Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmise kohta Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis (2018/2885(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Saudi Araabia kohta, eriti 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis‑Idas ja Põhja‑Aafrikas(1), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Raif Badawi juhtumi kohta Saudi Araabias(2), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Ali Mohammed al‑Nimri juhtumi kohta(3), 31. mai 2018. aasta resolutsiooni naiste õiguste kaitsjate olukorra kohta Saudi Araabias(4), 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Jeemenis(5) ning 30. novembri 2017. aasta(6) ja 4. oktoobri 2018. aasta(7) resolutsioone olukorra kohta Jeemenis,
– võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(8),
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 9. oktoobril 2018. aastal tehtud märkusi Portugali välisministriga toimunud ühisel pressikonverentsil ja 15. oktoobril 2018. aastal tehtud märkusi välisasjade nõukogul ning tema 20. oktoobril 2018. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust viimaste sündmuste kohta seoses Jamal Khashoggi juhtumiga,
– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(9),
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri esindaja 19. oktoobri 2018. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 16. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles nõuti tungivalt, et Saudi Araabia avaldaks Jamal Khashoggi kadumise kohta kogu teabe,
– võttes arvesse ÜRO ekspertide 9. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles nõutakse uurimise alustamist Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumise kohta Istanbulis,
– võttes arvesse isikute sunniviisilist kadumist käsitleva ÜRO töörühma 18. oktoobri 2018. aasta aruannet, milles väljendati sügavat muret riigi rahastatud inimröövide uue tava pärast,
– võttes arvesse G7 välisministrite 17. oktoobri 2018. aasta avaldust Jamal Khashoggi kadumise kohta,
– võttes arvesse Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite 14. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumise kohta ning 21. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust tema surma kohta,
– võttes arvesse Saudi Araabia välisministeeriumi avaldust Saudi Araabia kodaniku Jamal Khashoggi kadumise kohta,
– võttes arvesse, et Saudi Araabia kuulub ÜRO Inimõiguste Nõukogusse,
– võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid väljendusvabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,
– võttes arvesse Araabia inimõiguste hartat, mille Saudi Araabia ratifitseeris 2009. aastal,
– võttes arvesse 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 2015. aasta Sahharovi mõtte- ja sõnavabaduse auhinna andmist Saudi Araabia blogijale Raif Badawile,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et silmapaistev Saudi Araabia ajakirjanik Jamal Khashoggi on olnud kadunud ajast, mil ta sisenes 2. oktoobril 2018 Saudi Araabia konsulaati Istanbulis, et tuua ära abiellumiseks vajalikud dokumendid, ja pärast seda ei ole teda enam nähtud, kuigi Saudi ametnikud kinnitasid esialgu, et ta olevat hoonest lahkunud; arvestades, et tema saatuse kohta on ilmunud väga murettekitav teave, mis on kaasa toonud väited võimaliku kohtuvälise hukkamise ja riigi toetusel toimunud mõrva kohta;
B. arvestades, et Saudi Araabia eitas algul mis tahes osalemist Jamal Khashoggi kadumises, kuid pärast suurt rahvusvahelist survet tunnistas, et ajakirjanik tapeti Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis;
C. arvestades, et 19. oktoobril 2018 teatas Saudi Araabia riigiprokurör, et „juhtumi uurimine jätkub, [...] et võtta kõik selle juhtumiga seotud isikud vastutusele ja tuua nad kohtu ette“; arvestades, et Saudi välisminister teatas 21. oktoobril 2018, et selle operatsiooni panid toime isikud, kes ületasid oma võimu ja ülesannete piire, ning et Saudi ametiasutused on otsustanud karistada kõiki selle mõrva eest vastutavaid isikuid; arvestades, et Saudi Araabia julgeolekujõud on täielikult Mohammad Bin Salman Al Saudi kontrolli all ja seetõttu on väga ebatõenäoline, et julgeolekuoperatsioon oleks toimunud ilma tema teadmata või kontrollita;
D. arvestades, et on esitatud väiteid, mida Saudi ametiasutused nimetasid alusetuks ja täiesti vääraks, nagu oleks videovalve salvestused viidud konsulaadist välja, et kõigil türklastest töötajatel olevat kästud võtta vaba päev, et osa konsulaadist olevat pärast Jamal Khashoggi kadumist üle värvitud ning et 2. oktoobril 2018 – Jamal Khashoggi kadumise päeval – olevat kahe tšarterlennuga saabunud Istanbuli 15 Saudi Araabia kodanikku, kellest enamik olevat selgelt seotud kroonprints Mohammad bin Salmani, riigi julgeolekuteenistuse, sõjaväe või valitsusasutustega ning kes olevat Istanbulist samal päeval lahkunud;
E. arvestades, et Jamal Khashoggi kadumise järel takistasid Saudi Araabia ametiasutused kiire, põhjaliku, tulemusliku, erapooletu ja läbipaistva uurimise läbiviimist; arvestades, et alles pärast rahvusvahelist survet ja kokkulepet Türgi ametiasutustega lubati uurijatel 15. oktoobril 2018. aastal uurida Saudi Araabia konsulaadi sisemust ning 17. oktoobril 2018 lubati nad peakonsuli residentsi;
F. arvestades, et Türgi ja Saudi Araabia ametnikud on teatanud Jamal Khashoggi kadumise ühisest uurimisest; arvestades, et ÜRO eksperdid on nõudnud tema kadumise rahvusvahelist ja sõltumatut uurimist; arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on rõhutanud põhjaliku, usaldusväärse ja läbipaistva uurimise jätkamise vajadust, et selgitada nõuetekohaselt välja Jamal Khashoggi tapmise asjaolud ning tagada kõigi sellega seotud isikute täielik vastutuselevõtmine;
G. arvestades, et Saudi Araabia luureametnike sihipärase rünnakuga Jamal Khashoggi vastu Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis rikuti jämedalt 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 55 lõiget 2, milles sätestatakse, et „[k]onsulaarasutuse valdusi ei tohi kasutada otstarbel, mis ei sobi kokku konsulaarülesannetega“; arvestades, et sama konventsiooni artiklis 41 sätestatakse, et diplomaatiline puutumatus võidakse ära võtta „raske kuriteo korral ja pädeva kohtu otsuse alusel“;
H. arvestades, et Saudi Araabia ja Türgi on mõlemad piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooni osalised ning on kohustatud võtma kõik meetmed, et ennetada piinamist, sunniviisilist kadumist ja muid raskeid inimõiguste rikkumisi, uurima juhtumeid, mil sellised kuriteod on väidetavalt toime pandud, ning tooma kohtu ette isikud, keda kahtlustatakse nende toimepanemises; arvestades, et konkreetselt selle kuriteo, nimelt Jamal Khashoggi tapmise suhtes kehtib ÜRO konventsiooni kohaselt universaalne kohtualluvus ning kõiki kahtlusaluseid võib seetõttu vahistada ükskõik kus allakirjutanud riikide territooriumil ning vajaduse korral mõista nende üle kohut nende koduriigi kohtus;
I. arvestades, et arvamusvabadus ning ajakirjandus- ja meediavabadus, nii internetis kui mujal, on iga isiku põhiõigused ning demokratiseerimis- ja reformiprotsessi peamised eeltingimused ja katalüsaatorid ning olulised võimu kontrollimise vahendid; arvestades, et vaba, mitmekesine ja sõltumatu meedia on igas ühiskonnas inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks oluline; arvestades, et ajakirjanike töö võimu kuritarvitamise avastamisel, korruptsiooni paljastamisel ja üldlevinud arvamuste kahtluse alla seadmisel asetab nad tihti hirmutamise ja vägivalla ohvriks langemise ohtu;
J. arvestades, et ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmine on veel üks juhtum silmapaistvate inimõiguste kaitsjate, naisaktivistide, juristide, ajakirjanike, kirjanike ja blogijate ulatuslikus mahasurumises, mis on intensiivistunud pärast seda, kui kroonprints Mohammad bin Salman hakkas suurendama kontrolli riigi julgeolekuasutuste üle; arvestades, et ametivõimud nõuavad mitmele aktivistile surmanuhtlust; arvestades, et Saudi Araabias on inimõiguste kaitsjate ja riigi kriitikute liikumise jälgimiseks kasutatud seiresüsteeme ja muid kahesuguse kasutusega tooteid; arvestades, et välismaal, sealhulgas lääneriikide pealinnades elavate Saudi Araabia ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate Saudi Araabias elavaid pereliikmeid on ähvardatud;
K. arvestades, et Saudi Araabia režiim korraldab samal ajal kulukat rahvusvahelist meediakampaaniat, milles kujutab end moderniseeriva jõuna ning annab teada reformidest, kuigi süsteem on jätkuvalt ebademokraatlik ja diskrimineeriv; arvestades, et paljud kõrgetasemelised esinejad, sponsorid ja meediapartnerid on loobunud osalemast konverentsil „Future Investment Initiative“, mis toimub 2018. aasta oktoobris Ar-Riyādhis, väljendades nii oma meelepaha seoses Jamal Khashoggi kadumisega;
L. arvestades, et Saudi Araabia režiim on korduvalt survestanud, sundinud ja ähvardanud riike ja rahvusvahelisi organisatsioone ning on takistanud rahvusvahelisi sõltumatuid uurimisi vastuseks nende riikide ja organisatsioonide kriitikale inimõiguste rikkumise kohta Saudi Araabias või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise kohta Jeemenis;
M. arvestades, et Saksamaa liidukantsler teatas 21. oktoobril 2018, et kuna Jamal Khashoggi surmaga seotud asjaolud ei ole selged, peatab Saksamaa praegu relvaekspordi Saudi Araabiasse;
1. mõistab Jamal Khashoggi piinamise ja tapmise kõige karmimalt hukka ja avaldab kaastunnet tema perekonnale ja sõpradele; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ametivõimud avalikustaksid Jamal Khashoggi säilmete asukoha; tuletab meelde, et inimeste süstemaatiline kadunuks jääma sundimine ja kohtuväline hukkamine on inimsusvastane kuritegu;
2. nõuab Jamal Khashoggi surma asjaolude sõltumatut ja erapooletut rahvusvahelist uurimist; nõuab süüdlaste kindlakstegemist ja kohtu alla andmist sõltumatu kohtu poolt läbi viidava õiglase kohtumenetlusega, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ning toimub rahvusvaheliste vaatlejate osavõtul;
3. on äärmiselt mures Jamal Khashoggi saatust ja Saudi Araabia luureametnike rolli käsitleva teabe pärast; võtab teadmiseks Türgi ja Saudi Araabia ametiisikute poolt läbiviidava käimasoleva uurimise ning ergutab tegema jätkuvaid ühiseid pingutusi; kutsub Saudi Araabia ametivõime üles tegema Türgi ametiasutustega täielikku koostööd ja nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud teeksid omalt poolt kättesaadavaks kogu olemasoleva teabe, et lisaks oletustele välja selgitada, mis 2. oktoobril 2018. aastal täpselt juhtus;
4. kordab, et kui Jamal Khashoggi kadumine ja mõrv seotakse Saudi Araabia luurametnikega, tuleb vastutusele võtta nii riiklikud üksused kui ka üksikisikud; palub sellega seoses, et kui faktid on kindlaks tehtud, oleksid asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid valmis kehtestama Saudi Araabia üksikisikute vastu sanktsioone, sealhulgas viisakeelde ja varade külmutamist, ning inimõigustega seotud sanktsioone Saudi Araabia Kuningriigi vastu; nõuab, et nimetatud sanktsioonid oleksid suunatud mitte ainult selle kuriteo toimepanijate, vaid ka selle eest vastutavate isikute ja algatajate vastu;
5. väljendab muret selle pärast, et Jamal Khashoggi kadumine on otseselt seotud tema kriitikaga Saudi Araabia viimaste aastate poliitika kohta; kordab üleskutset Saudi Araabia ametivõimudele tunnustada põhiõigusi, sh õigust elule ja väljendusvabadusele ning rahumeelsele teisitimõtlemisele;
6. nõuab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid astuksid ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhete raames Saudi Araabiaga struktureeritud dialoogi inimõiguste, põhivabaduste ja riigi murettekitava rolli üle piirkonnas;
7. mõistab hukka inimõiguste kaitsjate, aktivistidest juristide, ajakirjanike, vaimulike, kirjanike ja blogijate jätkuva ahistamise Saudi Araabia ametivõimude poolt nii riigis kui ka sellest väljaspool, mis kahjustab Saudi Araabia reformiprotsessi usaldusväärsust; nõuab, et Saudi Araabia ametivõimud astuksid vajalikke samme, et kõik saaksid oma õigusi vabalt kasutada ilma igasuguse kohtuliku ahistamise või muude karistusteta, näiteks ilma ähvardusteta perekondade vastu; kutsub Saudi Araabia valitsust üles vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik inimõiguste kaitsjad ja muud meelsusvangid, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes oma väljendusvabaduse õiguse kasutamise ja rahumeelse inimõiguste alase tegevuse eest;
8. rõhutab väljendusvabaduse (nii internetis kui mujal) ja ajakirjandusvabaduse kaitsmise ning ajakirjanike kaitse tagamise tähtsust; rõhutab, et ajakirjanike ähvardamine, ründamine või tapmine ei ole ühelgi juhul vastuvõetav ning on äärmiselt murettekitav;
9. tuletab Saudi Araabia ametivõimudele meelde rahvusvahelisi kohustusi, mis neil on inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooni kohaselt;
10. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid väljendaksid selgelt oma seisukohti järgmisel ÜRO Inimõiguste Nõukogu kohtumisel 5. novembril Genfis, kus Saudi Araabia annab üldise korrapärase läbivaatamise raames ülevaate riigi inimõiguste olukorrast; kordab oma nõudmist, et ELi liikmesriigid teeksid ÜRO Inimõiguste Nõukogus ettepaneku nimetada ametisse Saudi Araabia inimõiguste olukorraga tegelev eriraportöör; nõuab, et ELi liikmesriigid näitaksid Inimõiguste Nõukogu järgmisel kohtumisel üles initsiatiivi ja tõstataksid küsimuse, kas nõukogusse peaksid kuuluma äärmiselt kaheldava inimõigustealase taustaga riigid, sealhulgas Saudi Araabia; peab kahetsusväärseks, et mitu ELi liikmesriiki on hääletanud Saudi Araabia ÜRO Inimõiguste Nõukogusse kuulumise poolt;
11. toetab algatust luua kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastu suunatud ELi üldine karistuskord, mis hõlmaks üksikisikute vastu suunatud sihipäraseid meetmeid reisikeeldude ja varade külmutamise näol; ootab algatuse käivitamiseks Madalmaade ametivõimude poolt novembris Haagis korraldatavalt konverentsilt konkreetseid tulemusi ning ergutab liikmesriike ja välisteenistust seda ettepanekut täielikult toetama;
12. palub Saudi Araabia ametivõimudel vabastada viivitamata ja tingimusteta Raif Badawi, kuna teda loetakse meelsusvangiks, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes väljendusvabaduse õiguse kasutamise eest; kutsub ELi ametiasutusi üles tõstatama Raif Badawi küsimust igal kõrgetasemelisel kohtumisel ning looma koos asjaomaste osalejatega, sealhulgas Euroopa välisteenistuse ja ELi delegatsiooniga, institutsioonidevahelise töörühma, et suurendada jõupingutusi tema vabastamise tagamiseks;
13. nõuab surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamist; nõuab kõikide surmanuhtluse määramise otsuste läbivaatamist, et tagada kõnealustel kohtuprotsessidel rahvusvaheliste standardite järgimine;
14. kutsub nõukogu üles jõudma ühisele seisukohale, et kehtestada kogu ELi hõlmav relvaembargo Saudi Araabia suhtes ja järgida ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP; nõuab embargot seiresüsteemide ja muude kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi suhtes, mida võidakse Saudi Araabias kasutada represseerimise otstarbel;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, Türgi valitsusele, Tema Majesteet kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saudile ja kroonprints Mohammad Bin Salman Al Saudile, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele ning Saudi Araabia Kuningriigi Üleriigilise Dialoogi Keskuse peasekretärile; nõuab, et käesolev resolutsioon tõlgitaks araabia keelde;.