Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0074(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0310/2018

Esitatud tekstid :

A8-0310/2018

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 14
CRE 11/02/2019 - 14

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.9
CRE 25/10/2018 - 13.9
PV 12/02/2019 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0425
P8_TA(2019)0069

Vastuvõetud tekstid
PDF 224kWORD 79k
Neljapäev, 25. oktoober 2018 - Strasbourg
Läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ***I
P8_TA(2018)0425A8-0310/2018

Euroopa Parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (COM(2018)0149– C8-0126/2018– 2018/0074(COD)(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Ettepanek:
 Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008
 millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete põhjalähedaste kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
 (4)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud; et neid juhitaks kooskõlas eesmärkidega saada majanduslikku, sotsiaalset ja töövõivealast kasu, vähendada liidu turu sõltuvust toiduainete impordist ning edendada rannikupiirkondades otseselt ja kaudselt töökohtade loomist ja majandusarengut; kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
(4a)   Tulenevalt ühise kalanduspoliitika põhimõtetest ning selleks, et tagada eri merepiirkondade jaoks võrdsed tingimused ja õiglane konkurents, peaks kõigi mitmeaastaste kavade tarvis kehtima ühesugune raamistik ega tohiks teha ühelegi merepiirkonnale püügikvootide määramise põhimõtete osas erandeid.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
 (5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega vastu võtta mitmed kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vastavalt vajadusele neid omavahel kombineerida.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
(5a)   Määruses (EL) nr 1380/2013 on selgelt seatud eesmärk taastada püütavate liikide varud ja säilitada need maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks nähakse määruses (EL) nr 1380/2013 ette, et kõikide kalavarude puhul tuleks järkjärgult saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kalastusmäär võimaluse korral 2015. ning hiljemalt 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Nende sätete kohaselt peab käesolev kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.
 (6)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Nende sätete kohaselt peab kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki; kaugem siht on minimeerida merekeskkonnale avalduvat mõju, eeskätt elupaikade ja merepõhja kahjustamist, ning täita sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Komisjon peaks mitmeaastase kavaga hõlmatud varude puhul saama parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib komisjon Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumi. ICESi antavad teaduslikud nõuanded peavad põhinema käesoleval mitmeaastasel kaval ja esitama eelkõige FMSY-vahemikud ja biomassi piirväärtuste vahemikud, st näitajad MSY Btrigger ja Blim. Need väärtused tuleb esitada asjaomastes kalavarudega seotud nõuannetes ja kui see on asjakohane, mis tahes avalikult kättesaadavates teaduslikes nõuannetes, sealhulgas näiteks ICESi nõuannetes segapüügi kohta.
 (8)  Komisjon peaks mitmeaastase kavaga hõlmatud varude puhul saama parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib komisjon Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumi. ICESi antavad teaduslikud nõuanded peavad põhinema käesoleval mitmeaastasel kaval ja esitama eelkõige FMSY-vahemikud ja biomassi piirväärtuste vahemikud, st näitajad MSY Btrigger ja Blim. Need väärtused tuleb esitada asjaomastes kalavarudega seotud nõuannetes ja vajaduse korral mis tahes muudes üldkättesaadavates teaduslikes nõuannetes, sealhulgas näiteks ICESi nõuannetes segapüügi ja mitme liigiga püügipiirkondades toimuva püügi kohta.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
(9)  Nõukogu määrustes (EÜ) nr 811/200418, (EÜ) nr 2166/200519, (EÜ) nr 388/200620, (EÜ) 509/200721, (EÜ) No 1300/200822 ja (EÜ) nr 1342/200823 on sätestatud Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete põhjapoolse merluusi, uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude, Biskaia lahe merikeelevarude ja La Manche’i lääneosa merikeelevarude, Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude püügieeskirjad. Neid ja muid põhjalähedasi liike püütakse segapüügi käigus. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.
 (9)  Nõukogu määrustes (EÜ) nr 811/200418, (EÜ) nr 2166/200519, (EÜ) nr 388/200620, (EÜ) nr 509/200721, (EÜ) nr 1300/200822 ja (EÜ) nr 1342/200823 on sätestatud Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete põhjapoolse merluusi, uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude, Biskaia lahe merikeelevarude ja La Manche’i lääneosa merikeelevarude, Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ning Kattegati, Põhjamere, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude püügieeskirjad. Neid ja muid põhjalähedasi liike püütakse segapüügi käigus ja/või mitme liigiga püügipiirkondades. Seepärast on asjakohane kehtestada ühtne mitmeaastane kava, võttes arvesse sellist tehnilist koostoimet.
_________________
 _________________
18 Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).
 18 Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).
19 Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).
 19 Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).
20 Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).
 20 Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).
21 Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).
 21 Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).
22 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).
 22 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).
23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).
 23 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii läänepiirkonna vetes kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast peaksid kavas sisalduvad sätted seoses sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude suhtes, kehtima ka kõnealustele väljaspool läänepiirkonna vesi asuvatele piirkondadele. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate liikide jaoks, mida esineb ka läänepiirkonna vetes, kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, laiendades nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka läänepiirkonna vetele.
 (11)  Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii läänepiirkonna vetes kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast tuleks kavas sisalduvaid sätteid seoses põhjalähedastele liikidele kehtestatud sihttasemete ja kaitsemeetmetega, mida kohaldatakse peamiselt läänepiirkonna vetes püütavate kalavarude suhtes, laiendada ka nende kalavarude väljaspool läänepiirkonna vesi asuvatele piirkondadele, kui need ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Lisaks tuleb peamiselt väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate põhjalähedaste liikide jaoks, mida esineb ka läänepiirkonna vetes, kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool läänepiirkonna vesi asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid peamiselt püütakse, laiendades nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka läänepiirkonna vetele.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11 a (uus)
(11a)   Majanduskavas ei tuleks käsitleda ainuüksi lähiaja kalapüügivõimaluste määramise mehhanisme: see suurendaks valdkonnas ebakindlust ja läbipaistmatust.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
(12)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema varude geograafilisel jaotusel, mis on esitatud viimastes kalavarusid käsitlevates ICESi teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel või liikide rände tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui ICESi teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.
 (12)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema põhjalähedaste varude geograafilisel jaotusel, mis on esitatud viimastes kalavarusid käsitlevates ICESi teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel või põhjalähedaste liikide rände tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Käesoleva kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ) ning direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkidega. Käesoleva kavaga täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.
 (14)  Käesoleva kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada käesoleva määrusega hõlmatud varude viimine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavale tasemele ja seda taset säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemidele. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ), ning direktiivi 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkidega. Käesoleva kavaga täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste põhjalähedase püügi käigus püütud liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Kõnealused parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud arvutab välja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja esitab need perioodilistest püügialastes nõuannetes. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %24. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi (TAC) aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.
 (16)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Kõnealused parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud arvutab välja muu hulgas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja esitab need perioodilistes püügialastes nõuannetes. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %24. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi (TAC) aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.
___________
 ___________
24 EL palub ICESil esitada ICESi alapiirkondade 5–10 kalavarude FMSY-vahemikud.
 24 EL palub ICESil esitada ICESi alapiirkondade 5–10 kalavarude FMSY-vahemikud.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 seatud eesmärkide saavutamiseks on asjakohane kehtestada kalastussuremuse sihttase (F) nii, et see ei ületaks püügimäära maksimaalse jätkusuutliku saagikuse korral. Kõigi varude puhul, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb nimetatud määrani jõuda järkjärgult ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2020. aastaks.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Peaks olema võimalik kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük (TAC) läänepiirkonna vetes, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei välista siiski meetmete võtmist, et kaitsta teatavaid funktsionaalseid üksusi.
 (20)  Peaks olema võimalik kehtestada norra salehomaari lubatud kogupüük (TAC) läänepiirkonna vetes, liites kõigi funktsionaalsete üksuste püügi piirnormid ja väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid selle kalavaru kindlaksmääratud piirkonnas. See ei välista siiski teatavate funktsionaalsete üksuste kaitseks meetmete võtmist.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Kohe tuleks kehtestada huntahvena ja süsika püügikeelud, eriti nende liikide kudekarja kaitsmiseks paljunemisajal. Huntahvena ja süsika kahanevate varude kaitseks tuleks liikmesriikidel kehtestada parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes nimetatud sobivad tööndusliku ja harrastuspüügiga seotud varude taastamise meetmed.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Kuna nõukogu võtab teatud kalavarude püügivõimaluste raames arvesse harrastuspüügi märkimisväärset mõju, peaks nõukogu suutma kehtestada lubatud kogupüügi töönduslikule püügile, mis võtaks arvesse harrastuspüügi mahtu, ja/või võtta muid harrastuspüüki piiravaid meetmeid, nagu kaasavõetava saagi piirmäärad ja keeluajad.
 (22)  Kuna harrastuspüügist tingitud kalastussuremus avaldab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel majandatavatele kalavarudele olulist mõju, peaks nõukogul olema võimalik kehtestada harrastuskalastajatele individuaalsed ja mittediskrimineerivad püügivõimalused. Harrastuspüügi ja selle loomuste tegelikku olukorda arvestades tuleks sellised individuaalsed harrastuskalurite püügivõimalused kehtestada vähemalt üheks kuuks. Mõningad suure kaubandusliku väärtusega kalaliigid tuleks harrastuspüügil märgistada sabauime osalise eemaldamisega, et takistada nende ebaseaduslikku suunamist kala kommertsturustusahelatesse.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
(23)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse rakendamiseks tuleks kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.
 (23)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks ja ökosüsteemide kahjustamise piiramiseks tuleks kavas ette näha täiendavad majandamismeetmed, eelkõige meetmed, millega parimaid teaduslikke nõuandeid järgides järkjärgult kaotada tagasiheide ja minimeerida kalapüügi kahjulikku mõju ökosüsteemidele, ning mida vajaduse korral täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18. Samuti tuleks täpsustada, et harrastuspüügil ei kohaldata lossimiskohustust. Ühiste soovituste puudumisel võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusaktid.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23 a (uus)
(23a)   Eelkõige kalastussurvest kriitiliselt ohustatud ja mõjutatud õrnade liikide ja elupaikade kaitsmiseks tuleks kavas asjaomastele püügipiirkondadele ette näha majandamismeetmed, mis hõlmavad laevade püügivahendite, laevade tegutsemise ja laevade endi muutmist. Kavas tuleks ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida täpsustatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18. Komisjon peaks saama vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette merepiirkondade analüüsimine ning majandamismeetmete esitamise ja heakskiitmise vormid ja tähtajad.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
(24a)  Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile aruande parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohta, mille põhjal nõukogu kehtestas kalapüügivõimalused või kohaldas kaitsemeetmeid, ning komisjon peaks Euroopa Parlamenti ette hoiatama juhtudel, kui teaduslik nõuanne võib põhjustada püügivõimaluste kehtestamisel olulisi erinevusi.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigel ajal ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
 (26)  Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigel ajal ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte parandusmeetmete ja lossimiskohustuse rakendamise kohta. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone asjast mõjutatud nõuandekomisjonidega, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes25 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
_________________
 _________________
25 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
 25 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Dünaamiliste viidete kohaldamine FMSY-vahemikele ja kaitse piirväärtustele tagab, et kalapüügivõimaluste kehtestamiseks olulised parameetrid ei aegu ja nõukogul on alati võimalik kasutada parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Pealegi tuleb seda käsitlusviisi, mis hõlmab dünaamilisi viiteid parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, järgida ka Läänemere kalavarude majandamisel. Käesolevas kontekstis on parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on välja andnud või läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus. Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/113927 muuta.
 (28)  Dünaamiliste viidete kohaldamine FMSY-vahemikele ja kaitse piirväärtustele tagab, et kalapüügivõimaluste kehtestamiseks olulised parameetrid ei aegu ja nõukogul on alati võimalik kasutada parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid. Pealegi tuleb seda käsitlusviisi, mis hõlmab dünaamilisi viiteid parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele, järgida seitsme aasta jooksul ka Läänemere kalavarude majandamisel. Ka peaks komisjon esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande kasutatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete kohta ja Euroopa Parlamendile ette teatama olukordadest, mis võivad põhjustada kalapüügivõimaluste määramisel olulisi erinevusi. Käesolevas kontekstis on parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või muud nõuetelevastavad teadusasutused, näiteks Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Neid peavad toetama kõige uuemad kättesaadavad teaduslikud andmed ja meetodid ning nad peavad vastama määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.
_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste läänepiirkonna vete põhjalähedaste varude, sealhulgas süvamerevarude, ja kui need varud ulatuvad läänepiirkonna vetest kaugemale, siis sellega piirnevate vete varude majandamise ja nende püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“):
 1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse allpool loetletud läänepiirkonna vete põhjalähedaste varude, sealhulgas süvamerevarude, ja kui need varud ulatuvad läänepiirkonna vetest kaugemale, siis sellega piirnevate vete, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla, varude püügi ja nende varude majandamise mitmeaastane kava (edaspidi „kava“):
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4
(4)  huntahven (Dicentrarchus labrax) rajoonides 4b, 4c, 7a ja 7d–h;
 4)  huntahven (Dicentrarchus labrax) rajoonides 4b, 4c, 7a, 7b ja 7d–h, alapiirkonnas 8 ja rajoonis 9a;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 23 – taane 1
–  Biskaia lahe lõunaosas (FÜ 25);
 –  Biskaia lahes (FÜ 23–24);
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 1
–  Lääne-Galiitsias (FÜ 26–27);
 –  Lääne-Galiitsias (FÜ 26);
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2
–  Pürenee poolsaare ümbruse vetes (FÜ 28–29);
 välja jäetud
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2 a (uus)
–   Portugalist põhja pool asuvates vetes (FÜ 27);
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt 24 – taane 2 b (uus)
–   Portugali vetes (Lõuna-Portugal ja Algarve) (FÜ 28-29);
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2
Kui teaduslikest nõuannetest nähtub käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks eespool nimetatud piirkondi. Kohandused ei laiene kalavarude piirkondadele väljaspool liidu vesi alapiirkondades 4–10 ja CECAFi piirkondadele 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.
 Kui parimatest saadaolevatest, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikest nõuannetest nähtub käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks eespool nimetatud piirkondi. Kohandused ei laiene kalavarude piirkondadele väljaspool liidu vesi alapiirkondades 4–10 ja CECAFi piirkondadele 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2
2.  Kui komisjon leiab teaduslike nõuannete põhjal, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.
 2.  Kui komisjon parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
3.  Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmatud piirnevate vete suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikleid 4 ja 6 ja kalapüügivõimalustega seotud meetmeid artikli 7 alusel.
 3.  Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmatud piirnevate vete suhtes kohaldatakse ainult käesoleva määruse artikleid 4 ja 6 ning kalapüügivõimalustega seotud meetmeid artikli 7, artikli 9 lõike 3a ja artikli 9a alusel.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4
4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 1 loetletud liikide püügil läänepiirkonna vetes. Kui nende liikide FMSY-vahemikud ja biomassiga seotud kaitsemeetmed on kehtestatud muude mitmeaastaseid kavasid kehtestavate liidu õigusaktidega, kohaldatakse neid vahemikke ja kaitsemeetmeid.
 4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ka läänepiirkonna vetes lõikes1 loetletud põhjalähedaste liikide püügil saadud kaaspüügi suhtes, ning sellega tuleb tagada, et kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2 taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)
4a.   Käesolevas määruses täpsustatakse ka üksikasjalikult nende meetmete rakendamist, millega minimeerida läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõigi seal kala püüdvate laevade püügitegevuse mõju merekeskkonnale, eelkõige kaitstud liikide juhupüük. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega nähakse ette merepiirkondade analüüsimine ning majandamismeetmete esitamise ja heakskiitmise vormid ja tähtajad.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 5
5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust.
 5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist läänepiirkonna vetes asuvates liidu vetes selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust ja mis püütakse põhjalähedasel püügil.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 6
6.  Käesolevas määruses nähakse ette tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 8 ja mida kohaldatakse kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide suhtes.
 6.  Käesolevas määruses nähakse ette tööndusliku ja harrastuskalapüügi tehnilised meetmed, nagu need on sätestatud artiklis 8 ja mida kohaldatakse kõikide läänepiirkonna vetes esinevate põhjalähedaste liikide suhtes.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
 2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
(5)  „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;
 (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
 8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi, või norra salehomaari puhul arvukuse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
 9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi, või norra salehomaari puhul arvukuse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutusevõi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)
9a)  „parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded“ – avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige värskemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on avaldanud või millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud selline liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu rahvusvaheline teadusasutus nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja mis vastavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
 1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks ökoloogilise kestlikkuse nõudele tuleb kava hallata majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive alaste eesmärkide saavutamiseks sobival viisil ning see peab soodustama toiduainete kättesaadavust.
Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr tuleb kõigi kalavarude osas saavutada järkjärgult hiljemalt 2020. aastaks ja seejärel tuleb selle juurde jääda.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi võimalikult suures ulatuses vältimise ja piiramise teel ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja käesolevat määrust.
 2.  Kava aitab teha lõpu tagasiheitele soovimatu püügi võimalikult suures ulatuses vältimise ja piiramise teel, sealhulgas uuenduslike selektiivsete püügivahendite ja -tehnikate kasutamisega, ning täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja käesolevat määrust.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 3
3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.
 3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et minimeerida ja soovitavalt likvideerida püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemidele, eelkõige õrnadele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, -roomajatele ja -lindudele, veealustele mägedele, süvamereriffidele ja korallide ja käsnade kogumitele, ning tagada, et kalurid jätkaksid püüki kestlikult ja selektiivselt. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivis 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b
b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.
 b)  tagada kalapüügi merekeskkonda kahjustava mõju minimeerimine, pöörates eriti tähelepanu õrnadele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas merelindudele ja -imetajatele.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 5
5.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude samaväärset kaitsetaset.
 5.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele saadaolevatele teaduslikele nõuannetele. Parimad saadaolevad teaduslikud nõuanded peavad olema saanud vastastikuse eksperdihinnangu sellistelt sobivatelt ja usaldusväärsetelt teadusasutustelt nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES). Need tehakse üldkättesaadavaks hiljemalt siis, kui komisjon teeb ettepaneku vastavateks meetmeteks. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude võrreldavat kaitsetaset.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil.
 2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil või samasugusel liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatul teadusasutusel.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt a
a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;
 a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul ja/või mitme liigiga püügipiirkondades, eelkõige kalapüügile kehtestatud sotsiaal-majanduslike piirangute leevendamiseks;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
 c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %, välja arvatud juhtudel, kui leevendatakse mõnede laevastike tegevust halvavat või tugevasti mõjutavat (neid „lämmatavat“) olukorda.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 6 a (uus)
6a.   Käesoleva määruse raames on võimalik kinnitada püügieeskirju piirkondadeks jaotamise teel, et vältida olukorda, kus lähiaja majandamiseesmärgid takistavad mitmeaastase majandamiskava täitmist, ning soodustada sidusrühmade osalemist otsustusprotsessis.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
2.  Piisavate teaduslike andmete puudumisel majandatakse asjaomaseid varusid rakendades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8.
 2.  Piisavate teaduslike andmete puudumisel majandatakse asjaomaseid varusid, rakendades määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele ning tagatakse vähemalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavate varude saavutamisega samaväärne kaitsetase vastavalt sama määruse artikli 9 lõikele 2.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võetakse mitme liigiga püügipiirkondade haldamisel käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud varude suhtes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki liike maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.
 3.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võetakse segapüügi ja mitme liigiga püügipiirkondade haldamisel käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud varude suhtes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki liike maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
 Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt kooskõlas parimate saadaolevate teaduslike nõuannete määratlusega järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomasel aastal on artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus väiksem kui MSY Btrigger, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemiku ülemisest osast madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse biomassi vähenemist.
 1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomasel aastal on artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes põhjalähedase kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus väiksem kui MSY Btrigger, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemiku ülemisest osast madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse biomassi vähenemist.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus on väiksem kui Blim, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
 2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes põhjalähedase kalavaru kudekarja biomass ja norra salehomaari puhul arvukus on väiksem kui Blim, võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:
 1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta põhjalähedaste liikide püügil läänepiirkonna vetes:
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a
(a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
 a)  püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki, eriti noorkalade püüki või minimeerida kahjulikku mõju ökosüsteemile;
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.
 2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke ning neid kohaldatakse nii tööndusliku kui ka harrastuskalapüügi suhtes.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8a
Huntahvena püügikeelu ajad ja alad
1.  Huntahvena töönduslik ja harrastuspüük on keelatud läänepiirkonna ja ICESi rajoonides 4b ja 4c ajavahemikul 1. veebruarist 30. aprillini. Keelatud on nimetatud piirkondade rannikuvetes püütud huntahvena pardal hoidmine, ümberpaigutamine, ümberlaadimine või lossimine ning säilitamine.
2.  Liidu kalalaevadel on keelatud huntahvenat püüda ka ICESi rajoonides 7b, 7c, 7j ja 7k ning ICESi rajoonide 7a ja 7g vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal. Liidu kalalaevadel on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari lubatud kogupüük läänepiirkonna vetes olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
 3.  Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari varude lubatud kogupüük selle kalavaru määratletud piirkonnas olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
4.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võtab nõukogu seda arvesse ja võib püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Harrastuskalapüük
1.  Liikmesriigid võtavad neile määratud ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 16 osutatud kalapüügivõimaluste jaotamisel arvesse kalastussuremust harrastuspüügil, nii et kalastussuremuse summaarset sihteesmärki ei ületataks.
Kui teaduslike andmete põhjal mõjutab harrastuskalapüük oluliselt käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud varude kalastussuremust, võib nõukogu kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivalt individuaalsed püügivõimalused.
2.  Nõukogu tugineb harrastuskalastuse püügivõimaluste kehtestamisel läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsetele ja majanduslikele kriteeriumidele. Kasutatavad kriteeriumid võivad eelkõige hõlmata harrastuskalapüügi mõju keskkonnale ning selle tegevuse ühiskondlikku tähtsust ja panust rannikupiirkondade majandusse.
3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud ja proportsionaalsed meetmed andmete jälgimiseks ja kogumiseks, et lõikes 1 osutatud tegelikku püügitaset usaldusväärselt hinnata.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 b (uus)
Artikkel 9b
Harrastuspüügi saakide märgistamine
1.  Artikli 1 lõikes 1 osutatud vastavate kalavarude püügipiirkondades püütud huntahvenad, tursad, pollakid ja merikeeled märgistatakse, kui harrastuskalastaja need säilitab.
2.  Märgistamine seisneb sabauime alumise või ülemise osa eemaldamises viisil, mis ei takista kala suuruse mõõtmist.
3.  Kalad märgistatakse kohe pärast püüdmist ja tapmist kas kaldal või aluse pardal, kui harrastuspüük toimub paadist. Märgistada ei tule isendeid, kes on toodud harrastuspüügialuse pardale ja keda hoitakse enne vettelaskmist veenõus elus ja heas seisundis.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 kõikide läänepiirkonna vetes esinevate liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, täpsustades seda kohustust puudutavad üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.
 Kõikide läänepiirkonna vetes esinevate põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, ja artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude püügil saadud põhjalähedaste liikide juhupüügi korral on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse seda kohustust puudutavaid üksikasju, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktides a–e.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust ei kohaldata harrastuskalapüügi suhtes, sealhulgas juhul, kui nõukogu kehtestab käesoleva määruse artikli 9 a kohaselt individuaalsed kalapüügivõimalused.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 a (uus)
Artikkel 10a
Väikesemahuline ja rannalähedane püük äärepoolseimates piirkondades
Käesolevas määruses võetakse arvesse äärepoolseimates piirkondades väikesemahulisel ja rannalähedasel püügil kasutatavate laevade suuruspiiranguid. Sellega seoses on kaaspüügi lossimine lubatud, kui sellega ei halvendata kudekarja biomassile avalduvat mõju.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1
1.  Liikmesriigid väljastavad iga käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkonna kohta kalapüügiload kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas. Liikmesriigid võivad piirata kalapüügilubades selliste konkreetseid püügivahendeid kasutavate laevade kilovattides (kW) väljendatud koguvõimsust.
 1.  Liikmesriigid väljastavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkondade kohta kalapüügiload kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis kalastavad asjaomases piirkonnas.
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
1a.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kalapüügilubades piirata selliste konkreetseid püügivahendeid kasutavate nimetatud lõikes osutatud laevade koguvõimsust.
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 b (uus)
1b.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 13 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks kehtestada asjaomaste liikmesriikide laevastike püügivõimsusele piirangud.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Käesoleva määruse artiklites 8 ja 10 sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.
 1.  Käesoleva määruse artiklites 8, 10 ja 11b sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad loodepiirkonna vete ja edelapiirkonna vete suhtes otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad peavad seda vajalikuks, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.
 2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad loodepiirkonna vete ja edelapiirkonna vete suhtes otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14. Vajadusel, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral, võivad asjaomased liikmesriigid esitada täiendavaid soovitusi ning koostada läänepiirkonna vete kalavarude majandamise ökosüsteemipõhise käsitluse rakendusmeetmete kava. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks; kui eesmärk on viimastes teaduslikes nõuannetes tuvastatud erakorraliste olukordade lahendamine, tuleb ühised soovitused esitada võimalikult kiiresti.
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
2a.  Olenemata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõigetest 1 ja 3, võib komisjon delegeeritud õigusakte vastu võtta ka kõnealustes lõigetes nimetatud ühise soovituse puudumisel.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 a (uus)
Artikkel 13a
Teadusliku nõuande muudatuste järelmeetmed ja muudatustest etteteatamine
1.  Iga aasta 1. aprilliks teavitab komisjon Euroopa Parlamenti parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest, mille põhjal nõukogu on ajavahemikul eelmise aasta 1. veebruarist jooksva aasta 31. jaanuarini kehtestanud käesoleva määruse kohaselt püügivõimalused.
Kõikide asjaomaste kalavarude ja -liikide puhul kajastatakse selles aruandes eelkõige nõukogu poolt käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ja vajaduse korral artikli 7 kohaselt kindlaks määratud kalapüügivõimalusi ning esitatakse vastavad kalastussuremuse näitajad. Neid andmeid võrreldakse teaduslike nõuannetega, mille põhjal kehtestati kalastussuremuse vahemikud (MSY Flower, FMSY ja MSY Fupper ning neile vastavad kalapüügivõimalused), kudekarja biomassi hinnangulised suurused ja biomassi piirväärtused (MSY Btrigger ja Blim).
2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti pärast teabe saamist ja igal juhul enne, kui võetakse vastu nõukogu uus otsus kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta, olukordadest, kus kõige värskemad FMSY näitajad vastavad püügivõimalustele, mis erinevad enam kui 20 % püügivõimalustest, mis tulenevad nendes teaduslikes nõuannetes esitatud FMSY väärtusest, mille põhjal kehtestati praeguse perioodi kalapüügivõimalused. Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue nõukogu otsuse vastuvõtmist juhtudest, kus kudekarja biomassi erinevaid piirtasemeid käsitlevad teaduslikud nõuanded õigustavad artikli 7 kohaste kaitsemeetmete võtmist.
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – pealkiri
Kava hindamine
 Kava hindamine ja rakendamine
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2
2.  Artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8 ja 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
 2.  Artikli 1 lõikes 1, artiklites 8 ja 10 ning artikli 11 lõikes 1b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1 ja artiklites 8 ja 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1, artiklites 8 ja 10 ning artikli 11 lõikes 1b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 6
6.  Artikli 1 lõike 1 ning artiklite 8 ja 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
 6.  Artikli 1 lõike 1, artiklite 8 ja 10 alusel ning artikli 11 lõikes 1b vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
 2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi „ICES“) või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude alla kudekarja biomassi piirangu piirväärtuse (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
(8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
 8)  „Blim“ – varude suuruse piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 1
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
(9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi poolt, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
 9)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, mis on esitatud parimate saadaolevate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige ICESi või samasuguse, liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutuse poolt, ning millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivad erimajandamismeetmed, tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil.
 2.  Käesoleval kaval põhinevad FMSY-vahemikud palutakse esitada ICESil või samasugusel liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatul teadusasutusel.
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 2
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 4 – lõige 5 – punkt c
c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.
 c)  selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %, välja arvatud juhtudel, kui leevendatakse mõnede laevastike tegevust halvavat või tugevasti mõjutavat (neid „lämmatavat“) olukorda.
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 3
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel 4a – lõige 1 – sissejuhatav osa
Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
 Artikli 1 lõikes 1 osutatud varude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotletakse käesoleva kava alusel ICESilt või samasuguselt liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt järgmiste kaitse piirväärtuste kindlaksmääramist:
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Määrus (EL) nr 2016/1139
Artikkel -15 (uus)
4a.  IX peatükki lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel -15
Teadusliku nõuande muudatuste järelmeetmed ja neist etteteatamine
1.  Komisjon esitab iga aasta 1. aprilliks Euroopa Parlamendile aruande parimate saadaolevate teaduslike nõuannete kohta, mille põhjal nõukogu kehtestas käesoleva määruse alusel püügivõimalused ajavahemikuks eelmise aasta 1. veebruarist jooksva aasta 31. jaanuarini.
Kõikide asjaomaste kalavarude ja -liikide puhul kajastatakse selles aruandes eelkõige nõukogu poolt käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ja vajaduse korral artikli 7 kohaselt kindlaks määratud kalapüügivõimalusi ning esitatakse vastavad kalastussuremuse näitajad. Neid andmeid võrreldakse teaduslike nõuannetega, mille põhjal kehtestati kalastussuremuse vahemikud (MSY Flower, FMSY ja MSY Fupper ning neile vastavad kalapüügivõimalused), kudekarja biomassi hinnangulised suurused ja biomassi piirväärtused (MSY Btrigger ja Blim).
2.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti pärast teabe saamist ja igal juhul enne, kui võetakse vastu nõukogu uus otsus kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta, olukordadest, kus kõige värskemad FMSY näitajad vastavad püügivõimalustele, mis erinevad enam kui 20 % püügivõimalustest, mis tulenevad nendes teaduslikes nõuannetes esitatud FMSY väärtusest, mille põhjal kehtestati praeguse perioodi kalapüügivõimalused. Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti ja igal juhul enne uue nõukogu otsuse vastuvõtmist juhtudest, kus teaduslikud nõuanded kudekarja biomassi erinevate võrdlustasemete kohta õigustavad artikli 7 kohaste kaitsemeetmete võtmist. “

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0310/2018).

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika