Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eelkõige 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(1), 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas(2), 12. märtsi 2015. aasta(3), 8. juuni 2016. aasta(4), 27. aprilli 2017. aasta(5) ja 8. veebruari 2018. aasta(6) resolutsioone olukorra kohta Venezuelas, 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas(7) ning 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ning selle maismaapiiridel Colombia ja Brasiiliaga(8),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse avaldust, mille Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda tegi 8. veebruaril 2018. aastal eeluurimise alustamise kohta seoses olukorraga Filipiinidel ja Venezuelas, ning kuue osalisriigi 27. septembri 2018. aasta avaldust Venezuela olukorda puudutava taotluse kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse, et 19. septembril 2018. aastal nimetati Eduardo Stein ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ühiseks Venezuela pagulaste ja rändajate eriesindajaks piirkonnas,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. oktoobri 2018. aasta avaldust linnavolikogu liikme Fernando Albáni surma kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse oma väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni 10. oktoobri 2018. aasta avaldust seoses Fernando Albáni surmaga,

–  võttes arvesse rändekriisile ja humanitaarolukorrale Venezuelas ning selle maismaapiiridel Colombia ja Brasiiliaga keskendunud lähetuse aruannet,

–  võttes arvesse oma otsust anda 2017. aasta Sahharovi auhind Venezuela demokraatlikule opositsioonile ja poliitvangidele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukord muutub Venezuelas järjest halvemaks; arvestades, et Venezuelas valitseb enneolematult suur sotsiaal-, majandus- ja humanitaarkriis, mille on põhjustanud poliitiline kriis ja mille tagajärjel on paljud inimesed hukkunud ning ligi 2,3 miljonit inimest riigist välja rännanud või pagulusse läinud;

B.  arvestades, et 87 % Venezuela elanikest elab vaesuses, kusjuures 61,2 % äärmises vaesuses; arvestades, et emade suremus on suurenenud 60 % ning väikelaste suremus 30 % võrra; arvestades, et 89 % Venezuela elanikest ei oma piisavalt rahalisi vahendeid perele piisava toidukoguse ostmiseks; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul saavutab inflatsioon 2018. aastal taseme 1,4 miljonit protsenti ja 2019. aastal 10 miljonit protsenti;

C.  arvestades, et rahvusvahelise üldsuse valmisolekule vaatamata on Venezuela valitsus kahjuks järjekindlalt keeldunud rahvusvahelist humanitaarabi avalikult vastu võtmast ja selle jaotamist toetamast, mis tähendab, et valitsus ei täida kohustusi omaenda kodanike vastu;

D.  arvestades, et väidetavalt piinati 8. oktoobril 2018. aastal Venezuela Riikliku Luureteenistuse (SEBIN) ruumides Venezuela opositsioonipoliitikut Fernando Albáni, kes lõpuks ka mõrvati; arvestades, et kuigi ÜRO ja EL on seda nõudnud, ei ole ametivõimud lubanud korraldada surmajuhtumi põhjuste uurimiseks sõltumatut uurimist ega lasknud rahvusvahelisel sõltumatute kohtumeditsiini spetsialistide meeskonnal surnukeha lahata; arvestades, et Fernando Albáni hoiti vahi all SEBINi ruumides ja seetõttu tuleb temaga juhtunu eest pidada vastutavaks Venezuela ametivõime;

E.  arvestades, et 13. oktoobril 2018. aastal vabastati 2017. aasta Sahharovi auhinna laureaat Lorent Saleh, kes sõidutati kinnipidamiskohast otse lennujaama ja saadeti viivitamata Hispaaniasse sundpagulusse; arvestades, et Lorent Saleh oli neli aastat vanglas, kus teda jõhkralt piinati ja peeti kinni ilma tema üle kohut mõistmata, sest kohtuistungit lükati edasi vähemalt 53 korda; arvestades, et nii tema kui ka paljud teised ohvrid kinnitavad oma tunnistustes poliitvangide süstemaatilist represseerimist ning julma ja ebainimlikku kohtlemist Venezuelas;

F.  arvestades, et Venezuela vanglates on endiselt üle 200 poliitvangi; arvestades, et rahvuskogu liige Juan Recasens vahistati meelevaldselt ja teda piinati, teda hoitakse isolatsioonis ning tema poliitilist puutumatust on korduvalt ja ebaseaduslikult rikutud;

G.  arvestades, et endist Rahvuskogu presidenti ja 2017. aasta Sahharovi auhinna laureaati Julio Borgest, endist riigiprokuröri Luisa Ortega Díazt ja endist Venezuela prokuratuuri prokuröri Zair Mundaray Rodríguezt süüdistatakse alusetult Venezuela presidendi Nicolás Maduro mõrvakatses osalemises; arvestades, et Venezuela ametivõimud on väljastanud kolme eelnimetatud isiku suhtes Interpolis rahvusvahelise vahistamismääruse;

H.  arvestades, et Venezuelas süveneb vägivalla ja täieliku karistamatuse õhkkond, kuna ametivõimud ei ole vastutusele võtnud neid, kes on toime pannud raskeid inimõiguste rikkumisi, sh mõrvad, liigse jõu tarvitamine meeleavaldajate vastu, inimeste meelevaldne kinnipidamine, piinamine ning muu alandav ja ebainimlik kohtlemine, aga ka kuritegelik vägivald;

I.  arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör alustas 8. veebruaril 2018 eeluurimist olukorra kohta Venezuelas; arvestades, et 27. septembril 2018 palusid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kuus osalisriiki (Argentina, Kanada, Colombia, Tšiili, Paraguay ja Peruu), et prokurör alustaks Venezuela territooriumil toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimist; arvestades, et ka Prantsusmaa ja Costa Rica toetasid sellist uurimist; arvestades, et see oli esimene kord, kui osalisriikide rühm esitab sellise taotluse seoses olukorraga teise osalisriigi territooriumil; arvestades, et Euroopa Parlament on sama nõudnud kahel korral, oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsioonis olukorra kohta Venezuelas ja 13. septembri 2017. aasta resolutsioonis ELi poliitiliste suhete kohta Ladina‑Ameerika riikidega(9);

J.  arvestades, et nõukogu otsustas 13. novembril 2017 kehtestada Venezuelale embargo relvade ja nendega seotud materjalide suhtes, mida võidakse kasutada siserepressioonideks; arvestades, et 22. jaanuaril 2018 otsustas nõukogu ühehäälselt kehtestada demokraatia põhimõtete rikkumise eest sanktsioonid seitsmele Venezuela ametiisikule, rakendades piiravaid meetmeid, nagu reisikeeld ja varade külmutamine; arvestades, et 25. juunil 2018 laiendati sanktsioone veel üheteistkümnele Venezuela ametiisikule, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest;

K.  arvestades, et EL ja teised demokraatlikud organid ei ole tunnustanud ei presidendi- ega asutava rahvuskogu valimisi ega nende ebaseaduslike protsesside tulemusel ametisse nimetatud ametivõime; arvestades, et riiklik valimisnõukogu määras kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kuupäevaks 9. detsembri 2018; arvestades, et peamistel ja suurimatel opositsioonierakondadel, nagu Acción Democrática (AD), Primero Justicia (PJ), Un Nuevo Tiempo (UNT) ja Voluntad Popular, ei lubata osaleda; arvestades, et rahvusvaheline üldsus ei aktsepteeri valimistulemusi, kuni opositsioonijuhid on vangistatud ja erakondadel keelatakse kandideerida;

L.  arvestades, et välisasjade nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta järeldustes osutatakse praeguse kriisi poliitilisele lahendusele, mida tuleb otsida, uurides võimalust luua kontaktrühm, kelle eesmärk on edendada koos peamiste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega ühiselt juhitavat algatust, et luua tingimused, mis võivad viia poliitilise protsessini;

M.  arvestades, et kaks katset alustada Vatikani ja rahvusvaheliste vahendajate toel valitsuse ja opositsiooni dialoogi kriisist väljumise võimaluse leidmiseks riigis luhtusid, kuna Venezuela ametivõimud ei suhtunud sellesse tõsiselt ning üksnes üritasid võita aega ja rahvusvahelist tunnustust;

1.  avaldab Fernando Albáni perele ja sõpradele siirast kaastunnet; mõistab sellega seoses hukka Venezuela ametivõimude kuriteod ja nõuab, et valitsuse suhtes alustataks selle juhtumi asjus viivitamata sõltumatut uurimist, kusjuures lahangu viiks läbi rahvusvaheline sõltumatute kohtumeditsiini spetsialistide meeskond; tuletab meelde, et riigi kohustus on tagada kõigi vahi all peetavate isikute ohutus ja füüsiline puutumatus;

2.  mõistab hukka meelevaldse kinnipidamise ning kohtuliku ja haldusliku ahistamise, mida kasutatakse tuhandete inimõiguslaste ning valitavate opositsiooniliikmete ja sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete tagakiusamiseks; nõuab tungivalt, et Venezuela ametivõimud teeksid lõpu kõigile inimõiguste rikkumistele ja võtaksid süüdlased vastutusele, ning et nad tagaksid kõigi põhivabaduste ja inimõiguste täieliku järgimise;

3.  tuletab meelde, et kaks varasemat katset, kui Venezuela kriisis püüti Vatikani vahendusel ja Dominikaani Vabariigis toimunud poliitilise arutelu kaudu jõuda poliitilise lahenduseni, kukkusid selgelt läbi;

4.  tuletab meelde Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi juba varem väljendatud seisukohta, et mis tahes edasised poliitilised arengud peavad hõlmama järgmisi tingimatuid nõudmisi: kõigi poliitvangide viivitamatu vabastamine ning lõpp poliitiliste vastaste, inimõiguslaste ja rahumeelsete meeleavaldajate piinamisele, väärkohtlemisele ja ahistamisele; uue sõltumatu riikliku valimisnõukogu valimine rahvuskogus; vabade ja õiglaste valimiste korraldamine kooskõlas poliitilist pluralismi austava usaldusväärse valimisprotsessi rahvusvaheliste standarditega ja demokraatlike rahvusvaheliste vaatlejate juuresolekul ning õigusjärgse rahvuskogu volituste tunnustamine ja asutava rahvuskogu laialisaatmine;

5.  võtab huviga teadmiseks nõukogu järeldused, mis käsitlevad võimalike kontaktide loomist piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, et uurida võimalust moodustada kontaktrühm; tuletab sellega seoses meelde, et rahvusvaheline vahendus- või kontaktrühm peab tegutsema erapooletult ja seda peavad aktsepteerima mõlemad pooled; on seisukohal, et selle ettevalmistava kontaktrühma eesmärk peaks olema aidata leida Venezuela konfliktile rahumeelsete vahenditega demokraatlik ja poliitiline lahendus, mille üle saab otsustada vaid Venezuela rahvas; rõhutab komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, et kontaktrühma loomise võimalust uurides tuleb võtta ühendust Venezuela demokraatliku opositsiooni õiguspäraste esindajatega, et kontrollida, kas sellisel algatusel oleks enamuse toetus;

6.  avaldab täielikku toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu esialgsele avaldusele Venezuela režiimi poolt omaenda kodanike vastu sooritatud ulatuslike kuritegude ja repressioonide kohta; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid liituksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide algatusega uurida Venezuela valitsuse poolt Venezuela territooriumil toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid, et võtta süüdlased vastutusele; tuletab meelde ELi pühendumust mitmepoolsusele vastavalt ÜRO põhimõtetele ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli võitluses karistamatuse vastu raskete inimsusvastaste kuritegude puhul ja selliste kuritegude toimepanijate vastutusele võtmisel;

7.  väljendab heameelt seoses asjaoluga, et 20. mai 2018. aasta ebaseaduslike ja rahvusvahelise tunnustuseta jäänud valimiste korraldamise eest on EL määranud täiendavad suunatud ja tagasipööratavad sanktsioonid, mis Venezuela elanikke ei kahjusta; nõuab sanktsioonide karmistamist, kui inimõiguste ja demokraatia olukord riigis jätkuvalt halveneb;

8.  avaldab Colombia valitsusele tunnustust kiire reageerimise ja kõigi sellesse riiki saabuvate Venezuela kodanike toetamise eest; avaldab tunnustust ka Brasiiliale, Peruule ja teistele piirkonna riikidele, eelkõige neile, kes on allkirjastanud Quito deklaratsiooni Venezuela kodanike liikuvuse kohta, samuti piirkondlikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, avaliku ja erasektori ühendustele, katoliku kirikule ning kogu piirkonna elanikele Venezuela pagulaste ja rändajate aktiivse abistamise ja nendega solidaarsuse ilmutamise eest; palub ELi liikmesriikidel, kellel tuleb toime tulla rändetulvaga Venezuelast, tagada põgenikele põhiteenuste kättesaadavus ja anda neile ajutise kaitse seisund ja erakorraline elamisluba;

9.  tuletab meelde 2018. aasta juunis Venezuela maismaapiiridele Colombiaga ja Brasiiliaga saadetud Euroopa Parlamendi missiooni äärmiselt murettekitavaid tähelepanekuid ning nõuab, et 2019. aastal saadetaks ajutine delegatsioon Peruusse, et hinnata Venezuela rändekriisi mõju kohapeal; kordab oma üleskutset Venezuela ametivõimudele võimaldada kiiremas korras humanitaarabi takistusteta saabumine riiki, et hoida ära humanitaar- ja tervishoiukriisi süvenemine ning rakendada kiiresti meetmeid alatoitumuse probleemi lahendamiseks;

10.  kutsub nõukogu ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat rakendama rohkem rahalisi vahendeid ja abi, tehes seda koostöös Eduardo Steini, hiljuti ametisse nimetatud UNHCRi ja IOMi ühise Venezuela pagulaste ja rändajate eriesindajaga piirkonnas; väljendab sellega seoses heameelt tema ametisse nimetamise üle, millega ilmselgelt tunnistatakse Venezuela kriisi piirkondlikku ja üleilmset mõõdet;

11.  tuletab meelde, et Interpol on rahvusvaheline politseiorganisatsioon, mille põhiline ülesanne on võidelda rahvusvahelise kuritegevusega; kutsub Interpoli üles võtma hoolikalt arvesse asjaolu, et Venezuela valitsuse esitatud taotlused Julio Borgese, Luisa Ortega Díaze ja Zair Mundaray Rodrígueze kohta on üksnes poliitiliselt motiveeritud;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvuskogule, Colombia Vabariigi, Brasiilia Liitvabariigi ja Peruu Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile ja Lima rühmale.

(1) ELT C 285, 29.8.2017, lk 145. (2) ELT C 294, 12.8.2016, lk 21. (3) ELT C 316, 30.8.2016, lk 190. (4) ELT C 86, 6.3.2018, lk 101. (5) ELT C 298, 23.8.2018, lk 137. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0041. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0313. (9) ELT C 337, 20.9.2018, lk 71.