Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0172(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0317/2018

Esitatud tekstid :

A8-0317/2018

Arutelud :

PV 22/10/2018 - 17
CRE 22/10/2018 - 17
PV 27/03/2019 - 15
CRE 27/03/2019 - 15

Hääletused :

PV 24/10/2018 - 11.12
CRE 24/10/2018 - 11.12
Selgitused hääletuse kohta
PV 27/03/2019 - 18.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0411
P8_TA(2019)0305

Vastuvõetud tekstid
PDF 242kWORD 87k
Kolmapäev, 24. oktoober 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamine ***I
P8_TA(2018)0411A8-0317/2018

Euroopa Parlamendi 24. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (COM(2018)0340 – C8‑0218/2018 – 2018/0172(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.
(1)  Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Plasti ülemaailmne tootmine on järsult suurenenud ja ulatus 2017. aastal 348 miljoni tonnini. Euroopa osakaal sellest toodangust oli 18,5 % (64,4 miljonit tonni, 3,4 % võrra rohkem eelneva aasta toodanguga võrreldes). Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava,32 jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias33 järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks ja vähendada plasti üldist kogust keskkonnas. Euroopa plastistrateegia on esimene väike samm sellise ringmajanduse loomisel, mis põhineb kõigi plasttoodete vähendamisel, korduskasutamisel ja ringlussevõtul.
__________________
__________________
32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614).
32 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015)0614).
33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
33 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Plastil on kasulik osa majanduses ja see pakub olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites. Eelkõige kasutatakse plasti pakendamisel (40 %) ja ehitussektoris (20 %). Samuti on olulisel kohal plasti kasutamine auto-, elektri- ja elektroonikaseadmetes ning toidu- ja põllumajandussektoris. Sellele vaatamata nõuab teatavate plasttoodete oluline negatiivne mõju keskkonnale, tervishoiule ja majandusele õigusraamistiku loomist, et seda olulist negatiivset mõju tõhusalt vähendada, sealhulgas piirates selliste ühekordselt kasutatavate toodete turule laskmist, mille ringmajandusel põhinevad alternatiivid on kergesti kättesaadavad.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Ringmajanduse lähenemisviisid, mille prioriteet on korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid, aitavad vähendada jäätmeteket, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Sellised lähenemisviisid on kooskõlas ka ÜRO kestliku arengu 12. eesmärgiga35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.
(2)  Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed peaksid olema täielikult suunatud ringmajanduse lähenemisviisidele, mille prioriteet on ohutud, mürgivabad ja ohtlike aineteta korduskasutatavad tooted ning ühekordselt kasutatavate toodete asemel korduskasutamise süsteemid. Kõik meetmed peaksid eeskätt olema suunatud jäätmetekke vähendamisele ja edendama jäätmetekke vältimist, kuna see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ34 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Kuna ühekordselt kasutatavad tooted võivad oma lühikese olelusringi tõttu avaldada kahjulikku mõju kliimale või keskkonnale, tuleb esmatähtsaks pidada jäätmetekke vältimist ja selliste toodete korduskasutamist, mis võimaldavad vähendada suurel hulgal CO2 heidet ning hoida kokku väärtuslikke tooraineid. Käesolev direktiiv aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 12. eesmärki35 tagada kestlik tarbimine ja tootmine.
__________________
__________________
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
35 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36.EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.
(3)  Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Kõikjal maailmas satub ookeanidesse aina suuremas koguses jäätmeid, mis mõjutavad ökosüsteemide seisundit ja põhjustavad loomade hukkumist. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada36. EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel, selle tekke vältimisel ja paremal haldamisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.
_________________
_________________
36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
36 Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.
(5)  80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kala- ja vesiviljeluse püügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kala- ja vesiviljeluse püügivahendid, nagu lõkspüünised, püünised, ujukid ja poid, võrgud, köied, trossid, nöörid ja jadad, väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ning ka inimeste ja loomade tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)  Nõukogu võttis oma 25. juuni 2018. aasta kohtumisel vastu järeldused ELi ringmajanduse tegevuskava elluviimise kohta, toetades selgelt meetmeid, mis on võetud Euroopa ja maailma tasandil, et piirata tahtlikult toodetele lisatud mikroplasti kasutamist ning samuti hapniku toimel laguneva plasti kasutamist liidus, ja plastistrateegias ette nähtud meetmeid seoses tekstiilidest, autorehvidest ja tootmiseelsete graanulite lekkimisest tuleneva mikroplastiga. Liit võtab juba meetmeid ja REACHi alusel on käimas protsess, mille raames komisjon palus Euroopa Kemikaaliametil töötada välja XV lisa piirangute seadmise ettepaneku, mis käsitleb tarbija- või professionaalseks kasutamiseks mõeldud igat liiki toodetele mikroplasti osakeste lisamist.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)  Liit peaks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi mikroplasti probleemile ja ergutama kõiki tootjaid piirama rangelt mikroplasti kasutust oma toodete koostises, pöörates erilist tähelepanu tekstiili- ja rehvitootjatele, sest sünteetiline riietus ja rehvid moodustavad 63 % mikroplastist, mille ringlus lõpeb otseselt veekeskkonnas.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.
(6)  Nõuetekohane jäätmekäitlus on (mere)prügi tekke vältimiseks jätkuvalt hädavajalik. Olemasolevate liidu õigusaktide40 ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk41 ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia42 eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.
__________________
__________________
40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
40 Direktiiv 2008/98/EÜ, direktiiv 2000/59/EÜ, direktiiv 2000/60/EÜ, direktiiv 2008/56/EÜ ning nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).
42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
42 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (COM(2018)0028).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)  Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine pakendite valdkonnas on võtmetegur jätkusuutlikuma väärtusahela saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa teadus- ja arendustegevuse programmitöö vahendite raames asjaomaseid rahastamismehhanisme, näiteks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (nt programm „Horisont 2020“), pidades silmas plasti käsitlevat tulevast strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.
(7)  Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja kalapüügivahendeid. Käesoleva direktiivi kohaste meetmetega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plasttooted moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 a (uus)
(7a)  Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 94/62/EÜ sätete kohaldamist selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis kuuluvad direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõike 1 määratluse kohaselt pakendite hulka.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 b (uus)
(7b)  Komisjoni läbivaatamisaruandes tuleks täpsustada, kas kohaldamisala saab laiendada kõigile ühekordselt kasutatavatele toodetele.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7 c (uus)
(7c)   Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suured plastist esemed ja nende hilisem purunemine kildudeks või mikroplast, võib olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil ulatuslik. Kohalikul tasandil võib see olla seotud plasti laialdase kasutamisega põllumajanduses. Et vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, tuleks põhjalikult uurida ka põllumajandusmaalt pärinevat plastireostust.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8 a (uus)
(8a)  Plasttooteid tuleks valmistada kogu nende olelusringi silmas pidades. Plasttoodete ökodisainis tuleks alati arvesse võtta toote tootmisetappi, ringlussevõetavust ning võimaluse korral ka korduskasutatavust. Tootjaid tuleks võimaluse korral ergutada kasutama oma toodete valmistamiseks ühte või mitut sobilikku polümeeri, et hõlbustada sorteerimist ja edendada ringlussevõetavust, eriti plastpakendite puhul.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)   Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.
(10)  Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, võttes arvesse olelusringi põhimõtteid, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides44 sätestatud jälgitavusnõudeid.
(11)  Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ning ohutute ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise järsuks ja püsivaks vähendamiseks, nagu tehakse plastkandekottide puhul vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2015/72043a, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides sätestatud jälgitavusnõudeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada toidupakendite suhtes, mis vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele: kõnealune toit on ette nähtud koheseks tarbimiseks, see on ette nähtud tarbimiseks ilma edasise valmistamiseta ja see on ette nähtud tarbimiseks otse pakendist. Liikmesriigid peaksid seadma nende meetmete puhul võimalikult kõrge sihi, mis peaks olema vastavuses eri toodete ja kasutusviiside kaudu prügistamise ohu tõsidusega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma riiklikud eesmärgid, et määrata kindlaks, milline on järsule ja püsivale vähendamisele suunatud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid ergutama selliste toodete kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutamiseks ning mida saab pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta, kahjustamata kaupade vaba liikumist siseturul. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, ka siis, kui need leitakse merekeskkonnast, ja jäätmehierarhiat.
___________________
___________________
43a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/720, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega (ELT L 115, 6.5.2015, lk 11).
44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.
44 Määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1), määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide kohta (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4) ning muud asjakohased õigusaktid, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)  Tubakatoodete filtrid on koguse poolest teised kõige reostavamad plastesemed. Kuigi taimedest toodetud tubakatoodete jaoks ette nähtud tselluloosifiltrite turuosakaal näib suurenevat, on olemasolevate alternatiivide vastuvõetavus ebaselge. Lisaks sellele ei saa ignoreerida filtritega tubakatoodete tohutut mõju keskkonnale, sest need filtrid võivad laguneda väiksemateks plastosadeks. Kasutatud tubakafiltrid sisaldavad ka arvukalt kemikaale, mis on keskkonnale kahjulikud ja millest vähemalt 50 on tuntud inimestele mõjuvate kantserogeenidena, mis võivad filtrist leostuda ja kahjustada ümbritsevat maa-, õhu- ja merekeskkonda. Kasutamisest tulenevate jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks on filtriga tubakatoodete jaoks vaja mitmeid eri meetmeid alates ühekordselt kasutatavate, kõrvaldatavate ja plasti sisaldavate filtrite vähendamisest laiendatud tootjavastutuseni, et tagada vastutustundlik jäätmekõrvaldamine ja katta prügikoristusega seotud kulud. Et vähendada maksumaksjate poolt praegu kantavaid märkimisväärseid kogumise ja sortimisega seotud kulusid, peaksid laiendatud tootjavastutuse süsteemid katma nii prügikoristusega seotud kulud kui ka asjakohaste jäätmekogumistaristustega seotud kulud. Kõnealuste meetmete raames võiksid liikmesriigid luua ka stiimuleid sigaretikonide taaskasutamisahela loomiseks, et puhastada need tselluloosatsetaadist (plastmaterjal, mis moodustab 60 % sigaretifiltrite koostisest) ja töödelda need seejärel ümber uuteks plastesemeteks.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.
(12)  Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist, mis vastavad kehtivatele standarditele ja liidu õigusele, ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga. Käesolevas direktiivis kehtestatud turustuspiirangud peaksid hõlmama ka hapniku toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Arvestades polüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide olemasolu, tuleks piirata ka vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsete toidu- ja joogipakendite kasutamist.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)  On asjakohane lükata mõnevõrra edasi plasttaldrikute ja -söögiriistade liidu turule laskmise keelu rakendamist, isegi kui sobivad ja kestlikumad alternatiivid on juba kergesti kättesaadavad, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, et vältida teatavate sotsiaalteenuste, näiteks haridusasutuste toitlustamise ja tervishoiuteenuste osutamise järjepidevusega seotud riske.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 c (uus)
(12c)  Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, millega edendatakse muust kui plastmaterjalist alternatiivide kasutamist, ei tohiks mingil juhul põhjustada kahjuliku mõju suurenemist keskkonnale ja kliimale, näiteks täiendavaid CO2 heitkoguseid või väärtuslike ressursside kasutamist. Kuigi paljud muust kui plastmaterjalist alternatiivid on valmistatud loodusvaradest ning eeldatavasti on need pärit biomajandusest, on eriti oluline tagada nende materjalide kestlikkus. Jäätmehierarhia osas tuleks käesolevas direktiivis sätestatud meetmete ja nende rakendamisega seada prioriteediks pigem jäätmetekke vältimine või korduskasutatavatele toodetele üleminek kui muude ühekordsete alternatiivide kasutamine, isegi kui need on valmistatud muust kui plastmaterjalidest.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/201245 ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele.
(13)  Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mis on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist ja suurendatakse nende ringlussevõtmise koguseid. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/201245 ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele. Selleks et tagada plasti ringlussevõtmine, tuleb tagada ringlussevõetavate materjalide turul kasutuselevõtmine. Seetõttu on asjakohane kehtestada nõue, mis sätestab teatavates toodetes ringlussevõetud plasti kohustusliku minimaalse sisalduse.
___________________
___________________
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõike 5 kohase läbivaatamise raames peaks komisjon võtma arvesse eri pakendamismaterjalide, sh komposiitmaterjalide vastavaid omadusi olelusringi hindamiste alusel, pöörates erilist tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Naiste tervise huvides tuleks vältida ohtlike keemiliste ainete sisaldust hügieenisidemetes ja tampoonides ning tampoonide aplikaatorites. Samuti on mitmeotstarbeliste ja majanduslikult jätkusuutlikumate lahenduste kättesaadavus äärmiselt oluline, et tagada naistele täielik ühiskonnaelus osalemine.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14
(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus.
(14)  Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks põhjustada olulist kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja blokeerides torusid. Nendes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmekõrvaldamisvõimaluste kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid ja teadlikkuse suurendamise meetmeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida, millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine, plasti olemasolu tootes ja toote ringlussevõetavus. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et see oleks tõhus ja selgelt arusaadav ega oleks eksitav. Komisjon peaks samuti kaaluma olemasolevaid vabatahtlikke kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.
(15)  Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete vajalikud kulud ja tegeleda tarbijate väärkäitumisega. Need kulud ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud selleks, et osutada nimetatud teenuseid kulutõhusalt, ja need tuleks kehtestada läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügi koristamise kulud peaksid olema proportsionaalsed ja põhinema direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 kohaselt kehtestatud selgetel eesmärkidel. Nende eesmärkidega tuleks kindlaks määrata laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud puhastustegevuse maht ja ulatus kooskõlas liidu õiguses sätestatud jäätmetekke vältimist ja mereprügi käsitlevate asjaomaste kohustustega. Selline tegevus peaks hõlmama näiteks prügitekke vältimist ja prügi kogumist tänavatel, turgudel ja muudes avalikes kohtades ning avalikel üritustel, kuid ei tohiks hõlmata toiminguid, sealhulgas mere- ja ookeani puhastamist, mille eest ei vastuta ametiasutused.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)   Majandusstiimulid võivad mõjutada tarbijate valikut, suurendada või vähendada konkreetseid tarbimisharjumusi ning seetõttu saab neid kasutada tõhusa eelneva vahendina, et vähendada teatavate plastide mõju keskkonnale.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.
(16)  Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded46 ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab laeva kapten teatama lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kui kaotatud kalapüügivahendit ei õnnestu tagasi tuua. Et tagada kooskõlastatud järelevalve, peaksid liikmesriigid koguma ja registreerima kaotatud kalapüügivahendite kohta esitatud teavet ning edastama selle igal aastal komisjonile. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse, et rahalised maksed, mida plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad teevad tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, oleksid kohandatud, et võtta eelkõige arvesse selliste kalapüügivahendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust.
___________________
___________________
46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.
46 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, direktiiv 2000/59/EÜ ja direktiiv 2008/98/EÜ.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)  Plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitleva laiendatud tootjavastutuse raames peaksid liikmesriigid jälgima, hindama, koguma ja ringlusse võtma kalapüügivahendeid, et täita käesolevas direktiivis plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumiseks ja ringlussevõtuks sätestatud kvantitatiivsed eesmärgid.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17 a (uus)
(17a)   Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavades tuleks käsitleda põllumajanduse plastijäätmete probleemi ja komisjon peaks 2023. aastaks kehtestama asjakohasel viisil plastijäätmetega seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardi kui keskpika perioodi uue rangema tingimuse. Uue nõuetele vastavuse tingimuse raames oleksid põllumajandustootjad kohustatud kasutama volitatud jäätmekäitlusettevõtja teenust, et korraldada plasti kogumist ja ringlussevõtmist, ning säilitama tõendeid plastijäätmete nõuetekohase käitamise kohta.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.
(18)  Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus, et stimuleerida nõuetekohasel jäätmete kõrvaldamisel vastutustundlikku tarbijakäitumist. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. See teave peaks sisaldama jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Võitlus prügi vastu toimub pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustena. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjaid tuleks ergutada kasutama oma turustusvõimalusi, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi ja toodete kasutamist.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)   Vastavalt liidu õigusaktidele peab komisjon aitama liikmesriikidel luua strateegiad ja kavad kalapüügivahendite merre sattumise vähendamiseks, kasutades selleks ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi. Jõupingutused võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja programme selliste jäätmete mõju kohta mereökosüsteemidele, teostatavusuuringuid biolagunevate/kompostitavate kalapüügivahendite kohta, haridusprojekte kaluritele ning spetsiaalseid riiklikke programme plasti ja muude esemete eemaldamiseks merekeskkonnast.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)  Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.
(20)  Joogipudelid (korkide ja kaantega), mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ja suurendada tootmist ringlussevõetavast materjalist ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. Selle minimaalse kogumiseesmärgiga peaks kaasnema plastpudelite konkreetse ringlussevõetava materjali nõue, tagamaks, et rohkem kogutud plasti taaskasutatakse või võetakse ringlusse ja viiakse seega taas ringmajandusse. Need meetmed suurendavad otseselt kogumis- ja ringlussevõtu määra, parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakuvad seega uusi võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule. Liigiti kogumise miinimumeesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama olemasolevate laiendatud tootjavastutuse skeemide nõuetekohase toimimise. Komisjon peaks kehtestama tagatisrahasüsteemide toimimise suunised liikmesriikidele, kes otsustavad selliseid skeeme luua.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20 a (uus)
(20a)  Direktiivis 2008/98/EÜ määratletakse „liigiti kogumist” kogumisena, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/8511a , millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, on osutatud, et liigiti kogumist võiks teostada ukselt-uksele kogumise, kohaletoomise ja vastuvõtu süsteemide või muu kogumiskorra kaudu. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punktis a on sätestatud erand, mille kohaselt peaks olema võimalik koguda teatavat liiki jäätmeid koos, tingimusel et see ei takista kvaliteetset ringlussevõttu või muud jäätmete taaskasutamist vastavalt jäätmehierarhiale, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Sellise erandi tegemine peaks olema võimalik ka käesoleva direktiivi rakendamisel.
_____________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.
(22)  Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe48 punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid, sealhulgas kogu liitu hõlmavate vähendamiseesmärkide seadmist aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks, ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata.
___________________
___________________
48 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
48.   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti tuleks tarbijaid nende käitumise eest motiveerida või vajaduse korral karistada.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite keskkonnamõju, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
(25)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Kuna plastist mereprügi levik ei piirdu üksnes liitu ümbritseva merekeskkonnaga ja ka teistes maailma paikades väljaspool liitu on seda meres suurtes kogustes, peaksid liikmesriigid tagama, et jäätmete eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal plastist mereprügi juurde.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 b (uus)
(25b)  Liikmesriigid saavad mereprügi vähendamisel palju ära teha, jagades kolmandate riikidega oma teadmisi ja kogemusi materjalide säästva majandamise alal.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 c (uus)
(25c)  Avaliku sektori asutused, kaasa arvatud liidu institutsioonid, peaksid teistele eeskuju näitama.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.
Käesoleva direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veeorganismidele ja -keskkonnale, ja inimeste tervisele, ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, aidates seega samuti kaasa siseturu tõhusale toimimisele.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1
Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse lisas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ning plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite suhtes.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 1
(1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;
1)  „plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on või võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
2a)  „eriti õhuke plastkandekott“ – direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunktis c määratletud plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit;
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
(3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks;
3)  „kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamise eesmärgil kinnipidamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks, püüdmiseks või kinnipidamiseks;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4
(4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel selle juurde või külge;
4)  „kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel või kaotamisel selle juurde või külge;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 10
(10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/201351 artikli 4 punktis 28 määratletud püügitegevusega;
10)  „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL50 tähenduses, oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib ning seega laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kala- või vesiviljeluse püügivahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/201351 artikli 4 punktides 25 ja 28 esitatud määratluste kohaselt;
___________________
___________________
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)
11a)  „liigiti kogumine“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11 määratletud liigiti kogumine;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)
13a)  „biolagunev plast“ – plast, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid (CO2), biomass ja vesi ning mis vastab kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena taaskasutatavaid pakendeid käsitlevatele Euroopa standarditele;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
14a)  „tubakatooted“ – direktiivi 2014/40/EL artikli 2 punktis 4 määratletud tubakatooted;
Muudatusettepanekud 118, 54 ja 119
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4
Artikkel 4
Artikkel 4
Tarbimise vähendamine
Tarbimise vähendamine
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et märkimisväärselt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist, hiljemalt … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva].
1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et ulatuslikult ja püsivalt vähendada oma territooriumil lisa A osas loetletud ühekordsete plasttoodete tarbimist 2025. aastaks vähemalt 25 %.
Need meetmed võivad hõlmata riiklikke tarbimise vähendamise eesmärke, meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust.
Need meetmed võivad hõlmata meetmeid, millega tagatakse, et müügikohas tehakse lõpptarbijale kättesaadavaks korduskasutatavad alternatiivid, ning majandushoobasid, millega tagatakse, et ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ei pakuta lõpptarbijale müügikohas tasuta. Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt esimeses lõigus osutatud toodete keskkonnamõjust nende olelusringi jooksul, sealhulgas mahajäetud prügina.
Liikmesriigid koostavad riiklikud kavad, milles kirjeldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud meetmeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavadest ja vajaduse korral ajakohastavad neid. Komisjon võib anda kavade kohta soovitusi.
Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud eesmärgi saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid riiklikud koguselised vähendamise eesmärgid. Need eesmärgid võetakse vastu … [käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäev].
Käesoleva lõike alusel võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nendest meetmetest kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/15351a, kui kõnealuses direktiivis seda nõutakse.
2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise märkimisväärse vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse metoodika lõikes 1 osutatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise järsu ja püsiva vähenemise arvutamiseks ja tõendamiseks hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2a.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldaksid püsivalt piirata tubakatoodete, eelkõige plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite mõju keskkonnale, vähendades plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite kasutamisest tulenevat prügi järgmiselt: 50 % aastaks 2025 ja 80 % aastaks 2030, võrreldes vahemikus 2014–2016 turule lastud plastfiltriga tubakatoodete kaalutud keskmisega.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on korgid ja kaaned, mis on märkimisväärses osas valmistatud plastist, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.
1.  Liikmesriigid tagavad, et lisa C osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on plastist korgid ja kaaned, võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendi külge.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid tagavad, et aastaks 2025 võib lisa C osas loetletud joogipudeleid turule viia ainult siis, kui need on valmistatud vähemalt 35 % ulatuses ringlusmaterjalist ja on ringlussevõetavad.
1. jaanuariks 2022 võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse metoodika ringlusmaterjali osakaalu arvutamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaani sellistena, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist.
2.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata plastist tihenditega metallkorke või -kaasi plastist valmistatuna. Käesolev artikkel ei hõlma klaasist ega metallist joogipakendeid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid lõikes 1 osutatud nõude kohta.
3.  Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid lõikes 1 osutatud nõude kohta hiljemalt ... [kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Need standardid puudutavad eelkõige vajadust tagada joogipakendite, sealhulgas gaseeritud jookide pakendite sulgemissüsteemide vajalik vastupidavus, töökindlus ja ohutus.
Muudatusettepanekud 59 ja 140
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7
Artikkel 7
Artikkel 7
Märgistusnõuded
Märgistusnõuded
1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis turule lastakse, kannavad nähtavat, selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave ühe või mitme järgmise aspekti kohta:
1.  Liikmesriigid tagavad, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügipakendid, mis turule lastakse, kannavad mitut toodet sisaldavatel pakenditel ja eraldi pakendamise korral ka igal tootel eraldi selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud järgmine teave:
(a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;
a)  toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;
(b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju, või
b)  tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju
(c)  plasti olemasolu tootes.
c)  plasti olemasolu tootes ning
ca)   probleemsete ainete (nagu ohtlikud metallid, ftalaadid, perfluoroalküülühendid, bisfenoolid ja endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ning muud väga ohtlikud ained (VOA) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006) olemasolu tootes.
Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõik lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete müügipakendid, mis turule lastakse, välja arvatud filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid, kannavad mitut toodet sisaldavatel pakenditel ja eraldi pakendamise korral ka igal tootel eraldi selgesti loetavat ja kustutamatut märgistust, millel on tarbijale esitatud teave toote ringlussevõetavuse kohta.
2.  Komisjon võtab hiljemalt... [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Komisjon võtab hiljemalt … [12 kuud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega] vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud märgistuse nõuded, ning võtab seejuures arvesse valdkondlikke vabatahtlikke kokkuleppeid ja pöörab erilist tähelepanu vajadusele vältida tarbijaid eksitava teabe esitamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Hügieenitarbeid käsitlevad sätted
Liikmesriigid hoiavad ära ohtlike kemikaalide kasutamise lisa D osas loetletud hügieenisidemete, tampoonide ja tampoonide aplikaatorite koostises.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud.
Seoses lõike 1 kohaselt loodud süsteemiga tagavad liikmesriigid, et lisa E osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad kannavad kõnealustest plasttoodetest koosnevate jäätmete kogumise ning edasise veo ja käitlemise kulud, sealhulgas nende toodetega seotud prügi koristamise ja artiklis 10 osutatud teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Tootjate poolt nende kohustuste täitmiseks makstav rahaline osalus ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja see määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Seoses esimeses lõigus osutatud prügi koristamise kuludega tagavad liikmesriigid, et tootjate makstav rahaline osalus määratakse kindlaks proportsionaalselt ja seda kohandatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikele 4 ning selle puhul võetakse arvesse üksiktoodete või tooterühmade koristamiskulusid. Kulud piirduvad tegevustega, mida riigiasutused korrapäraselt teostavad või tellivad ja mille hulka kuulub prügikoristus, mille eesmärk on täita liidu õigusaktidest tulenevaid jäätmetekke vältimise ja keskkonnakaitse kohustusi.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)
Komisjon töötab liikmesriikidega konsulteerides välja suunised laiendatud tootjavastutuse süsteemidega hõlmatud prügikoristuskulude jaotamise kohta.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mida kohaldatakse plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite suhtes, aitavad saavutada artikli 4 lõikes 2a sätestatud keskkonnaeesmärki, muu hulgas tagades, et plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite tootjad katavad nende toodete jäätmete kogumise, nende edasise transpordi ja töötlemise kulud, sealhulgas prügi koristamise kulud ja nende toodete kohta teadlikkuse tõstmise meetmetega seotud kulud, millele on osutatud artiklis 10. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas nõuda, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames loodaks kasutatud filtrite kogumise või selleks raha kogumise süsteemid või edendataks kasutatud filtrite saastest puhastamist ja ringlussevõttu jäätmete taaskasutusahela loomise abil.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 3
3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks.
3.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ laiendatud tootjavastutuse sätetega luuakse laiendatud tootjavastutuse süsteemid plasti sisaldavate liidu turule lastavate kalapüügivahendite jaoks. Nende süsteemide abil tagavad liikmesriigid, et igal aastal saavutatakse plasti sisaldavate püügivahendite minimaalne kogumise määr. Alates 2025. aastast on minimaalne kogumise määr 50 % ja see arvutatakse asjaomasel aastal asjaomases liikmesriigis plasti sisaldavate püügivahendite kogumassi alusel, väljendatuna protsendimäärana asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite keskmisest massist.
Lisaks tagavad liikmesriigid, et laiendatud tootjavastutuse süsteemide abil saavutatakse 2025. aastaks plasti sisaldavate kalapüügivahendite puhul vähemalt 15 % ringlussevõtu eesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas täiendavalt nõuda, et kõnealuste süsteemidega
a)  oleks võimalik rahalist osalust kohandada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikega 4, et edendada korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettenähtud kalapüügivahendite turule laskmist;
b)  loodaks tagatisrahasüsteem, mis motiveerib tagastama vanu, mahajäetud või kasutuskõlbmatuid kalapüügivahendeid;
c)  kaasneksid järelevalve-, jälgimis- ja aruandlusprogrammid.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Piiramata nõukogu määruses (EÜ) nr 850/981a kehtestatud tehniliste meetmete kohaldamist, palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel töötada välja harmoneeritud standardid, et tagada kalapüügivahendite puhul ringmajandust toetav disain, mis soodustaks valmisolekut korduskasutuseks ja hõlbustaks olelusringi lõpul ringlussevõttu.
__________________
1a Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et koguda 2025. aastaks liigiti lisa F osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete jäätmeid koguses, mis võrdub kaalupõhiselt 90 % sellistest teataval aastal turule lastud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest, ja tagada nende hilisem ringlussevõtt. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas:
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Esimest lõiku kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punkti a kohaldamist.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)
Komisjon töötab liikmesriikidega konsulteerides välja tagatisrahasüsteemide toimimise suunised.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10
Artikkel 10
Artikkel 10
Teadlikkuse suurendamise meetmed
Teadlikkuse suurendamise meetmed
1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et teavitada lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid järgmisest:
1.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et motiveerida lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tarbijaid vastutustundlikult käituma ja teavitada neid järgmisest:
(a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;
a)  kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutatavate alternatiivide olemasolu, korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;
(b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale.
b)  kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;
ba)  nende toodete jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõik 2
Meetmed, mida liikmesriigid võtavad artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust.
Meetmed, mida liikmesriigid võtavad artiklite 4–9 ülevõtmiseks ja rakendamiseks, peavad vastama liidu toidualastele õigusnormidele, tagamaks, et ei kahjustata toiduhügieeni ega -ohutust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/20041a. Liikmesriigid soodustavad toiduga kokkupuutuvates materjalides plasti asemel säästlikumate ja ohutumate alternatiivide kasutamist, kui see on võimalik.
________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11 – lõik 2 a (uus)
Liikmesriigid tagavad, et jäätmematerjalide eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal mereprügi juurde.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 5, 6, 7 ja 8 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1.  Liikmesriigid peavad tagama, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artiklite 4, 5, 6, 7, 8 ja 10 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Artikkel 13
Artikkel 13
Teave rakendamise järelevalve kohta
Teave rakendamise järelevalve kohta
1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ53 kohaldamist, peavad liikmesriigid, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, looma andmekogu, mis sisaldab järgmist teavet:
1.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ52 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ53 kohaldamist, peavad liikmesriigid, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, looma andmekogu, mis sisaldab järgmist teavet:
(a)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;
a)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;
aa)  andmed lisa F osas loetletud toodete turule laskmise ja liigiti kogumise kohta, et tõendada edusamme artiklis 9 sätestatud eesmärgi saavutamisel;
ab)  andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et jälgida nende tarbimist liidus;
ac)  andmed turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite kohta ning kasutuselt kõrvaldatud püügivahendite kogumise ja töötlemise kohta;
(b)  teave liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel.
b)  teave liikmesriikide kavade ja võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel;
ba)  andmed mereprügi kohta, eelkõige käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tuleneva mereprügi kohta, et jälgida võetud meetmete mõju.
Esimese lõigu punktis a osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.
Esimese lõigu punktis a osutatud andmed esitatakse esmakordselt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Punktides a–ac osutatud andmeid ajakohastatakse igal aastal 12 kuu jooksul pärast selle vaatlusaasta lõppu, mille kohta andmeid koguti. Võimaluse korral kasutatakse andmekogude esitamiseks direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenuseid.
2.  Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on juurdepääs lõike 1 kohaselt loodud andmekogudele.
2.  Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on juurdepääs lõike 1 kohaselt loodud andmekogudele.
3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.
3.  Euroopa Keskkonnaamet avaldab liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab vajaduse korral käesoleva direktiivi väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kogu liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriigi ülevaatearuandeid.
4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud andmekogumi, teabe ja andmete vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
___________________
___________________
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
Muudatusettepanekud 74 ja 150
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15
Artikkel 15
Artikkel 15
Hindamine ja läbivaatamine
Hindamine ja läbivaatamine
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasolevale teabele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist hiljemalt... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Hindamine põhineb artikli 13 kohaselt olemasoleval teabel. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu täiendava teabe, mis on vajalik hindamiseks ja lõikes 2 osutatud aruande koostamiseks.
2.  Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.
2.  Komisjon esitab lõike 1 kohase hindamise põhitulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Kui vaja, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. Vajaduse korral kehtestatakse kõnealuse ettepanekuga lisa A osas loetletud toodete suhtes liidu tasandil siduvad koguselised tarbimise vähendamise eesmärgid.
2a.  Komisjon ja liikmesriigid loovad hiljemalt 31. juuliks 2020 kogu liitu hõlmava programmi ookeanide plastijäätmetest puhastamiseks ning edendavad seda algatust rahvusvahelisel tasandil.
3.  Aruandes näidatakse ühtlasi, kas:
3.  Aruanne sisaldab:
(a)  ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa on vaja üle vaadata;
a)   hinnangut vajaduse kohta vaadata läbi ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa;
(b)  on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks;
b)   uuringut selle kohta, kas on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks; sellega seoses tuleb aruandes kaaluda absoluutarvudes väljendatud eesmärkide püstitamist, võttes arvesse tarbimise taset ja liikmesriikides juba saavutatud vähendamist;
ba)  hinnangut käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetes kasutatavate materjalide muutumise ja uuenduste kohta nende toodete korduskasutatavate alternatiivide uutes tarnesüsteemides; see hõlmab nende materjalide ja nende alternatiivide olelusringi üldist keskkonnaanalüüsi;
(c)  on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 13 lõike 1 punktis a sätestatud aruandluskohustuste järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 1 – lõik 2
Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates... [2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates [3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Liikmesriigid rakendavad meetmeid, mis on vajalikud, et järgida artiklit 5 ja artikli 7 lõiget 1 alates … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ning artikli 6 lõiget 1 alates … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], kuid erandiks on meetmed, mis on vajalikud artikli 6 lõikes 1 osutatud gaseeritud jookide pakendeid puudutava nõude järgimiseks ning mida liikmesriigid peavad kohaldama alates … [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon kontrollib, et need sätted ei looks põhjendamatuid takistusi ühtse turu toimimisele.
Muudatusettepanekud 78 ja 124/rev
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – A osa
Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 4 tarbimise vähendamise kohta
Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida hõlmab artikkel 4 tarbimise vähendamise kohta
–  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned
–  Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid
–  toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid
Toidu müümine ühe inimese portsjoni suuruses pakendis või söögiriistu sisaldavas pakendis näitab, et see toit on ette nähtud otse pakendist tarbimiseks.
Edasise valmistamise mõiste hõlmab selliseid tegevusi nagu kuumutamine, keeva vee lisamine, pesemine, viilutamine ja lõikamine.
Käesoleva lisa A, E ja G osadega hõlmatud ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite näited:
–  kiirtoidupakendid, näiteks külmalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid
–  kiirtoidupakendid, näiteks kuumalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid, välja arvatud juhul, kui tarbija peab pärast toote ostmist ise toitu kuumutama
–  burgeri-, võileiva- ja wrapikarbid
–  ühe inimese portsjoni suuruses pakendis ja ühekaupa müüdav värske või töödeldud toit, mis ei vaja edasist valmistamist (näiteks puuviljad, köögiviljad, magustoidud või jäätised)
Selliste pakendite näited, mis ei ole käesoleva lisa A, E ja G osadega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plastist toidupakendid:
–  kuivtoidu või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendid
–  pakendid, mis sisaldavad toitu rohkem kui ühe inimese portsjoni suuruses koguses
–  ühe inimese portsjoni suuruses pakendis toit, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa
–  Joogitopsid
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 2
–  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)
–  Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL1a artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud söögiriistad.
___________________
1a „asjade riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 3
–  Taldrikud
–  Taldrikud, välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL1a artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud taldrikud.
___________________
1a „asjade riigihankelepingud“ – riigihankelepingud, mille esemeks on asjade ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma. Asjade hankeleping võib kaasneva tööna hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 6
–  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid
–  Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, välja arvatud selliste varte mehhanismid
Muudatusettepanekud 83 ja 117
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 6 a (uus)
–   Hapniku toimel lagunevast plastist tooted
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – B osa – taane 6 b (uus)
–  Vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid, mida kasutatakse ilma edasise valmistamiseta otse pakendist tarbitava või kaasavõetava toidu pakendamiseks.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – C osa – taane 1
–  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned
–  Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned, välja arvatud määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud ja sel viisil kasutatava vedela toidu pakendid
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3
–  Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata
välja jäetud
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3 a (uus)
–  Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3 b (uus)
–  Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud ilma edasise valmistamiseta koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – D osa – taane 3 c (uus)
–  Joogitopsid
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – E osa – taane 4
–  Joogitopsid
–  Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa – F osa – taane 1
–  Joogipudelid
–  Joogipudelid, k.a nende korgid ja kaaned

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0317/2018).

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika