestades, et muudetud delegeeritud määrus ei hõlma seetõttu delegeeritud määruse (EL) 2017/1430 sisulisi muudatusi;

E.  arvestades, et muudetud delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks seda kiiresti kohaldama hakata ning tagaks muudetud delegeeritud määruse lõppsätetes sätestatud üleminekukorra toimimise järjepidevuse;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 78, 24.3.2009, lk 1. (2) ELT L 341, 24.12.2015, lk 21. (3) ELT L 154, 16.6.2017, lk 1. (4) ELT L 205, 8.8.2017, lk 39. (5) ELT L 205, 8.8.2017, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega määratakse kindlaks ajavahemik esindajate üheksandaks otseseks ja üldiseks valimiseks Euroopa Parlamenti (07162/2018 – C8‑0128/2018 – 2018/0805(CNS))

P8_TA(2018)0107 A8-0145/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (07162/2018),

–  võttes arvesse otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva akti(1) artikli 11 lõike 2 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0128/2018),

–  võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A8‑0145/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  tuletab meelde oma ettepanekut, mis on lisatud resolutsioonile valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimise kohta ja mille kohaselt Euroopa Parlamendil peaks olema õigus määrata pärast nõukoguga konsulteerimist kindlaks valimiste ajavahemik;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Akt, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 1), mida on muudetud nõukogu otsusega 93/81/Euratom, ESTÜ, EMÜ (EÜT L 33, 9.2.1993, lk 15) ja nõukogu otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1). (2) ELT C 366, 27.10.2017, lk 7. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0029.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15467/2016 – C8‑0327/2017 – 2016/0367(NLE))

P8_TA(2018)0108 A8-0110/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15467/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu eelnõu (09776/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ja artikli 212 lõikele 1, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8‑0327/2017),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni(1), mis käsitleb otsuse eelnõu,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8‑0110/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0109.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta (15467/2016 – C8‑0327/2017 – 2016/0367(NLE) – 2017/2227(INI))

P8_TA(2018)0109 A8-0119/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15467/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu eelnõu (09776/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ja artikli 212 lõikele 1 ning koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga (C8‑0327/2017),

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. septembril 2007. aastal,

–  võttes arvesse 2008. aasta oktoobris allkirjastatud ELi ja Austraalia partnerlusraamistikku, mis raamlepinguga asendatakse,

–  võttes arvesse 26. juunil 1997. aastal Luxembourgis vastu võetud ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu ja Austraalia suhete kohta,

–   võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Austraalia ja Uus‑Meremaaga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta(1) ja 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni parlamendi soovitusega nõukogule kavandatavate läbirääkimisvolituste andmiseks kaubandusläbirääkimiste pidamiseks Austraaliaga(2),

–   võttes arvesse komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ja Austraalia peaministri Malcolm Turnbulli 15. novembril 2015. aastal tehtud ühisavaldust,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Austraalia välisministri 22. aprillil 2015. aastal tehtud ühisavaldust ELi ja Austraalia partnerluse tihendamise kohta,

–  võttes arvesse 2015. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist lepingut, millega kehtestatakse raamistik Austraalia osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides(3),

–   võttes arvesse Austraalia ja Euroopa Liidu vahelist 2014. aasta detsembris sõlmitud halduskokkulepet, millega kehtestati diplomaatilise suhtluse tegevuskava,

–  võttes arvesse 1998. aastal sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelist lepingut vastavushindamise, sertifikaatide ja märgiste vastastikuse tunnustamise kohta(4) ning Euroopa Liidu ja Austraalia vahelist 2012. aastal sõlmitud lepingut(5), millega muudeti kõnealust lepingut,

–  võttes arvesse 29. septembril 2011. aastal allkirjastatud ELi ja Austraalia vahelist broneeringuinfo lepingut(6),

–   võttes arvesse 13. jaanuaril 2010. aastal allkirjastatud Austraalia ja Euroopa Liidu vahelist salastatud teabe turvalisust käsitlevat kokkulepet(7),

–  võttes arvesse 1994. aastal allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut(8),

–  võttes arvesse 4.–5. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud 38. ELi ja Austraalia parlamentidevahelist kohtumist,

–   võttes arvesse 2017. aasta juunis Sydneys toimunud esimest ELi ja Austraalia juhtimisfoorumit, mis tõi kokku juhtivad poliitikud ja ettevõtjad, akadeemilise ringkonna liikmed, meedia ja kodanikuühiskonna,

–   võttes arvesse Austraalia valitsuse 2017. aasta novembris avaldatud välispoliitika valget raamatut, kus kirjeldatakse Austraalia prioriteete ja probleeme välispoliitika valdkonnas ning rõhutatakse India ja Vaikse ookeani piirkonna esmatähtsust Austraalia jaoks,

–   võttes arvesse asjaolu, et kõnealuses välispoliitika valges raamatus rõhutatakse USA ja Hiina keskset tähtsust India ja Vaikse ookeani piirkonnas ja Austraalia välispoliitikas, samas mainitakse Austraalia suhete tähtsust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega,

–   võttes arvesse Austraalia valitsuse 2017. aasta detsembris avaldatud 2017. aasta kliimamuutustealase poliitika ülevaadet,

–   võttes arvesse Austraalia valitsuse dokumenti „Australian climate change science: a national framework“, mis avaldati 2009. aastal,

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu(9),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0119/2018),

A.  arvestades, et EL ja Austraalia sõlmisid 7. augustil 2017. aastal raamlepingu; arvestades, et Austraalia ja ELi ja selle liikmesriikide vahelised lähedased ja tugevad suhted on kaugeleulatuvate ajalooliste juurtega ja põhinevad ühistel väärtustel ja põhimõtetel, nagu demokraatia, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, õigusriigi (sealhulgas rahvusvahelise õiguse) põhimõtted ning rahu ja julgeolek; arvestades, et inimestevahelised sidemed on sügavad ja pikaajalised;

B.  arvestades, et 2017. aastal tähistasid EL ja Austraalia 55 aastat koostööd ja diplomaatilisi suhteid; arvestades, et see suhe on mõne viimase aasta jooksul taas dünaamilisust kogunud; arvestades, et kõigil liikmesriikidel on Austraaliaga diplomaatilised suhted ja 25 liikmesriigil on Canberras saatkond;

C.  arvestades, et Austraalia valitsuse välispoliitika valges raamatus on märgitud, et „tugev Euroopa Liit on Austraalia huvide jaoks jätkuvalt elulise tähtsusega ja üha olulisem partner eeskirjadel põhineva rahvusvahelise korra kaitsmisel ja edendamisel“; arvestades, et valges raamatus rõhutatakse vajadust tiheda koostöö järele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega „selliste probleemidega tegelemisel nagu terrorism, massihävitusrelvade levik, kestlik areng ja inimõigused“;

D.  arvestades, et EL ja Austraalia teevad koostööd ja on dialoogis Kagu‑Aasia riikidega, sealhulgas Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), ASEANi piirkondliku foorumi, Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) ja Ida‑Aasia tippkohtumise raames; arvestades, et Austraalia on Vaikse ookeani saarte foorumi asutajaliige ning strateegilises partnerluses ASEANiga; arvestades, et Austraalia korraldas 17.–18. märtsil 2018. aastal ASEANi ja Austraalia eritippkohtumise;

E.  arvestades, et EL peaks ülemaailmsel areenil tegutsejana veelgi tugevdama oma kohalolekut ulatuslikus ja dünaamilises Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus Austraalia on ELi loomulikuks partneriks ja ka ise oluliseks osalejaks; arvestades, et stabiilne, rahumeelne ja reeglitel põhinev Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, mis on kooskõlas ELi põhimõtete ja standarditega, on kasulik ELi enda julgeolekule ja huvidele;

F.  arvestades, et ELi ja Austraalia seisukohad välispoliitika küsimustes, näiteks seoses Ukraina, Venemaa, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Lähis‑Idaga, on omavahel selgelt kooskõlas;

G.  arvestades, et Austraalial on tihedad poliitilised, julgeoleku- ja kaitsealased sidemed USAga, mis ühilduvad Austraalia tugevnevate sidemetega Hiinaga, millega kehtib laiaulatuslik strateegiline partnerlus;

H.  arvestades, et 2016. aastal oli EL Austraalia tähtsuselt teine kaubanduspartner – impordi lähtekohtadest teine (19,3 %) ja ekspordi sihtkohtadest tähtsuselt kolmas (10,3 %) – ning et mõlema osapoole majandushuvid on laiaulatuslikud; arvestades, et 2015. aastal ulatus ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Austraalias 117,7 miljardi euroni ja Austraalia otseinvesteeringute maht ELis oli 21,7 miljardit eurot;

I.  arvestades, et Austraalia on tugevalt vabakaubandusele pühendunud ja on sõlminud kahepoolsed vabakaubanduslepingud oluliste riikidega Ida‑Aasias (Hiina, Jaapan, Lõuna‑Korea, Singapur, Malaisia ja Tai, samuti piirkondliku lepingu ASEANiga) ning Uus‑Meremaa, Tšiili, Ameerika Ühendriikide ja Peruuga, samuti PACER Plus lepingu Vaikse ookeani saartega;

J.  arvestades, et 23. jaanuaril 2018 teatasid Austraalia ja veel kümme Vaikse ookeaniga piirnevat riiki, et nad on jõudnud kokkuleppele Vaikse ookeani ülese kaubanduslepingu, nn laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu (CPTPP) osas, mis plaanitakse allkirjastada 8. märtsil 2018 Tšiilis; arvestades, et Austraalia peab praegu läbirääkimisi suure arvu kaubanduslepingute osas, sealhulgas piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) üle, mis käivitati ASEANi tippkohtumisel 2012. aastal;

K.  arvestades, et Austraalia kui riik, mis osaleb rahvusvahelises ülemaailmses juhtimises, on viiel korral olnud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige ja G20 aktiivne liige alates selle asutamisest, juhtides selle tippkohtumist 2014. aastal Brisbane’is väga heas koostöös ELiga; arvestades, et Austraalia valiti hiljuti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks;

L.  arvestades, et Austraalia väed on liitunud ülemaailmse Daeshi‑vastase koalitsiooniga Iraagis ja Süürias; arvestades, et rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse Afganistanis eraldas Austraalia NATOsse mittekuuluvatest riikidest enim sõdureid;

M.  arvestades, et Austraalia on osalenud mitmetel ÜRO toetusega rahuvalvemissioonidel kolmel kontinendil ning Paapua Uus‑Guineas ja Saalomoni Saartel;

N.  arvestades, et 2014. aastal toetas Austraalia esmakordselt ELi juhitud kriisiohjamismissiooni, EUCAP Nestorit Aafrika Sarve piirkonnas; arvestades, et Austraalia merevägi viib ühendatud merejõudude osana läbi piraatluse- ja terrorismivastaseid operatsioone Aafrika Sarve piirkonnas ja India ookeani lääneosas;

O.  arvestades, et Austraalia kodanikud nii Austraalias kui ka väljaspool oma koduriiki on kogenud radikaalse islamistliku taustaga terrorirünnakuid; arvestades, et nii EL kui ka Austraalia teevad terrorismivastase võitluse alast koostööd, sealhulgas vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel, jõupingutuste tegemisel terroriorganisatsioonide rahastamise peatamiseks ning konkreetsete suutlikkuse suurendamise projektide koordineerimisel;

P.  arvestades, et Jakarta Õiguskaitsealase Koostöö Keskus (JCLEC), mis on Austraalia ja Indoneesia ühisalgatus, töötab selle nimel, et suurendada Kagu‑Aasia õiguskaitseasutuste oskusteavet terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, ning see asutus on saanud ka ELi rahalist toetust;

Q.  arvestades, et Austraalia valitsus võttis 2017. aasta oktoobris kasutusele oma rahvusvahelise kübertegevuse strateegia, et tegeleda selliste küsimustega nagu digitaalkaubandus, küberkuritegevus, rahvusvaheline julgeolek ja e-valitsus;

R.  arvestades, et Austraalia on toetanud Filipiine julgeoleku edendamisel ja võitluses džihadismi vastu;

S.  arvestades, et EL ja Austraalia arutavad rändeteemasid iga-aastasel ELi ja Austraalia kõrgemate ametnike vahelisel rände-, varjupaiga- ja mitmekesisusdialoogil; arvestades, et Austraalia on inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja nendega seotud rahvusvahelise kuritegevuse vastase Bali protsessi kaaseesistuja;

T.  arvestades, et Austraalias on väga kõrge sissetulek elaniku kohta ning tal on avatud, demokraatlik ja multikultuurne ühiskond; arvestades, et iga neljas Austraalia kodanik on sündinud välismaal, ning pärast 1945. aastat on sinna alaliselt ümber asunud ligikaudu seitse miljonit rändajat, kellest paljud on pärit Euroopast; arvestades, et India ookeani ja Vaikse ookeani lõunaosa vahel suurt ala hõlmava Austraalia geograafiline olukord on eriline;

U.  arvestades, et Austraalia ja EL kinnitavad raamlepingus veel kord endale võetud kohustust teha koostööd kliimamuutuste valdkonnas; arvestades, et 2017. aasta kliimamuutustealase poliitika ülevaates kinnitati Austraalia pühendumist selle ohu vastasele võitlusele;

V.  arvestades, et Austraalia seisab silmitsi kliimamuutustest põhjustatud märkimisväärse keskkonna- ja majandusliku mõjuga paljudes valdkondades, sealhulgas veega kindlustatus, põllumajandus, rannikuäärsed kogukonnad ja taristu;

W.  arvestades, et Austraalia, kes on OECD arenguabikomitee (DAC) liige, on eriti pühendunud hea valitsemistava ja majanduskasvu edendamisele Paapua Uus‑Guineas, Indoneesias, Ida‑Timoris ning teistel Vaikse ookeani saartel ja Aasia riikides, kus peamiste rahastajate hulka kuuluvad ka EL ja selle liikmesriigid;

X.  arvestades, et Austraalia valitsus investeerib sellistesse programmidesse nagu Austraalia kliimamuutuste alaste teadusuuringute programm ning teadusuuringute programm, milles käsitletakse kliimamuutuste mõju loodusvarade haldamisele ja sellega kohanemisele, mis peaksid aitama otsuste langetajatel mõista ja hallata tõenäoliste kliimamuutuse mõju;

Y.  arvestades, et Austraalia on loonud riikliku raamistiku ja kõrgetasemelise koordineerimisrühma, et töötada välja tegevuskava kliimamuutuse alase teadustöö rakendamiseks, mis pakub kooskõlastatud lähenemisviisi selle probleemi lahendamiseks üle kogu riigi asuvates kogukondades;

Z.  arvestades, et 10. novembril 2016 ratifitseeris Austraalia Pariisi kokkuleppe ja Kyoto protokolli Doha muudatuse, tugevdades oma pühendumust võidelda kliimamuutuse vastu, ning on välja töötanud terve rea poliitikameetmeid, et vähendada riigisisest heidet ning toetada ülemaailmset tegevust;

AA.  arvestades, et Austraalia valitsuse kliimamuutuste alane kava hõlmab eesmärki vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 2000. aasta tasemega võrreldes 5 % võrra ning 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 26–28 % võrra, samuti plaani kahekordistada 2020. aastaks riigi taastuvenergia tootmise võimsust;

AB.  arvestades, et Austraalia valitsusel on olnud juhtiv roll Vaikse Ookeani piirkonna meteoroloogiateenistuse ja piirkondlike organisatsioonide toetamisel, et teha kättesaadavaks varajase hoiatamise süsteemid kliima ja ilmastiku kohta;

1.  väljendab heameelt raamlepingu sõlmimise üle, mis annab õiguslikult siduva instrumendi selleks, et süvendada ja tugevdada ELi ja Austraalia kahepoolseid suhteid ja suurendada koostööd sellistes valdkondades nagu välispoliitika ja julgeolekuküsimused, inimõigused ja õigusriigi põhimõtted, ülemaailmne areng ja humanitaarabi, majandus- ja kaubandusküsimused, õigus, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja kultuur, põllumajandus, merendus ja kalandus, samuti seistes silmitsi selliste ülemaailmsete probleemidega nagu kliimamuutused, ränne, rahvatervis, terrorismivastane võitlus ja massihävitusrelvade levik;

2.  rõhutab, et EL ja Austraalia on tugevad ja sarnaste seisukohtadega partnerid, kelle vahel on sügavaleulatuvad kahepoolsed suhted ning kes jagavad väärtusi ja demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamise põhimõtteid, kelle vahel on üha tugevamad poliitilised ja majanduslikud sidemed ning kellel on tihedad ja aktiivsed kultuurilised, akadeemilised ja inimestevahelised kontaktid;

3.  tõstab esile ELi ja Austraalia kui sama maailmavaatega partnerite vahelise kahe- ja mitmepoolse koostöö erilist väärtust piirkondlike ja ülemaailmsete probleemidega tegelemisel; rõhutab ELi ja Austraalia ühise tegutsemise eeliseid ÜROs ja WTOs ning sellistes instantsides, nagu G20, et praeguses keerulises, muutuvas ja ebakindlas maailmas säilitada ja tugevdada koostööl ja reeglitel põhinevat ülemaailmset korda;

4.  tunnustab raamlepingu alusel ühiskomitee loomist lepingu tõhusa rakendamise edendamiseks ning ELi ja Austraalia vaheliste suhete üldise kooskõlastatuse tagamiseks;

5.  toetab eelseisvat läbirääkimiste käivitamist ELi ja Austraalia vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis tuleb läbi viia vastastikkuse põhimõtet, läbipaistvust, vastutust ja mõlemapoolset kasu silmas pidades, võttes arvesse teatavate toodete, näiteks põllumajandustoodete tundlikkust, kuna Austraalia on suur põllumajandustoodete eksportija; julgustab mõlemat partnerit püüdlema kõrgete eesmärkide poole teenuste valdkonnas; rõhutab, et EL peaks läbirääkimistel arvesse võtma väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) vajadusi ja soove ning mitte vähendama keskkonna-, sotsiaal- ja tööstandardeid; juhib tähelepanu nende läbirääkimiste õigeaegsele käivitamisele, arvestades, et Austraalia on juba sõlminud mitmeid vabakaubanduslepinguid oluliste riikidega Ida-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning on selliseid lepinguid sõlmimas ka teiste asjakohaste riikidega;

6.  rõhutab Austraalia aktiivset osalemist ELi kõrgharidusalastes koostööprogrammides ELi ja Austraalia kahepoolse haridusprogrammi kaudu ning toob positiivse asjaoluna välja, et alates 2015. aastast on Austraalia ülikoolidel olnud võimalik sõlmida liikuvuslepinguid programmi „Erasmus+“ raames; märgib, et seda koostööd tuleks veelgi tugevdada, et suurendada vastastikust kasu üliõpilastele ja teadlastele ning pakkuda neile võimalusi mitmekultuuriliste ja innovaatiliste oskuste omandamiseks;

7.  tuletab meelde, et ELi ja Austraalia partnerlus on tähtis ka teadusuuringute ja innovatsiooni alases koostöös, mis aitab kaasa kestlikule majandusarengule ja teadmusühiskonna edasisele ülesehitamisele;

8.  avaldab Austraaliale tunnustust toetuse eest ning oma sanktsioonide kooskõlla viimise eest ELiga pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ja Venemaa sõjaväelist sekkumist Ida‑Ukrainas;

9.  peab tervitatavaks Austraalia toetust sihipärastele rahvusvahelistele sanktsioonidele füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu, kes vastutavad sõjalise agressiooni, terrorismi ja inimõiguste rikkumiste eest, sealhulgas vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas ja okupeeritud Krimmis;

10.  tunnustab Austraalia riiklikku hindamiskeskust (Office of National Assessments) tema toetuse eest rahvusvahelise, poliitilise, strateegilise ja majandusanalüüsi pakkumisel ning koostöö eest rahvusvaheliste partneritega ühist huvi pakkuvatele küsimustele vastuste leidmisel;

11.  tunnistab Austraalia otsustavat rolli ühenduses Five Eyes Intelligence Community ja tema toetust nii ELi liikmesriikide kui ka Atlandi-üleste partnerite julgeolekule, peab kiiduväärseks Austraalia operatiivkoostöö kokkulepet Europoliga ning rõhutab edasist võimalust laiendada luureandmete jagamist ja operatiivkoostööd Austraalia valitsusega;

12.  tunnistab Austraalia rolli ÜRO Julgeolekunõukogu 2014. aasta resolutsioonide toetamisel, mis käsitlesid lennu MH17 allatulistamise hukkamõistmist ja Süüria keemiarelvade hävitamist; tunnustab Austraalia olulist panust Julgeolekunõukogu pingutustesse parandada humanitaarolukorda Süürias ning julgeolekualase ülemineku juhtimisse Afganistanis ja inimõiguste olukorra küsimusega tegelemisse Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis;

13.  väljendab heameelt mõlema partneri jõulise pühendumise üle terrorismivastase võitluse alasele koostööle raamlepingus sätestatud viisil; rõhutab üha tihedama kahepoolse koostöö olulisust välisvõitlejaid puudutava teabevahetuse ja nende tagasipöördumise valdkonnas; julgustab mõlemat partnerit jätkama ÜRO terrorismivastase võitluse strateegia nelja samba tõhusa rakendamise kindlustamist; tunnustab Austraalia rolli ülemaailmses Daeshi‑vastases koalitsioonis ja Austraalia tehtud märkimisväärset tööd rahvusvahelise terrorismi vastases võitluses Kagu-Aasias;

14.  rõhutab Austraalia rahvusvahelisi algatusi kübervaldkonnas ning tunnustab asjaolu, et raamlepingu kohaselt teevad mõlemad partnerid koostööd küberjulgeoleku valdkonnas, sealhulgas küberkuritegevuse vastases võitluses;

15.  nõuab meetmeid terrorismivastase koostöö edendamiseks ühisõppuste korraldamise kaudu, milles osaleksid ühelt poolt liikmesriikide hädaolukordadele reageerimise rühmad ja ELi ametid, nt Europol ja Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ECTC), ning teiselt poolt Austraalia riikliku julgeolekustruktuuri võtmetähtsusega elemendid, nt Austraalia Julgeolekualase Teabe Organisatsioon (Australian Security Intelligence Organization (ASIO)), Austraalia kaitsejõud (ADF) ja Austraalia föderaalpolitsei;

16.  väljendab heameelt raamlepingus ette nähtud kohustuse üle asuda intensiivistama ELi ja Austraalia vahelist dialoogi ja koostööd rände ja varjupaiga küsimustes; rõhutab, et ülemaailmse liikuvuse kõrge tase nõuab terviklikku ja mitmepoolset lähenemist, mis põhineks rahvusvahelisel koostööl ja jagatud vastutusel; väljendab heameelt asjaolu üle, et mõlemad partnerid annavad oma proaktiivse panuse käimasolevatesse läbirääkimistesse nii ÜRO ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe kui ka üleilmse pagulasi käsitleva kokkuleppe üle;

17.  rõhutab piirkondlike koostööraamistike – näiteks Bali protsessi – tähtsust päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega, et päästa elusid, hävitada smugeldajate võrgustikke ja hallata rände- ja pagulaste voogusid; peab tervitatavaks Austraalia kindlat pühendumist koostööle ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga pagulaste ümberasustamisel ja selle ülemaailmse humanitaarabi rahastamise suurendamisel; julgustab Austraaliat jätkuvalt aitama kaasa positiivse lahenduse leidmisel Paapua Uus-Guineas ja Naurus kinnipeetavate varjupaigataotlejate ja rändajate olukorrale;

18.  peab tervitatavaks mõlema partneri võetud kohustust veelgi tugevdada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitset ja edendamist, sealhulgas mitmepoolsetel foorumitel ja kolmandate partneritega, nagu on ette nähtud raamlepingus; väljendab rahulolu Austraalia valimise üle ÜRO Inimõiguste Nõukogusse aastateks 2018–2020; rõhutab Austraalia poolt 2008. aastal strateegia „Closing the Gap“ („Lõhe ületamine“) algatamist põlisrahvaste ebasoodsa olukorraga tegelemiseks, näiteks seoses erinevustega eeldatavas elueas ja muu ebavõrdsusega; rõhutab, et mõlemad peamised parteid toetavad kõnealust strateegiat, ning et peaminister esitab Austraalia parlamendile iga-aastase arenguaruande; rõhutab asjaolu, et Austraalia valitsus teeb koostööd oma osariikide ja territooriumide ning põlisrahvaste ja Torrese väina saarte elanikega, et värskendada „Closing the Gap“ („Lõhe ületamine“) strateegiat;

19.  kordab, et kliimamuutustevastane võitlus nõuab kogu rahvusvahelise üldsuse toetust; väljendab heameelt selle üle, et Austraalia ratifitseeris Pariisi kokkuleppe ning et raamlepingus on võetud kohustus suurendada koostööd ja välispoliitilisi jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks; võtab teadmiseks Austraalia eesmärgi vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 26–28 % võrra võrreldes 2005. aasta tasemega, mida kinnitati ka 2017. aasta kliimamuutustealase poliitika ülevaates; toob välja asjaolu, et selles ülevaates kinnitatakse endale võetud kohustust aidata teisi riike kahe- ja mitmepoolsete algatuste abil; peab tervitatavaks Austraalia jõupingutusi Vaikse ookeani piirkonnale ja haavatavas olukorras olevatele arenguriikidele rahalise toetuse andmiseks, et aidata neid kestliku majanduskasvu saavutamisel ja heite vähendamisel ning aidata neil kohaneda kliimamuutustega; rõhutab, et Austraalia on Rohelise Kliimafondi kaaseesistuja ja selle rahastaja;

20.  tuletab meelde, et Austraalia, EL ja selle liikmesriigid on olulised osalejad arengukoostöös ja humanitaarabis Vaikse ookeani piirkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et mõlemad osapooled keskenduvad oma koostöös sellistele teemadele nagu majanduskasv, hea valitsemistava ja keskkonnaalane vastupanuvõime;

21.  tuletab meelde oma muret pingete pärast Lõuna‑Hiina merel; julgustab mõlemat partnerit jätkama stabiilsuse ja meresõiduvabaduse soodustamist sellel olulisel rahvusvahelisel veeteel; avaldab tunnustust Austraalia seisukohale, mille kohaselt toetatakse rahumeelset vaidluste lahendamist vastavalt rahvusvahelisele õigusele;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Austraalia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 35, 31.1.2018, lk 136. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0419. (3) ELT L 149, 16.6.2015, lk 3. (4) EÜT L 229, 17.8.1998, lk 1. (5) ELT L 359, 29.12.2012, lk 2. (6) ELT L 186, 14.7.2012, lk 4. (7) ELT L 26, 30.1.2010, lk 31. (8) EÜT L 188, 22.7.1994, lk 18. (9) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0108.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (14494/2017 – C8-0450/2017 – 2017/0265(NLE))

P8_TA(2018)0110 A8-0131/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14494/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0450/2017),

–  võttes arvesse terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (14445/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK(1),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsust 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(3),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0131/2018),

1.  annab nõusoleku konventsiooni sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) ELT L 88, 31.3.2017, lk 6. (2) ELT L 386, 29.12.2006, lk 89. (3) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1. (4) ELT L 190, 18.7.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (14498/2017 – C8-0451/2017 – 2017/0266(NLE))

P8_TA(2018)0111 A8-0132/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14498/2017),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0451/2017),

–  võttes arvesse terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli (14447/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK(1),

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsust 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega(3),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(4),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8‑0132/2018),

1.  annab nõusoleku lisaprotokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

(1) ELT L 88, 31.3.2017, lk 6. (2) ELT L 386, 29.12.2006, lk 89. (3) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1. (4) ELT L 190, 18.7.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (COM(2015)0596 – C8‑0385/2015 – 2015/0276(COD))

P8_TA(2018)0112 A8-0029/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0596),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0385/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. veebruari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0029/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/…, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2018/852) lõplikule kujule).

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 98. (2) ELT C 17, 18.1.2017, lk 46. (3) Käesolev seisukoht asendab 14. märtsil 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0072).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (COM(2015)0593 – C8‑0383/2015 – 2015/0272(COD))

P8_TA(2018)0113 A8-0013/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0593),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0383/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. veebruari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0013/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/…, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2018/849) lõplikule kujule).

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 98. (2) ELT C 17, 18.1.2017, lk 46. (3) Käesolev seisukoht asendab 14. märtsil 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0069).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta (COM(2015)0595 – C8‑0382/2015 – 2015/0275(COD))

P8_TA(2018)0114 A8-0034/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0595),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0382/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati ja Austria Liidunõukogu poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. veebruari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0034/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/…, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2018/851) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

KOMISJONI AVALDUSED

KOMISJONI AVALDUS RINGMAJANDUSE POLIITIKARAAMISTIKU KOHTA

Komisjon on võtnud kohustuse tagada ELi ringmajanduse loomise tegevuskava(4) täielik rakendamine. Ringmajanduse suunas tehtavate edusammude jälgimiseks võttis komisjon võtnud järelevalveraamistiku(5), mis tugineb olemasolevatele ressursitõhususe ja toorainete tulemustabelitele. Komisjon juhib lisaks tähelepanu käimasolevale tööle, mis puudutab toodete ja organisatsioonide keskkonnamõju näitajat.

ELi ringmajanduse loomise tegevuskava raames võetavad meetmed aitavad samuti kaasa säästvat tarbimist ja tootmist käsitlevate liidu eesmärkide saavutamisele säästva arengu eesmärgi nr 12 kontekstis. Nii on see näiteks plasti käsitleva strateegia(6) või hiljuti muudetud ettepaneku puhul, mis käsitleb tarbekaupade seadusest tulenevat garantiid(7).

Liidu õigusraamistike vahelise kooskõla tagamisega seoses võttis komisjon hiljuti vastu teatise, milles esitatakse võimalused kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose tugevdamiseks(8). 2018. aastal uurib komisjon samuti võimalusi ja meetmeid, mille abil, kujundada ühtsemat poliitilist raamistikku ELi tootepoliitika töösuundade osas, arvestades nende panust ringmajanduse edendamisse. Kõnealuste algatuste ja nende järelmeetmete raames käsitletakse ka kõrvaltoodete kasutamist ja korduskasutuseks ettevalmistamist ning jäätmete ringlussevõttu käsitlevate õigusaktide koostoimet ja tööstussektorite omavahelist koostööd.

Kooskõlas ökodisaini tööplaaniga aastateks 2016–2019(9) kinnitab komisjon ökodisaini valdkonnas oma kindlat pühendumust tagada, et ökodisain panustab märksa suuremal määral ringmajandusse, näiteks tegeledes süstemaatilisemalt selliste materjalitõhususe küsimustega nagu vastupidavus ja ringlussevõetavus.

KOMISJONI AVALDUS JAGAMISMAJANDUST KÄSITLEVATE ALGATUSTE KOHTA

Kooskõlas ringmajanduse tegevuskavaga(10) on komisjon käivitanud mitmed jagamismajandust käsitlevad algatused. Komisjon teatas oma 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa jagamismajanduse kava käsitlevas teatises(11), et ta jätkab jagamismajanduse majanduslike ja õiguslike arengusuundumuste jälgimist, et ergutada uute ja innovatiivsete ärimudelite väljatöötamist, tagades samal ajal piisava tarbija- ja sotsiaalkaitse.

KOMISJONI AVALDUS MIKROPLASTIDE KOHTA

Hiljuti vastu võetud plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia raames(12) on komisjon esitanud integreeritud lähenemisviisi, et lahendada probleeme seoses mikroplastist, sealhulgas mikropärlitest koostisosadega. Selles keskendutakse ennetusmeetmetele ja selle eesmärk on vähendada kõigist peamistest allikatest pärit mikroplastide eraldumist, olgu siis tegemist toodetega, millesse neid on tahtlikult lisatud (näiteks isikliku hügieeni tooted ja värvid), või mis pärinevad muude toodete (nt oksüdantide toimel lagunevad plastid, rehvid, plastgraanulid ja tekstiilid) tootmisest või kasutamisest.

KOMISJONI AVALDUS JÄÄTMEANDMETE ESITAMISE KOHTA AASTAL 2020

Olme- ja pakendijäätmete uute eesmärkide suunas tehtavate edusammude jälgimist ning asjakohaseid läbivaatamisklausleid silmas pidades, eelkõige selleks, et seada toidujäätmete tekke vältimise ja vanaõli ringlussevõtuga seotud eesmärgid, rõhutab komisjon kaasseadusandjate vahel saavutatud ühise arusaama tähtsust. Vastavalt sellele tagavad liikmesriigid, et direktiivide 2008/98/EÜ (jäätmete kohta), 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta) ja 1999/31/EÜ (prügilate kohta, nagu seda on muudetud) kohaselt andmete esitamine hõlmab 2020. aastat.

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 98. (2) ELT C 17, 18.1.2017, lk 46. (3) Käesolev seisukoht asendab 14. märtsil 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0070). (4) COM(2015)0614. (5) COM(2018)0029. (6) COM(2018)0028. (7) COM(2017)0637. (8) COM(2018)0032. (9) COM(2016)0773. (10) COM(2015)0614. (11) COM(2016)0356. (12) COM(2018)0028.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (COM(2015)0594 – C8‑0384/2015 – 2015/0274(COD))

P8_TA(2018)0115 A8-0031/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0594),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0384/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. juuni 2016. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. veebruari 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A8‑0031/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/…, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2018/850) lõplikule kujule).

(1) ELT C 264, 20.7.2016, lk 98. (2) ELT C 17, 18.1.2017, lk 46. (3) Käesolev seisukoht asendab 14. märtsil 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0071).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/217/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013, nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ ning nõukogu direktiivi 94/63/EÜ keskkonnaalase aruandluse valdkonna menetlusnormide osas ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ (COM(2016)0789 – C8-0526/2016 – 2016/0394(COD))

P8_TA(2018)0116 A8-0253/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0789),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0526/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 13. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0253/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 18. aprillil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2018/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013, direktiive 94/63/EÜ ja 2009/31/EÜ ning nõukogu direktiive 86/278/EMÜ ja 87/217/EMÜ keskkonnaalase aruandluse valdkonna menetlusnormide osas ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2018/853) lõplikule kujule).

(1) ELT C 173, 31.5.2017, lk 82.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni usaldusväärsusega seotud poliitika ja eelkõige Euroopa Komisjoni peasekretäri ametisse nimetamise kohta (2018/2624(RSP))

P8_TA(2018)0117 B8-0214/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2018. aasta avaldust komisjoni usaldusväärsusega seotud poliitika ja eelkõige Euroopa Komisjoni peasekretäri ametisse nimetamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 25. märtsil 2018. aastal antud vastuseid eelarvekontrollikomisjoni liikmete esitatud kirjalikele küsimustele ja kõnealuse komisjoni poolt 27. märtsil 2018. aastal korraldatud kuulamisel esitatud küsimustele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, eelkõige artikleid 4, 7 ja 29,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et on äärmiselt oluline, et Euroopa Komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja toimiks kooskõlas õigusnormide sätte ja mõttega;

B.  arvestades, et usaldus Euroopa projekti ja Euroopa Liidu vastu säilib vaid juhul, kui Euroopa Liidu institutsioonid käituvad eeskuju andvalt sellistes valdkondades nagu õigusriik, läbipaistvus ja hea juhtimistava, ning kui neil on piisav sisemine kontrolli- ja tasakaalustussüsteem, et reageerida asjakohaselt, kui need aluspõhimõtted on ohus;

C.  arvestades, et vastavalt aluslepingutele on kõik ELi institutsioonid autonoomsed oma töökorralduse ja personalipoliitikaga seonduvates küsimustes, sealhulgas juhtivate avalike teenistujate valikul, lähtudes nende saavutustest, kogemustest ja usaldusväärsusest ning kooskõlas personalieeskirjade ja oma töökorraga;

D.  arvestades, et asutuseväliselt teatatud vabale ametikohale osutuvad sageli valituks sisekandidaadid, kes ei vasta sise‑eeskirjade kohaselt kandideerimise nõuetele ja pääsevad mööda tavapärasest edutamisest;

E.  arvestades, et sellistele kõrgetele ametikohtadele nagu peasekretäriks nimetamine peaks toimuma sõltumatult mis tahes muudele ametikohtadele nimetamisest, et vältida läbipaistmatuid kokkuleppeid või siseteabel põhinevaid kompromisse;

F.  arvestades, et Euroopa ombudsman uurib praegu kõnealust ametisse nimetamise menetlust ning Euroopa Parlament on veendunud, et ombudsman teavitab komisjoni ja Euroopa Parlamenti oma seisukohtadest ja võimalikest avastatud haldusomavoli juhtumitest, mille suhtes tuleb järelmeetmeid võtta;

G.  arvestades, et komisjon tunnistas puudujääke ametisse nimetamisega seotud teabevahetuses ja tõdes, et selles valdkonnas on vaja teha suuremaid pingutusi;

H.  arvestades, et personalikomiteed ELi institutsioonide töötajate valitud esindajatena on palunud läbipaistvat ametisse nimetamise menetlust kõigi juhtivate ametikohtade puhul;

1.  peab kahetsusväärseks, et menetlus uue Euroopa Komisjoni peasekretäri ametisse nimetamiseks 21. veebruaril 2018 korraldati viisil, mis tekitas üldsuses, Euroopa Parlamendi liikmete seas ja Euroopa Liidu avalikus teenistuses laialdast meelepaha ja rahulolematust; märgib, et selle menetluse tulemus ohustab mitte üksnes Euroopa Komisjoni, vaid kõigi Euroopa Liidu institutsioonide mainet; kutsub komisjoni üles tunnistama, et kõnealune menetlus ning sellega seotud kommunikatsioon meediale, Euroopa Parlamendile ja üldsusele on kahjustanud komisjoni mainet;

Faktid

2.  märgib, et:

Uue peasekretäri teenistuskäik

3.  märgib, et:

4.  juhib tähelepanu uue peasekretäri äärmiselt kiirele karjäärile: veidi rohkem kui 13 aastaga on ta edenenud palgaastmelt AD 6 palgaastmele AD 15, seejuures töötas ta kaheksa aastat eri kabinettides (pärast esimest kabinetti edutati ta palgaastmelt AD 10 palgaastmele AD 14; pärast teist kabinetti palgaastmelt AD 14 palgaastmele AD 15);

Eelmiste peasekretäride teenistuskäigud

5.  rõhutab, et komisjoni sõnul nimetati kolm eelmist peasekretäri enne peasekretäriks nimetamist kõigepealt direktori, peadirektori ja kabinetiülema ametikohale, seevastu uus peasekretär ei ole komisjoni talitustes ühelgi juhtival ametikohal töötanud; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et 21. veebruaril 2018 ei olnud ta asepeasekretäri ülesannetes ning ta on töötanud AD 15 põhiastmel vähem kui 14 kuud;

Ametisse nimetamise kord

6.  märgib, et komisjoni hinnangul viidi uus peasekretär üle teenistuse huvides personalieeskirjade artikli 7 alusel ja et vabast ametikohast ei teatatud, sest ametikohta ei peetud vabaks; märgib seega, et ükski ametnik ei saanud kandideerida, kuna menetlus korraldati ametikohal ümber määramise teel, selle asemel, et kasutada üleviimist kitsamas tähenduses ja teatada nõuetekohaselt vabast ametikohast;

7.  märgib, et komisjon kasutas sedasama personalieeskirjade artikli 7 kohast üleviimise menetlust ka kolme eelmise peasekretäri puhul (üleviimine oma ametikohal, mitte üleviimine kitsamas tähenduses); rõhutab siiski, et ühtegi eelmist peasekretäri ei määratud samal volinike kolleegiumi koosolekul järjest asepeasekretäri ja peasekretäri ametikohale; rõhutab samuti, et kõik kolm eelmist peasekretäri esitati kolleegiumile selsamal kolleegiumi koosolekul, kus nende eelkäijad viidi üle teisele ametikohale või teatati nende pensionile jäämisest;

8.  rõhutab, et ametisse nimetamise algatas Euroopa Komisjoni president kokkuleppel eelarve ja personali eest vastutava volinikuga ning pärast konsulteerimist esimese asepresidendiga (kellega konsulteeriti kandidaadi nime, kuid kindlasti mitte menetluse suhtes);

9.  tunnistab, et komisjonil ei ole tavaks viia palgaastmel AD 15 olevaid direktoreid üle peadirektori ametikohale, kuid märgib, et komisjon on seisukohal, et õiguslikult oleks kolleegium võinud otsustada viia peasekretäri ametikohale peanõuniku;

10.  tahab teada, miks kasutas komisjon erinevaid menetlusi ühe ja sellesama kandidaadi asepeasekretäri ja peasekretäri ametisse nimetamisel ühel ja selsamal kolleegiumi koosolekul;

Tuvastatud asjaolud

11.  rõhutab, et komisjoni vastused näitavad, et president ja tema kabinetiülem olid alates 2015. aastast teadlikud endise peasekretäri kavatsusest jääda pensionile varsti pärast 1. märtsi 2018 ning ta kinnitas seda kavatsust uuesti 2018. aasta alguses; rõhutab, et see teadmine oleks võimaldanud tema järglase tavapärasel viisil ametisse nimetada, kasutades selleks ühte kahest personalieeskirjadega ette nähtud avalikust menetlusest: 1) ametisse nimetamine pärast vabast ametikohast teatamist ja valikumenetlust vastavalt personalieeskirjade artiklile 29; või 2) üleviimine teenistuse huvides vastavalt personalieeskirjade artiklile 7, samuti pärast vabast ametikohast teatamist, et iga huvitatud ametnik saaks üleviimist taotleda;

12.  võtab teadmiseks komisjoni arvamuse, et vabast ametikohast teatamist ei pea personalieeskirjade kohaselt käsitlema reeglina, eelkõige peasekretäri ametikoha puhul, mis ei nõua mitte ainult erilisi kogemusi, vaid ka komisjoni presidendi ja volinike kolleegiumi usaldust;

13.  rõhutab, et valides personalieeskirjade artikli 7 kohase üleviimismenetluse äsja ametisse nimetatud asepeasekretäri ametikohal ümber määramisega peasekretäri ametikohale, ei olnud endise peasekretäri pensionile jäämise järel vaja teatada vabast ametikohast; märgib, et kuigi sedasama menetlust kasutati ka eelmiste peasekretäride ametisse nimetamisel, olid need isikud varem töötanud suure haldus- ja eelarvealase vastutusega peadirektori ametikohtadel; rõhutab siiski, et selline vabast ametkohast teatamata jätmise tava on jõudnud viimase piirini, kuivõrd see ei vasta kaasaegsetele läbipaistvusstandarditele, mida komisjon, Euroopa Parlament ja teised ELi institutsioonid peaksid järgima;

14.  võtab teadmiseks komisjonis levinud tava täita ametikohti sisemiste üleviimiste abil oma ametikohal ümber määramisega, mida kasutatakse ka kõrgemate ametikohtade puhul; tunnistades selles küsimuses küll institutsioonide suurt kaalutlusruumi, on mures, et see võib kahjustada võrdsete võimaluste põhimõtet ja parima kvalifikatsiooniga kandidaatide leidmist; kutsub kõiki liidu institutsioone üles täitma ametikohti selliste üleviimiste abil ainult sel juhul, kui sellest töötajaid nõuetekohaselt teavitatakse, ja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga, ning eelistama avatud ja läbipaistvaid menetlusi, mille eesmärk on valida kõige paremini kvalifitseeritud kandidaadid;

15.  rõhutab, et ainult president, eelarve ja personali eest vastutav volinik, esimene asepresident ning endine ja uus peasekretär teadsid enne 21. veebruari 2018. aasta volinike kolleegiumi kohtumist, et tehakse ettepanek uue peasekretäri kohese ametisse nimetamise kohta;

16.  märgib, et see menetlus tundus olevat üllatus kõigile teistele volinike kolleegiumi liikmetele ning sellega hoiti ära arutelu volinike vahel, sest uue peasekretäri ametisse nimetamine ei olnud 21. veebruari 2018. aasta volinike kolleegiumi koosoleku päevakorras;

17.  on sügavalt mures selle pärast, et uue peasekretäri selline ametisse nimetamise viis võib seada kahtluse alla sellele eelneva asepeasekretäri ametisse nimetamise menetluse, kuivõrd see menetlus ei olnud mõeldud selle ametikoha täitmiseks, vaid selleks, et võimaldada viia see ametikoht üle peasekretäri ametikohale vastavalt personalieeskirjade artiklile 7, ilma vabast ametikohast teatamata; on seisukohal, et kuigi selline menetlus võib vastata puhtalt formaalsetele nõuetele, on see siiski vastuolus personalieeskirjade mõttega ja takistab teiste sobivate töötajate kandideerimist ametikohale;

Järeldused

18.  on pettunud, et ükski volinik ei tundu olevat seadnud seda üllatavat ametisse nimetamist kahtluse alla, palunud ametisse nimetamise otsust edasi lükata ega nõudnud arutelu tulevase peasekretäri rolli üle komisjonis ja selle üle, kuidas seda rolli mõistetakse, märkides, et see punkt ei olnud päevakorras;

19.  tuletab meelde, et Euroopa institutsioonide peadirektorid vastutavad sadade töötajate eest ja suure eelarve täitmise eest eelarvevahendite käsutajatena ning on kohustatud iga eelarveaasta lõpus allkirjastama kinnitava avalduse oma iga-aastases tegevusaruandes; seab seetõttu kahtluse alla komisjoni väite, et presidendi kabinetiülema ametikohta võib pidada haldus- ja eelarvevastutuse seisukohast samaväärseks peadirektori ametikohaga, kuigi kõnealune isik ei ole sellisel ametikohal töötanud, erinevalt komisjoni eelmistest peasekretäridest; juhib tähelepanu sellele, et presidendi 1. novembri 2014. aasta siseteatis komisjonile, millega reguleeritakse komisjoni liikmete ja pressiesindaja talituse kabinettide koosseisu, ei asenda ega muuda personalieeskirju;

20.  märgib, et peasekretäri sellist kaheastmelist ametisse nimetamist võib käsitleda võimu haaramist meenutava tegevusena, mis toimus seaduse piirimail või isegi seaduse piire ületades;

21.  rõhutab parlamendi õigusteenistuse selgitusele tuginedes, et parlament ei näe siin „tõsist ja kiireloomulist olukorda“, millega põhjendada personalieeskirjade artikli 7 kohase menetluse kasutamist ilma vabast ametikohast teatamata;

Vajalikud meetmed

22.  on teadlik, et soodsa haldusakti tühistamine ei ole õiguslike piirangute tõttu üldiselt võimalik, kuid palub komisjonil siiski uuesti hinnata uue peasekretäri ametisse nimetamise menetlust, et anda teistele Euroopa avalikus teenistuses töötavatele võimalikele kandidaatidele võimalus kandideerida ja seega pakkuda suuremat kandidaatide valikut samast tegevusüksusest ja samalt palgaastmelt; kutsub komisjoni üles kasutama edaspidi avatud ja läbipaistvaid kandideerimismenetlusi;

23.  juhib tähelepanu sellele, et suurepärase ja sõltumatu, lojaalse ja motiveeritud Euroopa avaliku teenistuse säilitamiseks tuleb järgida nii personalieeskirja sätet kui ka mõtet; rõhutab, et see nõuab eelkõige, et personalieeskirjade artikleid 4, 7 ja 29 tuleb täielikult järgida, nii et „institutsioon teatab vabast ametikohast oma töötajatele pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on otsustanud, et koht tuleb täita“, ning et see läbipaistvuse nõue peab olema täidetud ka personalieeskirjade artikli 7 kohaste üleviimiste puhul, välja arvatud väga erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida tunnustab Euroopa Kohus;

24.  tuletab meelde, et ainult vabadest ametikohtadest nõuetekohase teatamise teel on võimalik tagada kõige kvalifitseeritumate kandidaatide lai ja sooliselt tasakaalustatud valik, mis võimaldab teha teadlikke ja optimaalseid ametisse nimetamise otsuseid; rõhutab, et kõik Euroopa institutsioonid ja asutused peavad vältima vabast ametikohast teatamist ainsa eesmärgiga täita ametlikku teatamise nõuet;

25.  soovitab volinike kolleegiumi otsuste tegemise protsesse ja menetlusi tugevdada, et vältida läbimõtlemata ametisse nimetamise või muid olulisi otsuseid, ning peab seetõttu vajalikuks, et kõik sellised punktid sisalduksid päevakorra projektis;

26.  palub sellega seoses kõigil Euroopa Liidu institutsioonidel ja asutustel lõpetada ametikohtade täitmine „pehme maandumise“ praktikaga, mis võib kahjustada menetlusi ja seega ka ELi usaldusväärsust; rõhutab, et poliitiline mõju ei tohi õõnestada personalieeskirjade kohaldamist; on arvamusel, et läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja võrdsete võimaluste huvides tuleks kõigist vabadest ametikohtadest teatada; rõhutab, et kui institutsioonid otsustavad siiski sellest põhimõttest kõrvale kalduda, peaksid nad seda tegema üksnes Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud kitsastes piirides;

27.  teeb ettepaneku, et töötajaid esindavate organite ametnikud osaleksid parlamendi tippjuhtide valimiskomisjonides;

28.  palub komisjonil ja kõigil teistel asjaomastel ELi institutsioonidel tühistada otsused, mille kohaselt nad peavad presidendi kabinetiülema ametikohta samaväärseks peadirektori ametikohaga ning voliniku kabinetiülema ametikohta samaväärseks direktori ametikohaga; palub komisjonil tagada, et personalieeskirjade järgmine läbivaatamine seadusandliku tavamenetluse kohaselt pakuks väärtuslikke karjäärivõimalusi nii ametnikele, kelle karjäär on kulgenud tavapärast rada, kui ka kabinetiliikmetele:

29.  kutsub komisjoni üles vaatama enne 2018. aasta lõppu läbi oma haldusmenetluse kõrgemate ametnike ametisse nimetamiseks, et tagada parimate kandidaatide valimine maksimaalse läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste tingimustes, olles sellega eeskujuks ka teistele Euroopa institutsioonidele;

30.  tunnistab, et komisjoni kodukorra artikliga 17 on peasekretärile määratud erilised juhtimisülesanded, nii et peasekretäril peaks olema ulatuslik juhtimiskogemus ja presidendi usaldus; tunneb vajadust neid eeskirju ajakohastada ja täpsustada, et tagada peasekretäri rolli erapooletus (partei)poliitilises keskkonnas; ootab sellisest ajakohastamisest teavitamist 2018. aasta septembriks;

o
o   o

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon kõigile ELi institutsioonidele.

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitlevate ÜRO ülemaailmsete kokkulepete vallas saavutatud edu kohta (2018/2642(RSP))

P8_TA(2018)0118 B8-0184/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava ja eelkõige ILO konventsiooni nr 189 (2011) koduabiliste inimväärse töö kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2016. aasta resolutsiooni A/RES/71/1 „Pagulasi ja rändajaid käsitlev New Yorgi deklaratsioon“(1),

–  võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni I lisa „Põhjalik pagulaste probleemi lahendamise raamistik“,

–  võttes arvesse New Yorgi deklaratsiooni II lisa „Eesmärgiks ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe“,

–  võttes arvesse 6. märtsi 2017. aasta laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid ning komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatist lapsrändajate kaitse kohta (COM(2017)0211),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni A/RES/71/280 turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitleva ülemaailmse kokkuleppe valitsustevaheliste läbirääkimiste korra kohta(2),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 28. aprilli 2017. aasta aruannet „Report of the Special Rapporteur on the human rights of migrants on a 2035 agenda for facilitating human mobility“ (rändajate inimõigustega tegeleva ÜRO eriraportööri aruanne inimeste liikuvuse hõlbustamise tegevuskava kohta aastani 2035)(3),

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 17. mai 2017. aasta dokumenti „Towards a global compact on refugees: a roadmap“ (pagulasi käsitleva ülemaailmse kokkuleppe suunas: tegevuskava)(4),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri António Guterresi 11. jaanuari 2018. aasta aruannet „Making migration work for all“ (rände muutmine kõigi jaoks toimivaks)(5),

–  võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti pagulasi käsitleva üleilmse kokkuleppe 31. jaanuari 2018. aasta algset kavandit(6),

–  võttes arvesse turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitleva ÜRO ülemaailmse kokkuleppe 5. veebruari 2018. aasta algset kavandit(7) ja 5. märtsi 2018. aasta algversiooni(8),

–  võttes arvesse ELi ja Aafrika Liidu 2017. aasta novembris toimunud 5. tippkohtumise Abidjani deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ ja selle 17 kestliku arengu eesmärki, mis võeti vastu 25. septembril 2015. aastal New Yorgis toimunud ÜRO tippkohtumisel(9),

–  võttes arvesse kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis resolutsiooniga A/RES/45/158 vastu 18. detsembril 1990. aastal(10),

–  võttes arvesse kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse komitee ning lapse õiguste komitee ühist üldist märkust laste inimõiguste kohta rahvusvahelise rände kontekstis,

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam(11),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste ja rände kohta kolmandates riikides(12),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni vastupanuvõime kui ELi välistegevuse strateegilise prioriteedi kohta(13),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni pagulas- ja rändevoogude ohjamise ning ELi välistegevuse osa kohta selles(14) ning 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Vahemerel ja vajaduse kohta töötada välja ELi terviklik rändekäsitus(15),

–  võttes arvesse parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 12. oktoobril 2017 vastu võetud raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu ümberasustamisraamistik ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014 (A8‑0316/2017), ning ELi vajadust rahuldada vähemalt 20 % iga‑aastasest prognoositud ülemaailmsest ümberasustamisvajadusest,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus lahkuda ükskõik millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee selgitas 1999. aastal oma üldises märkuses nr 273 (§ 8), et see õigus ei tohi sõltuda mingist konkreetsest eesmärgist või ajast, mil isik otsustab väljaspool riiki viibida;

B.  arvestades, et ÜRO liikmesriigid võtsid 19. septembril 2016. aastal New Yorgis pagulasi ja rändajaid käsitleval ÜRO tippkohtumisel, mille korraldaja oli ÜRO Peaassamblee, ühehäälselt vastu ÜRO New Yorgi deklaratsiooni pagulaste ja rändajate kohta, mille alusel algatati kaks eraldiseisvat, erinevat ja sõltumatut, kuigi sisuliselt omavahel seotud protsessi, et võtta 2018. aastal vastu pagulasi käsitlev üleilmne kokkulepe ning turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitlev ülemaailmne kokkulepe, mis allkirjastatakse 2018. aasta detsembris Marokos toimuval konverentsil;

C.  arvestades, et New Yorgi deklaratsiooni I lisas on sätestatud pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistik, mis põhineb rahvusvahelise vastutuse jagamise põhimõttel ja ÜRO liikmesriikide otsusekindlusel tegeleda sundrände algpõhjustega; arvestades, et pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistikus esitatakse konkreetsed meetmed, mille eesmärk on leevendada survet vastuvõtvatele riikidele, parandada pagulaste iseseisvat toimetulekut, laiendada juurdepääsu kolmandate riikide lahendustele ning toetada päritoluriikides tingimusi, mis võimaldavad ohutut ja väärikat tagasipöördumist;

D.  arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvolinikul on palutud pidada konsultatsioone pagulasküsimusega laiahaardelise tegelemise raamistikku täiendava tegevusprogrammi üle ja esitada 2018. aastal oma iga-aastases aruandes ÜRO Peaassambleele ettepanek pagulasi käsitleva üleilmse kokkuleppe kohta;

E.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid osalesid ettevalmistustöös ja aruteludes, mille tulemusena esitati algsed kavandid; arvestades, et protsessi kriitilisema etapi alguse tõttu ja seetõttu, et USA tegi otsuse läbirääkimistes enam mitte osaleda, on muutunud veelgi olulisemaks, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid juhtrolli, et tagada tugeva inimkeskse ja inimõigustel põhineva teksti vastuvõtmine;

F.  arvestades, et ränne on kompleksne inimesi hõlmav nähtus; arvestades, et kuigi pagulased on rahvusvahelises õiguses konkreetselt määratletud ja kaitstud kui inimesed, kes elavad väljaspool oma päritoluriiki, sest neid ähvardavad tagakiusamine, konfliktid, vägivald või muud asjaolud, ning kes vajavad seepärast rahvusvahelist kaitset, on nii pagulastel kui ka rändajatel inimõigused olemas, ent rändeprotsess paneb nad sageli haavatavasse olukorda, milles nad kogevad vägivalda ja väärkohtlemist; arvestades, et nii pagulasi käsitlev üleilmne kokkulepe kui ka turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitlev ülemaailmne kokkulepe on teineteist täiendavad elemendid, mis vajavad rakendamisel ühismeetmeid;

G.  arvestades, et inimeste liikuvus ja ränne on aina igapäevasem nähtus ja kogu maailmas on ligikaudu 258 miljonit rahvusvahelist rändajat; arvestades, et rändajate osakaal maailma rahvastikus on suurenenud 2000. aasta 2,8 %‑lt 2017. aasta 3,4 %‑le; arvestades, et 48 % rändajatest on naised; arvestades, et enamik rändajatest reisib turvaliselt ja korrakohaselt; arvestades, et 85 % rändest toimub sama arengutasemega riikide vahel; arvestades, et Euroopa oli 2017. aastal rahvusvaheliste rändajate arvu (61 miljonit) poolest teine lähtekoht(16);

H.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel elas 2015. aasta lõpus sundümberasustatuna ligikaudu 65 miljonit inimest, kellest 12 miljonit olid süürlased; arvestades, et Maailmapanga andmetel kasvas põgenike arv perioodil 2012–2015 ligikaudu 9 miljonit, mis oli üleilmse humanitaarabisüsteemi jaoks tõsine väljakutse; arvestades, et 84 % kogu maailma pagulastest ja 99 % oma riigi sees ümberasustatud isikutest asub arengumaades või -piirkondades, kusjuures enamik neist on Aafrika mandril, samas kui vaid 10 % kõigist pagulastest on Euroopa riikides (Türgit arvestamata); arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on 2018. aastaks prognoositud ülemaailmne ümberasustamisvajadus peaaegu 1,2 miljonit inimest; arvestades, et alates 2000. aastast on välismaalt turvalisusest ja väärikust otsides hukkunud üle 46 000 rändaja ja pagulase, sealhulgas Vahemere keskosas on alates 2014. aastast hukkunud vähemalt 14 500 inimest(17);

I.  arvestades, et Euroopa on alati olnud nii rände siht- kui ka lähtekoht; arvestades, et ka eurooplased on majanduslike raskuste, konfliktide ja poliitilise tagakiusamise tõttu välja rännanud; arvestades, et praegune majandus- ja finantskriis on sundinud paljusid eurooplasi välja rändama, sh maailma lõunapoolsematesse riikidesse, mille majandus aktiivselt areneb;

J.  arvestades, et paljud lapsrändajad kogevad vägivalda, kuritarvitamist ja ekspluateerimist; arvestades, et teadaolevalt hoitakse lapsi rändega seotud põhjustel kinni rohkem kui 100 riigis(18); arvestades, et pagulaslastel on teiste lastega võrreldes viis korda suurem tõenäosus kooliharidusest ilma jääda ja keskkooli läheb alla veerandi teismeliseeas pagulastest;

K.  arvestades, et võõrtöötajaid ohustavad sageli diskrimineerimine, ärakasutamine ja õiguste rikkumine; arvestades, et 23 % sunniviisilise töö 24,9 miljonist tegijast maailmas on rahvusvahelised rändajad;

L.   arvestades, et kogemused on näidanud, et sisserändajate panus riikidesse, kus nad elavad, aga ka oma päritoluriikidesse on positiivne; arvestades, et rändajad panustavad oma elukohariikidesse maksude maksmise kaudu ja sellega, et nad suunavad umbes 85 % oma sissetulekust nende riikide majandusse; arvestades, et 2017. aastal kanti rahaülekannetega maailmas üle hinnanguliselt 596 miljardit USA dollarit, millest 450 miljardit USA dollarit läks arenguriikidesse – seda on kuni kolm korda rohkem kui kogu ametlikku arenguabi;

1.  toetab kindlalt pagulasi ja rändajaid käsitleva New Yorgi deklaratsiooni eesmärke ja vastavat protsessi, mis näeb ette ülemaailmse juhtimiskorra väljatöötamise, rahvusvahelise rände, liikuvuse, pagulaste massilise liikumise ja pikaleveninud pagulasolukorra kooskõlastamise tugevdamise ning kestlike lahenduste ja käsituste kehtestamise, milles sõnaselgelt rõhutatakse, kui tähtis on kaitsta pagulaste ja rändajate õigusi;

2.  kutsub ELi liikmesriike üles koonduma, et esindada ELi nimel ühtset seisukohta ning kaitsta ja edendada aktiivselt turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ja pagulasi käsitlevate ÜRO oluliste ülemaailmsete kokkulepete läbirääkimisi;

3.  on veendunud, et äärmiselt läbipõimunud maailmas saab inimeste liikuvusega seotud probleeme kõige paremini lahendada kogu rahvusvaheline üldsus tervikuna; tunneb seepärast heameelt turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet käsitleva ülemaailmse kokkuleppe valitsustevaheliste läbirääkimiste alustamise üle ning pagulasi käsitleva üleilmse kokkuleppe ametlike konsultatsioonide alustamise üle algsete kavandite alusel, et viia need läbirääkimised lõpule juulis 2018;

4.  nõuab, et Euroopa Liit, eelkõige liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjon kasutaksid kogu oma diplomaatilist mõjujõudu ja kaasaksid ELi delegatsioonid New Yorgis ja Genfis, aga ka teistes olulistes riikides, eelkõige arenguriikides, kelle tegelik osalemine protsessis on äärmiselt oluline, sest tegemist on päritolu- ja transiidi-, aga ka sihtriikidega, ning EL peaks nende osalemist hõlbustama, et tagada protsessi edu;

5.  rõhutab, et peamistes rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes tunnustatakse kõigi inimeste, sealhulgas rändajate ja pagulaste õigusi, olenemata nende õiguslikust seisundist, ja kohustatakse liikmesriike neid õigusi (sh tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte) järgima; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks haavatavas olukorras olevatele inimestele ja inimestele, kes vajavad meditsiinilist või psühholoogilist tuge, sh seetõttu, et nad on olnud füüsilise, eelarvamustest ajendatud, seksuaalse või soolise vägivalla või piinamise ohvrid; pooldab sellega seotud konkreetsete meetmete lisamist üldistele kokkulepetele; tuletab lisaks meelde, et haavatavus tekib päritolu-, transiidi-, vastuvõtu- või sihtriigi asjaoludest ja on mitte ainult isiku identiteedi, vaid ka poliitiliste valikute, ebavõrdsuse ning struktuurilise ja ühiskondliku dünaamika tagajärg;

6.  tuletab meelde, et kestliku arengu eesmärkides, mis on toodud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, tunnistatakse, et kavandatud ja hästi korraldatud rändepoliitika võib aidata saavutada kestlikku arengut ja kaasavat majanduskasvu ning vähendada ebavõrdsust riikide sees ja vahel; nõuab tungivalt piisava tähelepanu pööramist kestliku arengu eesmärkide ja ülemaailmsete kokkulepete rändega seotud aspektidele; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles täitma endale võetud kohustust saavutada lastega seotud kestliku arengu eesmärgid, rakendades selleks laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi 6. märtsi 2017. aasta suuniseid;

7.  kutsub ÜRO liikmesriike üles võtma endale erilise kohustuse edendada kooskõlas kestliku arengu 5. eesmärgiga soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist kui ülemaailmse kokkuleppe keskset elementi; tuletab lisaks meelde, et ränne võib kiirendada naiste mõjuvõimu suurenemist ja võrdõiguslikkust, arvestades et rändajatest 48 % on naised ja kaks kolmandikku neist töötavad;

8.  palub ÜRO liikmesriikidel võtta endale eriline lapsrändajate kaitsmise kohustus; rõhutab, et kõik lapsed on oma rändestaatusele või pagulasseisundile vaatamata esmajoones siiski lapsed, kellel on õigus kasutada kõiki ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusi, ning kõigi neid puudutavate otsuste ja meetmete puhul tuleb olulisimaks pidada nende parimaid huve; on seisukohal, et ülemaailmsed kokkulepped võimaldavad muuta rände ja sundümberasumisega kokku puutunud laste kaitsmise normid rangemaks; peab kiiduväärseks, et kokkuleppe algne kavand sisaldab selgeid lubadusi konkreetsete pakiliste probleemide kohta, nt üleskutset lõpetada laste kinnipidamine, parandada reageerimist kadunud rändajate küsimuses, toetada kindlalt perekondade taasühinemist ja muid seadusjärgseid rändevõimalusi, vältida laste kodakondsusetust ning rakendada riiklikke lastekaitse-, haridus ja tervishoiumehhanisme ka pagulasest või varjupaigataotlejast lastele; nõuab, et EL ja liikmesriigid väljendaksid nendele ettepanekutele jõulist poolehoidu, et tagada, et need jäävad ka dokumendi lõppteksti, mis kiidetakse heaks detsembris;

9.  rõhutab, et jätkuvalt tuleks keskenduda tegelemisele ebaseadusliku rände ja sundümberasumise mitmesuguste algpõhjustega (konfliktid, tagakiusamine, etniline puhastus, üldlevinud vägivald või muud asjaolud, nagu äärmine vaesus, kliimamuutused või looduskatastroofid);

10.  mõistab hukka kodakondsusetuse fenomeni, mis endiselt eksisteerib ja on laialt levinud ning põhjustab inimõiguste seisukohast teravaid probleeme; nõuab, et EL ja liikmesriigid tagaksid ülemaailmsete kokkulepete üle käimas olevatel läbirääkimistel selle küsimuse asjakohase käsitlemise;

11.  rõhutab, et konsultatsioonid ja läbirääkimised peavad olema läbipaistvad ja kaasavad ning neis peavad osalema võimalikult paljud sidusrühmad, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ja institutsioonid ning kodanikuühiskond, sh rändajatega tegelevad organisatsioonid, ehkki läbirääkimised toimuvad valitsustevahelisel tasandil; toonitab vajadust lasta ka parlamentidel ülemaailmsete kokkulepete vastuvõtmisega päädiva protsessi viimases etapis osaleda ning juhib eelkõige tähelepanu vajadusele suurendada ELi seisukoha parlamentaarset mõõdet;

12.  on veendunud, et kahe ülemaailmse kokkuleppe omavahelise täiendavuse ja valdkondadeülese sidususe tagamiseks tuleks välja töötada koordinatsioonimehhanism;

13.  rõhutab, kui oluline on koguda ja uurida rände ja pagulaste kohta segregeeritud teavet, millega peaksid kaasnema ka poliitika kujundamise jaoks äärmiselt tähtsad rändajaid puudutavad spetsiifilised näitajad, mis põhinevad realistlikel andmetel, mitte müütidel ja vildakal tajul, samas tuleks aga tagada põhiõiguste (sh eraelu puutumatuse õiguse) standardite ja andmekaitsenormide järgimine ning vältida andmesubjektide langemist tõsiste inimõiguste rikkumiste ohvriks;

14.  rõhutab vajadust tugevdada mõlema ülemaailmse kokkuleppe rakendamise järel peatsete järelmeetmete võtmise aspekti, et vältida olukorda, kus osalevad riigid täidavad vaid endale meelepäraseid tingimusi, sest kokkulepped ei ole siduvad; nõuab sellega seoses hoolikat jälgimist, milleks tuleks vajaduse korral kehtestada võrdlusalused ja näitajad; rõhutab vajadust tagada, et ÜRO-le ja selle asjaomastele organitele antakse vajalikud vahendid, et täita riikide poolt seoses ülemaailmsete kokkulepete rakendamise ja järelmeetmete võtmisega delegeeritavad ülesanded;

15.  võtab teadmiseks, et rände juhtimine eeldab tohutuid investeeringuid, piisavaid ressursse ning paindlikke ja läbipaistvaid vahendeid, ning märgib, et lähiaastatel on rändeprobleemidega tegelemiseks vaja hästi kavandatud, paindlikke ja sujuvalt toimivaid instrumente; nõuab, et ELi rahastamisvahenditel oleks ülemaailmsete kokkulepete rakendamisel suurem osatähtsus; nõuab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik oleks finantsilisest küljest järjepidev ja et selle raames vaadataks läbi nii rände- ja varjupaigapoliitika kui ka ülemaailmsetest kokkulepetest tulenevate meetmete pikaajaline rahaline toetamine; on seisukohal, et arengueelarves tuleb jätkuvalt keskenduda vaesuse jätkusuutlikule kaotamisele;

Üleilmne pagulasi käsitlev kokkulepe

16.  väljendab heameelt üleilmse pagulasi käsitleva kokkuleppe projekti ning selle inimõigustele ja inimestele orienteeritud käsituse üle; tunnustab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) tööd ja püüdeid oma mandaati võimalikult laiahaardeliselt rakendada; palub, et kõik maailma riigid võtaksid endale kohustuse jagada pagulaste vastuvõtmise ja toetamise kohustust võrdsemalt, ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tunnistaksid ja täidaksid oma kohust; nõuab ülemaailmse vastutuse jagamise mehhanismi kehtestamist, et toetada kavandatava ülemaailmse kokkuleppe inimõigustepõhist käsitust;

17.  rõhutab vajadust tagada arvukaid pagulasi vastu võtnud arenguriikide töökindel ja jätkusuutlik toetamine ning pagulastele kestlike lahenduste pakkumine, sh võimalus olla iseseisev ja integreeruda oma elukoha kogukonda; tuletab meelde, et ülemaailmne kokkulepe võimaldab ainulaadsel viisil tugevdada humanitaarabi ja arengupoliitika vahelisi seoseid ning muuta pagulaste kaitset ja nende jaoks lahenduste leidmist, tervikliku käsituse väljatöötamist ja kõikide sidusrühmade kokkuviimist tõhusamaks, jätkusuutlikumaks ja tulemuslikumaks;

18.  rõhutab vajadust kaasata pagulased kui aktiivsed huvirühmad ülemaailmse kokkuleppe väljatöötamisse ja pagulaste olukorra suhtes võetavate rahvusvaheliste meetmete kujundamisse;

19.  rõhutab, et humanitaarabi ei tohi käsitada kuriteona; nõuab, et hättasattunud inimeste otsimis- ja päästesuutlikkust suurendataks ja et kõik riigid panustaksid sellesse rohkem, ning nõuab, et erasektori osalejate ja vabaühenduste abi nii merel kui ka maal toimuvate päästeoperatsioonide läbiviimisel tunnustataks;

20.  nõuab ülemaailmse kokkuleppe raames ka ümberasustamisega seotud töökindlate lahenduste väljatöötamist ja tõhustamist, sest see on vastutuse võrdse jagamise peamine alus, ning see eeldab ümberasustamisprogrammide kohaldamisala, ulatuse ja kvaliteedi määratlemise või suurendamise osas konkreetsete ja koordineeritud kohustuste võtmist, et täita UNHCRi poolt kindlaks määratud iga-aastane ülemaailmne ümberasustamisvajadus; palub eelkõige, et ELi liikmesriigid annaksid oma panuse ja võtaksid endale selles küsimuses suuremad kohustused;

21.  nõuab tungivalt perekondade taasühinemise õiguse igakülgset austamist ning toonitab, et pagulaste jaoks on lisaks ümberasustamisele vaja välja töötada muud ohutud ja seaduslikud võimalused, sh humanitaarkoridorid, rahvusvahelise humanitaarviisa andmine, piirkondlikud ümberasustamiskavad ja muud täiendavad seaduslikud variandid (näiteks erasponsorlus, õppeviisad, pagulaste stipendiumikavad ja paindlik viisakord), et pagulased jõuaksid sihtkohtadesse, kus neid ootavad sobivad ja väärikad tingimused;

22.  soovib, et kõik riigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta pagulasseisundi protokolli ning täidaksid neid;

23.  rõhutab vajadust kasutada ära tekkinud võimalus töötada pagulasküsimuses võetavate rahvusvaheliste ühismeetmete jaoks välja uus ja horisontaalne sooline mõõde, milles võetaks arvesse naiste erivajadusi kaitse osas (muu hulgas vajadust võidelda naistevastase vägivalla vastu) ning mille abil suurendataks naiste suutlikkust ja oskusi ühiskonna ülesehitamisel ja selle vastupanuvõime tagamisel, eesmärgiga kaotada kuvand naistest kui pelgalt ohvritest; nõuab sellega seoses naiste täielikku kaasamist lapsepõlvest peale (tütarlaste juurdepääs haridusele, sh piirkondades, kus valitsevad kriisiolukord ja konfliktid, nendega arvestamine ning nende vajaduste ja tegelikkuse teadvustamine), kaasates neid pagulaskriisiga seotud poliitika väljakujundamisse ja lahenduste leidmisse, et need oleksid kestlikumad, sihipärasemad ja tõhusamad;

Ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe

24.  rõhutab, et ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe peaks olema inimkeskne ja lähtuma inimõigustest ning sellega tuleks kõikide osapoolte hüvangut silmas pidades näha pikas perspektiivis ette kestlikud ja terviklikud meetmed, mis rajaneksid päritolu-, transiidi- ja sihtriikide partnerlusel ja tugeval koostööl;

25.  on seisukohal, et ülemaailmne kokkulepe kujutab endast ainulaadset võimalust käsitleda arengu ja rände vahelist seost ülemaailmsetes poliitikasfäärides; on kindlalt veendunud, et kestliku arengu eesmärgid annavad rände ja arengu küsimusele tervikliku ja mitmekülgse raamistiku;

26.  tuletab meelde, et ÜRO peasekretäri aruandes „Making Migration Work for All“ juhitakse tähelepanu selgetele tõenditele, mis näitavad, et ränne on sellega kaasnevatele probleemidele vaatamata kasulik (sh majanduslikult ja sotsiaalses plaanis) nii rändajatele kui ka neid vastu võtvatele kogukondadele ning võib anda impulsi nii majanduse kasvuks kui ka innovatsiooni arengule; toetab kindlalt rände positiivse käsituse propageerimist ning nõuab nii ELi kui ka rahvusvahelisi teabekampaaniaid, mille abil juhtida tähelepanu tõendusmaterjalile ning võidelda ühiskonna rassistlike ja ksenofoobsete suundumuste vastu;

27.  palub, et ÜRO liikmesriigid minimeeriksid rahaülekannetega seotud kulusid ja et seda küsimust käsitletaks ka ülemaailmse kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel;

28.  juhib tähelepanu asjaolule, et rännet peetakse ennetavaks kohanemisstrateegiaks ja vaesuse vastu võitlemise vahendiks ning lisaks aitab see saavutada kaasavat majanduskasvu ja jätkusuulikku majandust;

29.  on kindlalt veendunud, et kogu ÜRO struktuur, sh Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), peaksid nüüd ühiselt pingutama, et toetada rände juhtimiseks tehtavaid rahvusvahelisi jõupingutusi ja kindlustada koostööd; peab seetõttu äärmiselt kahetsusväärseks, et USA administratsioon otsustas loobuda ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe läbirääkimistel osalemisest; nõuab, et EL oleks selles protsessis teistele eeskujuks ning mõistaks hukka riigid, kes läbirääkimistest loobuvad või kelle survel sõlmitakse lõpuks liiga lahja kokkulepe; nõuab, et EL täidaks oma ülemaailmsest osatähtsusest tulenevat kohust teha pingutusi läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks; toonitab, et ELi liikmesriigid peavad näitama üles ühtsust ja toetama ühiselt inimõigustel põhinevat rahvusvahelist rände juhtimise süsteemi;

30.  on arvamusel, et rohkemate seaduspäraste rändevõimaluste loomine (muu hulgas tööturu vajaduste realistlike analüüside põhjal) pärsiks ebaseaduslikku rännet, mis omakorda tähendaks, et surmajuhtumid ning ebaseaduslike rändajate ärakasutamine inimsmugeldajate ja halastamatute tööandjate poolt muutuksid harvemaks;

31.  palub, et kõik riigid võtaksid meetmeid, et hoida oma territooriumil ära rändajate inimõiguste rikkumist ja ärakasutamist, muu hulgas tööandjate poolt; palub seetõttu, et kõik ÜRO liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooni, mis võeti vastu 18. detsembril 1990 ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 45/158, ning täidaksid seda; rõhutab, et ülemaailmses kokkuleppes tuleks arvestada ja järgida rahvusvahelisi tööstandardeid, eriti tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi ning asjakohaseid ILO ja ÜRO konventsioone võõrtöötajate ja nende pereliikmete kaitse kohta;

32.  toonitab, et tähtis on piisavalt toetada vabatahtlikku tagasipöördumist ja kodumaale naasjate uuesti integreerimist; rõhutab, et lapsed tuleks tagasi saata vaid siis, kui see on nende huvides, ning nende tagasipöördumine peab toimuma ohutult ja vabatahtlikult ja neid tuleb seejuures aidata, üksiti tuleb teavet päritoluriikide kohta analüüsida laste vaatenurgast ning nende taasintegreerimist tuleb pikema perioodi vältel toetada;

33.  kutsub ÜRO liikmesriike üles kaaluma üksikasjalike riiklike või piirkondlike tegevuskavade vastuvõtmist, et edendada ülemaailmse kokkuleppe soovituste rakendamisel kogu valitsemissektorit hõlmavat lähenemisviisi, et tegeleda rände mitmesuguste eri tahkudega (sh areng, inimõigused, julgeolek, sotsiaalküsimused, vanuseline ja sooline mõõde) ning võtta arvesse poliitika tagajärgi tervishoiu, hariduse, lastekaitse, eluaseme, sotsiaalse kaasatuse, õigusemõistmise, tööhõive ja sotsiaalkaitse aspektidele;

34.  kiidab heaks New Yorgi deklaratsioonis esitatud üleskutse liikmesriikide poolt rände küsimuses võetud kohustuste täitmist süsteemselt kontrollida ja läbi vaadata; on valmis selles protsessis ELi tasandil osalema ning toetab rändajate ja muude sidusrühmade kaasamist;

35.  palub, et nõukogu, komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident hoiaksid parlamenti ülemaailmsete kokkulepete sõlmimise protsessi kõikide etappidega täielikult kursis;

o
o   o

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile, Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile ja ÜRO‑le.

(1) http://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/A_RES_71_1_E.pdf (2) https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/generalassembly/docs/A_RES_71_280.pdf. (3) A/HRC/35/25 https://daccess-ods.un.org/TMP/8451200.72364807.html. (4) http://www.unhcr.org/58e625aa7.pdf. (5) https://refugeesmigrants.un.org/SGReport. (6) http://www.unhcr.org/Zero-Draft.pdf. (7) https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180205_gcm_zero_draft_final.pdf. (8) https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/2018mar05_zerodraft.pdf. (9) ÜRO resolutsioon 70/1 http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E. (10) http://www.un.org/documents/ga/res/45/a45r158.htm. (11) ELT C 58, 15.2.2018, lk 109. (12) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0404. (13) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0242. (14) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0124. (15) ELT C 58, 15.2.2018, lk 9. (16) ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna rahvastikuosakond (2017), Trends in International Migrant Stock: The 2017 revision (suundumused rahvusvahelises rändes: 2017. aasta täiendatud versioon) (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmebaas, POP/DB/MIG/Stock/Rev.2017). (17) https://missingmigrants.iom.int/latest-global-figures. (18) UNICEFi aruanne, Uprooted: the growing crisis for refugee and migrant children (juurteta: pagulaslaste ja lapsrändajate suurenev kriis), september 2016, lk 39, https://www.unicef.org/videoaudio/PDFs/Uprooted.pdf

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon ELi välisrahastamisvahendite rakendamise kohta: 2017. aasta vahearuanne ja 2020. aasta järgne tulevane struktuur (2017/2280(INI))

P8_TA(2018)0119 A8-0112/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2306, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020(7) (edaspidi „DCI määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused(8),

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(11) (finantsmäärus),

–  võttes arvesse väliskomisjoni 18. aprilli 2017. aasta arvamust eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja (EL) nr 652/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 541/2014/EL (COM(2016)0605 – C8‑0372/2016 – 2016/0282(COD))(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(13) (komiteemenetluse määrus),

–  võttes arvesse komisjoni 10. detsembri 2014. aasta otsust C(2014)9615 Süüria kriisile reageerimiseks Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi (Madadi fondi) loomise kohta ning komisjoni 21. detsembri 2015. aasta otsust C(2015)9691, millega muudetakse otsust C(2014)9615,

–  võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2015. aasta otsust C(2015)7293 Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi loomise kohta ning komisjoni 8. veebruari 2017. aasta otsust C(2017)0772, millega muudetakse komisjoni otsust C(2015)7293,

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta otsust C(2015)9500, mis käsitleb liidu ja liikmesriikide tegevuse koordineerimist koordineerimisvahendi – Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu – kaudu(14) ning komisjoni 10. veebruari 2016. aasta otsust C(2016)0855(15) ja 18. aprilli 2017. aasta otsust C(2017)2293(16) Türgi pagulasrahastu kohta, millega muudetakse komisjoni otsust C(2015)9500,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aruandeid ELi välisrahastamise kohta, eelkõige eriaruannet nr 18/2014 EuropeAidi hindamis- ja tulemustele suunatud järelevalve süsteemide kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Välistegevuse rahastamisvahendi vahearuanne“ (COM(2017)0720) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente, milles käsitletakse ühise rakendusmääruse hindamist (SWD(2017)0606), Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit (SWD(2017)0602), ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (SWD(2017)0463), stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendid (SWD(2017)0607), partnerluse rahastamisvahendit koostööks kolmandate riikidega (SWD(2017)0608) ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR) (SWD(2017)0604),

–  võttes arvesse välistegevuse rahastamisvahendite välishindamisi(17),

–  võttes arvesse käimasolevaid Euroopa Parlamendi menetlusi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta,

–  võttes arvesse Euroopa tasandi rakendamise hinnangut pealkirjaga „The EU external financing instruments and the post‑2020 architecture“ (ELi välistegevuse rahastamisvahendid ja 2020. aasta järgne struktuur), mille viib läbi Euroopa Parlamendi uuringuteenistus;

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2015. aasta aruanne Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2014. aastal“ (COM(2015)0578),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2016. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2016. aasta aruanne Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kohta aastal 2015“ (COM(2016)0810),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 7. juunil 2017. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ühisteatist „Vastupanuvõime strateegiline käsitlus ELi välistegevuses“ (JOIN(2017)0021),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise aastaaruande kohta(18),

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa arengukonsensuse läbivaatamise kohta(19),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi kohta muutuvas maailmas, mis on üha rohkem ühendatud, vaidlustatum ja keerukam(20),

–  võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsiooni ELi tervikliku lähenemisviisi ja selle mõju kohta ELi välistegevuse järjepidevusele(21),

–  võttes arvesse oma 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(22),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(23),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 2016. aasta Türgi aruande kohta(24),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsioone komisjoni 2016. aasta Albaania aruande kohta(25) ning komisjoni 2016. aasta Bosnia ja Hertsegoviina aruande kohta(26),

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 2016. aasta Montenegro aruande kohta(27),

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsioone komisjoni 2016. aasta Kosovo aruande kohta(28), komisjoni 2016. aasta aruande kohta, milles käsitletakse endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki(29) ning komisjoni 2016. aasta Serbia aruande kohta(30),

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa tegevuses jätkusuutliku arengu toetamisel(31),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve projekti kohta(32),

–  võttes arvesse 2016. aasta juunis tutvustatud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat(33),

–  võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2017. aasta järeldusi ELi koostöö kohta kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas,

–  võttes arvesse ELi strateegiat „Kaubandus kõigile“,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 9. novembri 2017. aasta töödokumenti ELi vabakaubanduslepingute rakendamise kohta (SWD(2017)0364),

–  võttes arvesse oma väliskomisjoni pädevust, kelle vastutusalasse kuuluvad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit (ENI), ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (IPA II), demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR), partnerluse rahastamisvahendit (PI) ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendit (IcSP) käsitlevad õigusaktid ja tööprogrammid ning nende raames võetavate meetmete kontrollimine, nagu ka nende aluseks olev poliitika (kodukorra V lisa I osa),

–  võttes arvesse välistegevuse rahastamisvahendeid käsitlevatele määrustele lisatud Euroopa Komisjoni deklaratsiooni, milles komisjon kohustub pidama parlamendiga strateegilist dialoogi komisjoni programmitöö teemal,

–  võttes arvesse ENI, IPA II, EIDHRi, IcSP, PI ja DCI komitee töökorda,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi ning muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0112/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on jätkuvalt maailma suurim välisabi andja;

B.  arvestades, et välisrahastamisvahendid on peamine mehhanism, millega toetatakse ELi tegevust ülemaailmsel tasandil, ning arvestades, et ELi välistegevus on Euroopa kodanike jaoks aina olulisem;

C.  arvestades, et piiratud ressursside tõttu on välisrahastamisvahendite kasutamisel jõutud sageli nende võimaluste piirini;

D.  arvestades, et komisjon leiab oma vahearuandes, et olemasolevate välistegevuse rahastamisvahendite struktuur on üldiselt eesmärgipärane;

E.  arvestades, et rahastamisvahendite ühendamine ei saa olla eesmärk omaette;

F.  arvestades, et EL on pidanud tulema toime mitte ainult oma lähinaabruses, vaid ka ülemaailmsel tasandil ilmnenud arvukate probleemidega;

G.  arvestades, et ELi välistegevuses tuleks seada prioriteediks olulised ülemaailmsed ülesanded, nagu rahu ja kestlik areng, ning tunnistada, et inimõiguste edendamine kõigi jaoks, õigusriigi põhimõte ja demokraatia, mille puhul keskendutakse eeskätt soolisele võrdõiguslikkusele ja sotsiaalsele õiglusele, ning inimõiguste kaitsjate toetamine on nende sihtide saavutamisel hädavajalik;

H.  arvestades, et ELi rahaline välisabi on põhivahend, millega toetada majandusreforme ning demokraatia, poliitika ja institutsioonide tugevdamist partnerriikides;

I.  arvestades, et ei ole kehtestatud kõiki rahastamisvahendeid hõlmavat võrdset ja kindlat parlamentaarset kontrolli;

J.  arvestades, et selleks, et jagada paremini teavet ELi toetusest tuleneva kasu kohta, tuleb vältimatult suurendada nii partnerriikide kui ka Euroopa Liidu kodanike jaoks ELi abi nähtavust; arvestades, et investeerimine konkreetsetesse ja reaalsetesse projektidesse, mis on üldsusele paremini nähtavad, ning samaaegne laiahaardelise, tõhusa ja süstemaatilise teabevahetuse strateegia väljatöötamine iga rahastamisvahendi raames võib sellega seoses olla väga väärtuslik;

K.  arvestades, et strateegilises teabevahetuses tuleb sageli tulla toime välisprobleemidega, sealhulgas ELi ja liikmesriikide vastu suunatud väärteabe kampaaniatega, mis nõuavad täiendavaid jõupingutusi; arvestades, et seepärast on ülimalt oluline edendada objektiivse, sõltumatu ja erapooletu teabe olemasolu ning käsitleda samas ELi rahastamisvahendeid ja meetmeid ümbritseva meediakeskkonna õiguslikke aspekte;

L.  arvestades, et rahvusvaheline kaubandus on peamine vahend, millega EL saab aidata kaasa riikide sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning kaitsta ja edendada inimõigusi, põhiväärtusi ja õigusriigi põhimõtet;

M.  arvestades, et vastavalt aluslepingutele peaks kaubanduspoliitika aitama kaasa liidu välistegevuse eesmärkide, sh kestliku arengu saavutamisele;

N.  arvestades, et ENI (15,4 miljardit eurot), IPA II (11,7 miljardit eurot), IcSP (2,5 miljardit eurot), EIDHRi (1,3 miljardit eurot) ning PI raames (üks miljard eurot) kavandatud abi kogusumma ajavahemikul 2014–2020 on 32 miljardit eurot;

O.  arvestades, et IPA II on kasutatud rände haldamiseks;

P.  arvestades, et EIDHRi ning eeskätt IcSP suhtes kehtivad õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artiklid 209 ja 212, milles mõlemas viidatakse ELi toimimise lepingu artiklile 208, kus märgitakse, et „liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine“;

Q.  arvestades, et komisjon vastutab nende rahastamisvahendite alusel antava ELi abi kindlaksmääramise, kujundamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise eest; arvestades, et Euroopa välisteenistusel on kohustus tagada ELi välispoliitika järjepidevus ja sidusus, muu hulgas rahastamisvahendite kaudu; arvestades, et Euroopa Parlament on vastutav demokraatliku järelevalve ja kontrolli eest ning kaasseadusandjana kaasotsustamismenetluses;

R.  arvestades, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha kahetisest olemusest tuleneb, et selles ametis olijal peab olema keskne roll rahastamisvahendite alusel antava liidu abi poliitilisel koordineerimisel;

S.  arvestades, et praeguste rahastamisvahendite alusel rahastatavaid projekte ja toetusi ei saa täielikult hinnata, sest nende rakendamine on varases etapis; arvestades, et mõned eesmärgid on oma olemuselt kvalitatiivsed ning seotud õigusaktide, tavade ja hoiakutega, mida ei ole lihtne kvantitatiivselt mõõta;

T.  arvestades, et komisjon märgib oma vahekokkuvõttes, et rahastamisvahendite üldist tulemuslikkust nende eesmärkide täitmisel on keeruline mõõta, osalt seetõttu, et rahastamisvahendi tasandil on asjaomase jälgimis- ja hindamissüsteemi kindlaksmääramine keerukas (lk 10); tuletab meelde, et kontrollikoda juhtis oma eriaruandes nr 18/2014 tähelepanu tõsistele puudujääkidele EuropeAidi hindamissüsteemis;

U.  arvestades, et ühine rakendusmäärus sisaldab olulisi sätteid arengu ja abi tõhususe põhimõtete kohta, nagu loobumine abi tingimuslikkusest ning partnerriikide endi institutsioonide, süsteemide ja menetluste kasutamine;

V.  arvestades, et praeguste haldusmenetlustega kaasneb võimalike abisaajate jaoks sageli ülemäärane halduskoormus, mistõttu on väiksematel kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidel keeruline osaleda projekti väljatöötamises ja rakendamises, kuna neil puudub tihti oskusteave ja haldussuutlikkus, et tulla välja rahastamiskõlblike ja edukate ettepanekutega;

W.  arvestades, et välisrahastamisvahendite loomise määrustes on sätestatud, et komisjonile antakse rakendamisvolitused kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011, ning arvestades, et samades määrustes on samuti sätestatud, et komisjoni abistavad seejuures ENI, IPA II, EIDHRi, IcSP, PI ja DCI komitee;

X.  arvestades, et rakendusaktide eelnõud tuleb saata nõukogule ja parlamendile samal ajal, kui need saadetakse ENI, IPA II, EIDHRi, IcSP, PI ja DCI komitee liikmetele, ning arvestades, et nende komiteede töökorra artiklis 3 on sätestatud, et rakendusaktide eelnõud tuleb saata ENI, IPA II, EIDHRi, IcSP, PI ja DCI komitee liikmetele vähemalt 20 kalendripäeva enne asjaomase komitee koosolekut; arvestades, et rakendusaktide eelnõud tuleks seetõttu saata parlamendile vähemalt 20 kalendripäeva enne nende komiteede koosolekut ning et rakendusaktide eelnõude vastuvõtmiseks võidakse sellest reeglist erandit tehes kasutada kirjalikke menetlusi nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

Y.  arvestades, et rakendusaktide koostamisega kaasneb küllaltki pikk komisjonisisene ettevalmistusetapp, mille raames toimub ka talitustevaheline konsulteerimine ja mis kestab tavaliselt mitu kuud;

Vahearuanne

1.  märgib, et komisjoni vahearuandes leiti, et olemasolevad rahastamisvahendid on üldiselt eesmärgipärased;

2.  peab kahetsusväärseks, et see, kui vähe raha EL on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 4 ette näinud ning kui vähepaindlik ja -sidus see on, näitab, et ELil ei ole suurt soovi üleilmsel tasandil tegutseda; märgib siiski, et paljudes ELi välisrahastamisvahenditega rahastatavates partnerriikides ja valdkondades on toimunud positiivne areng, mis annab tunnistust välisrahastamisvahendite asjakohasusest ja tähtsusest;

3.  on siiski mures mõne leiu pärast, muu hulgas näiteks poliitiliste suuniste ja üldise visiooni puudumine, ELi väärtuste ja partnerluse põhimõtete ebajärjekindel rakendamine, aeglased või puuduvad edusammud sotsiaalse ja õigusreformiga seotud eesmärkide saavutamises laiemas naabruses, tugeva järelevalve ja hindamise puudumine ning vähene paindlikkus;

4.  peab kahetsusväärseks, et puudub üks selge visioonidokument, kus oleks täpsustatud rahastamisvahendite sünergia ja see, kuidas need annavad panuse ELi ülemaailmsesse üldisesse välispoliitika strateegiasse;

5.  on mures selle pärast, et EL ja tema rahastamisvahendid seisavad silmitsi märkimisväärsete probleemidega, milleks muu hulgas on poliitilised kompromissid väärtuste ja õiguste edendamise ning lühiajaliste huvide vahel, uute osalejate esilekerkimine ülemaailmse juhtimise ja ning rahvusvaheliste finantsasutuste valdkonnas, arvukad vägivaldsed üleilmsed konfliktid, sealhulgas ebastabiilsus ELi vahetus naabruses nii idas kui ka lõunas, ning Venemaa aina agressiivsem ja pealetükkivam poliitika;

6.  märgib, et ELi usaldusfondid loodi rände algpõhjustega tegelemiseks; peab kahetsusväärseks, et maksete tõttu, mis ELi eelarvest on tehtud ELi usaldusfondidesse ja Türgi pagulasrahastusse, on liidu tegevuse üldine sidusus, pikaajaline kavandamine ja mõju vähenenud; rõhutab veel kord, et uute prioriteetide rahastamiseks tuleb kasutada uusi assigneeringuid; peab väga kahetsusväärseks, et parlamendiga ei konsulteeritud ametlikult ega palutud heakskiitu nn Türgi avaldusega seotud otsustusprotsessi üheski etapis;

7.  kordab, et rahastamisvahendid peavad olema vastastikku täiendavad ja kohandatavad kohalikele tingimustele ning suutma reageerida uutele ja ettenägematutele probleemidele kiiresti ja tulemuslikult, kaotamata seejuures silmist oma algseid eesmärke;

8.  peab kahetsusväärseks, et rahastamisvahendid ei sisalda ühtegi selget viidet võimalusele peatada abi juhul, kui abisaajariik (eriti kui kasutatud on koos abisaajariigiga toimuvat eelarve kaudset täitmist) ei järgi aluspõhimõtteid, nagu demokraatia, õigusriik ja inimõiguste austamine;

9.  märgib, et ELi arenguabi (ametlik arenguabi) ei ole saavutanud ÜRO eesmärki 0,7 %; kutsub seetõttu üles suurendama arenguabi vahendeid 2030. aasta tegevuskava kohustuste täitmiseks;

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)

10.  ergutab püüdlusi muuta IPA II abisaajapõhise kavandamise ja valdkondliku lähenemisviisi kasutamisega pikas perspektiivis strateegiliselt olulisemaks ning jõuda konkreetsete tulemusteni; on veendunud, et selline lähenemisviis aitaks vähendada Türgis IPA I ja II kasutamata vahendite suurt kuhjumist, mis tuleneb toetust saavate riikide poolt kaudselt täidetava eelarve ebatõhususest ja nõrgast kasutussuutlikkusest;

11.  on sügavalt mures Türgi tagasilanguse pärast õigusriigi ja demokraatia valdkonnas, vaatamata praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks IPA II raames kavandatud 4,5 miljardile eurole; tunnistab, et Türgi praegune ühinemisväljavaade aitab kaasa IPA II väärtusega seotud laialdasele kindlusetusele riigis; märgib, et IPA II vahendeid on kasutatud nn Türgi avaldusest tulenevate kohustuste rahastamiseks;

12.  märgib, et mitu IPA II‑st pikaajalist abi saavat Lääne‑Balkani riiki on oma edasiliikumisel jõudnud eri etappidesse; märgib, et mõnel juhul on IPA II abi toonud reformide juhtimises kaasa piiratud tulemused, eeskätt õigusriigi põhimõtte, avaliku halduse ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas;

13.  märgib näitajate taseme ülejäänud nõrkusi riikide programmides ja tegevusdokumentides;

14.  rõhutab, et peab olema võimalus IPA II vahendite eraldamine peatada või need mujale suunata, juhul kui komisjoni põhjalikus analüüsis leitakse, et partnerriigid ei ole süsteemselt täitnud oma kohustusi või neis toimub tõsine poliitiline tagasiminek; on nördinud, et selliseid meetmeid on varem takistanud süsteemne ja poliitiline tegutsemisvõimetus;

15.  märgib ära tulemusraamistiku olemasolu; peab siiski kahetsusväärseks, et tulemuslikkusega seotud preemiaid ei ole veel käsitletud ega määratud; palub sellega seoses teha raamistiku edasisel parandamisel rohkem tööd, võttes arvesse ka negatiivsete tulemuste juhtumeid ja sellest tulenevat rahastuse vähendamist;

16.  kordab, kui oluline on IPA II ELi peamise rahastamisvahendina, millest rahastatakse ühinemiseelselt tähtsaid sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi ja institutsionaalseid reforme prioriteetsetes valdkondades, et viia riigid ELi õigustikuga vastavusse; märgib, et sellised reformid võivad pikas perspektiivis kaasa aidata ka piirkondlikule julgeolekule; väljendab heameelt IPA II parema strateegilise fookuse üle, kuid rõhutab, et IPA II raames kättesaadav rahastus peab olema laiahaardeline ja tulevikku suunatud ning vastama ühinemisprotsessi ja ELi liikmesusega seotud tegelikele vajadustele, kohustustele ja püüdlustele; tuletab sellega seoses meelde, et rahastamist tuleks kasutada kooskõlas rahastamisvahendi konkreetsete eesmärkidega;

17.  tunnistab, et IPA II kodanikuühiskonna rahastu pakub olulist toetust kohalikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele; rõhutab, et kulukohustused ei vasta kohapealsetele tegelikele vajadustele; nõuab sellega seoses suuremat täiendavust IPA II ja muude rahastamisvahendite, konkreetsemalt EIDHRi ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi vahel; märgib, et see nõuab rohkem koordineerimist nii kavandamise kui ka programmitöö etapis;

18.  peab valdkondlikku lähenemisviisi põhjendatuks, kuid peab projektide puhul kahetsusväärseks killustatud kohustustest tingitud selge isevastutuse puudumist; märgib, et eelarve kaudne täitmine on parandanud programmidega seotud üldist isevastutust, kuid vähendanud ka mõjusust pikemate viivituste tõttu rakendamisel;

19.  peab kiiduväärseks algatusi eesmärgiga luua süsteemid, millega jälgida ja hinnata paremini tulemuslikkust, sealhulgas sektori järelevalvekomiteede ja sisesuuniste kaudu, ning uue teabehaldussüsteemi (OPSYS) väljatöötamist;

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI)

20.  väljendab heameelt struktuurireformidele pakutava kavakohase abi vormis toetuse üle ning toonitab ENI eripära, mis võimaldab ELil kavandada spetsiaalseid poliitikameetmeid, mis on kohandatud partnerriikide konkreetsete vajadustega;

21.  jagab komisjoni hinnangut, mille kohaselt on sihtotstarbeline naabrusele suunatud rahastamisvahend andnud selget tõendust poliitilisest tähtsusest, mida EL omistab suhetele naaberriikidega ning sügavamale poliitilisele koostööle ja majandusintegratsioonile piirkonnaga ja piirkonna sees;

22.  tunnistab, et naabruskonna praegused probleemid ja vajadused ning eesmärkide, huvide ja rahaliste vahendite vahelised lahknevused on avaldanud ENI eelarvele ja inimressurssidele tõsist survet, ning rõhutab vajadust suurema paindlikkuse järele;

23.  on mures selle pärast, et ENI alusel rahastamine ei ole olnud nii tõhus partnerite puhul, kelle pühendumine reformidele on väiksem, ning on jätkuvalt probleemne, kuid vajalik poliitiliselt tundlikes ja konfliktiolukordades, eriti demokraatia ja inimõiguste ühiste väärtuste edendamise osas; peab kahetsusväärseks, et põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja stiimulitel põhinevat lähenemisviisi ei ole tulemuslikult kasutatud ning et riigid, mis ilmselgelt eiravad võetud kohustusi toetada inimõigusi ja demokraatlikke reforme, on saanud viimasel programmitöö perioodil suuremat rahalist abi;

24.  kordab, et naaberriigid on alates 2014. aastast seisnud silmitsi ettenägematute probleemidega, mis on tingitud aina rohkematest pikaajalistest ja äsja esilekerkinud probleemidest, nagu Venemaa toimepandud Krimmi poolsaare ebaseaduslik annekteerimine ja konflikt Ida‑Ukrainas, Süüria kriis, Liibüa olukord, radikaliseerumine ja terrorism, noorte töötus ja rändeprobleem;

25.  on mures selle pärast, et need suundumused ja erinevused eesmärkide ning ELi ja partnerriikide huvide ning olemasolevate rahaliste vahendite vahel on venitanud selle rahastamisvahendi finantssuutlikkust viimase piirini, näidates samal ajal vajadust suurema paindlikkuse järele;

26.  toonitab, et stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohalt teenivad ELi väärtused ja põhimõtted, mis hõlmavad demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ning tõhusaid, usaldusväärseid ja läbipaistvaid riigiasutusi, samavõrd naaberühiskondade kui meie endi huve; väljendab heameelt struktuurireformidele kavakohase abi raames pakutava toetuse üle; leiab, et diferentseerimispõhimõtte rakendamine on võimaldanud ELil kohandada oma toetust partnerriikide vajaduste ja püüdlustega;

27.  võtab teadmiseks ENI raames Madadi fondi ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi tehtud maksed;

28.  toonitab vajadust piirkondlike ja kahepoolsete programmide ja investeerimisrahastute suurema kooskõlastamise järele, et toetada ja edendada paremini erasektori arengut; märgib, et liikmesriikidega ühiselt tehtava programmitöö puudumisega seotud vajakajäämised on veidi paranenud;

29.  tunnustab ENI abi jälgimist tulemuspõhise järelevalvesüsteemi kaudu; peab kahetsusväärseks, et rahastamisvahendi tasandil ei ole ühtegi järjepidevat järelevalve- või hindamissüsteemi;

30.  rõhutab, et Euroopa naabruspoliitika (ENP) raames lõuna- ja idapiiril asuvatele liidu lähedastele partneritele antav kaubandusega seotud tehniline tugi ja majandusabi aitab nendes piirkondades väga palju kaasa demokraatia arengule; märgib, et ENI eraldisi võib kasutada kaubanduse soodustamiseks ja sellisena võivad need täiendada olemasolevaid ELi rahalisi vahendeid, mida eraldatakse kaubanduse lihtsustamise lepingu raames, mis peaks keskmises ja pikas perspektiivis aitama paremini tagada poliitilist stabiilsust;

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (IcSP)

31.  tunnustab, et IcSP peamine lisaväärtus on selle kiirus ja paindlikkus konflikti lahendamisel ning selle paljud tsiviilosalejad, kellega EL saab luua partnerlussuhted; tuletab meelde, et IcSP on ainus tsiviilkonfliktide lahendamiseks (mis hõlmab vahendamist, dialoogi ja lepitamist) ettenähtud ELi rahastamisvahend;

32.  võtab teadmiseks probleemid, mis on ilmnenud IcSP meetmete kohta teabe kogumisel ja tulemuste hindamisel, mis mõlemad võisid osutuda keeruliseks poliitiliste tulemuste hindamisel esinenud raskuste tõttu, tulemuste omistamise tõttu IcSP meetmetele, kui neile järgnesid muude rahastamisvahendite raames samaaegsed meetmed, ning keerulise juurdepääsu tõttu konfliktipiirkondadele;

33.  märgib, et konfliktide ennetamise ja julgeolekualaste probleemidega tegelemise vajadus on viimasel ajal järsult suurenenud; on veendunud, et paljudes sõjajärgsetes kriisiriikides on vajadus lepitus-, vahendus- ja dialoogialgatuste järele; rõhutab vajadust kriiside ja konfliktide kontekstis kiiresti tegutseda; rõhutab vajadust suurendada oluliselt niisuguste algatuste jaoks kättesaadavaid rahalisi vahendeid; märgib, et IcSP 2017. aasta novembris toimunud muutmise eesmärk on kindlustada kolmandate riikide võimekust, et edendada veelgi stabiilsust, julgeolekut ja kestlikku arengut; märgib, et IcSP toimib viimase abinõuna või muudest rahastamisvahenditest rahastatava pikaajalise tegevuse eelkäijana;

34.  märgib, et IcSP on ülemaailmse küberohtude vastase võitluse varases etapis; soovitab tungivalt panna suuremat rõhku küberjulgeolekule, sealhulgas sidusa strateegia kaudu, mis on kohaldatav ELi kõikide välistegevuste puhul; nõuab, et sellega kaasneks IcSPst küberjulgeolekule eraldatud vahendite suurendamine, kuna see on niisuguste ohtudega tegelemiseks sobiv rahastamisvahend;

35.  märgib, et koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmete ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) operatsioonide ja missioonidega ning ELi humanitaarabi andmisega on suurenenud;

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

36.  rõhutab EIDHRi ülemaailmse tervikliku lähenemisviisi lisaväärtust, hoolimata selle rahastamisvahendi suhteliselt väikesest eelarvest, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsust selle eesmärgi saavutamisel, samuti asjaolu, et see on ainus rahastamisvahend, mille kaudu EL saab toetada kodanikuühiskonna tegevust, olenemata asjaomasest tegevusest mõjutatud riigi ametiasutuste sekkumisest;

37.  märgib, et praegusel perioodil on EIDHRi kasutatud paindlikumalt ja täiendavamalt kui eelmisel perioodil, reageerides kiiremini tekkinud inimõigustealastele ja demokraatia kriisidele; tunnustab selle täiendavust muudest allikatest, näiteks Euroopa demokraatia rahastust pärit rahastusega, mis suurendab EIDHRi rahastuse tõhusust kiireloomuliste juhtumite korral; peab kiiduväärseks suuremat keskendumist inimõiguste kaitsjatele, sealhulgas ELi delegatsioonide tasandil kättesaadava hädaabifondi kaudu, ning ELi inimõiguste kaitsjate mehhanismi ProtectDefenders.eu loomist ja edukat toimimist; rõhutab, et projektikonkurss on aeganõudev, ebamugav ja liialt konkurentsitihe;

38.  märgib lisaks eeliseid, mida annab ProtectDefenders.eu mehhanism, mida rakendab kodanikuühiskond, kes on andnud hädavajalikku abi suurele hulgale inimõiguste kaitsjatele; nõuab tungivalt selliste mehhanismide jätkuvat toetamist;

39.  tunneb muret geograafiliste programmide kaudu toimuva inimõiguste ja demokraatlike väärtuste peavoolustamisega seotud raskuste pärast ning ELi väiksema toetuse pärast kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis suurendab survet EIDHRile ajal, mil kõikjal maailmas aheneb kodanikuühiskonna tegutsemisruum;

40.  on veendunud, et EL peab olema juhtrollis ja näitama ambitsioonikust, rakendades üldist poliitikat demokraatia toetamise peavoolustamiseks kõikides oma välissuhetes; seepärast leiab, et demokraatia toetamiseks eraldatud rahalisi vahendeid tuleb vastavalt suurendada, võttes eriti arvesse praegu kõikjal maailmas toimuvaid demokraatiavastaseid rünnakuid; rõhutab vajadust tagada, et riigipõhise toetuskava esimese eesmärgiga seotud kulutused jõuaksid tõhusalt ja mõjusalt kõige suuremas ohus olevate inimõiguste kaitsjateni; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioonid pakuksid selles küsimuses vajalikku toetust;

41.  tunnistab, et strateegiliste ja tegevusnäitajate puudumise tõttu on EIDHRi meetmete hindamine keeruline; märgib, et hindamisprobleemid on tingitud ka asjaolust, et arusaadavalt toetatakse kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid märkimisväärses ulatuses konfidentsiaalselt, et kaitsta abisaajate identiteeti ja ohutust;

42.  toonitab veel kord ELi valimisvaatlusmissioonide lisaväärtust – see on valdkond, kus EL on maailmas juhtpositsioonil; peab rõõmustavaks asjaolu, et valimisvaatlusmissioonide soovituste täitmise jälgimine ja järelmissioonide arv on suurenenud;

Partnerluse rahastamisvahend (PI)

43.  rõhutab, et PI on nähtud ette spetsiaalselt selleks, et järgida ELi temaatilisi ja kolmandate riikidega ühiseid huve ning luua liite ja edendada koostööd praeguste ja uute strateegiliste partneritega; märgib, et tegelikkuses on PI kasutusel viimase abinõuna, mida rakendatakse juhul, kui seda peetakse ainsaks rahastamisvahendiks, mis võib hõlbustada ELi poliitilise tegevuskava elluviimist ning ülemaailmsete probleemidega võitlemist;

44.  märgib, et võrreldes varasemate rahastamisvahenditega on PI suutnud teha tihedamat koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas strateegiliste partneritega, riikidega, mille puhul on lõpetatud kahepoolne arenguabi, ja mitmesuguste rahvusvaheliste foorumitega, kuid on seisukohal, et vahendite pakkumise ja sisendi suurendamine poliitiliste teenistuste poolt on vajalik, et tagada nende täielik kaasatus meetmete väljatöötamisse, kavandamisse ja rakendamisse, nagu ka ELi delegatsioonide aktiivse rolli suurendamine meetmete väljatöötamisel ning teabe jagamine liikmesriikidega;

45.  soovitab parandada PI eesmärkide nähtavust ning teadmisi ja arusaamist nendest, eriti ELi institutsioonides;

46.  märgib kahetsusega, et hindamist on takistanud asjaolu, et tulemusnäitajate raamistiku hilise vastuvõtmise ja enamiku projektide lõpetamatuse tõttu ei ole loodud keskset tegevusdokumentide depositooriumi;

Ühine rakendusmäärus

47.  tuletab meelde, et ELi välisrahastamisvahendid moodustavad keeruka tööriistakomplekti, mille abil EL toetab ja tõhustab oma tegevust rahvusvahelisel areenil, ning et seda keerukat struktuuri koordineeritakse ühise rakendusmäärusega; kordab, et ühine rakendusmäärus peab vastama eelarvekontrolli ja demokraatliku järelevalve kriteeriumidele; peab kahetsusväärseks, et ühise rakendusmääruse keerukus ja piirav olemus on pidurdanud liidu vahendite tõhusat kasutamist ning takistavad õigeaegset reageerimist uutele probleemidele ja partnerite vajadustele; peab kahetsusväärseks, et eeskirjade ühtsus ei ole toonud rahastamisvahendite vahel kaasa abiga seotud ühist programmitööd;

48.  märgib, et ühise rakendusmääruse eesmärk on ühtlustada liidu vahendeid, lihtsustada nende rakendamist, suurendada nende kasutamise paindlikkust, sidusust, järjepidevust ja tõhusust ning tagada sujuv ja täiendav lähenemisviis kõikide rahastamisvahendite rakendamisele;

49.  on seisukohal, et parlamendil on rakendusaktide eelnõude puhul võimalik oma kontrollivolitusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt kasutada vaid juhul, kui talle antakse selleks piisavalt aega; on seisukohal, et võttes arvesse, kui palju aega kulub rakendusaktide eelnõude ettevalmistamisele enne seda, kui need ENI, IPA II, EIDHRi, IcSP, PI ja DCI komiteeni jõuavad, ei ole rakendusakti vastuvõtmise viimases etapis dokumentide parlamendile ja nõukogule esitamiseks seatud 20‑päevase tähtaja eiramine põhjendatud; peab seetõttu kahetsusväärseks, et 20 kalendripäeva pikkust tähtaega alati ei järgita, ning on seisukohal, et see piirab parlamendi kontrolliõigust; nõuab kõikide rakendusmeetmete eelnõude esitamist vähemalt 20 päeva ette ning kutsub komisjoni üles muutma ENI, IPA II, EIDHRi, IcSP, PI ja DCI komitee töökorda, et esitamiseks ette nähtud 20 päeva pikkust tähtaega pikendada, mis hõlbustaks parlamendi kontrolliõiguse kasutamist;

50.  peab kahetsusväärseks ELi välisrahastamispoliitika nähtavuse jätkuvat piiratust tingimustes, kus kolmandad osalejad püüavad väärinfo kaudu ELi välispoliitikat kahjustada;

Soovitused ajavahemikuks 2017/2018–2020

51.  nõuab, et ELi ja üldised väärtused ja inimõigused jääksid ELi kogu välistegevuse keskmesse;

52.  nõuab tungivalt suuremat sünergiat ja sidusust kõigi rubriigi 4 rahastamisvahendite vahel ning paremat koordineerimist liikmesriikide kahepoolsete abiprogrammide ja võimaluse korral muude abiandjatega; kutsub sellega seoses komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama omavahelist koostööd ja koordineerimist, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike osalejatega, ning täitma Euroopa Liidu lepingu artiklist 21 tulenevaid kohustusi;

53.  nõuab usaldusväärsete, järjepidevate ja läbipaistvate järelevalve- ja hindamismehhanismide loomist; kordab, et sellised mehhanismid võimaldavad jälgida käegakatsutavaid edusamme seoses oluliste reformidega naaberriikides, mis on eriti oluline neis riikides, kus reformid on takerdunud või muul viisil hilinenud;

54.  nõuab tõhustatud parlamentaarset kontrolli ning kontrollimenetlusi ja -süsteeme, mis oleksid ühesugused kõigi rahastamisvahendite puhul; soovitab parandada läbipaistvust, luues projektide ja meetmete ühtse ja ühise läbipaistva avaliku andmebaasi;

55.  rõhutab vajadust pakkuda kodanikuühiskonna organisatsioonidele täiendavaid rahalisi vahendeid ja koolitustoetust; rõhutab, et vaja on kiireloomulisi meetmeid, et vähendada veelgi kodanikuühiskonna organisatsioonide, eriti kohalike organisatsioonide bürokraatlikku koormust ja menetluslikke takistusi; nõuab konkreetseid eelarveridu, mis oleksid ette nähtud kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, et parandada nende võimalusi rahastusele ligi pääseda; peab kahetsusväärseks, et komisjoni vahearuandes ei ole tähelepanu pööratud asjaolule, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ei osale välisrahastamisvahendite kavandamisel ja rakendamisel; palub komisjonil integreerida kodanikuühiskonna organisatsioonide strateegilisem osalus kõigisse välisrahastamisvahenditesse ja -programmidesse, nagu on nõudnud nii nõukogu kui ka parlament;

56.  pooldab ELi poliitika, rahalise abi ja nähtavuse otsesemat ja aktiivsemat edendamist;

57.  kordab oma seisukohta, et tuleks kehtestada võimalus kanda üle Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi jaotamata vahendeid 10 % ulatuses iga rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest, et suurendada ettenägematute sündmustega tegelemise suutlikkust, säilitades samal ajal vastavates ENI ja IPA II määrustes seatud eesmärgid;

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)

58.  toetab ELi lepingu artiklis 21 loetletud põhimõtteid ning soovitab panna suuremat rõhku demokraatlike institutsioonide tugevdamisele, korruptsioonivastasele võitlusele ja avaliku halduse reformile, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava tugevdamisele ning inimõiguste ja vähemuste õiguste järjepideva rakendamise parandamisele; nõuab ühinemisprotsessi seisukohalt oluliste valdkondade reformide suuremat toetamist ning piirkondliku koostöö ergutamist, et täiendada ELi laienemispoliitikat;

59.  soovitab võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kodanikuühiskonnale, kui riigiasutused ei soovi täita ELi seatud eesmärke või ei soovi teha koostööd rahastamisvahendi eesmärkide osas; kutsub komisjoni üles vähendama või peatama rahalisi vahendeid riikidele, kes tõsiselt rikuvad ELi põhiväärtusi, sh peamisi Kopenhaageni kriteeriume; nõuab, et vähendataks ELi rahastamist taotlevate kodanikuühiskonna organisatsioonide halduskoormust;

60.  nõuab parlamendi kaasamist, kui kaalutakse rahaliste vahendite peatamist või soovituslike eraldiste maksimumi olulist muutmist;

61.  nõuab abisaajate suurt isevastutust alates programmitööst kuni järelevalve ja auditeerimiseni; palub komisjonil pakkuda riiklikele auditeerimisasutustele metoodika, planeerimise, värbamiskoolituse ja järelevalvega seotud sihtotstarbelist abi;

62.  soovitab toetada suuremal määral rahastajate koordineerimise eest vastutavaid riikide ametiasutusi, kelle suutlikkus on väike, kuid kes näitavad üles poliitilist valmisolekut täita eesmärke; peab kahetsusväärseks, et nende rahaliste vahendite ärakasutamise suutlikkuse osas puudub läbipaistvus;

63.  nõuab rahaliste vahendite suunamist tõendatud tulemustega valdkondadesse, vältides täiendavaid pikaajalisi viivitusi, mida on esinenud abisaajatega koos toimunud kaudse eelarve täitmise raames, peamiselt Türgis;

64.  nõuab, et piirkonnas parandataks IPA II nähtavust, võttes arvesse laienemispoliitika olulisust ELi jaoks, näiteks sobivate sihipäraste teavitus- ja teabekampaaniate kaudu riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes meediaväljaannetes või mis tahes muul viisil, mida võib pidada asjakohaseks, komisjoni poolt kindlaks määratud nõuete ja nende järelevalve raames tihedas koostöös abisaajatega; toetab püüdlusi kasutada sihipärast vastupropagandat ja strateegilist kommunikatsiooni, eriti olukorras, kus ELi mainet ja huvisid rünnatakse ja kahjustatakse;

65.  soovitab kasutada IPA II selleks, et luua nii liikmesriikides kui ka kandidaatriikides ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks teabevahetuskanalid, et tihendada asjaomaste piirkondade vahel kaubandussidemeid, mis oleks väga kasulik, et abi saavaid riike ühtse turuga ühinemiseks ette valmistada;

66.  kordab uuesti, kui kasulik on edusamme tegevate riikide finantstulemuste tunnustamine, nagu on ette nähtud IPA II määruses;

67.  leiab, et rahastuse paindlikkus ja kasutamine konkreetsete kriisiolukordadega tegelemiseks peab olema kooskõlas rahastamisvahendi põhiprioriteetidega ning laienemisstrateegia ja ühinemisprotsessi põhialustega, mis peavad jääma IPA II tähelepanu keskmesse;

68.  nõuab IPA II planeerimis- ja programmitöö etappides paremat kooskõlastamist ja täiendavat sünergiat muude rahastamisvahendite, täpsemalt EIDHRi ning IcSP meetmetega, et tagada sidusus ja tõhustada täiendavust nii sisemiselt enda eesmärkide ja programmide vahel kui ka muude välisrahastamisvahendite suhtes;

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI)

69.  rõhutab vajadust ENI rakendamise üldise strateegilise dokumendi järele, et viia abi vastavusse laiema poliitilise raamistikuga ja koordineerida seda rahastamisvahendit paremini teistega; rõhutab, et ENI programmitöö prioriteedid peaksid hõlmama ka sotsiaalmajanduslikku arengut, noorsugu ja energiaressursside säästvat majandamist;

70.  peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta jooksul kavandati mitmeaastased programmid juba enamiku abisaajate jaoks, enne kui valmis vahekokkuvõte abi kohta asjaomastes riikides; tuletab meelde, et Euroopa Parlament esitas oma soovitused programmitöö kohta komisjoniga peetud strateegilise dialoogi käigus 2017. aasta aprillis;

71.  rõhutab poliitilist nähtavust ja võimendust, mida ENI kui eraldiseisev rahastamisvahend annab ELile naabruses, nii idas kui ka lõunas;

72.  nõuab, et säilitataks olemasolev finantstasakaal vahendite jaotamisel liidu lõuna- ja idanaabruse vahel;

73.  rõhutab stabiliseerimise, demokratiseerimise toetamise, konfliktide vältimise ja lahendamise ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise, hariduse ja sotsiaal-majandusliku arengu omavahelist seost; rõhutab nende projektide tähtsust, mis toetavad noori nende hariduse ja tööalase konkurentsivõime valdkonnas;

74.  kordab, kui oluline on reageerida probleemidele kiiremini;

75.  rõhutab, et investeerimine naaberriikide stabiliseerimisse ja arendamisse aitab käsitleda ka selliseid probleeme nagu ränne, terrorism, kohalikud konfliktid ja majanduslik ebastabiilsus, mis pikas perspektiivis toob kasu kogu ELile;

76.  toonitab, et probleemide spetsiifilisus naaberriikides nõuab integreeritud ja laiahaardelist lähenemisviisi, mis põhineb abisaajate erinevatel vajadustel ja olukordadel ning hõlmab sünergiat muude välisrahastamisvahenditega ja liidu poliitikavaldkondade lõikes; toonitab, et üks esmaseid ülesandeid on rakendada kiiresti ja tõhusalt assotsieerimislepinguid ning põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi ning kõiki kaasnevaid reforme, mida tuleb toetada ELi-poolsete asjakohaste rahaliste vahenditega;

77.  kordab, kui oluline lisaks suurtele edusammudele ühises analüüsimises, kooskõlastamises ja rahastajate prioriteetide suhtes konsensuse saavutamises ka liikmesriikidega tehtav tihedam ühine programmitöö; nõuab tungivalt paremat koordineerimist abiandjate vahel, eriti ühendades vahendid muudest ELi rahastamisvahenditest, kaasrahastajatelt ja rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt pärit rahaliste vahenditega, et toetada partnerriikides majanduslikku üleminekut ja stabiilsust;

78.  on mures selle pärast, et rahastamisvahendi reageerimis- ja finantssuutlikkus on viidud viimase piirini; peab kahetsusväärseks, et kavandamisetapis ei võetud piisaval määral arvesse poliitilise ja geopoliitilise riskianalüüsi kujul saadud asutusesisest eksperditeavet;

79.  on jõudnud järeldusele, et pidades silmas praeguseid probleeme naaberriikides, võib olla vaja suurendada seadusandliku muudatusega soovituslikke rahaeraldisi;

80.  kordab, et ENI raames kavandatud rahaliste vahendite eesmärkidest tuleb pidada kinni, kui niisugused vahendid paigutatakse ümber teistesse vormidesse, nt usaldusfondidesse, ning et vaja on Euroopa Parlamendi kontrolli ja järelevalvet, millest ei tohi kunagi kõrvale hoida;

81.  nõuab, et kodanikuühiskond kaasataks tõhusamalt vajaduste kindlakstegemisse;

82.  nõuab, et täiel määral kasutataks tingimuslikkust ja stiimulitel põhinevaid mehhanisme, mis toetavad vajaduse korral poliitilisi ja majandusreforme ning mis on seotud reformide ja strateegiliste eesmärkidega; peab kahetsusväärseks, et ENI ei ole suutnud pakkuda piisavaid stiimuleid nendele riikidele, kes ei soovi läbi viia poliitilisi reforme; nõuab ENI tõhusat järelevalvet rahastamisvahendi tasandil;

83.  tunneb muret ELi rahastatud abi hävitamise ja konfiskeerimise pärast kolmandates riikides; nõuab täiendavaid jõupingutusi, et parandada ELi strateegilist teabevahetust ja nähtavust naaberriikides;

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (IcSP)

84.  nõuab suuremat pingutust, et võimendada IcSP mõju partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peetavate korrapäraste strateegiliste dialoogide abil; sellega seoses palub tagada kaasrahastamine muudelt olulistelt abiandjatelt, kel on asjaomaste meetmete tulemustega seoses kaalul oma huvid;

85.  nõuab paremat strateegilist raamistikku ning IcSP ja muude rahastamisvahendite ning teiste osalejate kaudu võetavate järelmeetmete vahelist sünergiat;

86.  nõuab, et võitluses uute ohtude vastu, mis esinevad näiteks hübriidkonfliktide ja küberjulgeoleku valdkonnas, kus võiks rakendada Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) oskusteavet, tehtaks teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsuste ja ELi institutsioonide vahel tihedamat koostööd;

87.  soovitab IcSP strateegilisemat kasutamist mitte ainult seoses kohaliku mõjuga konfliktidega, vaid ka rahuprotsessi ja dialoogi toetamiseks olemasolevates või tekkivates üleilmse tähtsusega konfliktides, ning nõuab paremaid varajase hoiatamise süsteeme ja konfliktide analüüsimise vahendeid, mis võimaldaksid paremat ennetamist ja rahutagamist;

88.  rõhutab, et see rahastamisvahend võimaldab liidul nüüdsest rahastada koolitustegevust ning mittesurmava varustuse (nt arvutisüsteemid, haiglad jne) pakkumist kolmandate riikide relvajõududele, eesmärgiga täita kiireloomulisi, lühikese ja keskmise perspektiivi vajadusi kestliku arengu eesmärkide elluviimise raames;

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

89.  kordab, kui oluline on toetada ja edendada demokraatiat ja inimõigusi kolmandates riikides, sealhulgas inimõiguste kaitsjate kaitsmine, olenemata kolmandate riikide ametivõimude sekkumisest;

90.  märgib EIDHRi tõhusust ja tähtsust selles küsimuses, tegutsedes kodanikuühiskonna ahenevas tegevusruumis; kinnitab jätkuvat vajadust inimõigustele ja demokraatiale suunatud sihtotstarbelise rahastuse järele, mida ei vähendata; nõuab lisaks, et kaalutaks inimõiguste kaitsjatele osutatava kiireloomulise abi suuremat rahastamist ning selliste rahaliste vahendite kättesaadavuse tõhusat edendamist;

91.  kordab, et EIDHRi kohaldamisala ei tohiks piirata ega kasutada EIDHRi rahastamisvahendina, mille abil üksnes täita muudest rahastamisvahenditest jäänud lünki, vaid et demokraatia ja inimõiguste sihipärane edendamine peaks olema omaette selge ja strateegiline eesmärk;

92.  nõuab tungivalt, et komisjon leiaks lahendused kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemise, inimõiguste sagedasemate rikkumiste ja represseerimise probleemidele, näiteks suurendades ülemaailmsetele reageerimisprogrammidele, nagu ELi inimõiguste kaitsjate mehhanismile ProtectDefenders.eu ette nähtud rahastamist; nõuab, et EL jätkaks inimõiguste kaitsjate, eelkõige ohustatud inimõiguste kaitsjate, ning kodanikuühiskonna, aga ka selliste marginaliseerunud rühmade nagu naiste, põlisrahvaste, romade, LGBTI‑inimeste, puuetega inimeste, laste ja eakate rahastamist;

93.  soovitab rohkem strateegilist planeerimist seoses ELi ametiasutuste poliitiliste suunistega ning sidusust muude rahastamisvahenditega, eelkõige riikides, kus esineb tagasiminekut inimõigustes ja demokraatlikes normides, et võidelda autoritaarsuse ülemaailmse suundumusega;

94.  toonitab, kui oluline on keskenduda rahvusvaheliselt olulistele temaatilistele küsimustele, mis võivad lühikeses, keskmises ja/või pikas perspektiivis toetada inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja õigluse üleilmastumist; nõuab, et EIDHRist toetataks suuremal määral mitmesuguseid uusi temaatilisi küsimusi, täpsemalt korruptsioonivastast võitlust, inimõiguste austamist äriühingute poolt, keskkonnaõigusi ja rändajate õigusi;

95.  peab kiiduväärseks rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõiguste toetamist ja vastutusmehhanisme, nagu ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus;

96.  soovitab teha jätkuvaid jõupingutusi, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas;

97.  kinnitab uuesti komisjoni võetud kohustusi toetada veelgi kodanikuühiskonda ja edendada partnerriikides kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust soodustavat keskkonda; rõhutab, et vaja on kiiresti tegutseda, et veelgi vähendada kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisvaid bürokraatlikke takistusi; julgustab ELi delegatsioone aktiivselt otsima inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegelevad tundlike küsimustega, mis vajavad rahastamist, avaldama konkursikutseid kohalikus keeles ja lubama taotlejatel esitada projektiettepanekud selles keeles, tugevdades seeläbi ka kohalikku isevastutust ja projektide pikaajalist integreeritust;

98.  nõuab suuremat keskendumist EIDHRist rahastatud meetmete jätkusuutlikkusele, eelkõige valimisvaatlusmissioonide raames, kui on olemas märkimisväärsed võimalused kiirendada teadmiste ülekandmist kohalikele osalejatele ja parandada soovituste järgimist; nõuab valimisvaatlusmissioonide kavandamise ja Euroopa Parlamendi valimisvaatlustegevuse paremat kooskõlastamist;

99.  palub komisjonil pakkuda eraldi rahastust projektidele, mis on suunatud jälitustehnoloogia kasvava kuritarvitamise ja internetirünnakute vastu, mille taga on repressiivsed valitsused ja valitsusvälised osalejad;

100.  nõuab selliste järelevalve- ja hindamissüsteemide väljatöötamist, millesse annavad panuse inimõiguste kaitsjad;

101.  julgustab inimsusvastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ja genotsiidi ennetava tegevuse elluviimisel kooskõlastama tegevust IcSPga;

Partnerluse rahastamisvahend (PI)

102.  väljendab heameelt tähelepanu koondumise üle liidu strateegilistele huvidele;

103.  soovitab PI raames kättesaadavate nappide vahendite strateegilisemat ja konsolideeritumat kasutamist, tagades kaasava sisendi ja tehes kindlaks kõikide komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse meetmed, tihedas koostöös liikmesriikidega, ning rõhutab, kui oluline on hästi rahastatud PI ELi väärtuste ja huvide ennetava kaitse jaoks olukorras, kus väheneb Atlandi-ülene konsensus ning kasvab selliste keskmiste tuludega riikide arv, kelle strateegiline tähtsus kiiresti suureneb, muu hulgas Aasias ja Ladina-Ameerikas;

104.  soovitab vaadata järgmises mitmeaastases sihtprogrammis üle geograafilised eraldised, et kohaneda probleemidega; soovitab sellega seoses teha suuremal määral koostööd mittestrateegiliste kolmandate riikidega, näiteks keskmiste tuludega riikidega, kellega ei tehta seda praegu piisavalt;

105.  soovitab paremat kooskõlastamist ühise rakendusmääruse eesmärkide ja valdkondadevaheliste teemadega;

106.  soovitab viia lõpule selle järelevalve- ja hindamissüsteemi, mis hõlmab asjakohaseid kvalitatiivseid näitajaid;

107.  on seisukohal, et PI võiks olla tähtis vahend, mille kaudu toetada vabakaubanduslepingute rakendamist, toetades eelkõige sisenõuanderühmade tööd; rõhutab, et tuleb hinnata vahendite kasutamist ja jaotamist ning PI ja ELi sisenemisprogrammide (EU Gateway / Business Avenue) tõhusust, sest nendega tuleks täiendada liikmesriikide pädevust väliskaubanduse edendamise valdkonnas;

108.  märgib, et PI üks eesmärke on avalik diplomaatia, millega suurendada kolmandates riikides usaldust ELi poliitika vastu ja parandada sellest arusaamist; rõhutab, et kodanikuühiskonna kaasamine on äärmiselt tähtis, ning tunneb heameelt selle üle, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele on eraldatud 3 miljonit eurot, et toetada nende osalemist sisenõuanderühmades;

Ühine rakendusmäärus

109.  soovitab paremini kasutada ühtlustatud eeskirju võimalike ühiste projektikonkursside ning komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse vahelise tihedama koostöö kaudu;

110.  nõuab, et ühise rakendusmääruse sätetesse lisataks soolise aspekti arvestamine;

111.  nõuab jõupingutuste edasist tõhustamist, et suurendada ELi välispoliitika rahastuse nähtavust laiahaardelise ja sidusa teabevahetuse strateegia kaudu, mis hõlmab väärinfo vastu võitlemise meetmeid; nõuab tingimuslikkuse mehhanismide kehtestamist rakenduspartnerite suhtes, kui ELi nähtavuse suurendamiseks võetavaid meetmeid ei järgita;

112.  tuletab meelde arengu ja abi tõhususe põhimõtete olulisust välistegevuses, nagu on rõhutatud ühises rakendusmääruses, ja kutsub komisjoni üles jälgima neid põhimõtteid kõigi meetmete puhul, mida ta vahearuande tulemusena võtab;

113.  märgib, et ELi VKEdele tuleks lihtsamate õigusaktide abil anda välisrahastamisvahendite kasutamiseks suuremad võimalused, sest see võib soodustada rahaliste vahendite rohkemat kasutamist ning aidata VKEdel saada rahvusvahelisi kogemusi; palub komisjonil hinnata, kas VKEde rahvusvahelistumise edendamiseks mõeldud vahendid on kooskõlas liidu teiste VKEde toetamise vahenditega, sh COSME programm, ning vastavad subsidiaarsuse, kattuvuse vältimise ja liikmesriikide programmide täiendavuse põhimõttele; palub komisjonil esitada aegsasti ettepanekud kõnealuste programmide vahehindamiseks, et parandada nende tõhusust ja tulemuslikkust; rõhutab, et eelkõige liikmesriikide tasandil tuleb parandada teabevahetust ja suurendada VKEde teadlikkust olemasolevatest vahenditest;

2020. aasta järgne struktuur

114.  nõuab, et välisrahastamisvahendite finantseerimine kajastaks ambitsioonikat välistegevust ning et ELi kui ülemaailmse osaleja eelarve oleks suurem, põhinedes samas jätkuvalt väärtustel, põhi- ja inimõigustel ning põhimõtetel; kordab, et ELi välistegevus teenib ka ELi kodanike ühiseid huve;

115.  toonitab, et kui Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja, tuleks praegust välistegevuseks ettenähtud eelarveosa suurendada või vähemalt säilitada selle senine tase, rakendades samasugust põhimõtet olemasolevate rahastamisvahendite, poliitikameetmete ja prioriteetide suhtes;

116.  kordab, et praeguse rahastamisvahendite struktuuri reform on vajalik suurema aruandekohustuse, läbipaistvuse ja avaliku järelevalve tagamiseks ning see suurendaks ka tõhusust, sidusust ja reageerimisvõimet, samuti mõjusust ja paindlikkust; on seisukohal, et reform võib suurendada ka kulutõhusust, vähendada kattuvusi ja huvide konflikte eri osalejate ja komisjoni talituste vahel ning aidata kaasa strateegia, programmitöö ja rakendamisega seotud praeguste probleemide lahendamisele;

117.  tuletab meelde Euroopa Parlamendi tähtsat rolli kaasseadusandjana järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määruse puhul; kordab oma valmisolekut töötada koos komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja nõukoguga, et muuta välisrahastamisvahendite struktuur optimaalseks; rõhutab siiski, et rahastamisvahendite igasuguse ümberstruktureerimise eesmärk peaks olema suurem läbipaistvus, aruandekohustus, mõjusus, sidusus ja paindlikkus; rõhutab, et neid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma juhtimisstruktuurita, mis võimaldab poliitilist kontrolli, on strateegiapõhine, kaasav ja usaldusväärne; rõhutab, et Euroopa Parlament ei nõustu ühegi rahastamisvahendite reformiga, kui puudub korralik juhtimisstruktuur; nõuab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus esitaksid reformikava, mille alusel kehtestada nende rahastamisvahendite jaoks just selline juhtimisstruktuur; rõhutab lahknevusi vahekokkuvõtte järelduste ja komisjoni esitatud ettepanekute vahel praeguse struktuuri reformimiseks; toonitab lisaks, et tagatud peab olema liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poolne tugev demokraatlik ja läbipaistev kontroll;

118.  nõuab, et ELi usaldusfondid ja rahastamisvahendid paremini eelarvesse integreeritaks, et välisrahastamisvahendid oleksid läbipaistvamad ja nende üle saaks paremini demokraatlikku järelevalvet teha; tuletab meelde finantsmääruse viimase läbivaatamise raames sõlmitud kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukoguga eelneva konsulteerimise kohta enne temaatiliste meetmete jaoks uue usaldusfondi loomist; palub peale selle, et komisjon esitaks parlamendile üksikasjaliku teabe kõigi oluliste ümberpaigutuste ja assigneeringute vabastamiste kohta, mis rubriigis 4 tehakse;

119.  rõhutab, et ELi delegatsioonid võiksid koos liikmesriikidega aidata VKEdel kasutada neid rahastamisvahendeid selleks, et luua keskmises perspektiivis suhteid ELi ettevõtjate ja toetust saavate riikide majandusringkondade vahel;

120.  rõhutab, et iga rahastamisvahendi olemasoluks on tingimata vajalikud selged ja sihtotstarbelised rahastamispaketid ja eraldised, mis on mõeldud ELi välistegevuse eri sihtidele, eesmärkidele ja prioriteetidele, nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik, kodanikuühiskonna toetamine, konfliktide lahendamine, nõrgad riigid, arengupoliitika ja vaesuse vähendamine, majanduslik ja sotsiaalne areng ning ELiga ühinemise eri etappides olevate riikide ja ELi naabruses asuvate riikide toetamine;

121.  peab kiiduväärseks, et EL on pühendunud sellistele väärtustele nagu inimõigused, demokraatia ja kodanikuühiskonna toetamine, ning kiidab heaks eri sihid ja eesmärgid ning praeguste rahastamisvahendite spetsiifilise poliitilise ja strateegilise väärtuse; rõhutab, et reformiga ei tohiks kahjustada ühegi rahastamisvahendi poliitilisi eesmärke; mõistab eesmärkide ja rakendamise eripära ENI, IPA II ja EIDHRi puhul ning leiab seetõttu, et need peaksid jääma strateegiliste ja poliitiliste kaalutluste tõttu sõltumatuks;

122.  tuletab meelde, et alates 2006. aastast on EIDHR olnud konkreetne väljendus ELi lubadusele toetada ja edendada demokraatiat ja inimõigusi kolmandates riikides ning on võimaldanud ELil sekkuda ilma valitsuste sekkumiseta registreeritud ja registreerimata valitsusväliste organisatsioonide toetuseks ning valdkondades, mida ELi liikmesriigid alati ei kata;

123.  rõhutab vajadust kehtestada ühised sihid, sealhulgas vajadust tõhustada õigustel põhinevat lähenemisviisi ja süvalaiendada inimõigusi, et anda sisu ELi toimimise lepingu artiklile 21, milles nõutakse, et EL tugevdaks demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet kui välissuhete vajalikku eesmärki;

124.  palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil tagada, et kõikide reformide osas toimub partnerriikidega selge teabevahetus;

125.  nõuab kindlate ja järjepidevate hindamis- ja järelevalvemenetluste kehtestamist, mille abil on võimalik tagada kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamisanalüüs ning jälgida edusamme, mida tehakse seatud eesmärkide saavutamisel ELi rahastamise abil eri rahastamisvahenditest;

126.  rõhutab vajadust pikaajalise rahastamise prognoositavuse järele, kehtestades samal ajal paindlikult kasutatavad summad; kordab, et paindlikkus nõuab võimalust kanda rahalisi vahendeid ühest rahastamispaketist teise; tuletab meelde, et välistegevuse eesmärkide saavutamiseks ettenähtud vahendeid ei saa suunata ümber muudele eesmärkidele, sealhulgas rände haldamisele ja sisejulgeolekule; rõhutab, et võimalus eraldamata vahendeid välistegevuse rahastamisvahendi üldeelarves üle kanda tuleks kehtestada 10 % ulatuses rahastamisvahendi esialgsetest assigneeringutest paindlike ja/või kiireloomuliste meetmete jaoks, säilitades samal ajal rahastamisvahendi poliitilised eesmärgid;

127.  rõhutab, et riigile eraldatav abi ei tohiks sõltuda rändealastest kokkulepetest ELiga ning et rahastamist ei tohiks ümber suunata vaestelt riikidelt ja piirkondadelt Euroopasse rändajate päritoluriikidele või transiidiriikidele üksnes seetõttu, et need asuvad rändeteedel;

128.  tuletab meelde raskuseid, mida abisaajad praegu kogevad rahastamisvahendite raames endale rahastamise kindlustamisel; nõuab menetluste lihtsustamist, halduskoormuse vähendamist ja võimaluse korral ühtlustatud menetluste vastuvõtmist komisjoni ja Euroopa välisteenistuse erinevate kaasatud talituste jaoks, ELi rahastamist taotlevate organisatsioonide jaoks ühtse kontaktpunkti loomist ning võimaluse korral digitaalsete lahenduste kasutamist eesmärgiga lihtsustada ja vähendada halduskoormust, kuid mitte eelarvealase järelevalve, jälgitavuse ja kontrolli arvelt;

129.  rõhutab, et kõik komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peavad tegema koostööd, võttes ELi välistegevuse rahastamise ajendiks rahastamisvahendi asemel poliitilised põhimõtted, et vältida lahknevusi, sidususe puudumist, tarbetuid kulusid, kattumist ja oskusteabe raiskamist ning saavutada ELi välistegevuse kui terviku jagatud sihid ja eesmärgid;

130.  rõhutab vajadust strateegilisemate poliitiliste suuniste ning üldstrateegia ja kaasnevate dokumentide järele, mille töötavad koos välja ja mida jagavad kõik asjaomased komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus, mida haldab ja jälgib praegu veel loomata juhtimisstruktuur ning milles sätestatakse ELi välistegevuse sihid ja eesmärgid järgmiseks perioodiks ja viis, kuidas rahastamisvahendit nende saavutamiseks kasutatakse; nõuab sihtide ja eesmärkide kehtestamisel nii sise- kui ka välisekspertide kasutamist; soovitab lisada kogu programmitöösse konfliktitundlikkuse analüüsi, poliitilise majandusanalüüsi ja riskihindamise ning leevendusmeetmed, mida võib asjaomaste riskide ilmnemise korral paindlikult uuesti kasutada;

131.  nõuab, et uuritaks võimalusi suurendada kooskõlastatust ja sidusust ELi liikmesriikide välisrahastamispoliitikaga, sealhulgas ühise programmitöö tõhustamise kaudu;

132.  nõuab vabaühenduste rahastamisvõimaluste laiendamist, täpsustades kaasrahastamise nõuet ja pakkudes rohkem võimalusi teha sellest erandeid, pakkudes mitmeaastaseid partnerlusi ja tagades tegevuse jätkusuutlikkuse;

133.  nõuab täiendatud nõudmisi kiiremaks otsuste vastuvõtmiseks, et suurendada ELi suutlikkust reageerida kiiresti arenevatele sündmustele;

134.  toonitab, kui oluline on muuta ELi välistegevus nähtavamaks ja suurendada teadlikkust sellest – sealhulgas ELi strateegilise teabevahetuse töörühma rakendamise abil – ning selle mõjust kogu maailmas; nõuab, et seda peetaks poliitiliseks eesmärgiks; rõhutab seetõttu kiireloomulist vajadust riigi- ja/või piirkonnapõhise strateegilise teabevahetuse järele ELi delegatsioonides ning märkimisväärselt suurema ELi delegatsioonide ja liikmesriikide vahelise kooskõlastamise ja teabe jagamise järele;

135.  rõhutab, et ELi delegatsioonidel on võtmeroll kohalikus programmitöös, programmitöö järelevalves, vahendite väljamaksmisel ja abisaajate tuvastamisel, eelkõige inimõiguste kaitsjate ja tundlikes valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul; kordab, ELi delegatsioonid ei saa oma töö ja staatuse tõttu kolmandates riikides üksi rahastamisotsuste eest vastutada;

136.  toonitab, et rahastamisvahenditega seotud programmitöösse tuleb kaasata tihedalt asjaomaste riikide kodanikuühiskond ning et programmide väljatöötamine, kasutuselevõtt ja rakendamine peab põhinema suuremal määral detsentraliseeritud koostööl, et luua kindlad ja kestvad partnerlussuhted, vastata elanikkonna konkreetsetele vajadustele ja võtta arvesse asjaomaste inimeste sotsiaalset tegelikkust;

137.  tuletab meelde, et teatavatel juhtudel täidetakse ELi poliitilisi sihte ja eesmärke, nagu inimõigused, õigusriigi põhimõte ja areng, paremini pigem mitme väiksema toetuse väljamaksmisega rohujuuretasandi organisatsioonidele kui ühele abisaajale suunatud üheainsa suurema rahastamispaketi kaudu;

138.  rõhutab põhimõtte „rohkema eest rohkem“ ja tingimuslikkuse põhimõtte tähtsust; on seisukohal, et tuleks luua rangemad tingimuslikkuse mehhanismid, mille alusel saab riigi- või valitsusasutustele ja valitsusvälistele osalejatele antavat otsest eelarvetoetust peatada või võimaluse korral suunata see ümber kodanikuühiskonnale, juhul kui sellised institutsioonid ei järgi või täida eraldatud rahastamise eesmärke või rikuvad õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi;

139.  nõuab arenguabi kasutamisel erasektori investeeringute võimendamiseks läbipaistvust, aruandekohustust, kontrolli, arengualast täiendavust, arengu ja abi tõhususe põhimõtete järgimist ning rangeid keskkonna-, inimõiguste ja sotsiaalseid tagatisi;

140.  kutsub komisjoni üles kaaluma välisrahastamisvahenditest sihtotstarbeliste vahendite eraldamist kolmandate riikide tehnilisele abile ja koostööle nendega, eriti arengumaadega, et edendada nende liikmesust Wassenaari kokkuleppes, Austraalia grupis, raketitehnoloogia kontrollirežiimis ja tuumatarneriikide grupis, ning vältima kahesuguse kasutusega kaupade määruse praegu toimuval uuestisõnastamisel inimõiguste rikkumist;

141.  rõhutab, et tulevase struktuuri puhul on vaja nõuetekohast kontrolli ja tasakaalu, läbipaistvust, rakendamise kontrollimise õigust, sealhulgas parlamendi tõhustatud poliitilist panust strateegia osas ning kontrolli rakendamise üle, delegeeritud õigusaktide kasutamist temaatiliste prioriteetide läbivaatamiseks, kui need sisalduvad seadusandlike aktide lisades, ning oluliste täiendavate elementide, näiteks strateegiliste ja mitmeaastaste programmdokumentide vastuvõtmist;

142.  on veendunud, et 2020. aasta järgne välisrahastamisvahendite põlvkond peab järgima siiruse ja ühtsuse eelarvepõhimõtteid;

143.  on seisukohal, et vahekokkuvõte ja eelarvekontrolli protsessid peaksid olema piisavalt ranged ja läbipaistvad, et tagada vahendite maksimaalne kasutamine ning võimaldada asjakohaseid kohandusi, kui tekib vajadus kasutussuutlikkust suurendada;

o
o   o

144.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning nõukogule.

(1) ELT L 77, 15.3.2014, lk 27. (2) ELT L 77, 15.3.2014, lk 11. (3) ELT L 77, 15.3.2014, lk 1. (4) ELT L 335, 15.12.2017, lk 6. (5) ELT L 77, 15.3.2014, lk 77. (6) ELT L 77, 15.3.2014, lk 85. (7) ELT L 77, 15.3.2014, lk 44. (8) ELT L 77, 15.3.2014, lk 95. (9) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30. (10) ELT L 249, 27.9.2017, lk 1. (11) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (12) Vt raport A8‑0211/2017. (13) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (14) ELT C 407, 8.12.2015, lk 8. (15) ELT C 60, 16.2.2016, lk 3. (16) ELT C 122, 19.4.2017, lk 4. (17) Avaldatud komisjoni veebisaidil: https://ec.europa.eu/europeaid/public-consultation-external-financing-instruments-european-union_en (18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493. (19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0026. (20) ELT C 58, 15.2.2018, lk 109. (21) ELT C 408, 30.11.2017, lk 21. (22) ELT C 265, 11.8.2017, lk 110. (23) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0440. (24) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0306. (25) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0036. (26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0037. (27) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0094. (28) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0262. (29) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0263. (30) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0261. (31) ELT C 208, 10.6.2016, lk 25. (32) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408. (33) http://www.eeas.europa.eu/archives/docs/top_stories/pdf/eugs_et_.pdf

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2015. ja 2016. aasta aruannete kohta (2017/2010(INI))

P8_TA(2018)0120 A8-0141/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5,

–  võttes arvesse protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta ning institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe uusimat, 13. aprilli 2016. aasta versiooni(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevate teenistuste vahel 22. juulil 2011 kokku lepitud praktilist korda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 rakendamiseks esimese lugemise kokkulepete korral,

–  võttes arvesse oma 17. mai 2017. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitleva 2014. aasta aruande kohta(2) ja oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (COM(2016)0469) ning komisjoni 2016. aasta aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (COM(2017)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta aruannet Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta (COM(2016)0471) ning komisjoni 2016. aasta aruannet Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta (COM(2017)0601),

–  võttes arvesse kõiki varasemaid komisjoni teatisi, mis käsitlevad vajadust parema õigusloome järele, et saavutada paremad tulemused ELi kodanike hüvanguks,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi 14. novembri 2017. aasta otsust subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma loomise kohta (C(2017)7810),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 19. juuni 2014. aasta, 14. novembri 2014. aasta, 6. mai 2015. aasta, 4. novembri 2015. aasta, 18. mai 2016. aasta, 18. oktoobri 2016. aasta ja 3. mai 2017. aasta poolaastaaruandeid parlamentaarse kontrolliga seotud Euroopa Liidu menetluste ja tavade arengu kohta,

–  võttes arvesse 5. veebruaril 2014 allkirjastatud Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee koostöölepingut,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2015. aasta aruannet subsidiaarsuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 52 ja 132,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8‑0141/2018),

A.  arvestades, et 2015. ja 2016. aasta olid 2014. aasta novembris ametisse astunud Junckeri komisjoni esimesed kaks täistööaastat; arvestades, et president Juncker võttis eesmärgi seada subsidiaarsus Euroopa demokraatliku protsessi keskmesse ning tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega täielik kooskõla kogu õigusloomeprotsessi jooksul;

B.  arvestades, et 13. aprilli 2016. aasta uus institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe sisaldab kolme institutsiooni võetud kohustust austada ja rakendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

C.  arvestades, et komisjon sai 2015. aastal kaheksa põhjendatud arvamust, milles käsitleti kolme komisjoni ettepanekut; arvestades, et komisjonile esitati sel aastal kokku 350 dokumenti;

D.  arvestades, et komisjon sai 2016. aastal 65 põhjendatud arvamust, milles käsitleti 26 komisjoni ettepanekut; arvestades, et see on 713 % rohkem võrreldes 2015. aastal saadud kaheksa põhjendatud arvamusega ning on ühes kalendriaastas laekunud arvamuste hulga poolest kolmandal kohal alates subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi kasutuselevõtust 2009. aastal Lissaboni lepingu alusel (seda näitajat edestab põhjendatud arvamuste arv, mis esitati 2012. aastal (84) ja 2013. aastal (70)); arvestades, et komisjonile sel aastal esitatud dokumentide koguarv kasvas märkimisväärselt ehk 620 dokumendini;

E.  arvestades, et 19. mail 2015 võttis komisjon vastu parema õigusloome meetmete paketi, mis hõlmab ka paremat õigusloomet käsitlevaid uusi suuniseid, sealhulgas uuendatud suuniseid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamiseks uute algatuste mõju hindamise käigus;

F.  arvestades 2015. aastal lõi komisjon veebisaidi „Kergenda koormat – tee end kuuldavaks!“(4) ning REFITi platvormi (tulemuslikuks ja tõhusaks õigusloomeks), millega anti sidusrühmadele täiendavad võimalused, et teavitada komisjoni olemasolevate regulatiivsete meetmete puudustest ning sealhulgas subsidiaarsuse ja/või proportsionaalsusega seotud küsimustest;

G.  arvestades, et 2015. aastal koostas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 13 esialgset hinnangut, ühe mõjuhinnangu parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta ja viis läbi kuus mõju järelhindamist; arvestades, et lisaks sellele koostas ta neli aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja kaks Euroopa lisaväärtuse hinnangut; arvestades, et 2016. aastal koostas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 36 esialgset hinnangut, ühe mõjuhinnangu parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta ja viis läbi 14 Euroopa tasandi mõju järelhindamist; arvestades, et lisaks sellele koostas ta seitse aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja viis Euroopa lisaväärtuse hinnangut;

H.  arvestades, et liidu seadusandlike aktidega delegeeritakse volitusi siis, kui on vaja paindlikkust ja tõhususust, mida seadusandliku tavamenetlusega ei ole võimalik saavutada; arvestades, et reguleeritava valdkonna põhinormide kehtestamine üksnes seadusandja pädevuses;

I.  arvestades, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on olulised mõju hindamisel ja järelhindamisel, mille käigus vaadeldakse, kas ELi tasandi meetmed on vajalikud, kas nende eesmärke saab muude vahenditega tulemuslikumalt saavutada ning kas meetmete tõhusus, tulemuslikkus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus vastavad ootustele;

J.  arvestades, et 2014. aastal avaldasid kolme riigi parlamendikojad (Taani Folketing, Madalmaade Parlamendi Teine Koda ja Ühendkuningriigi Parlamendi Ülemkoda) aruanded, mis sisaldasid üksikasjalikke ettepanekuid selle kohta, kuidas tugevdada riikide parlamentide rolli otsustusprotsessis;

1.  tuletab meelde, kui olulised on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aastaaruanded, mille koostab komisjon; märgib, et komisjoni 2015. ja 2016. aasta aruanded on üksikasjalikumad ja põhjalikumad kui eelnevate aastate aruanded;

2.  rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Liit võtaks meetmeid ainult juhul, kui ta saab väärtust lisada, et vähendada nn demokraatia defitsiiti;

3.  rõhutab, et subsidiaarsus ja proportsionaalsus on aluspõhimõtted, mida ELi institutsioonid peavad ELi pädevust rakendades arvesse võtma, et tagada liidu meetmete lisaväärtus; tuletab meelde, et nende põhimõtetega soovitakse tõhustada liidu toimimist, tagades, et liidu tasandi meetmed on vajalikud, meetmete eesmärke ei saa liikmesriigid üksi nõuetekohaselt saavutada, meetmete laad ja sisu ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale ning meetmeid võetakse alati kõige sobivamal valitsustasandil; juhib tähelepanu asjaolule, et neid põhimõtteid on võimalik ELi-vastastel eesmärkidel väärkasutada, ning rõhutab, et ELi institutsioonid peaksid olema tähelepanelikud, et seda ohtu vältida ja selle vastu võidelda;

4.  tuletab meelde, et subsidiaarsus on liitude aluspõhimõte ning juriidiliselt määratlemata mõiste, mis peaks järelikult sõltuma poliitilisest tõlgendusest;

5.  mõistab, et subsidiaarsuse põhimõtet ei saa kasutada aluslepingute alusel liidule antud volituste tõlgendamiseks;

6.  on seisukohal, et subsidiaarsust ja selle kontrolli käsitlev arutelu peaks toimuma kodanike järjest suurema nõudmise taustal, et liit lahendaks sellised olulised üleilmsed probleemid nagu näiteks maailmajagudevahelised rahavood, julgeolek, ränne ja kliimamuutused;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 25. märtsil 2017 vastu võetud Rooma deklaratsiooni lisati viide subsidiaarsusele; on seisukohal, et subsidiaarsusel peaks olema ELi tulevikku käsitlevas arutelus oluline koht;

8.  juhib tähelepanu algatusele, millest teatas komisjoni president Jean-Claude Juncker oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja mille eesmärk oli luua subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühm, mida juhib komisjoni asepresident Frans Timmermans; tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli seisukohal, et komisjoni loodud rakkerühmas osalemine kahjustaks Euroopa Parlamendi institutsioonilist rolli ja positsiooni Euroopa Liidu ainsa otse valitud institutsioonina, kes esindab liidu tasandil kodanikke ja teostab poliitilist kontrolli komisjoni üle, ning otsustas seetõttu rakkerühmas osalemise kutse tagasi lükata;

9.  võtab teadmiseks metoodika, mida komisjon on rakendanud 2015. ja 2016. aasta aruannetes, milles kasutatakse statistikat, et liigitada ettepanekute paketi kohta esitatud liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamused üheks põhjendatud arvamuseks, mitte põhjendatud arvamusteks iga üksiku ettepaneku kohta;

10.  peab kiiduväärseks, et liikmesriikide parlamentide 2016. aastal esitatud põhjendatud arvamuste arv (65) on alates ajast, mil Lissaboni lepinguga kehtestati subsidiaarsuse kontrolli mehhanism, kolmas suurim kalendriaasta jooksul esitatud põhjendatud arvamuste arv; märgib, et võrreldes 2015. aastaga, mil esitati kaheksa põhjendatud arvamust, on nende arv järsult suurenenud (713 %); märgib, et komisjonile poliitilise dialoogi raames esitatud arvamuste arv on samuti märkimisväärselt suurenenud – 350‑lt 620‑le; rõhutab, et need suundumused ilmnesid seadusandliku tegevuse vähenemise taustal, mis näitab ka seda, et liikmesriikide parlamentide osalemine on võrreldes varasemate aastatega suurenenud; väljendab heameelt liikmesriikide parlamentide märkimisväärse huvi üle ELi otsustusprotsessi vastu;

11.  väljendab heameelt selle üle, et põhjendatud arvamusi esitanud liikmesriikide parlamendikodasid on rohkem (26 parlamendikoda 41st 2016. aastal, võrreldes kaheksaga 2015. aastal); märgib, et poliitilise dialoogi ja põhjendatud arvamuste raames aktiivsed parlamendikojad erinevad märkimisväärselt; rõhutab, et liikmesriikide parlamendid on endiselt huvitatud rohkem ELi õigusaktide sisu mõjutamisest kui selliste olukordade kindlakstegemisest, kus probleemiks võib olla subsidiaarsus; märgib, et liikmesriikide parlamentide õigus jälgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimist hõlmab ka õigust paluda Euroopa seadusandjal tegutseda vajaduse korral Euroopa tasandil;

12.  tunnustab tööd, mida on teinud mõjuhindamiskomitee ja alates 2015. aasta juulist selle ülesanded üle võtnud õiguskontrollikomitee; märgib, et mõjuhindamiskomitee ja õiguskontrollikomitee leidsid 2015. aastal läbivaadatud mõjuhinnangute puhul, et 23 % nendest vajas täiustamist kas subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõtte või mõlema põhimõtte seisukohast; märgib, et 2016. aastal pidas õiguskontrollikomitee mitterahuldavaks 15 % mõjuhinnangutest; väljendab heameelt asjaolu pärast, et need osakaalud on eelnevate aastatega võrreldes vähenenud; rõhutab, et komisjon vaatas kõik asjaomased mõjuhinnangud läbi, võttes arvesse õiguskontrollikomitee analüüsi;

13.  märgib, et parema õigusloome tegevuskava rakendamine on ajendanud komisjoni töötama välja tõhusamaid institutsioonisiseseid vahendeid ja menetlusi, et vältida subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist; rõhutab, et mõjuhinnangud on põhiline vahend subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise tagamiseks ning aruandekohustuse suurendamiseks; rõhutab eelkõige õiguskontrollikomitee rolli ja väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee kvaliteedikontroll käsitleb nüüd ka subsidiaarsust ja proportsionaalsust; rõhutab siiski, et õiguskontrollikomitee sõltumatust võiks veelgi suurendada;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis 2015. aasta mais vastu uue parema õigusloome paketi, millega tagatakse, et ELi õigusaktid teenivad üldsuse huve tulemuslikumalt ja kindlustavad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete terviklikuma järgimise, mis aitab omakorda suurendada ELi otsustusprotsessi läbipaistvust; leiab, et uus parema õigusloome raamistik peaks olema Euroopa Liidu jaoks vahend, mille abil tegutseda täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; rõhutab eeltoodule vaatamata, et kuigi sellega tuleks näha ette kõnealuste põhimõtete järgimise hindamine, millega tagatakse, et liit võtab meetmeid ainult juhul, kui ta lisab väärtust, ei tohiks see põhjustada tarbetuid viivitusi asjaomaste õigusaktide vastuvõtmisel;

15.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon avaldas 24. oktoobril 2017 teatise „Paremad lahendused parema õigusloome tegevuskava paremaks täitmiseks“, milles on märgitud komisjoni jõupingutusi suurendada läbipaistvust, õiguspärasust ja vastutust oma töös parema õigusloome valdkonnas, eelkõige seoses konsultatsiooniprotsessi ja sidusrühmade võimalusega esitada tagasisidet ettepanekute kohta;

16.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis 2015. aastal uute poliitikaalgatuste jaoks kasutusele uued konsultatsiooni- ja tagasisidemehhanismid;

17.  rõhutab, kui tähtis on seadusandlike algatuste vajadust ja nende mõju kõigile olulistele valdkondadele (majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkond) piisavalt selgitada, et järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

18.  toetab komisjoni eesmärki korraldada enne võimalike seadusandlike muudatuste kaalumist kõigepealt hindamine; leiab seetõttu, et Euroopa Liit ja liikmesriikide ametiasutused peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada parem järelevalve, mõõtmine ja hindamine seoses ELi õigusloome tegeliku mõjuga kodanikele, majandusele, sotsiaalstruktuurile ja keskkonnale;

19.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid 2016. aastal uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe; tuletab meelde, et komisjoni eesmärk on selgitada seletuskirjas oma ettepanekute põhjendatust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete seisukohast; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega võtnud endale kohustuse teha oma seadusandlike ja muude kui seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangud liikmesriikide parlamentidele kättesaadavaks; tuletab meelde, et selles kokkuleppes rõhutatakse ka, et seadusandlik menetlus peab olema läbipaistvam ja et liikmesriikide parlamentidele esitatav teave peab võimaldama neil täielikult kasutada aluslepingutega antud õigusi;

20.  kutsub liikmesriikide parlamente üles märkima algusest peale selgelt, et nende esitatud dokument on põhjendatud arvamus aluslepingute protokolli nr 2 kohaselt, ning märkima ka seadusandliku(d) ettepaneku(d), millele selles viidatakse, selgelt põhjendama, miks leitakse, et ettepanekuga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet, lisama lühikokkuvõtte argumentidest ning järgima kaheksa nädala pikkust tähtaega asjaomase seadusandliku akti eelnõu edastamise kuupäevast; märgib, et see hõlbustab põhjendatud arvamuste õigeaegset ja nõuetekohast käsitlemist kõikide asjaomaste institutsioonide poolt;

21.  on seisukohal, et pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist on liikmesriikide parlamentide osalemine ELi seadusandlikes menetlustes märkimisväärselt suurenenud, millele on kaasa aidanud suhete loomine teiste liikmesriikide parlamentidega; kutsub liikmesriikide parlamente üles jätkama ja veelgi tugevdama parlamentidevahelisi suhteid, muu hulgas kahepoolselt, kuna see võimaldab tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, ning pidama seejuures silmas demokraatlikku Euroopa nägemust, kui liit saab väärtust lisada, ja solidaarsuse vaimu, tuginedes õigusriigile ja põhiõigustele; rõhutab, et need suhted võivad hõlbustada parimate tavade vahetamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamise valdkonnas;

22.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlament täidab seoses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse mehhanismidega aina enam ja korrapärasemalt liikmesriikide parlamentide koostööpartneri ja vahendaja rolli; on seisukohal, et liikmesriikide parlamentidega peetava poliitilise dialoogi tõhustamine võib aidata ratsionaliseerida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrolli, sest seadusandlike ettepanekute sisule pööratakse rohkem tähelepanu;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal esitasid 11 liikmesriigi parlamendi 14 koda põhjendatud arvamuse ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega muudetakse 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016)0128), ja sellega saavutati aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 kohaselt nõutud künnis ehk kolmandik häältest, et algatada nn kollase kaardi menetlus; tuletab meelde, et liikmesriikide parlamentide esitatud argumentide teemal toimus Euroopa Parlamendis komisjoni osavõtul laialdane arutelu; märgib, et komisjon vahetas liikmesriikide parlamentidega mõtteid COSACi raames; märgib, et komisjon esitas teatise, milles põhjendati ulatuslikult ettepanekuga jätkamist(5); leiab, et vaatamata mõnede liikmesriikide parlamentide tõstatatud mureküsimustele, täitis komisjon teatises esitatud argumente arvestades kohustust oma otsust põhjendada;

24.  märgib, et komisjoni eespool nimetatud ettepaneku kohta saatsid poliitilise dialoogi raames arvamuse seitse parlamendikoda ning nendes leiti peamiselt, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; märgib, et Regioonide Komitee subsidiaarsuse eksperdirühm leidis, et ettepaneku eesmärki on võimalik paremini saavutada ELi tasandil;

25.  tuletab meelde, et nn kollase kaardi menetlus on varem algatatud kaks korda (2012. ja 2013. aastal), mis koos kõnealuse uue kollase kaardi menetlusega tõendab, et süsteem toimib ja et liikmesriikide parlamendid saavad hõlpsasti ja õigel ajal osaleda subsidiaarsuse arutelus, kui nad seda soovivad; on seisukohal, et suurem teadlikkus liikmesriikide parlamentide rollist ja nende parem koostöö võivad subsidiaarsuse eelkontrolli parandada;

26.  tuletab meelde, et kooskõlas aluslepingute protokolli nr 2 artikliga 7 peaksid ELi institutsioonid liikmesriigi parlamendi või liikmesriigi parlamendi koja esitatud põhjendatud arvamust arvesse võtma; märgib, et mõned liikmesriikide parlamendid on varem väljendanud pettumust seoses vastustega, mille komisjon on andnud nn kollase kaardi menetluse algatamise juhtudel; märgib siiski, et komisjon on kehtestanud menetlused, millega tagatakse, et liikmesriikide parlamentidele antakse nende mureküsimuste asjus õigeaegselt sisulised ja poliitilised vastused; palub, et komisjon edastaks põhjendatud arvamustele antavad vastused süstemaatiliselt Euroopa Parlamendile;

27.  võtab teadmiseks muudatusettepanekud, mida on esitanud mõned liikmesriikide parlamendid subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kohta; väljendab heameelt COSACi järelduse üle, et kõik subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi täiustused ei peaks kaasa tooma aluslepingu muutmist; märgib, et aluslepingu või selle protokollide muutmist oleks vaja selleks, et pikendada kaheksa nädala pikkust tähtaega, mille jooksul liikmesriikide parlamendid võivad põhjendatud arvamusi esitada; tuletab sellega seoses meelde kirja, mille komisjoni president ja asepresident saatsid liikmesriikide parlamentide esimeestele 1. detsembril 2009. aastal ja mis käsitles subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi kohaldamise praktilist korda ning milles komisjon märkis, et liikmesriikide parlamentide suvepuhkuste arvessevõtmiseks jäetakse protokollis nr 2 osutatud tähtaja kindlaksmääramisel augustikuu välja; tuletab meelde mõnede liikmesriikide parlamentide ettepanekut, et komisjon peaks kaaluma ka võimalust jätta kaheksa nädala pikkuse tähtaja arvutamisest välja liikmesriikide parlamentide detsembri puhkus;

28.  rõhutab, et õigusaktide vastuvõtmine eeldab ülekaaluka enamuse nõusolekut nõukogus, mis koosneb kõikide liikmesriikide ministritest, kes peaksid andma aru oma riigi parlamendile;

29.  märgib, et on juba olemas mitmed vahendid, mis võimaldavad liikmesriikide parlamentidel ja kodanikel õigusloomeprotsessi igas etapis osaleda, tagades subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise kontrolli; kutsub seetõttu üles täiel määral kasutama olemasolevaid vahendeid, vältides võimaluse korral veelgi keerukamate haldusstruktuure ja pikaajaliste menetluste loomist ajal, mil ELil on raskusi end kodanikele mõistetavaks tegemisega, pidades alati silmas eesmärki austada ja kaitsta nende õigusi ja huve; kutsub liikmesriike üles korraldama teabekampaaniaid ja asjakohaseid seminare, et anda kodanikele täpset teavet võimaluste kohta osaleda õigusloomeprotsessi igas etapis;

30.  rõhutab, et õigusaktid peavad olema arusaadavad ja selged, et võimaldada asjaomastel isikutel mõista oma õigusi ja kohustusi, sealhulgas asjakohaseid aruandlus-, järelevalve- ja hindamisnõudeid, vältides samal ajal ebaproportsionaalseid kulusid, ning ühtlasi peavad need olema praktikas rakendatavad;

31.  rõhutab, et on oluline edendada juurdepääsu komisjoni koostatud mõjuhinnangutele ja tegevuskavadele, osaleda komisjoni ja/või Euroopa Parlamendi korraldatavates avalikes ja/või sidusrühmadega peetavates konsultatsioonides ning teha ettepanekuid, kasutades REFITi platvormi „Kergenda koormat: ettepanekud“; juhib sellega seoses tähelepanu veebisaidi ning 2016. aastal jõustunud tulemusliku ja tõhusa õigusloome programmi (REFIT) sujuvale toimimisele;

32.  tuletab meelde, et vaja on täiustada praeguseid koostöövorme ja luua võimalused IPEXi platvormi parandamiseks, et suurendada liikmesriikide parlamentide teadlikkust nende rollist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrollimisel, aidata neil tõhusamalt tegeleda varajase hoiatamise süsteemi raames saadud teabega ning parandada nende koostööd ja koordineerimist; kutsub liikmesriikide parlamente üles avaldama arvamust komisjoni ettepanekute kohta, mis on kõik igal ajal konsulteerimiseks kättesaadavad siseandmebaasis CONNECT; tuletab meelde, et kogu teave on kättesaadav platvormi REGPEX kaudu;

33.  kutsub liikmesriikide ja piirkondade parlamente üles arendama edasi oma suhteid Regioonide Komiteega, millel on 12 eksperdist koosnev rühm, kes uurib seadusandlikke ettepanekuid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete seisukohast;

34.  väljendab heameelt mõnede liikmesriikide parlamentide huvi üle täita Euroopa asjades positiivsemat ja ennetavamat osa nn rohelise kaardi menetluse kasutamise teel; märgib, et liikmesriikide parlamendid on selle menetluse korra asjus erinevatel seisukohtadel; leiab, et mitteametlik mehhanism, mis tugineb parlamentidevahelisele koostööle, võib aidata tõhustada poliitilist dialoogi liikmesriikide parlamentidega;

35.  märgib eespool toodut arvesse võttes, et 2015. aastal kirjutasid 20 parlamendikoda ühiselt alla esimesele nn rohelise kaardi algatusele toidujäätmete kohta või toetasid seda ning et 2016. aasta juulis kirjutasid üheksa parlamendikoda ühiselt alla teisele nn rohelise kaardi algatusele, millega kutsuti komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, millega rakendatakse Euroopa tasandil ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtted; märgib, et esimese nn rohelise kaardi algatuse mõnda ettepanekut kajastati läbivaadatud ringmajanduse paketis, mille komisjon võttis vastu 2015. aasta detsembris; leiab seetõttu, et liikmesriikide parlamentidel on juba konstruktiivne osa institutsioonilises raamistikus ja et praegu ei ole vaja luua uusi institutsioonilisi ja haldusstruktuure, mis muudaksid kogu protsessi tarbetult keeruliseks;

36.  märgib, et 2016. aastal teavitasid mõned piirkondlikud parlamendid komisjoni otse oma arvamustest teatavate komisjoni ettepanekute kohta; märgib, et komisjon on asjakohasel juhul nende seisukohti arvestanud; tuletab meelde, et protokolli nr 2 artikli 6 kohaselt on iga liikmesriigi parlamendi või selle koja ülesanne vajaduse korral konsulteerida seadusandlikke volitusi omavate piirkondlike parlamentidega;

37.  võtab teadmiseks Euroopa Liidu Kohtu 2015. ja 2016. aasta kohtupraktika subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse valdkonnas; rõhutab, et kohus on leidnud, et subsidiaarsust käsitleva põhjendamiskohustuse järgimist ELi seadusandja poolt tuleks hinnata mitte üksnes vaidlustatud akti sõnastusest lähtudes, vaid võttes arvesse ka selle konteksti ja konkreetse juhtumi asjaolusid, ning et esitatud teave peaks olema piisav ning liikmesriikide parlamentidele, kodanikele ja kohtutele mõistetav; rõhutab lisaks, et proportsionaalsuse põhimõtte kohta kinnitas kohus, et ELi seadusandjale peab võimaldama ulatuslikku kaalutlusõigust valdkondades, mis hõlmavad poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0210. (3) ELT C 58, 15.2.2018, lk 33. (4) http://ec.europa.eu/smart-regulation/refit/simplification/consultation/contributions_et.htm. (5) Komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatis töötajate lähetamise direktiivi muutmise direktiivi käsitleva ettepaneku kohta seoses subsidiaarsuse põhimõttega vastavalt protokollile nr 2 (COM(2016)0505).

1. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon (2017/2136(DEC))

P8_TA(2018)0121 A8-0137/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(2),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2017)0351),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8‑0042/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(6);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(7),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(8),

–  võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(9),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(10),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(11) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(12), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(13), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(14), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL (millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ)(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(16);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(17),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(18),

–  võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(19),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(20),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(21) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(22), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(23), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(24), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL (millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ)(25),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(26);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

4. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(27),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(28),

–  võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(29),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(30),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(31) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(32), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(33), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(34), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL (millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ)(35),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL (millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet)(36),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(37);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

5. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(38),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(39),

–  võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(40),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(41),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(42) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(43), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(44), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(45), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL (millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ)(46),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(47);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

6. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(48),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(49),

–  võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(50),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(51),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(52) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(53), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(54), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(55), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL (millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ)(56),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(57);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

7. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(58),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(59),

–  võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(60),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega(61),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(62) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(63), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(64), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(65), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–  võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL (millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ)(66),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.  annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(67);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

8. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(68),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0247/2017)(69),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2017)0351),

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)0497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)0306),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(70) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(71) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8‑0042/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8‑0043/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(72), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(73), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

1.  annab heakskiidu Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(74);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

9. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (2017/2136(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–  võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2016. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8‑0137/2018),

A.  arvestades, et liidu kulutused aitavad oluliselt saavutada poliitikaeesmärke ning moodustavad liikmesriikide üldistest valitsemissektori kulutustest keskmiselt 1,9 %;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament kontrollib komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmisel seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

D.  arvestades, et liidu eelarve täitmisel tuleb järgida eelarve ühtsuse, õigsuse, aastasuse, tasakaalu, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtteid;

E.  arvestades, et liidu eelarve kulutuste eesmärk on parandada liidu kodanike elamistingimusi ja elukvaliteeti ning et seetõttu tuleb kaotada liidu sotsiaalpoliitikas esinevad puudujäägid;

F.  arvestades, et liidu eelarves tuleb võtta arvesse sotsiaalõiguste samba rakendamist;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kujutab endast avaliku sektori niisuguste investeeringute allikat, mille eesmärk on pakkuda selget lisaväärtust ja parandada liidu kodanike elukvaliteeti;

Poliitilised prioriteedid

1.  palub komisjonil ja liikmesriikidel viia omavahel kooskõlla liidu poliitikaeesmärgid ning finantstsüklid, Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaeg ja komisjoni mandaat;

2.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile praeguse rahastamisperioodi vahehinnangu ja varasemate rahastamisperioodide hinnangu, et tuvastada programmid, mis ei ole pakkunud selget lisaväärtust, ja teostada seejärel kulude läbivaatamine;

3.  tuletab meelde, et komisjon peaks võtma uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevates ettepanekutes arvesse asjaolu, et mõnes poliitikavaldkonnas, nt ühtekuuluvus- või teaduspoliitikas, toetutakse sageli pikemaajalisele programmitööle ning vajatakse poliitikaeesmärkide saavutamiseks rohkem aega kui muudes poliitikavaldkondades; on sellest hoolimata seisukohal, et hädaolukordades tuleks võimaldada asjakohast paindlikkust;

4.  nõuab kindlalt, et tulemustele keskenduva eelarve algatuse alusel tuleks liidu eelarve esitada vastavalt liidu mitmeaastase finantsraamistiku poliitikaeesmärkidele; tuletab ühtlasi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seoses meelde, et liidu eelarve peaks olema tõelist Euroopa lisaväärtust pakkuv eelarve, mis on suunatud niisuguste ühiste liidu eesmärkide täitmisele, millega soodustatakse kogu liidu jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning mida üksikud liikmesriigid eraldi saavutada ei suuda, ja et seetõttu ei tohiks seda vaadelda üksnes üksikute liikmesriikide netosaldo või -kasuna;

5.  osutab vajadusele luua sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

6.  palub, et komisjon võtaks kohustuse vaadata Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) tähelepanekuid arvesse võttes põhjalikult läbi järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvad noorte põllumajandustootjate ja rohestamise toetuskavad;

7.  palub, et komisjon lisaks oma tulemusaruannetesse kasutatud andmete kvaliteedi hinnangud ja tulemusalase teabe kvaliteeti käsitleva avalduse;

8.  palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale tasakaalustatumalt aru ning lisada selleks oma tulemusaruannetesse läbipaistvamat teavet probleemide, kitsaskohtade ja puudujääkide kohta;

9.  kutsub komisjoni üles kiirendama ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimist ja nendega seotud maksete tegemist, et vähendada rakendamisperioodi pikkust – esialgu aastale n + 2;

10.  palub, et komisjon täidaks esialgse kulutustega seotud 20 % eesmärgi, mis on seotud kliimameetmete integreerimisega liidu mitmesugustesse kuluprogrammidesse;

11.  nõuab kindlalt, et komisjon annaks lõpuks kõigile oma peadirektoraatidele korralduse avaldada oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta, nagu on nõudnud Euroopa Parlament;

12.  kutsub komisjoni üles suurendama rändepoliitika rahastamise läbipaistvust, nagu on soovitanud kontrollikoda oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, ja jälgima tähelepanelikult hädaolukordades korraldatavaid riigihankemenetlusi;

13.  palub ühtlasi komisjonil parandada teaduspoliitika ja maaelu arengu poliitika läbipaistvust, et tuvastada ja kõrvaldada eriti kõrgete ja püsivate veamäärade põhjused, nagu on osutatud kontrollikoja aastaaruannetes;

14.  kutsub komisjoni üles suurendama usaldusfondide ja välisabi haldamise aruannetega seotud läbipaistvust, esitades korrapäraselt kõik tema käsutuses olevad andmed;

15.  kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi eesmärgiga vähendada tasusid, mida Euroopa Investeerimispank nõuab rahastamisvahendite loomise ja haldamise eest, ning esitama korrapäraselt teavet toetusesaajate ja kõnealuste vahendite abil saavutatud tulemuste kohta;

16.  kutsub komisjoni üles kiirendama liidu raamatupidamise aastaaruande ettevalmistamist, tagamaks, et usaldusväärne teave koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve kulude kohta saadakse liikmesriikidelt õigeaegsemalt, ning esitama juhtkonna seisukoha liidu kulutuste kohta varem ja koos raamatupidamise aastaaruandega, et võtta otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta vastu aastal n + 1 ning tagada samal ajal kvaliteetsed andmed ja usaldusväärne finantsjuhtimine;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

17.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda esitas 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta arvamuse (nagu ta on seda teinud alates 2007. aastast) ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes 2016. aastal olulisi vigu ei esinenud; märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2016. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

18.  tunneb heameelt positiivse suundumuse üle, mis iseloomustab kontrollikoja esitatud kõige tõenäolisemat veamäära viimaste aastatega võrreldes, kuna maksete puhul oli 2016. aastal kõige tõenäolisem veamäär 3,1 %; tuletab meelde, et 2015. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 3,8 %, 2014. aastal 4,4 %, 2013. aastal 4,7 %, 2012. aastal 4,8 %, 2011. aastal 3,9 %, 2010. aastal 3,7 %, 2009. aastal 3,3 %; 2008. aastal 5,2 % ja 2007. aastal 6,9 %; peab oluliseks võtta liidu rahastuse tõhususe hindamisel arvesse komisjoni jääkvigade määra, kuna kontrollikoja hinnanguline veamäär ei ole lõplik;

19.  rõhutab, et ühtekuuluvusvaldkonna hinnanguline veamäär ei sisalda (selle arvutamiseks vajalike erinevate arvutusmeetodite tõttu) rahastamisvahenditele 2016. aastal tehtud väljamakseid summas 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006(75) artikli 56 lõikes 1 kindlaks määratud abikõlblikkuse perioodi; juhib tähelepanu asjaolule, et kui kontrollikoda oleks selle õigusnormide rikkumise kvantifitseerinud, oleks kõige tõenäolisem veamäär olnud märkimisväärselt kõrgem; peab kahetsusväärseks komisjoni ühepoolset otsust kiita heaks kuni 31. märtsini 2017 tehtud kulutused; juhib tähelepanu sellele, et komisjon oleks pidanud esitama kõnealuse õigusnormide rikkumise lõpetamiseks vajaliku seadusandliku ettepaneku;

20.  peab kahetsusväärseks, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine eesmärgiga vähendada liidu eelarve mahtu seab suuremasse ohtu aruandekohustuse ning liidu poliitika ja meetmete kooskõlastatuse;

21.  märgib, et rahastamisvahendite asjakohaseks hindamiseks ei ole piisavalt teavet, pidades eelkõige silmas nende sotsiaalset ja keskkonnamõju; toonitab, et rahastamisvahendid võivad toetusi täiendada, kuid ei tohiks neid asendada;

22.  märgib rahuloluga, et esmakordselt 23 aasta jooksul on kontrollikoda esitanud (vastupidise arvamuse asemel) märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis tähendab, et kontrollikoja arvates on liidu rahaliste vahendite haldamine märkimisväärselt paranenud ning et olulisi vigu esines peamiselt hüvitamisel põhinevates kuludes, mis moodustavad auditeeritud maksetest umbes poole;

23.  peab kahetsusväärseks, et 23. aastat järjest on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud, sest juhtimis- ja kontrollisüsteemid on usaldusväärse finantsjuhtimise ja maksete õigeaegse tegemise tagamisel ainult osaliselt tõhusad;

24.  märgib murelikult, et kui liikmesriigid ja komisjon ei oleks kontrollikoja auditeeritud maksete suhtes võtnud parandusmeetmeid, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 3,1 % asemel 4,3 % (st sama mis 2015. aastal; vt kontrollikoja eelarveaastat 2016 käsitleva aastaaruande punkti 1.34);

25.  märgib, et eelarve täitmise viis avaldab veamäärale vaid piiratud mõju, sest kontrollikoja järelduse kohaselt on koostöös liikmesriikidega hallatavate kulude hinnanguline veamäär sama mis komisjoni poolt otse hallatavate mis tahes muude tegevuskulude puhul, st 3,3 %;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda leidis kõige kõrgemad hinnangulised veamäärad maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse kuludes (4,9 %), majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuludes (4,8 %) ning kuludes, mis on seotud konkurentsivõimega majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (4,1 %), samas kui kõige madalam oli hinnanguline veamäär (0,2 %) halduskulude puhul;

27.  märgib, et vastavalt kontrollikoja tähelepanekutele on kulude hüvitamisel põhinevate kavade ja toetusõigusel põhinevate kavade eri riskimudelid avaldanud eri kuluvaldkondade veamäärale suurt mõju – kui liit hüvitab toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikke kulusid toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste alusel, on veamäär 4,8 % (2015. aastal oli see 5,2 %), kuid kui maksete tegemine on seotud tingimustele vastamisega ja mitte kulude hüvitamisega, on veamäär 1,3 % (2015. aastal oli see 1,9 %);

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne(76): haldussaavutused

28.  juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata sellest, et komisjoni ja kontrollikoja järeldused näivad olevat ühtsed, on kontrollikoja aastaaruandes esitatud avaldus ning komisjoni 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud analüüs osaliselt erinevad;

29.  märgib eelkõige, et komisjon osutab oma 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes sellele, et peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud reservatsioonide arv on kasvanud ja need hõlmavad 35,3 miljardit eurot, mis vastab 26 %-‑e maksetest (2015. aastal oli nende ulatus 29,8 miljardit eurot, mis vastas 21 % maksetest);

30.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni andmetel on 2016. aastal kasvanud ka tegelik finantsmõju, pidades silmas riskiga seotud kulude kogusummat aruandluse ajal, ning et see ulatus 1,6 miljardi euroni (2015. aastal oli see 1,3 miljardit eurot);

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon märkis oma 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes finantsjuhtimise näitajate halvenemist iga-aastaste tegevusaruannete reservatsioonide seisukohast ning selgitas seda raskustega, mis ilmnevad uute ja nõudlikumate kavade, eeskätt keskkonnasäästlikumaks muutmise kavade kehtestamisel(77), samas kui kontrollikoda juhtis tähelepanu olukorra selgele paranemisele selles konkreetses poliitikavaldkonnas;

32.  võtab eeskätt teadmiseks, et kontrollikoda märkis, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond ei ole (veamääraga 1,7 %) olulisel määral vigadest mõjutatud, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes (mil veamäär oli 2,2 %) suurt sammu paremuse poole, esitas hinnangu, mille kohaselt on toetusõigustel põhinevate kulude veamäär 1,3 %, ning nentis samas, et seda tüüpi kulud hõlmavad suurimat osa ühise põllumajanduspoliitika esimesest sambast;

33.  võtab teadmiseks kontrollikoja väite, mille kohaselt kuludes esinevad vead „ei ole läbiva iseloomuga“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 1.8); kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles enne järgmise aastaaruande või iga-aastase tegevusaruande esitamist kooskõlastama oma meetodeid ja kasutama selleks rahvusvahelisi auditistandardeid;

34.  rõhutab, et komisjoni 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes leitakse, et kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud, kuna komisjoni üldine keskmine veamäär oli hinnanguliselt vahemikus 2,1–2,6 % (2015. aastal jäi see vahemikku 2,3–3,1 %) kõigist asjaomastest kuludest ning sellega seotud hinnanguline riskiga seotud kogukulu maksmise ajal oli vahemikus 2,9–3,6 miljardit eurot (2015. aastal oli see vahemikus 3,3–4,5 miljardit eurot);

35.  märgib, et komisjoni sõnul on see vähenemine peamiselt seotud ühtekuuluvuspoliitika väiksema loomupärase vigade esinemise ohuga nende programmide puhul, mis kuuluvad praegusesse mitmeaastasesse finantsraamistikku; peab niisugust selgitust üllatavaks, võttes arvesse selle valdkonna väga madalat eelarve täitmise määra; kutsub komisjoni üles seda küsimust täiendavalt selgitama;

36.  juhib tähelepanu asjaolule, et see madal täitmismäär on selgitatav asjaoluga, et ühtekuuluvusvaldkonnas ei tõendatud 2016. aastal komisjonile esitatud raamatupidamise aastaaruandes mingeid kulusid ning komisjon ei kehtestanud pärast oma audititegevust ühtegi finantskorrektsiooni(78);

37.  märgib, et komisjoni hinnangul tuvastab ta järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi suurusjärgus 2,0–2,1 miljardit eurot ehk 1,5–1,6 %;

38.  jagab kontrollikoja arvamust, et metoodika, mida komisjon veariskiga summa hindamisel kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid et „eri peadirektoraadid prognoosivad õigusnormide vastaselt tehtud kulude määra ebajärjepideva metoodika alusel“; kutsub komisjoni üles kasutama kõigi peadirektoraatide puhul veariskiga summa hindamisel sama metoodikat ja teavitama eelarve täitmisele heakskiitu andmise eest vastutavat institutsiooni saavutatud edusammudest;

39.  märgib, et vaatamata edusammudele ei ole komisjon kõrvaldanud ohtu, et parandusmeetmete mõju esitatakse tegelikust suuremana;

40.  juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et komisjoni peadirektoraadid võtsid seoses enam kui kolme neljandikuga 2016. aasta kuludest veariskiga summa hindamisel aluseks liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmed, samas kui asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (eriti põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb kahjuks asjaolu, et kuigi liikmesriikide kontrolliaruanded kajastavad liikmesriigi tuvastatud vigu, on teatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsus endiselt problemaatiline; rõhutab liikmesriikide andmete usaldusväärsuse olulisust;

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt mitmeaastase programmitöö eripärast ja sellest, et vigu saab parandada rohkem kui kümme aastat pärast nende ilmnemist, ei ole piisav ega loogiline lähtuda tulevaste korrektsioonide hinnangulise mõju puhul korrektsioonidest, mis on tehtud viimasel kuuel aastal;

42.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni raamatupidamise aastaaruande põhjenduse ja analüüsi andmetel on rakendatud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma 3,4 miljardit eurot (2015. aastal oli see 3,9 miljardit eurot), et ligikaudu 0,6 miljardi euro (2015. aastal 1,2 miljardi euro) suuruses summas korrektsioone ja sissenõudmisi tehti kulude kandjate tasandil (enne kulutuste heakskiitmist komisjoni poolt) ning et ülejäänud 2,8 miljardist eurost ligikaudu 0,6 miljardit eurot moodustasid tühistamised, mida liikmesriigid kohaldasid pärast kulutuse heakskiitmist, asendades rahastamiskõlbmatud summad uute ühtekuuluvusprojektidega;

43.  kordab tungivalt komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutset kehtestada usaldusväärsed menetlused, et kinnitada parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat, ning esitada nii suurel määral kui võimalik omavahel võrreldavat teavet aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati;

Komisjoni sisemise juhtimise vahendid

44.  tuletab meelde, et oma eriaruandes nr 27/2016 väljendas kontrollikoda arvamust, et Kinnock‑Prodi reformiga tehtud eristus volinike poliitilise vastutuse ja peadirektorite praktilise vastutuse vahel tähendab, et alati ei ole selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutuse võtmist peadirektoraatide eelarve täitmise eest või erineb sellest;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et volinike kolleegium ei koosta juhtimise kohta iga-aastast avaldust, mis oleks kooskõlas hea tava ja liikmesriikide ühise tavaga; kutsub komisjoni üles koostama juhtimise kohta iga-aastase avalduse, eesmärgiga tagada oma kolleegiumi suurem läbipaistvus ja vastutus;

46.  palub komisjonil rakendada kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 soovitust 2 ning lisada finantsaruandele iga-aastane aruanne juhtimise ja sisekontrolli kohta, hõlmates konkreetsemalt järgmist:

Poliitilised reservatsioonid

47.  kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektorite poolt iga-aastases tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused saavad anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades, kui vajalikud parandusmenetlused on edukalt ellu viidud;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

48.  juhib tähelepanu asjaolule, et viivituste tõttu programmide rakendamisel praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kolmel esimesel aastal, mis oli tingitud 2014.‒2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku hilisest vastuvõtmisest ja aastateks 2014‒2020 sisse viidud märkimisväärsetest uuendustest, mis tekitasid lihtsustamispüüetele vaatamata haldusprobleeme, kanti kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastast üle, peamiselt 2015. ja 2016. aastasse, ning maksete määr oli 2016. aastal madal (ja liidu eelarve täitmise määr praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal aastatel 2014‒2016 oli 7 %); märgib siiski, et 2017. aasta oli esimene aasta, kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) rakendamine kiirenes; loodab, et see suundumus 2018. ja 2019. aastal jätkub; on arvamusel, et tõrgeteta rakendamiseks tuleks ette näha piisavad maksetasemed ja kulukohustustega seotud assigneeringud;

49.  märgib murega menetluste rägastikku liidu eelarve sees ja selle ümber, kuna see takistab liidu eelarve ja sellega seotud rahastamiskokkulepete aruandekohustuse täitmist, läbipaistvust, avalikkuse kontrolliõiguse kasutamist ja demokraatlikku järelevalvet; avaldab selles osas kahetsust liidu eelarve ühtsuse puudumise pärast ja jagab täielikult kontrollikoja muret liidu eelarve keerukuse pärast;

50.  kardab, et vaatamata erivahendite (hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, paindlikkusinstrument) ja varude laialdasele kasutamisele ei pruugi kasutamata summad olla piisavad selleks, et rahastada ettenägematuid sündmusi, mis võivad enne 2020. aastat ette tulla;

51.  märgib murega, et täitmata kulukohustuste summa jõudis rekordilisele tasemele, jõudes 2016. aasta lõpuks kõigi aegade suurima summani (238 miljardit eurot), mis on 72 % suurem kui 2007. aastal ning vastab 2,9 aasta maksetele (2007. aastal 2,2 aasta maksetele); on seisukohal, et see on suurendanud võlgnevusi liidule ning seega ka liidu eelarve finantsriski;

52.  peab kahetsusväärseks, et liidu eelarve üldine finantsrisk on suurenenud ning pikaajaliste kohustuste, tagatiste ja juriidiliste kohustuste hulk näitab, et tulevikus läheb tarvis hoolikat juhtimist;

53.  tuletab meelde, et liit kasutab järjest rohkem rahastamisvahendeid ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) asutamine on tinginud uue juhtimiskorra, mille raames on avaliku järelevalve tase mitterahuldav, vajades seega hoolikamat Euroopa Parlamendi järelevalvet; rõhutab, et mis tahes seadusandlik ettepanek peaks märkimisväärselt suurendama EFSI geograafilist ulatust; tuletab meelde, et EFSIt tuleks jätkuvalt kasutada lisavahendina investeeringute suurendamiseks, kuna ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma liidu investeerimispoliitikaks; märgib siiski fondi edukat rakendamist ja fondi võimendatud erasektori kapitali suurt hulka ning tunnistab selle läbipaistvuse edasisi täiendusi, milles lepiti kokku EFSI kestuse pikendamise läbirääkimistel, mida tuntakse nimetuse EFSI 2.0 all; kutsub kontrollikoda üles tugevdama oma järelevalvet ESI fondide kavandamis- ja kulutamisetapi üle;

54.  tuletab meelde, et finantsmääruse läbivaatamine on sellega seoses oluline edusamm, kuna annab tänu Euroopa Parlamendi panusele rahastamisvahenditest tõhusama ülevaate ning pakub selle raames esimest korda eelarvelisi tagatisi ja rahalist abi;

55.  juhib tähelepanu asjaolule, et kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika põhimõtetega moodustavad liidu vahendid mõnes liikmesriigis märkimisväärse osa kulutustest ning et eeskätt üheksas liikmesriigis (Leedu, Bulgaaria, Läti, Rumeenia, Ungari, Poola, Horvaatia, Eesti, Slovakkia,) moodustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) täitmata kulukohustuste toetus üle 15 % valitsemissektori üldkuludest; kutsub komisjoni üles käivitama ka positiivse reklaamikampaania eesmärgiga teavitada nende riikide kodanikke üksikasjalikumalt nende liikmesuse otsesest kasust;

56.  kardab, et liikmesriikidel, kus ESI fondid moodustavad märkimisväärse osa valitsemissektori üldkuludest, võib osutuda keeruliseks leida piisavalt kvaliteetseid projekte, millele eraldada olemasolevad ELi vahendid või mida kaasrahastada; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles pöörama rohkem tähelepanu kavandatud investeerimisprojektide jätkusuutlikkuse aspektile ja hindama kriitiliselt nende sobivust;

57.  väljendab muret, et perioodi 2014–2020 algusest möödunud kolme aastaga on liikmesriigid nimetanud vaid 77 % liikmesriikides ESI fondide rakendamise eest vastutavatest asutustest; väljendab siiski rahulolu, et praeguseks on see tõusnud 99 %‑ni; väljendab kahtlust seoses vajadusega iga programmitöö perioodi alguses parandusmenetlusi rakendada; kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima põhjuseid, miks on mõnes piirkonnas vahendite kasutamise määr jätkuvalt madal, ja võtma konkreetseid meetmeid nende struktuuriprobleemide lahendamiseks;

58.  rõhutab, et liidu vahendite maht ja maksmise aeg võib avaldada suurt makromajanduslikku mõju näiteks investeeringutele, majanduskasvule ja tööhõivele;

59.  rõhutab, et avaliku sektori investeeringud on vajalikud investeerimislõhe kõrvaldamiseks, tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks ning liidusiseste sotsiaalsete standardite tagamiseks;

60.  märgib, et komisjon mobiliseeris mitmesuguseid ressursse pagulas- ja rändekriisi lahendamiseks, kuid peab kahetsusväärseks, et kasutusele ei võetud aruandlusstruktuuri, mis võimaldaks kaasatud vahendite kasutamise kohta ülevaatlikult aru anda; taunib asjaolu, et praegu on võimatu aimata, millised on iga rändaja/pagulasega tegelikult kaasnevad kulud;

61.  märgib ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditega seoses, et programmide sulgemise ajal (31. märts 2017) teatati, et lõplikele toetusesaajatele jõudis maksetena 15 192,18 miljonit eurot, millest 10 124,68 miljonit eurot moodustasid struktuurifondide vahendid; lõplikele toetusesaajatele tehtud väljamaksete määr ulatus seega peaaegu 93 %‑ni rakenduskavast finantskorraldusvahenditesse makstud summadest – st et 2015. aasta lõpu näitajaga võrreldes on kasv 20 %;

62.  märgib, et lõplikele toetusesaajatele suunatud teatatud väljamaksete määr erines finantskorraldusvahendite lõikes oluliselt ning neid erinevusi ei esinenud mitte üksnes liikmesriigiti (jäädes vahemikku 60 %–99 %), vaid ka sekkumisvaldkondade lõikes;

63.  kardab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus ja uue mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel võib toimuda maksete kuhjumine; On seisukohal, et uue finantsraamistiku rahastamine nõuab realistlikke eelarvelisi assigneeringuid, et katta täitmata kulukohustuste prognoositud summat;

Vajalikud meetmed

64.  palub komisjonil teha järgmist:

Liidu eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

65.  märgib murega, et komisjon kasutab oma talituste ja kuluprogrammide tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate kogumit, kasutades vaid üksikuid ristviiteid, mis takistab eri liiki tulemusdokumentide võrreldavust; avaldab kahetsust, et kasutatavad ja tõhusad mõju ja tulemuse hindamiseks ning liidu kulutuste tulemuslikkust käsitleva teabe levitamiseks sobivad näitajad praktiliselt puuduvad;

66.  juhib tähelepanu asjaolule, et peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes antakse peadirektoraatide aasta maksetest aru tegevusliigi või kuluprogrammi kaupa, samas kui tulemuslikkuse kohta esitatakse üld- ja erieesmärkide saavutamise tase, täpsustamata kulusid; ei nõustu komisjoni selgitusega, et on võimatu võrrelda, kui palju seatud eesmärkide saavutamiseks vahendeid kulutati; kutsub komisjoni üles eelarve kavandamise, rakendamise ja aruandluse etapis täielikult rakendama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet, mis võimaldab teha järelaruandlust seatud eesmärkide saavutamiseks kulutatud vahendite kohta; 

67.  tuletab meelde, et OECD viis 2016. aastal läbi tulemuslikkuse eelarvestamise küsitluse OECD riikides ja komisjonis; väljendab sellega seoses heameelt, et OECD tunnustas andmete kvaliteeti ja liidu eelarve täitmist; tuletab meelde, et OECD leidis, et komisjoni tulemusraamistik on kõige ulatuslikum ja seda võib osaliselt seletada liidu õigusnõuete hulk.

68.  märgib, et OECD tabel näitab, et seda nõuete kõrgemat taset ei peegelda otsuste tegemise raamistiku kasutamine ega mõju (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.21);

69.  märgib, et liidu 2017. aasta üldeelarve projekti programmide tegevusaruanded sisaldavad 294 eesmärki ja 709 näitajat, mida on eriti palju mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1a, 3 ja 4, ning et algatuse „Tulemustele keskenduv eelarve“ raames vaatab komisjon praegu läbi oma näitajaid, et anda sisendeid järgmise põlvkonna kuluprogrammide jaoks; rõhutab, et komisjon peaks peamiselt kasutama tulemusnäitajaid, millel on tulemuslikkuse mõistes oluline väärtus;

70.  toonitab, et tulemusnäitajate kehtestamise protsess peab olema läbipaistev ja demokraatlik ning sellesse tuleb kaasata kõik liidu institutsioonid, partnerid ja asjaomased sidusrühmad, et näitajad oleksid liidu eelarve täitmise mõõtmiseks piisavad ning vastaksid liidu kodanike ootustele;

71.  kutsub komisjoni üles konsulteerima akadeemiliste ringkondade esindajatega, et määrata kindlaks tulemustele keskenduva eelarve hindamisteks vajalikud asjakohased tulemusnäitajad, ning selleks, et oleks võimalik seada esikohale avalikesse hüvedesse investeerimine eesmärgiga pakkuda lahendusi kodanike muredele;

72.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni peadirektorite iga-aastased tegevusaruanded, mille kontrollikoda läbi vaatas, sisaldasid vähe teavet tulemuslikkuse valdkonna puudujääkide ja peadirektoraatide eesmärkidega seotud probleemide kohta (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.26);

73.  peab kahetsusväärseks, et 2015. ja 2016. aasta haldus- ja tulemusaruannetes ei käsitletud tulemuslikkust põhjalikult ja oldi liiga optimistlikud, kuna ainus puudus, millele viidati, olid viivitused rakendamisel; peab kahetsusväärseks ka seda, et

74.  toetab kontrollikoja väljendatud seisukohta (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.38), mille kohaselt peaksid hindajad andma komisjonile soovitusi ning see peaks hõlmama puudusi käsitlevaid tegevuskavasid;

75.  taunib tõsiasja, et komisjon ei ole alates 2005. aastast koostanud uuringut hindamistulemuste kasutamise kohta ega ole lasknud seda koostada;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjonil puudub dokumenteeritud asutusesisene süsteem hindamiste korrapärase järelevalve jaoks;

77.  juhib eriti tähelepanu asjaolule, et tegelikult ei kehtestatud peadirektoraatide 2016. aasta halduskavades alust hindamise järelmeetmete järelevalveks;

78.  lisaks peab kahetsusväärseks, et kuna komisjonil puudub ülevaade oma hindamiste järelduste, soovituste või tegevuskavade kohta ja ta ei jälgi nende rakendamist institutsiooni või peadirektoraadi tasandil, ei saa ta teavitada sidusrühmi hindamiste positiivsest mõjust;

79.  avaldab kahetsust, et iga-aastased tegevusaruanded ei hõlma avaldust teatatud tulemusalaste andmete kvaliteedi kohta ning et seetõttu võtab volinike kolleegium iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastuvõtmisel endale üldise poliitilise vastutuse liidu eelarve haldamise eest, kuid mitte tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest;

80.  kiidab heaks ja võtab tähelepanelikult teadmiseks kontrollikoja märkused liidusiseste ja -väliste üksuste tulemusraamistike ja aruandluse kohta, eelkõige seoses tulemusalaste andmete kvaliteedi ja tulemusalaste andmete kvaliteeti käsitleva avaldusega;

81.  märgib, et puudub tulemuslikkust kajastav keskne veebisait liidu eelarve iga valdkonna kohta komisjoni kõigilt talitustelt saadud teabega.

82.  jagab kontrollikoja arvamust, et komisjoni kohaldatav toimivusaruandluse raamistik võib saada kasu rahvusvaheliste heade tavade vastuvõtmisest;

Vajalikud meetmed

83.  palub komisjonil

Liidu eelarve esitusviis

84.  märgib, et liidu eelarve esitatakse jagudes, mis vastavad institutsioonide juhitavatele tegevustele (tegevuspõhine eelarvestamine); on seisukohal, et selline esitusviis ei taga selget ja kiiret ülevaadet taotletavatest eesmärkidest; märgib seevastu, et mitmeaastases finantsraamistikus esitatakse poliitikavaldkondadele vastavad rubriigid;

85.  märgib, et eelarveprojektile lisatud rakenduskavad loovad iga eelarverea ja taotletavate poliitiliste eesmärkide vahel seose;

86.  palub komisjonil esitada liidu eelarve vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku poliitilistele eesmärkidele;

Tulud

87.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja auditi tõendusmaterjalist nähtub, et tulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud ja et uuritud süsteemid on tuludega seotud süsteemide jaoks üldiselt tõhusad; märgib siiski, et traditsiooniliste omavahendite korral olid peamised sisekontrollid teatud liikmesriikides, mida kontrollikoda külastas, vaid osaliselt tõhusad;

88.  märgib murega, et 2017. aasta alguses viis Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) lõpule uurimise Ühendkuningriigis toimunud pettuse suhtes, mis võis tekitada liidu eelarve jaoks kaotuse summas 1,987 miljardit eurot tollimaksudena, mis tulnuks tasuda ajavahemikul 2013–2016 Ühendkuningriigi kaudu Hiinast imporditud tekstiilide ja kingade eest; juhib tähelepanu asjaolule, et uurimise käigus tuli välja ka Ühendkuningriigi kaudu toimuva impordiga seotud oluline käibemaksupettus käibemaksul põhinevate maksete peatamise kuritarvitamise kaudu (tolliprotseduur 42);

89.  märgib murega, et 2016. aasta tuludega seoses on eelarve peadirektoraadi peadirektor esitanud reservatsiooni traditsioonilistest omavahenditest saadud tulude kohta, võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti uuritavat Ühendkuningriigi tollimaksudega seotud pettusejuhtumit;

90.  juhib tähelepanu asjaolule, et kvantifitseeritud reservatsioonidest mõjutatud tulu oli 2016. aastal ligikaudu 517 miljonit eurot võrrelduna traditsiooniliste omavahenditega kogusummas 20,1 miljardit eurot, st 2,5 % traditsioonilistest omavahenditest või 0,38 % kõigist vahenditest; palub komisjonil esitada täpset teavet selle pettusejuhtumi kohta, mis võib ka kaudselt mõjutada mõnede liikmesriikide käibemaksu aluseid ja seeläbi ka käibemaksuga seotud ressursse ning lisaks komisjoni rahvamajanduse kogutuluga seotud tasakaalustavaid ressursse(79);

91.  avaldab kahetsust komisjoni järelduste üle, milles osutati, et oktoobriks 2017 ei olnud Ühendkuningriigi ametiasutused võtnud kasutusele parandusmeetmeid, et takistada jätkuvat traditsiooniliste omavahendite kaotust; märgib, et alates 12. oktoobrist 2017 hakkasid Ühendkuningriigi ametiasutused kehtestama teatud kauplejate suhtes ajutisi kliiringu piirmäärasid (nn tollioperatsioon Swift Arrow), mille kohese tulemusena Ühendkuningriigis kaotatud traditsiooniliste omavahendite hulk vähenes märkimisväärselt;

92.  tunneb kahetsust eri liikmesriikide vahel piirikontrolli tasandil esinevate ebakõlade pärast; rõhutab, et on oluline ühtlustada kontrolle kõikides tolliliitu sisenemise kohtades, ning kutsub liikmesriike üles tagama piirisüsteemi kooskõlastatud, ühtlase ja tõhusa ajakohastamise, vältides erinevate tavade kasutamist liikmesriikide vahel, et vähendada piirikontrollisüsteemides esinevaid puudujääke; kutsub komisjoni üles sellega seoses uurima ELi erinevaid tollikontrolli tavasid ja nende mõju kaubandushäiretele, keskendudes eeskätt ELi tollile välispiiridel, ning koostama analüüse ja koguma teavet liikmesriikide tollitoimingute ja menetluste kohta;

93.  kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, et tagada käibemaksueeskirjade täielik ja õigeaegne rakendamine igas liikmesriigis, kaitstes sel viisil kõnealust liidu omavahendite allikat;

94.  tuletab meelde, et 1. oktoobril 2016 jõustunud uues liidu omavahendite süsteemi käsitlevas otsuses(80) (2014. aasta omavahendeid käsitlev otsus), mida kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014, sätestati, et omavahendite puhul kogurahvatulu arvestamisel tuleb kasutada Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) raamatupidamisraamistikku, ning et selle kohaselt käsitletakse teadus- ja arendustegevuse kulutusi investeeringuna (ESA 95 raamistikus kajastati teadus- ja arendustegevus jooksvate kuludena); juhib tähelepanu sellele, et ka teiste liidu jaoks suure lisaväärtusega programmide puhul, nagu Euroopa ühendamise rahastu jms, tuleks rakendada samu põhimõtteid;

95.  märgib, et Iirimaa esitatud kogurahvatulu oli 2015. aastal väga oluliselt suurenenud, kuna rahvusvahelised ettevõtted olid sinna oma teadus- ja arendustegevuse varad ümber kolinud;

96.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon tegema täiendavat tööd, et määrata kindlaks rahvusvahelise tegevuse võimalik mõju rahvamajanduse arvepidamisele, nii metoodika kui kontrolliprotsessi seisukohast, ning et see võib tähendada liikmesriikide kogurahvatulu osamaksete kohandamist;

97.  juhib tähelepanu asjaolule, et traditsiooniliste omavahendite haldamisega seoses leidsid kontrollikoda ja komisjon mittetõhusust seoses saadavate summade (tuntud kui B‑kontod) haldamisega mõnes liikmesriigis;

98.  rõhutab, et kontrollikoda leidis, et Belgias põhineb tollivormistusjärgsete kontrollide valik üksikute tehingute konkreetsetel tunnusjoontel, mitte ettevõtjate profiilil, ning tollivormistusjärgseid auditeid tavaliselt ei tehtud (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 4.18);

99.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon märkis, et kuus liikmesriiki – Belgia, Eesti, Itaalia, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia – kas ei teinud ühtegi tollivormistusjärgset auditit või ei esitanud nad nende auditite kohta mingit teavet;

Vajalikud meetmed

100.  nõuab, et komisjon:

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kontrollikoja auditileiud

101.  märgib, et kontrollikoda esitas esmakordselt märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; rõhutab, et hüvitiste kavad on endiselt veaohtlikumad kui toetuste kavad; osutab siiski asjaolule, et peatükis „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ registreeritud andmed ei ole varasemate aastatega võrreldes oluliselt muutunud;

102.  tuletab meelde, et teadustegevus ja innovatsioon moodustavad 59 % kulutustest ning need tehakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „teadusuuringute seitsmes raamprogramm“) ning teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ (edaspidi „Horisont 2020“) kaudu;

103.  märgib, et kontrollikoda hindas veamäära 4,1 %‑le; et rahastamiskõlbmatud personalikulud moodustasid 44 %, rahastamiskõlbmatud muud otsekulud 12 %, kaudsed kulud 16 % ja rahastamiskõlbmatud projektid ja toetusesaajad 16 %; täheldab siiski, et toetusesaajate tehtud 19 kvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet vea ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist;

104.  täheldab, et kui komisjon või sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud nõuetekohaselt kogu nende käsutuses olevat teavet, oleks peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,2 protsenti väiksem;

105.  hindab asjaolu, et komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi lihtsustamise alal, mis on viinud haldusmenetluste keerukuse vähenemiseni, kehtestades teadlaste täiendava tulu uue määratluse, optimeerides „Horisont 2020“ perioodi 2018–2020 töökava, pakkudes idufirmadele ja innovaatoritele sihtotstarbelist toetust ning kasutades laialdasemalt lihtsustatud kuluvõimalusi; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja arvates kaasnevad õigusraamistiku jätkuva lihtsustamisega nii võimalused kui ka ohud;

106.  tunnistab, et kontrollikoda analüüsis teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemusalaseid probleeme; on siiski seisukohal, et lõpptulemust, kulusid ja levitamist arvestades tuleks tulemusi käsitleda esialgsetena;

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne

107.  märgib, et kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ järgis teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat vastavalt aastateks 2016–2020 ettenähtud strateegilisele kavale nelja eesmärki:

108.  tunnustab tõsiasja, et nende eesmärkide poole püüeldes on volinik Moedas kehtestanud kolm prioriteeti, konkreetsemalt „avatud innovatsioon“, „avatud teadusuuringud“, ja „avatus maailmale“;

109.  märgib, et seatud eesmärkide poole püüdlemisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat viit võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajat:

110.  tunnustab asjaolu, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat avaldas oma vastustes kirjalikult vastatavatele küsimustele nimekirja riikidest, mida puudutavad peadirektoraadi riigipõhised soovitused; nõuab tungivalt, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat avaldaks kooskõlas Euroopa Parlamendi korduvate taotlustega direktoraadi ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta otse oma iga-aastases tegevusaruandes;

111.  tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi hindamist käsitleti eelmises resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(81);

112.  peab kiiduväärseks edusamme, mis tehti programmiga „Horisont 2020“ seotud peadirektoraadi võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamisel:

113.  toob esile, et programmi „Horisont 2020“ geograafiline jaotus on silmatorkavalt piiratud, arvestades, et 72,5 % (12 121 miljonit eurot) programmi „Horisont 2020“ rahastusest läheb Saksamaale (3 464 miljonit eurot), Ühendkuningriigile (3 083 miljonit eurot), Prantsusmaale (2 097 miljonit eurot), Hispaaniale (1 813 miljonit eurot) ja Itaaliale (1 664 miljonit eurot);

114.  märgib, et 2016. aastal sõlmiti 183 „Horisont 2020“ toetuslepingut kolmandate riikidega; juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal allkirjastatud toetuslepingutes eraldati 299,5 miljonit eurot Šveitsi osalejatele, samas kui Šveitsi panus programmi „Horisont 2020“ ulatus vaid 180,9 miljoni euroni; keeldub andmast nn netosaaja staatust ühele maailma jõukaimatest riikidest; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku asjakohase määruse vastuvõtmiseks, et sellist ebavõrdsust kaotada;

115.  tunnustab ühise tugikeskuse edu ja selle panust lihtsustamisel ning õigus- ja tehnilise abi pakkumisel; küsib teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadilt, missuguseid lihtsustamismeetmeid see kavatseb soovitada 2020. aastale järgnevaks perioodiks;

116.  võtab teadmiseks teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi maksete assigneeringud 2016. aastal:

117.  rõhutab, et rahastamisvahendite kaudu täideti 14,39 % eelarvest, mis vastab peaaegu 444 miljonile eurole;

118.  rõhutab samuti, et 39,36 % (võrreldes 28,14 %‑ga 2015. aastal) suunati komisjonivälistele muudele üksustele, enamjaolt (kaudsete) toetuste haldamise ja rahastamisvahendite kontrollisüsteemide raamprogrammide rakendamise osana;

119.  on huvitatud teabest, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat on koostanud rahastamisvahendite järelevalvestrateegia, ning soovib seetõttu teada, kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat teeb kindlaks, kas finants- ja teadusuuringutega seotud eesmärgid on saavutatud;

120.  märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat hindas üldiseks leitud veamääraks 4,42 % ja jääkvigade määraks 3,03 %;

121.  märgib, et komisjoni hinnangu kohaselt on veariski sisaldav summa lõpetamise seisuga 73,5 kuni 104 miljonit eurot;

122.  avaldab heameelt selle üle, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kontrollib otsese ja kaudse toetuste haldamise kulutõhusust;

123.  avaldab kahetsust, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat esitas jälle horisontaalse reservatsiooni, mis puudutab seitsmenda raamprogrammi (mida ta otse rakendas) kulunõuete jääkvigade määra;

124.  tuletab meelde oma seisukohta, mis on esitatud komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punktis 76, et komisjon peaks töötama lõpuks välja sisukama riskipõhise käsituse ja kasutama vajaduse korral konkreetseid reservatsioone;

Vajalikud meetmed

125.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil avaldada oma aasta tegevusaruandes direktoraadi ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta;

126.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil järgida soovitusi, mille esitas siseauditi talitus, kes leidis programmi „Horisont 2020“ rakendusasutustes puudusi projektide järelevalve järjekindla meetodi tagamisel;

127.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil anda aru ühise audititalituse tehtud edusammudest oma sisemiste protsesside küpsuse suurendamisel;

128.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil anda parlamendi pädevale komisjonile aru oma rahastamisvahendite järelevalvestrateegia kohta ja kuidas teeb teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kindlaks, kas finants- ja teadusuuringutega seotud eesmärgid on täidetud;

129.  palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil selgitada parlamendi pädevale komisjonile, milliseid meetmeid on ta kulunõuete jääkvigade määra puudutavate horisontaalsete reservatsioonide vältimiseks võtnud;

130.  on seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni alased projektid, koordineerimis- ja toetusmeetmed, standardid ja standardimine toetavad uuringutulemuste mõju erinevatel tehnoloogilise valmisoleku tasemetel, kuna need suurendavad turustamisvõimalusi ning uuenduslike toodete ja lahenduste ülekantavust; märgib lisaks, et standardid ja seotud tegevused aitavad kaasa „Horisont 2020“ projektide tulemuste levitamisele, jagades tulemuste avalikustamise abil teadmisi ka pärast projektide lõppemist; kutsub komisjoni üles suurendama standardimise kaasatust tulevastes projektikonkurssides ning arendama standardimisega seotud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Sissejuhatus

131.  märgib, et majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva seitsmenda aruande (COM(2017)0583) kohaselt on lähenemine ühelt poolt habras protsess, mis võib majanduskriiside korral kiiresti peatuda ja vastupidise suuna võtta, kuid teisalt võivad avaliku sektori investeeringud kriiside mõju vähendada;

132.  väljendab rahulolu selle üle, et 2016. aastal jõudis tööhõive määr taas 2008. aasta kriisieelse 71 %‑ni, kuid olukord on kogu liidus väga erinev ning nimetatud määr jääb strateegia „Euroopa 2020“ 75 % eesmärgile selgelt alla; märgib murega, et töötuse määr on endiselt väga kõrge, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute hulgas;

133.  avaldab heameelt, et parlamendi küsimustele vastates käsitles regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat oma riigipõhiseid soovitusi üksikasjalikult;

134.  on teadlik sellest, et mõned läbivaadatud finantsmääruse ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevad sätted peaksid jõustuma tagasiulatuvalt;

135.  väljendab muret, et selliste muudatuste tõttu võib lisanduda vigu, sest programmid ja projektid valiti välja 1. jaanuaril 2014 jõustunud õigusaktide alusel;

Kontrollikoja auditileiud

136.  märgib, et kontrollikoda esitas raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esmakordselt märkusega arvamuse; rõhutab, et hüvitiskavades on endiselt rohkem vigu kui toetuskavades; juhib aga tähelepanu sellele, et peatükis „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus“ esitatud andmed ei ole võrreldes eelmise aastaga väga palju muutunud;

137.  tuletab meelde, et 2016. aastal oli rubriigis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ kättesaadav summa 51,25 miljardit eurot, mis moodustab liidu eelarvest 33 %;

138.  märgib, et kontrollikoja hinnangul oli veamäär selles poliitikavaldkonnas 4,8 %; märgib peale selle, et kontrollikoda täheldas, et ühtekuuluvusvaldkonna hinnangulise veamäära puhul ei võetud arvesse 2016. aastal rahastamisvahenditele tehtud väljamakseid, mille summa oli 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikes 1 sätestatud toetuskõlblikkuse perioodi (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punktid 6.20–6.21); märgib, et nende väljamaksete hinnanguline veamäär oleks mõjutanud liidu kogukulusid 2 % võrra (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, selgitus 1.2, joonealune märkus nr 1);

139.  juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvusvaldkonna vead moodustasid 3,1‑protsendilisest üldisest hinnangulisest veamäärast 43 %; märgib, et üks kõrge veamäära põhjustest on liidu ja liikmesriikide õigusaktide keerukus;

140.  märgib, et kontrollikoda analüüsis 180 tehingust koosnevat valimit, mille hulgas oli 54 perioodi 2007–2013 vahemakset ning mis puudutasid 92 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) projekti, 36 Ühtekuuluvusfondi projekti, 40 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti, 11 ERFi rahastamisvahendit ja üht ESFi rahastamisvahendit;

141.  palub komisjonil võtta arvesse kontrollikoja märkusi, mille kohaselt ta kontrollis oma 2016. aasta aastaaruandes 12 ERFi ja ESFi rahastamisvahendit ja leidis nende tulemuslikkuse analüüsis vähemalt nelja puhul ebatäpsusi; jagab kontrollikoja väljendatud muret, et vigade tõttu esitati tulemused tegelikust paremana ning kui vigu ei parandata, võib rahastamisvahendite lõpetamisel deklareeritud rahastamiskõlblike kulude summa olla kunstlikult suurem (eelkõige tagatisfondide puhul);

142.  märgib samuti, et 42 % vigade põhjuseks olid kuludeklaratsioonidesse kantud rahastamiskõlbmatud kulud, 30 % vigadest oli seotud riigihanke-eeskirjade ränga rikkumisega ning 28 % vigadest toetuskõlbmatute projektide, tegevuste või toetusesaajatega;

143.  märgib kahetsusega, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse peatüki kulutustega seotud vigade peamisi põhjuseid on endiselt riigihanke-eeskirjade rikkumine; juhib tähelepanu sellele, et riigihanke-eeskirjade raskete rikkumiste hulka kuuluvad lisalepingute sõlmimine või lisatööde või -teenuste tellimine ilma hankemenetlust korraldamata, ilma et see oleks kuidagi põhjendatud, pakkujate jätmine hankemenetlusest ebaseaduslikult kõrvale, huvide konfliktid ja diskrimineerivad valikukriteeriumid; on seisukohal, et vigade ja eeskirjade kuritarvitamise probleemi lahendamiseks peab töövõtjaid ja alltöövõtjaid käsitlev teave olema täiesti läbipaistev;

144.  peab kiiduväärseks, et kontrollikoda rõhutas, et projektides, mille puhul kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi, esineb vähem vigu kui tegelike kulude hüvitamisel;

145.  peab murettekitavaks, et valimisse kuulus ka kolm nn suurprojekti, mis vajasid komisjoni heakskiitu ja mille jaoks liikmesriikide ametiasutused ei olnud komisjonile ettenähtud lõpptähtajaks 31. märtsiks 2017 vajalikku taotlust esitanud; märgib, et seetõttu peaks komisjon kulud tagasi nõudma;

146.  märgib rahulolematusega, et kui liikmesriigid oleksid enne seda, kui nad kuludeklaratsioonid komisjonile esitasid, kasutanud neile kättesaadavat teavet selleks, et vigu esmatasandi kontrollide abil ennetada, tuvastada või parandada, oleks veamäär võinud olla 3,7 % võrra madalam (st 1,1 %) nagu varasematel aastatel;

147.  on mures, et aastaid pärast perioodi 2014–2020 algust on liikmesriigid määranud ühtekuuluvuspoliitikaks ettenähtud rahasummade eest vastutavatest asutustest vaid 77 %; komisjonile 1. märtsi 2017. aasta seisuga esitatud lõplikes raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud kulud moodustavad kogu programmitöö perioodiks eraldatud eelarvest üksnes 0,7 %; 2017. aasta keskpaiga seisuga oli eelarve täitmise mahajäämus suurem kui perioodi 2007–2013 samas etapis; märgib, et sellest tulenevalt võib täitmata kulukohustuste summa olla praeguse rahastamisperioodi lõpus veel suurem kui eelmisel perioodil;

148.  peab kiiduväärseks, et peatükk „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ sisaldab ka projektide tulemuslikkust käsitlevat jagu; avaldab aga kahetsust, et selles jaos keskendutakse üldiselt kvantitatiivsele teabele, st kasutusel olevate tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide arvule;

Finantskorraldusvahendid

149.  tuletab meelde, et andmed 2016. aastal finantskorraldusvahendite rahastamisel ja rakendamisel tehtud edusammude kohta avaldati alles 20. septembril 2017 ja seetõttu ei saanud kontrollikoda seda dokumenti kommenteerida;

150.  märgib, et 2016. aasta peamised arvandmed on järgmised:

151.  juhib tähelepanu sellele, et aastate ja rahastamisperioodide jooksul on finantskorraldusvahendite kasutamine järsult suurenenud, mis muudab struktuurifondide rahastamise keerukamaks ja tekitab sellega demokraatliku aruandekohustusega seotud riske; märgib, et 2020. aasta lõpuks eraldatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rahast rahastamisvahendite kaudu eeldatavasti 20,1 miljardit eurot;

152.  peab sellega seoses murettekitavaks, et liikmesriikide auditeerimisasutused ei käsitlenud finantskorraldusvahendite rakendamist piisavalt;

153.  märgib, et 63 % (675) finantskorraldusvahenditest võeti kasutusele Poolas (247), Prantsusmaal (152), Ungaris (139) ja Itaalias (137);

154.  avaldab kahetsust, et 6,7 % kõigist asjaomastest finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetest (900 miljonit eurot) läks halduskulude ja -tasude katmiseks; leiab, et see summa on kohatult suur;

155.  märgib, et andmete esitamisel esineb endiselt palju vigu ja lahknevusi; nende hulgas on väikesed, kuid olulised summad rakenduskavade vahendeid, mis on seotud rahastamislepingutega, kuid mida lepingu lõpetamisel finantskorraldusvahenditesse ei makstud, nii kulukohustustega seotud assigneeringute kui ka mitmesse finantskorraldusvahendisse tehtud maksete suurenemine pärast 31. detsembrit 2015 ning lõplikele vahendite saajatele makstud summad, mis olid teatavatel juhtudel suuremad kui finantskorraldusvahenditesse makstud summad(82);

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi aasta tegevusaruanne

156.  võtab teadmiseks, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi järelhindamisest selgub, et kuigi 2007.‒2013. aasta programmitöö perioodil oli piirkondlik lähenemine ebapiisav, oleks ilma ühtekuuluvuspoliitikata tekkinud veel suuremad erinevused, sest 2007.‒2008. aasta finantskriisiga kaasnesid viletsad investeerimis- ja lähenemistingimused;

157.  rõhutab, et tulemuslikkuse kohta palju järeldusi ei ole, sest selleks oleks vaja 2007.‒2013. aasta programmide tulemuste kohta esitatud andmete põhjalikumat analüüsi, mis pidi valmima alles 2017. aasta augustis; palub, et komisjon annaks eelarvekontrollikomisjonile analüüsitulemustest teada;

158.  märgib, et komisjon on rahastamisperioodi 2014–2020 eelarve täitmise kohta teada andnud, et välja valiti rohkem kui 50 000 projekti, mis vastab koguinvesteeringutes 64,1 miljardile eurole, loodi 45 000 ettevõtjate ja uurimisasutuste koostööprojekti ning ühtekuuluvusvaldkonna rahastamisvahenditest said toetust enam kui 380 000 VKEd, mille tulemusena loodi üle 1 000 000 töökoha;

159.  märgib, et komisjon on selle rahastamisperioodi kohta teatanud ka seda, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatakse rohkem kui 75 miljardi euroga energialiidu eesmärke ja kliimamuutustega kohanemist; peale selle valiti kohapeal üle 5 000 projekti vähese CO2‑heitega majanduse toetamiseks;

160.  märgib, et alltoodud tabelis on esitatud 2016. aastal heaks kiidetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma:

161.  märgib aga, et need statistilised andmed annavad projektide jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse kohta vähe teavet;

162.  tuletab meelde, et tagamaks ESI fondidest tulemuslike kulutuste tegemine, tuleb sektoripõhiste ja horisontaalsete tingimuste kehtestamiseks tingimata ette näha eeltingimused; kui eeltingimused on täidetud ja kehtiva läbivaadatud määruse alusel on 10 % maksetest kinni peetud, peaks projektide elluviimine olema lihtsam ja rakendamisel peaks tehtama vähem vigu; võtab aga teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 15/2017, milles esitatakse küsimus, mil määral see on kannustanud kohapealseid muutusi;

163.  avaldab kahetsust, et 2016. aasta lõpuks oli määratud vaid 87 % sertifitseerimisasutustest (181 asutust 209‑st) ja et 28 põhiprogrammi jaoks ei olnud määratud ühtegi asutust (Austrias määrati asutus ainult ühele programmile, Belgias vaid kahele, Saksamaal vaid kaheksale, Soomes kõigest ühele, Prantsusmaal vaid kahele, Iirimaal ainult kahele, Itaalias vaid kuuele, Rumeenias vaid neljale, Slovakkias kõigest ühele, Ühendkuningriigis ainult ühele);

164.  märgib üllatusega, et peamised probleemid, mis asutuste määramise protsessis tuvastati, olid seotud IT‑süsteemidega, mida oli vaja selleks, et võtta perioodi 2014‒2020 aruandluses ja menetluste väljatöötamisel kasutused uued elemendid, mille abil on korraldusasutustel võimalik vahendusasutuste üle tõhusat järelevalvet teha;

165.  peab ühtlasi kahetsusväärseks, et kokkuvõttes valiti välja vaid 26,1 % projektidest ja 2016. aasta lõpuks oli kasutada olnud struktuurifondide summadest ära kasutatud kõigest 3,7 %, kuigi valimisprotsess 2017. aastal kiirenes; on seisukohal, et aeglane algus võib tekitada praeguse rahastamisperioodi lõpus suure summa täitmata kulukohustusi; kutsub komisjoni üles tagama, et riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks pingutatakse rohkem;

166.  rõhutab, et Hispaanias, Küprosel, Rumeenias, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Slovakkias oli projektide väljavalimine iseäranis aeglane;

167.  märgib, et selle tagajärjel ei tõendatud enamiku rakenduskavade puhul (247 kava 295‑st) raamatupidamisaruannetes ühtegi summat (nn nullaruandlus), sest kuni 31. juulini 2016 ei deklareeritud ühtegi kulu;

168.  on rahul sellega, et komisjon ei tuvastanud esialgsete auditiarvamuste põhjal, mis oli koostatud esitatud kinnituspakettide kohta, ühtegi suurt vastuolu;

169.  peab aga murettekitavaks, et üheksast auditist seitsmes, mille komisjon tegi suure riskiga rakenduskavades või valdkonnas, tuvastati olulisi puudusi (Ungaris transport, elektrooniline haldus ja rakenduskavade elluviimine); Itaalias Reti e mobilità, istruzione 3. prioriteet ja tehnilise abi rakenduskavad; Rumeenias konkurentsivõime- ja keskkonnaalased rakenduskavad);

170.  märgib, et märkusteta või mõõduka mõjuga märkustega arvamus esitati 322 juhtimis- ja kontrollisüsteemist 278 kohta; arvestades, et 40 juhul esitas komisjon olulise mõjuga märkustega arvamuse;

171.  märgib, et komisjoni arvutuste kohaselt oli maksete puhul veariski sisaldav hinnanguline kogusumma 644,7–1 257,3 miljonit eurot ning komisjon tegi oma järelevalve tulemusena 2016. aastal 481 miljoni euro eest finantskorrektsioone;

172.  märgib, et komisjoni hinnangul on perioodi 2007–2013 ERFi/Ühtekuuluvusfondi programmidele 2016. aastal tehtud maksete üldine keskmine veamäär 2,2–4,2 % ning programmide lõpetamisel on jääkvigade määr umbes 0,4 %; rõhutab, et 2016. aastal oli hinnangulises veamääras kõige suurem osa jälle ühtekuuluvusvaldkonnal, millele järgnesid loodusvarade, konkurentsivõime ja globaalse Euroopa rubriik; palub komisjonil jätkata koos liikmesriikidega tööd nende juhtimis- ja kontrollisüsteemide parandamise nimel ning kasutada ka edaspidi seaduslikke järelevalvevahendeid, et tagada kõikide oluliste vigade parandamine;

173.  märgib, et komisjon registreeris eelmise rahastamisperioodi kohta 68 ja käimasoleva rahastamisperioodi kohta kaks reservatsiooni;

Eriküsimused

Kreeka

174.  peab kiiduväärseks pingutusi, mida regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat on teinud Kreeka prioriteetsete projektide loeteluga edu saavutamiseks;

175.  sellega seoses avaldab heameelt järgmise üle:

176.  peab aga samal ajal kahetsusväärseks, et

177.  avaldab heameelt selle üle, et OLAF on Tšehhi Vabariigi projekti „Stork Nest“ haldusuurimise lõpetanud; võtab teadmiseks, et Tšehhi ajakirjandus on avaldanud dokumendid, mis OLAF selle juhtumi kohta koostas; avaldab kahetsust selle üle, et OLAF leidis raskeid rikkumisi;

178.  palub, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat nõuaks liidu eraldatud kaasrahastussumma (1,67 miljonit eurot) tagasi ja kohaldaks vajalikke sanktsioone;

179.  märgib, et 25. jaanuaril 2018 eemaldas Tšehhi Vabariik „Stork Nesti“ projektide hulgast, mida liit kaasrahastab, ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on projekt juba Tšehhi Vabariigis kohtulikul uurimisel;

180.  on mures selle pärast, et nende lepingute osakaal, mis on sõlmitud üheainsa pakkumise tulemusel, on komisoni teadaandel Ungaris 36 %; märgib, et liidu keskmine on 17 %; palub komisjonil suurendada pakkumismenetlustes konkurentsi;

181.  väljendab heameelt selle üle, et Bulgaarias ja Rumeenias 10 aastat kasutusel olnud koostöö- ja jälgimiskorrale on antud positiivne hinnang(83); on mures selle pärast, et Bulgaarias ja Rumeenias toimus kõrgema tasandi korruptsiooni vastases võitluses hiljuti tagasiminek; palub komisjonil mõlema liikmesriigi õiguskaitse- ja korruptsioonivastaseid asutusi toetada ja innustada; tõstab esile Rumeenia korruptsioonivastase ameti muljetavaldavaid tulemusi keskmise ja kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite lahendamises; toonitab, et taoliste jõupingutuste jätkamine on korruptsioonivastase võitluse tõhustamisel kõige tähtsam;

182.  mõistab hukka hiljuti Slovakkia ajakirjaniku vastu toime pandud kuriteo, mis võib olla seotud tema uurimistööga; nõuab komisjonilt, et ta teavitaks parlamenti Slovakkiale põllumajanduse jaoks eraldatud liidu rahasummadest;

183.  märgib, et OLAF on lõpetanud ka Euroopa Investeerimispangast (EIP) Volkswageni kontsernile antud laenu haldusuurimise;

184.  võtab teadmiseks EIP presidendi Werner Hoyery avalduse, milles märgitakse: „Me ei saa välistada, et üks meie laenudest, 400 miljoni euro suurune laen ettevõttele Volkswagen Antrieb RDI oli seotud heitkoguste piiramise tehnoloogiatega, mis töötati välja ajal, millal katkestustarkvara projekteeriti ja kasutati. Vaatame nüüd OLAFi järeldused üle ning kaalume kõiki olemasolevaid ja asjakohaseid meetmeid [...] Oleme väga pettunud selle üle, mis OLAFi uurimises kinnitust leidis, nimelt et Volkswagen andis EIP‑le katkestusseadmete kasutamise kohta eksitavat teavet.“;

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi aasta tegevusaruanne

185.  märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat rõhutab, et ta on aidanud saavutada liidu 2020. aasta eesmärke järgmiselt:

186.  avaldab aga kahetsust, et 2013. ja 2014. aastal sissetulekute ebavõrdsus suurenes ja ehkki see on üldiselt jäänud sellest ajast peale püsima, siis mõnel juhul see endiselt suureneb; on mures, et 2016. aastal oli kõige jõukamate 20 % elanike netotulu kõige vaesemate 20 % elanike netotulust viis korda suurem ja riikide vahel on suured erinevused (ning osades neis oli ebavõrdsus suurenenud);

187.  peab kiiduväärseks ESFi programmiperioodi 2007–2013 järelhindamist, mis lõpetati 12. detsembril 2016; märgib, et hindamisel leiti, et 2014. aasta lõpuks oli ESFi toetuse abiga töö leidnud vähemalt 9,4 miljonit Euroopa elanikku, 8,7 miljonit olid omandanud kvalifikatsiooni või saanud tunnistuse ja 13,7 miljonit inimest olid saanud kasu muul viisil, näiteks olid suurenenud nende oskused; märgib, et makromajanduslike simulatsioonide kohaselt on ESF mõjunud positiivselt ka 28 liikmesriigi sisemajanduse koguproduktile (SKP) (0,25 % suurenemine) ja tootlikkusele;

188.  märgib, et need kvantitatiivsed andmed näitavad küll positiivset suundumust, kuid meetmete tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta nende alusel eriti midagi järeldada ei saa;

189.  heidab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile ette, et see ei avaldanud ettepanekuid, mille direktoraat tegi riigipõhiste soovituste kohta, kuigi parlament on seda korduvalt palunud;

190.  märgib, et alltoodud tabelis on esitatud 2016. aastal heaks kiidetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma;

191.  väljendab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat on töötanud välja metoodika programmide tulemuslikkuse iga-aastaseks hindamiseks, kuid kahtleb selliste kriteeriumide nagu „hea“, „vastuvõetav“ ja „kesine“ teabeväärtuses;

192.  on mures selle pärast, et 2017. aasta märtsiks oli määratud vaid 87 % sertifitseerimisasutustest;

193.  avaldab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat sai 15. veebruariks 2017 täieliku kinnituspaketi, sealhulgas raamatupidamise aastaruanded, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamused raamatupidamisaruannete, juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning kõigi programmide kinnitavad avaldused ja iga-aastased kokkuvõtted; märgib üldiselt, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tegi märkusi vaid pisiasjade kohta ja kiitis aastaaruanded heaks;

194.  avaldab heameelt ka selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat täitis 2016. aasta lõpuks oma mitmeaastase auditikava, mille tulemusena auditeeriti 92‑st auditeerimisasutusest 89 ning 118‑st rakenduskavast hõlmati 115;

195.  märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tegi 2016. aastal finantskorrektsioone summas 255,8 miljonit eurot; märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli programmitöö perioodi 2007‒2013 heakskiidetud või otsustatud finantskorrektsioonide kumulatiivne kogusumma 1 454 miljonit eurot; ning et samal perioodil teatasid liikmesriigid finantskorrektsioonidest 2 253,8 miljoni euro väärtuses;

196.  avaldab kahetsust, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat säilitas või esitas reservatsioone seoses järgmisega:

197.  märgib, et 2016. aasta kulude veariski sisaldav kogusumma on hinnanguliselt 279 miljonit eurot;

Eriküsimused

Noorte tööhõive algatus

198.  märgib, et teda on teavitatud noorte tööhõive algatuse rakendamist käsitleva uuringu esmastest tulemustest, mille kohaselt

199.  märgib peale selle, et

200.  peab aga kahetsusväärseks, et kättesaadavatest vahenditest on kasutatud vaevu 30 %, mis vastab esialgsetele eelmaksetele ja vahemaksetele;

201.  avaldab heameelt selle üle, et 2017. aasta oktoobriks olid kõik liikmesriigid, kelle suhtes kohaldati romasid käsitlevat eeltingimust (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari), selle täitnud ja et seega oli neil olemas romasid käsitlev riiklik integratsioonistrateegia;

202.  märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 on kaks ESFi investeerimisprioriteeti otseselt seotud mittediskrimineerimise ja romade integratsiooniga (vt alltoodud tabelit);

203.  märgib, et kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil maksimaalne aastaeelarve on 150 miljonit eurot, võeti 2016. aastal reservist kulukohustustena kasutusele ainult 28 miljonit eurot ja sellest sai kasu kaheksa liikmesriiki;

Vajalikud meetmed

204.  kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles pöörama 2020. aasta järgsel rahastamisperioodil rohkem tähelepanu järgmisele:

205.  nõuab, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat avaldaksid aasta tegevusaruandes ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta, nagu parlament on korduvalt palunud;

206.  palub, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

207.  palub, et EIP vaataks kiiremas korras OLAFi uurimistulemused läbi ja teeks vajalikud järeldused; palub, et EIP teavitaks parlamenti oma järeldustest ja võetud meetmetest;

208.  kutsub komisjoni üles soodustama finantsmääruse läbivaatamisel kasutusele võetavate lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist;

209.  kutsub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati üles täitma siseauditi talituse soovitust hakata ESI fondide kontrollistrateegiat varakult rakendama ning teavitama parlamenti soovituse elluviimisest;

210.  kutsub komisjoni üles nägema ette eeskirjade lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise, et aidata veamäära veel rohkem vähendada;

Loodusvarad

Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja õiglane ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

211.  juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruande kohaselt (lk 15 – 1. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja: põllumajanduslik faktortulu täistööajaga töötaja kohta) vähenesid sektori lisandväärtus ja tootlikkus 2016. aastal veel veidi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil on keeruline kindlaks teha, mis on faktortulu üldist vähenemist alates 2013. aastast tegelikult põhjustanud;

212.  tuletab meelde, et 4. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja, mis käsitleb maaelu arengu valdkonna tööhõive määra, ei ole asjakohane, kuna tööhõive taset maaelu arengus ei ole mõjutanud ainult ÜPP meetmed;

213.  avaldab kahetsust, et komisjon ei ole järginud soovitusi, mille parlament esitas 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis ja mille kohaselt oleks tulnud 4. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja uuesti määratleda, „selleks et rõhutada ÜPP meetmete konkreetset mõju tööhõivele nendes valdkondades“;

214.  juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal anti 51 %‑le otsetoetuste saajatest vähem kui 1 250 eurot, mis moodustas kõigist otsemaksetest kokku 4 %(84);

215.  tuletab meelde märkusi(85), mille parlament on teinud ÜPP kulutuste jätkusuutmatu struktuuri kohta: 44,7 %‑l kõikidest liidu põllumajandusettevõtetest oli aastasissetulek alla 4 000 euro ja ligikaudu 60 % maksetest said 2016. aastal need otsetoetuse saajad, kes kuulusid ülemise umbes 10 % hulka(86); märgib, et otsetoetuste jaotamine vastab suures osas maaomandi kontsentratsioonile, sest 80 % maast kuulub 20 %‑le põllumajandustootjatest; (vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 17 Phil Hogani kuulamisel Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 28. novembril 2017); on mures toetusesaajate suure kontsentratsiooni pärast ning rõhutab, et väikeste ja suurte toetuste saajate vahel tuleb leida parem tasakaal;

216.  märgib, et umbes 72 % abist makstakse 5–250 hektarit majandavatele põllumajandusettevõtetele, mis on üldjuhul pereettevõtted;

217.  palub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil määrata kindlaks näitajatele lisatav eesmärk, et vähendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajal põllumajandusettevõtete sissetulekute ebavõrdsust;

218.  kordab oma seisukohta, et kuna otsetoetused jaotuvad ebaühtlaselt, ei ole nende abil võimalik põllumajandusettevõtetele, eriti väikestele, stabiilset sissetulekut täielikult tagada;

219.  on arvamusel, et suuremaid põllumajandusettevõtteid ei ole stabiilse sissetuleku tagamiseks vaja sissetuleku kõikumise ajal tingimata sama palju toetada kui väiksemaid põllumajandusettevõtteid, sest suurematel on võimalik saada mastaabisäästu, mis aitab neil tõenäoliselt paremini vastu pidada, ning soovitab seetõttu komisjonil võtta sellise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks kasutusele liugskaala, mille puhul põllumajandusettevõtte suurenedes toetused väheneksid;

220.  palub, et komisjon teeks ettepaneku, kuidas muuta toetuse saamise menetlus, sh vajalikud dokumendid kontrolli- ja järelevalvepõhimõtteid eiramata lihtsamaks; nõuab, et eritähelepanu pöörataks haldustoele, mida antakse väiketootjatele, kellele toetus on majandustegevuse jätkamiseks väga vajalik;

Veamäär

221.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja hinnangul on loodusvarade peatüki veamäär tervikuna 2,5 % (2015. aastal 2,9 % ja 2014. aastal 3,6 %); avaldab heameelt veamäära positiivses suunas muutumise üle, kuid märgib samas, et 2016. aasta näitaja ületab olulisuse künnist;

222.  avaldab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kohta leitakse, et 2016. aasta turu- ja otsetoetuse maksetes ei ole olulisi vigu, kusjuures kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 1,7 % (2,2 % aastal 2015);

223.  rõhutab, et kontrollikoda täheldas seoses tegelikust suuremana näidatud või toetuskõlbmatu pindala deklareerimisega põllumajandustootjate poolt vähem vigu, mille põhjuseks on uue paindlikuma püsirohumaa määratluse kasutuselevõtt, tegevuskavade elluviimine põldude identifitseerimise süsteemides olevate andmete kvaliteedi parandamiseks ning taotluste esitamise uus veebipõhine georuumiline süsteem;

224.  märgib, et rohestamistoetused on olnud vigade allikas, mis mõjutab 17 % kontrollikoja hinnangu kohast veamäära, ning et peamiselt olid vead seotud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõuetega, kuigi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi veamäär oli alla olulisuse künnist; tunneb sellega seoses heameelt, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi veamäär vähenes 1,7 %‑ni;

225.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis puudusi ka püsirohumaade kaitses Tšehhi Vabariigis ja Poolas, kus puuduvad varasemate perioodide andmed, mille alusel kontrollida viie järjestikuse aasta jooksul põllumaa rohukatte all hoidmise kohustuse täitmist, samas kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Ühendkuningriik ei olnud püsirohumaid täiesti usaldusväärselt liigitanud;

226.  rõhutab kontrollikoja väljastatud veamäärade positiivset suundumust, hoolimata sellest, et seda ei kinnita põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruannetes esitatud veariski sisaldavate summade muutumine, nimelt 1,38 %‑lt 2015. aastal 1,996 %‑ni 2016. aastal (ei sisalda turumeetmeid, mille veamäär on 2,85 %) ja 4 % mõlemal eelarveaastal maaelu arengus; mõistab, et see ei kajasta statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid;

227.  peab kahetsusväärseks, et maksed maaelu arendamisse, keskkonda, kliimameetmetesse ja kalandusse sisaldavad 2016. aastal olulisi vigu, arvestades et kõige tõenäolisem veamäär on hinnanguliselt 4,9 % (2015. aastal 5,3 %); märgib, et kui kogu riiklike ametiasutuste valduses olevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks hinnanguline veamäär olnud 1,5 protsendipunkti võrra madalam;

228.  märgib, et maaelu arengus puudutasid kolm suurimat toetuskõlblikkuse viga toetusesaajaid, kes ei teatanud, et nad on vastupidiselt liidu või riigisisestele õigusaktidele kas teiste seotud äriühingute kontrolli all, esitasid nendega ühiselt toetustaotlusi või olid nende kliendid (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 7.26);

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

229.  juhib tähelepanu sellele, et aasta tegevusaruandes esitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor reservatsiooni otsetoetuste kohta, mis puudutab 18 makseasutust 12 liikmesriigis, ning et reservatsiooniga makseasutuste hallatud ja tugevama järelevalve alla võetud summa on 13 618,6 miljonit eurot, kusjuures reservatsiooniga hõlmatud kulude riskisumma on 541,2 miljonit eurot;

230.  rõhutab, et puudusi tuvastati eelkõige Ungari juhtimis- ja kontrollisüsteemis (seoses makseasutuse hilinenud juhtimisaruannete ja puudustega rohestamistoetustes), Bulgaarias (seoses rohestamise ja põllumajandustootjate mahepõllumajandusliku seisundiga), Poolas (seoses rohestamistoetustega) ja Itaalias (seoses puudustega maa toetuskõlblikkuse ja aktiivse põllumajandustootja korrektses kindlaksmääramises);

231.  tunneb kahetsust Itaalia makseasutustega seotud hiljutiste pettusejuhtumite pärast; nõuab, et komisjon jälgiks olukorda tähelepanelikult ja edastaks parlamendile üksikasjalikku teavet heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta;

232.  palub komisjonil kiirendada 8. jaanuaril 2016 algatatud vastavuse kontrollimise menetlust, et saada üksikasjalikku ja täpset teavet huvide konflikti tekkimise riski kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis; võtab teadmiseks, et lõppkokkuvõttes võib huvide konflikti lahendamata jätmise tagajärjeks olla see, et pädev asutus tühistab makseasutuse akrediteeringu või komisjon kehtestab finantskorrektsioonid; palub komisjoni parlamenti viivitamatult teavitada, kui OLAF edastab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile vastavuse kontrollimise lõpus teavet võimalike pettusejuhtumite, korruptsiooni või liidu finantshuve kahjustava mis tahes ebaseadusliku tegevuse kohta;

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

233.  juhib tähelepanu sellele, et kuna mõne liikmesriigi juhtimis- ja kontrollimissüsteemi mõjutavad puudused, korrigeerib põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat edastatud kontrollstatistikat, mis on koostatud põhiliselt komisjoni ja kontrollikoja viimase kolme aasta auditite põhjal, ning võtab arvesse sertifitseerimisasutuse arvamust kõnealuse finantsaasta kohta;

234.  juhib tähelepanu sellele, et hoolimata asjaolust, et liikmesriikide sertifitseerimisasutustel on alates 2015. aastast kohustus kontrollida tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

Tulemuslikkusega seotud küsimused maaelu arengus

235.  avaldab heameelt asjaolu üle, et komisjon on uurinud valimisse kaasatud viimase kolme aasta maaelu arengu tehingute tulemuslikkusega seotud küsimusi; märgib rahuloluga, et 95 % auditi tegemise ajal lõpetatud projektidest viidi läbi kava kohaselt, kuid peab kahetsusväärseks, et tõendid kulude mõistlikkuse kohta olid ebapiisavad;

236.  rõhutab, et peaaegu kõigis kontrollikoja poolt auditeeritud projektides kasutati süsteemi, millega hüvitati kantud kulud, ning märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 võivad liikmesriigid alternatiivina kasutada lihtsustatud kuluvõimaluste süsteemi, mis hõlmab ühikuhindade standardiseeritud astmikke, ning kindlasummalisi ja kindlamääralisi makseid, mis vähendab tulemuslikult liiga kõrgete hindade riski;

Keskkonnasäästlikumaks muutmine

237.  märgib, et kontrollikoda teatas oma 2016. aasta aruandes (punkt 7.17) 63‑le külastatud põllumajandusettevõttele tehtud rohestamistoetuste kohta, et

238.  väljendab siiski erilist muret komisjoni talituste töödokumendis „Review of Greening after one year“ (rohestamist käsitlevate sätete läbivaatamine aasta pärast nende rakendamist) (SWD(2016)218, teine osa, lk 14) esitatud esialgsete järelduste pärast, et üldiselt peaksid põllumajandustootjad põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude täitmiseks vahetama põllumajanduskultuurid välja vähem kui 1 %‑l kogu ELi põllumaast ja kuna ELi põllumaast suurema osa suhtes kehtib põllumajanduskultuuride mitmekesistamise kohustus, siis näib, et see piiratud mõju kajastab nende põllumajandustootjate praegusi tavasid, kes nõuet juba täidavad;

239.  rõhutab, et kontrollikoda kinnitab oma aastaaruandes (punktid 7.43–7.54) komisjoni analüüsi, märkides, et põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kava ei muutnud enamiku põllumajandusettevõtete jaoks, kuhu kontrollikoda kontrollkäigu tegi, midagi (89 % põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja 67 % ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala puhul);

240.  on eelkõige mures, et kontrollikoja eriaruande nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“ kohaselt: „Rohestamine ei too tõenäoliselt märkimisväärset kasu keskkonnale ja kliimale […] [sest] rohestamisnõuded on väga madalad ning ei erine kuigivõrd tavapärastest põllumajandustavadest“;

241.  juhib lisaks tähelepanu sellele, et kontrollikoda märgib, et ulatuslike erandite tõttu saab enamik põllumajandustootjaid (65 %) kasutada rohestamistoetust, ilma et nad peaksid täitma rohestamiskohustusi; selle tulemusena toob rohestamine kaasa positiivseid muutusi põllumajandustavades vaid väga piiratud osal liidu põllumajandusmaast;

242.  peab kahetsusväärseks, et rohestamiskavad on rohkem põllumajandustootjate sissetuleku toetamise kui ÜPP keskkonna- ja kliimanäitajate parandamise vahend; on seisukohal, et keskkonna- ja kliimaalaste vajadustega tegelevad põllumajandusprogrammid peaksid hõlmama tulemuslikkusega seotud eesmärke ning rahalisi vahendeid, mis vastavad sellistele kuludele ja kaotatud tuludele, mis on tingitud keskkonna esmavajaduste rahuldamist ületavatest tegevustest;

243.  taunib asjaolu, et kuna need on osa pindalatoetustest, võivad rohestamiskavad programmi tegelikus ülesehituses ÜPP toetuse jaotamise tasakaalustamatust suurendada; palub sellega seoses komisjonil kaaluda kontrollikoja eriaruandes nr 21/2017 tehtud soovituste järgimist;

244.  märgib, et komisjoni sõnul sõltub (rohestamiskavade) keskkonnatulemustele avalduv tegelik mõju liikmesriikide ja põllumajandustootjate valikutest ning et seni on vähesed liikmesriigid kasutanud võimalusi piirata pestitsiidide ja väetiste kasutamist ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel;

245.  rõhutab, et avaliku halduse puhul seisneb rohestamise koormus peamiselt uute juhtimisvahendite väljatöötamises, nagu põldude identifitseerimise süsteemi ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kihi väljatöötamine, mis osaliselt selgitab, miks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on kehtestanud liikmesriikidele suuremal arvul reservatsioone ja tegevuskavu;

246.  märgib, et rohestamine muudab ÜPP oluliselt keerukamaks, kuna see kattub ÜPP muude keskkonnaalaste vahenditega (nõuetele vastavus ja II samba keskkonnameetmed); võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 21/2017 rohestamise kohta, milles öeldakse, et „komisjon ja liikmesriigid leevendavad kaasnevat tühimõju ja topeltrahastamise riski“;

Noorte põllumajandustootjate toetus

247.  juhib tähelepanu sellele, et väga suurte erinevuste tõttu liidu põllumajandussektori arengus on suureks probleemiks demograafiline olukord, mis nõuab noorte põllumajandustootjate puuduse lahendamise poliitikat, et tagada liidus põllumajanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

248.  rõhutab, et noortel põllumajandustootjatel on esimestel ettevõtlusaastatel erilisi raskusi rahastamisele juurdepääsul ja väike käive, millele lisanduvad põlvkondade vahetumine ja raskused põllumajandusmaale juurdepääsul;

249.  juhib tähelepanu sellele, et noorte arvu vähenemine sektoris muudab põlvkondade vahetumise raskemaks ja võib tähendada väärtuslike oskuste ja teadmiste kadu, sest vanemad ja kogenud inimesed jäävad pensionile; rõhutab sellest tulenevalt, et toetust on vaja nii pensionile jäävatele põllumajandustootjatele kui ka noortele järeltulijatele, kes põllumajandusettevõtte üle võtavad;

250.  on eriti mures asjaolu pärast, et oma noorte põllumajandusettevõtjate toetamist käsitlevas eriaruandes nr 10/2017 märgib kontrollikoda seoses otsetoetustega, et noortele põllumajandustootjatele antav abi

251.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi noorte põllumajandustootjate maaelu arengu kavade kaudu toetamise kohta järelduse, et üldiselt põhinevad meetmed ebatäpsel vajaduste hinnangul ning et I samba maksete ja II samba noorte põllumajandustootjate toetuse vahel ei ole tegelikku koordineerimist;

Vajalikud meetmed

252.  palub, et

253.  kutsub komisjoni üles juhinduma rohestamist käsitleva uue ettepaneku kavandamisel järgmistest põhimõtetest:

254.  palub komisjonil teha järgmist:

Globaalne Euroopa

Veamäärad

255.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja leidude kohaselt mõjutab globaalsele Euroopale tehtavaid kulutusi märkimisväärne veamäär, mis on hinnanguliselt 2,1 % (2015. aastal 2,8 % ja 2014. aastal 2,7 %); avaldab heameelt veamäära positiivse suundumuse üle selles poliitikavaldkonnas;

256.  peab kahetsusväärseks, et kui jätta välja mitme rahastajaga tehingud ja eelarvetoetuste tehingud, siis on otseselt komisjoni hallatavate konkreetsete tehingute veamääraks arvutatud 2,8 % (2015. aastal 3,8 %; 2014. aastal 3,7 %);

257.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja tema rakenduspartnerid on teinud toetuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui toetuse muudes vormides; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et eelarvetoetuse tehingutes, mida kontrollikoda uuris, ei tehtud seaduslikkuse ja korrektsusega seotud vigu;

258.  märgib, et kui komisjoni – ja komisjoni nimetatud audiitorite – käsutuses olnud kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, siis oleks globaalse Euroopa peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,9 protsendipunkti võrra madalam, s.o 1,4 %, mis ei ületa olulisuse künnist;

259.  juhib tähelepanu sellele, et

Kinnitav avaldus

260.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et kontrollikoja andmetel on naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi audiitorid avastanud puudusi teise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kaudses eelarve täitmises, – täpsemalt puudutas see kolme IPA II abisaajariigi (Albaania, Türgi ja Serbia) auditeerimisasutusi; ja seda vaatamata asjaolule, et Albaania ja Serbia auditeerimisasutused tegid muudatusi, mille eesmärk oli tuvastatud probleemid kõrvaldada; Türgi auditeerimisasutuse süsteemides on endiselt olulisi valdkondi, mis võivad piirata asutuse poolt komisjonile antava kindluse ulatust (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 9.24);

261.  peab murettekitavaks asjaolu, et kontrollikoja hinnangul on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi korrektsioonivõime ülehinnatud ja selle tagajärjel on ülehinnatud ka makse tegemise ajal riski sisaldav kogusumma;

Tulemuslikkus

262.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on määratlenud oma aasta tegevusaruandes tulemuslikkuse põhinäitajad seoses inimarengu, kliimamuutuste, soo ja veamääraga, kuid peab kahetsusväärseks, et ühegagi nendest näitajatest ei ole võimalik mõõta arengukoostöö poliitika tulemuslikkust, sest need näitavad üksnes igale eesmärgile eraldatud abi osa, selle asemel et mõõta tegelikku mõju ja eesmärkide täitmisel saavutatud edu;

263.  peab murettekitavaks asjaolu, et komisjoni siseauditi talitus märkis, et mis puudutab aruandlust, siis erinevatest strateegilist planeerimist ja programmide koostamist käsitlevatest aruannetest (aasta tegevusaruanne, edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanne, välisabi korraldamise aruanne) saadav teave rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse kohta on piiratud ja selles ei anta tegelikku hinnangut selle kohta, kas eesmärgid on saavutatud või mitte;

Välisabi haldamise aruanded

264.  peab taas kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonide juhtide väljastatavaid välisabi korraldamise aruandeid ei lisata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi aasta tegevusaruannetele, nagu nähakse ette finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et neid loetakse süstemaatiliselt konfidentsiaalseteks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes  3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

265.  väljendab heameelt asjaolu üle, et volinik Günther Oettingeri vastuses raportööri kirjale annab komisjon teada, et kaalub uut aruande esitamise vormi, mida saaks parlamendile edastada ilma konfidentsiaalsusmenetlust rakendamata viisil, millega välditakse igati Euroopa Liidu diplomaatilise poliitika ohtuseadmist;

266.  avaldab heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat avalikustas oma aasta tegevusaruandes välisabi korraldamise aruannetega seotud delegatsioonide nimekirja ning esitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse põhinäitajate kokkuvõtte analüüsi; rõhutab siiski, et finantsmäärust tuleks täielikult järgida;

Usaldusfondid

267.  tuletab meelde, et komisjoni võimalus luua ja hallata liidu usaldusfonde on ette nähtud

268.  võttes arvesse hiljutisi kogemusi, väljendab muret usaldusfondide loomisega kehtestatud eesmärkide saavutamise pärast ning märgib eelkõige järgmist:

269.  tuletab meelde, et Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi väärtus on rohkem kui 3,2 miljardit eurot, kusjuures üle 2,9 miljardi euro tuleb Euroopa Arengufondist (EAF) ja 228 667 miljonit eurot teistelt rahastajatelt; peab vastuvõetamatuks, et EAFi seotus usaldusfondidega piirab veelgi parlamendi võimalusi kontrollida ELi vahendite kulutamist;

270.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Arengufondi, liidu eelarve ja teiste rahastajate vahendite ühendamine ei tohiks anda sellist tagajärge, et AKV riikidele määratud raha ei jõua selle tavapäraste toetusesaajateni;

271.  rõhutab, et teiste rahastamisvahendite, näiteks usaldusfondide järjest sagedasem kasutamine liidu eelarve kõrval, et viia ellu liidu poliitikat, võib aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust kahjustada, sest aruandlus-, auditi- ja avaliku järelevalve kord ei ole ühtlustatud (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.31); toonitab sellega seoses, kui oluline on komisjoni võetud kohustus teavitada eelarvepädevat asutust perioodiliselt usaldusfondide rahastamisest ning nende kavandatavatest ja käimasolevatest tehingutest, sealhulgas liikmesriikide osamaksetest;

Vahendid Palestiina omavalitsusele

272.  nõuab, et õppe- ja koolitusmaterjalid, mida rahastatakse liidu vahenditest (nt PEGASE), kajastaksid selliseid ühiseid väärtusi nagu rahu, vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine haridusvaldkonnas, nagu otsustasid liidu haridusministrid 17. märtsil 2015. aastal Pariisis;

Meetmed, mida on vaja võtta

273.  palub naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil teha järgmist (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 9.37):

274.  palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil ja naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil kaaluda koostöös rände ja siseasjade peadirektoraadiga ebaseadusliku rände pea- ja algpõhjustega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja määratlemist;

275.  palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et kõrvaldada puudused, mida tema enda siseauditi talitus oli rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse aruandluses tuvastanud, ning muuta välisabi korraldamise aruanne usaldusväärseks ja täielikult avalikuks dokumendiks, milles delegatsiooni juhtide ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektori kinnitav avaldus on nõuetekohaselt põhjendatud; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil määratleda tulemuslikkuse põhinäitajad nii, et oleks võimalik mõõta arengukoostöö poliitika tulemuslikkust; ja teha seda nii, et see ei kahjustaks liidu delegatsioonide kaudu tehtavat liidu diplomaatilist poliitikat;

276.  peab oluliseks, et ühinemiseelse abi andmise peatamine peaks olema võimalik mitte üksnes juhtudel, kus on tõestatud vahendite kuritarvitamine, vaid ka juhtudel, kus ühinemiseelsed riigid on mis tahes viisil rikkunud inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigusi;

277.  rõhutab, et usaldusfonde tuleks luua ainult siis, kui nende kasutamine on põhjendatud ja vajalik tegevus ei ole muude olemasolevate finantskanalite kaudu võimalik; palub komisjonil sellega seoses kehtestada usaldusfondide loomisel suunispõhimõtted, mille abil hinnata täpselt ja struktureeritult usaldusfondide eeliseid võrreldes teiste rahastamisvahenditega ning analüüsida, milliseid puudujääke usaldusfondid korvama peaksid; palub komisjonil ka kaaluda selliste usaldusfondide sulgemist, mis ei suuda ligi tõmmata märkimisväärset panust teistelt rahastajatelt või mis ei paku võrreldes traditsiooniliste liidu välisvahenditega lisaväärtust;

278.  avaldab sügavat kahetsust teadaolevate vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja täiesti kõlbmatu käitumise juhtumite pärast, mida humanitaarabitöötajad on tsiviilelanike suhtes konfliktiolukorras ja konfliktijärgses olukorras toime pannud; märgib, et komisjon on väljendanud oma pühendumust vaadata läbi ning vajadusel peatada nende partnerite rahastamine, kes ei täida nõutud kõrgeid eetilisi standardeid; nõuab selle häbipleki kaotamiseks ja edaspidise kordumise vältimaks tungivalt, et komisjon tõhustaks personalivaliku menetluste ennetusmehhanisme ning pakuks asjassepuutuvat alg- ja jätkukoolitust; nõuab selliste juhtumite puhuks ka rikkumisest teatajate kaitse poliitikat;

279.  kutsub komisjoni üles koostama selgemaid strateegiadokumente, et anda ulatuslikum ja täpsem hinnang rahastamisnõuete ja parimate kasutatavate vahendite kohta;

280.  palub komisjonil tagada, et liidu rahalised vahendid makstakse välja kooskõlas UNESCO rahu ja sallivuse standarditega;

281.  leiab, et on oluline, et komisjon toetaks rahalist toetust saavate riikide haldussuutlikkust aktiivselt nõuetekohase tehnilise abi kaudu;

Ränne ja julgeolek

282.  märgib, et oma aastaaruande 8. peatükis „Julgeolek ja kodakondsus“(87) ei arvutanud kontrollikoda veamäära nende 15 tehingu alusel, mida ta uuris, kuna see valim ei olnud kavandatud olema mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutuste suhtes statistiliselt esinduslik;

283.  võtab murega teatavaks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt „on kaks aastat pärast seitsmeaastase projektiperioodi algust maksete tegemine koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega AMIF(88) ja ISF fondidest aeglane“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, selgitus 8.2);

284.  juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis komisjoni ja liikmesriikide tasandil seoses SOLIDi, AMIFi ja ISFiga mitmeid süsteemi puudusi;

285.  peab eriti kahetsusväärseks, et

286.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis liikmesriikide tasandil ka järgmisi puudusi: ebapiisavalt dokumenteeritud kohapealsed kontrollid, eriotstarbelise IT‑vahendi puudumine fondide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning mõned puudused liikmesriikide auditeerimisasutuste tehtud auditites;

287.  taunib tõsiasja, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes: „[k]omisjon ei teatanud 2016. aastal pagulaskriisi ja rändajate integreerimise jaoks mobiliseeritud vahendite kogusummat ja seda on keeruline hinnata“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.28);

288.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi esmase saabumise keskuste kohta järelduse (kontrollikoja eriaruanne nr 6/2017), et

289.  mõistab hukka asjaolu, et vastavalt Human Rights Watchi andmetele on naised teatanud sagedasest seksuaalsest ahistamisest Kreeka esmase vastuvõtu keskustes;

290.  jagab kontrollikoja hinnangut, et kui kolmandatest riikidest pärit rändajaid transporditi Kreeka saartelt Kreeka mandrile, siis puudus selle erakorralise abi meetme puhul avaliku sektori vahendite ja rändajatelt saadud vahendite eristamisel läbipaistvus (kontrollikoja aastaaruanne 2016, selgitus 8.4); tuletab meelde, et liidu õigusaktid ei võimalda liidu toetuste saajatel projektide rakendamisest kasumit teenida; on arvamusel, et see juhtum tõstatab komisjoni jaoks teatavaid maineküsimusi, ning peab selle käsitlemist eetilisest vaatepunktist küsitavaks;

Vajalikud meetmed

291.  palub, et

Volinike käitumisjuhend ja kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlus

292.  tunnustab asjaolu, et parlamendi üleskutsed komisjonile vaadata 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend, määratledes muu hulgas huvide konflikti ning lisades kriteeriumid ametiaja lõpule järgnevate töökohtade sobivuse hindamiseks ja pikendades komisjoni presidendi puhul ooteaega kolme aastani, on saanud nõutud vastuse; võtab teadmiseks, et uus käitumisjuhend jõustus käesoleva aasta 1. veebruaril 2018;

293.  tuletab meelde Euroopa Komisjoni presidendi Jean‑Claude Junckeri lubadust Euroopa Ombudsmanile kohelda komisjoni endist presidenti José Manuel Barrosot vaid huvirühma esindajana; tuletab meelde ajutise eetikakomitee arvamust seoses José Manuel Barroso uue töökohaga Goldman Sachsi nõunikuna, milles öeldi, et see sobiks üksnes juhul, kui José Manuel Barroso annab lubaduse mitte tegeleda lobitööga Goldman Sachsi huvides;

294.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole korrektne, et mitu komisjonivolinikku on oma kohtumiste registris nimetanud José Manuel Barrosoga kohtumist kohtumiseks Goldman Sachs Internationaliga; järeldab sellest, et kohtumised José Manuel Barrosoga kas ei toimunud lobitöö eesmärgil (sellisel juhul ei peetud kinni Euroopa Ombudsmanile antud lubadusest ja komisjoni kohtumiste register ei vasta tegelikule läbipaistvusregistrile) või käsitati José Manuel Barrosoga toimunud kohtumisi kohtumistena asjast huvitatud poole esindajaga (sellisel juhul rikuti ajutise eetikakomitee kehtestatud tingimust);

295.  juhib tähelepanu asjaolule, et huvide konflikti puudumine peab samuti olema eeltingimus, mis peab olema täidetud enne volinike kuulamist, ning seetõttu peavad majanduslike huvide deklaratsioonid olema täidetud ja kättesaadavaks tehtud enne, kui Euroopa Parlamendi asjaomane komisjon voliniku ära kuulab, ning et deklaratsioonid tuleks ajakohastada vähemalt kord aastas ja iga kord, kui neis esitatud teabes toimub muutusi;

296.  on arvamusel, et komisjon peaks suurendama volinike erinõunike vastutust ning muutma nende ametialased sidemed ja tausta avaliku järelevalve jaoks läbipaistvaks ja avalikuks, et ennetada nende võimalikku huvide konflikti tulenevalt piiramatust juurdepääsust komisjonile; on veendunud, et need sammud aitavad piirata kõrgemal tasandil n-ö tagaukse kaudu toimuva lobitöö võimalust;

297.  nõuab sellega seoses, et volinikud deklareeriksid kõik oma huvid, sh perekondlikud huvid, seoses kõigi äriühingutega, millega nad on olnud seotud (aktsionäridena, juhatuse liikmetena, nõunike ja konsultantidena, sihtasutuste liikmetena jne), ning kõik muutused, mis on toimunud pärast seda, kui sai teatavaks nende kandideerimine;

298.  juhib tähelepanu sellele, et ooteaja pikendamine kolmele aastale peaks kehtima kõikide komisjoni liikmete kohta, nagu Euroopa Parlament on korduvalt palunud; rõhutab, et kui eetikakomitee arvamused välja antakse, tuleks need avalikustada;

299.  avaldab kartust, et sõltumatu eetikakomitee ametissenimetamise protsess ei taga selle sõltumatust, ning rõhutab, et sõltumatud eksperdid ei tohiks olla ise voliniku ametikohal töötanud, samuti ei tohiks nad olla töötanud komisjoni kõrgema ametnikuna; palub komisjonil vastavalt sellele märkusele võtta sõltumatu eetikakomitee jaoks vastu uued eeskirjad;

300.  nõuab, et komisjon esitaks ja avaldaks sõltumatu eetikakomitee aastaaruande; kinnitab, et sõltumatu eetikakomitee võib anda soovitusi käitumisjuhendi parandamiseks või selle rakendamiseks;

301.  on väga mures, et kui hiljuti määrati uueks komisjoni peasekretäriks komisjoni presidendi kabinetiülem, ei tegutsetud läbipaistvalt, sobivate töötajate vahel ei korraldatud mingit konkurssi ja võimalik, et rikuti liidu personalieeskirju; märgib, et vastustes, mis komisjon parlamendi eelarvekontrollikomisjonile andis, et selgitatud piisavalt, miks kohaldati peasekretäri ametissenimetamise suhtes personalieeskirjade artiklit 7, mille kohaselt võib töötaja viia ühelt ametikohalt teisele, ilma et vaba ametikoht kuulutataks välja ja sobivaid töötajaid kutsutaks konkursil osalema; loodab, et komisjoni president esitab parlamendile kava, kuidas parandada kahju, mis peasekretäri hiljutise ametissenimetamisega komisjoni mainele tekitati;

302.  palub komisjonil komisjoni peasekretäri hiljutist ametissenimetamist arvestades ning sõltumatu Euroopa avaliku halduse tagamise huvides esitada enne 2018. aasta lõppu ettepanek kõrgete ametnike ametisse määramise menetluse kohta, mis tagaks, et parimad kandidaadid valitakse suurima läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste raamistikus ning et see raamistik oleks piisavalt laiaulatuslik, et seda saaks kohaldada ka kõigile teistele liidu institutsioonidele, sh Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

303.  palub komisjonil kavandada tulevikus järgmiste paranduste tegemine:

Haldus

Kontrollikoja auditileiud

304.  märgib, et kõik institutsioonid kokku vähendasid ajavahemikul 2013–2017 ametikohtade loetelus kohti 4,0 % (39 649 ametikoha asemel 38 072 ametikohani) ja et ajavahemikul 2013–2017 vähendasid institutsioonid töötajate arvu (tegelikult täidetud ametikohad) 1,4 % (37 153 töötajalt 36 657 töötajani);

305.  juhib samuti tähelepanu kontrollikoja järgmistele järeldustele:"

306.  võtab murega teadmiseks liidu institutsioonide töötajate diskrimineerimise Luxembourgis, mis jätkub vaatamata Euroopa Kohtu poolt 2000. aasta oktoobris Ferlini kohtuasjas (C‑411/98) tehtud otsusele ja direktiivile 2011/24/EL, milles mõlemas mõistetakse selline teguviis hukka; rõhutab, et juurdehindlus on endiselt tavapärane ning seda võimaldavad Luksemburgi Suurhertsogiriigi haiglate liiduga (Fédération des Hôpitaux) ning arstide ja hambaarstide liiduga (Association des Médecins et Dentistes) sõlmitud kaks lepingut, millega lubatakse kuni 15 % suurust juurdehindlust, kuid see ulatub 500 %‑ni, kui ravi toimub haiglas; peab taunitavaks, et nende kahe lepinguga rikutakse Euroopa Kohtu 2000. aasta otsust ja direktiivi 2011/24/EL ning lisaks rikuvad neid ka mitmed riiklikud raviteenuste osutajad; palub komisjonil arvutada kõigepealt kokku liiga kõrgete hindade põhjustatud iga-aastane lisakulu liidu eelarvele (ühine ravikindlustusskeem) ja seda põhjendada, teiseks algatada Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu rikkumismenetlus või muu samaväärne juriidiline meede, kolmandaks teavitada Euroopa Parlamenti Luksemburgi Saadikutekojale esitatud avaliku petitsiooni nr 765 ja saadikutekojas 19. oktoobril 2017 toimunud avaliku arutelu tulemustest ning neljandaks esitada protest haiglate liidu ning arstide ja hambaarstide liiduga sõlmitud lepingute vastu;

307.  väljendab heameelt volinik Günther Oettingeri avalduste üle, milles käsitletakse personalipoliitika piirangute kaotamist, et vältida liidu institutsioonide nõuetekohase toimimise ja liidu poolt Euroopa kodanikele pakutavate avalike teenuste kvaliteedi tõsist kahjustamist; rõhutab, kui oluline on, et avalik teenistus oleks usaldusväärne, teeniks kodanikke ning oleks suuteline reageerima liidu ees seisvatele probleemidele ja rakendama poliitikat suurima võimaliku professionaalsuse ja oskusega, kusjuures oluline on näha selle jaoks ette ka vajalikud õiguslikud ja eelarvevahendid; toonitab, et oluline on muuta Euroopa avalik teenistus liidu noortele professionaalidele uuesti ligitõmbavaks; palub komisjonil koostada aruande selle kohta, kuidas on piirangud mõjutanud avaliku teenistuse atraktiivsust ning millises alarahastatud olukorras avalik teenistus praegu on, kusjuures aruandes tuleks välja pakkuda lahendused avaliku teenistuse Euroopa kodanikele lähendamiseks ning kodanikes liidu avalikus teenistuses töötamise alase huvi suurendamiseks;

308.  toonitab, et oluline on leida lahendus mõnedes liikmesriikides Euroopa Parlamendi töötajatelt ja liikmetelt liiga kõrgete ja paljudel juhtudel lausa lubamatult kõrgete ravikulude kasseerimise probleemile; palub komisjonil leida lahendus (nt läbirääkimised liikmesriikide riiklike ja/või erasotsiaalkindlustussüsteemidega, Euroopa ravikindlustuskaardiga sarnase kaardi kehtestamine välisreiside jaoks jne) sellele probleemile, millega mõnes liikmesriigis, nagu Luksemburg, kaasneb aastas ligikaudu 2 miljoni euro ulatuses kulusid;

Jean Monnet’ hooned (JMO I, JMO II) Luxembourgis

309.  tunnistab, et uue Jean Monnet’ hoone (JMO II) ehitusel on tekkinud märkimisväärne viivitus, mis on seotud lisakuludega;

310.  peab kahetsusväärseks, et komisjonil ja Luksemburgi ametivõimudel kulus 15 aastat (1994–2009), et leppida kokku, kus komisjoni talitused Luxembourgis edaspidi paiknevad;

311.  loodab saada kätte kõik JMO I / JMO II hooneid puudutavad ning ajavahemikku 1975–2011 hõlmavad ajaloolised andmed, mida komisjon oma kirjalikes vastustes lubas, et valmistuda volinik Günther Oettingeri 23. jaanuaril 2018 toimuvaks kuulamiseks;

312.  peab kahetsusväärseks, et kuigi JMO I hoone asbesti sisaldavate materjalide täielik inventuur tehti juba 1997. aastal, lahkus komisjon hoonest alles 2014. aasta jaanuaris ning et AIB‑Vinçotte Luxembourg vaatas oma leiud läbi alles 2013. aastal; märgib, et JMO I hoone asbestiplaatide tihedus oli eelnevalt arvatust väiksem, mistõttu olid need mehhaanilise mõju suhtes vastuvõtlikumad (juba kerge hõõrdumine oli piisav kiudude õhku paiskamiseks, nii et need olid sissehingatavad); leiab, et arvestades asbesti sissehingamisega kaasnevaid tõsiseid terviseohte, oleks komisjonil tulnud kasutada ekspertarvamust ja teiste selle valdkonna ekspertide teadmisi, eeskätt pärast Brüsselis asuva Berlaymont’i hoonega saadud kogemust; nõuab, et komisjon annaks parlamendile teada, kas kõiki töötajaid teavitati nõuetekohaselt olukorrast ning tõsistest terviseohtudest, kas tuvastati mõni haigusjuht, mida võis seostada asbestiosakeste sissehingamisega, milliseid meetmeid sellistel juhtudel võeti ning kas rakendati ennetusmeetmeid (sõeluuringud, varajase avastamise testid jms); palub komisjonil samuti anda teada, kas selles küsimuses on AIB‑Vinçotte Luxembourgi vastu algatatud menetlusi;

313.  märgib, et 2015. aasta detsembris leppisid komisjon ja Luksemburgi ametivõimud kokku JMO I hoonest ennetähtaegse väljakolimisega seotud kulude jagamises; märgib, et algselt oli ette nähtud, et JMO II hoone valmib 31. detsembriks 2014;

314.  palub komisjonil esitada üksikasjalik teave selle kohta, millised on JMO II hoone üleandmise viivitusest tingitud üürikulud sellel ajal komisjoni kasutuses olnud kuue hoone (ARIA, LACC, HITEC, DRB, BECH ja T2) eest ning mis tagajärjed kaasnesid üürilepingute pikendamisega; palub komisjonil tagada töötingimuste parandamine nendes kuues hoones tihedas koostöös tööohutuse ja töötervishoiu komiteega ning rääkida Luksemburgi ametiasutustega kiiremas korras läbi liikuvuse ja juurdepääsutingimuste parandamises; tuletab komisjonile lisaks meelde, et igas nimetatud hoones tuleb luua kooskõlas Luksemburgi seadustega meditsiinipunktid;

315.  sai hiljuti teada, et JMO II esimene etapp antakse üle tõenäoliselt 2020. aasta alguses ning teine etapp 2024. aasta alguses; võtab teadmiseks selgitused, mille komisjon esitas viivituste põhjuste kohta:

ning palub tal esitada neid selgitusi põhjendavad dokumendid ning hoone valmimise viivitusest tulenevate kulude ülevaade;

316.  soovib saada nende selgituste kohta tõendavad dokumendid 30. juuniks 2018;

Euroopa koolid

317.  tuletab meelde, et komisjon maksis 2016. aastal 61 % (177,8 miljonit eurot) koolide eelarvest;

318.  peab kahetsusväärseks, et enam kui 15 aasta jooksul(91) ei ole endiselt loodud Euroopa koolide usaldusväärse finantsjuhtimise süsteemi;

319.  juhib sellega seoses tähelepanu kontrollikoja aastaaruandele Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta(92), milles toodi välja järgmised puudused:"„27. Kontrollikoda leidis peasekretäri kantseleis ning Alicante ja Karlsruhe koolis olulisi puudusi tekkepõhises raamatupidamisarvestuses, eriti töötajahüvitiste arvutamisel ja kirjendamisel ning kohustuste ja nõuete kajastamisel. Olulised vead korrigeeriti konsolideerimismenetluse käigus. […] 30. Alicante ja Karlsruhe kooli sisekontrollisüsteemid sisaldasid väheseid puudusi, kuid peasekretäri kantselei oma sisaldas endiselt olulisi puudusi. Sõltumatu välisaudiitori auditiaruannetes kirjeldati olulisi puudusi ka värbamis-, hanke- ja maksemenetlustes. Seetõttu ei ole kontrollikojal võimalik kinnitada, et finantsjuhtimine oli üldise raamistikuga kooskõlas.“;"

320.  tunnistab, et seetõttu tegutses peadirektor koos kinnitava avaldusega reservatsiooni esitades vaid nõuetele vastavalt: „Peadirektor kui volitatud eelarvevahendite käsutaja on allkirjastanud kinnitava avalduse, kuid väljastanud mainega seotud põhjustel ka reservatsiooni, mis puudutab Euroopa koolidele eraldatud komisjoni vahendite tõhusat haldamist.“(93);

321.  juhib tähelepanu kontrollikoja aastaaruandele Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta, milles toodi esile mitmeid taunimisväärseid puudusi; usub, et Euroopa koolide finantsaruandlussüsteem tuleks viia nõuetekohasele tasemele ning selleks tuleks nende käsutusse antud 177,8 miljoni euro suhtes rakendada konkreetset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

322.  tuletab meelde parlamendi seisukohta, et Euroopa koolide süsteem tuleb kiiremas korras põhjalikult üle vaadata, et kaaluda võimalusi reformida nii selle haldus-, finants-, organisatsioonilisi kui ka pedagoogilisi aspekte, ning tuletab meelde oma palvet, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile igal aastal aruande oma hinnanguga olukorrale;

323.  soovib komisjonilt teada, millal kehtestatakse Euroopa koolidele usaldusväärne finantsjuhtimise süsteem; nõuab, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed, et kehtestada võimalikult kiiresti Euroopa koolide usaldusväärse finantsjuhtimise süsteem;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

324.  peab üllatavaks, et uue juhtumite haldamise süsteemi asutusesisene väljatöötamine maksab 12,2 miljonit eurot; küsib, kas OLAF tegi enne nende kulutuste tegemist odavamate lahenduste leidmiseks turu-uuringuid; ootab, et komisjon ja OLAF esitaksid heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile põhjaliku selgituse hinnanguliste kulude kohta ja ülevaate meetmetest, mis võeti soodsama lahenduse leidmiseks;

325.  omab suuri kahtlusi seoses järgmiste tavadega:

Eksperdirühmad

326.  kutsub komisjoni üles tagama eksperdirühmade tasakaalustatud koosseisu; võtab teadmiseks Euroopa ettevõtete seirekeskuse 14. veebruari 2017. aasta aruande pealkirjaga „Corporate interests continue to dominate key expert groups“(94) (ettevõtete huvid domineerivad jätkuvalt peamiste eksperdirühmade arvamuste üle); on mures selle järelduste pärast, eelkõige mis puudutab tasakaalustamatust eksperdirühmas GEAR2030, finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse eksperdirühmas, ühise siirdehindade foorumi eksperdirühmas, hea maksuhaldustava platvormil ja mootorsõidukite töörühma allrühmas, mis tegeleb tegelike liikluses tekkivate heidete ja täpsemalt kergsõidukitega; on seisukohal, et parlament ei ole siiani saanud ametlikku vastust oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsioonile komisjoni eksperdirühmade registri ja koosseisu kontrollimise kohta(95); palub komisjonil sellele viivitamata põhjalikult vastata;

Uuriv ajakirjandus ja korruptsioonivastane võitlus

327.  mõistab hukka slovakist uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová mõrva 22. veebruaril 2018 ning on eriti mures teabe pärast, mille kohaselt võib see tapmine olla seotud maksepettusega, mille käigus kanti Euroopa Liidu rahasid Slovakkia kodanikule, kes on väidetavalt seotud kuritegeliku organisatsiooniga 'Ndràngheta; palub komisjonil ja OLAFil seda hoolikult uurida ja anda selle kohta aru komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raamistikus;

328.  peab kahetsusväärseks, et teises ELi korruptsioonivastase võitluse aruandes, mille komisjon koostas (ARES(2017)455202), ei olnud enam liikmesriigiti esitatud andmeid; palub komisjonil hakata jälle Euroopa poolaastast eraldi aru andma liikmesriikides valitsevast korruptsioonist ning hinnata seejuures, kui tõhusad on ELi toetatavad korruptsioonivastased meetmed; nõuab tungivalt, et komisjon ei hindaks korruptsioonivastaseid meetmeid ainult majandusliku kahju alusel;

329.  palub komisjonil uuesti pingutama hakata, et EL saaks GRECO (riikide korruptsioonivastane ühendus) liikmeks

Üleminekutoetused

330.  võtab teadmiseks parlamendi poliitikaosakonna D uuringus „Transitional allowances for former Union office holders – too few conditions?“ välja toodud järeldused ja soovitused endiste ELi ametikandjate üleminekutoetustega seotud tingimuste kohta; palub, et komisjon võtaks neid soovitusi arvesse ja algataks endiste ELi ametikandjate üleminekutoetuste läbivaatamise, et suurendada hüvitiste läbipaistvust ja ELi eelarve usaldusväärsust kodanike jaoks; palub eelkõige endistel ELi ametikandjatel hoiduda seni, kuni nad saavad üleminekutoetust, tegemast ELi institutsioonides lobitööd;

Rakendusametid

331.  palub asjaomastel rakendusametitel:

Parlamendikomisjonide arvamused

Välisasjad

332.  võtab teadmiseks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) välishindamise lõpparuande, mis avaldati 2017. aasta juunis; tunneb heameelt märkide üle, mis näitavad, et valimiste vaatlemine aitab kaasa demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi üldiste ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele; rõhutab, kui oluline on tagada valimisvaatlusmissioonidele kohaliku elanikkonna jätkuv toetus; juhib sel eesmärgil tähelepanu vajadusele tagada kulutasuvus ning kindlustada proportsionaalsus valimisvaatlusmissioonidele kulutatud vahendite ja nende soovituste järelmeetmete vahel; palub komisjonil kaaluda demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi välishindamise lõpparuandes esitatud ettepanekuid tugevdada veelgi valimiste jälgimise tulemusena esitatud soovituste järelmeetmeid;

333.  tunneb heameelt saavutatud edusammude üle, kuid märgib, et komisjon ei ole veel ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kümnest tsiviilmissioonist nelja finantsmääruse artikli 60 nõuetele vastavaks tunnistanud; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks tööd, et akrediteerida kooskõlas kontrollikoja soovitusega kõik ÜJKP tsiviilmissioonid ning võimaldada seeläbi usaldada neile eelarve kaudse täitmise raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;

Areng ja koostöö

334.  on väga mures hiljutistes komisjoni ettepanekutes esineva märgatava suundumuse pärast eirata määruse (EL) nr 233/2014(96) õiguslikult siduvaid sätteid selles osas, mis puudutab ametliku arenguabi vahenditest rahastamiskõlblikke kulusid ja riike, kes on kõlblikud saama liidu vahendeid arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu; tuletab meelde, et liidu kulutuste seaduslikkus on usaldusväärse finantsjuhtimise peamine põhimõte ning poliitilised kaalutlused ei tohiks muutuda olulisemaks kui selged õigussätted; tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahend on esimene ja kõige olulisem vahend vaesuse vastu võitlemiseks;

335.  pooldab eelarvetoetuse kasutamist, kuid nõuab tungivalt, et komisjon määraks paremini kindlaks arenguvaldkonnas igal konkreetsel juhul saavutada soovitavad tulemused ja hindaks neid selgelt ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat, kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

336.  on mures, kuna kontrollikoja avalduses leiti, et on olemas tõsine oht, et liit ei suuda täita oma eesmärki võtta kliimamuutusi arvesse kogu liidu eelarve ulatuses ega saavutada eesmärki pühendada 20 % oma kulutustest kliimaga seotud meetmetele;

337.  peab murettekitavaks kontrollikoja leidu, mille kohaselt liidu säästvate biokütuste sertifitseerimissüsteem ei ole täiesti usaldusväärne(97); rõhutab võimalikke ebasoodsaid tagajärgi arenguriikidele, mille kohta on kontrollikoda märkinud järgmist: „komisjon ei nõudnud vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal‑majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“; palub komisjonil seda küsimust käsitleda;

338.  ootab, et Euroopa Parlamenti hoitakse täielikult kursis arengukoostöö rahastamisvahendi vaheläbivaatamisega ja et temaga konsulteeritakse sel teemal, mille juures tuleks arvesse võtta ka kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses;

339.  palub komisjonil kasutada arengu valdkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on seisukohal, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamisel ja tugevdamisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning inimõiguste austamisel ja õigusriigi valdkonnas, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rõhutab, et see nn positiivse tingimuslikkuse käsitlus koos keskendumisega maakogukondade väikesemahuliste projektide rahastamisele võib olla tõelise muutuse pant ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse säästvamal viisil; teisalt mõistab kindlalt hukka kõik katsed viia toetus sõltuvusse piirikontrollist;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

340.  on mures, kuna valdkonna „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ 168 lõpetatud projekti kulude kontrolli käigus kontrollikoja poolt selgus, et vaid ühel kolmandikul projektidest oli tulemuslikkuse mõõtmise süsteem koos rakenduskava eesmärkidega seotud väljund- ja tulemusnäitajatega ning 42 % projektidest ei olnud ei tulemusnäitajaid ega eesmärke, mistõttu oli võimatu hinnata kõnealuste projektide konkreetset panust programmi üldeesmärkide saavutamisse;

341.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, et kui komisjon arutab, kuidas struktuuri- ja investeerimisfondide ülesehitust ja rakendamismehhanismi pärast 2020. aastat muuta, peaks ta programmide keskmesse seadma pigem tulemuslikkuse ja muutma maksemehhanismi lihtsamaks, soodustades vajaduse korral selliste lisameetmete kehtestamist, millega seatakse maksete summa sõltuvusse tulemuslikkusest, selle asemel et lihtsalt hüvitada kulusid;

342.  peab tervitatavaks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kolme tegevussuuna raames 2016. aastal saavutatud tulemusi; juhib tähelepanu Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi toetuse tähtsusele, eelkõige aga selle programmi „Progress“ ja Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) tegevussuundade tähtsusele Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel; märgib murega, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alla kuuluva sotsiaalse ettevõtluse temaatiline osa on endiselt ebatõhus; kutsub komisjoni üles nõudma, et Euroopa Investeerimisfond võtaks endale kohustuse sotsiaalse ettevõtluse temaatilise osa vahendid täielikult ära kasutada;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

343.  toonitab, et 2016. aastal koostati kontrollikoja märkuste põhjal tegevuskava, et tagada maksete hilinemise vähenemine programmi LIFE raames; märgib, et hilinenud maksete määr oli 2016. aastal 3,9 %;

344.  väljendab kahetsust selle üle, et puudub konkreetne komisjoni hallatav aruandlusraamistik kliimamuutustele negatiivset mõju avaldavate liidu poliitikavaldkondade soovimatu toime kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning selle kvantifitseerimiseks, milline on selliste kulutuste osakaal liidu kogueelarves;

345.  toonitab, et siseauditid tõid välja ka viivitused, mida täheldati ühe väga olulise IT‑turbega seotud soovituse rakendamisel (soovitus käsitles ELi heitkogustega kauplemise süsteemi IT‑süsteemi turvet), mistõttu ähvardas komisjoni talitusi turvarikkumise oht;

346.  märgib, et tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi 2016. aasta juulis algatatud järelhindamise käigus leiti, et kuigi programm andis väärtuslikke tulemusi, mis on selgelt seotud liidu ja riikide tasandi tervishoiupoliitika prioriteetidega, on veel arenguruumi meetmete väljundite levitamise ning koostoime osas liidu teiste rahastamisvahenditega, näiteks struktuurifondidega;

Transport ja turism

347.  peab kahetsusväärseks, et ajal, kui valmistatakse ette järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, ei andnud kontrollikoda ülevaatlikku teavet valdkonna „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ raames transpordisektoris tehtud auditite kohta, eelkõige seoses Euroopa ühendamise rahastuga;

348.  märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli Euroopa ühendamise rahastust kogu Euroopas toetatud 452 transpordiprojekti kokku 19,4 miljardi euroga; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN‑T) väljakujundamise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; rõhutab, et varasematel aastatel EFSI algatuse rahastamise tõttu Euroopa ühendamise rahastu eelarve kärpeid tuleks edaspidi vältida;

349.  märgib, et 2016. aastal eraldas EFSI 3,64 miljardit eurot 29 tegevuseks, millest 25 olid transpordiprojektid ja 4 mitut valdkonda hõlmavad fondid, kusjuures nende eeldatavad investeeringud kokku ulatuvad 12,65 miljardi euroni; peab kahetsusväärseks, et komisjon ja EIP ei ole andnud EFSI toetatud projektide kohta põhjalikku valdkonnapõhist iga-aastast teavet;

350.  võtab teadmiseks, et 2016. aastal alustati Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi ja EFSI kaudu uue keskkonnahoidliku laevanduse tagatise programmiga, mille abil on võimalik võtta kasutusele 3 miljardit eurot investeeringuid, et varustada alused nn puhta tehnoloogiaga; palub komisjonil anda üksikasjalikku teavet selle programmi rakendamise kohta, sealhulgas finants- ja tehnoloogiliste aspektide ning keskkonna- ja majandusliku mõju kohta;

351.  märgib, et rahastamisvahendite arv on märkimisväärselt suurenenud, mis pakub transpordisektoris uusi segarahastamise võimalusi, ent moodustab samas liidu eelarve ümber keerulise süsteemide võrgu; on mures, et need liidu eelarvega kõrvuti toimivad instrumendid võivad õõnestada vastutust ja läbipaistvust, kuna aruandlus, auditeerimine ja avalik kontroll ei ole ühtlustatud; väljendab ühtlasi kahetsust, et EFSI vahendite kasutamisega delegeeritakse EIP‑le rakendamisvolitused, millega kaasneb piiratum avalik kontroll kui teiste liidu eelarvest toetatavate vahendite puhul;

352.  palub komisjonil esitada aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa ühendamise rahastu kohta ettepaneku esitamist transpordisektorit puudutav selge hinnang, kuidas EFSI mõjutab teisi rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, ning Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi sidusust liidu muude algatustega; nõuab, et selles hinnangus sisalduks selge analüüs transpordisektori investeeringute geograafilise tasakaalu kohta; tuletab siiski meelde, et rahastamisvahendi raames kulutatud raha ei tuleks pidada ainsaks asjakohaseks kriteeriumiks, mida selle tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse; kutsub seetõttu komisjoni üles põhjalikumalt hindama liidu rahastatud transpordiprojektide saavutusi ja mõõtma nende lisaväärtust;

353.  kordab oma nõudmist, et komisjon tagaks erinevaid rahastamisallikaid silmas pidades ühtse kontaktpunkti kaudu lihtsa juurdepääsu projektidele, et kodanikel oleks võimalik selgelt jälgida nende taristute arengut ja rahastamist, mida kaasrahastatakse liidu rahalistest vahenditest ja EFSIst;

354.  palub komisjonil hinnata Eurocontroliga sõlmitud lepingu finantstulemuslikkust selles osas, mis puudutab tulemuslikkuse hindamise asutust, ja teha ettepanek, et tulemuslikkuse hindamise asutus täidaks komisjoni järelevalve all Euroopa majanduse reguleerija ülesandeid; kutsub komisjoni lisaks, võttes arvesse vajadust rakendada võimalikult kiiresti ühtset Euroopa taevast, ja selleks, et suurendada lennundussektori konkurentsivõimet, üles esitama ettepaneku nimetada võrgustiku haldajad iseseisvaks teenuseosutajaks, mis on loodud tööstuspartnerlussuhtena;

355.  kutsub komisjoni üles esitama hinnangu Doonau strateegia alla kuuluvate ja liikmesriikide rahastatavate transpordivaldkonna projektide mõju kohta ja tegema ettepaneku suurendada tulevaste projektide lisaväärtust, et aidata kaasa selle tähtsa transpordikoridori lõpuleviimisele;

356.  peab ülimalt kahetsusväärseks, et turismimeetmete toetamine liidu rahaliste vahenditega ei ole läbipaistev, kuna turismil puudub spetsiaalne eelarverida; kordab oma nõudmist lisada liidu tulevastesse eelarvetesse turismile pühendatud eelarverida;

Regionaalareng

357.  juhib tähelepanu haldussuutlikkuse osatähtsusele ESI fondide regulaarsel kasutamisel; leiab, et heade tavade vahetamine võiks aidata tulemuslikult parandada liikmesriikide suutlikkust asjaomases valdkonnas;

358.  on sügavalt mures asjaolu pärast, et suured viivitused majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna poliitika rakendamisel on süvendanud mitmesugust ebavõrdsust nii kogu liidus kui ka liikmesriikides ja piirkondades, seades nii ohtu liidu terviklikkuse;

359.  võtab teadmiseks 2017. aasta strateegilise aruande Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta(98), milles rõhutatakse, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide valik on jõudnud kokku 278 miljardi euroni ehk alates rahastamisperioodi algusest on Euroopa reaalmajandusse tehtud 44 % ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud investeeringutest; on seisukohal, et aastate 2014–2020 programmide rakendamine on nüüd saavutanud täie hoo, mis tõendab ühtekuuluvuspoliitika investeeringute lisaväärtust kõigis liidu piirkondades, kuid samuti vajadust teha riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisel täiendavaid jõupingutusi;

Põllumajandus ja maaelu areng

360.  väljendab heameelt asjaolu üle, et põldude identifitseerimise süsteemi täiustati ja täpsustati, mistõttu on tegemist suurepärase vahendiga, et vähendada veamäära ning põllumajandustootjate ja makseasutuste halduskoormust;

361.  palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida põllumajandustoodete olulist hinnavolatiilsust, millel on negatiivne mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult;

362.  märgib, et esimese täisaasta möödumine keskkonnasäästlikumaks muutmise kava rakendamisest ei ole veamäära nähtavalt mõjutanud, mida võib pidada põllumajandustootjate ja makseasutuste suureks saavutuseks, võttes arvesse keskkonnasäästlikumaks muutmise eeskirjade keerukust; jagab komisjoni arvamust, et praegu on konkreetsete keskkonnaalaste tulemuste kohta veel liiga vara järeldusi teha; märgib, et lisaks keskkonnasäästlikumaks muutmisele mõjutavad põllumajandussektori keskkonnatoimet eelkõige ka muud tegurid; rõhutab, et keskkonnasäästlikumaks muutmine on näide sellest, et ka põllumajanduse valdkonnas on üha suurem vajadus tulemusauditite järele;

363.  peab tervitatavaks keskkonnasäästlikumaks muutmise kava ja selle eesmärki muuta liidu põllumajandusettevõtted keskkonnahoidlikumaks, rakendades selliseid tavasid nagu põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, olemasoleva püsirohumaa säilitamine ning põllumaale ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade rajamine, nagu on kirjeldatud kontrollikoja aastaaruandes;

364.  tuletab meelde, et vigu on väga erinevat liiki ja eri mahus, nagu tahtmatu tegevusetus, haldusvead või pettusejuhtumid, ning üldjuhul ei põhjusta tegevusetus maksumaksjale rahalist kahju ning seda tuleks tegeliku veamäära hindamisel samuti arvesse võtta; tuletab komisjonile meelde, et eeskirjade keerukusest tingitud tahtmatute vigade oht jääb lõppkokkuvõttes toetusesaajate kanda; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda loeb avalike hangete vigade puhul kulud 100 % rahastamiskõlbmatuks ka siis, kui investeering oli tõhus; rõhutab seetõttu, et veamäära arvutamise meetodit oleks soovitav täiendavalt ratsionaliseerida;

365.  märgib, et juurdepääs andmetele ja korralik järelevalve eelkõige keskkonnaaspektide üle on väga oluline, kuna pikaajalise põllumajandusliku tootlikkuse aluseks on teatavad loodusressursid, nagu muld ja bioloogiline mitmekesisus;

366.  loodab, et kontrollikoda kohandab oma järelevalvemeetodit, et tähtsustada vahendite kasutamist samavõrra kui nende eraldamist;

Kalandus

367.  nõuab, et kontrollikoda tooks järgmistes aruannetes kalandus- ja merendusvaldkonna veamäära eraldi välja, et vältida moonutust, mis tekib, kui lisada samasse peatükki muid valdkondi; märgib, et merendus- ja kalandusvaldkonda ei ole kontrollikoja aastaaruandes kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult, mis raskendab nendes valdkondades finantsjuhtimise korrektset hindamist;

368.  avaldab komisjonile tunnustust 2016. aasta eelarve III jao jaotise 11 (merendus ja kalandus) eriti kõrge täitmise määra eest, seda nii kulukohustuste assigneeringute (99,2 %) kui ka maksete assigneeringute osas (94,7 %); juhib tähelepanu sellele, et määruse (EL) nr 508/2014(99) artikli 13 kohaselt on eelarvevahendid jaotatud vastavalt valdkonnale ning seetõttu peaks komisjon ka oma aruandes esitama täitmismäära eelarveridade kaupa;

369.  võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tegevusaruandes esitatud reservatsiooni, mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi (EKF) raames leitud rahastamiskõlbmatuid kulusid ja puudutab kaheksat liikmesriiki;

370.  julgustab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati tegema jõupingutusi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kontrollimiseks, eelkõige EKFi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmete puhul;

371.  märgib, et vahendite kaotamise oht hõlmab 5,9 miljonit eurot ning et komisjon on võtnud vajalikud meetmed 2017. aasta kulude hindamiseks ja võib eraldatud vahendid vajaduse korral sisse nõuda;

372.  märgib, et kolm aastat pärast seda, kui aastaid 2014–2020 hõlmav EMKF 15. mail 2014 vastu võeti, on selle assigneeringute kasutamise määr endiselt mitterahuldav, sest 2017. aasta septembriks oli koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve jaoks ette nähtud 5,7 miljardist eurost ära kasutatud ainult 1,7 %; märgib, et EMKFi vahendite kasutamine on liikmesriikide ülesanne; juhib tähelepanu sellele, et määruse (EL) nr 508/2014 artikli 13 kohaselt on eelarvevahendid jaotatud vastavalt valdkonnale ning seetõttu peaks komisjon ka oma aruandes esitama täitmismäära eelarveridade kaupa;

373.  on seisukohal, et liikmesriikidele tuleb pakkuda kõikvõimalikku toetust, et tagada EMKFi vahendite nõuetekohane ja täielik kasutamine kõrge täitmismääraga kooskõlas nende vastavate prioriteetide ja vajadustega, eelkõige kalandussektori säästva arengu osas;

Kultuur ja haridus

374.  tunneb heameelt asjaolu üle, et programm „Erasmus+“ võimaldas 2016. aastal 500 000 inimesel välismaal õppida, koolitustel osaleda või vabatahtlikuna tegutseda ning et programm on saavutamas eesmärki jõuda 2020. aastaks nelja miljoni osalejani; rõhutab, et programmis „Erasmus+“ osalenud üliõpilastel kujunevad tihtipeale välja väga mitmesugused valdkonnaülesed oskused, pädevused ja teadmised ning neil on paremad karjäärivõimalused kui mittemobiilsetel tudengitel ning et programm kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa noortesse; juhib siiski tähelepanu vajadusele tagada kõnealuse programmi ulatuslikum juurdepääsetavus eelkõige vähemate võimalustega noorte jaoks;

375.  tunneb heameelt asjaolu üle, et programmi „Erasmus+“ rahalise toetuse taotlemise menetlus on muudetud suures osas internetipõhiseks; on siiski veendunud, et menetlust saaks veelgi lihtsustada, kui loobutaks projekti partnerite volikirjade puhul käsitsi kirjutatud allkirja andmise nõudest;

376.  märgib, et jätkuvalt esineb probleeme juurdepääsul programmi „Erasmus+“ rahastamisele noorte valdkonnas, sest programmi hallatakse detsentraliseeritult riiklike büroode poolt; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, näiteks koondada selleks osa kõnealusest rahastamisest rakendusametisse; palub lisaks, et komisjon tagaks kõikide programmi toetusesaajate ulatuslikumaks kaasamiseks vajalikud vahendid, mille üks näide on alaliste sektoripõhiste allkomiteede loomine, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 1288/2013(100);

377.  on seisukohal, et programmi „Erasmus+“ edu pandiks on ülikoolide tasandil toimuvad vahetused ning nende kahjustamise vältimiseks ei tohiks rahalisi vahendeid suunata mõnele muule programmile, samuti ei tohiks laiendada programmi „Erasmus+“ kohaldamisala muudele toetusesaajatele, näiteks rändajatele;

378.  on mures programmi „Kodanike Euroopa“ ja programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ püsivalt madala projektide edukuse määrade pärast (2016. aastal vastavalt 16 % ja 11 %); rõhutab, et madal edukuse määr põhjustab taotlejate seas pettumust ning on sümptomaatiline ebapiisavale rahastamistasemele, mis ei vasta programmi ambitsioonikatele eesmärkidele;

379.  rõhutab, et Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kinnitusel saavutas programm „Kodanike Euroopa“ täieliku toimivuse 2016. aastal, st selle rakendamise kolmandal aastal; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles arvestama nõuetekohaselt pikkade ajaliste raamistikega, mis on osutunud vajalikuks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 uute programmide täielikuks rakendamiseks, et hoida ära sarnaste viivituste tekkimine pärast 2020. aastat kehtestatavas finantsraamistikus;

380.  kiidab EACEAd tema rolli eest kolme kultuuri- ja haridusprogrammi rakendamisel, millest annab tunnistust ameti 2016. aastal tehtud töö positiivne hinnang; tunneb heameelt selle üle, et EACEA on kasutanud rahastatud projektide puhul rohkem e‑aruandlust, mis peaks parandama andmete kogumist ja projektide järelevalvet, aitama panustada komisjoni poliitikatöösse ja abistama toetusesaajaid; võtab rahuloluga teadmiseks, et EACEA teeb 92 % oma maksetest finantsmääruses sätestatud tähtaja jooksul; arvestades, et haridus- ja kultuuriprogrammide toetusesaajad on sageli väga väikesed organisatsioonid, kutsub EACEAd üles püüdlema paremate tulemuste poole ning kasutama selleks võimaluse korral makse tegemiseni kulunud keskmise aja näitajat;

381.  võtab teadmiseks, et 2016. aastal käivitati kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, mille eelarve on 2022. aastani 121 miljonit eurot, ning et sektor ja finantsvahendajad on selle vastu esialgselt huvi üles näidanud; nõuab EFSIst tagatisvahendile eraldatava 60 miljoni euro kiiret rakendamist; tuletab meelde, et laenud täiendavad sektori muid olulisi rahastamisallikaid, näiteks toetusi;

382.  tunneb muret asjaolu pärast, et 2016. aastal oli hariduse-, kultuuri- ja loomesektori EFSI vahenditest rahastamise määr väga madal; on seisukohal, et kohandatud ja sektoripõhine toetus on ülimalt oluline tagamaks, et kultuuri- ja loomesektor saab kasu EFSI laenudest;

383.  kinnitab oma toetust Euroopa asjade sõltumatule kajastamisele meedias, eelkõige televisiooni-, raadio- ja veebivõrgustikele ette nähtud eelarvetoetuse kaudu; tunneb heameelt võrgustikule „Euranet+“ ette nähtud toetuse andmise jätkumise üle 2018. aastani ning nõuab tungivalt, et komisjon otsiks võrgustiku rahastamiseks jätkusuutlikuma mudeli;

Kodanikuvabadused ning justiits- ja siseasjad

384.  tuletab meelde, et liitu saabunud varjupaigataotlejate humanitaarolukorra tõttu kasutati erivahendeid 2016. aastal väga suures summas ja seetõttu on oht, et kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni kasutada olevatest summadest ei piisa, et tegutseda ootamatute sündmuste korral, mis võivad enne 2020. aastat aset leida; nõuab, et komisjon lahendaks selle põhimõttelise probleemi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ja teavitaks nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti;

385.  nõuab tungivalt, et töötataks välja sidus ja terviklik strateegia, milles sõnastatakse põhiõiguste ja -vabaduste kaitses selgemad ja kindlamad pikaajalised poliitilised ja tegevusprioriteedid, ning et muu hulgas piisava raha eraldamise abil tagataks strateegia tulemuslik elluviimine;

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

386.  rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleks tagada kõigis poliitikavaldkondades; kordab seetõttu oma nõudmist rakendada sooteadlikku eelarvestamist kõigis eelarveprotsessi etappides, sealhulgas eelarve täitmisel ja täitmise hindamisel;

387.  avaldab kahetsust, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 2014–2020 eelarveridadel ei täpsustata programmi igale soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärgile eraldatavaid vahendeid; väljendab heameelt asjaolu üle, et vägivalla vastu seisvate naiste võrgustik ja Euroopa naiste surverühm said 2016. aastal toetusi naistevastase vägivalla vastase võitluse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

388.  kordab oma nõudmist hoida erieesmärgi „Daphne“ jaoks eraldi eelarverida ja suurendada sellele eraldatud vahendeid, et ümber pöörata „Daphne“ vahendite vähendamine ajavahemikul 2014–2020;

389.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei hõlma soolist aspekti, ning rõhutab, et edukas taastumisprotsess ei ole võimalik, kui ei käsitleta kriiside mõju naistele;

390.  rõhutab, et soolise aspekti arvessevõtmine on ka üks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi aluspõhimõtetest; taunib siiski selliste sihipäraste soolise võrdõiguslikkuse meetmete puudumist, millel oleksid konkreetsed eelarveread, hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest soolist mõõdet ka rände- ja varjupaigapoliitikas arvesse võtta;

391.  kordab oma nõudmist lisada liidu eelarve täitmise ühiste tulemusnäitajate hulka ka soopõhised näitajad, võttes nõuetekohaselt – nimelt vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele – arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet;

392.  nõuab soolise mõju hindamist liidu rahaliste vahendite eraldamise üldiste eeltingimuste raames ning võimaluse korral sooliselt eristatud andmete kogumist toetusesaajate ja osalejate kohta;

393.  väljendab heameelt selle üle, et naised ja mehed osalesid 2016. aastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmetes suhteliselt tasakaalustatult (osalejatest 52 % olid naised ja 48 % mehed);

394.  kutsub parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles järgmises mitmeaastases finantsraamistikus uuesti kinnitama oma pühendumist soolise võrdõiguslikkuse tagamisele, tehes seda finantsraamistikule lisatud ühisdeklaratsiooniga, mis hõlmab kohustust rakendada sooteadlikku eelarvestamist ja tulemuslikku järelevalvet selle deklaratsiooni rakendamise üle iga-aastastes eelarvemenetlustes, lisades uue mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbivaatamisklauslisse vastava sätte.

(1) ELT L 48, 24.2.2016. (2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (3) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1. (4) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (7) ELT L 48, 24.2.2016. (8) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (9) ELT C 384, 14.11.2017, lk 2. (10) ELT C 417, 6.12.2017, lk 63. (11) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (12) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (13) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (14) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (15) ELT L 343, 19.12.2013, lk 46. (16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (17) ELT L 48, 24.2.2016. (18) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (19) ELT C 384, 14.11.2017, lk 11. (20) ELT C 417, 6.12.2017, lk 74. (21) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (22) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (23) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (24) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (25) ELT L 341, 18.12.2013, lk 73. (26) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (27) ELT L 48, 24.2.2016. (28) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (29) ELT C 384, 14.11.2017, lk 2. (30) ELT C 417, 6.12.2017, lk 52. (31) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (32) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (33) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (34) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (35) ELT L 341, 18.12.2013, lk 69. (36) ELT L 363, 18.12.2014, lk 183. (37) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (38) ELT L 48, 24.2.2016. (39) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (40) ELT C 384, 14.11.2017, lk 9. (41) ELT C 417, 6.12.2017, lk 171. (42) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (43) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (44) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (45) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (46) ELT L 346, 20.12.2013, lk 58. (47) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (48) ELT L 48, 24.2.2016. (49) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (50) ELT C 384, 14.11.2017, lk 12. (51) ELT C 417, 6.12.2017, lk 252. (52) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (53) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (54) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (55) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (56) ELT L 346, 20.12.2013, lk 54. (57) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (58) ELT L 48, 24.2.2016. (59) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (60) ELT C 384, 14.11.2017, lk 11. (61) ELT C 417, 6.12.2017, lk 247. (62) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (63) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (64) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (65) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6. (66) ELT L 352, 24.12.2013, lk 65. (67) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (68) ELT L 48, 24.2.2016. (69) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (70) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1. (71) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (72) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (73) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (74) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122. (75) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25). (76) COM(2017)0351 final, alajagu 2.2. (77) 2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne, alajagu 2.2; põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande 10. lisa, lk 140. (78) 2016. aasta haldus- ja tulemusaruande 4. lisa, lk 20. (79) Vt 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne, alajagu 2.2. (80) Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105). (81) Oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid punktid 120 ja 121 (ELT L 252, 29.9.2017, lk 28). (82) Kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest finantskorraldusvahendite finantseerimise ja rakendamise seisu kohta, lk 11. (83) Liidu sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond D: eelarveküsimused) poolt tellitud uuring „Assessment of the 10 years’ Cooperation and Verification Mechanism for Bulgaria and Romania“. (84) Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruande lk 17. (85) Vt Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni punkt 207. (86) Vt esialgseid arvandmeid selle kohta, kuidas toetused suurusjärkude kaupa jagunesid. Andmed tootjatele makstud otsetoetuste kohta (2016. aasta) on esitatud vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013. (87) Mitmeaastase finantsraamistiku 3. rubriik hõlmab mitut poliitikasuunda; kõige olulisem kuluvaldkond on ränne ja julgeolek; kuid rahastatakse ka toidu- ja söödaprogrammi ning kultuuri- ja loovtegevusi ning õigusmõistmise, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning tarbijate ja tervishoiu valdkonna kulutusi. (88) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) asendab programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ (SOLID). (89) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0477. (90) Euroopa Kontrollikoja aruanne ametikohtade 5 % suuruse vähendamise elluviimise kiire läbivaatamise kohta (Rapid case Review on the implementation of the 5 % reduction of staff posts), lk 27. (91) Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni punktid 276, 281, 282. (92) Aruanne Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos koolide vastustega, 29. november 2017, punktid 11 ja 12. (93) Euroopa Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat, iga-aastane tegevusaruanne, lk 6. (94) https://corporateeurope.org/expert-groups/2017/02/corporate-interests-continue-dominate-key-expert-groups. (95) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0021. (96) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44). (97) Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“. (98) http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/stages-step-by-step/strategic-report/. (99) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1). (100) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (2017/2188(DEC))

P8_TA(2018)0122 A8-0130/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8-0299/2017)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (III jagu – Komisjon)(5) ja oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on selle otsuse lahutamatu osa,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8-0042/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0130/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.  arvestades, et kontrollikoja eriaruanded sisaldavad teavet rahaliste vahendite kasutamisega seotud oluliste aspektide kohta, mis aitab Euroopa Parlamendil täita eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli;

C.  arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 18. aprilli 2018. aasta otsuse lahutamatu osa;

I osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2016 „ELi ühinemiseelne abi haldussuutlikkuse tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides: metaaudit“

1.  väljendab heameelt metaauditi vormis esitatud kontrollikoja eriaruande üle, milles antakse ülevaade sellest, kuidas komisjon haldab Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Kosovole, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, Montenegrole ja Serbiale antavat ühinemiseelset abi, ning esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

2.  tunnistab, et komisjon peab tegutsema keerulistes poliitilistes tingimustes, kus abisaajariikide avalike asutuste töös esineb palju puudusi, nagu liigne bürokraatia, tööjõu suur voolavus, vähene tõhusus, vastutusepuudus ja korruptsioon;

3.  palub kõikidel sidusrühmadel pöörata erilist tähelepanu kvalitatiivsete riiklike strateegiate ning riiklike ja piirkondlike programmide kindlaksmääramisele, mis hõlmaksid selgeid, realistlikke ja mõõdetavaid eesmärke, ning parandada seost abisaajariigis toimuva programmide kavandamise ja nende strateegiate ning vastavate vajaduste hindamise vahel;

4.  toetab Lääne-Balkani riikide ametiasutuste püüdlusi jätkata pingutusi hea juhtimistava põhivaldkondades ja avaliku halduse reformimisel, sealhulgas finantskontrolli valdkonnas riigi rahanduse juhtimise raames; kutsub kõiki osalisi hoogustama jõupingutusi strateegiate väljatöötamiseks või konsolideerimiseks, et koordineerida riigi rahanduse juhtimise reformi elluviimist;

5.  peab hädavajalikuks tingimuslikkuse põhimõtte kohaldamise tugevdamist, eelkõige kontrollides enne abisaaja suutlikkust teha seda, mida kvaliteetse projekti puhul nõutakse ja konkreetsetel mõõdetavatel tingimustel;

6.  peab kahetsusväärseks, et ligikaudu pooled avaliku halduse reformi ja õigusriigi põhimõtete tugevdamiseks ette nähtud liidu rahastatud projektid ei ole olnud jätkusuutlikud; rõhutab, kui oluline on jätkusuutlikkuse arendamine, eelkõige projektide puhul, mis on suunatud haldussuutlikkuse tugevdamisele; peab kahetsusväärseks, et paljudel juhtudel ei suudetud jätkusuutlikust tagada selliste olemuslike tegurite tõttu nagu ebapiisavad eelarvevahendid ja personal ning eelkõige abisaajariigi poliitilise tahte puudumine institutsioone reformida; palub komisjonil lähtuda edukate projektide saavutustest, millel on kvantifitseeritav lisaväärtus, ning tagada projektide jätkusuutlikkus ja elujõulisus, seades selle IPA II rakendamisel projektide eeltingimuseks;

7.  usub, et teatavate olulise tähtsusega valdkondade, nagu õigusriigi põhimõtete järgimine, avaliku halduse reform ja hea juhtimistava vastavusse viimisel liidu standarditega on veel arenguruumi; on arvamusel, et nendes valdkondades antav abi peaks olema suurem, tulemuslikum ja jätkusuutlik, kuna see on tihedalt seotud laienemisstrateegia ja poliitiliste kriteeriumidega;

8.  kutsub komisjoni üles esmajärjekorras pühenduma korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, ning ergutama riigiprokuratuuri tegevust ja avaliku halduse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse nõuete väljatöötamist; kordab, et kestvate tulemuste saavutamiseks peavad riigi ametiasutused koostama püsivama ja rangema strateegia ning ilmutama suuremat poliitilist tahtekindlust;

II osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2016 „Ühtekuuluvuspoliitika alal vajatakse täiendavaid jõupingutusi riigiabi eeskirjade alase teadlikkuse suurendamiseks ja eeskirjade järgimise tagamiseks“

9.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

10.  märgib rahuloluga, et komisjon kavatseb valdava enamiku soovitustest rakendada;

11.  rõhutab, et kõigil asjaomastel peadirektoraatidel, eelkõige konkurentsi peadirektoraadil ja regionaalpoliitika peadirektoraadil, peab olema juurdepääs kõikidele komisjoni talituste käsutuses olevatele andmebaasidele, et nad saaksid tõhusalt oma kohustusi täita;

12.  palub komisjonil läbi vaadata keeldumise rakendamast 4. soovituse punkti b, kuna see võib ohustada liidu finantshuvide kaitset;

13.  mõistab komisjoni soovimatust rakendada 4. soovituse punkti d, niikaua kui liikmesriikide valitud alternatiivsed meetodid on vähese tähtsusega abi jälgimiseks sama tõhusad kui keskregister; kutsub komisjoni üles tagama, et see nii oleks;

14.  peab ülimalt tähtsaks, et liikmesriikidel oleks kohaldatavate riigiabi eeskirjade suhtes õiguskindlus enne suurte projektide teostamist, sest selged ja sidusad eeskirjad võivad aidata alandada veamäära selles valdkonnas;

15.  palub komisjonil tagada, et riiklikud auditeerimisasutused tunneksid kohaldatavaid riigiabi eeskirju ning kontrolliksid need üle enne iga-aastase kontrolliaruande esitamist;

16.  väljendab sellega seoses heameelt, et konkurentsi peadirektoraat ja regionaalpoliitika peadirektoraat leppisid märtsis 2015 kokku ühises riigiabi tegevuskavas; märgib, et algselt koosnes tegevuskava kuuest meetmest, mille eesmärk on kõigis liikmesriikides suurendada teadlikkust riigiabi kohta ja täiustada riigiabiga seotud oskusteavet: heade tavade väljaselgitamine ja levitamine, koolituskursused riigiabi asjatundjatele, riigipõhised töötoad, seminarid spetsialistidele, küsimuste ja vastuste andmebaasi (Euroopa konkurentsivõrgustiku teabe elektroonilise edastamise projekt ECN‑ET, võrgustik 86) edasiarendamine ning riigiabi andmebaasi väljatöötamine; alates 2016. aastast lisas komisjon ka spetsiaalse koolitusmooduli;

17.  väljendab ühtlasi heameelt, et 2016. aasta jaanuariks oli konkurentsi peadirektoraat korraldanud riigiabi ja infrastruktuuri teemalisi koolituskursusi Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Slovakkias;

18.  toetab kontrollikoja nõudmist luua kogu liitu hõlmav keskandmebaas, mille abil saavad asjaomased liikmesriikide asutused teha kindlaks ettevõtjad, kellele kehtivad riigiabi tagastamise korraldused, ja tagastamismenetluste seisu; leiab, et selline andmebaas oleks väga oluline tulevaste riskianalüüside seisukohast;

III osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 29/2016 „Ühtne järelevalvemehhanism – hea algus, kuid vaja on täiendavaid parandusi“

19.  tuletab meelde järgmisi õiguslikke aluseid:

20.  toetab kontrollikoja järeldusi ja tunneb heameelt selle üle, et EKP kiitis kontrollikoja soovitused heaks(8);

21.  on aga mures ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee aruande pärast, milles võrreldakse liidu 28 riiklikust kõrgeimast kontrolliasutusest 27 auditeerimisvolitusi seoses pangandusjärelevalveasutustega; peab kahetsusväärseks, et kokkuvõtvas avalduses märgiti, et auditeerimises on tekkinud lüngad neis riikides, kus kõrgeimate riiklike kontrolliasutuste varasemaid volitusi pangandusjärelevalve asutuste auditeerimiseks ei ole asendatud kontrollikoja sama tasandi auditivolitustega Euroopa Keskpanga järelevalvetegevuse üle(9);

22.  rõhutab, et oli juba väljendanud seda muret oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta(10);

23.  peab kahetsusväärseks, et järelevalve alla kuuluvatele üksustele avaldatava teabe läbipaistvus on EKP teabe avaldamispõhimõtete tõttu piiratud, millest tulenevalt ei ole järelevalve alla kuuluvatel üksustel võimalik järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemustest täielikku arusaama omada; rõhutab, et kontrollikoda väljendas muret läbipaistvuse puudumise pärast, mis tema hinnangul võib suurendada „suvaotsuse riski järelevalves“;

24.  juhib tähelepanu sellele, et kuna panga riskipositsiooni üle, mis tuleneb mittelikviidsetest 3. tasandi varadest, sh langenud väärtusega varadest ja tuletisinstrumentidest, ei toimu mingit järelevalvealast kontrolli, ei ole järelevalve tasakaalus; on seisukohal, et spekulatiivsete finantstehingutega kaasnevate turu- ja operatsiooniriskidega seotud krediidiriskide suhtes valitsevate suurte eelarvamuste tõttu sattusid kommertspangad suurte investeerimispankadega võrreldes ebasoodsasse olukorda, mis seab kahtluse alla seni koostatud põhjalike hinnangute kehtivuse ja usaldusväärsuse; on mures järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouy hiljutiste avalduste pärast, mis puudutasid EKP probleeme nende keeruliste ja riskantsete toodetega seotud positsioonide korrektsel hindamisel ja EKP võimetust sellist hindamist teha;

25.  võtab murelikult teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et EKP rahapoliitika ja järelevalve funktsioonid ei ole organisatsiooniliselt tõhusalt üksteisest eraldatud ning huvide konfliktide vältimiseks puuduvad selged ja ranged juhtimiseeskirjad, mis annab veel rohkem põhjust olla mures huvide konfliktide pärast, mis võivad tekkida seetõttu, et EKP ülesanne on ühelt poolt säilitada euro stabiilsus ja teiselt poolt valvata selle järele, kas suured Euroopa krediidiasutused täidavad usaldatavusnõudeid;

26.  toetab kontrollikoja leidu, mille kohaselt tuleb analüüsida riske, mis kaasnevad nii EKP rahapoliitika kui ka järelevalve funktsiooniga seotud ühiselt kasutatavate teenustega;

27.  on sellega seoses mures kontrollikoja tähelepaneku pärast, et EKP esitatud teave oli vaid osaliselt piisav selleks, et hinnata ühtse järelevalvemehhanismi juhtimisstruktuuriga seotud tegevuse tõhusust, selle ühiste järelevalverühmade tööd ja kohapealseid kontrolle; rõhutab, et olulised valdkonnad on auditeerimata jäänud;

28.  ei pea aruandluse seisukohast vastuvõetavaks, et auditeeritav, st EKP, tahab ainuisikuliselt otsustada, millistele dokumentidele välisaudiitorid ligi pääsevad(11); palub seetõttu EKP-l kontrollikoja kui välisaudiitoriga täielikult koostööd teha ja anda talle ülalnimetatud nõuetest kinnipidamiseks teabele täielik juurdepääs;

29.  palub kontrollikojal Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile enne 2018. aasta novembrit teada anda, kas teabele juurdepääsu probleem lahendati;

30.  peab praegust EKP ja parlamendi vahelist aruandluskorda asjakohaseks(12); on seisukohal, et see kord ei saa aga asendada kontrollikoja auditit;

31.  tuletab meelde, et komisjon oleks pidanud 31. detsembriks 2015 avaldama nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) kohaldamise läbivaatamise kohta aruande; peab kahetsusväärseks, et seda ei juhtunud;

32.  palub seetõttu komisjonil lõpetada see aruanne võimalikult kiiresti;

IV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 30/2016 „Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus“

33.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle, kiidab heaks selle soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused; võtab ühtlasi teadmiseks komisjoni vastused;

34.  märgib rahuloluga, et nii Hondurase valitsus kui ka komisjon võtsid kontrollikoja aruande hästi vastu ning et kontrollikoja osutatud probleemid ja järeldused olid äärmiselt kasulikud Hondurase ja liidu poliitilise dialoogi tugevdamiseks;

35.  osutab asjaolule, et praegu põhinevad liidu ja Hondurase kui Kesk-Ameerika osa vahelised suhted peamiselt 2012. aastal sõlmitud partnerluslepingul, mis tähendab tugevat pikaajalist sidet, mis põhineb vastastikusel usaldusel ning ühiste väärtuste ja põhimõtete kaitsmisel; lepinguga sätestatakse kolm peamist tegevussammast: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus; tuletab eeskätt meelde, et lepinguga võtavad mõlemad pooled kohustuse rakendada majanduse arengut toetavaid meetmeid, võttes arvesse mõlema poole huvisid, mille seas on vaesuse kaotamine, töökohtade loomine ning õiglane ja kestlik areng;

36.  rõhutab, et praeguseks on lepingu ratifitseerinud 21 liikmesriiki; väljendab lootust, et riigid, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerivad lepingu niipea kui võimalik, kuna kolme samba täielik rakendamine tugevdab poliitilise dialoogi arendamist, võimaldab rahalisi vahendeid tõhusamalt eraldada ning aitab kokkuvõttes kaasa sellele, et liidu abi oleks Hondurase ülesehitamisel ja ümberkujundamisel tulemuslik;

37.  tuletab meelde, et Kesk-Ameerika riikide seas saab Honduras kõige rohkem liidu arenguabi ning Hondurase kaheteistkümne peamise rahastaja seas on liidu toetus neljandal kohal, moodustades 11 % kogu ametlikust arenguabist riigile; toonitab, et rahastamispaketti suurendati perioodiks 2007–2013 eraldatud 223 miljonilt eurolt 235 miljoni euroni perioodiks 2014–2020;

38.  väljendab siiski muret selle pärast, et liidu rahaline toetus moodustas vaadeldaval perioodil vaid 0,2 % riigi SKPst, mis on oluliselt väiksem teiste rahastajate, eelkõige Ameerika Ühendriikide eraldatavast protsendist;

39.  märgib samuti, et Maailmapanga andmetel on Hondurase majandus pärast ülemaailmset majanduskriisi mõõdukalt taastunud, millele on aidanud kaasa avaliku sektori investeeringud, eksport ning suur tulu rahaülekannetest, mis võimaldas majandusel kasvada 3,7 % 2016. aastal ning 3,5 % 2017. aastal;

40.  toonitab siiski, et ehkki majanduslikud väljavaated on lootustandvad, on valitsuse ja rahastajate tehtud jõupingutustele vaatamata vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse tase Hondurases endiselt Ladina-Ameerika kõrgeim, seejuures elas ametlike andmete kohaselt 2016. aastal vaesuses ligikaudu 66 % elanikkonnast, püsib ulatuslik vägivald, korruptsioon ja karistamatus; märgib, et kuigi mõrvade arv on viimastel aastatel vähenenud, on see siiski üks maailma kõrgemaid ning Ladina-Ameerika kõrgeim; rõhutab lisaks, et jätkuvalt on tõsiseid raskusi ja probleeme põhivajaduste, tööhõivevõimaluste ja loodusvarade, sh maa ja elatusvahendite kättesaadavusega, ning ebavõrdsuse tõttu on naised, põlisrahvad ja Aafrika päritolu elanikud inimõiguste rikkumiste osas kõige haavatavamad elanikkonnarühmad;

41.  väljendab tõsist muret selle pärast, et Honduras on inimõiguste ja keskkonnaõiguste (mis on sageli otseselt seotud) kaitsjate jaoks jätkuvalt üks maailma ohtlikumaid riike; osutab asjaolule, et organisatsiooni Global Witness andmetel on alates 2009. aastast Hondurases tapetud vähemalt 123 maa- ja keskkonnakaitseaktivisti, kellest paljud olid põlisrahvaste- ja maakogukondade liikmed, kes seisid vastu suurprojektidele oma territooriumidel, näiteks Berta Cácerese juhtum, kelle mõrv on endiselt lahendamata; palub komisjonil tagada ning korrapäraselt ja rangelt jälgida, et liidu koostöö Hondurases ei kahjustaks mingil moel Hondurase elanike inimõigusi; rõhutab sellega seoses demokraatia ja inimõiguste tagamise Euroopa rahastamisvahendi olulisust ohtlikes olukordades olevatele inimõiguste kaitsjatele otse ja kiiresti rahalise ja materiaalse abi andmisel, samuti hädaolukordade fondi tähtsust, mis võimaldab liidu delegatsioonidel eraldada erakorralisi otsetoetusi; palub ühtlasi, et komisjon edendaks inimõiguste kaitsjaid käsitlevate liidu suuniste tõhusat rakendamist, võttes nende täielikuks kohaldamiseks vastu kohalikud strateegiad ning tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kellel on juba selles valdkonnas kogemusi;

42.  võtab suure murega teadmiseks Hondurases pärast 26. novembril 2017 toimunud valimisi aset leidnud tõsised vahejuhtumid; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ja rahvusvahelised inimõigustealased võrgustikud ja meedia on hukka mõistnud riigi julgeolekujõudude ebaproportsionaalse ja teatavatel juhtudel surmajuhtumeid põhjustanud jõukasutamise meeleavaldajate vastu ning muud inimõiguste kaitsjate vastased rünnakud valimistejärgses kriisis, mille raames inimõigusorganisatsioonid registreerisid 30 tapmist (millest 21 pani toime sõjaväepolitsei (PMOP)), ligikaudu 232 vigastatut ja 1085 kinnipeetut; märgib, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Hondurases on dokumenteerinud üle 50 inimõiguste kaitsjate, ühiskonna juhtisikute ja ajakirjanike vastu suunatud hirmutamise ja ahistamise juhtumi; võtab teadmiseks, et Hondurase valitsus on sellele olukorrale reageerinud teatega inimõiguste ministeeriumi loomise kohta, mille puhul on tegemist eraldiseisva üksusega praegusest inimõiguste, justiits-, valitsemisküsimuste ja detsentraliseerimise ministeeriumist, mis alustas tegevust 27. jaanuaril 2018; palub Euroopa välisteenistusel suurendada liidu toetust inimõiguste kaitsjatele ja edendada rohkem poliitilist dialoogi ning nõuda, et Hondurase valitsus täidaks oma ülesandeid ja kohustust seoses rahu tagamise ja oma kodanike julgeoleku kindlustamisega;

43.  tuletab meelde, et on oluline, et liidu riikide erasektoris järgitaks samuti kõige rangemaid inimõiguste ning sotsiaalseid ja keskkonnanorme, austades vähemalt liidu vastavaid standardeid; nõuab, et liit ja liikmesriigid jätkaksid aktiivset osalemist ÜRO töös, et sõlmida rahvusvaheline leping, mis paneks ettevõtted vastutama mis tahes inimõiguste rikkumises osalemise eest;

44.  tuletab meelde, et 2009. aasta riigipöördel olid riigile hävitavad tagajärjed, mistõttu riigi sotsiaalne ja majanduskasv märkimisväärselt aeglustus, rahvusvaheline abi viibis ning peatati riigi liikmesus Ameerika Riikide Organisatsioonis (ARO); märgib siiski, et liidu saavutusi Hondurases selle perioodi jooksul on suudetud säilitada, ehkki kõigis prioriteetsetes valdkondades esines elluviimisel viivitusi ning mõningaid neist, nagu õigusraamistiku ühtlustamine, ei olnud võimalik lõpule viia; toonitab, et kui liit ei oleks jätkanud prioriteetsete koostöövaldkondade toetamist, oleksid tingimused nendes valdkondades olnud veelgi raskemad;

45.  võtab teadmiseks, et Hondurase valitsus on väljendanud valmisolekut nõustuda rahvusvahelise kontrolliga ja teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo asutamine, hiljuti Hondurases loodud korruptsiooni ja karistamatuse vastane missioon, organisatsiooni Transparency International auditid riigi arvepidamise kohta jne); juhib siiski tähelepanu sellele, et on oluline saadud õppetunde ja häid tavasid arvesse võtta ja rakendada ning mitte pikendada lõputult sõltuvust nendest organisatsioonidest riigi põhikohustuste täitmisel; võtab suure murega teadmiseks asjaolu, et 18. veebruaril 2018 astus Hondurase korruptsiooni ja karistamatuse vastase missiooni (MACCIH) juht tagasi, kuna ta ei saanud Ameerika Riikide Organisatsioonilt piisavalt toetust, et täita talle kaks aastat tagasi antud ülesannet võidelda Hondurases esineva korruptsiooni vastu (vahendite puudus, raiskamine organisatsioonis, suutmatus tagada sobivaid ruume jne); märgib, et toetuse puudumisele vaatamata on MACCIH alates 2017. aastast saavutanud märkimisväärseid tulemusi korruptsioonivastases võitluses, sealhulgas olulised kohtumenetlused tõsistes korruptsioonijuhtumites osalenud valitsuse ametnike puhul ja Hondurase poliitilist klassi puudutavad uurimised; on mures, et selline olukord takistab esimesi suuri piirkondlikke jõupingutusi võidelda korruptsiooni ja karistamatuse vastu ühes riikidest, kus neid meetmeid kõige enam vaja on; kutsub Hondurase valitsust ja Ameerika Riikide Organisatsiooni üles tingimusteta toetama ja soodustama MACCIHi tööd ning kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama MACCIHiga koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks;

46.  märgib, et kontrollikoja korraldatud auditis keskenduti aastatele 2007–2015, mille jooksul eraldatud liidu toetus ulatus 119 miljoni euroni ning et kontrollitud prioriteetsed valdkonnad olid vaesuse vähendamine, metsandus, julgeolek ja õigus, mis said 89 % makstud kahepoolsest toetusest; leiab siiski, et kontrollikoja aruandeperiood on liiga pikk, ületades ka komisjoni tegevusperioodi, ning hõlmab lisaks eriti keerulisi ja erisuguseid poliitilisi ja majanduslikke olusid; on seisukohal, et selleks, et need oleksid tõhusamad, peaksid aruandeperioodid olema lühemad või tuleks korraldada vahehindamisi, kuna aruandes tuuakse välja liiga palju kõrvaldatud probleeme või puudusi, mistõttu mõned selle järeldustest ja soovitustest on aegunud; rõhutab samuti, et kontrollikoda ei ole oma aruandes arvesse võtnud oma Hondurase visiidi käigus, eriti toetusesaajate, teiste rahastajate ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtud intervjuude tulemusi;

47.  märgib, et kontrollikoda järeldab oma aruandes, et liidu toetus prioriteetsetele valdkondadele on olnud teatavatele edusammudele vaatamata üksnes osaliselt tõhus, peamiselt tulenevalt riigis valitsevatest oludest ning mitmesugustest puudujääkidest juhtimises, mis on takistanud abi mõju, ning ehkki komisjoni strateegia oli järjepidev ja koordineeritud, ei olnud see piisavalt konkreetne ning rahastamine jagunes liiga paljude valdkondade vahel, nii et hoolimata Hondurase valitsuse palvetest, ei olnud võimalik rahuldada olulisi vajadusi prioriteetsetes valdkondades, mida ei toetanud ka teised rahastajad;

48.  jagades küll kontrollikoja väljendatud muret, nõustub komisjoniga, et paljudel juhtudel oli riigipöörde põhjustatud kriisiga kohandumiseks ning kiireloomulistele oludele ja elanikkonna põhivajadustele reageerimiseks vaja teatavat paindlikkust; palub komisjonil jätkata tööd, et saavutada toimiv tasakaal oludega kohandumiseks vajaliku paindlikkuse, riigi muutuvate vajaduste ja nõudmiste, kõige pakilisematele probleemidele, sealhulgas inimõiguste, õigusega elule ja õigusega väärikale elule seotud probleemidele reageerimise ning vajaduse vahel tegutseda ja parandada liidu abi võimalikku mõju;

49.  märgib, et varasemalt seisnes liidu koostöö sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduskasvu edendamises, samas kui uus programm vastab riigi peamiste arenguprobleemidega seotud vajadustele: vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine, toiduga kindlustatus, haridus ja tervishoid, julgeolek ja inimõigused, maksureformid, karistamatuse ja korruptsiooni vastane võitlus, sotsiaalkaitsega töökohtade loomine, konkurentsivõime, loodusvarade juhtimine ning kliimamuutustega seotud haavatavus;

50.  rõhutab, et arvestades riigi erandlikku olukorda, on äärmiselt oluline tugevdada ja rakendada terviklikke programme vaesusevastaseks võitluseks (eelkõige suunatult kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele, nagu naised, lapsed ja põlisrahvad, nagu on palunud ka Hondurase valitsus), samuti terviklikke haridus-, koolitus- ja kutseõppeprogramme, mis on suunatud kõige ebasoodsamatest oludest pärit lastele ja noortele, et pakkuda neile võimalusi oma võimete ja pädevuste arendamiseks ning hoida neid vägivaldsete võrgustike ja organiseeritud kuritegevuse mõju alla sattumise ohu eest;

51.  rõhutab ühtlasi naiste ja naiste õiguseid kaitsvate organisatsioonide ja eriti noorte juhitavate liikumiste määravat rolli sotsiaalarengus; nõuab, et liit rõhutaks vajadust toetada naiste võimestamist ning luua turvaline ja soodne keskkond naiste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja naiste õiguste kaitsjate jaoks ning tegeleda soopõhise tagakiusamise konkreetsete vormidega, eriti konfliktipiirkondades; rõhutab, kui tähtis on aidata aktiivselt kaasa naiste õigustega, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud poliitika ja meetmete toetamisele;

52.  on seisukohal, et liit peaks jätkuvalt tegema erilisi jõupingutusi, et teha koostööd riigiasutuste läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja aruandekohustuse suurendamiseks ning lammutada korruptsiooni ja karistamatuse raamistik, mis õõnestab kodanike usaldust ning on üks peamisi takistusi riigi arengule;

53.  väljendab muret puuduliku poliitilise dialoogi pärast, millele kontrollikoda osutas mõnes olulises valdkonnas, mis saavad toetust riiklikust kavast (hariduse, riigi statistikaameti väljaarendamise ning avaliku teenistuse reformi eesmärgid); arvestades, et komisjoni poliitiline dialoog lihtsustab liidu meetmete rakendamist ning viib käegakatsutavate edusammudeni, palub komisjonil tugevdada poliitilist dialoogi eriti just strateegilistes ja prioriteetsetes valdkondades ning jääda endale kindlaks sellistes valdkondades, kus valitsus ei näita üles piisavat huvi või vastuvõtlikkust, näiteks riigi õigus- ja julgeolekupoliitika või kohtusüsteemi vaatluskeskuse puhul;

54.  palub komisjonil jätkata ühise kavandamise parandamist nii Hondurase valitsuse kui ka liidu liikmesriikidega ning teha erilisi jõupingutusi koordineerimises nii sise- kui ka teiste rahastajatega, et optimeerida töö tõhusat jaotamist, saavutada nende vastastikune täiendavus, kus see on võimalik, ning eelkõige vältida kontrollikoja tuvastatud probleeme: samasuguste või sarnaste projektide paljusus (samad valdkonnad, samad toetusesaajad), vastuolulised meetmed, kattumine ja sekkumise puudumine, eriti just prioriteetsetes valdkondades; samuti peaks komisjon leidma kiire ja tõhusa süsteemi teiste rahastajatega koos tegutsemiseks, et lühendada tähtaegu ning parandada dünaamilisust, tõhusust ja tulemusi;

55.  märgib, et ligikaudu pool liidu kahepoolsest toetusest Hondurases antakse eelarve-, üldiste- ja sektoripõhiste toetuste kaudu; toonitab murega, et tulenevalt eelkõige riigi makromajanduslikust ebastabiilsusest ja tehnilistest puudustest ning pettuste ja korruptsiooniga seotud probleemidest riigi rahanduse juhtimisel, võivad eelarvetoetused endaga kaasa tuua märkimisväärseid riske;

56.  märgib murega, et ehkki kontrollikoja aruandes osutatakse, et eelarvetoetus oli suunatud asjakohastele ja usaldusväärsetele riiklikele strateegiatele, puudusid valitsusel mõningates prioriteetsetes valdkondades selged strateegiad või olid need killustatud või ei sisaldanud konkreetset eelarvet ning asjaomased asutused ei suutnud poliitikameetmeid ja reforme välja töötada;

57.  võtab teadmiseks, et komisjon on need riskid kindlaks teinud ja püüdnud neid leevendada; osutab veel kord asjaolule, et eelarvetoetust ei saa pidada blankoveksliks ning valitsusepoolsed reformilubadused ei ole tingimata piisavad tagatised; selleks, et vähendada mis tahes riske, palub komisjonil jätkata ranget jälgimist, et eelarvetoetusi käsitlevaid suuniseid rakendataks ja järgitaks menetluse kõigis etappides; samuti palub komisjonil vältida eelarvetoetuse andmist valdkondadele, kus valitsuse tegevus ei pruugi olla usaldusväärne ja asjakohane;

58.  on komisjoniga nõus, et erinevate eelarvetoetuste maksete peatamist teatud perioodil, nagu toimus 2012. aastal üldise makromajandusliku olukorra tagajärjel ning lepingu puudumise tõttu Hondurase ja IMFi vahel, ei peaks käsitlema kui vastuolulist sõnumit, mis võib vähendada abi tõhusust, nagu hoiatab kontrollikoda, vaid see võimaldab, vastupidi, saata valitsusele selge ja tugeva sõnumi nõudmisega lahendada tõhusalt ja kiiresti tekkinud probleemid;

59.  märgib huviga, et Honduras on esimene riik, kus rakendatakse tulemustele orienteeritud eelarvetoetust; väljendab sellegipoolest muret asjaolu pärast, et nagu kontrollikoda järeldas, takistasid järelevalvevahendite puudused saavutatud tulemuste hindamist, tulemuste järelevalve tõi välja mitmeid puudusi ning esitatud soovitusi ei järgitud järjepidevalt; palub komisjonil koostada üksikasjaliku aruande, mis sisaldaks eesmärke, kasutatud näitajaid ja võrdlustasemeid, arvutus- ja kontrollimeetodeid ning milles hinnataks viimaste tõhusust ja mõju, et mõõta saavutatud tulemusi ning parandada liidu meetmetest teavitamist ning nende nähtavust ja mõju; samuti palub komisjonil panna rohkem rõhku Hondurase valitsusega peetava poliitilise dialoogi strateegiates seatud eesmärkide tulemustele ning dialoogile kodanikuühiskonna ja teiste rahastajatega;

60.  arvestades, et riigi rahanduse juhtimine on eelarvetoetuste eraldamise põhitingimus ning et Hondurase valitsuse järjestikustele kavadele ja komisjoni toetusele vaatamata on see Hondurases üks olulisemaid puudusi, peaks komisjon pöörama selle sektori tõhustamise jätkamisele erilist tähelepanu; sellega seoses ning võttes arvesse Hondurase kõrgeima kontrolliasutuse rolli riigi ressursside juhtimisel palub komisjonil töötada välja eriprogrammid koostööks kõrgeima kontrolliasutusega, et anda sellele sektorile tehnilist abi ja koolitust;

61.  nõuab, et Hondurase valitsus tagaks kõik vajalikud vahendid ning näeks ette vajalikud rahalised vahendid selleks, et Hondurase kõrgeim kontrolliasutus saaks oma ülesandeid täita sõltumatult, tõhusalt ning kooskõlas auditeerimist, läbipaistvust ja aruandekohustust käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjadega;

62.  võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku asjaolu kohta, et liidu büroos Hondurases puuduvad riigi rahanduse juhtimise ning eelarvetoetuse toimingute makromajanduse eksperdid, mis on eriti ohtlik, arvestades püsivat majanduslikku ebastabiilsust riigis, millele jätkatakse eelarvetoetuse andmist, vaatamata nendele rasketele oludele; arvestades kontrollikoja osutatud riske, palub komisjonil kiiresti tugevdada liidu büroo personali Hondurases;

63.  märgib, et liidu koostöö Hondurases annab toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele toiduga kindlustatuse, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning et praegu viiakse ellu 35 temaatilist projekti, mille kogusumma on üle 9 miljoni euro; märgib lisaks, et kokkuleppel Hondurase kodanikuühiskonnaga töötas liidu delegatsioon välja tegevuskava, mis kiideti heaks 2014. aastal ning mis hõlmab riigile mõeldud poliitilist dialoogi ja toetusmeetmeid; peab väga oluliseks kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist mitte ainult tegevuskavade koostamiseni viivas protsessis, vaid ka kavade rakendamises, järelevalves ja läbivaatamises;

64.  väljendab tõsist muret kodanikuühiskonna tegevusruumi vähenemise pärast arenguriikides; märgib murega, et ainuüksi 2014. aasta kolme esimese kuu jooksul tühistas kodanikuühenduste registreerimise ja järelevalve ühing enam kui 10 000 valitsusvälise organisatsiooni tegevusloa, kuna need ei esitanud valitsusele oma finantsaruandeid ja programme, ning et vaatamata mõningatele viimastel aastatel aset leidnud positiivsetele muudatustele muudavad mõned hiljuti Hondurases vastu võetud seadused ning haldusmeetmed nende ühenduste tegutsemise keeruliseks ning piiravad nende tegevusruumi, mille tagajärjel on paljud neist olnud sunnitud tegevuse lõpetama;

65.  väljendab heameelt liidu pikaaegse toetuse üle arenguriikide kodanikuühiskonnale ning sellega seoses võetud kohustuste üle; on seisukohal, et poliitilise dialoogi ja koostööprogrammide väljatöötamisel peaks komisjon soodustama strateegiaid sellise õigusliku, haldus- ja poliitilise keskkonna loomiseks, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel oma ülesandeid täita ning tulemuslikult töötada, nõustades ja teavitades neid korrapäraselt rahalistest vahenditest ja rahastamisvõimalustest ning toetades nende kaasamist rahvusvahelistesse kodanikuühiskonna organisatsioonidesse ja võrgustikesse;

66.  on seisukohal, et kontrollikoda oleks pidanud pühendama oma aruandes eraldi peatüki liidu koostööle Hondurase kodanikuühiskonna organisatsioonidega, arvestades nende olulist rolli ühiskonnas laiemalt ning eriti kohalikus arengus ning veelgi enam seda, et liit on kõnealuste organisatsioonide peamine rahastaja arenguriikides ning on võtnud kodanikuühiskonna esindajate ja inimõiguste kaitsjate kaitsmises juhtrolli, kasutades ja rakendades selleks erinevaid vahendeid ja poliitikameetmeid; loodab, et kontrollikoda arvestab seda oma tulevastes aruannetes;

V osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 31/2016 „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“

67.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

68.  väljendab heameelt liidu ambitsioonikate kohustuste üle vähendada oma heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 20 % aastaks 2020 ja 40 % aastaks 2030, ning eraldada vähemalt 20 % oma eelarvest kliimaga seotud meetmete rahastamiseks eelarveperioodil 2014–2020; väljendab heameelt üldiste edusammude üle, kuid peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul esineb tõsine oht, et 20 % eelarve eesmärk jääb saavutamata;

69.  peab eriti oluliseks, et komisjon näitaks järjepidevalt üles piisavat juhtimist ja pühendumust kliimamuutuste küsimustele Pariisi lepingu tõhusa rakendamise abil ning tugevdaks oma rahvusvahelist usaldusväärsust ja vahendeid liidu kliimapoliitika ja rohelise diplomaatia tingimuste kujundamiseks eesseisvatel aastatel;

70.  väljendab heameelt selle üle, et võetud kohustust rakendatakse juba kehtivas poliitikas, mitte ei looda uusi rahastamisvahendeid; on seisukohal, et see peaks aitama kaasa liidu eri poliitikavaldkondade suuremale sidususele; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada kooskõlastatud kava eri programmide maksimaalse ühtsuse ja järjepidevuse säilitamiseks;

71.  kutsub komisjoni üles töötama seatud eesmärgi saavutamiseks välja konkreetse üldstrateegia, mis hõlmab valdkonnakeskseid tegevuskavasid üksikasjalike meetmete ja vahenditega, mõõtmise metoodika ja aruandlusega ning tulemusnäitajatega, mida kasutatakse konkreetsete poliitikavaldkondade kliimaga seotud meetmetes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama edasi ühiseid ühtlustatud standardeid nõuetekohaste järelevalve-, hindamise ja kontrollisüsteemide rakendamiseks, eelkõige seoses nn Rio markerite kohaldamisega ja kliimaga seotud kulutuste väljamakseid kajastava aruandlusega;

72.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tuvastas liidu jälgimissüsteemis puudusi, mis suurendab oluliselt kliimameetmetega seotud kulutuste ülehindamise ohtu; kutsub komisjoni üles järgima järjepidevalt konservatiivsuse põhimõtet, et vältida ülehindamist; kutsub komisjoni üles vaatama prognoosid läbi ja parandama kliimamuutuste koefitsiente, kui esineb ülehindamise riski;

73.  kutsub komisjoni üles pidama esmatähtsaks tegevuskava väljatöötamist koostöös liikmesriikidega teatavates valdkondades, millel on suur potentsiaal, nimelt programm „Horisont 2020“, põllumajandus ja kalandus; kutsub komisjoni samuti üles koordineerima tegevust keskkonnakaitse alal uute tehnoloogiate ja uuenduste väljatöötamise valdkonnas tihedalt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT);

74.  juhib tähelepanu sellele, et eelkõige peab komisjon kehtestama kliimaga seotud võrdlusalused, peavoolustades oma programmitöö eri vahendeid, et soodustada suurt sidusust ja võimaluse korral paremat koordineerimist liikmesriikide vahel, et oleks võimalik saavutada üldine eesmärk, milleks on suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomisele;

75.  peab kahetsusväärseks, et liidu eelarve olulistes osades puuduvad konkreetsed eesmärgid; kutsub komisjoni üles koostama üldise kava, milles antaks ülevaade sellest, millised rahastamisvahendid ja mil määral võiksid aidata kaasa eelarve 20 %‑lise eesmärgi saavutamisele; märgib murega, et puuduv plaan on märk eelarve eri valdkondade vähesest kokkusobivusest;

76.  märgib murega, et on vähe teavet selle kohta, kui palju raha kulutatakse kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ja selle kohta, millisel määral aitavad liidu kliimamuutustega seotud meetmed kaasa CO2 heitkoguste vähendamisele, kuna olemasolevad andmed ei pruugi olla kõigis liikmesriikides võrreldavad; palub komisjonil arendada edasi aruandlust selle kohta, mil määral viiakse eesmärki suunata 20 % liidu 2014.–2020. aasta eelarvest kliimaga seotud meetmetesse ellu kõikides poliitikavaldkondades, täpsustades ka seda, milliseid kulukohustusi on võetud ja makseid tehtud ning mis on seotud kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega, tehes samal ajal kindlaks valdkonnad, kus tuleb parandada kliimaga seotud eesmärkide saavutamise tulemusi;

77.  on arvamusel, et rahastamisprogrammide peavoolustamist tuleks veelgi täpsustada, määrates kindlaks selged kliimamuutustega kohanemise või nende leevendamise strateegiad ja nendega seotud tegevuskavad, sealhulgas investeeringute kvantifitseerimise piisavad vahendid ja vajalikud kliimastiimulid ning paremad prognooside jälgimismeetodid, et saada liidu programmide ja liikmesriikide meetmete elluviimisel tehtud edusammude kohta korrektseid prognoose;

78.  palub komisjonil töötada kiiresti välja toetav keskkond üleminekuks vähese CO2‑heitega majandusele, kohandades oma investeerimistingimusi, kulutuste raamistikke ning innovatsiooni ja moderniseerimise vahendeid kõigis olulistes valdkondades;

79.  täheldab kahetsustundega, et siiani puudub vahend mitmeaastaste ajakohastatud koondandmete esitamiseks kogu liidu eelarve ulatuses; on seisukohal, et vaja on prognoositud kliimameetmete rahastamissummade järelhindamist ja ümberarvutamist;

80.  väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole loonud konkreetset aruandlusraamistikku selliste liidu poliitikavaldkondade mõju kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, mis kiirendavad kliimamuutusi, ja selle mõõtmiseks, kui suur osa liidu eelarvest kulub sellele vastutöötamisele; väljendab muret selle üle, et ilma kõnealuste andmeteta ei näita komisjon täies ulatuses, mil määral aitab liit kliimamuutusi leevendada; kutsub komisjoni üles tegema järjepidevalt kindlaks potentsiaalselt negatiivseid meetmeid ja lisama sellekohased prognoosid kliimameetmete (leevendamine) lõplikku arvestusse;

VI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 32/2016 „ELi abi Ukrainale“

81.  märgib et liidu finants- ja ekspertabi Ukraina reformimiseks oli vajalik; rõhutab siiski, et reformide elluviimine on jäänud kaugele maha sellest, mida eeldati;

82.  peab kahetsusväärseks, et vanad struktuurid, mis on reformide, moderniseerimise ja demokratiseerimise suhtes tõrksad, püsivad, samas kui jõud, kes soovivad reformida, seisavad tegutsemisel silmitsi suurte raskustega;

83.  tunneb heameelt liidu Ukrainale antava abi üle; on siiski arvamusel, et see peab olema seotud Ukraina valitsuse konkreetsete jõupingutustega, mille eesmärk on parandada olukorda riigis; eeskätt selleks, et parandada omavahendite süsteemi tõhusa ja läbipaistva maksusüsteemi abil, mis ei arvestaks üksnes kodanike, vaid ka oligarhide vara;

84.  nõuab tõhusat võitlust endiselt laialdaselt levinud korruptsiooni vastu ja tõhusat toetust organisatsioonidele, kes on selle vastu võitlemisele pühendunud;

85.  nõuab riigi kohtusüsteemi tugevdamist sõltumatu vahendina, mis on pühendunud õigusriigi põhimõttele;

86.  nõuab pangandussektori rangemat kontrolli, et vältida kapitali äravoolu kolmandatesse riikidesse, mis põhjustab pankade maksejõuetust; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele anda eelarvetoetust üksnes tingimusel, et rahaline abi makstakse välja läbipaistvalt ja terviklikult;

87.  on arvamusel, et rahalisele abile peaks üldiselt eelnema edu saavutamise võimaluste hinnang;

88.  on veendunud, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata pädevate, detsentraliseeritud haldusstruktuuride loomisele ja harimisele;

VII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 33/2016 „ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimise koordineerimine on olnud üldjoontes mõjus“

89.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; toetab selles esitatud soovitusi ja kiidab heaks komisjoni valmisoleku võtta neid arvesse;

90.  rõhutab looduskatastroofidele ja inimtekkelistele katastroofidele kiire ja sidusa reageerimise suurt tähtsust, et minimeerida nende inim-, keskkonna- ja majanduslikku mõju;

91.  märgib kontrollikoja üldist rahulolu komisjoni viisiga tegeleda katastroofile reageerimise protsessiga;

92.  ergutab komisjoni täiendama oma vahendeid, sealhulgas eelarve-, kasutuselevõtu- ja ekspertide valiku menetlusi, et asjaomastele riikidele oleks tagatud viivitamatu vajaduspõhine liidu abi; rõhutab, et ohustatud riikides on vaja määrata kodanikukaitse teabepunktid Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi kohapealse võrgustiku ja piirkondlike kontorite raames ning liidu delegatsioonide töötajate seas;

93.  väljendab heameelt Euroopa meditsiinikorpuse loomise üle 2016. aasta veebruaris, mis laiendas oluliselt ELi kodanikukaitse mehhanismi vabatahtlikku reservi meditsiini- ja rahvatervise meeskondade reserviga, mida saab kasutada selleks, et jagada Ebola kriisi käigus saadud kogemusi; on seisukohal, et seda lähenemisviisi, mille puhul on tagatud meditsiinimeeskondade ja muude spetsialiseerunud hindamis- ja tugimeeskondade reserv, tuleb jätkata ja veelgi arendada;

94.  soovitab kaotada kogu ebavajaliku halduskoormuse, mis takistab nii osalevatel riikidel kui ka hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusel viivitamata reageerida, eelkõige kriisi puhkedes;

95.  palub osalevatel riikidel kanda rohkem varasid vabatahtlikku reservi, et parandada katastroofidele reageerimise valmidust;

96.  rõhutab teabevahetuse ja koostöö olulisust komisjoni, muude liidu organite ja ÜRO vahel, et aidata kaasa struktureeritud reageerimisele hädaolukorra puhul; väljendab heameelt ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürooga (OCHA) ja Maailma Toiduprogrammiga sõlmitud koostöölepingute üle ning kutsub komisjoni üles sõlmima koostöölepinguid ka Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM) ja teiste osalejatega;

97.  tuletab meelde, et kvaliteedi- ja koostalitluse nõuded on määratletud ja neid on laiendatud kooskõlas WHO uute standarditega, mis käsitlevad meditsiinimooduleid, ning teiste strateegiliste partnerite ja nende raamtingimustega, et tagada varajased meetmed, millega kaasneb põhjalikum koordineerimine rahvusvahelistel missioonidel; on seisukohal, et selleks, et tagada suutlikkuse viivitamatu kättesaadavus ja rakendamine katastroofi puhkemisel ning vältida rahastamisvigu, tuleb varustamisprotsesse optimeerida ja põhjalikult standardiseerida;

98.  kutsub üles kasutama jätkuvalt ära võimalikku koostoimet teiste osalejate ja vahenditega, eelkõige humanitaar- ja arenguabiga, ja vältima juba võetud meetmete dubleerimist;

99.  kutsub komisjoni üles parandama hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse teabevahetusplatvormi – ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi funktsionaalsust, et sidusrühmadel oleks võimalik saada teavet lihtsamalt, sealhulgas katastroofipiirkonda saadetud ELi kodanikukaitse koordineerimise ja hindamise (EUCP) meeskondade juurdepääsu mobiilsidele;

100.  on arvamusel, et humanitaarabile ja kodanikukaitsele peaks lisanduma muu tegevus, mille eesmärk on soodustada ennetuskultuuri ning parandada haavatavate või katastroofidest mõjutatud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet;

VIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 34/2016 „Toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust“

101.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle, milles uuritakse liidu tõhusust toidu raiskamise vastu võitlemisel; toetab kontrollikoja soovitusi ja palub komisjonil neid soovitusi arvesse võtta;

102.  märgib suure murega, et hinnangute kohaselt läheb ligikaudu kolmandik kogu maailmas inimtarbimiseks toodetud toidust raisku või kaduma; taunib asjaolu, et liit ei võitle toidu raiskamise vastu tulemuslikult ning liidu senised meetmed on olnud üksnes ebaühtlased ja killustatud;

103.  rõhutab, et liidul on suur potentsiaal tegeleda toidu raiskamise probleemiga oma olemasolevat poliitikat kohandades, ilma et sellega kaasneksid lisakulud, ning ta peaks selleks pingutusi tegema; märgib siiski kahetsusega, et vaatamata lootusrikkale retoorikale on puudunud poliitiline tahe muuta lubadused poliitikameetmeteks;

104.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjoni püüdlused toidu raiskamise vastases võitluses on aja jooksul silmnähtavalt vähenenud; taunib asjaolu, et toidu raiskamise valdkonnas puudub sihipärane poliitika ja et poliitikavaldkondades saavutatud positiivne mõju on pigem juhuslik; ootab ringmajanduse paketi tulemuste hindamist toidu raiskamise vastu võitlemise valdkonnas;

105.  on seisukohal, et see on märk komisjoni ebajärjekindlast lähenemisviisist, et esiteks samal ajal kui liitu peetakse kliimamuutuste vastases võitluses eestvedajaks, keskendub see ebapiisavalt toidu raiskamise vastu võitlemisele, mis toob otseselt kaasa negatiivseid tagajärgi kliimale, ja teiseks, samal ajal kui liit investeerib igal aastal sadu miljoneid eurosid arenguabisse, nälja vastu võitlemisse ning õiglase kaubanduse põhimõtete järgimisse, ei ole pööratud piisavalt tähelepanu võitlusele toiduainete raiskamise vastu, mis on üks nende samade probleemide otseseid põhjustajaid;

106.  kordab oma nõudmist komisjonile võtta viivitamata toidu raiskamise vastaseid meetmeid; kutsub komisjoni üles täitma oma kohustusi, mis on seotud toidu raiskamise vastu võitlemist käsitlevate asjakohaste poliitikadokumentidega;

107.  palub komisjonil tagada tihe koostöö liidu ja riiklikul tasandil, et ühtlustada toidujäätmete tekke ärahoidmise, toidu annetamise, toiduohutuse ja heade hügieenitavade erinevaid lähenemisviise eri liikmesriikides; palub komisjonil luua toidu raiskamise vastases võitluses kasutatavate parimate tavade jagamiseks platvorm, mis aitaks tal paremini kooskõlastada oma tegevust liikmesriikide tegevusega;

108.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni meetmed tehnilisel tasandil on piirdunud töö- ja ekspertrühmade loomisega, mis ei ole kahjuks andnud rakendatavat sisendit; kutsub komisjoni üles tõhustama oma tegevust tehnilisel tasandil ja andma konkreetseid tulemusi; kutsub komisjoni üles looma tihedamat koostööd Euroopa Keskkonnaameti ja EITga, mis suudavad anda põhjalikku eksperdi- ja tehnilist abi;

109.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei pea vajalikuks luua toidu raiskamise ühist määratlust ega pea vajalikuks kehtestada konkreetset toidujäätmete hierarhiat; palub komisjonil töötada koostöös liikmesriikidega välja ühine toidu raiskamise määratlus, ühine metoodika toidu raiskamise mõõtmise ja järelevalve kohta ning suunised jäätmehierarhia kasutamiseks toidujäätmete puhul;

110.  kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava, kus määrataks kindlaks poliitikavaldkonnad, millel on potentsiaali tegeleda toiduainete raiskamise vältimisega, rõhutades vältimist ja annetamist, ning tuvastada võimalused, mida nende poliitikavaldkondade raames võidaks ära kasutada; kutsub komisjoni üles koostama suuniseid, mis hõlmaksid mõõdetavaid eesmärke ja tulemuslikkuse näitajaid, ja koostama konkreetsetes poliitikavaldkondades mõjuhinnanguid;

111.  väljendab kahetsust selle üle, et kuigi toiduainete annetamine on toidu raiskamise vältimises eelistuselt teisel kohal, on eri tasanditel olnud palju takistusi, mille tõttu see on alakasutatud; juhib tähelepanu raskustele, millega seisavad silmitsi liikmesriikide ametiasutused eelkõige toidu annetamise kehtiva õigusraamistikuga kooskõlla viimisel; palub komisjonil luua platvorm heade tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel, et lihtsustada toidu annetamist; kutsub komisjoni üles võtma arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust asjakohaste õigusnormide läbivaatamisse;

112.  palub komisjonil koostada ja avaldada toidu ümberjagamise ja annetamise kohta suunised (mis sisaldaksid maksukorraldust annetajate jaoks), mis põhineks parimate tavade vahetamisel nende liikmesriikide vahel, kes praegu võtavad toidu raiskamise vastases võitluses aktiivseid meetmeid; soovitab komisjonil koostada suunised toiduainete annetamisel esinevate takistuste ületamiseks ja maksusoodustuste kehtestamiseks toitu annetavatele ahelatele ja ettevõtetele;

113.  peab kahetsusväärseks, et mõisted „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ on toiduainete tarneahela kõigil tasanditel osalejatele üldiselt ebaselged; kutsub komisjoni üles neid mõisteid täpsustama ja nende kasutamise suuniseid siduvaks muutma, et vältida vääritimõistmist;

114.  kutsub liikmesriike üles harima üldsust toiduhalduse ja toidujäätmete osas;

115.  taunib asjaolu, et hoolimata mõnest üksikust ja piiratud algatusest mõnes liidu institutsioonis ei ole Euroopa organitel õigusraamistikku ega ühiseid suuniseid, mis reguleeriksid institutsioonide toitlustusteenistuste poolt pakutava tarbimata jäänud toidu käitlemist; palub komisjonil koostada ühised sätted toidujäätmete küsimuse kohta Euroopa institutsioonides, sealhulgas suunised toidujäätmete tekke vältimise kohta ja eeskirjad toidujäätmete annetamise kohta, et vähendada toidu raiskamist Euroopa Liidu institutsioonides;

IX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 35/2016 „Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas“

116.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; toetab selles esitatud soovitusi; väljendab rahulolu komisjoni tahtega neid ellu viia; peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastused on üsna ebamäärased ja vähenõudlikud;

117.  rõhutab, kui oluline on siseriiklike tulude kasutuselevõtt vähem arenenud riikides, kuna see vähendab sõltuvust arenguabist, parandab avaliku sektori juhtimist ja mängib keskset rolli riigi ülesehitamises;

118.  rõhutab, et kontrollikoja sõnul ei ole komisjon eelarvetoetuse lepinguid veel mõjusalt rakendanud, toetamaks siseriiklike tulude kasutuselevõttu väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga Sahara-taguse Aafrika riikides; märgib siiski, et komisjoni uus käsitus suurendas seda liiki abi potentsiaali toetada tõhusalt siseriiklike tulude kasutuselevõttu;

119.  juhib tähelepanu asjaolule, et maksusüsteemide tugevdamine ei aita mitte ainult suurendada prognoositavat tulu, vaid ka valitsuste vastutust, luues otsese seose maksumaksjate ja nende valitsuse vahel; toetab siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamise selgesõnalist lisamist komisjoni peamiste arenguga seotud ja eelarvetoetuse kaudu lahendatavate ülesannete loetellu;

120.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei pööranud eelarvetoetuse meetmete kavandamisel siseriiklike tulude kasutuselevõtule piisavalt tähelepanu; rõhutab, et lisaks ei hinnatud põhiriske, mis on seotud maksuvabastuste ning maksude ja loodusvaradest saadava maksuvälise tulu kogumise ja ülekandmisega;

121.  tuletab meelde siseriiklike tulude kasutuselevõtmise tähtsust arengumaades ning viitab samas probleemidele, mis on seotud maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega; julgustab tõhustama arengumaadele antavat finants- ja tehnilist abi ning piirkondlikke maksuhaldusraamistikke ning võtma vastu maksulepingute läbirääkimisi reguleerivad põhimõtted;

122.  juhib tähelepanu sellele, et audit tõi ilmsiks asjakohaste seirevahendite puudumise, mille abil hinnata eelarvetoetuse osa siseriiklike tulude kasutuselevõtu üldises paranemises;

123.  on veendunud, et äärmiselt tähtis on jätkata ausate ja läbipaistvate riigisiseste maksusüsteemide edendamist maksupoliitika valdkonnas, suurendada oma toetust järelevalveprotsessidele ja -asutustele loodusvarade valdkonnas ning jätkata selliste valitsemistava reformide toetamist, millega edendatakse loodusvarade säästvat kasutamist ja läbipaistvust; rõhutab, et vabakaubanduslepingud vähendavad väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga riikide maksutulu ning võivad olla nende riikide jaoks kahjulikud; palub, et komisjon tagaks, et vabakaubanduslepingute läbirääkimiste käigus tehtavates riskihindamistes võetakse arvesse madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikidega sõlmitavate vabakaubanduslepingute maksualaseid tagajärgi;

124.  kutsub komisjoni üles juhinduma siseriiklike tulude kasutuselevõtu aspektidega seotud makromajanduslike ja avaliku sektori finantsjuhtimise hindamiste läbiviimisel oma suunistest, et saada parem ülevaade kõige olulisematest probleemidest, nt maksusoodustuste ulatus, siirdehinnad ja maksudest kõrvalehoidumine;

125.  rõhutab, et eelarvetoetusega seotud tehingute paremaks kavandamiseks peaks seatud eesmärkide saavutamist ähvardavate ohtude kindlakstegemise menetlus olema laiaulatuslikum ja selle raames tuleks võimaluse korral kasutada maksuhalduse diagnostilist hindamisvahendit;

126.  rõhutab, et siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud eritingimusi tuleks sagedamini kohaldada, kuna need seostavad eelarvetoetuse maksed selgelt partnerriigi edusammudega siseriiklike tulude kasutuselevõtu reformide valdkonnas; kutsub komisjoni üles valima tingimused, mis on olulised ja millel on siseriiklike tulude kasutuselevõtule kõige ulatuslikum mõju;

127.  tunnistab, et komisjon peab tegutsema keerukas poliitilises ja institutsioonilises kontekstis; tuletab meelde, kui tähtis on struktureeritud poliitiline dialoog riigi valitsusest kaasatud partnerite ja teiste rahastajatega, et teha kindlaks määrava tähtsusega valdkonnad ja luua sihtotstarbelise abi strateegia;

128.  ergutab komisjoni laiendama eelarvetoetuse puhul suutlikkuse suurendamise komponenti, kuna seeläbi luuakse kindel alus pikaajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele ümberkujundamisele ning käsitletakse avaliku sektori tulude tõhusa kogumise peamisi takistusi;

129.  juhib tähelepanu sellele, et siseriiklike ressursside kasutuselevõtule avalduva eelarvetoetusealaste jõupingutuste otsese mõju kinnitamiseks on nõutav maksusüsteemi eri valdkondade üksikasjalikum hindamine, mis võimaldaks teha kindlaks antud abi üksikute osade tulemusel tehtud edusammud;

X osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 36/2016 „Perioodi 2007–2013 ühtekuuluvuse ja maaelu arengu programmide lõpetamise korra hindamine“

130.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

131.  märgib rahuloluga, et komisjon andis liikmesriikidele perioodi 2007–2013 programmide lõpetamiseks valmistumisel piisavat ja õigeaegset tuge:

132.  peab tervitatavaks, et komisjon on võtnud ülesandeks jätkata fondide haldusnormide ühtlustamist nii terminoloogia kui ka heakskiitmise ja lõpetamise protsesside seisukohast, kui see tõhustab liidu fondide haldamist ning toetab lihtsamat ja tõhusamat rakendamist liikmesriikides ja piirkondades;

133.  märgib, et kuue suurprojekti otsused perioodi 2007–2013 kohta on veel tegemata;

134.  võtab hämmastusega teadmiseks komisjoni keeldumise kaaluda konkreetsete kohustuste võtmist seoses 2020. aasta järgseks perioodiks tehtavate seadusandlike ettepanekutega, teades, et juba on võimalik tugineda kahele täieliku rahastamisperioodi (2000–2006 ja 2007–2013) kogemusele; on siiski veendunud, et see keeldumine on põhjustatud pigem komisjoni murest oma õigusliku pädevuse pärast kui sisulistest vastuväidetest;

135.  toetab kontrollikoja nõudmist ühtekuuluvuse valdkonna ja maaelu arengu investeerimismeetmete lõpetamise haldusnormide täiendavaks ühtlustamiseks;

136.  on seisukohal, et arvutatud allesjäänud riskimäär jääb tundmatuks suuruseks, mis põhineb kogemustel ja mida saab parimal juhul kasutada suunisena;

137.  võtab teadmiseks kontrollikoja nõudmise, et toetuskõlblikkuse perioodid ei tohiks pärast 2020. aastat enam kattuda järgneva programmitöö perioodiga, ja tema mure, et toetuskõlblikkuse perioodide pikendamine (st n+2, n+3) on üheks maksmata arvete kuhjumise ja järgneva programmiperioodi hilise alustamise põhjuseks, millele lisanduvad ka viivitused läbivaadatud programmitöö ja rahastamist käsitlevate õigusaktide ja nendega seotud rakenduseeskirjade viimistlemisel, eelkõige aastatel 2014–2015; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tagada mitmeaastaste projektide vahendite maksimaalne kasutamine ja projektide sujuv rakendamine;

138.  märgib, et rahastamisperioodi lõplik lõpetamisprotsess toimub vaid iga seitsme aasta tagant; nõustub kontrollikoja arvamusega, et komisjon peaks teavitama eelarvepädevaid institutsioone ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni lõpetamisprotsessi lõplikest tulemustest eraldi dokumendis; on seisukohal, et nimetatud dokument ei peaks mitte ainult kinnitama kulude seaduslikkust ja korrektsust, vaid ka mõõtma programmide tulemusi ja mõju (tulemuslikkusel põhinev käsitlusviis);

XI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2017 „Natura 2000 võrgustiku täies ulatuses rakendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi“

139.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

140.  rõhutab bioloogilise mitmekesisuse tähtsust inimkonna jaoks; märgib, et linnudirektiivi(13) ja elupaikade direktiivi(14) (loodusdirektiivide) alusel loodud Natura 2000 võrgustik on liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia keskmes, kuid väljendab muret, et selle täielikku potentsiaali ei ole ära kasutatud;

141.  märgib, et komisjoni üldine ülesanne on anda liikmesriikidele suuniseid; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei võtnud komisjoni nõuandeid piisavalt arvesse;

142.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda järeldas, et liikmesriigid ei hallanud Natura 2000 võrgustikku sobivalt ning riiklike asutuste ja sidusrühmade vaheline koordineerimine liikmesriikides ei olnud piisav;

143.  tuletab meelde, et piiriülese iseloomu tõttu nõuab Natura 2000 rakendamine tugevat kooskõlastamist liikmesriikide vahel; palub liikmesriikidel luua riiklikul tasandil tugeva struktuuri, et edendada piiriülest koostööd; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele paremaid suuniseid koostööplatvormi loomiseks;

144.  märgib sügava murega, et kaitse-eesmärgid ei olnud sageli piisavalt üksikasjalikud ja olid kvantifitseerimata, samal ajal kui majandamiskavad ei olnud täpselt määratletud ega sisaldanud vahe-eesmärke; rõhutab, et see võib vähendada Natura 2000 võrgustiku lisaväärtust; kutsub komisjoni üles ühtlustama eeskirju, mis käsitlevad tulemuslikku lähenemisviisi kaitse-eesmärkide kehtestamisele ja majandamiskavadele järgmisel programmitöö perioodil; kutsub komisjoni samuti üles kontrollima, kas liikmesriigid järgivad suuniseid, ning andma neile vajaduse korral täiendavat nõu;

145.  palub liikmesriikidel võtta vajalikud kaitsemeetmed õigeaegselt, et tagada nende lisaväärtus, ning ajakohastada vastavalt majandamiskavasid; kutsub komisjoni üles põhjalikult uurima kaitseprojektide võimalikke viivitusi;

146.  märgib, et peamiste sidusrühmade (nt maakasutajate ja -omanike) osalemine on väga oluline Natura 2000 võrgustiku tõhusamaks muutmiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et enamikus liikmesriikides puuduvad tõhusad teabevahetuskanalid; kutsub liikmesriike üles parandama riiklike asutuste ja eri sidusrühmade vahelist kooskõlastamist;

147.  on mures, et liikmesriigid ei suutnud adekvaatselt hinnata projekte, mis avaldasid negatiivset mõju Natura 2000 aladele, kompensatsioonimeetmeid ei kasutatud piisavalt ning lähenemisviis on liikmesriigiti väga erinev; palub komisjonil anda liikmesriikidele rohkem struktureeritud suuniseid selle kohta, kuidas ja millal rakendada kompensatsioonimeetmeid, ning jälgida nende rakendamist;

148.  peab kahetsusväärseks, et aastate 2014–2020 programmdokumendid ei kajastanud täielikult rahastamisvajadusi ning komisjon ei käsitlenud neid puudusi struktureeritult; palub komisjonil valmistuda järgmiseks programmitöö perioodiks põhjalikumalt ette;

149.  peab kahetsusväärseks, et Natura 2000 järelevalve- ja aruandlussüsteemid ei olnud piisavad võrgustiku mõjususe kohta täieliku teabe esitamiseks; väljendab muret selle pärast, et ei loodud konkreetset tulemuslikkuse näitajate süsteemi liidu vahendite kasutamise kohta, et kajastada Natura 2000 võrgustiku tulemusi; on arvamusel, et see vähendab Natura 2000 võrgustiku tulemuslikkust; väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis hiljuti kasutusele uued kohustuslikud ja terviklikud näitajad kõikide perioodi 2014–2020 LIFE-programmi projektide jaoks; kutsub komisjoni üles kohaldama järgmisel programmitöö perioodil sama lähenemisviisi teiste programmide suhtes;

150.  märgib murega, et alade tasandil ei sisaldanud ala haldusdokumendid sageli seirekavasid ja et need ei olnud üksikasjalikud või ajaliselt piiratud; tunneb samuti muret asjaolu pärast, et standardseid andmevorme ei ajakohastatud ning liikmesriikide poolt looduse seisundi aruande jaoks esitatud andmed olid puudulikud, ebatäpsed ja võrreldamatud; palub liikmesriikidel ja komisjonil see probleem kavandatavas tegevuskavas lahendada;

151.  väljendab heameelt, et komisjon on loonud keskregistri Natura 2000 võrgustikuga seotud kaebuste ja päringute registreerimiseks; märgib, et enamik juhtumeid lõpetati ilma täiendavate menetlustoiminguteta; kutsub komisjoni üles kõiki kaebusi ja päringuid põhjalikult käsitlema;

152.  tunneb heameelt biogeograafilise protsessi loomise üle, sest see annab mehhanismi sidusrühmade koostööks Natura 2000 haldamisel ja vastava võrgustiku loomise võimaluse; palub komisjonil siiski lahendada keelebarjääri probleem, mis piirab selle ulatust;

153.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et tähtsusjärjestatud tegevuskavad andsid ebausaldusväärse pildi Natura 2000 võrgustiku kuludest ning et liikmesriikide esitatud andmed olid ebatäpsed ja piiratud; märgib murelikult, et rahastamisprognoosid ei olnud usaldusväärsed ja võrreldavad, mis ei võimalda saada täpset ülevaadet Natura 2000 võrgustikule pühendatud liidu rahaliste vahendite summast; peab kahetsusväärseks, et seetõttu oli tähtsusjärjestatud tegevuskavadel piiratud mõju bioloogilise mitmekesisuse kaitseks Natura 2000 raames mõeldud liidu rahastamise järjepidevuse tagamise vahendina; ergutab komisjoni andma liikmesriikidele rohkem struktureeritud suuniseid aruandluse ja seire ning tähtsusjärjestatud tegevuskavade lõpuleviimise kohta; kutsub liikmesriike üles tagama, et esitatud andmed oleksid täpsed;

154.  on seisukohal, et rahaliste vahendite eraldamine Natura 2000‑le peab olema tuvastatav ja nende kasutamine jälgitav, sest vastasel juhul ei ole investeeringute mõju võimalik mõõta; palub komisjoni asjaomastel peadirektoraatidel lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse eraldi peatükk Natura 2000 kohta, kuivõrd Natura 2000 võrgustikku kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist / Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist;

155.  väljendab heameelt eksperdirühma ja ajutiste töörühmade loomise üle tavade ühtlustamiseks ning kutsub komisjoni üles kasutama nende tegevuse tulemusi järgmisel programmitöö perioodil;

156.  kutsub komisjoni üles teavitama parlamendi asjaomaseid komisjone tegevuskavast, mille eesmärk on parandada loodusdirektiivide rakendamist(15);

XII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2017 „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“

157.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruandes esitatud leidude, järelduste ja soovituste üle; peab kontrollikoja analüüsi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise programmiperioodi 2014–2020 kohta kasulikuks ja õigesti ajastatuks, kuna see abistab seadusandjaid ja komisjoni asjakohaste järelduste tegemisel 2020. aasta järgseks perioodiks;

158.  võtab teadmiseks komisjoni vastused ja selle, et komisjon nõustub täielikult viie ja osaliselt kahe kontrollikoja soovitusega; tervitab komisjoni valmisolekut nende elluviimiseks ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama soovitusi täies ulatuses ja õigeaegselt;

159.  ei nõustu kontrollikoja ja komisjoni arvamusega, et parlamendi suurendatud volitused olid iseenesest ajavahemikku 2014–2020 puudutavate asjaomaste määruste vastuvõtmise põhjendamatu viivituse tegur;

160.  peab kahetsusväärseks, et komisjon viivitas oma ettepanekuga 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis võib põhjustada olulist hilinemist vastavate mitmeaastast finantsraamistikku ning finantsprogramme ja -instrumente käsitlevate õigusaktide läbirääkimistes ja vastuvõtmises, mis omakorda seab ohtu nende õigeaegse rakendamise 2020. aasta järgsel perioodil;

161.  rõhutab, et ettepanekus 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika uute määruste kohta tuleb esitada ühtsed eeskirjad või muul viisil tagada praktikas ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamine, parem juurdepääs vahenditele ja kõnealuse poliitika eesmärkide edukas rakendamine;

162.  rõhutab vajadust vältida korduvaid viivitusi rakenduskavade vastuvõtmisel, samuti kontrollikoja poolt tuvastatud probleeme, näiteks ajavahemikku 2014–2020 hõlmavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrusi käsitlevaid üha keerukamaid, nõudlikumaid ja pikemaid läbirääkimisi, teiseste õigusaktide ja suuniste hilinenud vastuvõtmist ning vajadust komisjoni korduvateks rakenduskavade kooskõlastusringideks; peab kahetsusväärseks, et need puudused on vastuolus eesmärgiga lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika juhtimissüsteemi;

163.  märgib, et eriaruandes nr 2/2017 järeldab kontrollikoda, et partnerluslepingud on osutunud mõjusaks meetmeks, mille abil suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid valdkondlikele eesmärkidele ja investeerimisprioriteetidele ning toetada keskendumist majanduskasvu ja töökohtade strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele; rõhutab siiski, et eesmärkide edukas rakendamine nõuab piisavat eelarvet 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika jaoks;

164.  täheldab, et erinevalt varasematest perioodidest pidi komisjoni tähelepanekud rakenduskavade projektide kohta vastu võtma volinike kolleegium, samas kui eelmisel programmitöö perioodil pidi volinike kolleegium vastu võtma üksnes lõplikud rakenduskavad; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks uuesti sellise menetluse lisaväärtust, kui ta koostab ettepanekut 2020. aasta järgse programmitöö perioodi kohta;

165.  kutsub komisjoni üles hoolikalt analüüsima eespool nimetatud probleeme ning võtma meetmeid nende vältimiseks 2020. aasta järgsel perioodil, sealhulgas tegema kõik vajalikud parandused ja tagama kiire ja kvaliteetse programmitöö;

166.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama konsulteerimist rakenduskavade koostamisel, mis peaks lihtsustama nende kiiret heakskiitmise protsessi;

167.  rõhutab, kui oluline on kasutada täpset ja ühtlustatud terminoloogiat, mis võimaldab ühtekuuluvuspoliitika tulemusi nõuetekohaselt mõõta; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole uut finantsmäärust käsitlevas ettepanekus näinud ette mõistete „tulemused“ ja „väljund“ jaoks ühiseid määratlusi; kutsub komisjoni üles võtma võimalikult kiiresti ja aegsasti enne 2020. aasta järgset perioodi kasutusele selged ja ühised määratlused mõistete „väljund“ „tulemused” ja „mõju” kohta;

168.  tuletab meelde, et piisav haldussuutlikkus, eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil, on äärmiselt oluline rakenduskavade sujuvaks haldamiseks ja elluviimiseks, eelkõige seoses eesmärkide ja asjakohaste näitajate abil saavutatud tulemuste seire ja aruandluse seisukohalt; nõuab sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid olemasolevat tehnilist abi haldussuutlikkuse parandamiseks eri tasanditel;

169.  kutsub komisjoni üles tugevdama ja hõlbustama parimate tavade vahetamist kõikidel tasanditel;

170.  väljendab muret seoses liikmesriikidega, kes kohaldavad mitmeid täiendavaid tulemus- ja väljundnäitajaid lisaks alusaktides esitatud näitajatele; kardab ülereguleerimise mõju, mis võib muuta struktuurifondide kasutamise keerulisemaks ja vähem tulemuslikuks; kutsub komisjoni üles veenma liikmesriike sellisest lähenemisviisist loobuma;

171.  rõhutab, kui tähtis on mõõta programmide mõju keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, kuna vaid juhul, kui mõju mõõdetakse, on otsustajatel võimalik kindlaks teha, kas poliitilised eesmärgid on saavutatud; kutsub komisjoni üles selgelt mõõtma „mõju“ 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil;

XIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2017 „ELi abi Tuneesiale“

172.  kiidab heaks kontrollikoja eriaruande, milles hinnatakse Tuneesiale antud liidu abi tõhusust ja tulemuslikkust, toetab selles esitatud soovitusi ning esitab allpool oma tähelepanekud ja soovitused;

173.  märgib, et liidu vahendeid kasutati üldiselt otstarbekalt, kuna need aitasid märkimisväärselt kaasa demokraatiale üleminekule ja parandasid Tuneesia majanduslikku stabiilsust pärast revolutsiooni;

174.  märgib, et liidu meetmed olid peamiste rahastajatega ning ELi institutsioonide ja talituste piires hästi kooskõlastatud; kutsub komisjoni üles kindlustama, et saavutatakse ühine programmitöö liikmesriikidega, et parandada abi suunamist ja koordineerimist;

175.  tunnistab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus pidid töötama ebakindlas poliitilises, sotsiaalses ja turvakontekstis, mis oli ulatusliku abi pakkumisel suureks probleemiks;

176.  kutsub komisjoni üles täiendavalt täpsustama valdkondliku eelarvetoetuse käsitlust, kirjeldades riigi prioriteete, tingimuste kavandit, edendades seeläbi parema struktuuriga ja suunatud liidu käsitlust ning parandades Tuneesia riikliku strateegia üldist usaldusväärsust;

177.  märgib, et liidu rahastamine aitas oluliselt kaasa demokraatiale üleminekule ja majandusliku stabiilsuse parandamisele Tuneesias; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel siiski kitsendada oma meetmete ulatust väiksemale hulgale selgelt määratletud valdkondadele, et maksimeerida liidu abi mõju;

178.  kutsub komisjoni üles järgima eelarvetoe programmidega seotud parimaid tavasid ja kohaldama asjakohaseid väljamaksetingimusi, mis ergutaksid Tuneesia ametiasutusi olulisi reforme ette võtma; väljendab muret rahaliste vahendite leebema määramise pärast põhimõttel „rohkema eest rohkem“, mis ei olnud tavaliselt seotud edasiste tingimuste täitmisega ja millele ei eelnenud tehtud edusammude põhjalik uurimine;

179.  toonitab riigi rahanduse juhtimise põhjaliku hindamise (soovitatavalt PEFA abil)(16) tähtsust liidu abi andmise võimalike kitsaskohtade tuvastamisel ja nende käsitlemisel;

180.  palub komisjonil parandada programmide ja projektide kavandamist, kehtestades täpsete lähtejoonte ja näitajate komplekti, mis võimaldaks eesmärkide täitmist korralikult hinnata;

181.  rõhutab vajadust keskenduda pigem pikaajalisele jätkusuutlikule majanduslikule arengule, mitte meetmetele, mis tekitavad tööturul ainult ajutise taastumise;

XIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2017 „ELi eelarve kaitsmine õigusnormide vastaselt tehtud kulude eest: komisjon kasutas perioodil 2007–2013 ühtekuuluvusvaldkonnas järjest enam ennetusmeetmeid ja finantskorrektsioone“

182.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruandes esitatud leidude, järelduste ja soovituste üle;

183.  tõdeb, kui oluline on viia ellu ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, milleks on piirkondade arengutasemete vaheliste erinevuste vähendamine, taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkujundamine ning piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö arendamine, aidates sellega saavutada liidu strateegilisi eesmärke; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika olulisus õigustab sellele ette nähtud märkimisväärset osa liidu eelarves; rõhutab, kui oluline on selle usaldusväärne finantsjuhtimine, õigusnormide rikkumiste ennetamine ja tõkestamine ning finantskorrektsioonid;

184.  võtab teadmiseks, et komisjon aktsepteerib kõiki kontrollikoja soovitusi, ja kutsub komisjoni üles rakendama neid täielikult ja õigeaegselt;

185.  märgib, et üldiselt kasutas komisjon enda käsutuses olevaid meetmeid programmitöö perioodil 2007–2013 mõjusalt, et kaitsta liidu eelarvet õigusnormide vastaste kulude eest;

186.  väljendab heameelt asjaolu üle, et programmitöö perioodil 2007–2013 hakkas komisjon rakendama parandusmeetmeid ja finantskorrektsioone palju varem kui perioodil 2000–2006, ning suurema mõjuga; rõhutab siiski, et need parandusmeetmed peavad tagama liidu finantshuvide kaitse, kuid samas on oluline, et asjaomased rakenduskavad saaksid õigeaegselt ja tulemuslikult ellu viidud;

187.  kutsub komisjoni üles säilitama valvsust liikmesriikide poolt programmitöö perioodi 2007–2013 kohta esitatavate sulgemisdeklaratsioonide läbivaatamisel ja ka edaspidi;

188.  kutsub komisjoni üles esitama kõigi programmitöö perioodi 2007–2013 jooksul kehtestatud ennetusmeetmete ja finantskorrektsioonide kohta analüütilise ja konsolideeritud aruande, tuginedes eelnenud perioodi aruandele;

189.  rõhutab, et maksete peatamine ja katkestamine on liikmesriikidele märkimisväärne finantsrisk ning see võib põhjustada eelarve haldamisel raskusi ka komisjonile; kutsub komisjoni üles tagama tasakaalustatus eelarve kaitsmise ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise vahel;

190.  rõhutab, et kui liikmesriigid avastavad õigusnormide rikkumised ise ja võtavad ennetavaid meetmeid, kulub selle tulemusel vähem aega probleemide väljaselgitamisele ja jääb rohkem aega nende lahendamiseks; on seisukohal, et see tähendab ka seda, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad mõjusalt ning seetõttu võib õigusnormide rikkumise määr jääda alla olulisuse künnise; kutsub seetõttu liikmesriike üles olema ennetavalt aktiivsed ja vastutustundlikud ning avastama ja kõrvaldama õigusnormide rikkumised enda tehtud kontrollide ja auditite põhjal, et parandada juhtimis- ja kontrollisüsteeme riiklikul tasandil ja vältida edasisi netofinantskorrektsioone ja rahaliste vahendite kaotamist;

191.  kutsub liikmesriike kiirete menetluste tagamise eesmärgil üles esitama komisjonile mahult ja kvaliteedilt piisavat teavet selliste finantskorrektsioonijuhtumite puhul, mis on käivitatud komisjoni auditite põhjal;

192.  rõhutab sellega seoses, kui oluline on liikmesriikide ametiasutustele õiguskindlus ning komisjoni nõuetekohased juhiseid ja tehniline abi, sh piisavalt konkreetselt määratletud nõuded; kutsub komisjoni ühtlasi üles tegema tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et parandada esimese ja teise tasandi kontrollide tõhusust;

193.  kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele suuniseid finantskorrektsioonide rakendamist puudutava ühtlustatud aruandluse koostamiseks, mis hõlbustab liikmesriikide tehtud finantskorrektsioonide mõju seiret ja hindamist;

194.  toetab kontrollikoja järeldust, et 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil tehtavate finantskorrektsioonide õigusraamistikku tuleks tugevdada, kuid põhieesmärgiks peab jääma õigusnormide rikkumise ja pettuste ennetamine;

195.  kutsub komisjoni üles seadma võimalikult kiiresti sisse integreeritud järelevalvesüsteem, mis võimaldaks kasutada andmebaasides olevat teavet võrdlevate analüüside tegemiseks ja hõlmaks nii ennetavaid meetmeid kui ka finantskorrektsioone perioodil 2014–2020, ning andma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja asjaomastele liikmesriikide ametiasutustele õigeaegne juurdepääs teabele;

196.  kutsub kontrollikoda üles keskenduma tulevastes auditites rohkem süstemaatilistele puudustele ja andma nii komisjonile kui ka liikmesriikidele soovitusi finantsjuhtimise ja kontrolli üldise süsteemi toimimise parandamise kohta;

XV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2017 „Noorte töötus – kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“

197.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ja on rahul, et komisjon mõned neist soovitustest heaks kiidab ja neid ka arvesse võtab;

198.  märgib, et noorte töötuse määr on liidus viimastel aastatel vähenenud; peab siiski kahetsusväärseks, et 2016. aasta keskel oli ikka veel 18,8 % noortest töötud; soovitab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kättesaadavat liidu toetust selle pikaajalise olukorra lahendamiseks;

199.  tunneb tõsist muret selle pärast, et mittetöötavad ja mitteõppivad noored on haridussüsteemist ja tööturult välja langenud; mõistab, et kasutusel olevate rakenduskavade abil, millega rakendatakse noorte töötuse vähendamiseks mõeldud finantsskeeme, on nende noorteni kõige raskem jõuda; on seisukohal, et ajavahemikul 2017–2020 tuleks keskenduda just sellistele noortele, et kindlustada noortegarantii peamiste eesmärkide saavutamine;

200.  rõhutab, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte lõimimine eeldab märkimisväärselt rohkem liidu rahastamist ja ka liikmesriigid peaksid oma eelarvest täiendavaid vahendeid kasutusele võtma;

201.  toonitab, et noortegarantii on alates 2012. aastast andnud hea panuse noorte tööpuuduse vähendamisse, kuid noorte töötus on endiselt lubamatult suur, ja nõuab seetõttu noorte tööhõive algatuse pikendamist kuni 2020. aastani;

202.  peab kahetsusväärseks, et ükski külastatud liikmesriik ei ole suutnud võimaldada kõigil mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel nelja kuu jooksul pärast noorte tööhõive algatusega liitumist tööpakkumist vastu võtta;

203.  kiidab eelkõige heaks kontrollikoja soovituse, et pakkumiste kvaliteedi parandamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata;

204.  märgib, et komisjoni 2016. aasta oktoobris avaldatud teatises(17) järeldatakse, et algatuse tulemuslikkust tuleb parandada;

205.  võtab teadmiseks, et endiselt on probleemiks oskuste nõudlusele mittevastavus, mis ei võimalda tööjõunõudlusele vastata; palub komisjonil tööhõivekomitee raames edendada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et see probleemküsimus oleks tööhõivepoliitika prioriteetide seas;

206.  kiidab heaks komisjoni koostöö liikmesriikidega järelevalve ja aruandluse valdkonna heade tavade väljaselgitamisel ja levitamisel, toetudes liikmesriikide olemasolevatele süsteemidele; tuletab komisjonile meelde, et andmete võrreldavus on seejuures põhjapanevalt tähtis;

207.  märgib, et eesmärgi saavutamiseks, milleks on kvaliteetsete püsivate töökohtade pakkumine kõigile kindlaksmääratud piirkondade alla 24‑aastastele noortele, oleks vaja märgatavalt rohkem vahendeid;

XVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 6/2017 „ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem“

208.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; kiidab heaks selles esitatud soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

209.  võtab teadmiseks komisjoni vastuse ning tema võetud kohustuse toetada Itaalia ja Kreeka ametivõime; väljendab rahulolu selle üle, et komisjon nõustub kõigi Euroopa Kontrollikoja soovitustega esmase vastuvõtu süsteemi konkreetsete aspektide edasiarendamiseks;

210.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saanud oma eriaruandes käsitleda laiemat perspektiivi, sealhulgas taotlejate ümberpaigutamist teistesse liikmesriikidesse; rõhutab, et järelmeetmete kitsaskohad põhjustasid pidevalt probleeme esmase vastuvõtu keskuste nõuetekohases toimimises;

211.  tõdeb, kui oluline on rakendada Euroopa rände tegevuskava; rõhutab vajadust jätkata nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste meetmete väljatöötamist, et parandada piirihaldust ja tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega;

212.  kutsub komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), Europoli, Frontexit (arvestades viimase uusi volitusi Euroopa piiri- ja rannikuvalves), liikmesriikide ametiasutusi ja teisi rahvusvahelisi ametiasutusi üles jätkama ja suurendama esmase vastuvõtu keskuste toetamist; märgib, et üksnes tihedam koostöö komisjoni, ametite ja liikmesriikide vahel saab pikas perspektiivis tagada esmase vastuvõtu süsteemi kontseptsiooni tulemuslikuma väljatöötamise;

213.  rõhutab sellega seoses, et eelkõige Itaalia puhul põhjustab pidev rändajate saabumine jätkuvalt tohutuid probleeme, mille puhul liidu ja liikmesriikide toetus on hädavajalik;

214.  toonitab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi olulisust; kutsub üles leidma võimalusi kohaldada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi puhul erakorralise abi finantseeskirju; rõhutab, et kõige suurema surve all olevate liikmesriikide toetamisel on ainus viis esmase vastuvõtu keskuste tõhususe suurendamiseks rahaliste vahendite suurendamine, et parandada ja rajada vastuvõtu- ja majutustaristuid, mis on hädavajalikud, kui saabub tohutult rändajaid;

215.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande (alaealiste rändajate olukorra kohta esmase vastuvõtu keskustes) tulemuste üle ning rõhutab, et oluline on välja töötada alaealiste rändajate vastuvõtu terviklik lähenemisviis, mis võtaks alati arvesse nende parimaid huvisid; nõuab, et paremini kasutataks rahalisi vahendeid, mis on mõeldud alaealiste vastuvõtuks ja nende töötajate väljaõppeks, kes puutuvad tihedalt kokku kõige haavatavamate isikutega; tuletab meelde, et pärast selle eriaruande avaldamist avaldas komisjon teatise, mis keskendus täielikult alaealistele rändajatele(18); rõhutab selle teatise olulisust ja kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama selles dokumendis esitatud soovitusi;

216.  kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles suurendama oma jõupingutusi esmase vastuvõtu keskuste toetamiseks tõhusama ümberpaigutamise korra abil ning juhul, kui puudub vastuvõtmise alus, siis tagasisaatmise menetluse teel;

217.  tunneb muret jätkuvate teadete pärast lastega kaubitsemise kohta ja nõuab lisameetmeid laste, eriti saatjata alaealiste kaitsmiseks nende saabumisest alates; peab vastuvõetamatuks, et inimkaubitsejad võivad lapsi jätkuvalt otsesesse ohtu seada;

218.  palub Europolil jätkata pingutusi võitluses ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse ning sellega seotud kuritegelike organisatsioonide vastu ning toetada liikmesriikide ametiasutusi esmase vastuvõtu keskuste haldamise suhtes algatatud võimalike kriminaaluurimistega tegelemisel;

219.  tunneb heameelt Itaalia ja Kreeka ametiasutuste pingutuste üle registreerida võimalikult suur hulk nende rannikule saabuvaid rändajaid, registreerimismäär Kreekas oli 2016. aastal 78 % võrreldes 8 % 2015. aastal ning Itaalias 2016. aastal keskmiselt 97 % võrreldes 60 % 2015. aastal; toonitab, et ainus viis pidada tõhusat vastuvõtusüsteemi on luua täpne ülevaade kohapeal valitsevast olukorrast;

220.  palub komisjonil ja nõukogul tagada esmase vastuvõtu keskustes varjupaigataotluste läbivaatamise kvaliteet; tõdeb, et taotlusi tuleb töödelda keerulistes tingimustes, kuid rõhutab vajadust vältida kiirendatud menetlusi, mis toovad endaga kaasa vigu; rõhutab veel, et kõige suurema surve all olevad liikmesriigid peaksid vastutama üksnes kõikide rändajate registreerimise ja sõrmejälgede võtmise eest, kuid järelmeetmed peaksid olema solidaarsuse vaimus kõikide liikmesriikide ühine vastutus; nõuab, et varjupaigataotlejad oleksid piisavalt informeeritud ümberpaigutamise protsessist kui sellisest, oma õigustest ning võimalikest sihtriikidest;

221.  kutsub nõukogu üles tagama, et püsivat ekspertide puudust leevendatakse viivitamata EASO ja liikmesriikide toel; on veendunud, et eelkõige Itaalia puhul on lisatoetust vaja ka tulevikus; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kokku leppima kava, et teha selline lisavõimekus Itaalia ja Kreeka taotlusel hõlpsasti kättesaadavaks;

222.  toonitab, et esmase vastuvõtu keskused on saabuvate rändajate registreerimiseks mõeldud kohad ning seetõttu ei tohiks need muutuda ülerahvastatuks ning neist ei tohiks saada kinnipidamiskeskused; palub liikmesriikidel jätkata jõupingutusi kõikide vajalike meetmete rakendamiseks, et järgida täies ulatuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

223.  väljendab muret selle pärast, et esmase vastuvõtu keskuste loomise ja tegevusega on praegu seotud palju erinevaid sidusrühmi, ning nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid ettepanekuid struktuuri läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks muutmiseks;

224.  soovitab kontrollikojal kaaluda kiiresti järelaruande koostamist esmase vastuvõtu keskuste toimimise kohta ning valida laiem perspektiiv, analüüsides muu hulgas ka järelmeetmeid;

XVII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2017 „Sertifitseerimisasutuste uus roll ÜPP kulude puhul: positiivne samm ühtse auditi mudeli suunas, kuid olulised puudused tuleb kõrvaldada“

225.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning kiidab heaks selles esitatud märkused ja soovitused; märgib rahuloluga, et komisjon nõustub enamikuga soovitustest ning kaalub nende rakendamist või on juba nende rakendamist alustanud;

226.  võtab teadmiseks ÜPP kulude auditi mudeliga tehtud edusammud; peab samas kahetsusväärseks seda, et ühtse auditi mudel ei ole endiselt oma täit potentsiaali saavutanud;

227.  meenutab komisjonile, et ta kannab ÜPP kulude tõhusa kasutamise eest lõplikku vastutust; ergutab komisjoni tagama, et kontrollimismeetodite rakendamine oleks kogu liidus piisavalt sarnane ning et kõik sertifitseerimisasutused rakendaksid oma töös samu kriteeriume;

228.  märgib, et sertifitseerimisasutused on oma vastavate riikide makseasutusi alates 1996. aastast sõltumatult auditeerinud; kiidab sellega seoses heaks, et 2015. aastal pidid sertifitseerimisasutused esimest korda tegema kindlaks asjaomaste kulude õigus- ja korrapärasuse; peab seda väga positiivseks edasiminekuks, kuna see võib aidata liikmesriikidel parandada oma kontrolle ja vähendada auditikulusid ning võimaldada komisjonil saada ÜPP kulude õigus- ja korrapärasuse kohta sõltumatuid lisakinnitusi;

229.  peab samas kahetsusväärseks, et komisjon saab sertifitseerimisasutuste tööd kasutada ainult piiratud määral, kuna kontrollikoja aruande väitel on praeguse raamistiku kavas märkimisväärseid puudusi, mille tõttu ei vasta sertifitseerimisasutuste arvamused mõnes olulises valdkonnas täielikult auditistandarditele ja -eeskirjadele;

230.  märgib kontrollikoja aruande põhjal murega, et puudusi oli nii metoodikas kui ka rakendamises, muu hulgas on auditeerimise strateegiad tihti ebasobivad, kasutatakse ebapiisavaid näidistekogumeid ning sertifitseerimisasutuste audiitoritel ei ole tihti piisaval tasemel oskusi ja juriidilist oskusteavet; tunnistab samas, et 2015. aasta võis liikmesriikide jaoks keeruline olla, kuna sel ajal olid asjakohased liidu reeglid ja juhised rakendamise algusfaasis ning sertifitseerimisasutustel ei pruukinud olla nende praktikas rakendamise kohta piisavalt teavet ja koolitusi ega juhendamist näidiste nõutud hulga osas;

231.  kutsub komisjoni üles tegema veel jõupingutusi, et tegeleda kontrollikoja aruandes esile toodud puudustega ning saavutada ÜPP kulude jaoks tõhus ühtse auditi mudel; ergutab komisjoni sertifitseerimisasutuste üle järelevalvet teostama ning neid kulude õigus- ja korrapärasuse osas oma töö ja metoodika parandamisel aktiivselt toetama;

232.  toob esile eeskätt vajaduse töötada juhendites välja usaldusväärsemad töömeetodid seoses sisekontrollist saadud kindluse ülepaisutamise riskiga, näidiste ebasobiva esinduslikkuse ja katsete lubatud tüüpidega, kahe erineva veamäära tarbetu arvutamise ja määrade kasutamisega ning ebausaldusväärsete arvamustega, mis põhinevad alahinnatud veal;

233.  märgib kontrollikoja aruandes mainitud asjaolu, et hoolimata liikmesriikide kontrollistatistika laadist, mis on tihtipeale ebausaldusväärne, tugineb komisjon jätkuvalt oma kindluse tagamise mudeli puhul nendele andmetele ning et 2015. aastal oli sertifitseerimisasutuste arvamus pelgalt üks arvesse võetav tegur;

234.  peab kahetsusväärseks, et sellest ebausaldusväärsusest tulenevad tagajärjed on selgelt nähtavad: näiteks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat andis lisatoetust 12 makseasutusele 69 hulgast, mille veamäär oli enam kui 2 %, kuigi ainult üks makseasutus esitas algselt nõuetekohase deklaratsiooni, ning 2015. aastal tegi põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraat reservatsioonid 10 makseasutusele; märgib lisaks, et maapiirkondades andis põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraat lisatoetusi 36 makseasutusele 72 hulgast ja 14 juhul oli kohandatud veamäär enam kui 5 %, ning 2015. aastal tegi põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraat reservatsioonid 24 makseasutusele, mis olid pärit 18 liikmesriigist;

235.  kutsub komisjoni üles sellele ebausaldusväärsusele rõhku panema ning töötama välja meetmed, et saavutada oma kindlustandva mudeli jaoks usaldusväärne alus; on veendunud, et komisjon peaks selles vallas sertifitseerimisasutusi aktiivselt juhendama, et nad esitaksid nõuetekohaseid arvamusi, ning selle tulemusel esitatud teavet ja andmeid kasutama;

236.  ergutab komisjoni nõudma sertifitseerimisasutustelt, et nad võtaksid oma näidete esinduslikkuse tagamiseks kasutusele sobivad kaitsemeetmed, lubama sertifitseerimisasutustel teostada piisavalt kohapealseid kontrolle, nõudma, et sertifitseerimisasutused arvutaksid õigus- ja korrapärasuse jaoks välja ühtse veamäär ning tagama, et veamäär, millest makseasutused oma kontrollistatistikas teada annavad, lisatakse korrakohaselt sertifitseerimisasutuste veamäärale;

237.  soovitab eeskätt seda, et komisjon paneks oma arvamustes ÜPP kulude õigus- ja korrapärasuse kohta rõhku kvaliteedile ja ulatusele, mis võimaldaks komisjonil kinnitada makseasutuste kontrolliandmete usaldusväärsust või vajaduse korral hinnata makseasutuste veamäärade vajalikku kohandamist, tuginedes sertifitseerimisasutuste esitatud arvamustele;

238.  märgib kontrollikoja 7. soovituse osas, et komisjon peab tagama, et makseasutuste veamäära ei lisata ebasobival viisil sertifitseerimisasutuste koguvea hulka; on veendunud, et sellega seotud juhised peaksid olema võimalikult selged, et vältida finantskorrektsioonide käigus arusaamatusi;

239.  juhib tähelepanu kontrollikoja aruandes märgitud asjaolule, et Itaalia puhul rikuti kaitsemeedet, mille kohaselt ei teatata makseasutustele eelnevalt, milliseid tehinguid kontrollima hakatakse, kuna seal teavitas sertifitseerimisasutus makseasutust sellest, milliseid abisaajaid kontrollitakse, enne kui makseasutus tegi enamiku oma esialgsetest kohapealsetest kontrollidest; toonitab, et kõigil juhtudel tuleb tagada taotluspõhise valikumeetodi asjakohane rakendamine ning etteteatamine ei tohi olla võimalik ilma tagajärgedeta selle toimepanijatele;

240.  juhib tähelepanu sellele, et nii Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kui ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul on väljaspool ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi tehtud tehingute puhul märkimisväärne erinevus selle vahel, millisel ajavahemikul kohapealsete kontrollide aruanded esitatakse (kalendriaasta) ning millisel ajavahemikul kulusid tasutakse (2015. aasta majandusaasta puhul 16. oktoobrist 2014 kuni 15. oktoobrini 2015); märgib, et selle tulemusena ei tehtud mõnele 2014. aasta kohapealsetes kontrollides osalenud abisaajale 2015. aasta majandusaastal tagasimakseid ning et sertifitseerimisasutused ei saa asjaomase majandusaasta puhul selliste tehingute tulemusi oma veamäära arvutamisel kasutada; kutsub komisjoni üles looma sobivat lahendust nende kalendrite sünkroniseerimise jaoks;

241.  juhib tähelepanu sellele, et makseasutuste kontrollimise ajakavad võivad olla väga tihedad, eriti lühikese kasvuperioodiga liikmesriikides, ning asjakohase teabe õigel ajal sertifitseerimisasutustele andmine võib tihti osutuda väga keeruliseks; märgib, et see võib tuua kaasa mitme erineva kontrollimeetodi kasutamise ja mitmekordsed veamäärad, kuna sertifitseerimisasutused ei saa makseasutuste kontrollimise menetlust täielikult järgida; usub, et selle probleemi võiks lahendada näiteks satelliidipõhiste seiremeetmete abil;

242.  leiab, et uut tehnoloogiat võiks üldiselt ÜPP kulude kontrollimisel rohkem kasutada: kui piisava usaldusväärsuse taseme saab saavutada näiteks satelliidipõhise kontrolli abil, ei tohiks abisaajaid ja audiitoreid koormata ülemääraste kohapealsete audititega; rõhutab, et samal ajal, kui ÜPP kulude puhul kindlustatakse liidu rahalisi huvisid, peaks ühtse auditi mudeli peamine eesmärk olema tagada tõhusad kontrollid, hästi toimivad haldussüsteemid ja ülemäärase bürokraatia vähendamine;

243.  toonitab lisaks, et ühtse auditi mudel peaks sisaldama kontrollisüsteemis vähem etappe ja vähem kulusid liidu, liikmesriikide ja abisaajate jaoks; on seisukohal, et rohkem rõhku tuleks panna liikmesriigi üldise kontrollisüsteemi usaldusväärsusele, selle asemel et keskenduda ainult abisaajate täiendavatele kontrollidele; on seisukohal, et kontrollisüsteem on abisaajate jaoks endiselt liiga koormav, eriti nendes liikmesriikides, kus õigusnormide rikkumine ja pettused pole nii tavalised; üldine auditite süsteem on end näidanud piisavana ning usaldusväärsuse saab tagada muude meetoditega kui ülemääraste kohapealsete kontrollidega;

244.  kutsub komisjoni üles kontrollikoja aruannet ja parlamendi soovitusi teadmiseks võtma ning ÜPP kulude kontrollisüsteemi tõelise ühtse auditi mudeli süsteemi suunas edasi arendama;

245.  toonitab, et komisjon tõi esile ja käsitles paljusid kontrollikoja poolt tuvastatud puudusi oma 2018. aasta suunistes; väljendab heameelt sertifitseerimisasutuste pidevate edusammude üle;

XVIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2017 „ELi kalanduskontroll: vaja on rohkem jõupingutusi“

246.  palub liikmesriikidel püügivõimsust puudutava teabe täpsuse parandamiseks 2018. aastaks kehtestada korra riiklikku laevastikuregistrisse kantud teabe täpsuse kontrollimiseks;

247.  nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009(19) („kontrollimäärus“) tulevase muutmise kontekstis ja püügivõimsust käsitleva teabe täpsuse parandamise huvides palub komisjonil lisada seadusandlikku ettepanekusse üksikasjalikud õigusnormid, mille kohaselt kontrollida regulaarselt nii dokumentide põhjal kui kohapeal püügivõimsuse arvutamiseks kasutatud kogumahutavuse (GT) ja mootorivõimsuse (kW) näitajaid;

248.  kontrollimääruse tulevase muutmise kontekstis ja väikeste kalalaevade tegevuse seire parandamise huvides palub komisjonil lisada seadusandlikku ettepanekusse:

249.  palub liikmesriikidel püügikvootide läbipaistva jaotamise tagamiseks teavitada komisjoni 2019. aastaks kooskõlas ÜKP(21) määruse artikliga 16 oma kvootide jaotussüsteemist, sealhulgas sellest, kuidas on püügikvootide jaotamises sidusrühmade vahel kasutatud läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume;

250.  püügivõimsust puudutava teabe terviklikkuse ja usaldusväärsuse parandamiseks palub liikmesriikidel 2019. aastaks:

251.  palub komisjonil 2020. aastaks

252.  kontrollimääruse tulevase muutmise kontekstis ning kalandusandmete täielikkuse ja usaldusväärsuse parandamise huvides palub komisjonil oma seadusandlikus ettepanekus

253.  kontrollisüsteemi parandamiseks palub liikmesriikidel töötada välja standardsed kontrolliprotokollid ja -aruanded, mis vastaksid paremini püügipiirkondade spetsiifilistele piirkondlikele ja tehnilistele tingimustele, kui määruse (EL) nr 404/2011(22) XXVII lisas kehtestatud tingimused, ja neid kasutada; palub liikmesriikidel seda teha Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga konsulteerides ja juba aastaks 2019, mil uus tehnilisi meetmeid käsitlev määrus(23) peaks jõustuma;

254.  kontrollimääruse mis tahes tulevase muutmise kontekstis palub komisjonil lisada seadusandlikku ettepanekusse liikmesriikide kohustuse kasutada elektroonilist kontrolliaruandlussüsteemi, et tagada ammendavad ja ajakohastatud riiklikud kontrollitulemused ning jagada kontrollitulemusi teiste asjassepuutuvate liikmesriikidega; kutsub komisjoni ühtlasi üles lisama ettepanekusse liikmesriikide kohustuse jagada kontrollitulemusi teiste asjaomaste liikmesriikidega;

255.  karistussüsteemi tõhususe tagamiseks palub liikmesriikidel 2019. aastaks

256.  kontrollimääruse mis tahes tulevase muutmise kontekstis palub komisjonil lisada oma seadusandlikku ettepanekusse säte, milles nähakse ette süsteem teabe vahetamiseks rikkumiste ja karistuste kohta koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja liikmesriikidega;

XIX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2017 „ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias”

257.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; kiidab heaks selles esitatud soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

258.  tõdeb, et hoolimata keerulistest oludest, milles liidul tuli tegutseda, on liit siiski andnud selge panuse inimkaubandusvastasesse võitlusesse Lõuna- ja Kagu-Aasias;

259.  tunnustab edusamme, mis on inimkaubandusvastases võitluses tehtud selliste meetmete abil nagu Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike ametisse nimetamine teatud riikidesse; palub sellealast tööd jätkata;

260.  julgustab liitu suurendama koostööd riiklike ja piirkondlike valitsustega ja teiste piirkonnas tegutsevate organisatsioonidega (nt ÜRO, ASEAN ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid) ning kodanikuühiskonnaga, et saada parem ülevaade jätkuvatest prioriteetidest ning valmistada seega ette sihtotstarbelisem tegevuskava;

261.  rõhutab Lõuna- ja Kagu-Aasia riikides äärmise vaesuse ning vähemuste ja soolise diskrimineerimise kaotamise ning nende riikide demokraatlike ja inimõiguste sihtasutuste tugevdamise tähtsust demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi abil;

262.  kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava, sidusa ja usaldusväärse inimkaubandusvastase rahalise abi andmebaasi, nii et vahendite eraldamine oleks õiglasem ning need jõuaksid kõige pakilisemate vajadustega abivajajateni; jagab nõukogu seisukohta, et vaja on koostada ajakohastatud nimekiri inimkaubandusest mõjutatud piirkondadest ja riikidest ning et see nimekiri tuleks andmebaasi lisada;

263.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle pealkirjaga „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“ (COM(2017)0728), mille komisjon avaldas 2017. aasta detsembris; kutsub komisjoni üles pakkuma iga piirkonna jaoks välja konkreetsed meetmed;

264.  väljendab heameelt selle üle, et inimkaubandus on liidu organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas poliitikatsüklis aastateks 2018–2021 jätkuvalt prioriteet;

265.  on seisukohal, et äärmiselt oluline on tugevdada Lõuna- ja Kagu-Aasias õiguskaitseasutusi, et need oleksid inimkaubandusega tegelevate võrgustike tuvastamisel ja hävitamisel tõhusamad; nõuab inimkaubandusega seotud kurjategijate karistuste karmistamist;

266.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama inimkaubandusvastast võitlust liidus poliitilise ja õigusalase koostöö kaudu, et tegeleda maffiatega, mis kasutavad liitu inimkaubanduse ohvrite lõppsihtkohana, nagu mainiti 2017. aasta detsembri teatises;

267.  on veendunud, et selleks, et inimkaubandusvastane võitlus oleks tõhusam, on vaja, et leevendusmeetmete ajastus ning probleemi lahendamisele eraldatud vahendid oleksid paremini seotud, ning et koostöö Euroopa välisteenistuse, komisjoni, ASEANi ja ÜRO vahel oleks tihedam;

268.  kutsub ka Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles inimkaubanduse probleemiga tegelema, kaaludes selleks ka muid kanaleid, nagu kahepoolseid ja mitmepoolseid lepinguid;

XX osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“

269.  on seisukohal, et praeguse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkondade osas

270.  on seisukohal, et 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP jaoks tuleks töötada õigusaktid välja nii, et komisjon pakub välja (või teeb liikmesriikidele ülesandeks kooskõlas koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve eeskirjadega välja pakkuda) selge sekkumisloogika poliitikavahendite jaoks, mille eesmärk on põlvkonnavahetuse soodustamine põllumajanduses; leiab, et sekkumisloogika peaks sisaldama

271.  2020. aastale järgneva perioodi ÜPP meetmete rakendamisel palub liikmesriikidel parandada meetmete sihipärasust; selleks peaksid nad

272.  on seisukohal, et 2020. aastale järgneva perioodi õigusaktidega tuleks tagada et komisjon ja liikmesriigid parandavad (kooskõlas koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve eeskirjadega) seire- ja hindamissüsteemi; leiab eelkõige, et

XXI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2017 „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond: hoolimata mõningatest puudustest on algus olnud lootustandev“

273.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning kiidab heaks selles esitatud märkused ja soovitused;

274.  väljendab heameelt ELi Bêkou usaldusfondi loomise üle ja selle osalemise üle rahvusvahelistes meetmetes, millega reageeriti Kesk-Aafrika Vabariigi kriisile; möönab, et seda esimest usaldusfondi võib pidada mitmes mõttes oluliseks katseprojektiks ning et süsteemsetes küsimustes, mis puudutavad rahastajate tegevuse kooskõlastamist, järelevalvet ja hindamist, on vaja välja töötada täpsemad suunised vastavalt süsteemsemale lähenemisviisile tagatiste saamise suhtes;

275.  märgib, et usaldusfondid olid osa ajutisest lahendusest olukorras, kus puudusid vahendid ja vajalik paindlikkus kiireks ja terviklikuks tegutsemiseks suuremate kriiside korral; on veendunud, et selle vahendi tulemuslikkuse tõendamiseks ja kogemuste saamiseks operatiivsest rakendamisest on vaja rohkem aega;

276.  on ka seisukohal, et eraldi tuleks tähelepanu pöörata usaldusfondide mõjususele ja poliitilisele juhtimisele ning sellele, et eraldatud vahendite lõppkasutamise suhtes puuduvad garantiid ja järelevalve;

277.  on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kontrollikoja tähelepanekutele, mis viitavad fondi piiratud mõjule sidusrühmade hulgas, ning komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et kasutada Euroopa Arengufondi tegevusest juba saadud kogemusi sellistes valdkondades nagu mitmepoolsete investeeringute rakendamine ja koordineerimine ning tulemusosaluse haldamine;

278.  rõhutab, et mis tahes uued rahastamisvahendid ja segarahastamisvahendid peaksid olema kooskõlas liidu arengupoliitika üldeesmärkidega ja keskenduma valdkondadele, kus lisaväärtus ja strateegiline mõju on suurimad;

279.  märgib, et liikmesriikide sissemaksed usaldusfondi on seni olnud suhteliselt väikesed; nõuab liikmesriikidelt aktiivsemat osalemist, tagamaks et fond saavutab oodatavad poliitilised eesmärgid;

280.  on veendunud, et vajalikku tähelepanu tuleks pöörata ka juhtimis- ja halduskulude osakaalu kontrollimisele sissemaksete kogusummast; pooldab selliste uute arenguvahendite sidusust ja vastastikust täiendavust Euroopa Arengufondi strateegia ja poliitikaeesmärkidega;

281.  palub komisjonil rakendada terviklikke kontrollimehhanisme, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll kõnealuste uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle; peab oluliseks töötada nende rahastamisvahendite jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad, mille puhul on ette nähtud konkreetsed eesmärgid, sihid ja läbivaatamised;

XXII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2017 „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“

282.  tulenevalt asjaolust, et hea kvaliteediga joogivee kättesaadavus on üks kodanike põhivajadustest, rõhutab, et komisjon peaks tegema kõik võimaliku olukorra jälgimiseks, eriti seoses väikeste veevarustusaladega, mis on lõpptarbijale kõige lähemal; tuletab meelde, et halva kvaliteediga joogivesi võib olla Euroopa elanike tervisele ohtlik;

283.  kutsub liikmesriike üles teavitama elanikke sellest, milline on nende joogivee kvaliteet, kuna mitme liikmesriigi elanikud ei ole teadlikud, et kraanivesi on joogikõlblik;

284.  taunib asjaolu, et liikmesriigid ei ole kohustatud esitama andmeid väikeste veevarustusalade veekvaliteedi kohta; loodab, et muudetud joogiveedirektiiv(24) parandab olukorda;

285.  toob esile veetaristu kestlikkuse tähtsuse ning rõhutab kodanike kaasamise olulisust veetaristu säilitamisel;

286.  rõhutab, et veehinna poliitika peab edendama tõhusust ja katma veekasutuse kulud; märgib, et liikmesriigid vastutavad kõigile oma kodanikele taskukohase ja kvaliteetse joogivee tagamise eest, pidades silmas, et vesi on ühine hüve ja inimõigus;

287.   tuletab komisjonile meelde, et mitmes liikmesriigis üha enam leviv veeteenuste liberaliseerimine ja erastamine ning käimasolevad arutelud selle üle on kujunenud kodanikele tõsiseks mureküsimuseks;

XXIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2017 „Euroopa ühine raudteeliikluse juhtimissüsteem: kas poliitiline otsus muutub ka kunagi reaalsuseks?“

288.  väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning kiidab heaks selles esitatud märkused ja soovitused;

289.  märgib, et komisjon ei ole 2000. aastast saadik algatatud õigusaktide pakettide mõju raudteesektorile nõuetekohaselt hinnanud; peab kahetsusväärseks, et mitmesse projekti investeeritud liidu vahendeid ei saa pidada kulutõhusaks;

290.  märgib, et raudteesektor on üldiselt väga korporatiivne, mille mõjul võidakse turu liberaliseerimist tajuda pigem ohu kui eelisena;

291.  märgib, et liikmesriikide huvi koostalitusvõime suurendamise vastu peab viima kulude ja vajalike vahendite kalkulatsiooni koostamiseni; julgustab liikmesriike kehtestama liidu rahalise toetuse eraldamisel Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemile (ERTMS) realistlikud eesmärgid ja soovitab komisjonil kehtestada sellised rakendustähtajad, mida on võimalik täita;

292.  väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle koostada koostöös liikmesriikidega demonteerimise ajakava koos õiguslikult siduvate eesmärkidega; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et komisjon on otsustanud teha sektoriga koostööd, et edendada Euroopa Raudteede Ühenduse poolt välja töötatud ühise hankesüsteemi kasutamist;

293.  on seisukohal, et selle süsteemi jaoks vajalike kulukate investeeringute tõttu, millele lisandub asjaolu, et kulude kandjad ei saa sellest kohest kasu, on vaja prioriteetide määramist nõukogus ja liikmesriikides strateegiliselt hinnata; peab tervitatavaks Euroopa arenduskava ja sellega seotud üksikasjalikku ERTMSi käsitlevat tegevuskava, mille eesmärk on tagada pidev abivoog; ergutab liikmesriike keskenduma Euroopa arenduskava paremale koordineerimisele ja tagama, et liidu kohustusi võetakse riiklikes prioriteetides arvesse; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle seada riiklikes arenduskavades vahe-eesmärgid, et tõhustada järelevalvet eri lõikude üle;

294.  on mures ERTMSi projektidele eraldatud TEN-T toetuste puhul esinevate kulukohustustest vabastamiste kõrge määra pärast, mis on peamiselt tingitud asjaolust, et liidu finantssätted ei vasta riiklikele rakendamisstrateegiatele; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon kohandab võimaluse korral Euroopa ühendamise rahastu rahastamismenetlusi; kutsub komisjoni üles olukorda uurima ja hindama ning võtma vajalikke meetmeid nimetatud puuduste kaotamiseks;

295.  peab kahetsusväärseks, et pardaseadmetele ette nähtud liidu rahalisi vahendeid kasutatakse peamiselt riigisisese liikluse jaoks ning et Ühtekuuluvusfondist ei saa toetada kaubavedu; tuletab meelde, et raudteekaubavedu on üks ühtse turu peamisi aspekte;

296.  palub komisjonil tagada, et süsteemi vastuoludega seotud puudused on järgmisel programmitöö perioodil tõhusalt kõrvaldatud;

297.  on seisukohal, et ühtse raudteeturu toimimine nõuab asjaomaste turuosaliste täielikku kaasamist enne liidu rahaliste vahendite eraldamist; on arvamusel, et liidu raudteesektori poliitika nõuab strateegia realistlikku muutmist, mis peaks hõlmama kulude-tulude analüüsi ning asjaomase majandusmudeli puudumise korral selle väljatöötamist liikmesriikides, eesmärgiga tagada asjakohane rahastamine ja võimaldada allikaid tulemuslikult kindlaks teha;

XXIV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017 „Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine“

298.  väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; toetab selles esitatud märkusi ja soovitusi;

299.  heidab Euroopa Liidu Kohtule ette, et ta keeldus andmast kontrollikojale juurdepääsu teatavatele dokumentidele, mida taotleti Euroopa Liidu Kohtu tulemuslikkuse hindamiseks; tuletab Euroopa Liidu Kohtule meelde, et nii kontrollikoja liikmed kui ka selle audiitorid on oma kohustuste täitmisel seotud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise kohustusega(25); peab kahetsusväärseks, et ei olnud võimalik küsitleda õigusnõunikke, hoolimata nende olulisest rollist Euroopa Liidu Kohtu töös;

300.  märgib kahetsusega, et 2012. aastast peale on Üldkohus korduvalt ületanud mõistliku aja, mille jooksul kohus oleks pidanud menetluspoole õigustatud ootuse kohaselt otsuse tegema; palub Euroopa Kohtul pöörduda Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poole, et olukorda selgitada;

301.  märgib, et pärast Euroopa Liidu Kohtu süsteemi ülesehituse reformi määratakse kohtunikke kodadesse eri valdkondade töökoormuse põhjal; soovib saada teada, kuidas see määramine toimub ja kas teatud valdkondade jaoks on loodud spetsiaalsed kojad; nõuab statistilisi andmeid kohtuasjade edenemise kohta uue süsteemi raames;

302.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda jättis valimi moodustamisel kõrvale kohtuasjad, mille menetlemine kestis keskmisest kestusest üle kahe korra kauem; on arvamusel, et tulemuslikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka ebatüüpilisi kohtuasju;

303.  teeb ettepaneku, et Euroopa Liidu Kohtu töökeeli, eelkõige nõupidamiste puhul kasutatavaid keeli, tuleks laiendada, nii et need hõlmaksid inglise, prantsuse ja saksa keelt, mis on ELi institutsioonide töökeeled; ergutab Euroopa Liidu Kohut vaatama keelte kasutamiskorda puudutava reformi rakendamisel parimate tavade otsimiseks liidu institutsioonide poole;

304.  märgib, et õigusnõunikel on Euroopa Liidu Kohtu otsustusprotsessis väga suur mõjuvõim, kuid nende roll ja nende tegevust reguleerivad eeskirjad jäävad välismaailma jaoks ebaselgeks;

305.  väljendab muret seoses asjaoluga, et kõige sagedamate Üldkohtu kirjaliku menetluse kestust mõjutavate tegurite ülevaates moodustavad menetlusdokumendi saabumine ja käsitlemine kohtukantseleis tervelt 85 % vajaminevast ajast; küsib, kas kantseleil on piisavalt vahendeid;

306.  väljendab muret konfidentsiaalsust puudutavate kohtuasjade kestuse pärast Üldkohtus;

307.  võtab teadmiseks kohtuasjade määramise protsessi mõlemas kohtus; palub Euroopa Liidu Kohtul esitada eeskirjad, millega sätestatakse kohtuasjade määramise kord mõlemas kohtus;

308.  märgib, et 2014. ja 2015. aastal määrati Üldkohtus umbes 40 % kohtuasjadest määramisreeglite väliselt, mis seab süsteemi kahtluse alla; väljendab samas ka kahtlusi Üldkohtus aset leidva toimikute valikulise määramise suhtes; peab kahetsusväärseks läbipaistvuse puudumist selles menetluses;

309.  väljendab muret asjaolu pärast, et üks kõige sagedasemaid tegureid, mis mõjutab Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise kestust, on kohtunike puhkused; teeb ettepaneku, et sel ajal oleksid lubatud kuulamised ja nõupidamised ka muudes kohtuasjades peale nende, millel konkreetsed asjaolud seda nõuavad;

310.  märgib, et nõuniku haigus, emadus- või vanemapuhkus või töölt lahkumine mõjutab samuti kohtuasjade kestust; palub Euroopa Liidu Kohtul kaaluda võimalikke alternatiivseid meetodeid ajutise puudumise põhjustatud probleemide lahendamiseks ja töö sujuva edenemise tagamiseks;

311.  on arvamusel, et ressursse ei jagata kohtute vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende töökoormust; teeb ettepaneku, et Üldkohtu kohtuasjade lugejate allüksus sekkuks kohtuasja hilisemas etapis;

312.  kutsub liikmesriike üles tagama, et uute kohtunike nimetamise otsus tehakse aegsasti enne nende eelkäija lahkumiskuupäeva, et tagada töökoormuse sujuv üleandmine;

313.  väljendab muret selle üle, et Euroopa Liidu Kohus kohaldab menetluse erinevate etappide suhtes igas olukorras ühtmoodi kasutatava lahenduse lähenemisviisi; soovitab Euroopa Liidu Kohtul kohandada seatud tähtaegu, et võtta arvesse kohtuasjade liike ja keerukust;

314.  märgib, et intellektuaalomandi küsimustega on seotud suur arv kohtuasju mõlemas kohtus; ergutab Euroopa Liidu Kohut analüüsima viise, kuidas lihtsustada menetlusi nende juhtumite puhul, ning kaaluda nende eelläbivaatamist Euroopa Liidu Kohtu teabe- ja dokumenditeenistuse poolt;

XXV osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2017 „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“

315.  selleks et 2020. aastale järgneva programmitöö perioodi kavandamisel keskenduda tulemuslikkusele ja saavutustele, suurendada maaelu arengu programmide ja teiste programmide lõimimist ning hinnata tõhusamalt seda, kuidas maaelu arengu programmid aitavad strateegilisi eesmärke saavutada, palub

316.  palub komisjonil vaadata 2020. aasta lõpuks läbi programmdokumentide ülesehituse, et lihtsustada 2020. aastale järgneval programmiperioodil nende sisu ja vähendada nõuete arvu; leiab, et eelkõige peaks komisjon jätma programmdokumentide struktuuri vaid sellised osad ja variandid, mis on maaelu arengu kulude õigeks kavandamiseks, rakendamiseks ja seireks hädavajalikud;

317.  palub komisjonil võtta koos liikmesriikidega 2018. aasta lõpuks meetmeid tagamaks, et täiendatud rakendamise aastaaruannete esitamine 2019. aastal annaks selget ja põhjalikku teavet programmidega saavutatu kohta ning et vastused üldistele hindamisküsimustele annaksid järgmisele programmitöö perioodile parema aluse;

318.  palub komisjonil määrata 2020. aastale järgneva programmiperioodi ettevalmistamisel põllumajandust ja maaelu arengut käsitlevate üldiste liidu eesmärkide kontekstis täpsemalt kindlaks, mis liiki näitajad tuleb kehtestada selleks, et hinnata maaelu arengu alaste sekkumiste tulemusi ja mõju; on seisukohal, et komisjon võiks selles protsessis ära kasutada teiste rahvusvaheliste organisatsioonide (nt WHO, Maailmapanga ja OECD) tulemuslikkusele ja saavutustele keskendumisest juba saadud kogemusi ja välja töötatud lahendusi;

319.  leiab, et komisjonil on vaja tagada seda liiki investeeringute järjepidevus, mida tehakse praegu ühise põllumajanduspoliitika teisest sambast, mis on tähtis rahastamisvahend mahajäänud piirkondade maa- ja mägipiirkondades majandusarengu kiirendamiseks, konkurentsivõime, innovatsiooni ja tööhõive edendamiseks ning maaelu kestliku arengu tagamiseks;

320.  palub komisjonil edendada ja soodustada riikide koostööd ja võrgustike loomist, et levitada 2020. aasta lõpuks riiklikul tasandil välja töötatud tulemuslikkuse mõõtmise häid tavasid;

321.  palub komisjonil hinnata ja võtta 2020. aastale järgneva programmiperioodi puhul arvesse kogemusi, mis on 2020. aasta lõpuks saadud praeguse süsteemi rakendamise käigus muu hulgas järgneva kohta:

322.  palub nõukogul ja komisjonil enne 2018. aasta keskel täiendavate seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist kaaluda pikaajalise strateegia ja poliitikakujundamise kooskõlastamist eelarvetsükliga ja põhjalikku kulutuste hindamist enne uue pikaajalise eelarve kinnitamist;

323.  leiab, et selleks, et võimaldada maaelu arengu programmide heakskiitmist järgmise programmitöö perioodi alguses, peaks komisjon oma seadusandlikes ettepanekutes märkima, milliseid muudatusi on tehtud poliitika kujundamise, programmitöö ja rakendamise ajakavas, tagamaks, et maaelu arengu programmid on võimalik heaks kiita järgmise programmitöö perioodi alguses, mis võimaldaks programmide õigeaegset rakendamist alates 2020. aastast;

324.  on arvamusel, et otsuses mitmeaastase finantsraamistiku kestuse kohta tuleks leida kesktee kahe näiliselt vastuolulise nõude vahel: ühelt poolt mitme liidu poliitikameetme puhul ja eelkõige selliste meetmete korral, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, nagu põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkonnas, esinev vajadus tugineda oma tegevuses vähemalt seitsme aasta pikkusele kulukohustuste stabiilsusele ja prognoositavusele ning teiselt poolt vajadus demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse järele, mis tuleneb iga finantsraamistiku sünkroniseerimisest parlamendi ja komisjoni viieaastase poliitilise tsükliga;

XXVI osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2017: „Komisjoni sekkumine Kreeka finantskriisi“

325.  tänab kontrollikoda põhjaliku aruande koostamise eest selle väga olulise teema kohta, mis on tihedalt seotud eelarvekontrollikomisjoni tegevusega; peab kahetsusväärseks, et auditiaruande koostamiseks kulus kolm aastat; toonitab õigesti ajastatud aruannete olulisust, kuna see lihtsustaks oluliselt komisjoni ja parlamendi tööd;

326.  taunib asjaolu, et kontrollikojal olid vaid piiratud volitused auditeerida liidu rahalist abi Kreekale, mida haldas troika, millesse kuuluvad komisjon, Euroopa Keskpank (EKP) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), ja et kontrollikoda ei saanud EKP-lt piisavalt teavet; ergutab EKPd andma vastastikuse koostöö vaimus teavet, mis võimaldaks kontrollikojal saada ulatuslikuma ülevaate liidu rahaliste vahendite kasutamisest;

327.  tunnistab keerulist majanduslikku olukorda kogu Euroopas ja eriti rasket poliitilist olukorda Kreekas liidu rahalise abi rakendamise ajal, kuna sellel oli otsene mõju abi rakendamise tõhususele;

328.  toonitab, kui tähtis on liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus Kreekas rakendatud eri finantsabivahendite puhul;

329.  palub komisjonil parandada toetusprogrammide kavandamise üldiseid menetlusi, täpsustades eelkõige tingimuste sisu põhjendamiseks vajaliku analüütilise töö ulatust ning näidates võimaluse korral, milliseid vahendeid millises olukorras peaks kasutama;

330.  toonitab, et komisjon peab parandama kasutatavat reformide elluviimise hindamiskorda, et paremini tuvastada halduslikke või muid tegureid, mis takistavad reformide tulemuslikku elluviimist; leiab, et komisjon peab ka tagama, et tal on selliste hindamiste läbiviimiseks vajalikud vahendid;

XXVII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2017 „Ühtne Euroopa taevas: kultuur on muutunud, ent taevas ei ole veel ühtne“

331.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühtset Euroopa taevast ei ole täielikult rakendatud, kuna sellele on vastu teatavad oma eesõigusi kaitsvad lennundustöötajad ja kuna liikmesriikidel puudub tugev poliitiline tahe täita selle algatuse rakendamise eeldusi;

332.  taunib asjaolu, et kuigi liidul õnnestus kaotada Schengeni liikmesriikide vaheline maismaapiir, ei ole tal seni õnnestunud kaotada nendesamade liikmesriikide vahelist õhupiiri, mis põhjustab aastas 5 miljardi euro suuruse ühise kahju;

333.  juhib tähelepanu vajadusele vaadata läbi ja ajakohastada näitajaid, et ühtlustada lennuliikluse tulemuslikkuse kava; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni teatel on nende läbivaatamine pooleli; rõhutab, et näitajate tulemuslikuks läbivaatamiseks on vaja täpseid ja asjakohaseid andmeid;

334.  juhib tähelepanu sellele, et ühtse Euroopa taeva rakendamine aitaks vähendada lennunduse CO2-heidet kuni 10 % võrra, mis aitaks märkimisväärselt kaasa Pariisi kliimakokkuleppe täitmisele;

335.  palub komisjonil uurida üksikasjalikumalt ühisettevõtte SESAR eesmärke, sest need ei pruugi olla kohaldatavad praeguses olukorras, kus ühtset Euroopa taevast ei ole rakendatud ning on oht, et neid kohaldatakse õhusüsteemides, mis ei suuda omavahel koostööd teha;

336.  palub komisjonil esitada üksikasjalikud andmed oma lepingu kohta Eurocontroliga, et jälgida liidu maksumaksjate raha kulutamist;

337.  juhib tähelepanu vajadusele tagada riiklike järelevalveasutuste sõltumatus ning anda nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised ja organisatsioonilised vahendid;

338.  palub komisjonil teavitada parlamendi vastutavat komisjoni sellest, miks ta ei ole käivitanud rikkumismenetlusi, ehkki siiani ei ole toimima hakanud funktsionaalsed õhuruumiosad, mis pidid toimima hakkama 2012. aastal;

XXVIII osa – Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2017 „Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“

339.  väljendab rahulolu kontrollikoja soovituste üle ning kutsub komisjoni üles võtma nende soovituste ja kontrollikoja aruandes toodud märkuste põhjal järelmeetmeid;

340.  võtab teadmiseks uue kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse suhteliselt suure kulukuse (30 % kõigist ÜPP otsetoetustest ja ligi 8 % kogu liidu eelarvest); märgib murelikult, et see summa ei vasta kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse eesmärkide tasemele; palub komisjonil seda ÜPP reformi ettevalmistamisel arvesse võtta;

341.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et siiani pole selge, kuidas kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine peaks aitama liidu laiemaid kliimaeesmärke saavutada; palub, et komisjon koostaks ÜPP uue reformi ühe osana eraldi kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise tegevuskava, milles selgelt esitatakse sekkumispõhimõtted ning konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid;

342.  väljendab muret selle pärast, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise rahastamine jääb sissetulekutoetuse abinõuks, mis võimaldab põllumajandustootjate tulusid kuni 1 % võrra suurendada, kuid pahatihti ei kaasne sellega mingeid rakendamiskulusid ega -kohustusi, mis seab rahastamise sisulise eesmärgi küsimärgi alla; palub, et komisjon töötaks põllumajandustootjate jaoks välja rangemad eeskirjad, tegemata seejuures liiga palju erandeid;

343.  väljendab muret kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise ning kogu ÜPP keerukuse ja läbipaistvuse pärast; kutsub komisjoni üles kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise programmi ja kogu ÜPPd lihtsustama ja seostama, et muuta neid läbipaistvamaks ja vähendada suurt kuritarvituste ja topeltrahastamise ohtu;

344.  väljendab erilist muret kontrollikoja järelduse pärast, mille kohaselt ei ole ilmselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamisest kliima ja keskkonna seisukohalt suuremat kasu, ning palub komisjoni veel kord kaaluda selle vahendi vajalikkust ja võimalust suunata kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamisele eraldatud suured summad ümber teistele, tihtipeale seda dubleerivatele programmidele, mis on end paremini õigustanud ja andnud paremaid tulemusi;

o
o   o

345.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 48, 24.2.2016. (2) ELT C 323, 28.9.2017, lk 1. (3) ELT C 322, 28.9.2017, lk 1. (4) ELT C 322, 28.9.2017, lk 10. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0121. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (7) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63. (8) 1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13. EKP peaks:otsustusprotsessi veelgi optimeerima ja delegeerima mõningate otsuste tegemise madalamatele tasemetele, et järelevalvenõukogu saaks keskenduda vastutusrikkamatele küsimustele;ühiselt kasutatavate teenuste kasutamisega seotud küsimuste lahendamiseks hindama sellega kaasnevaid riske ja rakendama vajalikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tegelema võimalike omavahel vastuolus olevate taotlustega ning tegema spetsiaalset vastavuse seiret;suunama siseauditi oskused ja vahendid nii, et vajaduse korral oleksid kaetud suure ja keskmise jääkriskiga valdkonnad;tegema kontrollikojaga täiel määral koostööd, võimaldamaks sel oma volitusi täita ja seeläbi aruandlust tõhustada;välisaruandluse tõhustamiseks ametlikustama praeguse järelevalve tulemuslikkuse mõõtmise ja sellealase teabe avalikustamise korra;muutma ühtse järelevalvemehhanismi raammäärust, et osalevate riiklike pädevate asutuste kohustused ametlikult vormistada ning tagada, et kõik osaleksid ühiste järelevalverühmade töös täielikult ja proportsionaalselt;koostöös riiklike pädevate asutustega töötama välja rolli/rühma profiilid ning meetodid, mille abil hinnata nii ühistesse järelevalverühmadesse määratavate riiklike pädevate asutuste töötajate sobivust kui ka nende edasisi tulemusi;koostama keskse, standardiseeritud ja ülevaatliku andmebaasi, mis hõlmaks ühiste järelevalverühmade (nii EKP kui riiklike pädevate asutuste eraldatud) töötajate oskusi, kogemusi ja pädevust, ning andmebaasi haldama;rakendama ühiste järelevalverühmade nii uutele kui olemasolevatele järelevalvetöötajatele mõeldud ametlikku koolituskava;arendama ja rakendama riskipõhist metoodikat, et kindlaks määrata ühiste järelevalverühmade vajalik töötajate arv ja nende oskused;järelevalve planeerimise protsessis kasutatava klastrite koostamise mudeli korrapäraselt üle vaatama ning seda vajadusel ajakohastama;oma personali täiendama või ümber paigutama, et märkimisväärselt suurendada oma osalust oluliste pankade kohapealses kontrollis vastavalt selgele riskide tähtsuse järjekorrale;põhjalikult tegelema kohapealse kontrolli IT-süsteemi puudustega ja jätkama jõupingutusi riiklikest pädevatest asutustest pärit kohapealse kontrolli inspektorite pädevuse ja oskuste parandamiseks. (9) ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja juhtide kontaktkomitee avaldus „Täielikult auditeeritava, aruandekohustust kindlustava ja mõjusa pangandusjärelevalve korra tagamine pärast ühtse järelevalvemehhanismi kasutuselevõtmist“. (10) ELT C 50, 9.2.2018, lk 80. (11) Teabele juurdepääsu piirangute kohta vt eriaruande II lisa. (12) Praeguse EKP ja Euroopa Parlamendi vahelise aruandluskorra kohta vt eriaruande IX lisa. (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) (14) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). (15) Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava (COM(2017)0198). (16) Public Expenditure and Financial Accountability – riiklikud kulutused ja finantsaruandlus. (17) „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016)0646), (18) „Lapsrändajate kaitse“ (COM(2017)0211). (19) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1). (20) Laevaseiresüsteemid (VMS). (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22). (22) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1). (23) Vt komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (COM(2016)0134). (24) Vt komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0753). (25) Vt Euroopa Kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikkel 6 ja Euroopa Kontrollikoja töötajate suhtes kohaldatavate eetikajuhiste artikkel 4 ametisaladuste hoidmise kohta.

1. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (2017/2146(DEC))

P8_TA(2018)0123 A8-0123/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2017)0364 – C8‑0257/2017),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2017)0299),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2016 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2016. aastal (05078/2018 – C8‑0053/2018, 05079/2018 – C8‑0054/2018, 05080/2018 – C8‑0055/2018, 05082/2018 – C8‑0056/2018),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin)(3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso)(4),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV‑EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(6) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(7) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV‑EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(8) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV‑ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(9) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV‑EÜ konventsiooni alusel)(10) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(11) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(13) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8‑0123/2018),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta (2017/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2017)0364 – C8‑0257/2017),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2017)0299),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2016 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2016. aastal (05078/2018 – C8‑0053/2018, 05079/2018 – C8‑0054/2018, 05080/2018 – C8‑0055/2018, 05082/2018 – C8‑0056/2018),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin)(16) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso)(17),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV‑EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta)(19) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(20) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV‑EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa)(21) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV‑ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa)(22) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV‑EÜ konventsiooni alusel)(23) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes)(24) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(25) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(26) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8‑0123/2018),

A.   arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib Euroopa Parlament rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada ELi institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

3. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa (2017/2146(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8‑0123/2018),

A.  arvestades, et Cotonou lepingu kui liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) vaheliste suhete raamistiku põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja lõplik kaotamine kooskõlas selliste eesmärkidega nagu kestlik areng ning AKV riikide ning ÜMTde järkjärguline integreerimine maailmamajandusse;

B.  arvestades, et Euroopa Arengufondid (EAFid) moodustavad liidu peamise rahastamisvahendi, mille kaudu antakse AKV riikidele ja ning ÜMTdele arengukoostööabi;

C.  arvestades, et liikmesriikide ajaloo tõttu on liit kohustatud toetama AKV riikide arengut ja koostööd ÜMTdega, mis on seotud liidu tulevikuga geopoliitika, üleilmastumise ja üleilmsete probleemide, näiteks kliimamuutuste mõju ja demograafiliste muutuste tõttu;

D.  arvestades, et komisjon on rakendusorganina vastutav EAFide eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest;

E.  arvestades, et uute üleilmsete probleemide esilekerkimine muudab põhjalikult abi andmise viise, mis sunnib kõiki arenguvaldkonna sidusrühmi kaaluma uut lähenemisviisi abile ja praeguse välisabi raamistiku muutmist;

F.  arvestades, et kestlikkuse, poliitika sidususe ja tulemuslikkuse põhimõtted on liidu uue valdkonnaülese arengualase lähenemisviisi väljatöötamiseks väga olulised, pidades silmas arenguabi ja saavutatavate tulemuste positiivse mõju suurendamist;

G.  arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on eeltingimused nii demokraatlikule kontrollile kui ka liidu arengumeetmete kooskõlale muude osalejate (liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused või mitmepoolsed arengupangad) eesmärkidega;

H.  arvestades, et tulemuslik koordineerimine on keskse tähtsusega selleks, et piirata abi killustatuse ohtu ning suurendada võimalikult palju mõju sidusust ja arenguprioriteetide omaksvõttu partnerite poolt;

I.  arvestades, et arengu ühisrahastamise ja ühiste arenguprogrammide raames tuleks eesmärke paremini suunata, selgitada välja koostoime ja jagada teavet, mis on saadud eri organisatsioonide tulemuste raamistikest;

J.  arvestades, et uute sekkumismooduste, näiteks segarahastamise, investeerimissuutlikkuse või -platvormide ja spetsiaalsete usaldusfondide väljakujundamine on viis, kuidas võimendada rahastamist nii, et see ei piirduks vaid ametliku arenguabiga, tehes seda aga vastavalt läbipaistvusega seotud tingimustele, võimaldades täiendavust ja avaldades kohapeal positiivset mõju;

K.  arvestades, et erasektori vahendite kasutamine ja lisainvesteeringute ligimeelitamine on rahastamispuudujääki arvestades ülimalt olulised kaugeleulatuvate arengueesmärkide saavutamiseks ning selleks, et tagada parimad kestliku arengu alustalad toetust saavates riikides nende endi haldussuutlikkuse ja ühiskondliku struktuuri raames;

L.  arvestades, et eelarvetoetusega, mis on üks tähtsamaid muutuste soodustamise ja peamiste arenguprobleemide lahendamise vahendeid, kaasneb märkimisväärne usaldusrisk ning seda tuleks anda ainult siis, kui on tagatud piisav läbipaistvus, jälgitavus ja aruandekohustus ning sellega kaasneb partnerriikide selge kohustus oma poliitikat reformida;

M.  arvestades, et arenguabi kasutatakse keerulistes ja ebakindlates geopoliitilistes tingimustes, mida mõjutavad sellised probleemid nagu nõrgad valitsemisraamistikud, korruptsioon, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, relvakonfliktid, kriisiolukorrad või kriisijärgsed olukorrad, mis toovad kaasa rände või sundrände, või tervisekriisid;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et EAFid lisataks liidu üldeelarvesse;

Kinnitav avaldus

2016. aasta rahalise rakendamise põhijäreldused

1.  tunneb heameelt komisjoni talituste jätkuvate jõupingutuste üle parandada EAFide üldist finantsjuhtimist seoses vanade täitmata eelmaksete kulukohustuste ja maksetega;

2.  märgib eelkõige, et seatud 25 % vähendamise eesmärki veidi ületati, sest vanu täitmata kulukohustusi vähendati rohkem, st 28 % ja vanu kasutamata kulukohustusi vähendati 36 %;

3.  juhib tähelepanu ka avatud aegunud lepingute vähendamise ja lõpetamise meetmetele, sest viivitused, mis ületavad 18 kuud tegevusperioodi lõppemisest, kujutavad endast olulist korrektsusega seotud vigade esinemise riski, sest tõendavad dokumendid ei pruugi enam kättesaadavad olla ja ka nende lepingute haldamise eest vastutavad töötajad ei pruugi enam tööl olla, et tagada toimingute piisav järjepidevus;

4.  täheldab, et aegunud lepingute üldine osakaal komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi portfellis oli 2016. aasta lõpus 15,15 % (eesmärk oli 15 %); peab kahetsusväärsekst, et 1 896 aegunud lepingust 1 058 (ehk 56 %) on seotud EAFi toimingute haldamisega ja et mainitud 1 058 lepingust aegus 156 EAFi aegunud lepingu tegevusperiood enam kui viis aastat tagasi ning et viimati nimetatute rahaline väärtus on 323 miljonit eurot;

5.  peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangu kohaselt olid järelevalve- ja kontrollisüsteemid endiselt ainult osaliselt tulemuslikud;

EAFide raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

6.  tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi Euroopa Arengufondide finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning et nende majandustulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas EAFi finantseeskirjade sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, et lahendada probleem, mis on seotud selliste kulutamata eelmaksete sissenõudmisega, mis ebakorrektselt kajastati põhitegevusest laekunud tuluna, sest niisuguse põhitegevusest laekunud tulu ebakorrektse kajastamise tõttu tuli teha korrektsioone suurusjärgus 3,2 miljonit eurot;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõnealuseid sisestamisvigu on sissenõudekorralduste haldamisel esinenud juba alates 2015. aastast; märgib siiski, et 2016. aastal esitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat oma töötajatele üksikasjalikud juhised seda liiki sissenõudekorralduste korrektse sisestamise kohta;

EAFide tehingute seaduslikkus ja korrektsus

9.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

10.  kordab oma muret asjaolu pärast, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel tegi kontrollikoda kindlaks, et need on olulisel määral vigadest mõjutatud;

11.  märgib, et vastavalt kontrollikoja aastaaruandes esitatud hinnangule on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude hinnanguline veamäär 3,3 %, mis kujutab endast väikest alanemist, kuna 2014. ja 2015. aastal oli see 3,8 %, 2013. aastal 3,4 % ja 2012. aastal 3 %;

12.  märgib ja peab kahetsusväärseks, et 24 % kontrollitud tehingutest (35 tehingut 143‑st) sisaldas vigu; võtab teadmiseks projektide valimikontrolli tulemused, mille kohaselt oli vigadest mõjutatud 35 makset 130‑st (27 %), ja eelkõige asjaolu, et sellest 35 maksest 26 (st 74 %) kvalifitseeriti kvantifitseeritavate vigadena ning üheksa lõpptehingut kiideti heaks alles pärast kõikide eelkontrollide tegemist;

13.  märgib murega, et kahe kvantifitseeritavate vigade juhtumi puhul olid komisjoni talitused oma haldussüsteemidest saanud piisavalt teavet, et vältida, tuvastada või parandada viga enne kulude aktsepteerimist, millel oleks olnud otsene positiivne mõju hinnangulisele veamäärale, mis oleks olnud 0,7 protsendipunkti madalam, ja et viit vigast tehingut ei tuvastanud ei välisaudiitorid ega järelevalveasutused;

14.  täheldab, et eelarvetoetuse korral ja eeldava lähenemisviisi alusel rahvusvaheliste organisatsioonide poolt rakendatavate mitme rahastajaga projektide korral piiravad nende projektide rahastamise olemus ja maksetingimused vigade esinemise ohtu tehingutes; kordab oma püsivat muret nii liidu rahaliste vahendite ühendamise pärast muude rahastajate poolse rahastamisega, eelkõige tõsiasja pärast, et liidu rahalised vahendid ei ole eraldatud sihtotstarbeliselt konkreetsete tuvastatavate kuluartiklite jaoks, ja ka kontrollikoja auditeerimistööle seatud piirangute pärast, mis on tingitud nn eeldava lähenemisviisi kohaldamisest;

15.  väljendab muret vigade korduvuse ja püsiva tüpoloogia pärast, eelkõige avalike hangete valdkonnas, vaatamata järjestikuste parandusmeetmete kavadele, nt hankeid reguleerivate sätete mittejärgimine juhtumite korral, mil teenuslepingud sõlmiti ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta, kandmata või rahastamiskõlbmatud kulud või tõendavate dokumentide puudumine; võtab teadmiseks, et kõnealused vead seondusid ühtlasi tehingutega, mis olid seotud programmi eelarvestuse, toetuste ning komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahalist toetust käsitlevate lepingutega; kutsub komisjoni üles tegelema kiiremas korras lepingute haldamise, valikumenetluste, dokumendihalduse ja hankesüsteemi valdkonnas esinevate puudustega;

16.  kordab, et komisjon peaks nendes konkreetsetes koostöövaldkondades tegema riskijuhtimismeetodite parandamise ning kontrollisüsteemide ja talitluspidevuse üldise tõhustamise raames suuremaid jõupingutusi, st täiustama kehtestatud parandusmeetmete kava, eriti kui kvantifitseeritavad vead osutavad sellele, et rahvusvaheliste organisatsioonide tehtav kontroll lepingutingimuste täitmise üle on puudulik;

17.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles pöörama nõuetekohast tähelepanu maksete sisestamisele ja järelevalvele, et pidada kinni tähtaegadest, mis on kehtestatud raharingluses ja töövoos;

Kontrolliraamistiku tulemuslikkus

18.  väljendab heameelt rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi jätkuvate jõupingutuste üle oma kontrolliraamistiku rakendamise parandamisel, eelkõige suurema tähelepanu pööramise üle sellistele suure riskiga valdkondadele, mis on seotud vahenditega, mida hallatakse kaudse eelarve täitmise raames koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguametitega, ning otsese eelarve täitmise raames antavate toetustega; võtab teadmiseks, et reservatsiooni laiendati ka kaudse eelarve täitmise raames antavatele toetustele ja programmide eelarvestusele;

19.  tunnistab, et arenguabi rakendatakse sageli keerulistes, ebastabiilsetes või kriitilistes olukordades, kus võivad tekkida vead;

20.  kordab oma nõudmist, et vankumatut tähelepanu tuleb pöörata korduvatele puudustele, mida on täheldatud peamiste kontrollisammude teostamisel, eelkõige enne projektimaksete tegemist tehtud eelkontrollide ja kulutuste välisauditi kontrolli haavatavusele; märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tegeleb praegu auditite ja kontrollide tehniliste tingimuste muutmisega, et saada teavet, mis võimaldaks teha kvaliteedihindamist;

21.  tunneb heameelt asjaolu üle, et jääkvigade määra uuring tehti viiendat aastat järjest jääkvigade määra metoodikat järgides ning seega on see rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kindluse tagamise protsessi oluline osa;

22.  tunneb heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat kõrvaldas kõik kontrollikoja poolt 2013. aastal välja toodud puudused, kuid märgib siiski, et jääkvigade määra põhine hindamismeetod jätab konkreetsete veamäärade puhul endiselt liiga palju otsustusruumi;

23.  märgib huviga, et esimest korda hinnati 2016. aasta jääkvigade määra käsitlevas uuringus jääkvigade määraks 1,7 %, mis on allpool olulisuse piirmäära (2 %) ja kinnitab alates 2014. aastast täheldatud langust, kusjuures veariski sisaldav summa oli 105 miljonit eurot (ehk 1,9 % 2016. aasta kulutustest) ja selle korrektsioonivõime (või hinnanguliste tulevaste korrektsioonide) väärtus oli 25 miljonit eurot (24 %), pidades samas meeles tuvastatud puudusi, mis olid seotud sissenõudekorralduste sisestamisega raamatupidamissüsteemi; leiab, et erilist tähelepanu tuleks siiski pidevalt pöörata eelarvetoetuse tehingutele, arvestades nende suurt olemuslikku riski;

24.  kordab oma toetust üleminekule üldreservatsioonilt diferentseeritud reservatsioonide esitamisele, nagu on nõudnud Euroopa Parlament oma eelmistes EAFe käsitlevates resolutsioonides, et tugevdada järk-järgult erinevate toimingute kinnitamise kaardistamist i) reservatsiooniga, mis põhineb nelja kõige suuremate riskidega valdkonna veamääradel, nimelt otsese ja kaudse eelarve täitmise alusel antavad toetused, kaudne eelarve täitmine koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguametitega ning programmide eelarvestus, ja ii) konkreetse uuendatud reservatsiooniga Aafrika rahutagamisrahastu jaoks; ergutab komisjoni jätkama oma juhtimisprotsesside täiustamist vastavalt riskile ja finantsmahtudele ning vajaduse korral lisama täiendavaid tingimusi;

25.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on säilitanud Aafrika rahutagamisrahastuga seotud reservatsiooni, mis puudutab fondide haldamisel parandusmeetmete võtmise alast juhtimist ja aruandlust; kordab komisjonile esitatud üleskutset jätkata sambapõhise hindamise raames jõupingutusi, mille eesmärk on tugevdada Aafrika rahutagamisrahastu haldamise ja toimimise jälgimise kontrollisüsteemi, et kaitsta EAFe ebaseaduslike ja ebakorrektsete kulutuste eest; palub komisjonil tugevdada lepingu tasandil jätkuvalt parandusmeetmete ülesehitust ja tulemuslikkust;

26.  märgib, et õigusnormide rikkumistest ja vigadest tingitud alusetute maksete hüvitamiseks nõuti sisse 14,16 miljonit eurot;

27.  nendib, et kontrollide kulud ulatusid 280,17 miljoni euroni ehk 4,26 %‑ni kõigist rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi poolt 2016. aastal tehtud maksetest; on sellega seoses veendunud, et piisavate tagatiste tagamiseks tuleks teha korrapäraselt tööd kontrollimeetmete raamistiku üldise tulemuslikkuse ja selle nimel, et need täiendaksid hea valitsemistava põhimõtteid;

28.  on seisukohal, et säilitada tuleb järjepidev kontrollistrateegia, millega tagatakse tasakaal partnerriikide kasutussuutlikkuse, nõuete järgimise alaste sätete austamise ja tulemuslikkusega seotud eesmärkide vahel ning mida tuleks nõuetekohaselt kajastada erinevate abioperatsioonide ja abi andmise viiside haldamisel;

29.   on seisukohal, et EAFide kaudu rahastatud taristuprojektide kohta tuleb teha sõltumatu eelhindamine, mille puhul võetakse arvesse projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning lisaväärtust;

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi eesmärkide saavutamiseks tehtava töö tulemuslikkuse seire ja aruandlus

30.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles parandama oluliselt oma seiramise ja tulemustest aruandmise korda, tagamaks, et põhinäitajaid, mis on kehtestatud erinevates tulemuslikkuse süsteemides, seiratakse süstemaatiliselt ja korrapäraselt ning et kõrgemale juhtkonnale esitatakse õigeaegselt asjakohane ja usaldusväärne teave; kordab, et arengueesmärkide hindamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte;

31.  on seisukohal, et seiramise ja aruandmise sagedus tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse seiratavate eesmärkide laadi, näitaja liiki ja kogumismeetodeid ning seire- ja aruandlusvajadust;

32.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati koos muude välisküsimuste sidusrühmadega üles arendama edasi oma teabevahetusstrateegiat ja -vahendeid, tuues esile põhilised saavutatud eesmärgid, ning suurendama veelgi EAFidest toetust saanud projektide üldist nähtavust, et jõuda laiema üldsuseni, esitades asjakohast teavet liidu panuse kohta üleilmsete probleemide lahendamisse;

33.  peab liidu delegatsioonide 86 välisabi haldamise eduaruannet kasulikuks panuseks nii iga liidu delegatsiooni kindluse andmise ahelasse kui ka tulemuslikkuse mõõtmisse, ning rõhutab samal ajal, kui oluline on kõnealuses aruandluses kasutatavate andmete usaldusväärsus; võtab teadmiseks, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis on liidu delegatsioonide tulemuslikkuse valdkonnas toimunud positiivne areng, kuna 2016. aastal saavutati eesmärgid 24 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast (KPI) 21 puhul (seevastu 2015. aastal 20 ja 2014. aastal 15 puhul), erandiks oli kolm KPId, mis on seotud otsuste tegemise finantsprognooside täpsusega, kolmekümnepäevase tähtaja jooksul tehtud maksete protsendiga ja ELi delegatsioonides personali kasutamise jaoks ette nähtud paindlikkuskorra austamisega;

34.  väljendab siiski muret selle pärast, et 980 projekti 3 151‑st (31 %) kvalifitseeriti problemaatilisteks ja et kuus liidu delegatsiooni jäävad endiselt allapoole roheliste võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate 60 %st sihttaset; palub komisjoni talitustel jälgida pingsalt neid liidu delegatsioone, kes on hiljuti saavutanud või just ületanud 60 % sihttaseme, et täpsustada ja tugevdada liidu delegatsioonide suundumuste analüüsi;

35.  kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles kaaluma 60 % sihttaseme ümberkavandamise või tõstmise võimalikkust; kordab, et samuti võiks vaadata läbi teatavate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate määratluse, sõltuvalt kindlakstehtud probleemide tüpoloogiast või iga liidu delegatsiooni riskikeskkonnast, et leida uusi parandusvõimalusi;

36.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada, et programmid oleksid sihipärased ja mitte liiga ambitsioonikad, sest vastasel korral seaks see ohtu abi oodatavad tulemused; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil liidu delegatsioonide tulemuslikkuse seiramise tulemusi arvesse võttes säilitada liidu delegatsioonide puhul realistlik arv projekte;

37.  leiab, et on väga oluline, et delegatsioonide juhtidele meenutataks ka edaspidi korrapäraselt eri- või piirkondlikel seminaridel lisaks nende poliitilistele kohustustele ka nende keskset rolli rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kindluse andmise ahela konsolideerimisel ja seda, et nad vastutavad üldiselt projektide portfooliote haldamise eest, milleks on vaja niisuguste erinevate komponentide asjakohast hindamist ja arvessevõtmist, mis võivad tõenäoliselt tuua kaasa reservatsiooni esitamise; märgib, et 2016. aastal ei esitanud mitte ükski liidu delegatsioon oma välisabi haldamise aruandes reservatsiooni;

38.  palub komisjonil anda viivitamata aru konkreetsetest parandusmeetmetest, mida on võetud, kui projekt on kahel järjestikusel aastal liigitatud „punaseks“, et vaadata kiiresti uuesti läbi projekti esialgne kavand, jaotada vajaduse korral rahalised vahendid ümber elujõulisematele projektidele ja vajadustele või isegi kaaluda projekti peatamise võimalust;

Liidu usaldusfondide järelevalve ja haldamine

Vastastikune täiendavus ja mõju

39.  rõhutab, et arenguvaldkonna rahastamisvahendite sidusus ja vastastikune täiendavus EAFide strateegia ja liidu arengupoliitika üldeesmärkidega peaks olema kogu aeg tagatud;

40.  tunnistab, et liidu usaldusfondid loodi selleks, et võtta vahendite puudumise korral kiireid poliitilisi meetmeid teatavates kriitilistes olukordades või suurte kriiside korral, nagu rändekriis, või olukordades, kus on vajalik ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi;

41.  mõistab, et sellistel asjaoludel pakuvad liidu sihtotstarbelised usaldusfondid paindlikkust ja eri võimalusi, kombineerides geograafilisi ja valdkondlikke sekkumisi erinevate komponentide abil;

42.  rõhutab siiski, et komisjon peab tagama, et sellised usaldusfondid annavad olemasolevatele meetmetele lisaväärtust, aitavad suurendada liidu välistegevuse ja pehmete jõudude nähtavust ning vältida muude rahastamisvahendite dubleerimist;

43.  märgib, et kõigi liidu usaldusfondide kogu rahastamiskohustusest (5 026 miljonit eurot 2017. aasta novembri lõpu seisuga) tuleb 2 403 miljonit eurot EAFidest, kusjuures 2 290 miljonit eurot on ette nähtud ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile (Aafrika usaldusfond) ja 113 miljonit eurot ELi Kesk‑Aafrika Vabariigi usaldusfondile (Bêkou usaldusfond);

44.  tuletab siiski meelde suuri olemuslikke riske, mida need arenguvaldkonna rahastamisvahendid seni põhjustavad, ja nende rakendamisel siiani saadud vastuolulisi kogemusi; kordab vajadust tagada nende vahendite kasutamisel maksimaalne läbipaistvus ja aruandekohustus;

45.  tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 11/2017 „Kesk‑Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond“ üle; tunnistab, et hoolimata mõningatest puudustest oli Bêkou usaldusfond lootustandev algus, ning märgib, et usaldusfond loodi kiire vastusena vajadusele ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi; kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitusi, et valmistada ette suunised abi andmise vahendi valiku kohta (usaldusfond või muu); on arvamusel, et sellised suunised peavad kajastama usaldusfondidega seotud võimalikke riske ja puudusi ning neis tuleb arvesse võtta usaldusfondide kasutamisel seni saadud vastuolulisi kogemusi; peab kahetsusväärseks, et Bêkou usaldusfond ei ole märkimisväärselt parandanud üldist rahastajate koordineerimist;

46.  nõuab, et selgitataks välja parimad tavad, et aidata kaasa eri rahastajate kahepoolse abi ja abi andmise vahendite paremale koordineerimisele;

47.  tuletab meelde, et liidu usaldusfondide kohaldamisala tuleb siduda täiendavuse pakkumisega, eelkõige selleks, et reageerida asjakohaselt konfliktijärgses või katastroofijärgses olukorras olevate partnerriikide vajadustele ja prioriteetidele ning keskenduda samal ajal valdkondadele, kus lisaväärtus ja strateegiline mõju on kõige suuremad;

48.  on arvamusel, et nii ühe riigi liidu usaldusfondid kui ka need liidu usaldusfondid, millega toetatakse mitme riigi programme, on tulemuslikumad, kui neil on formaalne ja sidus juhtimisstruktuur, millega saab tugevdada sidusrühmade häält, edendada nende väärtusi ja ühiseid tulemuste raamistikke;

49.  peab oluliseks, et liidu usaldusfondide eesmärk oleks koondada täiendavaid rahalisi vahendeid liikmesriikidest, erasektorist ja muudelt rahastajatelt;

50.  rõhutab asjaolu, et liidu usaldusfondidega loodud tulemuste selektiivsust, järelevalvet ja aruandekohustust tuleb partnerlusprogrammides suurendada ning et need peavad tuginema esialgsele hinnangule, mis käsitleb liidu usaldusfondide suhtelisi eeliseid teiste abikanalitega võrreldes; tuletab meelde vajadust tagada täielik läbipaistvus ja juurdepääs andmetele ning kontrolli ja seire selged eeskirjad;

Bêkou usaldusfond

51.  tunneb heameelt Bêkou usaldusfondi loomise ja selle panuse üle rahvusvahelisse reageeringusse Kesk‑Aafrika Vabariigis valitsevale kriisile; tunnistab, et kõnealust esimest usaldusfondi saab mitmes mõttes pidada oluliseks katseprojektiks ja et tagatiste saamiseks tuleb süsteemsema lähenemisviisi alusel välja töötada täpsemad suunised rahastajate koordineerimise, seiramise ja hindamisega seotud süsteemsete probleemide kohta;

52.  on arvamusel, et vaja on rohkem aega, et nõuetekohaselt hinnata Bêkou usaldusfondi tulemuslikkust ja õppida rohkem selle tegevuslikust rakendamisest;

53.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka liidu usaldusfondide tulemuslikkusele ja poliitilisele juhtimisele ning sellele, et eraldatud vahendite lõpliku kasutamise suhtes puuduvad tagatised ja järelevalve;

54.  on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Bêkou usaldusfondi piiratud mõjule sidusrühmade tegevuse omavahelisele koordineerimisele ja et komisjon peaks tegema kõik, mis võimalik, et kasutada kogemusi, mida ta on saanud seoses EAFide tegevusega sellistes valdkondades nagu mitmepoolsete investeeringute rakendamine ja koordineerimine ning tulemuste omaluse haldamine;

55.  väljendab muret selle pärast, et liikmesriikide rahaline osalus Bêkou usaldusfondis on siiani olnud suhteliselt väike; palub liikmesriikidel suurendada osalust, tagamaks, et Bêkou usaldusfond täidab oma eeldatavad poliitikaeesmärgid;

56.  on veendunud, et nõuetekohaselt tuleks hoolitseda selle eest, et halduskulude haldamisel pööratakse tähelepanu nende suhtele sissemaksete kogusummasse, et arvutatakse haldamise kogukulud ja leitakse viisid, kuidas suurendada lõplikele abisaajatele eraldatava abi osakaalu;

57.  palub komisjonil rakendada terviklikke kontrollimehhanisme, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll kõnealuste uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle; peab oluliseks töötada liidu usaldusfondide jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad koos konkreetsete eesmärkide, sihtide ja läbivaatamistega;

Eelarvetoetuse meetmete rakendamine

Rahastamiskõlblikkus ja olemuslikud riskid

58.  märgib, et eelarvetoetuse maksed, mida EAFid 2016. aastal rahastasid, vastasid 644 miljonile eurole; märgib, et EAFide käimasolevate eelarvetoetuse meetmete arv oli 2016. aastal 109 ja väljamakseid tehti 56;

59.  tunnistab, et õigusnormide laia tõlgenduse tõttu on komisjonil paindlikkus selle hindamisel, kas üldised rahastamiskõlblikkuse tingimused maksete tegemiseks partnerriigile on täidetud (diferentseerimine ja rahastamiskõlblikkuse dünaamiline käsitlus), ja tunneb muret ülekantud rahaliste vahendite lõppkasutamise ning jälgitavuse puudumise pärast juhul, kui liidu rahalised vahendid liidetakse partnerriigi eelarvevahenditega;

60.  nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks tulemustele suunatud eelarvetoetust, määratledes paremini arenguvaldkonnas igas eelarvetoetuse programmis ja sektoris saavutada soovitavad tulemused, ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsiooni, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat või kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike; nõuab, et loodaks korruptsioonivaba kulutuste ahel; on seisukohal, et riikides, kes saavad eelarvetoetust, on kõige tähtsam siduda see toetus tõhusa korruptsioonivastase võitlusega;

61.  tuletab meelde, et vahendite mujale suunamise riskid on endiselt suured ja et korruptsiooni- ning pettuseriskid on sageli seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja reformidega; kordab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kõnealustele riskidele poliitikadialoogi ja tulevaste eelarvetoetuse lepingute strateegia kavandamise raames, eelkõige selleks, et hinnata valitsuse reageerimisvõimet ja suutlikkust jõustada reforme; juhib tähelepanu sellele, et riske ning eel- ja järelkontrolli tulemusi tuleb hoolikalt jälgida;

62.  palub komisjonil siiski tagada eelarvetoetuse ja vahendite väljamaksmise läbivaatamine, sellega viivitamine, selle vähendamine või tühistamine juhul, kui ei täideta selgeid ja algseid eesmärke ning võetud kohustusi ja/või kui kaalul on liidu poliitilised ja finantshuvid;

63.  tuletab meelde, et EAFe peab iseloomustama maksimaalne avatus ja läbipaistvus; toetab eelarvetoetuse programmidega seotud asjakohase eelarveteabe avalikustamist, et suurendada läbipaistvust ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanike endi vastutust ning vastutust nende ees;

Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara‑taguses Aafrikas

64.  rõhutab, kui oluline on siseriiklike tulude kasutuselevõtt arenguriikides, sest see vähendab sõltuvust arenguabist, viib avaliku sektori juhtimise paranemiseni ja täidab keskset osa riigi ülesehitamisel; nõuab, et hea valitsemistava ja arengu lepingutes tõhustataks konkreetselt siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud väljamaksetingimuste kasutamist;

65.  juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei ole veel tõhusalt kasutanud eelarvetoetuse lepinguid, et toetada siseriiklike tulude kasutuselevõttu Sahara-taguse Aafrika madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikides; märgib siiski, et komisjoni uue lähenemisviisiga suurendati selle abi vormi potentsiaali toetada tulemuslikult siseriiklike tulude kasutuselevõttu; kutsub komisjoni üles pakkuma oma eelarvetoetuse aruannetes rohkem teavet eelarvetoetuse lepingute kasutamise kohta siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks;

66.  rõhutab tõsiasja, et maksusüsteemide tugevdamine aitab kaasa mitte ainult prognoositava tulu suurendamisele, vaid ka valitsuste aruandekohustusele, luues otsese sideme maksumaksjate ja valitsuse vahel; toetab siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamise sõnaselget lisamist komisjoni selliste põhiliste arengualaste ülesannete loetellu, mida täidetakse eelarvetoetuse abil;

67.  juhib tähelepanu probleemidele, mis on seotud maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega; kutsub komisjoni üles juhinduma siseriiklike tulude kasutuselevõtu aspektidega seotud makromajanduslike ja avaliku sektori finantsjuhtimise hindamiste läbiviimisel oma suunistest, et saada parem ülevaade kõige olulisematest probleemidest, nt maksusoodustuste ulatus, siirdehinnad ja maksudest kõrvalehoidumine;

68.  kutsub komisjoni lisaks üles suurendama oma kohustusi võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksualaste kuritarvituste vastu, vähendades musta nimekirja kuuluvatele maksuparadiisidele rahalise toetuse andmist EAFide vahendite kaudu, et tekitada nimekirja kantud, kuritarvitavaid maksutavasid soodustavatele riikidele stiimul täita liidu õiglase maksustamise kriteeriume;

69.  juhib tähelepanu selliste asjakohaste seirevahendite puudumisele, mille abil hinnata, kuivõrd eelarvetoetus on kaasa aidanud siseriiklike tulude kasutuselevõtu üldisele soodustamisele;

70.  on veendunud, et äärmiselt tähtis on jätkata ausate ja läbipaistvate siseriiklike maksusüsteemide edendamist maksupoliitika valdkonnas, suurendada oma toetust järelevalveprotsessidele ja -asutustele loodusvarade valdkonnas ning jätkata selliste valitsemistava reformide toetamist, millega edendatakse loodusvarade säästvat ja läbipaistvat kasutamist;

71.  rõhutab, et siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud eritingimusi tuleb sagedamini kohaldada, kuna need seostavad eelarvetoetuse väljamaksed selgelt partnerriigi siseriiklike tulude kasutuselevõtu reformide alaste edusammudega;

72.  julgustab komisjoni laiendama eelarvetoetuse puhul suutlikkuse suurendamise komponenti, kuna seeläbi luuakse kindel alus pikaajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele ümberkujundamisele ning käsitletakse avaliku sektori tulude tõhusa kogumise peamisi takistusi;

73.  kutsub komisjoni üles kõigi olemasolevate ja tulevaste eelarvetoetuse lepingute puhul, mis sisaldavad sihtotstarbeliselt siseriiklike tulude kasutuselevõtule suunatud suutlikkuse arendamise komponenti, suurendama partnerriikide teadlikkust seda liiki toetuse kättesaadavusest ja lihtsustama selle kasutamist, eelkõige täitmaks suutlikkuse arendamise vajadusi, millega teised rahastajad ei ole veel tegelenud;

Rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö suurendamise vajalikkus

74.  märgib, et EAFide maksed mitme rahastajaga projektidele, mida rahvusvahelised organisatsioonid viisid ellu 2016. aastal, ulatusid 914 miljoni euroni;

75.  on veendunud, et arenguvaldkonna mitmepoolsed finantseerimisasutused peaksid töötama selle nimel, et muuta segarahastamine tulemuslikumaks, eriti täiendavuse osas;

76.  rõhutab, et mitmepoolsed arengupangad peaksid andma oma kooskõlastatud ja ühtlustatud panuse 2030. aastaks seatud ÜRO ambitsioonikate kestliku arengu eesmärkide valdkondliku rahastamise teostamiseks, eelkõige kasutades tulemuslikult segarahastamist ja võimendades erasektoripoolset rahastamist, et suurendada abi rahastamise tõhusust ja mõju;

77.  ergutab komisjoni kasutama rohkem mikrokrediidirahastut, mida peetakse tähtsaks ja tulemuslikuks vaesuse vastu võitlemise ja kohalike majanduste edendamise vahendiks;

78.  tuletab meelde, et EAFide rahastamisvahendid peavad meelitama ligi lisainvesteeringuid erasektorist; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, milles käsitletakse seda vajadust, ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tehtud edusammudest;

79.  palub komisjonil kahel eesmärgil, nimelt läbipaistvuse ja liidu nähtavuse huvides, esitada oma järgmises aruandes täiendavat teavet liidu vahenditega hallatavate projektide kohta; on veendunud, et ühiste koostöövahendite lihtsustamise ja suurema läbipaistvuse eesmärgil tuleks süvendada dialoogi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Maailmapanga Grupiga;

80.  kutsub komisjoni üles avaldama mitte üksnes valitsusväliste organisatsioonide rahastamise andmeid, vaid ka rahastatud projektide üksikasjalikke aruandeid; tunneb muret hiljuti teatavate valitsusväliste organisatsioonide väidetava väärkäitumise kohta esitatud teadete pärast; palub komisjonil olukorra arengut tähelepanelikult jälgida ja vajaduse korral määratud rahastamine läbi vaadata;

Uute üleilmsete arenguprioriteetide käsitlemine

Tegevusega seotud ülesanded ja uued mõjurid

81.  tunnistab vajadust töötada välja arenguabi rahastamisvahendite ja seotud tingimuste kujundamise uued viisid vastavalt kestliku arengu eesmärkidest tulenevatele kohustustele ja uuele Euroopa arengukonsensusele, et reageerida uutele kriitilistele asjaoludele, nagu arengu ja humanitaarabi seos, arengu, rände ja liikuvuse seos, kliimamuutuste seos ning rahu ja julgeoleku seos;

82.  rõhutab, et pidades silmas puudujääki rahastamises, mida on vaja kaugeleulatuvate kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, võib otsustavat rolli täita erasektor; märgib, et lisaressursside kaasamisel võib olla kasulikuks vahendiks segarahastamine, tingimusel et selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud, selle lisaväärtus on tõendatud ja see vastab arengu tulemuslikkuse põhimõtetele;

83.  rõhutab siiski, et EAFid ei peaks minema kaugemale oma kohaldamisalast ning et uue seose loomine uute probleemidega tegelemiseks ei tohiks kahjustada muude arengueesmärkide saavutamist ja nende loomisega peavad kaasnema täpsed, selged ja läbipaistvad eeskirjad, mis on kindlaks määratud komisjoni sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;

84.  on seisukohal, et ülimalt oluline on parandada eri rahastajate ja abi rahastamise vahendite kaudu pakutava toetuse koordineerimist ja koostoimet; kutsub eri sidusrühmi üles parandama kohapeal tegevuse tulemuste raamistiku kvaliteeti ja arengueesmärke;

85.  tunnistab, et esinenud on tegevusega seotud raskusi ja probleeme, eelkõige mis puudutab konsensuse loomist, eriti kui kaalul on suure arvu rahastajate tegevuse koordineerimine muutuvates ja keerulistes tingimustes ning muutuvate vajaduste kontekstis;

86.  on seisukohal, et ebastabiilses olukorras olevatesse riikidesse investeerimine on jätkuvalt liidupoolse sekkumise üks peamine prioriteet, samas kui läbimõeldud seirealane lähenemisviis võib vajaduse korral viia rahastamise peatamiseni; on veendunud, et ebastabiilses või konfliktiolukorras olevate riikide puhul tuleb tugevdada tulemusreitingute tava ja nende jagamist;

87.  toetab jõupingutusi, mida tehakse arengu tulemuste jätkusuutlikkuse küsimuste käsitlemisel, kui kaalul on siseriiklike tulude kasutuselevõtt, omalus ja poliitökonoomia;

88.  tuletab meelde asjaolu, et kliimamuutused on üks tõsisemaid probleeme, millega liit ja valitsused üle kogu maailma silmitsi seisavad; kutsub komisjoni tungivalt üles täitma omale Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustusi tugevdada liidupoolse rahastamise kliimatingimusi, et rahastada ainult kliimasõbralikke projekte, mis kajastavad liidu kliimaeesmärke, mis nõuab valikukriteeriumide suuremat sidusust;

89.  tunneb muret kontrollikoja leiu pärast, mille kohaselt ei ole liidu biokütuste säästlikkuse sertifitseerimissüsteem täiesti usaldusväärne(27); rõhutab võimalikke negatiivseid tagajärgi arenguriikidele, sest nagu kontrollikoda märkis, „ei nõudnud komisjon vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal‑majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“, ning palub seetõttu komisjonil seda probleemi käsitleda;

90.  ergutab võtma poliitikameetmete kavandamisel arvesse ka eetilist mõõdet;

91.  nõuab kindlalt, et liidu vahenditest, sh PEGASE (Mécanisme Palestino-européen de Gestion de l’Aide Socio-économique) raames rahastatavad õppematerjalid vastaksid hariduse kaudu edendatavatele vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühistele väärtustele, mille liidu haridusministrid võtsid vastu 17. märtsil 2015. aastal Pariisis; palub komisjonil tagada, et liidu vahendeid kasutatakse kooskõlas hariduse valdkonnas UNESCO poolt kehtestatud rahu ja sallivuse standarditega;

Arengu ja rände seose rakendamine

92.  võtab teadmiseks, et heaks kiideti 106 projekti, mille maksumus oli 1 589 miljonit eurot, kusjuures 594 miljoni ulatuses sõlmiti lepinguid ja 175 miljonit eurot maksti 2016. aastal rändevoogude paremaks haldamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemiseks Aafrika usaldusfondi ja seotud piirkondlike komponentide kaudu; märgib, et üks kokkulepitud eesmärkidest on seotud hästi hallatava rändepoliitikaga;

93.  kutsub komisjoni üles andma struktureeritud viisil aru Aafrika usaldusfondi raames käivitatud programmide mõjust, eelkõige liidu tulemustele suunatud seire ja Aafrika usaldusfondi tulemuste raamistiku põhjal, et tuua esile ühised saavutused;

94.  märgib sellega seoses ühtlasi, et uus Euroopa Kestliku Arengu Fond kui osa Euroopa välisinvesteeringute kavast on suunatud Sahara-taguse Aafrika riikidele, kusjuures EAFidest on eraldatud 400 miljonit eurot;

95.  toetab AKV tulemusliku rahastamise vahendile (mis on AKV investeerimisrahastu eraldiseisev komponent) ette nähtud summade suurendamist 300 miljoni euro võrra, et jõuda 800 miljoni euro suuruse suutlikkuse kogusummani, et tegeleda sihtotstarbeliste projektidega, mis käsitlevad otseselt rände algpõhjuseid, ja toetab selle muutmist uuendatavaks fondiks;

96.  märgib, et Euroopa Investeerimispank (EIP) toetab AKV investeerimisrahastuga peamiselt projekte, millega edendatakse erasektori arengut, samas kui rahastamiskõlblikke avaliku sektori projekte võetakse arvesse ka AKV rändepaketi raames; väljendab heameelt selle üle, et EIP poolt hallatava AKV investeerimisrahastu kontekstis arendatakse uusi partnerlusi; palub EIP‑l siiski pakkuda lisateavet finantsvõimenduse komponentide kohta, pidades eelkõige silmas vastavaid osasid, mis on pärit omakapitalist ja liidu avaliku sektori poolsest rahastamisest või muudest mitmepoolsetest arengupankadest, ning tagasisaadavaid vahendeid, mis on uuesti investeeritud AKV investeerimisrahastu toimimisse;

97.  toetab komisjoni rände-eeskirjade loomisel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee raames, et suurendada seotud rahastamise tulemuslikku kasutamist ja jälgitavust;

Uue AKV‑partnerluse loomine

98.  ootab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks 11. EAFi vahekokkuvõtte teemal ja et teda teavitataks täielikult kõnealusest vahekokkuvõttest, milles tuleks võtta arvesse kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, aga ka austada täielikult arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, mida kinnitati taas ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust prioriteetide eest;

o
o   o

99.  kordab oma nõudmist lisada EAFid liidu üldeelarvesse.

(1) ELT C 322, 28.9.2017, lk 281. (2) ELT C 322, 28.9.2017, lk 289. (3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (4) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. (5) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1. (6) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108. (7) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355. (8) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32. (9) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1. (10) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53. (11) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1. (12) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1. (13) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17. (14) ELT C 322, 28.9.2017, lk 281. (15) ELT C 322, 28.9.2017, lk 289. (16) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (17) ELT L 287, 4.11.2010, lk 3. (18) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1. (19) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108. (20) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355. (21) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32. (22) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1. (23) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53. (24) ELT L 83, 1.4.2003, lk 1. (25) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1. (26) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17. (27) Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“.

1. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta otsus Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2017/2137(DEC))

P8_TA(2018)0124 A8-0105/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)0365 – C8‑0248/2017)(2),

–  võttes arvesse 2016. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2016. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise‑eeskirja kohta(7), eriti selle artiklit 22,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0105/2018),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2016. aasta raamatupidamisaruande vastu 28. juunil 2017. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 10. juulil 2017. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L‑seerias).

2. Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2017/2137(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0105/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 141 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul avalikult;

C.  arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ülevaade

1.  märgib, et parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise järelevalvesüsteem koosneb järgmisest neljast peamisest komponendist:

2.  väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda on parlamendi tehingute valimit suurendanud, ja innustab kontrollikoda samamoodi jätkama, sest kuna finants- ja eelarvevead võivad institutsiooni reputatsioonile negatiivset mõju avaldada, on mainerisk suhteliselt suur;

3.  soovitab kontrollikojal kaaluda, kas parlamendi spetsiifiliste tegevusvaldkondade (nagu parlamendi kommunikatsioonipoliitika ning Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele eraldatavate toetuste haldamine) saaks koostada rohkem eriaruandeid ning pöörata neis eritähelepanu tulemuspõhisele eelarvestamisele;

4.  väljendab heameelt järelmeetmete üle, mida administratsioon on võtnud, et suurendada koosseisuliste töötajate teadmisi aruannetest ja audititest, luues liidu institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate liikmete jaoks teenistuse, kes aitab raamatupidamise aastaaruandeid ja auditiaruandeid mõista ja nende tulemusi tõlgendada;

Euroopa Parlamendi eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

5.  märgib, et parlamendi 2016. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 838 613 983 eurot, mis moodustas kõigi liidu institutsioonide 2016. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku(8) 5. rubriigist 19,39 %, ning lõplikud assigneeringud oli 2015. aasta eelarvest (1 794 929 112 eurot) 2,4 % suuremad;

6.  märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 183 381 513 eurot (2015. aastal 176 367 724 eurot), millest 30 589 787 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2015. aastal oli see 27 988 590 eurot);

7.  rõhutab, et 69,92 % kulukohustuste kogusummast oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

8.  võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2016. aastal suleti:

9.  juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 99,2 % (1 823 844 172 eurot) ja tühistamismäär oli 0,8 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 538 531 527 eurot, mis tähendab 84,4 % täitmismäära, mis on eelmise aasta määrast 0,7 % võrra kõrgem;

10.  rõhutab, et 2016. aasta tühistatud assigneeringud, mille summa oli 14 769 811 eurot, olid seotud peamiselt töötasu ja muude õigustega ning taas hoonetega seotud kuludega;

11.  märgib, et 2016. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse(9) artiklitega 27 ja 46 heaks seitse ümberpaigutust, mille summa oli 66 655 000 eurot, st lõplikest assigneeringutest 3,6 %; märgib murelikult, et enamik ümberpaigutusi oli järjekordselt seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga, eelkõige Konrad Adenaueri hoone projektiga; on seisukohal, et ümberpaigutatud assigneeringujääkide summa on endiselt väga suur; on kindlalt veendunud, et kui eelarvet hallata tõhusalt, peaks olema võimalik vähendada neid ümberpaigutusi nii palju, et piirdutakse minimaalselt vajalikuga; nõuab tungivalt, et parlamendi kinnisvarapoliitika määrataks eelarvestrateegias piisavalt selgelt kindlaks;

Kontrollikoja arvamused 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

12.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab kõikide liidu institutsioonide haldus- ja muude kulude kui ühtse kuluvaldkonna kohta erihinnangu; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, teabevahetuse ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

13.  tuletab meelde, et auditi käigus kontrolliti 100 maksetehingust koosnevat representatiivset valimit, sealhulgas riskipõhist valimit 20 kulukohustusest, mis olid heaks kiidetud 2016. aasta lõpus ja kanti automaatselt üle 2017. aastasse, et kontrollida eelarve kasutamist vastavalt aastasuse põhimõttele;

14.  võtab kontrollikoja andmetele tuginedes teatavaks, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib, et 12 kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (halduskulud) hinnanguline veamäär 0,2 % (vähem kui 2015. aasta 0,6 %);

Fraktsioonide rahahaldus

15.  tuletab meelde, et juhatuse poolt antud volituste piires vastutavad fraktsioonid parlamendi ees neile eraldatud rahasummade haldamise eest; märgib murega, et kontrollikoda leidis puudusi Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni (Europe of Nations and Freedom - ENF) kulude kinnitamise ja haldamise kontrollimehhanismides ning selles, et tehti makseid, mille aluseks ei olnud hankemenetluse põhjal sõlmitud lepingud; rõhutab, et välisaudiitor Ernest and Young esitas märkusega arvamuse; palub juhatusel võtta ENFi suhtes vajalikud meetmed, sh nõuda vajaduse korral hüvitist;

16.  võtab teadmiseks tuvastatud faktid, mis kontrollikoja 2016. aasta aruandes on esitatud parlamendi kohta; märgib, et ühele fraktsioonile tehtud makse puhul leidis kontrollikoda puudusi selle kinnitamise ja haldamise kontrollimehhanismides (kulutus oli tehtud 2015. aastal, kuid kiideti lõplikult heaks alles 2016. aastal); märgib peale selle, et kontrollikoda leidis, et oli tehtud makseid, mille aluseks ei olnud hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingud; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis 2015. aastal samalaadseid puudusi ühe teise fraktsiooniga seotud tehingus;

17.  võtab teadmiseks vastused, mille parlament ärakuulamismenetluses kontrollikojale andis; palub, et kontrollikoda hoiaks vastutavat komisjoni kursis sellega, kuidas viiakse ellu tema soovitus, mille kohaselt tuleb fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise järelevalve raamistikku muuta ning jälgida tähelepanelikumalt, kuidas nad kulude kinnitamise ja haldamise eeskirju kohaldavad ning hankemenetlusi korraldavad;

18.  innustab parlamendi sekretariaati jätkama suuremate pingutuste tegemist, et aidata fraktsioonidel finantsjuhtimist parandada ja anda neile paremaid suuniseid; kutsub fraktsioone üles kulude kinnitamise ja haldamise eeskirju veel paremini kohaldama ning hankemenetluste läbiviimist parandama ja veel rohkem ühtlustama;

Siseaudiitori aastaaruanne

19.  märgib, et 23. jaanuaril 2018. aastal siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2016. aastal auditi koostas:

20.  tuletab meelde, et iga-aastane tegevusaruanne on parlamendi juhtimissüsteemi lahutamatu osa; rõhutab, et tegevusaruandluse auditi alusel, milles keskenduti iga-aastaste tegevusaruannete (tänu millele on võimalik aru anda vastutusest ja tulemustest) tulemuslikkusele, esitas siseaudiitor järgmised soovitused:

21.  märgib, et 2016. aasta järelmeetmete tulemusena suleti 48 pooleliolevast kontrollitud meetmest 22, samuti jätkus 2016. aastal tähtajaks võtmata meetmete riskiprofiili järkjärguline vähendamine; märgib eelkõige, et aasta lõpu seisuga oli 26 pooleliolevast meetmest 10 suure riskiga ja ülejäänud 16 mõõduka riskiga;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

22.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis 4. oktoobril 2017. aastal esitati eelarvekontrollikomisjonile 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning pärast seda parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, tuleb peasekretäriga eelarvekontrollikomisjonis arutada sagedamini;

23.  rõhutab veel kord, et muutmaks institutsiooni ja eeskätt selle otsustusprotsessi läbipaistvamaks, tuleb parlamendisiseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse tööd ja ennekõike otsustusprotsessi toetada ja muuta see avatumaks; nõuab, et juhatuse päevakorrad avaldataks intranetis aegsasti ja koosolekute protokollid avaldataks palju kiiremini; märgib, et enne avaldamist ei ole vaja oodata, kuni need on kõikidesse keeltesse tõlgitud; tunnustab kvestorite kogu selle eest, et on teinud selles edusamme, eeskätt on ta oma otsuste avaldamiseks võtnud vastu uued põhimõtted;

24.  palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele ja tuua esile kõik meetmed, mille juhatus peab võtma, ja otsused, mille see peab tegema; kutsub peasekretäri üles koostama tegevus- ja ajakava, mille alusel saab juhatus parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavates resolutsioonides esitatud soovitusi järgida ja järelmeetmeid võtta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvearuandesse; palub peasekretäril anda eelarve- ja eelarvekontrollikomisjonile aegsasti aru kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on suur eelarvemõju;

25.  avaldab aga kahetsust, et paljusid 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni(10) soovitusi ei ole järgitud ja et seda pole põhjendatud ega selgitatud; on väga mures selle pärast, et juhatus ega peasekretär ei ole esitanud eduaruannet ega teinud paljude meetmete võtmisel või otsuste tegemisel piisavalt edusamme;

26.  kordab palvet, et juhatus võtaks kõigi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste suhtes järelmeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 25 ja IV lisale ning finantsmääruse artiklitele 6 ja 166;

27.  tuletab meelde, et nii parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis(11) kui ka 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis paluti tehnilist lahendust, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada parlamendi veebilehel oma isiklikku lehekülge, et avaldada vabatahtlikult teavet huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste kohta; nõuab tungivalt, et juhatus ja peasekretär teeksid selle viivitamatult võimalikuks;

28.  palub peasekretäril teavitada parlamendiliikmeid iPACSi projekti (mille eesmärk on muuta parlamendi inimeste, hoonete ja vara julgeolek paremaks ja nüüdisaegsemaks) edusammudest; märgib, et projekt kiideti heaks juhatuse 9. märtsi 2015. aasta otsusega; rõhutab, et tingimata tuleb selgitada, kas parlamendi jaoks niivõrd oluline projekt, mis on ka olnud väga kulukas, edeneb kavakohaselt;

29.  palub peasekretäril võtta meetmeid, et leida lahendus Strasbourgis väga palju tõusnud hotellihindadele, mis on aastast aastasse väga palju kasvanud ja mis on eriti kõrged täiskogu istungjärgu ajal; soovitab edendada transporti Strasbourgi ja Saksamaa piirialade vahel, kus hinnad on tunduvalt madalamad (seda võiks näiteks korraldada Kehli ja parlamendi hoone vahelise bussiveoga);

30.  väljendab heameelt peasekretäri plaani üle vaadata läbi tegevuse jätkamise ja kriisiohjamise strateegia, et parlament saaks paremini toime tulla parlamendi tegevust mõjutavate suurõnnetustega (mis tahes laadi, kuid mis puudutab ITd, julgeolekut, ruume), mida käsitleti juhatuse 3. mai 2016. aasta otsuses;

Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

31.  märgib, et 23. jaanuaril 2018 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võttis osa ka siseaudiitor;

32.  märgib, et juhatus arutas Ühendkuningriigis 23. juunil 2016. aastal toimunud referendumi tagajärgi oma 4. juuli 2016. aasta koosolekul; võtab teadmiseks, et presidendi seisukoht on, et seni, kuni Ühendkuningriik jääb liidu täisliikmeks, on Ühendkuningriigi parlamendiliikmetel ja töötajatel täpselt samad õigused ja kohustused kui kõigil teistel parlamendiliikmetel ja töötajatel; märgib, et kord peab olema paindlik ja jääma kõigi Brexiti läbirääkimiste võimalike tulemustega kooskõlla; märgib, et Ühendkuningriigi parlamendiliikmete ja töötajate olukord võib muutuda üleminekuperioodi ajal, mida ei ole veel kindlaks määratud;

33.  tunnistab, et referendumi tulemusel oli parlamendikomisjonide sekretariaatidele, uuringuüksustele ja poliitiliste peadirektoraatide horisontaalsetele teenistustele suur mõju; märgib, et parlamendi teenistused on koostanud teabekogumistöö tulemusena analüütilise materjali, mille alusel hinnata, kuidas Ühendkuningriigi väljaastumine nende poliitikavaldkondi ja asjaomaseid õigusakte mõjutab; tunnistab ühtlasi, et selles küsimuses eesseisev töö on õiguslikult väga keerukas ning komisjonide sekretariaatides ja poliitikaosakondades kogutud teadmisi saab vastavalt tehtavatele poliitilistele otsustele kasutada väljaastumisprotsessi järgmistes etappides;

34.  väljendab heameelt selle üle, et parlament ja selle asukohariikide ametiasutused, eelkõige Belgia ametiasutused, on teinud tõhusamat julgeolekukoostööd;

35.  ergutab peasekretäri pidama Belgia raudteeveo‑ettevõtjaga läbirääkimisi, et pakkuda Brüsseli Luxembourg’i raudteejaama ja Zaventemi lennujaama vahel parlamendiliikmete saabumise ja lahkumise tippajal rohkem otseühendusi, et parlamendiliikmete sõiduaega kokku hoida ja vähendada nende CO2‑jalajälge; palub sekretariaadil parlamendiliikmete hulgas rongiga sõitmist propageerida;

36.  tuletab meelde, et avatus üldsusele on üks parlamendile iseloomulikke tunnuseid; toetab ideed korraldada parlamendi kolmes töökohas kõigi parlamendi hoonete sissepääsud ümber ja parandada neid vastavalt uuele turvalisuskontseptsioonile, mis tagab parlamendi tegevuseks ohutu töökeskkonna, kuid säilitab samal ajal parlamendi avatuse; märgib, et need sissepääsud, mida ajakohastati 2015. aastal, on varustatud uute sissepääsukontrollisüsteemidega ja ühendatud uue keskse integreeritud füüsilise sissepääsu kontrolli süsteemiga; rõhutab, et Strasbourgis asuva Louise Weissi (LOW) hoone sissepääs on üks neist, mida parlamendiliikmed, liidu institutsioonide töötajad ja külastajad kasutavad täiskogu istungite ajal kõige rohkem; rõhutab, et see on Strasbourgis tegelikult kõige nähtavam sissepääs; avaldab kahetsust, et LOW hoone sissepääsu juures toimuv ajutine turvakontroll on muutunud tegelikult alaliseks; innustab peasekretäri pakkuma muu lahenduse, et LOW hoonesse sisenemist lihtsustada, kuid säilitada julgeolekutase ja sissepääsu atraktiivsus;

37.  märgib, et tulemuspõhisele eelarvestamisele pööratakse eri peadirektoraatides tähelepanu endiselt erineval määral ja teatavates administratsiooniüksustes on see ikka veel algfaasis; kutsub peasekretäri üles tagama, et kogu administratsioonis seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid ning et nende täitmist kontrollitakse;

38.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja andmetel on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus aastas 114 miljonit eurot; märgib, et parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis liidu institutsioonide asukoha kohta(12) tehti kindlaks, et kõigist personalieeskirjadega hõlmatud parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest 78 % on tingitud parlamendi mitmest asukohast; tuletab meelde, et mitme asukoha keskkonnakahju on hinnanguliselt 11 000 – 19 000 tonni CO2‑heidet; märgib kahetsusega, et 2016. aastal oli ainuüksi parlamendiliikmete Strasbourgi täiskogu instungijärkudega seotud reisikulude hüvitiste kogusumma 21 352 262 eurot; palub nõukogul leida Euroopa Parlamendi jaoks üheainsa asukohaga lahendus, et maksumaksjate raha mitte raisata;

39.  märgib, et Euroopa mõõtme puudumise kohta avaldati seitse aruannet ja Euroopa lisaväärtuse kohta viis hinnangut (neist viimane 2016. aastal);

40.  võtab teadmiseks, et registreeritud assistentidele parlamendi kolme töökoha vaheliste ametisõitude jaoks makstavate hüvitiste määrad vaadati läbi; märgib, et parlamendi ametnike ja muude teenistujate jaoks seati Strasbourgi lähetuste majutuskulude ülemmääraks 180 eurot ja päevarahaks 102 eurot, mis teeb ühe päeva hüvitiseks kokku 282 eurot; arvestades, et registreeritud assistentidele makstakse väiksem summa: parlamendiliikme äranägemisel kas 137 eurot, 160 eurot või 183 eurot päevas; tuletab aga meelde, et muude kui Strasbourgi lähetuste puhul on registreeritud assistentidel õigus saada sama suurt päevaraha, kui makstakse ametnikele ja muudele parlamendi töötajatele; kutsub juhatust kolmandat aastat järjest üles võtma töötajate võrdse kohtlemise nimel kiiresti meetmeid, et viia registreeritud assistentide Strasbourgi lähetuste päevaraha vastavusse ametnike ja muude töötajate päevarahaga; palub veel kord, et juhatus viiks ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide hüvitised omavahel täielikult kooskõlla;

41.  tunneb heameelt selle üle, et peasekretär soovib leida lahenduse, ja kordab, et nõuab toimivat lahendust nendele registreeritud assistentidele, kes on töötanud järjest kahel ametiajal, kuid kellel puudub praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpus pensioniikka jõudmisel õigus saada Euroopa pensioniõiguste skeemist makseid, sest neist ja neid tööle võtnud parlamendiliikmest sõltumatutel asjaoludel ei täitu neil vajalikku kümmet teenistusaastat, kuna 2014. aasta valimised toimusid aasta esimeses pooles ning pärast 2009. ja 2014. aasta valimisi tekkis registreeritud assistentide uute lepingute valideerimisel personalitöötajate suure töökoormuse tõttu viivitus; nõuab seetõttu, et kaht koosseisu ametiaega võetaks arvesse kümneaastase aktiivse teenistusena; kutsub peasekretäri üles andma personali peadirektoraadile juhiseid, kuidas otsida kiiresti võimalikke lahendusi, ja hoida registreeritud assistentide esindajaid asjade käiguga kursis ning neid sellesse kaasata; palub komisjonil esitada selle probleemi lahendamiseks 1. septembriks 2018 seadusandlik ettepanek;

42.  märgib, et mõne lähetuse puhul viibib hüvitiste maksmine väga kaua, ja soovitab uurida, kuidas saaks hüvitisi tasuda mõistliku aja jooksul;

43.  on seisukohal, et eelarverea 422 „Parlamendiliikmete assistentide kulud“ assigneeringuid tuleb ka edaspidi veidi suurendada, sest töökoormus suureneb, kuna Ühendkuningriik astub liidust välja, kolmepoolseid kohtumisi on rohkem ning ajutisi ja erikomisjone tekib juurde – praeguseks on neid enneolematult palju, sest alalisi ja ajutisi komisjone on kokku 25 – ning ametiaja lõpp langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku seadusandlike ettepanekute keerulise paketiga;

44.  palub peasekretäril edastada komisjonile registreeritud assistentide uue põhimääruse hindamise aruanne, mis koostati vastavalt 28. aprillil 2016. aastal 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta vastu võetud resolutsioonile ning millele osutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 160/2009(13) artiklis 3;

45.  innustab juhatust kaotama eelmisel aastal kehtestatud, külastajate rühmi käsitlevate uute eeskirjade hindamisel võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistent, sest see tekitab tööalaseid, õiguslikke, eetilisi ja andmekaitseprobleeme;

46.  märgib, et parlamendiliige sõlmib oma palgatud praktikantidega eraõigusliku lepingu, mis ei anna praktikantidele parlamendis samasugust staatust nagu teistel parlamendi töötajatel ega võimalda saada parlamendilt stipendiumi (Schumani stipendium); peab kahetsusväärseks, et finantsküsimuste peadirektoraadis ei ole ette nähtud ühtegi vahendit ega õiguslikku raamistikku, mis võimaldaks seada sisse korra, et praktikantidele tehakse enne lähetust ettemaks – ehkki muude töötajate jaoks on sellised võimalused olemas –, sest ilmselgetel põhjustel on neil äärmiselt raske nende kulude eest ise ette tasuda; rõhutab, et parlamendiliikmed võivad leppida praktikandi ja makseagendiga ettemaksete tegemises üksikjuhtumipõhiselt eraldi kokku; märgib aga, et paljud parlamendiliikmed nende juures töötavatele praktikantidele tasu maksmiseks makseagendi teenuseid ei kasuta, ning palub parlamendil võimalikult kiiresti hinnata, kas sellist otsemaksete süsteemi saaks rakendada;

47.  märgib murega, et kuigi parlamendikoosseisu ametiaeg on kestnud juba pikka aega, ei ole parlamendi ametlikul veebisaidil enam kui poolte parlamendiliikmete profiilis elulookirjeldust endiselt avaldatud; palub, et peasekretär võtaks viivitamata meetmeid, et kõikide parlamendiliikmete elulookirjeldus oleks ametlikul veebisaidil olemas;

48.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi liikmete mandaat ei võimalda pidada paljusid ameteid, sh omada mandaati liikmesriigi parlamendis; nõuab, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal koostataks vajalikud eeskirjad, mille kohaselt ei tohi parlamendiliikmetel olla lisamandaati liikmesriigi piirkondlikus seadusandlike volitustega parlamendis, mille liikmete tööaeg on sarnane liikmesriigi parlamendi liikmete omale;

49.  on seisukohal, et sõltumatumate ja usaldusväärsemate arvamuste ning uuringute saamiseks tuleb parlamendikomisjonide palgatud ekspertide huvide konfliktide kohta koostada eeskirjad;

50.  tuletab meelde, et 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides märgiti, et parlamendi veebisaiti ei ole eriti mugav kasutada, ning palub kommunikatsiooni peadirektoraadil seetõttu veebisaiti kiiresti parandada ja võtta kasutusele tõhusama otsingumootori; rõhutab, et veebsaidi atraktiivsuse ja köitvuse kallal tuleb veel tööd teha ning sotsiaalmeedia platvorme tuleb veel mitmekesisemaks muuta; nõuab, et viidaks ellu uus strateegia, milles on kõikide sotsiaalmeedia eri vormide võimalusi kõigiti arvesse võetud;

51.  võtab teadmiseks infobüroode (edaspidi „bürood“) uuendatud missioonikirjelduse (juhatus võttis otsuse vastu 2017. aasta novembris); rõhutab igati, et nende peamine ülesanne on kohalikul tasandil teavet anda ja parlamendi nimel suhelda, et anda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil väliste sidusrühmade tegevuse kaudu teavet liidu ja selle poliitika kohta; rõhutab, et uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja -viiside kasutamist tuleb optimeerida ning kasutada ära seda, et need bürood asuvad geograafiliselt kodanike lähedal, ja tegutseda kohalikul tasandil veel aktiivsemalt, näiteks korraldada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna liikmetega arutelusid, mille eesmärk on inimesi kuulata ja teha nendega koostööd; juhib tähelepanu sellele, et nende ürituste tulemusena internetis tekkivad arutelud ja meediakajastus peaksid aitama veel paremini kodanikeni jõuda; nõuab, et vastuvõetud strateegiat parlamendi infobüroosid puudutavas osas parandataks, ja nõuab tungivalt, et kommunikatsiooni peadirektoraat otsiks lahendusi probleemile, et hoonetele ja töötajatele tehtud kulutused ei ole tasakaalus nende büroode peamiste ülesannetega, milleks on kohalike sidusrühmade ja kodanikega otse suhtlemine;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

52.  tuletab meelde, et kommunikatsiooni peadirektoraadi jaoks on võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja see, kui palju on suudetud parlamendi kõigi kommunikatsiooniplatvormide ja -kanalite kaudu teavitustegevust teha; märgib, et parlamendi kohaolu meedias ja keskmine kajastamine kuus suurenes võrreldes 2015. aastaga 12 % ja võrreldes 2014. aastaga, mil toimusid valimised, 7 %; tunnistab, et parlament on sotsiaalmeedia kasutamist parandanud, ja peab kiiduväärseks meetmeid, millega on suurendatud noorte teadlikkust; juhib aga tähelepanu sellele, et parlamendi teavitamistegevust peaks ka edaspidi parandama, eelkõige tuleks suurendada sotsiaalmeedia kasutamist, mis praegu on väiksem kui parlamentaarsele institutsioonile kohane; rõhutab, et eriti 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu tuleb töötada välja põhjalik sotsiaalmeedia strateegia ja see ellu viia; rõhutab, et strateegia peab peegeldama, kui palju tööd parlamendis tehakse, võttes samas arvesse mitmesuguseid huve, muresid ja ideid, mida kodanikud Euroopa tuleviku suhtes on väljendanud;

53.  märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat algatas aastateks 2016–2019 meedia ja ürituste korraldamise valdkonnas toetuste andmiseks uue mitmeaastase tööprogrammi; võtab teadmiseks, et meediavaldkonnas toetuse andmiseks sõlmiti 102 partnerluse raamlepingut ja edukaks tunnistati 48 toetustaotlust kogusummas 3,99 miljonit eurot; märgib, et ürituste korraldamise valdkonnas valiti toetuse andmiseks välja 18 projekti koguväärtusega 0,8 miljonit eurot; palub, et kommunikatsiooni peadirektoraat pööraks põhitähelepanu sellele, kuidas tegeleda aktiivsemalt nende kodanikega, keda parlamendi tegevus ei huvita või kes võivad olla parlamendi töö suhtes lausa skeptilised;

54.  võtab teadmiseks parlamendi avalikul veebisaidil tehtud tehnilised ja sisulised täiustused, eelkõige veebisaidi otsingumootori optimeerimise; kiidab kommunikatsiooni peadirektoraati selles valdkonnas tehtud edusammude eest, kuid lisab, et edasimineku tempo on endiselt liiga aeglane; märgib, et 2016. aastal käivitati ja viidi veebisaidi teatavates osades edukalt ellu kiiresti toimiva veebidisaini projekt ja tellimisel esitatavate videote platvormi uuendamise projekt, mille eesmärk on veebisait ümber kujundada, et seda oleks võimalik kohandada igat liiki seadmetega; nõuab nende projektide jätkamist ja rakendamist kõigis parlamendi veebisaidi osades; märgib, et palju on veel teha, et veebileht ja suhtlusvahendid oleksid tõhusad; rõhutab, et uuendamine peab toimuma kiiresti, sest parlament peaks olema nähtav ja juurdepääsetav aegsasti enne 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, kuid kõige hiljem valimiste ajaks; rõhutab, et läbipaistev ja juurdepääsetav veebisait on kodanike kaasamiseks kõige tähtsam;

55.  märgib, et kodanike teabenõuete üksusele (AskEP) esitatavate päringute arv on alates 2014. aastast märkimisväärselt suurenenud, mille peamiseks põhjuseks on ilmselt koordineeritud kampaaniad, milles on kutsutud üles esitama päevakajalistel teemadel kirjalikke pöördumisi; soovitab teha parlamendi vastused teatavaks ka parlamendiliikmetele, kes ei pruugi nende olemasolust teadlikud olla;

56.  juhib tähelepanu parlamendi tellitud viimasele Eurobaromeetri uuringule, kus esitati küsimus parlamendi maine kohta; väljendab heameelt selle üle, et uuringu kohaselt on parlamendist positiivsel arvamusel olevate kodanike osakaal suurenemas, sest see kasvas 25 %‑lt 2016. aastal 33 %‑ni 2017. aastal; märgib rahuloluga, et sama palju, kui parlamendi kuvand on positiivsemaks muutunud, on negatiivne arvamus vähenenud: 7 % võrra 28 %‑lt 2016. aastal 21 %‑ni 2017. aastal; juhib tähelepanu sellele, et hoolimata selgetest paranemise märkidest on teha endiselt palju;

57.  innustab juhatust kaotama eelmisel aastal kehtestatud, külastajate rühmi käsitlevate uute eeskirjade hindamisel võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistent;

58.  nõuab, et süsteem, mille alusel arvutatakse parlamendiliikmete rahastatavate külastajarühmade reisikulude hüvitisi, vaadataks läbi, et tagada kõikide liidu kodanike võrdne kohtlemine ja soodustada keskkonnahoidlikumate transpordiviiside kasutamist, sest praeguses süsteemis, mis põhineb vahemaade arvutamisel, ei võeta arvesse teatavate liidu piirkondade eraldatust ja geograafilisi takistusi ega kaeta kulusid, mis tekivad reisimisel kohtadesse, kus saab kasutada kiiremaid ja keskkonnahoidlikumaid transpordiviise;

59.  märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga töötas sekretariaadis kokku 5 375 ametnikku ja ajutist töötajat (16 inimest vähem kui 31. detsembril 2015) ning fraktsioonides töötas kokku 806 ametnikku ja ajutist töötajat (35 inimest rohkem kui 31. detsembril 2015); märgib, et koos lepinguliste töötajatega vastutas personali peadirektoraat 9 617 töötaja eest (264 inimest rohkem kui 31. detsembri 2015. aasta seisuga);

60.  juhib tähelepanu sellele, et 1. jaanuaril 2016. aastal kaotati parlamendi ametikohtade loetelust kooskõlas 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamise ja 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga 57 ametikohta;

Personali peadirektoraat

61.  väljendab heameelt selle üle, et parlamendi personalipoliitikas pööratakse endiselt põhitähelepanu võrdsete võimaluste loomisele; märgib, et 2016. aastal jätkus juhatuse poolt 2015. aastal heaks kiidetud soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava rakendamine koos selle konkreetsete eesmärkide ja kõigi muude sellega seotud meetmetega;

62.  väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu parlamendi peasekretariaadi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava; märgib, et tegevuskavas on ette nähtud konkreetsed meetmed ja selge ajakava, mille alusel võtta juhtimismeetmeid, teha ametialast koolitust, teavitada soolisest võrdõiguslikkusest, võtta töö ja eraelu tasakaalustamise meetmeid, ning soolise tasakaalu üle statistika abil korrapärase järelevalve tegemine;

63.  väljendab heameelt selle üle, et peasekretäri poolt ametikohale määratud üksuse juhtide seas on sooline võrdõiguslikkus suurenenud 21 %‑lt 2006. aastal 36 %‑le 2016. aastal ning et naistele antud ametikohade põhjal võib järeldada, et naistele antud ametikohtade kvaliteet on paranenud rahuldavalt;

64.  peab kahetsusväärseks, et sooline tasakaal peadirektori ametikohtadel vähenes suhtelt 33,3 % / 66,7 % 2015. aastal suhtele 16,7 % / 83,3  2016. aastal; märgib, et sooline tasakaal direktorite hulgas jäi aastatel 2015–2016 stabiilseks, sest see oli vastavalt 29,2 % / 70,8 % ja 29,8% / 70,2 %; on seisukohal, et see on vastuolus parlamendi peasekretariaadi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga;

65.  märgib, et teatud tegevuste puhul, näiteks toitlustamine ning puhastus- ja koristustööd, on parlament eelistanud teenuseid väljast osta ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides olla koosseisuväliseid töötajaid isegi rohkem kui ametnikke;

66.  kordab oma seisukohta, et koosseisuvälise personali abil ei tohiks kompenseerida ametikohtade arvu vähendamist, milles lepiti kokku 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisel ja kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus;

67.  märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga töötas parlamendis 1 924 registreeritud assistenti (aasta varem oli neid 1 791); nõuab, et registreeritud assistentide ja kohalike assistentide õigustele pöörataks eritähelepanu, sest nende lepingud on otse seotud selle parlamendiliikme mandaadiga, kelle juures nad töötavad, pidades silmas, et registreeritud assistendid töötavad parlamendiga sõlmitud töölepingute alusel, kuid kohalike assistentide töölepingute suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigusakte;

68.  väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ja ilma, et neile hüvitataks lähetuskulud ja ka lihtsalt reisikulud; on seisukohal, et see võib soodustada kuritarvitamist, sest kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad kulud ise katma ja samuti puudub neil tööga seotud kindlustus; palub peasekretäril sellist väidetavat tava uurida ja sellest aasta lõpuks aru anda;

69.  kordab, et kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles veel kord kaaluma, kas registreeritud assistentidel võiks teatavatel tingimustel, mida ei ole veel kehtestatud, lubada saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; palub peasekretäril uurida, kuidas need lähetused mõjutaksid eelarvet ning millist korraldust ja logistikat need vajaksid;

70.  märgib, et parlament eraldab personalikomiteele eelarve, ning nõuab sarnast eelarvet registreeritud assistentide komiteele, sest need assistendid täidavad Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruses ja selle rakendusmeetmetes ettenähtud ülesandeid, mis on kasulikud kõigile institutsioonidele ja parlamendiliikmetele;

71.  palub administratsioonil kaasata registreeritud assistentide komitee otsuste tegemisse kõigi eeskirjade puhul, milles võidakse käsitleda üksnes registreeritud assistente või registreeritud assistente koos kõigisse teistesse personalikomitee esindatud kategooriatesse kuuluvate töötajatega;

72.  väljendab heameelt huvi üle jätta alles Ühendkuningriigi kodakondsusega töötajad, kellest on saanud Euroopa ametnikud, ning palub peasekretäril anda aru Ühendkuningriigist pärit töötajaid ähvardavate võimalike ohtude ja selle kohta, kuidas tagada, et need töötajad Brexiti tõttu ei kannataks ning et eeskirjadest tulenevad, lepingulised ja omandatud õigused oleksid täielikult kaitstud;

73.  märgib, et kuna kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(14) tuli ametikohtade arvu 5 % vähendada, eemaldati parlamendi 2016. aasta ametikohtade loetelust 57 ametikohta; märgib, et lisaks eemaldati veel kaks ametikohta, et need seoses institutsioonidevaheliste IT‑projektidega komisjonile anda; märgib peale selle, et tulenevalt eelarvepädevate institutsioonide otsusest pidi parlament 1. jaanuari 2017. aasta seisuga vähendama ametikohtade loetelu veel 76 ametikoha võrra;

74.  on seisukohal, et #metoo‑kampaaniat arvestades peaks parlament saavutama kõigi vägivalla vormide suhtes täisleppimatuse, ükskõik kas tegemist on struktuurilise, seksuaalse, füüsilise või psühholoogilise vägivallaga; nõuab seetõttu, et

75.  märgib, et tuleb luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, kes aitaks rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid, mille kaudu teatada võimalikust rikkumisest, mis võib kahjustada liidu finantshuve, ja kes kaitseks rikkumisest teatajate konfidentsiaalsust ning pakuks neile vajalikku tuge ja nõu;

76.  on seisukohal, et kuigi 2016. aastal esitati töökohal ahistamise ärahoidmisega tegelevale nõuandekomiteele ja registreeritud assistentide poolt suhteliselt vähe ahistamiskaebusi, võib see tähendada asjakohaste kanalite puudumist; rõhutab, et personalieeskirjades tunnistatakse kaht tüüpi ahistamist (psühholoogiline ja seksuaalne); on seisukohal, et võitlus igasuguse ahistamise vastu peaks olema peasekretäri jaoks üks olulisimaid küsimusi; väljendab sellega seoses heameelt peasekretäri ettepaneku üle luua võrgustik konfidentsiaalsetest sõltumatutest nõustajatest, kelle poole registreeritud assistendid, parlamendiliikme heaks töötavad praktikandid, fraktsioonide töötajad ning ülejäänud töötajad ja praktikandid saaksid pöörduda; võtab teadmiseks, et need nõustajad valitakse kogemuste ja suhtlusoskuse alusel ning nad läbivad vastava koolituse; innustab ahistamiskaebustega tegeleva nõuandekomiteede koosseisu läbi vaatama, et tagada selles parlamendiliikmete, parlamendiliikme registreeritud assistentide ja töötajate võrdne esindatus ja sooline tasakaal; kutsub juhatust üles uurima, kas siseprotsesside edasiseks parandamiseks saaks määrata välisaudiitori;

77.  kordab, et registreeritud assistendid ja parlamendiliikmete praktikandid on rikkumisest teatajate kaitse eeskirjade mõttes kaitsetus olukorras; hoiatab peasekretäri, et kui parlament ei suuda ka edaspidi parlamendiliikmete rikkumistest teatavatele registreeritud assistentidele nõuetekohast rikkumisest teatajate kaitset pakkuda, võib see tuua kaasa majanduslikke tagajärgi; nõuab tungivalt, et peasekretär parandaks seda olukorda kiiresti;

78.  nõuab, et parlamendivälise tegevuse jaoks nähtaks ette nädalad, mida tuleb kasutada eelkõige parlamendiliikmete assistentide koolitamiseks, sealhulgas keeleõppe intensiivkursused;

79.  rõhutab veel kord, et parlament on õigupoolest ainuke institutsioon, mille töökorraldusse ei ole sisse viidud paindlikku tööaega, ehkki peaaegu kõik teised institutsioonid, eelkõige komisjon, tegid seda juba aastaid tagasi, ja selle tõestatud tulemuseks on suurem tööviljakus ja töötajate parem elukvaliteet; nõuab, et parlamendis võetaks paindlik tööaeg kasutusele niipea kui võimalik ja eelarvekontrollikomisjoni hoitaks kursis, kuidas eesmärgi täitmine edeneb;

80.  kordab – nagu on sätestatud parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis (punkt 90) –, et stipendiumiga üliõpilastel peaks nende sissetulekut arvestades olema õigus saada parlamendi restoranides suuremat hinnasoodustust;

81.  märgib suure murega, et parlamendiliikmete nõudlus individuaalsete prantsuse ning eelkõige hispaania ja itaalia keele kursuste järele on vähenenud, eriti alates 2009. aastast; märgib, et vaid inglise ja saksa keele kursuste hulk on jäänud samaks ja isegi suurenenud; tuletab peasekretärile meelde, et mitmekeelsus on Euroopa integratsiooniprotsessis väga tähtis ja administratsioon peaks soodustama liidu kodanike valitud esindajate hulgas keelte õppimist, sest keeleoskust on arusaamiseks ja suhtlemiseks vaja ka parlamendiliikmete kohustuste täitmisel; palub, et administratsioon annaks parlamendiliikmetele sobivate vahendite (peale olemasoleva teatmiku ja veebis oleva teabe) abil korrapäraselt teada kõigist parlamendis pakutavates võimalustest, pannes eelkõige rõhku keeleõppele, mis toimub asutusesiseste keeleõpetajatega Brüsselis ja Strasbourgis, sest see on kõige paindlikum lahendus, mis sobib nende vajaduste ja töötingimustega kõige paremini ning millel on ka parim hinna ja kvaliteedi suhe; nõuab ühtlasi tungivalt, et peasekretär leiaks selles valdkonnas mitmekeelsuse edendamiseks vajalikud vahendid ning parandaks muu hulgas asutusesiseste keeleõpetajate kättesaadavust ja teeks lõpu ebakindlusele, mida nad oma töökoha pärast tunnevad; märgib, et parlamendiliikmete täiendusõppe üksus viidi finantsküsimuste peadirektoraadist personali peadirektoraati, et luua parem koostoime personali koolitusüksusega, kes juba on personali peadirektoraadis; palub peasekretäril hoida end kursis tulemustega, mida ta sellega soovib saavutada;

82.  palub peasekretäril töötada välja vabatahtlikkusel põhinev ja läbipaistev liikuvuspoliitika, milles võetakse karjäärijuhtimise strateegia raames arvesse töötajate huve ja oskusi;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

83.  märgib, et parlamendi keskmise pikkusega perioodi kinnisvarastrateegia kohta esitatavas ajakohastatud ettepanekus tuleks Luxembourgi ja Strasbourgi hoonetes tehtud hiljutisi muudatusi arvesse võttes pöörata põhitähelepanu Brüsseli hoonetele, eelkõige Paul‑Henri Spaaki hoone tulevikule; kutsub juhatust peale selle üles hindama Strasbourgis asuva Salvador de Madariaga hoone taristu vanust; märgib ühtlasi, et üliolulised Brexitiga seotud tegurid, millest kinnisvarapoliitika tulevik sõltub, nagu Brexiti võimalik mõju mitmekeelsusele, ametikohtade loetelus olevate ametnikukohtade arvule ja Euroopa Parlamendi liikmete arvule, on endiselt teadmata; võtab teadmiseks, et usaldusväärseid plaane saab hakata koostama alles pärast Brexiti‑protsessi lõppemist; kutsub juhatust üles töötama välja riskide vähendamise strateegiaid, milles võetakse arvesse, et tuleb vältida tõrkeid, mida Brexiti‑teemalised läbirääkimised võivad edaspidi põhjustada; palub peasekretäril esitada üksikasjaliku kava selle kohta, kuhu paigutatakse personal, kes töötab hoonetes, mida hakatakse renoveerima või rekonstrueerima;

84.  nõuab tungivalt, et vastutavad talitlused selgitaksid, kuidas nad kavatsevad täita parlamendi, nõukogu ja komisjoni lubaduse olla energiatõhususe direktiivi rakendamisel oma hoonetega eeskujuks(15), võttes arvesse, et 2020. aastaks seatud tähtaeg läheneb;

85.  märgib, et juhatus volitas peasekretäri töötama Paul‑Henri Spaaki hoone renoveerimise võimaluste kohta välja üksikasjalikke ettepanekuid; märgib peale selle, et nendes ettepanekutes tuleks käsitleda kõiki võimalikke variante, sealhulgas varianti mitte midagi ette võtta, mitte remontida ega rekonstrueerida, ning et ettepanekutele tuleks lisada üksikasjalik hinnang projektide teostatavuse kohta ja käsitleda kõiki asjakohaseid õigusküsimusi; märgib, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi koostatud üksikasjalikud ettepanekud tuli juhatusele esitada 2018. aasta alguses;

86.  märgib, et enamik parlamendi hoonetest ei ole planeeritud ega ehitatud nii, et nende puhul oleks võetud arvesse eurokoodeksis struktuurse terviklikkuse kohta sätestatud nõudeid, sest nende ehitamise ajal ei olnud neid norme olemas; märgib, et ainsad hooned, mis eurokoodeksi struktuurse terviklikkuse standarditele vastavad, on Willy Brandti ja Wilfried Martensi hoone; võtab teadmiseks, et eri hoonete konstruktsiooni võimalikest puudustest tulenevat riski leevendavad osaliselt infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi võetud operatiivsed meetmed ning et selle küsimuse lahendamiseks on ette nähtud täiendavad organisatsioonilised muudatused;

87.  tuletab meelde, et juhatus võttis oma 11. aprilli 2016. aasta koosolekul vastu ettepaneku muuta parlamendiliikmete transporditeenus parlamendisiseseks teenuseks; märgib rahuloluga, et kord, mille alusel sõidukijuhtide teenus parlamendisiseseks teenuseks muudeti, on parandanud parlamendiliikmetele osutatavate teenuste kvaliteeti ja suurendanud mahtu ning võimaldanud ettenägematute hädaolukordade või ootamatult suure nõudluse korral tõhusalt ja tulemuslikult tegutseda; avaldab kahetsust, et parlamendi transporditeenuse jaoks inimeste tööle võtmisel ei peetud kinni soolise tasakaalu põhimõttest; palub peasekretäril töötada välja ettepaneku praeguse olukorra parandamiseks; on peale selle mures juhtide palgaastmete erinevuse pärast ning soovib juhatuselt teada, kas viimane plaanib kaaluda ühtlustamist, et võidelda võimalike ebaõiglaste tasustamissüsteemide vastu;

88.  väljendab heameelt, et alustati katseprojekti, mille käigus peavad infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi taotlust esitav talitus ja Strasbourgi kinnisvara hooldamise üksuse kulukohustuste eelkontrolliteenistus hakkama üksteisega tõendavaid dokumente vahetama digitaalselt; märgib rahuloluga, et kuna tulemused olid positiivsed, siis kaasati projekti ka Strasbourgi kinnisvaraprojektide üksus; innustab infrastruktuuri ja logistika peadirektoraati edastama digitaalset nii palju dokumente kui võimalik, et vähendada kulusid ja suurendada seotud teenuste tõhusust;

89.  märgib, et parlamendi iseteenindussöökla hindu tuli muuta, et lõpetada subsideeritud teenused ja sõlmida kontsessioonilepingu tüüpi leping, kus toitlustusteenuse pakkuja kannab täit majanduslikku ja äririski; väljendab heameelt selle üle, et parlamendi praktikantidel on kõikides Brüsseli ja Luxembourgi iseteenindusrestoranides endiselt õigus saada pearoalt 0,50 euro suurust ja Strasbourgis 0,80 euro suurust allahindlust; palub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil jälgida, et ka edaspidiste hinnatõusude korral oleks tagatud teenuste asjakohane ja õiglane hind;

90.  võtab teadmiseks parlamendi parkimiskohti käsitleva 13. detsembri 2013. aasta eeskirja ning parlamendi suurema pühendumise keskkonnakaitse valdkonnale; leiab sellega seoses, et töötajate isiklike jalgrataste parkimist parlamendi kõigis töökohtades puudutav korraldus peaks pakkuma eeliseid, mida kõnealuses eeskirjas praegu ei ole; palub peasekretäril võtta sellega seoses meetmeid ning võimaldada eelkõige Strasbourgis sinna lähetatud töötajate isiklike jalgrataste parkimise parlamendi parklas ka istungjärkude vahelisel ajal ning näha selleks ette sobiva ja turvalise ala;

91.  avaldab veel kord sügavat kahetsust selle üle, et parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli büroodes otsustati mööbel välja vahetada; märgib, et enamik mööblist on täiesti töökorras ja esinduslik ning seetõttu puudub igasugune vajadus seda vahetada; on seisukohal, et mitmelt parlamendiliikmelt saadud tagasisidest – vastupidiselt ülduuringu tulemustele – väljavahetamiseks veel ei piisa ning administratsiooni esitatud väited maitse, moe ja aegunud stiili kohta on sama kohatud; mööbliese tuleks välja vahetada ainult juhul, kui sel on näha selged kahjustused, ulatuslik kulumine või kui töökohal on vaja vältida teatavat konkreetset või üldist laadi terviseohtu (nt ergonoomilisemate büroolaudade või -toolide võimalik kasutuselevõtt);

92.  tuletab peasekretärile meelde personalikomitee küsitluse tulemusi büroode ühiskasutuse kohta, millele vastas 3000 töötajat, kellest 80 % oli büroode jagamise vastu; palub peasekretäril koostada kava, kuidas pidada töötajatega nõu, ja võtta küsitluse põhjal järelmeetmed;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat

93.  võtab teadmiseks, et tõlkide uute väljundnäitajatena määrati kindlaks, et teenuse osutamise vähim aeg nädalas on keskmiselt 11 tundi ja pikim aeg keskmiselt 17 tundi; märgib, et aeg, kui kaua koosseisulised tõlgid nädalas keskmiselt tõlkekabiinis tõlketeenust osutasid, suurenes 2014. aasta 11 tunnilt ja 54 minutilt 2016. aastal 13 tunnile ja 25 minutile; märgib, et 2014. aastal toimusid valimised ja siis oli suulist tõlget vähem vaja; rõhutab, et suulise tõlke vajadus suurenes 2014–2016 seetõttu, et parlament pöördus tagasi tavapärase komisjonide, fraktsioonide, Strasbourgi ja siniste nädalate süsteemi juurde; tuletab meelde, et kui personalieeskirjad 2013. aastal läbi vaadati, suurenes kõigi Euroopa institutsioonide töötajate iganädalane tööaeg 37,5 tunnilt 40–42 tunnile, mis tõi kaasa ka suulise tõlke teenistuse iganädalase tööaja pikenemise; innustab ametiühinguid ja peasekretäri tegema edaspidi koostööd, mille puhul tuleks keskenduda õiglastele töötingimustele, kuid tagada samal ajal parlamendi sujuv töö; juhib tähelepanu sellele, et peasekretäri ja personalikomitee vahel on praegu käimas arutelu, ja nõuab, et pooled jõuaksid kokkuleppele; märgib, et muude töötajate jaoks eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringute suurenemise tingis osaliselt see, et 2016. aastal oli välist suulist tõlget vaja rohkem (2015. aastaga võrreldes 2,2 miljonit eurot rohkem); märgib peale selle, et fraktsioonide ja komisjonide koosolekute puhul ei ole tellimiseeskirja tõttu võimalik tellida suulist tõlget kõikidesse keeltesse; märgib ühtlasi, et komisjonide koosolekute ajakava muutmisel on tulnud paljusid koosolekuid pidada ebatavalisel kellaajal ja see on osaliselt tingitud sellest, et suulise tõlke tõhus kasutamine ei ole eriti paindlik;

94.  märgib rahuloluga, et juhatus on võtnud vastu parlamendi konverentsikorralduse ajakohastamise strateegia, mille talle esitas peasekretär; võtab teadmiseks, et strateegias nähakse konverentside korraldajatele ette ühtne kontaktpunkt ja tugi ning seda peaks toetama integreeritud konverentsiteenistus, kes kasutab spetsiaalset IT‑platvormi; märgib peale selle, et ka koosolekuruumide tehnilise vahendite jaoks luuakse ajaks, kui üritus käib, järk-järgult ühtne kontaktpunkt ning ühtne korraldus ja tugi;

Finantsküsimuste peadirektoraat

95.  tuletab meelde, et juhatus kinnitas oma 26. oktoobri 2015. aasta koosolekul uue tegutsemisviisi, mille eesmärk on suurendada kliendikesksust ja vähendada parlamendiliikmete halduskoormust, luues selleks kaks uut vahendit – parlamendiliikmete portaal ja e-portaal (e‑Portal); tunneb heameelt 2016. aasta juulis täies mahus toimima hakanud parlamendiliikmete portaali üle, mille kaudu saab täita kõiki rahaliste ja sotsiaalsete õigustega seotud formaalsusi; märgib, et parlamendiliikmete portaali elektrooniline versioon e‑Portal on olnud kättesaadav alates 2015. aasta jaanuarist ning see sisaldab kehtivate eeskirjade ja parlamendiliikmete kehtivate õiguste kohta kokkuvõtlikku teavet; rõhutab, et halduskorda ei tohiks lihtsustamaks muuta ainult sellega, et osa halduspersonali tööst antakse parlamendiliikmetele ja nende büroodele;

96.  nõuab, et töölevõtmismenetlusi lihtsustataks ning kohalikele assistentidele hüvitataks lähetus- ja sõidukulud; avaldab kahetsust, et need protsessid on tihti keerulised ja pikad ja nendega kaasneb pikki viivitusi; palub finantsküsimuste peadirektoraadil käsitleda seda küsimust esmatähtsana;

97.  märgib, et kehtiv leping parlamendi reisikorraldusteenistusega lõpeb 2018. aasta lõpus ja ettevalmistamisel on avatud hankemenetlus, et valida uus reisibüroo, kes parlamenti tööga seotud reiside haldamisel ja korraldamisel abistaks; nõuab, et uus leping sisaldaks rangemaid tingimusi, eelkõige piletihindade ja selle kohta, et reiskorraldusteenistuse kõnekeskus peab olema kättesaadav kogu aeg, sealhulgas nädalavahetusel; rõhutab, et puuduste kiireks esiletoomiseks peab olemas olema lihtne ja kasutusmugav kaebuste esitamise mehhanism, mille abil saab kõikidele probleemidele kiiresti lahendusi otsida; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata parlamendiliikmete spetsiifilistele nõudmistele ja sellele, et nad vajavad just neile kohandatud teenuseid;

98.  julgustab järgmist reisibürood püüdma kujundada parlamendi tööga seotud reiside jaoks kõige konkurentsivõimelisemad hinnad;

Vabatahtlik pensionifond

99.  märgib et vabatahtlik pensionifond loodi 1990. aastal juhatuse täiendava (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivate eeskirjadega ja parlamendiliikmed said sellega liituda kuni parlamendi kuuenda koosseisu ametiaja lõpuni (13. juuli 2009); juhib tähelepanu sellele, et fond loodi parlamendiliikmetele pensioniskeemi pakkumiseks, sest varem seda olemas ei olnud;

100.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus otsustas 2013. aastal, et juhatuse otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaastalt 63‑le, vältimaks kapitali varajast ammendumist ning viimaks tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega kooskõlla, oli õigustatud;

101.  märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki: 2015. aasta lõpus oli see 286 miljonit eurot ja 2016. aasta lõpus 326,2 miljonit eurot; märgib peale selle, et 2016. aasta lõpu seisuga oli arvesse võetavate netovarade väärtus 146,4 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 472,6 miljonit eurot; märgib, et need prognoositud tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele, kuid 2016. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 16,6 miljoni euro eest;

102.  juhib tähelepanu sellele, et kui ühtegi hüvitise saajat ei valita 2019. aastal (tagasi) või et nad ei võta endale muul moel mõnda Euroopa mandaati, lisandub pensioniikka jõudvate parlamendiliikmete näol, kellel on tänu fondi tehtud sissemaksetele õigus saada väljamakseid, järgmise viie aasta jooksul uusi pensionisaajaid vahemikus järgmises arvus: 2018. aastal 21, 2019. aastal 74, 2020. aastal 21, 2021. aastal 12 ja 2022. aastal 17;

103.  avaldab kahetsust, et pensionifondi praeguse olukorra hinnang ei ole ikka veel kättesaadav; tuletab meelde 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 109 ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 112, milles vabatahtliku pensionifondi praeguse olukorra hindamist nõuti; palub, et juhatus koostaks hinnangu vabatahtliku pensionifondi praeguse olukorra kohta võimalikult kiiresti, hiljemalt 30. juuniks 2018;

104.  kordab, et vabatahtlik pensionifond on endiselt probleemne, ning palub juhatusel ja peasekretäril võtta meetmed, et hoida ära fondi enneaegne maksejõuetus, ilma et see mõjutaks parlamendi eelarvet;

105.  märgib, et parlament peab tagama pensioniõigused ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita; tunneb heameelt selle üle, et peasekretär andis teada, et ta esitas juhatusele tegevuskava;

106.  märgib, et arvestades fondi finantsvarade praegust väärtust, tulevasi iga‑aastasi maksekohustusi ja finantsturgudel tehtud investeeringute tootluse muutumist, saabub vabatahtliku pensionifondi eeldatav maksejõuetus 2024.–2026. aastal;

Üldkulude hüvitis

107.  avaldab heameelt juhatuse otsuse üle luua üldkulude hüvitise kasutamise eeskirjade koostamiseks ja avaldamiseks ajutine töörühm; tuletab meelde ootusi, mida parlament väljendas 2018. aasta eelarvet käsitlevas 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis(16) ja 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis(17), milles nõuti, et üldkulude hüvitis oleks läbipaistvam, ja märgiti, et tuleb sätestada täpsemad eeskirjad, kuidas selle hüvitise alla kuuluvatest kuludest aru anda, ilma et see tekitaks parlamendile lisakulusid; kordab oma palvet, et juhatus teeks üldkulude hüvitise maksmise korras kiiresti järgmised muudatused:

108.  tuletab meelde parlamendiliikme mandaadi sõltumatuse põhimõtet; rõhutab, et valitud parlamendiliikmetel on kohustus kasutada seda hüvitist parlamentaarseks tegevuseks ning et soovi korral võivad parlamendiliikmed avaldada üldkulude hüvitisega kaetud kulud oma isiklikul veebilehel;

109.  usub, et iga kord, kui üldkulude hüvitise kord läbi vaadatakse, tuleks arvesse võtta soovitusi, mille täiskogu on läbipaistvuse ja finantsaruandluskohustuse kohta vastu võtnud;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

110.  tuletab meelde, et avatud kommunikatsiooniga maailmas on IKT turvalisuse suurendamine parlamendi jaoks keskse strateegilise tähtsusega; märgib, et küberturvalisuse tegevuskava alla kuuluvas nn küberturvalisuse kultuuri osas keskendutakse teavitus- ja koolitustegevusele, tagamaks, et parlamendi IKT kasutajad on ohtudest teadlikud ja aitavad küberturvalisuse tagamisele igati kaasa; võtab teadmiseks küberturvalisusega seotud ohtudest teavitamise kampaania, mis hõlmab parlamendi ruumides kasutatavaid visuaalseid meeldetuletusi, parlamendisiseses uudiskirjas avaldatavaid küberturvalisusteemalisi artikleid ning parlamendiliikmetele, assistentidele ja töötajatele mõeldud teabeüritusi; väljendab aga muret küberjulgeolekut ähvardavate ohtude pärast; avaldab heameelt selle üle, et ametisse määrati infoturbe juht ja loodi IKT turbeüksus, kus on olemas turvalisuse juhtimise ja julgeolekuoperatsioonide meeskond; palub peasekretäril uurida, kas on võimalik võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt on kõik vajalikud eriteadmised täielikult parlamendisisesed, seda ka selleks, et vältida suurt tööjõu voolavust;

111.  on seisukohal, et IT‑teenuste puhul peaks olema esmatähtis tagada hea internetiühendus, kuid praegu esineb internetiühenduse katkestusi liiga palju;

112.  võtab teadmiseks projekti ICT3MEPs, tänu millele peaksid paranema IKT teenused, mida parlamendiliikmed ja nende personal saavad kasutada valimisringkonnas tööd tehes; märgib, et projekti esimene etapp viidi ellu 2016. aasta oktoobris ning sellega võeti kasutusele kohalike assistentide juurepääsu haldamise süsteem; märgib, et projekti saab siiski veel paremaks teha; kutsub asjaomaseid teenistusi üles projekti rakendamist kasutajate vajadusi arvesse võttes jätkama;

113.  väljendab heameelt selle üle, et parlamendi külastajatel on võimalik kasutada wifiühendust, tänu millele on parlament muutnud digitaalselt kaasavamaks; juhib aga tähelepanu sellele, et IKT turve peaks jääma esmatähtsaks ning et parlamendi sisevõrk peaks olema kaitstud väljastpoolt tulevate võimalike kuritahtlike rünnakute eest; rõhutab, et osutatavat teenust tuleb väga palju parandada, seda eelkõige Strasbourgis, ning ootab, et läbitulevikus võetaks selleks vajalikud meetmed;

114.  kutsub juhatust üles töötama koostöös tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadiga välja riskide vähendamise meetmed, et parlament saaks süsteemi rikete või katkestuste ajal tõrgeteta tööd jätkata; rõhutab, et väga oluline on esmatähtsate teenuste loetelu, milles esitatud järjekorras teenused võimalikult kiiresti taastatakse, et põhiteenused toimiksid ka küberrünnaku korral; palub juhatusel töötada välja kava, mille alusel lahendatakse hädaolukord, kui süsteemis tekib pikaajaline katkestus; soovitab andmekeskustel hoida servereid mitmes eri asukohas, et parandada parlamendi IT‑süsteemide julgeolekut ja talitluspidevust;

115.  kordab 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud nõuet luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mille abil on tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil võimalik saata koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga kiirteateid SMSi või e‑posti teel neile Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse spetsiifilistes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

116.  võtab teadmiseks turvalisusega seotud ülesannete korraldamiseks mõeldud uue optimeeritud süsteemi, mille peasekretär esitas juhatusele 2018. aasta jaanuaris; võtab peale selle teadmiseks, et uues süsteemis arvestatakse turvatöötajate rolli ja ülesannete eripära; loodab säilitada avatud arutelu, et panna tähele selle väga pingelistes julgeolekuoludes töötava töötajaterühma vajadusi;

117.  tunneb heameelt selle üle, et parlamendi tööruume ja nende ümber olevaid alasid püütakse pidevalt ohutumaks ja turvalisemaks muuta; märgib, et parlamendi puhul tähendab ohutus seda, et tuleb leida optimaalne tasakaal – ühest küljest tuleb võtta arvesse eri kaitsemeetmeid, kuid samas tuleb vältida üleliia karmi turvarežiimi kehtestamist, mis takistaks parlamendi tööd; rõhutab sellele vaatamata, et parlament tuleks veel turvalisemaks muuta, ja kordab, et peasekretär peaks tagama, et töötajad saaksid korraliku väljaõppe ja oleksid võimelised oma ülesandeid, ka hädaolukorras, asjatundlikult täitma;

118.  palub turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi turvatöötajatel kontrollida evakueerimise korral hoolikalt kogu hoonet, mille eest nad vastutavad, et tagada selle täielik evakueerimine ja aidata evakueerimisel kuulmis- või muu puudega inimesi;

Keskkonnahoidlik parlament

119.  tuletab meelde, et juhatus algatas 19. aprillil 2004 parlamendis keskkonnajuhtimissüsteemi projekti; märgib, et juhatus võttis 2016. aastal vastu läbivaadatud keskkonnapoliitika, milles korratakse ja kinnitatakse, et parlamendi eesmärk on keskkonnahoidlikkust pidevalt parandada;

120.  tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et 2016. aasta juunis kiideti heaks Euroopa Parlamendi keskkonnahoidlike avalike hangete korraldamise suunised, mille eesmärk on aidata parlamendi eelarvevahendite käsutajatel hakata tulemuslikult ellu viima keskkonnahoidlikku ostupoliitikat ja keskkonnahoidlikke menetlusi; tunneb heameelt selle üle, et keskkonnahoidlike avalike hangete jaoks loodi institutsioonidevaheline kasutajatugi; nõuab, et hinnataks, millised kriteeriumid tuleb kehtestada, et teatavat rahalist künnist ülevate ja teatavate tootekategooriate jaoks korraldavate avalike hangete puhul peetaks keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatoega kohustuslikus korras nõu; võtab teadmiseks, et Altiero Spinelli hoonesse rajatakse taimedega kaetud sein, ja on seisukohal, et selle kasulikkus ei kaalu mingil juhul üles sellele tehtavaid kulutusi; kutsub keskkonnajuhtimissüsteemi üles otsima lahendust, mille puhul võetakse ökoloogilise mõõtme kõrval arvesse ka hinna ja kasulikkuse suhet;

121.  tunnustab joogikraanide ja uue korduskasutatavate klaaspudelite süsteemi kasutuselevõttu; märgib, et joogikraane reklaamitakse vähe ja kontoriruumidesse ei ole neid veel paigaldatud; avaldab kahetsust, et kuigi hanke tingimustes nõuti plastijäätmete vähendamist, müüdi parlamendi toitlustuskohtades ühekordselt kasutatavates pakendites eineid rohkem; nõuab, et toitlustuskohtades tekkivate plastijäätmete andmed oleksid läbipaistvad; märgib, et parlamendi koosolekutel jagatava pudelivee tootemark on vähem kui kahe aasta jooksul vahetatud kolm korda, mis ei tundu olevat kooskõlas varem välja kuulutatud hanke kestusega, ja see on endiselt plastpudelis; tõdeb, et komisjon enam joogivee jaoks plastpudeleid ei kasuta ja palub parlamendil koostada komisjoni järgimiseks kava, sest parlament peab eelkõige andma eeskuju ja täitma Euroopa plastijäätmete strateegia algatust;

122.  märgib, et juhatus kinnitas peasekretäri esitatud tegevuskava, mille alusel minna üle elektriautodele; võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpuks peaksid pooled parlamendi sõiduautidest ja mikrobussidest olema elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid ning 2018. aastast alates peaksid kõik sõidukid, mis parlamendi autoparki soetatakse, olema pistikühendusega hübriid- või elektrisõidukid; märgib, et 2020. aastaks peaksid kõik parlamendi autopargi sõidukid olema elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid ning 2021. aastaks peaks sama kehtima ka parlamendi mikrobusside kohta; rõhutab eriti, et iga kord, kui suurt osa autopargist uuendatakse, tuleb kõigepealt teha kulude-tulude analüüs ning eelarvekontrollikomisjonile tuleks esitada kulude-tulude analüüsi, mis tehti enne elektriautodele ülemineku tegevuskava rakendamist; palub aktiivse liikuvuse edendamiseks rohkem pingutada, sh pakkuda atraktiivsemaid, parema juurdepääsuga ja turvatud jalgrattaparklaid;

123.  palub, et juhatus ei piirduks keskkonnahoidlikuma lahenduse otsimisel ainult elektriautodega, sest nende tootmisel (sh vajalike ressursside piisav kättesaadavus) ja olelustsükli lõpus toimuval akude kõrvaldamisel esineb murekohti; avaldab kahetsust, et parlamendiliikmeid ei teavitatud analüüsist, kus käsitleti alternatiivseid kütuseid nagu biokütused, sünteetilised kütused ja vesinikkütuse elemendid; rõhutab, et keskkonnahoidliku autopargi mitmekesistamine vähendaks sõltuvust ühest tarnijast ja sellega saaks vältida võimalikke tulevasi tarnedefitsiite;

124.  märgib, et parlament peab järgima asjakohaseid piirkondlikke ja kohalikke õigusakte, ning palub parlamendi teenistustel üksikasjalikult selgitada, kuidas parlament on Brüsseli piirkonnas kehtivat õigusakti Code Bruxellois de l’air, du climat et de la maîtrise de l’énergie rakendanud, eelkõige töötajatele pakutavate parkimiskohtade puhul;

125.  peab aastani 2030 ja pärast seda kehtiva liidu kliima- ja energiapoliitika seisukohast kiiduväärseks lisameetmeid, mis on ette nähtud vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks; palub parlamendil süsinikdioksiidi kompenseerimise poliitikat edasi arendada;

Sõlmitud lepingute aastaaruanne

126.  tuletab meelde, et finantsmääruses ja selle kohaldamise eeskirjades(18) on sätestatud teave, mis tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada lepingute kohta, mille institutsioon on sõlminud; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avaldada lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro – väärtus, mis vastab künnisele, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks;

127.  märgib, et 2016. aastal sõlmitud 219 lepingust põhinesid 77 avatud või piiratud menetlusel (väärtusega oli 436 miljonit eurot) ja 141 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 64 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluste alusel sõlmitud lepingute koguarv oli 2016. aastal 14 % väiksem (141 lepingut võrreldes 151 lepinguga 2015. aastal) ning väärtuse langus oli 29 % (64 miljonit eurot võrreldes 90 miljoni euroga 2015. aastal);

128.  võtab teadmiseks 2016. ja 2015. aastal sõlmitud lepingud liikide kaupa:

129.  võtab teadmiseks 2016. ja 2015. aastal sõlmitud lepingute jaotuse menetluse liigi alusel:

Fraktsioonid (eelarveartikkel 4 0 0)

130.  märgib, et 2016. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarveartikli 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt: