Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0291(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0321/2018

Esitatud tekstid :

A8-0321/2018

Arutelud :

PV 24/10/2018 - 23
CRE 24/10/2018 - 23
PV 17/04/2019 - 20
CRE 17/04/2019 - 20

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.8
CRE 25/10/2018 - 13.8
PV 18/04/2019 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0424
P8_TA(2019)0427

Vastuvõetud tekstid
PDF 241kWORD 87k
Neljapäev, 25. oktoober 2018 - Strasbourg
Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamine ***I
P8_TA(2018)0424A8-0321/2018

Euroopa Parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (COM(2017)0653 – C8‑0393/2017 – 2017/0291(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.
(2)  Teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“5 teatas komisjon, et 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb transpordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning et seepärast tuleks transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat, inimeste tervist ja keskkonda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise algatuse, sealhulgas ühistranspordile üleminekut toetavate meetmete, ja keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete kaudu.
_________________
_________________
5 COM(2016)0501.
5 COM(2016)0501.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet.
(4)  Nagu teatises „Säästva liikuvuse suunas – tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“7 märgiti, on käesolev ettepanek osa teisest ettepanekute paketist, mis aitab kaasa liidu püüdlusele saavutada vähese heitega liikuvus. Paketti esitletakse komisjoni teatises „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ ning see sisaldab pakkumisele ja nõudlusele suunatud meetmeid, mille eesmärk on aidata ELil saavutada vähese heitega liikuvus ja samal ajal tugevdada ELi liikuvuse ökosüsteemi konkurentsivõimet. Säästvate sõidukite edendamine peaks toimuma paralleelselt ühistranspordi edasise arendamisega kõige kiirema ja kõige kulutõhusama viisina, kuidas vähendada teedel liiklevate sõidukite arvu ning seega parandada õhukvaliteeti ja vähendada heidet.
_________________
_________________
7 COM(2017)0283.
7 COM(2017)0283.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid, toetades transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab tõenäoliselt CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning edendab ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel.
(5)  Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada sõidukite tekitatavaid heitkoguseid ja vähendada mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates samal ajal edendada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heitevabade sõidukite laienevatel maailmaturgudel ning tagades alternatiivkütuste taristu arengu. Lisaks sellele peab mis tahes ettevõtmine lähtuma tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, et tagada konkurentsivõimeline keskkond ja seda stimuleerida ning ergutada edasisi teadusuuringuid ja innovatsiooni selles valdkonnas. Selleks et vähendada õhu- ja mürasaastet ning saavutada liidu õhukvaliteedi standardid linna- ja maapiirkondades, on vaja konkreetseid ja ambitsioonikaid poliitikasuundi ja meetmeid, sealhulgas heitevabade sõidukite riigihankeid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Hinnangute kohaselt võrdsustub sisepõlemismootoriga sõidukite ja akutoitel elektrisõidukite hind 2020. ja 2028. aasta vahel. Lisaks on mitmed algseadmete valmistajad teatanud, et võrdsustavad näitena mõnede uute mudelite hinnad 2020. aastal. Akutoitel elektrisõidukite madalamate käituskulude tõttu võrdsustuvad omamise kogukulud tavaliselt 2 kuni 6 aastat enne ostuhinna võrdsustumist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 b (uus)
(5b)   Turuprognooside kohaselt kahaneb 2020. aastatel keskkonnasõbralike sõidukite (näiteks elektriautode) hind oluliselt ning need muutuvad väga konkurentsivõimelisteks ja käitamisel isegi odavamateks kui tavasõidukid, eelkõige võttes arvesse omamise kogukulu, mis tuleneb akude hinnalangusest, aga ka muude kulude vähendamisest, mis toimub väiksemate kütusekulude ja elektrisõidukite käitamisega seonduvate väiksemate hoolduskulude tõttu.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 c (uus)
(5c)   Liit on üks juhtivaid teadusuuringute ja kõrge väärtusega ökoinnovatsiooni piirkondi, samas kui Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas asuvad suurimad busside ja akude tootjad. Sarnaselt ajendavad akutoitel elektrisõidukite ülemaailmsel turul arenguid Hiina ja USA turud, mis koos moodustavad ligikaudu 60 % ülemaailmsest turust, samas kui liidule kuulub vaid 28 %. Sestap on vaja ambitsioonikat liidu poliitikaraamistikku, et stimuleerida innovatsiooni ja veelgi rohkem edendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu ajal, mil keskkonnasõbralike sõidukite ja nendega seotud tehnoloogiataristu maailmaturg kasvab.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 d (uus)
(5d)   Liit peab suurendama stiimuleid, millega toetada tehnoloogiaarendust säästvate ja ringlussevõetavate akude alal, mille tootmisel tuleks pidada silmas vajadust viia nende keskkonnajalajälg miinimumini.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 e (uus)
(5e)   Selleks et olla kooskõlas säästvuse eesmärkidega, peaks akude tootmisega kaasnema liidus ja liidust väljaspool minimaalne keskkonnamõju, eriti akude tootmiseks kasutatavate materjalide kaevandamisprotsessi puhul. Arvesse tuleks võtta kogu tootmisprotsessi vältel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Kooskõlas direktiivi 2006/66/EÜ läbivaatamisel peaks komisjon esitama akude ringlussevõetavuse ambitsioonikad eesmärgid.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6
(6)  Ametiasutused saavad oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul.
(6)  Võttes arvesse, et valitsuste kulutused kaupadele, töödele ja teenustele on ligikaudu 14 % SKPst, mis tähendab umbes 1,8 triljonit eurot aastas, saavad ametiasutused oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Direktiivides 2014/24/EL8 ja 2014/25/EL9 sätestatakse minimaalsed ühtlustatud riigihanke-eeskirjad, ühtlustades seda, kuidas ametiasutused ja teatavad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted ostavad kaupu, tööd ja teenuseid, järgides ostetud kaupade (sh sõidukite) keskkonnanõudeid. Eelkõige kehtestatakse nendega üldised künnised selliste lepingute mahu kohta, mille suhtes kohaldatakse liidu õigusakte; need künnised kehtivad ka keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi puhul. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks direktiiviga kehtestada selged ja läbipaistvad nõuded ning lihtne meetod hanke-eesmärkide arvutamiseks.
_________________
_________________
8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
8 ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.
9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
9 ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 a (uus)
(6a)   Laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus on alternatiivkütustel töötavate sõidukite mis tahes transporditegevuses, sh ühistranspordis kasutamise eeltingimus. Seetõttu tuleks direktiivis 2014/94/EL tugevdada ühistranspordi alternatiivkütuste taristu edendamise aspekte. Kuni direktiivi läbi ei vaadata, peaks komisjon koostama ühistranspordi taristu alase tegevuskava.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 b (uus)
(6b)   Liikmesriikidel peaks olema õigus lubada jaotusvõrguettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada vähemalt piisavat hulka üldkasutatavaid laadimispunkte, millele on juurdepääs kõigil elektritarnijatel, et tagada laadimispunktide piisav kättesaadavus.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 6 c (uus)
(6c)   Liikmesriike tuleks julgustada uurima võimalusi toetada väga vähese heitega sõidukite avalikes teenustes käitamist ja vähendada nende käitamiskulusid, näiteks lubades erandeid või vähendades väga vähese heitega sõidukite energiamakse.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.
(8)  Mõjuhinnangus tõsteti esile kasu, mida saadakse siis, kui muudetakse keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hankimist käsitlevat üldist lähenemisviisi liidu tasandil. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimisele avaldatava mõju eesmärki saavutada tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et oluline on arvestada keskkonnaaspekte kõikide hankeotsuste puhul. Keskmises või pikas perspektiivis Euroopa kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega ei nõuta, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad peavad kasutama konkreetset tehnoloogiat.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused.
(9)  Laiendades direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks sellist tegevust nagu sõidukite liisimine, rentimine ja väljaostuvõimalusega liisimine ja moderniseerimine ning lepinguid, mis käsitlevad maantee ühistransporditeenuseid, eriotstarbelisi sõitjate autoveo teenuseid, sõiduplaanivälist sõitjatevedu, bussi rentimist koos juhiga, konkreetseid posti- või kulleriteenuseid ja jäätmekogumisteenuseid, tagatakse, et hõlmatud on kõik asjakohased hanketegevused, samas kui käesolev direktiiv ei tohiks olemasolevaid lepinguid tagasiulatuvalt muuta. Lisaks peaks komisjon uurima keskkonnasõbralike riigihangete võimalikkust muude transpordiliikide puhul.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)  Peamised sidusrühmad avaldavad tugevat toetust keskkonnasõbralike sõidukite määratlusele, milles võetakse arvesse kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite vähendamise nõudeid. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse vähese heitega ja heitevabade maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Muudetud direktiivi alusel elluviidavad meetmed aitavad kaasa nende normidega seotud nõuete täitmisele. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga saab turgu täiendavalt ergutada.
(10)  Muudetud direktiiv peaks aitama vähendada kerg- ja raskesõidukite tekitatud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Et tagada piisavad stiimulid, millega toetatakse heitevabade ja vähese heitega maanteesõidukite turuleviimist liidus, tuleks käesoleva muudatuse kohaseid riigihankeid käsitlevad sätted viia kooskõlla liidu õigusaktide sätetega, mis käsitlevad sõiduautode ja kaubikute CO2-heite norme 2020. aasta järgseks perioodiks10. Käesoleva direktiivi kohaselt elluviidavad meetmed aitavad kaasa ka nende normidega seotud nõuete täitmisele ning lihtsustavad seonduva laadimistaristu kasutuselevõttu. Riigihangete kaugeleulatuvama lähenemisviisiga antakse turule oluline täiendav stiimul.
_________________
_________________
10 COM(2017)0676.
10 COM(2017)0676.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)   Õhukvaliteedi parandamiseks linnades on äärmiselt oluline uuendada sõidukiparki, nii et see vastaks keskkonnasõbraliku sõiduki normidele. Ka ringmajanduse põhimõtted nõuavad toodete kasutusea pikendamist. Seepärast tuleks lisa tabelites 4 ja 5 toodud minimaalsete hanke-eesmärkide täitmisel võtta arvesse ka keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseeritud sõidukeid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 b (uus)
(10b)   Ka sõidukid, mille summutist väljuv heide on null, võivad sõidukiosade tootmisprotsessi ja ringlussevõetavuse määra või kütuse tootmise tõhususe tõttu jätta märkimisväärse keskkonnajalajälje. Seepärast peaksid tehnoloogiad, mis selle probleemiga tegelevad, näiteks kestlikud ja ringlussevõetavad akud, saama lisa tabelites 4 ja 5 toodud minimaalsete hanke-eesmärkide täitmiseks suuremat toetust. Nende tehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust tuleks edendada ka liidu muudes poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10 c (uus)
(10c)  CO2-heite arvutus peaks põhinema allikast ratasteni lähenemisviisil, et õigustada kogu kütusetarne ahelat ammutamise etapist summutitoruni. See annab täpsema ülevaate konkreetse sõiduki koguheitest. Seetõttu peaks komisjon looma hiljemalt 31. detsembriks 2022 metoodika heite registreerimiseks allikast rattani.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)  Kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Mõjuhinnang näitas lisaväärtust, mis saadakse alternatiivkütustel põhineva lähenemisviisi vastuvõtmisel seni, kuni liidu tasandil kehtestatakse raskesõidukite tekitatud CO2-heitele tehnoloogiliselt neutraalsed nõuded, mille komisjon kavatseb tulevikus esitada. Samuti tunnistati mõjuhinnangus, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turuleviimise valmisolek on suur, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on veel varases staadiumis.
(11)  Kahe- ja kolmerattalisi, kerg- ja raskesõidukeid kasutatakse eri otstarbel ja nende turuleviimise valmisoleku tase on erinev ning kasulik oleks, et riigihankeid käsitlevates sätetes võetaks neid erinevusi arvesse. Samuti tuleks tunnistada, et vähese heitega ja heitevabade linnabusside turgusid iseloomustab hiljutine edasiminek, samas kui vähese heitega ja heitevabade veokite turgude areng on alles algstaadiumis.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Heitkoguste vähendamise potentsiaal üksnes avaliku hanke kaudu on piiratud ja ühistransport moodustab vaid väikese osa transpordisektori heitkogustest. Seepärast tuleks liikmesriike julgustada reguleerima keskkonnasõbralike sõidukite ostu teiste sõidukiparkide omanike puhul, nagu takso-, autorendi- ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks keskkonnasõbralike sõidukitega seotud minimaalsete hanke-eeskirjade kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eeskirju tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.
(12)  Liikmesriikide tasandil 2025. ja 2030. aastaks saavutada tulevate keskkonnasõbralike sõidukite hanke alaste miinimumeesmärkide kehtestamine peaks parandama poliitilist kindlust turgudel, kus vähese heitega ja heitevabasse liikuvusse tehtavad investeeringud on tagatud. Miinimumeesmärgid toetavad turu arendamist liidus tervikuna. Nende eesmärkidega kehtestatakse riigihankemenetlustega kohanemise aeg ja antakse turgudele selge signaal. Mõjuhinnangus märgiti, et liikmesriigid seavad üha enam eesmärke vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele ja probleemi keerukusele. Eri liikmesriikidele tuleks seada erinevad eesmärgid vastavalt nende majanduslikule suutlikkusele (sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta) ja saastega kokkupuutele (rahvastiku tihedus linnades). Minimaalseid hanke-eesmärke tuleks täiendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate kohustusega võtta kõikide hankemenetluste puhul arvesse asjakohaseid energia- ja keskkonnaaspekte. Käesoleva muudetud direktiivi territoriaalse mõju hindamine näitas, et mõju jaguneb liidu eri piirkondade vahel võrdselt.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12a)   Oma 4. aprilli 2017. aasta soovituses nõukogule ja komisjonile autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimise põhjal10a kutsus Euroopa Parlament liikmesriike üles soodustama keskkonnahoidlike riigihangete poliitikat heitevabade ja väga vähese heitega sõidukite ostmise teel avaliku sektori asutuste poolt oma sõidukipargi tarbeks või (pooleldi) avaliku sektori autode ühiskasutuse programmide tarbeks ning järk-järgult kaotama 2035. aastaks uued autod, mis tekitavad CO2-heidet.
_________________
10a ELT C 298, 23.8.2018, lk 140.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhusaaste on suhteliselt suur. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses.
(13)  Maksimaalset mõju on võimalik saavutada siis, kui keskkonnasõbralike sõidukite riigihanked on suunatud piirkondadele, kus õhu-ja mürasaaste on suhteliselt suured. Liikmesriikide ametiasutustel soovitatakse keskenduda eelkõige nendele piirkondadele, kui nad teevad otsuse oma miinimumeesmärkide rakendamise kohta, ja kajastada seonduvaid meetmeid käesoleva muudetud direktiivi kohaselt esitatavas aruandluses. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust ja optimeerida käesoleva direktiivi võimalikud tulemused, tuleks ametiasutustele pakkuda asjakohast tehnilist abi.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Muudetud direktiiv peaks aitama vähendada kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet ning edendada keskkonnasõbralikku maantee-ühistransporti. See ei tohiks heidutada väljaspool maanteid kasutatava keskkonnasõbraliku transpordi, näiteks trammide ja metroorongide arendamist.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)   Käesolevas direktiivis sätestatud künniseid on raske rakendada ilma turustuskõlblike ja tehniliselt küpsete toodete väljatöötamiseta. Selleks et tagada, et teavet edusammude kohta ajakohastatakse korrapäraselt, peaks komisjon esitama iga kahe aasta tagant aruande, milles hinnatakse, kas keskkonnasõbralike sõidukite jaoks on olemas turustuskõlblikud lahendused. Lisaks peaksid komisjon ja liikmesriigid andma suurema rahalise ja mitterahalise panuse selliste keskkonnasõbralike sõidukite kiiremini turule toomisse.
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Pidades silmas olulisi erinevusi erasektori transpordiettevõtjate rahanduslikus tegutsemisruumis potentsiaalselt kallimate alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutuselevõtul, tuleks kättesaadavaks teha mehhanismid, et tagada avaliku ja erasektori transpordiettevõtjatele pakkumismenetlustes võrdsed tingimused ning et käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulusid ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele, eelkõige väikeste omavalitsusüksuste puhul, ega too need kaasa tekkivate suuremate kulude hajutamist kõrgemate piletihindade, kõrgemate kohalike maksude või ühistransporditeenuste mahu vähendamise kaudu.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt tuleks 2023. aastal esitada vahearuanne, 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Komisjon tagab vähese heitega ja heitevabasid ning muid alternatiivkütuseid kasutavaid sõidukeid käsitleva täieliku aruandluse liidu ühtse riigihangete klassifikaatori raames. Ühtse riigihangete klassifikaatori konkreetsete koodidega hõlbustatakse hangete andmebaasil TED (Tender Electronic Daily) põhinevat registreerimist ja järelevalvet.
(15)  Käesoleva muudetud direktiivi kohaste riigihankeid käsitlevate aruannetega tuleks anda selge turuülevaade, mis võimaldab rakendamist tõhusalt jälgida. Kõigepealt peaksid liikmesriigid ja komisjon koostama 2023. aastal esialgse aruande, mis esitatakse avalikke hankeid ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid käsitlevate liidu õigusaktide kohaste aruannete raames, millele järgneks 2026. aastal esimene täielik aruanne miinimumeesmärkide saavutamise kohta ja seejärel aruanne iga kolme aasta järel. Aruandlus peaks olema lihtsustatud, et üksikute ametiasutuste halduskoormus oleks võimalikult väike ja et turu olukorrast saaks õige ülevaate. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet direktiivi 2009/33/EÜ rakendamiseks astutud sammude kohta ning nende puhul tuleks järgida liidu ühtses riigihangete klassifikaatoris sätestatud kategooriaid. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid direktiivi 2009/33/EÜ rakendamise kohta. Samuti peaks komisjon hindama, kas ehitusmasinad võiks lisada direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse, ja kui, siis töötama välja metoodika keskkonnasõbralike ehitusmasinate määratlemiseks.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15 a (uus)
(15a)  Et anda paremat teavet kõnealuse sektori poliitika edasiseks kujundamiseks, andes täpsema ülevaate konkreetse sõiduki koguheitest, mille puhul arvestatakse kogu väärtusahelaga, peaks komisjon pakkuma välja metoodika sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamiseks. Komisjon peaks võtma neid heiteid arvesse direktiivi 2009/33/EÜ ja mis tahes muude asjaomaste alternatiivkütusega seotud õigusaktide läbivaatamisel.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)  Keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. See hõlmab paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike taristute arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–202011. Kõnealusele riigi toetusele kohaldatakse siiski jätkuvalt ka aluslepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.
(16)  Keskkonnasõbralike sõidukite turuleviimist saab toetada ka liikmesriikide ja liidu tasandil võetavate sihtotstarbeliste toetusmeetmetega. See hõlmab paremat teadmiste vahetust ja hangete kooskõlastamist, et meetmed oleksid kulude vähendamiseks ja turu mõjutamiseks piisavalt laiaulatuslikud. Samuti tuleks ergutada piirkondlikke katseprojekte, eelkõige kohtades, kus linna- ja maapiirkonnad kokku puutuvad. Riigi toetuse saamise võimalus alternatiivkütuste müügivõrguks vajalike taristute arendamise edendamiseks on sätestatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes aastateks 2014–202011. Kõnealusele riigi toetusele kohaldatakse siiski jätkuvalt ka aluslepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 107 ja 108.
_________________
_________________
11 ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.
11 ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Et heidet ja õhusaastet veelgi vähendada, tuleks liikmesriike vajaduse korral ergutada kohaldama erinevaid stiimuleid ja mehhanisme sõidukipargi arendamiseks muudes sektorites kui need, mida käesoleva muudetud direktiiviga reguleeritakse.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 b (uus)
(16b)   Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud minimaalsete hanke-eesmärkide järgimise kulu ei kanta edasi kohalikele omavalitsustele ning et avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele tehakse kättesaadavaks piisavalt rahalisi vahendeid.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 c (uus)
(16c)   Sihtotstarbelised meetmed keskkonnasõbralike sõidukite hangete toetamiseks on möödapääsmatud. Selleks et aidata kaasa käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele, peavad liikmesriigid laiendama oma rahaliste ja mitterahaliste stiimulite ulatust, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite turul omaksvõttu.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 d (uus)
(16d)  Käesoleva direktiiviga kerg- ja raskesõidukitele minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamine nõuab avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate jaoks täiendavaid rahalisi vahendeid. Seepärast tuleks seda liidu 2020. aasta järgses eelarve- ja rahanduspoliitikas arvesse võtta, et tagada avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav rahaline toetus. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 e (uus)
(16e)   Selleks et tagada, et ametiasutusi motiveeritakse ostma keskkonnasõbralikke sõidukeid ja et liikmesriigid investeeriksid alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu, aga ka selleks, et vältida selliste ostude riski, mis tooksid kaasa kõrgemad hinnad reisijatele, peaks liidu 2020. aasta järgne eelarve- ja rahanduspoliitika pakkuma tuge avaliku sektori hankijatele. See peaks kajastuma tulevases mitmeaastases finantsraamistikus ning jätkusuutlikku rahastamist ja liidu finantseerimisasutusi käsitlevates eeskirjades. Lisaks peaksid liikmesriigid laiendama rahanduslikke ja mitterahanduslikke stiimuleid ning nägema ette keskkonnaauditid, et kiirendada keskkonnasõbralike sõidukite turul omaksvõttu. Need jõupingutused vähendavad esialgseid suuri investeeringuid taristu muutmiseks ja toetavad transpordi CO2-heite vähendamist.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 f (uus)
(16f)   Praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on liidul mitmesugused erinevad vahendid, et toetada liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja asjaomaste ettevõtjate üleminekut säästvale liikuvusele. Ajavahemikuks 2014–2020 eraldas liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest sihtotstarbeliselt 13,7 miljardit eurot linnalise liikumiskeskkonna rahastamiseks. Liidu teadusuuringute programmi „Horisont 2020“ raames eraldatakse ligikaudu 200 miljonit eurot linnalise liikumiskeskkonna jaoks ja 650 miljonit eurot arukate linnade jaoks ning Euroopa ühendamise rahastust eraldatakse ligikaudu 200 miljonit eurot linnatranspordisõlmede projektikonkursside jaoks. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaksid komisjon ja liikmesriigid jätkuvalt toetama säästva linnalise liikumiskeskkonna projekte ning tugevdama vajalikku koostoimet eri rahastamisallikate ja programmide vahel. Eelkõige vajavad tugevdamist seosed linnalise liikumiskeskkonna, uue digitaalse tegevuskava ja energialiidu vahel, näiteks võimalus rahastada Euroopa ühendamise rahastust koostoimeprojekte, mille puhul on ette nähtud eraldi kaasrahastamise määr energia- ja telekommunikatsioonielementidega transpordiprojektide jaoks, mis pakuvad linnaprojektideks tohutuid võimalusi.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 g (uus)
(16g)   Edendada tuleks selliste liidu rahastamisvahendite nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastu sihipärasemat kasutamist Euroopa Investeerimispanga poolt, mille abil saab rahastada sõidukiparke ja seadmeid. Sel eesmärgil tuleks tõhustada tehnilise ja finantsnõustamise teenuste kättesaadavust kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate jaoks, näiteks Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, JASPERSi, JESSICA või rahastamisvahendi Compass kaudu, et tugevdada nende institutsioonilist suutlikkust, projektide ettevalmistamist ja rakendamist ning saavutada liidu rahaliste vahendite ja rahastamisvahendite optimeeritud kasutamine, kaasa arvatud innovaatiliste pakkumuste riskide vähendamine.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 h (uus)
(16h)   Avaliku sektori asutusi tuleks samuti ergutada hankima sõidukeid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumide alusel, mida kirjeldatakse direktiivi 2014/25/EL artiklis 82, võttes arvesse kulutõhusust sõiduki kasutusaja jooksul, samuti keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 i (uus)
(16i)   Selleks et maksimeerida investeeringute mõju, tuleb liikuvust ja linnaplaneerimist paremini koordineerida, näiteks säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kasutamise abil. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad on kavad, mis töötatakse välja eri poliitikavaldkondade vahel ja erinevate valitsemistasandite koostöös ning mis ühendavad eri transpordiliike, liiklusohutust, kaubavedu, liikuvuse haldamist ja intelligentseid transpordisüsteeme. Neil kavadel võib olla tähtis osa liidu CO2-heite, müra- ja õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamisel. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kohaldamine peaks seega olema oluline element, millega arvestada liidu linnatranspordi valdkonna projektide rahastamisel, sealhulgas käesoleva muudetud direktiivi rakendamisel. Sellega seoses peaks komisjon andma pädevatele asutustele vajalikku nõu ja tehnilist tuge säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamisel, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 j (uus)
(16j)   Avalikud hanked toetavad keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõttu, kuid lisaks annavad need hoogu liikuvuse uutele vormidele. Kui keskkonnasõbralike sõidukite kasutamiseks luuakse stiimuleid ja need kiirendavad taristu kasutuselevõttu linnapiirkondades, siis digiteerimine aitab optimeerida reisijate- ja kaubaveo tõhusust. Mitmeliigiline transport ja jagatud liikuvus, samuti integreeritud piletilahendused on otsustava tähtsusega üleminekul liikuvusele kui teenusele.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)  Selleks et saavutada direktiivi eesmärgid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada raskesõidukite tekitatud CO2-heite norme käsitlevaid sätteid; see õigus tuleks anda viieks aastaks alates [Palun sisestada jõustumise kuupäev]. Seda ajavahemikku tuleks vaikimisi pikendada veel sama pikkade ajavahemike võrra, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole sellise pikendamise vastu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
välja jäetud
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 a (uus)
(18a)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele1 a tuleks eritähelepanu pöörata liidu õigusaktide mõju järelmeetmetele. Võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluse peaks andma direktiivi 2009/33/EÜ hindamine. Seepärast peaks komisjon parimate ja uusimate kättesaadavate teaduslike tõendite alusel hindama vajadust nimetatud direktiiv läbi vaadata, võttes arvesse sõidukite olelusringi CO2-heidet ning allikast ratasteni CO2-heidet, et tagada poliitikaeesmärkide täitmisega seotud läbipaistvus ja aruandluskohustus, ning tegema vajaduse korral ettepaneku nõutavate paranduste tegemiseks. Kui see on asjakohane, peaks komisjon sellega seoses vaatama läbi ka muud asjaomased alternatiivkütustega seotud õigusaktid.
______________
1 a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 b (uus)
(18b)   Oluline osa riiklikest transpordihangetest on seotud kohalike ühistranspordiasutustega, mida haldavad tavaliselt piiratud rahaliste vahenditega kohalikud omavalitsused. Keskkonnasõbralike sõidukite hangete eeskirjad ei tohiks seepärast luua märkimisväärset täiendavat rahalist koormust ega tuua kaasa tekkivate suuremate kulude hajutamist kõrgemate piletihindade, kõrgemate kohalike maksude või ühistranspordi mahu vähendamise kaudu.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18 c (uus)
(18c)   Liit peab kaitsma liidu tootjaid kõlvatu konkurentsi eest kolmandates riikides, kus liidu tootjatel puudub juurdepääs maanteesõidukite ostmise, liisimise, rentimise või väljaostuvõimalusega liisimise avalikele hangetele. Seepärast peaks komisjon analüüsima kõlvatu konkurentsi tavasid kolmandates riikides ja võtma asjakohased meetmed, et tagada Euroopa tööstuse kaitse.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2009/33/EÜ
Pealkiri
Direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks
Direktiiv 2009/33/EÜ riigihangete raames keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 1 – lõik 1
1a)   Artikli 1 lõik 1 asendatakse järgmisega:
Käesolevas direktiivis nõutakse, et tellivad asutused, ostjad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning süsinikdioksiidi ja teatavate muude saasteainete heitkoguseid, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Euroopa Liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.
Käesolevas direktiivis nõutakse, et avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ning teatavad ettevõtjad võtaksid maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel arvesse sõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate muude saasteainete heidet, eesmärgiga edendada keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 2 – lõik 1
1b)  Artikli 2 lõik 1 asendatakse järgmisega:
Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.
Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi nõuete täitmisest lepingud selliste direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud sõidukite ostmiseks, liisimiseks, rentimiseks või väljaostuvõimalusega liisimiseks, millele ei kohaldata nende territooriumil tüübikinnitust ega üksiksõiduki kinnitust.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist:
Direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist või moderniseerimist:
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)   kui neid koostavad Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja organid.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4
4.  „keskkonnasõbralik sõiduk“ –
4.  „keskkonnasõbralik sõiduk“ – kategooriast olenemata sõiduk, mis töötab direktiivi 2014/94/EL artikli 2 esimese lõigu punktis 1 määratletud alternatiivkütustega, välja arvatud biokütused, mis ei ole toodetud direktiivi 2018/... (II taastuvenergia direktiiv) IX lisa A osas loetletud lähteainetest või mis on toodetud palmiõlist*, ning kaasa arvatud hübriidsõidukid, mille puhul elektrienergiat tarvitatakse sõiduki kasutamisel üksnes osaliselt, vähese heitega sõidukid ja heitevabad sõidukid. Sisepõlemismootoriga sõidukite puhul ei tohi tegelikus liikluses tekkivad heitkogused** protsendina heite piirnormidest*** ületada 80 %.
a)  M1- või M2-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;
b)  N1-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) vastab lisa tabelis 2 esitatud piirmääradele ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on väiksemad kui lisa tabelis 2 esitatud piirmäärad;
c)  lisa tabelis 3 määratletud M3-, N2- või N3-kategooria sõiduk.
_____________________________
* Seda tõendatakse biokütuse hankimise lepingu või biokütuse kättesaadavust käsitleva muu vahendiga.
** Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.
*** Kohaldatav heite piirnorm, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4a (uus)
4a.  „heitevaba sõiduk“ – sõiduk, mille CO2, NOx ja tahkete peenosakeste heide summutist on null.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4b (uus)
4b.  „vähese heitega sõiduk“ – sõiduk, mille heitetasemed ei ületa lisa tabelis 2 osutatud määrasid.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4c (uus)
4c.  „keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseeritud sõiduk“ – sõiduk, mille mootor on moderniseeritud käesoleva artikli esimese lõigu punktis 4 määratletud keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks. Kui tegemist on moderniseeritud mootoriga, mis kasutab biokütuseid, nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 teise lõigu punktis i, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, peab sõiduk vastama uusimatele Euro normidele või neile järgnevatele normidele.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 4a
4)  Lisatakse artikkel 4a:
välja jäetud
„Artikkel 4a
Volituste delegeerimine
Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 8a, et ajakohastada lisa tabelit 3, lisades sellesse piirmäärad raskesõidukite summutist väljuva CO2-heite ja õhusaasteainete heite kohta, kui seonduvad raskesõidukite CO2-heite normid on liidu tasandil jõustunud.“
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1
1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel või väljaostuvõimalusega liisimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eeskirju.
1.  Liikmesriigid tagavad, et maanteesõidukite ostmisel, liisimisel, rentimisel, väljaostuvõimalusega liisimisel või keskkonnasõbraliku sõiduki normidele vastavaks moderniseerimisel ning avalikku reisijatevedu maanteel ja raudteel käsitlevate avaliku teenindamise lepingute ja käesoleva direktiivi artiklis 3 osutatud avaliku teenindamise lepingute koostamisel järgitakse lisa tabelis 4 esitatud keskkonnasõbralike kergsõidukite ja lisa tabelis 5 esitatud raskesõidukite minimaalseid hanke-eesmärke.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.   Minimaalsete hanke-eesmärkide arvutamisel loetakse riigihankemenetluse kuupäevaks riigihankemenetluse lõpetamise kuupäev, mil leping allkirjastatakse.
Minimaalsed hanke-eesmärgid arvutatakse esimese võrdlusperioodi puhul kõigi käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevale järgnevast päevast kuni 31. detsembrini 2024 ja teise võrdlusperioodi puhul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2029 allkirjastatud lepingute keskmisena.
Juhul kui uusi eesmärke 1. jaanuari 2030. aasta järgseks võrdlusperioodiks õigeaegselt vastu ei võeta, kohaldatakse jätkuvalt 2030. aastaks seatud eesmärke.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)
1b.   Hanke-eesmärkide täitmiseks tuginevad võrgustiku sektori hankijad lepingute sõlmimisel majanduslikult soodsaimale pakkumusele, nagu on kirjeldatud direktiivi 2014/25/EL artiklis 82. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel keskendutakse mitte ainult omamise kogukulule, vaid ka sõiduki muudele omadustele, nagu juurdepääsetavus, sobitumine linnamaastikku, müratase, energiatõhusus, akude ringlussevõetavus ja sõiduki komponendid.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5a (uus)
5a)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5a
Rahalised vahendid
1.  Liikmesriigid teevad kättesaadavaks piisavad vahendid keskkonnasõbralike sõidukite hangete ja nendega seonduva taristu rajamise rahastamiseks oma territooriumil. Rahaliste vahendite eraldamisele eelneb riikide tasandil seatud hanke-eesmärkidega seotud avaliku sektori asutuste ja võrgustiku sektori hankijate rahaliste vajaduste põhjalik hindamine.
2.  Liit teeb kättesaadavaks täiendavad rahastamisvahendid keskkonnasõbralike sõidukite kasutuselevõtu ja nendega seonduva taristu rajamise toetamiseks liikmesriikides.“
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5b (uus)
5b)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5b
Ühistranspordi alternatiivkütuste tegevuskava
1.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis.
2.  Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse selgelt menetlused, kuidas sellist toetust saab anda, sh selle suhe olemasolevate Euroopa riigiabi eeskirjadega.
3.  Aruanne sisaldab ka hinnangut selle kohta, kuidas liidu rahastamisvahendeid saaks läbi vaadata, et rahastada eelisjärjekorras iga suurusega ühistranspordiettevõtjaid nende sõidukite asendamiseks.“
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 5c (uus)
5c)   Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5c
Vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvorm
Selleks, et hõlbustada käesoleva direktiivi lisas seatud eesmärkide täitmist ja saavutada mastaabisääst, loob komisjon vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvormi. Artiklis 3 osutatud avaliku sektori hankijad, võrgustiku sektori hankijad ja ettevõtjad võivad selles platvormis osaleda, et sõidukeid ühiselt hankida. Komisjon tagab, et platvorm on avalikult kättesaadav ja suudab tõhusalt ühendada kõik huvitatud osalised, kes soovivad oma ressursse koondada. Selliste ühishangete ettevalmistamise ja elluviimise hõlbustamiseks pakub komisjon tehnilist abi ja töötab välja koostöölepingute vormid. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakt, et luua vähese heitega ja energiatõhusate maanteesõidukite piiriüleste ja ühishangete liidu platvorm.“
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 8a
7)   Lisatakse artikkel 8a:
välja jäetud
„Artikkel 8a
Delegeeritud volituste rakendamine
1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  Artiklis 4a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Palun sisestada jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 4a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtete kohaselt iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  Artikli 4a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 9
8)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:
8)  Artikkel 9 jäetakse välja.
„1. Komisjoni abistab komitee.
Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 82/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
3.  Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.“
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 1
1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide aruannetel põhineva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ja iga liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks võetud meetmete kohta iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2027.
1.  Osana direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõike 3 teises lõigus ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõike 3 teises lõigus sätestatud aruannetest esitavad liikmesriigid komisjonile 18. aprilliks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Liikmesriigid esitavad komisjonile esialgse aruande 18. aprilliks 2023.
Nimetatud aruanded sisaldavad teavet käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teavet avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite arvu ja kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega ning muud kasulikku teavet.
Teabe puhul järgitakse määruse (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta) kategooriaid, mis on loetletud lisa tabelis 1.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 2
aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega:
2.  Aruannetes hinnatakse käesoleva direktiivi, eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud valikute mõju ja vajadust edasiste meetmete võtmiseks, ning vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud.
2. Hiljemalt 31. detsembriks 2022 pakub komisjon välja metoodika sõidukite olelusringi CO2-heite ja allikast ratasteni CO2-heite arvutamiseks.
Kõnealustes aruannetes võrdleb komisjon kõigis lisa tabelis 3 loetletud sõidukite kategooriates parima turualternatiivi alusel ostetud sõidukite nominaal- ja suhtarve, võttes aluseks kogu kasutusiga hõlmavad energia- ja keskkonnamõjud, kogu asjaomaste sõidukite turuga, ning hindab, kuidas artikli 5 lõikes 3 osutatud valikud on turgu mõjutanud. Komisjon hindab samuti edasiste meetmete võtmise vajadust, lisades vajadusel ettepanekud.
Hiljemalt 18. aprilliks 2027 vaatab komisjon läbi direktiivi 2009/33/EÜ ja mis tahes muud asjaomased alternatiivkütusega seotud õigusaktid, võttes arvesse sõidukite olelusringi CO2-heidet ja allikast ratasteni CO2-heidet.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 3
ab)  lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.  Komisjon kontrollib hiljemalt esimese aruande tähtajaks artikli 5 lõikes 3 osutatud valikuid, esitab artiklis 6 sätestatud metoodika hinnangu ja teeb vajadusel asjakohased ettepanekud.
3. Komisjon esitab 18. aprilliks 2024 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, näidates ära iga liikmesriigi poolt selleks võetud meetmed, ja hindab vajadust täiendavate meetmete järele ning vajaduse korral lisab ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 4
4.  Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta 1. jaanuariks 2026 ja seejärel iga kolme aasta järel. Liikmesriigid esitavad komisjonile vahearuande 1. jaanuariks 2023. Aruandes esitatakse teave käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas teave avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate hangitud sõidukite kategooriate kohta, eri juhtimistasandite vahel peetud arutelude kohta, samuti liikmesriikide kavatsuste kohta seoses eespool kirjeldatud aruandlusega, ning muu kasulik teave. Teabe lisamisel tuleks lähtuda määruses (EÜ) nr 2195/2002 (ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta)15 sätestatud kategooriaid, mis on esitatud lisas.
välja jäetud
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5
5.  Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu suuniseid lõikes 4 osutatud liikmesriikide aruannete sisu kohta.
5.  Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu suuniseid lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete sisu kohta.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5a (uus)
ba)  lisatakse järgmine lõige:
„5a. Liikmesriigid võivad otsustada luua mehhanismid keskkonnasõbralike sõidukite ostu reguleerimiseks teiste sõidukiparkide omanike puhul, nagu taksonduse, ühisauto kasutamise ja koossõiduga tegelevad ettevõtjad.“
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b b (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5b (uus)
bb)  lisatakse järgmine lõige:
„5b. Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava transpordiettevõtjatele kuuluvate raskeveokite laadimis- ja tankimistaristu loomise kiirendamiseks nende depoodes ja hooldusaladel ning samuti avalikus ruumis. Kõnealune tegevuskava sisaldab teavet kättesaadavate liidu rahastamisvahendite kohta ja tegevuskavas sätestatakse, kuidas saab sellist toetust anda vaatamata Euroopa riigiabi eeskirjadele.“
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b c (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5c (uus)
bc)  lisatakse järgmine lõige:
„5c. Komisjon hindab vajadust keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamisega seotud asjakohased õigusaktid läbi vaadata, pidades silmas parima kvaliteediga ja protekteeritud rehvide kasutamist, ning vajaduse korral esitab seadusandliku ettepaneku.“
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b d (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5d (uus)
bd)  lisatakse järgmine lõige:
„5d. Komisjon esitab liikmesriikidele suunised seoses liidu erinevate rahaliste vahenditega, mida võidakse käesoleva direktiivi eesmärkidel kasutada, näiteks Euroopa ühendamise rahastu, millest toetatakse suure jõudlusega, kestlike ja tõhusalt ühendatud üleeuroopaliste võrgustike arendamist transpordivaldkonnas, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond või keskkonnasõbralikuma transpordi rahastu, millest toetatakse keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõttu ja nendega seotud taristu vajaduste rahuldamist.“
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt b e (uus)
Direktiiv 2009/33/EÜ
Artikkel 10 – lõige 5e (uus)
be)  lisatakse järgmine lõige:
„5e. Selle ülemineku juures on põhiroll nõustamiskeskustel, mis hõlbustavad ja edendavad investeerimist ja toetavad institutsioonilist suutlikkust. Seetõttu tugevdab komisjon oluliselt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse rolli ja suutlikkust, eelkõige kohaliku esindatuse ja proaktiivse rolli kaudu projektide ettevalmistamises.“
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XXXX [Palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt XXXX [Palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 1

Komisjoni ettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

Muudatusettepanek

Tabel 1. Artiklis 3 osutatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) koodid

CPV kood

Kirjeldus

60112000-6

Maantee ühistransporditeenused

60130000-8

Eriotstarbelised maanteetranspordi reisijateveoteenused

60140000-1

Sõiduplaaniväline reisijatevedu

60172000-3

Juhiga busside rentimine

90511000-2

Jäätmekogumisteenused

60160000-7

Maismaa postivedu

60161000-4

Pakiveoteenused

64121100-1

Posti laialikandeteenused

64121200-2

Pakkide laialikandeteenused

60170000-0

Juhiga sõidukite rentimine reisijateveoks

60171000-7

Juhiga sõiduautode rentimine

60181000-0

Juhiga veoautode rent

60180000-3

Juhiga kaubaveokite rent

90511100-3

Tahkete asulajäätmete kogumisteenused

90511200-4

Majapidamisjäätmete kogumisteenused

90511300-5

Prahikogumisteenused

90511400-6

Vanapaberi kogumisteenused

Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 2

Komisjoni ettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

M1-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

25

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

40

80 %

0

ei kohaldata

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

Muudatusettepanek

Tabel 2. Kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad

Sõidukikategooriad

2025

2030

 

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest**

CO2 g/km

Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited* protsendina heite piirnormidest

L-kategooria sõidukid

25

 

 

 

M1-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

M2-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

N1-kategooria sõidukid

50

80 %

0

ei kohaldata

M3-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

N2-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

N3-kategooria sõidukid

ei kohaldata

 

 

 

* Tegelikus liikluses tekkiv ülipeen tolmuheide (#/km) (PN) ja lämmastikoksiidid (mg/km) (NOx) mõõdetuna vastavalt määruse (EL) 2017/1151 IIIA lisa kohaldatavale versioonile.

** Kohaldatav heite piirnorm, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 715/2007 või sellele järgnenud määruste I lisas.

Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 3
[…]
välja jäetud
Muudatusettepanekud 85 ja 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 4

Komisjoni ettepanek

Tabel 4. Tabeli 2 kohaste kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

2025

2030

Luksemburg

35 %

35 %

Rootsi

35 %

35 %

Taani

34 %

34 %

Soome

35 %

35 %

Saksamaa

35 %

35 %

Prantsusmaa

34 %

34 %

Ühendkuningriik

35 %

35 %

Madalmaad

35 %

35 %

Austria

35 %

35 %

Belgia

35 %

35 %

Itaalia

35 %

35 %

Iirimaa

35 %

35 %

Hispaania

33 %

33 %

Küpros

29 %

29 %

Malta

35 %

35 %

Portugal

27 %

27 %

Kreeka

23 %

23 %

Sloveenia

20 %

20 %

Tšehhi Vabariik

27 %

27 %

Eesti

21 %

21 %

Slovakkia

20 %

20 %

Leedu

19 %

19 %

Poola

20 %

20 %

Horvaatia

17 %

17 %

Ungari

21 %

21%

Läti

20 %

20 %

Rumeenia

17 %

17 %

Bulgaaria

16 %

16 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

Muudatusettepanek

Tabel 4. Kergsõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil1, 2

 

M1-, M2-, N1-kategooria sõidukid

L-kategooria sõidukid

Liikmesriik

2025

2030

2025

2030

ELi institutsioonid, asutused ja organid

[50 %]

[50 %]

[50 %]

[50 %]

Luksemburg

50 %

50 %

50 %

50 %

Rootsi

50 %

50 %

50 %

50 %

Taani

50 %

50 %

50 %

50 %

Soome

50 %

50 %

50 %

50 %

Saksamaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Prantsusmaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Ühendkuningriik

50 %

50 %

50 %

50 %

Madalmaad

50 %

50 %

50 %

50 %

Austria

50 %

50 %

50 %

50 %

Belgia

50 %

50 %

50 %

50 %

Itaalia

50 %

50 %

50 %

50 %

Iirimaa

50 %

50 %

50 %

50 %

Hispaania

50 %

50 %

50 %

50 %

Küpros

50 %

50 %

50 %

50 %

Malta

50 %

50 %

50 %

50 %

Portugal

50 %

50 %

50 %

50 %

Kreeka

35 %

35 %

35 %

35 %

Sloveenia

35 %

35 %

35 %

35 %

Tšehhi Vabariik

50 %

50 %

50 %

50 %

Eesti

35 %

35 %

35 %

35 %

Slovakkia

35 %

35 %

35 %

35 %

Leedu

35 %

35 %

35 %

35 %

Poola

35 %

35 %

35 %

35 %

Horvaatia

25 %

25 %

25 %

25 %

Ungari

25 %

25 %

25 %

25 %

Läti

25 %

25 %

25 %

25 %

Rumeenia

25 %

25 %

25 %

25 %

Bulgaaria

25 %

25 %

25 %

25 %

1 Vähemalt 70 % keskkonnasõbralike kergsõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse esimesel võrdlusperioodil (kuni 2025. aastani) heitevabade ja vähese heitega sõidukitega ning teisel (2025–2030) ja järgnevatel võrdlusperioodidel heitevabade sõidukitega.

2 Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk vastab eesmärgi saavutamise tähenduses ühele sõidukile. Vähese heitega sõidukid ja maagaasi tarbivad sõidukid, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga, vastavad eesmärgi saavutamise tähenduses 0,66 sõidukile. Kõik teised sõidukid vastavad eesmärgi saavutamise tähenduses 0,5 sõidukile..

Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
I lisa
Direktiiv 2009/33/EÜ
Lisa – tabel 5

Komisjoni ettepanek

Tabel 5. Tabeli 3 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil*

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

2025

2030

2025

2030

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

* Summutist väljuvatest heitgaasidest vaba sõiduk või maagaasi tarbiv sõiduk, kui see töötab täielikult biometaanil, mida tuleks tõendada biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga, vastab eesmärgi täitmise arvutamisel ühele sõidukile. Seda arvutusviisi ei kasutata nende liikmesriikide puhul, kus minimaalne hanke-eesmärk ületab 50 % riigihangete kogumahust, kui piirmäär on 50 %. Kõik teised sõidukid, mis täidavad käesoleva lisa tabeli 2 nõuded, vastavad eesmärgi täitmise arvutamisel 0,5 sõidukile.

Muudatusettepanek

Tabel 5. Artikli 4 lõike 4 kohaste raskesõidukite miinimumsihtosakaal kergsõidukite kõikides riigihangetes liikmesriigi tasandil

Liikmesriik

Veokid

Bussid

 

20251

20302

20251

20302

ELi institutsioonid, asutused ja organid

[10 %]

[15 %]

[50 %]

[75 %]

Luksemburg

10 %

15 %

50 %

75 %

Rootsi

10 %

15 %

50 %

75 %

Taani

10 %

15 %

50 %

75 %

Soome

9 %

15 %

46 %

69 %

Saksamaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Prantsusmaa

10 %

15 %

48 %

71 %

Ühendkuningriik

10 %

15 %

50 %

75 %

Madalmaad

10 %

15 %

50 %

75 %

Austria

10 %

15 %

50 %

75 %

Belgia

10 %

15 %

50 %

75 %

Itaalia

10 %

15 %

50 %

75 %

Iirimaa

10 %

15 %

50 %

75 %

Hispaania

10 %

14 %

50 %

75 %

Küpros

10 %

13 %

50 %

75 %

Malta

10 %

15 %

50 %

75 %

Portugal

8 %

12 %

40 %

61 %

Kreeka

8 %

10 %

38 %

57 %

Sloveenia

7 %

9 %

33 %

50 %

Tšehhi Vabariik

9 %

11 %

46 %

70 %

Eesti

7 %

9 %

36 %

53 %

Slovakkia

8 %

9 %

39 %

58 %

Leedu

9 %

8 %

47 %

70 %

Poola

7 %

9 %

37 %

56 %

Horvaatia

6 %

7 %

32 %

48 %

Ungari

8 %

9 %

42 %

63 %

Läti

8 %

9 %

40 %

60 %

Rumeenia

6 %

7 %

29 %

43 %

Bulgaaria

8 %

7 %

39 %

58 %

1 Vähemalt 66 % keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse heitevabade sõidukitega või maagaasi tarbivate sõidukitega, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga. Biometaanil töötavate sõidukite osakaalu arvestamine alleesmärgi puhul lõpetatakse, kui alleesmärgist on saavutatud 30 %.

2 Vähemalt 75 % keskkonnasõbralike raskesõidukite minimaalsetest hanke-eesmärkidest täidetakse heitevabade sõidukitega või maagaasi tarbivate sõidukitega, kui need töötavad täielikult biometaanil, mida tõendatakse biometaani hankimise lepingu või biometaani kättesaadavust käsitleva muu vahendiga. Biometaanil töötavate sõidukite osakaalu arvestamine alleesmärgi puhul lõpetatakse, kui alleesmärgist on saavutatud 30 %.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0321/2018).

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika