Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2005(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0319/2018

Esitatud tekstid :

A8-0319/2018

Arutelud :

PV 25/10/2018 - 9
CRE 25/10/2018 - 9

Hääletused :

PV 25/10/2018 - 13.23
CRE 25/10/2018 - 13.23

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0439

Vastuvõetud tekstid
PDF 166kWORD 67k
Neljapäev, 25. oktoober 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektid
P8_TA(2018)0439A8-0319/2018

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta (2018/2005(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2017. aasta aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta (COM(2017)0240),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta teatist „Tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0492),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017)0487),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta(2),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni digitaalkaubanduse strateegia loomise kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2017. aasta aruannet kaubanduspoliitika strateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise kohta „Edumeelse kaubanduspoliitika kujundamine üleilmastumise ohjamiseks“ (COM(2017)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2017. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016 (COM(2017)0654),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015. aastal vastu võetud resolutsiooni „Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juunil 2014. aastal vastu võetud resolutsiooni 26/9 ja eelkõige selles sisalduvat otsust luua valitsustevaheline avatud töörühm, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevust,

–  võttes arvesse ÜRO juhtpõhimõtteid kaubandus- ja investeerimislepingute inimõigustealaste mõjuhinnangute kohta,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorra kohta,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja ELi kaubanduspoliitika mõju kohta ülemaailmsetele väärtusahelatele(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2321, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed(5),

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu süsteem konflikti- ja riskipiirkondadest pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla vastutustundlike importijate tarneahelaga seotud hoolsuskohustuse täitmist käsitleva enesesertifitseerimise jaoks(6),

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks(7),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(8),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 26. veebruari 2018. aasta mitteametlikku dokumenti, milles käsitletakse ELi vabakaubanduslepingutes kaubandus- ja kestliku arengu peatüki rakendamise ja täitmise tagamise parandamist ning kirjeldatakse edasisi tegutsemisvõimalusi,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

–  võttes arvesse OECD 31. mail 2018. aastal avaldatud hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku ettevõtluse kohta,

–  võttes arvesse piinamisvaba kaubanduse liitu, millele pandi alus 18. septembril 2017. aastal toimunud ÜRO Peaassambleel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 10. aprilli 2017. aasta arvamust õiguskaitse kättesaadavuse parandamise kohta ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil (1/2017),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning eriti selle artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse orjus ja sundus,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni 10. aprillil 2017. aastal avaldatud poliitikadokumenti „Making trade an engine of growth for all: the case for trade and for policies to facilitate adjustment“ (Kaubanduse abil kõigi majanduskasvu soodustamine: kaubandus ja kohanemist hõlbustav poliitika),

–  võttes arvesse OECD 2017. aasta juuni põhiküsimuste dokumenti „Making globalisation work: better lives for all“ (Üleilmastumise võimaluste ärakasutamine: parem elu kõigile)(10),

–  võttes arvesse UNESCO 1970. aasta konventsiooni kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta ning UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN(2016)0029),

–  võttes arvesse ELi isikuandmete kaitse üldmäärust, mis kehtib alates 25. aprillist 2018(11),

–  võttes arvesse 2010. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 167, 207, 208 ja 218,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8‑0319/2018),

A.  arvestades, et üleilmastumine on pidev protsess, mis tehnoloogia kiire arengu tõttu on loonud tulevikuks uued poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, ning arvestades, et peaaegu kõik sektorid muutuvad; arvestades, et reguleeriv ja õigusraamistik on kõnealusest arengust maha jäänud, mis seab ohtu olulised sotsiaalsed saavutused;

B.  arvestades, et sissetulekute ebavõrdsus on püsinud enneolematult kõrge, kuid arvestades, et äärmises vaesuses elavate maailma elanike osakaal on vähenenud 44 %‑lt 1980. aastal 10 %‑le 2015. aastal; arvestades, et parlament nõustub komisjoniga, et üleilmastumine tekitab probleeme ka seetõttu, et selle hüved on inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt jaotunud, ning arvestades, et kui ei tegutseta aktiivselt, on oht, et üleilmastumine koondab tehnoloogia arengu ja hiljutise majanduskriisi mõju ning süvendab veelgi ebavõrdsust ja ühiskondlikku kihistumist;

C.  arvestades, et ülemaailmse kaubanduse avatus ja üleilmastumine on avaldanud positiivset mõju, aidates miljonitel inimestel vaesusest pääseda, ning saavad seetõttu toetada riikide majanduskasvu, heaolu ja konkurentsivõimet; arvestades, et üleilmastumine tekitab ka probleeme ja selle hüved on inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt jaotunud; arvestades, et üleilmastumine ei tohiks toimuda keskkonna arvel; arvestades, et ELi kodanikud nõuavad üha enam, et liidu kaubanduspoliitikaga tagataks, et ELi turule sisenevad kaubad on toodetud inimväärsetes ja säästvates tingimustes ning et muutuvas üleilmses kontekstis edendab EL väärtustepõhist kaubandusalast tegevuskava;

D.  arvestades, et väärtustepõhise avatud ja õiglase kaubanduse ja investeerimispoliitika kõrvale on vaja mitmesuguseid tõhusaid toetavaid poliitikameetmeid, et maksimeerida ELi ning kolmandate riikide elanikkonna ja majanduse jaoks kaubanduse liberaliseerimisega kaasnevat kasu ja minimeerida kahju; arvestades, et ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine, millega soovitakse kaotada vaesus ning saavutada sotsiaalne ja keskkonnaalane edasiminek, peaks saama liidu kaubanduspoliitika edu näitajaks;

E.  arvestades, et protektsionism on lihtsustatud ja nõrk vastus üleilmastumisest tingitud probleemidele; arvestades, et protektsionistliku poliitikaga, mida ei rakendata kooskõlas WTO eeskirjadega, kaasneb kõigi jaoks doominoefekt, mis kahjustab importijaid, eksportijaid ja tarbijaid; arvestades, et õiglased ja eetilised kaubandussuhted peaksid rahvusvahelistes majandussuhetes normiks muutuma;

F.  arvestades, et inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused toovad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) halvimatest prognoosidest kiiremini kaasa bioloogilise mitmekesisuse hävimise ja ohu, mida ökosüsteemide – eelkõige mere ökosüsteemide – püsimajäämisele keskpikas perspektiivis avaldab reostus, eriti seoses süsivesinike kasutamisega;

G.  arvestades, et Euroopa Liidul on õigus kehtestada kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas kaubanduspoliitikat kultuurilise väljenduse mitmekesisuse ja kultuuripärandi kaitseks ja edendamiseks ning aitamaks täita neljandat kestliku arengu eesmärki, mis käsitleb kvaliteetset haridust; arvestades, et nimetatud teised sätted hõlmavad ühist kaubanduspoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 207;

H.  arvestades, et ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on märgitud, et EL peab austama oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagama Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise;

I.  arvestades Euroopa traditsioonide rohkust ja tugevat kultuuri- ja loomemajandust, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, avalik-õiguslike meediakanalite ja avaliku filmitööstuse erinevaid süsteeme ning arvestades, et kultuurilise mitmekesisuse, kultuurile juurdepääsu ja demokraatliku dialoogi edendamine peab vastavalt ELi lähenemisviisile rahvusvahelisele kaubandusele jääma juhtivaks põhimõtteks;

J.  arvestades, et kultuuri- ja loomemajandus aitab kaasa inimväärsete töökohtade loomisele ja majanduslikule jõukusele, moodustab ligikaudu 2,6 % ELi SKPst, kasvab kiiremini kui ülejäänud majandus ning oli finantskriisi ajal üks kõige vastupidavamatest majandussektoritest; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduse kaupade ja teenuste kaubanduse arendamine on Euroopas oluline jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav vahend;

K.  arvestades, et isikuandmete kaitse üldmääruses on sätestatud isikuandmete töötlemise ranged standardid, mis nõuavad platvormide ja voogedastusteenuste teatavat vastutust rahvusvahelise kaubanduse reguleerimisel;

L.  arvestades, et üleilmastumise ohjamine kultuuriväärtustega seotud kaubandusaspektide puhul nõuab ranget kinnipidamist kõikidest kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest, eelkõige 1954. aasta Haagi konventsiooni, UNESCO 1970. aasta konventsiooni ja UNIDROIT’ 1995. aasta konventsiooni sätetest;

M.  arvestades, et kultuuridevaheline dialoog edendab lugupidamist ja vastastikust mõistmist ning soodustab õiglasemaid sotsiaalseid ja majandussuhteid, muu hulgas kaubandust, aidates arendada selliseid tavasid, millega edendatakse kõigi osapoolte huve tasakaalustatumal ja lugupidavamal viisil, ning võidelda ebaausate tavade, näiteks ahistavate klauslite ja pealesurutud ühepoolsete tingimuste vastu;

Üleilmastumise ohjamine

1.  peab kiiduväärseks komisjoni aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta ja asjaolu, et selles tuuakse esile üleilmastumise positiivsele mõjule juurdepääsu lihtsustamist ning samas osutatakse vajadusele tõkestada negatiivset mõju;

2.  rõhutab, et rahvusvahelisel kaubandusel ei ole üleilmastunud majanduses mitte ainult otsustav roll majanduse arengus ja riikide koostöös, vaid see mõjutab oluliselt ka rahu, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet, vaesuse kaotamist ja toiduga kindlustamatust, inimõigusi ja võitlust kliimamuutusega; tõdeb seetõttu, et EL kannab üha suuremat vastutust selle eest, et püüda neid probleeme oma ülemaailmsete kaubandus- ja välissuhete abil lahendada;

3.  juhib tähelepanu vajadusele tulemuslikult tugevdada kontrolli kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise üle ning nõuab seetõttu rahvusvahelisest relvakaubanduslepingust tulenevate liidu kohustuste täitmist;

Ülevaade

4.  märgib, et üleilmastumise tulemusel muutuvad riigid ja majandused üha enam omavahel seotuks; märgib, et see on kaasa toonud rahvusvaheliste väärtusahelate esilekerkimise, ning juhib tähelepanu asjaolule, et need väärtusahelad kujundavad ümber rahvusvahelise tööjaotuse ja riikide vastastikuse sõltuvuse; tuletab meelde, et nende äärmiselt keeruline olemus, läbipaistvuse puudumine ja vastutuse hajutatus võib suurendada inimõiguste ja tööõiguste rikkumise, keskkonnakuritegude eest tegeliku karistamatuse ning ulatusliku maksustamise vältimise ja maksupettuse ohtu; rõhutab veel kord ühiste eeskirjade ja väärtustepõhise ELi kaubanduspoliitika eeliseid, sealhulgas sellistes küsimustes nagu inimõigused, töötingimused ja keskkonnakaitse;

5.  märgib, et üleilmastumise hüved on piirkondade vahel ja ühiskonnas ebaühtlaselt jaotunud, mis tähendab, et mõned piirkonnad ja sektorid saavad suurt kasu, kuid teised kannatavad struktuursete muutuste ja kasvava tööpuuduse all; märgib, et koos tehnoloogiliste muutustega nagu automatiseerimine ja digiteerimine, põhjustab see üleilmastumise suhtes süvenevat skeptilisust või selle tagasilükkamist ühiskonna mõnes osas; märgib, et finants- ja majanduskriis mõjutas sissetulekute jaotumist ja süvendas vaesuse probleemi; märgib, et 2014. aastal jõudis leibkonna kasutada oleva sissetuleku keskmine Gini koefitsient viimasel 30 aastal registreeritud kõrgeima väärtuseni, kuid eriti negatiivne suundumus ilmnes tagasihoidlike ja keskmiste sissetulekute puhul; märgib, et keskklass on paljudes ELi liikmesriikides kahanenud, samal ajal kui selle kogutulu osakaal on samavõrra vähenenud; väljendab seisukohta, et koos kahaneva keskklassiga võivad kodanike hirmud oma sotsiaalse ja majandusliku positsiooni kaotamise pärast ning skeptiline suhtumine üleilmastumisse kaasa tuua protektsionismi kui lihtsa vastuse levinud hirmudele; märgib, et selles kontekstis ei ole sobiv lahendus ei natsionalistlik-protektsionistlik ega ka n-ö harilikku rada kulgev poliitika;

6.  juhib tähelepanu sellele, et väljavaade jätkusuutlikust ja edukast tulevikust kodumaal toetab Euroopasse saabuvate ebaseaduslike rändevoogude vähendamist ja hõlbustab nende haldamist;

7.  märgib, et nõrga majanduse korral kannatab ka demokraatia; täheldab, et demokraatia on praegu peaaegu kõikjal languses; rõhutab, et kodanikel on rohkem õigusi kui kunagi varem, kuid paljud tunnevad, et demokraatia ei teeni enam asjakohaselt nende huve; juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealune suundumus viib selleni, et autokraatlikud ja ebademokraatlikud riigid kasutavad meie ühiskondi edukalt relvana ja kasutavad ära üldsuse vastuseisu üleilmastumisele;

8.  märgib, et Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide majanduslik tähtsus kasvab märgatavalt; toonitab kasvavaid kaubandus- ja investeerimisvooge selles piirkonnas; juhib tähelepanu sellele, et see suundumus püsib ka tulevastel aastatel; märgib, et see toob kaasa Euroopa ja Põhja-Ameerika kui praeguste üleilmsete majanduskeskuste tähtsuse suhtelise vähenemise ning uued probleemid väärtustepõhise rahvusvahelise kaubanduspoliitika säilitamise vallas; rõhutab nende uute majandusprobleemidega kohanemise tähtsust; tõstab seetõttu veel kord esile vajadust eeskirju ja väärtustepõhist mitmepoolset süsteemi veelgi tugevdada; rõhutab, et sellised suundumused võivad ohustada Euroopa strateegilisi huve;

9.  märgib, et üleilmastumine on viinud tehnoloogia ja innovatsiooni kiirema ja laiema levikuni ning et tehnoloogia võib kaubandust oluliselt soodustada; juhib tähelepanu asjaolule, et EL ei ole veel digitaalkaubanduse strateegiat ellu viinud ega käsitlenud kasu, mida rahvusvaheline kaubandus võib saada interneti- ja digitaalse arvestusraamatu tehnoloogiatest;

10.  märgib, et Hiina majandus kasvab märkimisväärselt ja suurendab oma turuosa Euroopa ja Põhja-Ameerika arvel; märgib, et Hiina uue algatuse „Belt and Road Initiative“ puhul on tegemist katsega saada maailma juhtivaks majandusjõuks; rõhutab, et Hiina mõju, mis ei ole mitte üksnes majanduslik, vaid millel on strateegiline ja julgeolekuga seotud mõõde, levib Euroopasse iseenesest; on seisukohal, et poliitikaga „Ameerika kõigepealt“ püütakse vastu astuda Ameerika Ühendriikide langusele ning see kujutab endast hävitavat jõudu eeskirjadepõhise ülemaailmse majanduskorra jaoks;

11.  rõhutab, et Atlandi-ülene telg on viimastel kümnenditel alati olnud väärtustepõhise ülemaailmse vabakaubanduse tagaja ning et see saab tulevikus taas selle rolli võtta; märgib sellega seoses, et Atlandi-ülene leping võib anda uut hoogu;

12.  juhib tähelepanu sellele, et mitmepoolne ülemaailmne majanduskord, mille keskmes on WTO, on hädas nende põhjalike muutuste ja riikide muutuvate huvide integreerimisega rahvusvahelistesse lepingutesse; märgib, et kasvav protektsionism USAs ja mujal, samuti arengumaade vajaduste ja ootuste vähene arvestamine rahvusvahelistes lepingutes nõrgendab WTOd; on seisukohal, et WTO apellatsioonikogu on kaubandusvaidluste lahendamiseks eriti oluline, ning väljendab tõsist muret seoses sellega, et USA blokeerib asjaomase kogu liikmete ametisse nimetamist, millega kahjustatakse WTO toimimist; palub komisjonil üles näidata paindlikkust WTO apellatsioonikogu reformimise küsimuses, kuid nõuda seejuures kaheetapilist vaidluste lahendamise mehhanismi; peab kahetsusväärseks, et kestliku arengu eesmärgid ei ole maailma kaubanduse tegevuskavasse piisavalt integreeritud ning et neid ei ole asjakohaselt arvesse võetud; on seisukohal, et arengumaade vajadusi ja ootusi tuleks rahvusvahelistes lepingutes ja Doha arenguvoorus paremini kajastada;

Euroopa poliitika

13.  märgib, et EL seisab silmitsi ülesandega toimida selles muutuvas ülemaailmses majandusolukorras edukalt, mis tähendab, et ta peab tagama oma konkurentsivõime, säilitades samal ajal sotsiaal- ja keskkonnastandardid, suurendama koostööd Kagu-Aasia kasvava majandusega riikidega, samuti India, Hiina ja Ladina-Ameerikaga ning tulema toime USA kasvava meelevaldse protektsionismiga; märgib, kui tähtis on osaleda ülemaailmse majanduskorra ümberkujundamises ja austada nii arengumaade kui ka arenenud riikide majanduslikult ja sotsiaalselt puudustkannatavate isikute vajadusi; rõhutab, et see osalemine peab toimuma kestliku arengu eesmärkide täitmise ja Pariisi kokkuleppe elluviimise sihi üldises raamistikus ning seejuures tuleb pidada esmatähtsaks poliitikavaldkondade arengusidusust; rõhutab, et riigi rahandus, ametlik arenguabi ja riigisiseste vahendite kasutuselevõtmine on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid;

14.  rõhutab toetavate poliitikameetmete tähtsust, et soodustada üleilmastumisest tulenevaid positiivseid mõjusid ja võimalusi; toonitab, et vaja on struktureeritud ja hästi tasakaalustatud vabakaubanduslepinguid; kinnitab oma toetust komisjoni kaubanduspoliitikale ning kaubanduspoliitika vahendite ja instrumentide edendamisele, et üleilmastumisest tulenevaid probleeme reguleerida ja lahendada;

15.  on seisukohal, et Euroopa Liit pakub asjakohast tugiraamistikku, et töötada välja progressiivsed kaubandus- ja investeerimiseeskirjad, mis ergutavad majanduskoostööd, rahvastevahelist solidaarsust ja võitlust kliimamuutuste vastu; kutsub liitu üles oma algatusi edasi arendama, et üleilmastumist tõhusate toetusmeetmetega paremini reguleerida;

16.  juhib tähelepanu raskustele, millega liikmesriigid on silmitsi seisnud, tegeledes iseseisvalt selliste rahvusvaheliste probleemidega nagu rändevood, finantskriisid, maksudest kõrvalehoidumine, terrorism ja kliimamuutused; rõhutab ühist vastutust ning piirkondade ja linnade rolli üleilmastumise ohjamisel; märgib, et Euroopa meetmete tõhusus sõltub liikmesriikide jõupingutustest;

17.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja USA vahelised vaidlused tekitavad ELile uusi väljakutseid, kuid loovad ka võimalusi otsida uusi viise üleilmastumise juhtimiseks, kujundamiseks ja sellega seotud vastutuse võtmiseks;

Euroopa lahendus siseprobleemidele

18.  nõustub komisjoniga, et rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamine, tagades samal ajal kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid, on Euroopa eduka strateegia eeltingimus; väljendab heameelt ELi siseturu edasise tugevdamise ja majandusliidu konsolideerimise üle sotsiaalkaitse standardite, palkade ja elatustaseme ühtlustamise kaudu; usub, et selline ühtlustamine on väga oluline, sest tugev siseturg on rahvusvaheliste strateegiate eduka elluviimise eeltingimus;

19.  juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena püsimine sõltub suurel määral automatiseerimise ja digiteerimise edukast kujundamisest sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil, säilitades samal ajal Euroopa kodanike eraelu kaitse; märgib, et uued tehnoloogiad, eelkõige plokiahel, muudavad rahvusvahelise kaubanduse laadi; märgib, et on oluline saavutada meie kliimapoliitika eesmärgid ning et taastuvenergiale üleminek peab toimuma niipea kui võimalik; on seisukohal, et EL peab kiiremas korras välja töötama tõelise ja tõhusa tööstusstrateegia, et vähendada välist haavatavust, soodustades samal ajal üleminekut vähese CO2-heitega majandusele; on seisukohal, et üleilmastumisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning teatavate kolmandate riikide hiljutisi meetmeid tuleks käsitleda sellise ELi kaubanduspoliitika kaudu, millega soodustatakse avatud ja õiglast kaubandust läbipaistvate eeskirjadega ning tugevat mitmepoolset süsteemi WTO raames;

20.  juhib tähelepanu sellele, et kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 12, mille kohaselt tuleb liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võtta arvesse tarbijakaitse nõudeid, võib tarbijakaitset käsitlev eraldi peatükk aidata kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele õiguslike tagatiste kaudu, näiteks seoses reguleerimisõiguse ja ettevaatuspõhimõttega, kuid võib tuua tarbijatele ka konkreetset kasu ja suurendada tarbijate usaldust, sealhulgas internetipõhiste teenuste vastu, edendada säästvat tarbimist, lõimida tarbijate huvid kaubanduslepingute rakendamisse tervikuna ja aidata kaasa tarbijaõiguse tõhusa täitmise tagamisele, sealhulgas piiriülestes olukordades;

21.  juhib tähelepanu vajadusele tagada VKEdele võrdsemad tingimused; palub komisjonil luua VKEsid käsitlev Euroopa kaubandusstrateegia, et integreerida VKEd rahvusvahelistesse väärtusahelatesse ja ületada kaubandusspetsiifilised takistused, nagu mittetariifsed tõkked; juhib tähelepanu sellele, et VKEde turul osalemise üks suurimaid takistusi on teabe kättesaadavus, mis tähendab, et tuleb suurendada läbipaistvust ja toetust; nõuab, et komisjon töötaks sellega seoses välja vahendid, et hõlbustada VKEde jaoks päritolureeglite käsitlemist ja soodustuste kasutamist; juhib tähelepanu kasutamata soodustuste suurele potentsiaalile ning nõuab, et komisjon püstitaks kõrged eesmärgid kasutusmäärade suurendamiseks; toob esile VKEde tähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; nõuab, et kaubanduslepingutesse lisataks eraldi peatükid VKEde vajaduste ja huvide kohta, eriti seoses turulepääsu hõlbustamisega;

22.  märgib, et tõhusad kaubanduse kaitsemeetmed on vajalikud, ning peab tervitatavaks hiljutist kaubanduse kaitsemeetmete reformi, mida tuleb mõjusalt ja proportsionaalselt rakendada, et kaitsta tööstust ja töökohti dumpinguhinnaga ja ebaõiglaselt subsideeritud impordi eest; kinnitab, et kaubanduse kaitsemeetmeid ei tohiks kasutada protektsionistlikel eesmärkidel; toetab meetmeid, mida komisjon on võtnud pärast seda, kui USA kehtestas terase- ja alumiiniumtariifid; juhib tähelepanu asjaolule, et investeeringute taustauuringuid käsitlevad eeskirjad tuleb kehtestada võimalikult kiiresti, et hoida ära välisinvesteeringuid, mis on ajendatud üksnes tööstuspoliitikast ja mille eesmärk on omandada Euroopa tehnoloogiaid; tuletab meelde vajadust tugeva rahvusvaheliste hangete instrumendi järele; peab tervitatavaks julgeid samme, mida on astutud, et integreerida sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu mõõde nendesse instrumentidesse, ning kutsub komisjoni üles jätkama usaldusväärsete meetodite väljatöötamist, et võtta neid aspekte täiel määral arvesse, sealhulgas seoses eksportivates riikides kohaldatavate sotsiaal- ja keskkonnastandarditega;

23.  märgib, et vastusena üleilmastumisest tingitud töökohtade kadumisele peavad liikmesriigid tugevdama oma tööturupoliitikat ja pakkuma rohkem koolitust; märgib siiski, et üleilmastumisega seotud uute probleemidega toimetulekuks on vaja reformida Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) ja sealhulgas toetuse saamise eeltingimusi; rõhutab, et EGF peab muutuma ennetavamaks vahendiks, mille eesmärk on valmistada töötajaid ja ettevõtteid ette üleilmastumise negatiivse mõjuga võitlemiseks; märgib, et väiksematel ettevõtetel peab olema juurdepääs EGFi vahenditele; juhib tähelepanu sellele, et EGFi kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks muid poliitikast tingitud kohandusi, ja et see vajab piisavat eelarvet ning asjakohast järelevalve- ja hindamismehhanismi;

24.  tunnustab komisjoni võetud positiivseid meetmeid vabakaubanduslepingute läbipaistvuse suurendamiseks; kutsub komisjoni üles vastama üleilmastumise suhtes valitsevale skeptilisusele, muutes kaubanduslepingud veelgi läbipaistvamaks, parandades ELi eeskirjade ja õigusaktide järelevalvet ning suurendades kodanike kaasatust; kutsub komisjoni üles tagama läbirääkimiste täieliku läbipaistvuse, pidades pidevat dialoogi Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga; palub nõukogul enne läbirääkimisvolituste heakskiitmist ja läbirääkimiste ajal teavitada ja kaasata liikmesriikide parlamente ja kodanikuühiskonda; peab kahetsusväärseks, et nõukogu otsustas oma 22. mai 2018. aasta järeldustes säilitada senise olukorra, otsustades avaldada ELi vabakaubanduslepingute läbirääkimisjuhised juhtumipõhiselt; palub nõukogul avalikustada kõik läbirääkimisvolitused;

25.  rõhutab, et üleilmastumise paremaks ohjamiseks on vaja rohkem ülemaailmset juhtimist ja üleilmseid eeskirju; toonitab, kui tähtis on toetav sisepoliitika, et suurendada ELi konkurentsi- ja vastupanuvõimet;

26.  juhib tähelepanu sellele, et ELi põllumajanduslikud toiduained vastavad maailma kõrgeimatele standarditele; palub komisjonil tagada, et ka imporditud põllumajandustooted vastaksid ELi standarditele, ja parandada imporditavate põllumajanduslike toiduainete kontrollimist nii päritoluriigis kui ka nende jõudmisel ELi;

27.  tuletab meelde, et sõlmitud kaubanduslepinguid tuleb korrektselt rakendada, tagamaks, et ELi põllumajandustootjad saavad lepingutes (näiteks ELi-Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping) ette nähtud ekspordivõimalusi kasutada täiel määral;

28.  rõhutab, et ülemaailmsel tasandil tuleb välja töötada uued kaubanduseeskirjad ja -nõuded, millega reguleerida ja ühtlustada põllumajanduslike toiduainete sektoris tootmis-, sotsiaal- ja keskkonnastandardeid;

29.  tunneb heameelt ELi kaubanduslepingu üle Jaapaniga – mis on ELi jaoks suuruselt neljas põllumajandustoodete ekspordi turg –, sest selle lepinguga on paljude ELi põllumajanduslike toiduainete (nt piimatooted) jaoks loodud head ekspordivõimalused;

30.  rõhutab, et esiteks tuleb lisada tõhusad ja kiiresti rakendatavad kahepoolsed kaitseklauslid, mille abil on võimalik soodustused ajutiselt peatada, kui kaubanduslepingu jõustumise tõttu suureneb import nii palju, et see tekitaks või võiks tekitada kaitsetutele sektoritele suurt kahju, ja teiseks tuleb läbi vaadata määruses (EL) nr 1308/2013 (ühise turukorralduse ühtne määrus)(12) sätestatud, olemasolevad mitmepoolsed kaitsemehhanismid, mis peaksid kaitsetuid sektoreid ennetavalt kaitsma võrdlusmahu ja -hinna künniste alusel, mis võimaldavad kaitsemehhanismide automaatset ja peatavat käivitamist, kui need künnised ületatakse;

31.  rõhutab, et ELi jaoks on strateegiliselt tähtis varustada end suures osas toiduga ise; on seisukohal, et kaubanduse üleilmastumine ei tohiks ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate elujõulisust ohtu seada, sest see võib pikemas perspektiivis tekitada samasuguse sõltuvuse välistarnijatest nagu energeetikasektoris;

32.  märgib, et komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta on esimene selline dokument, milles juhitakse tähelepanu sellele, kui oluline on parandada loomade heaolu standardeid ELi kaubanduse ja investeerimise tegevuskava kaudu; väljendab heameelt komisjoni valmisoleku üle teha tööd selle nimel, et edendada üleilmset juhtimist kõnealuses valdkonnas; palub komisjonil sõnaselgelt lisada loomade heaolu oma järgmisesse kaubanduspoliitika strateegiasse ning kasutada kehtivate vabakaubanduslepingute läbivaatamisklausleid, et veelgi täiustada loomade heaolu käsitlevaid sätteid; kutsub komisjoni üles tagama, et kaubandussoodustuste saamine sõltuks sellest, kas loomade heaolu käsitlevad ELi standardid on täidetud, tagades võrdsemad tingimused ja austades enamiku ELi kodanike soove; kutsub komisjoni üles tunnistama, et loomade heaolu kõrgematel standarditel võib olla oluline roll mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamisel, eelkõige tervise valdkonnas seoses antimikroobikumiresistentsusega ja kliimamuutuste valdkonnas;

33.  rõhutab, et kultuur ja haridus, sealhulgas elukestev õpe, on ühised hüved, et kultuuri ja hariduse kättesaadavus on inimõigus ning et kultuuri ja haridust ei ole seepärast võimalik käsitleda ega hallata samamoodi nagu muid kaupu või teenuseid, vaid nagu üldkasutatavaid hüvesid, mida tuleb kaitsta ja pidevalt parandada; nõuab seepärast, et kultuuri-, audiovisuaal- ja haridusteenused, muu hulgas ka vastavad internetipõhised teenused, oleksid ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavatest kaubanduslepingutest, nagu Ameerika Ühendriikidega sõlmitud Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus (TTIP), selgelt välja jäetud;

34.  rõhutab seepärast UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni olulisust rahvusvahelistes kaubanduslepingutes, milles tuleb võtta arvesse ja järgida nimetatud konventsiooni asjakohaseid sätteid;

35.  leiab, et on oluline tasakaalustada kaubandusläbirääkimisi autoriõiguste osas, et tagada, et neid ei käsitletaks kõige väiksema ühisnimetaja põhjal, vaid parimate võimalike eeskirjade põhjal, mis on mõeldud kultuuripärandi kaitseks, kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ning kultuuri- ja meediavaldkonnas töötavate inimeste sissetuleku kindlustamiseks, ja et need soodustaksid ja suurendaksid loovust, teadmiste ja infosisu levitamist ning kasutajate õigusi digitaalajastul ja looksid ELi kultuuri- ja loomemajanduse õitsengu jaoks vajaliku avatud ja eeskirjadel põhineva kaubanduskeskkonna;

36.  kordab oma nõudmist, et EL kasutaks oma õigust võtta või säilitada (eelkõige reguleerivat ja/või finantsilist laadi) meetmeid, sealhulgas õiguslikult siduvat üldklauslit, et kaitsta ja edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, kultuuripärandit, väljendusvabadust ning meedia mitmekesisust ja vabadust (olenemata kasutatavast tehnoloogiast või levitamisplatvormist) kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega;

37.  tunnistab, et andmekaitse on Euroopa Liidus põhiõigus; nõuab kaubanduslepingute puhul kõrgeid andmekaitsestandardeid, mis tuleb tagada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelise nn vastastikuse piisavusotsusega;

38.  juhib tähelepanu, kui oluline on jätkuvalt edendada Euroopa Liidu geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste toodete süsteeme ning jätkata asjakohaste kahepoolsete lepingute sõlmimist kolmandate riikidega;

39.  peab kiiduväärseks nõukogu poolt komisjonile hiljuti antud volitusi pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi konventsiooni üle, millega luuakse investeerimisvaidluste lahendamisega tegelev mitmepoolne kohus, et kõrvaldada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kehtiva süsteemi puudused; märgib, et investeerimisvaidluste lahendamisega tegelev mitmepoolne kohus saab olema alaline organ investeerimisvaidluste lahendamiseks ning see on läbipaistvam, sidusam ja õiglasem süsteem, mis on investoritele äärmiselt kasulik; peab sellega seoses ühtlasi kiiduväärseks asjaolu, et nõukogu on otsustanud muuta ka läbirääkimisjuhised avalikult kättesaadavaks, mida parlament on rahvusvaheliste läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamise püüdluste raames pikka aega taotlenud;

Euroopa lahendus välisprobleemidele

40.  kutsub komisjoni üles muutma kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppe ELi kaubanduspoliitika juhtpõhimõteteks; märgib, et selleks ei piisa strateegias „Kaubandus kõigile“ välja toodud reformidest; kutsub komisjoni üles pidama kõikide kaubanduslepingute üldpõhimõttena silmas kestlikkust, integreerides muu hulgas igasse peatükki kestlikkusega seotud kohustused, ning lisama eraldi peatüki, mis aitab toetada ja edendada sotsiaalseid, töö- ja inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone ning mitmepoolseid keskkonnalepinguid; märgib, et nende siduvate ja täitmisele pööratavate sätete kohaldamist tuleb asjakohaselt jälgida, et vajaduse korral algatada valitsusega konsulteerimise menetlused ja käivitada vaidluste lahendamise erimehhanismid, nagu on ette nähtud kaubanduse ja kestliku arengu peatüki raames; palub, et nõukogu ja komisjon seaksid kõrgemad eesmärgid, pidades tööstusriikidest partneritega läbirääkimisi lepingus kajastatavate ILO konventsioonide üle;

41.  palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingutesse selged ja põhjalikud kestliku arengu peatükid, et toetada rahvusvahelist kaubandust; väljendab heameelt komisjoni 15 punktist koosneva kava üle, mille eesmärk on muuta ELi kaubanduse ja kestliku arengu peatükid tõhusamaks;

42.  märgib, kui oluline on tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika, et tulla toime üleilmastumise probleemidega, kasutades selleks juba sõlmitud või läbirääkimiste etapis olevaid tasakaalustatud vabakaubanduslepinguid, näiteks Kanada, Jaapani, Singapuri, Austraalia, Uus-Meremaa, Vietnami ja Mehhikoga;

43.  palub komisjonil viia ellu ambitsioonikat kaubanduspoliitikat ja säilitada avatud investeerimiskeskkonna; lisab, et sõlmitud ja allkirjastatud kaubanduslepingud tuleks kiiresti ratifitseerida, et täita partnerite ees võetud kohustusi;

44.  kutsub komisjoni üles lisama ELi vabakaubanduslepingutesse eeskirjad, mis käsitlevad digitaalkaubandust ja sealhulgas piiriüleseid andmevooge, eesmärgiga näidata, et digitaalsete kaupade ja teenustega kauplemine võib tuua ettevõtjatele ja tarbijatele reaalset kasu;

45.  avaldab komisjonile tunnustust otsuse eest luua uus ELi õiglase ja eetilise kaubanduse linna auhind;

46.  palub komisjonil hinnata, kuidas hajusraamatu tehnoloogiat ja plokiahelat saab kasutada rahvusvahelise kaubanduse tõhustamiseks, ning tegeleda selliste küsimustega nagu läbipaistvus ja paindlikkus ning võidelda võltsimise vastu;

47.  rõhutab, et ÜRO aastani 2030 kestev kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kliimakokkulepe sisaldavad võrdlusaluseid, mille abil saab mõõta ELi kaubanduspoliitika panust kokkulepitud ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmisse; märgib, et enne läbirääkimiste algust tehtavates mõjuhinnangutes tuleb kestliku arengu eesmärkide täitmist arvesse võtta; märgib, et mõjuhinnangute üheks oluliseks punktiks peavad olema riiklikud kestlikkuse strateegiad ja Pariisi kokkuleppe rakenduskavad; juhib tähelepanu asjaolule, et kaubanduslepingud ja nende võimalik mõju peaksid vastama kestliku arengu eesmärkide nõuetele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevates tulevastes aruannetes hinnangu ja sealhulgas andmed nende mõju kohta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe täitmisele; märgib, et kui lepingu teatavad osad takistavad kestliku arengu eesmärkide või Pariisi kokkuleppe täitmist, tuleb teha kohandusi;

48.  märgib, et komisjoni poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamise süsteem tuleks viia 17 kestliku arengu eesmärgiga kooskõlla; juhib tähelepanu sellele, et kodanikuühiskond, komisjon ja liikmesriikide parlamendid peavad poliitikavaldkondade, nagu kaubandus, põllumajandus, välispoliitika, kalandus, keskkond ja maksud, vastastikust mõju hindama sidusalt; märgib, et vastukaaluks kestlikkust käsitlevate sätete rikkumistele tuleb kasutada parandusmeetmeid; nõuab poliitikavaldkondade arengusidususe hindamist kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega kaubandusega seotud seadusandlike ettepanekute kohta; märgib, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on väga oluline vastutustundlik ettevõtlus ja üleilmsete väärtusahelate vastutustundlik haldamine ning et aastani 2030 kestvas kestliku arengu tegevuskavas rõhutatakse, et pakiliselt on vaja vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevat ELi tegevuskava, milles edendataks poliitikavaldkondade sidusust ja järjepidevust ELi tasandil;

49.  juhib tähelepanu, et kõigi vabakaubanduslepingute rakendamisel peab olema esmatähtis ILO peamiste tööalaste standardite ratifitseerimine ja rakendamine; märgib, et lepingute koostamise, rakendamise ja nende rakendamisele järgnevas järelevalveetapis tuleks kaasata organiseeritud kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid läbirääkivate pooltega peetavate kahepoolsete kohtumiste kaudu; märgib, et tuleks luua tõhus ja toimiv vaidluste lahendamise mehhanism ning tõhusad järelevalveorganid, millesse on kaasatud kodanikuühiskond;

50.  märgib, et EL on reguleerinud puidu, kalade ja konfliktimineraalide tarneahelad ning et mitu liikmesriiki on eri sektorites välja töötanud hoolsuskohustuse raamistikud, mis näitab, et on vaja luua laiaulatuslik raamistik võrdsete tingimuste tagamiseks; palub seetõttu komisjonil vastata väärtusahelate suurenevale keerukusele ja tootjate kasvavale vastastikusele sõltuvusele selgete läbipaistvus- ja hoolsuskohustustega, mis kehtivad kogu tarneahelale, kuna olemasolevate tööalaste õigusaktide ja tööohutusnõuete ebapiisav täitmise tagamine tarnivates riikides on endiselt pakiline küsimus; palub komisjonil võtta aluseks olemasolevad ELi õigusaktid konfliktimineraalide ja puidu valdkonnas, samuti hiljuti avaldatud OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ettevõtluse valdkonnas; märgib, et üleilmsed väärtusahelad on ühtlasi põhjustanud selle, et mõned tarnijaettevõtted eiravad tööalaseid õigusakte, viivad oma tegevuse EList välja ja sunnivad töötajaid töötama ohtlikes ja vastuvõetamatutes tingimustes; tuletab meelde, et selliste tavadega muudetakse konkurents ebaõiglaseks nende tarnijate jaoks, kes järgivad tööalaseid õigusakte ja rahvusvahelisi norme, ning valitsuste jaoks, kes soovivad parandada palga- ja elatustaset; rõhutab inimväärsete palgatasemete ja inimväärsete tööohutusnõuete tähtsust jätkusuutliku ülemaailmse kaubandussüsteemi ja uute üleilmsete väärtusahelate jaoks; kutsub komisjoni üles uurima üleilmsete väärtusahelate kasvu mõju ja esitama konkreetsed ettepanekud nendes esinevate tingimuste parandamiseks ning tegema tihedas koostöös ILO ja OECDga tööd selle nimel, et luua inimväärse töö, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamise valdkonnas ettevõtjate vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust käsitlev mitmepoolne ja õiguslikult siduv raamistik; tunnistab, et EL peaks sellise siduva raamistiku loomiseks pigem pidama mitmepoolseid läbirääkimisi, mitte kehtestama ühepoolselt keskse tähtsusega eeskirju; nõuab, et EL ja liikmesriigid näitaksid eeskuju ja osaleksid rohkem ÜRO aruteludes seoses äritegevust ja inimõigusi käsitleva siduva lepinguga; palub komisjonil võtta kooskõlas ILO inimväärse töö tagamise suuniste nelja strateegilise eesmärgiga kohustus järgida, edendada ja rakendada rahvusvahelisi töönorme ja põhimõtteid ning töötajate põhiõigusi;

51.  juhib tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamiseks on vaja aktiivseid meetmeid, millega suurendada naiste võimalusi vabakaubanduslepingutest tulenevate võimaluste ärakasutamiseks; nõuab, et kaubanduslepingud sisaldaksid eraldi peatükki kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse ning naiste mõjuvõimu suurendamise kohta, millega nähakse ette meetmed, mille eesmärk on muu hulgas parem töö- ja pereelu tasakaal ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus, edendaksid naiste juhitavate ettevõtete (eelkõige mikroettevõtete ja VKEde) suuremat osalust riigihangetes, toetaksid naiste juhitavate ettevõtete rahvusvahelistumist ja naiste osalemist 4. tarneviisi võimalustes;

52.  märgib, et arvestades rünnakuid mitmepoolsusel põhineva ülemaailmse majanduskorra vastu, on ülitähtis seda korda kaitsta, sest igasugune tagasilangus protektsionismi oleks kahjulik ja tooks kaasa kaubandussõja; märgib, et mitmepoolse korra säilitamine on võimalik üksnes juhul, kui seda reformitakse; on seisukohal, et selle korra säilitamiseks tuleks ÜRO aastani 2030 kestev kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kliimakokkulepe sellesse paremini integreerida; kutsub komisjoni üles aktiivselt tegelema WTO apellatsioonikogu blokeerimise lõpetamise küsimusega ja palub komisjonil edendada rahvusvahelist koostööd võitluses ebaausa konkurentsi ja protektsionismiga, mis on kahjulik nii ettevõtjatele kui ka kodanikele; märgib, et avatud ja õiglane kaubandus, mis aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide täitmisele ja arvestab arengumaade vajadusi, nagu on välja toodud strateegias „Kaubandus kõigile“, peaks olema ELi peamine eesmärk; märgib, et kuna mitmepoolsetel algatustel on praegu vähe võimalusi saavutada edu, peaks EL seni püüdlema kahepoolsete ja mõnepoolsete lepingute poole, mille puhul õiglane kaubandus on üks juhtpõhimõtteid, kuid leiab, et praegune olukord annab ELile võimaluse võtta endale kindel juhtroll mitmepoolse kaubanduskorra reformimisel jätkusuutlikul ja elujõulisel viisil;

53.  märgib, et avatud, õiglane ja jätkusuutlik kaubandus on majanduslikult soovitav ja sellel on oluline poliitiline mõju; märgib, et pidades silmas poliitikat „Ameerika kõigepealt“ ja uut algatust „Belt and Road Initiative“, on strateegiliselt äärmiselt oluline, et EL kasutaks kaubandust demokraatliku ja kestliku arengu edendamise vahendina ning tugevdaks dialoogi ja tehnilist abi, eelkõige idapartnerluse riikides ja Aafrika partneritega; juhib tähelepanu sellele, et kaubandus ja investeeringud partnerriikides peavad olema seotud kestliku arengu strateegiatega; kutsub komisjoni üles edendama idapartnerluse riikidega sõlmitud assotsieerimislepingute ühetaolist rakendamist; palub komisjonil koostada keskpikas perspektiivis strateegia, mille eesmärk on luua püsivad suhted Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ); märgib, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel Aafrika piirkondade ja riikidega ei ole kaubandus ainus tähtis aspekt, vaid oluline on ka, et need oleksid seotud kestliku arengu nõuetega Aafrika riikides; palub komisjonil teha tööd selle nimel, et suurendada valitsuste suutlikkust integreerida jätkusuutliku ja kaasava majandusarenguga seotud küsimused riiklikesse kaubandusstrateegiatesse ja -kavadesse; tuletab meelde, kui tähtis on, et EL süvendaks kaubandusküsimustes koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO, ILO, OECD ja Maailmapank, pidades silmas üleilmastumisega seotud probleeme; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et liit ja enamik liikmesriike ei ole saavutanud eesmärki eraldada arengukoostöö rahastamiseks 0,7 % kogurahvatulust;

54.  rõhutab, et ülemaailmne kaubanduse juhtimine peaks võimaldama kaubandusintegratsiooni, mis loob tõelisi kestliku arengu võimalusi; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et kehtiv WTO eri- ja diferentseeritud kohtlemise kord ei anna oodatud tulemusi; rõhutab vajadust muuta eri- ja diferentseeritud kohtlemise sätted arengumaade jaoks tõhusamaks ja operatiivsemaks;

55.  rõhutab asjaolu, et kaubanduslepingutel võib olla negatiivne mõju arengumaade toiduga kindlustatusele; nõuab, et EL kaitseks kohalikku toiduainetööstust ja hoiaks ära odava impordi kahjuliku mõju, sh majanduspartnerluslepingute raames;

56.  taunib asjaolu, et peamiselt kulude vähendamise eesmärgil kasutatakse lapstööjõuna vähemalt 218 miljonit last; nõuab, et EL tagaks, et ELis eetilise sertifikaadi all tunnustatavaid kaupu ei ole tootnud sunni- ega lapstööjõud, kindlustades terminite „õiglane“ ja „eetiline“ usaldusväärse kasutamise ja aidates tarbijatel teha teadlikke valikuid;

57.  märgib, et praeguseks on sõlmitud vaid üks laiaulatuslik majanduspartnerlusleping; nõuab seetõttu, et EL teadvustaks majanduspartnerluslepingutega seonduvaid raskusi, millega arengumaad peavad Cotonou-järgses protsessis toime tulema; rõhutab eelkõige vajadust teha süvaanalüüs nende raskuste mõju kohta Aafrika riikide majandusele ja tööturule ning piirkonnasisese kaubanduse edendamisele Aafrikas;

58.  taunib asjaolu, et igal aastal viiakse Aafrikast ebaseaduslike rahavoogudena välja aastasest ametlikust arenguabist suurem summa; rõhutab maksudest kõrvalehoidumise kahjulikku mõju arengumaadele, mis jäävad seetõttu ilma suurtest avaliku sektori rahasummadest, mida saaks kasutada näiteks mitte ainult majanduskasvu, keskkonnakaitse ja avalike teenuste parandamiseks, vaid ka sotsiaalse sidususe edendamiseks; palub komisjonil kaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidades võtta selle tõsise probleemi vastane võitlus prioriteediks ning kasutada kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid; nõuab, et ELi vabakaubanduslepingutesse ja sooduskaubandusrežiimidesse lisataks ranged sätted, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

59.  kordab üleskutset luua tõhusad vahendid, millega võidelda kogu maailmas maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, ning tihendada maksuküsimustes koostööd arengumaadega, mis hõlmab ka siseriiklike ressursside kasutuselevõttu;

60.  tuletab meelde vajadust asutada ÜRO valitsustevaheline organ, mis suhtleks maailma maksueeskirjade reformimisel arengumaadega võrdsetel alustel;

61.  toetab kindlalt digitehnoloogiate ja -teenuste edasist integreerimist ELi arengupoliitikasse; kutsub komisjoni üles suurendama investeeringuid maailma lõunapoolsete riikide digitaristute arendamisse;

62.  väljendab heameelt ELi välisinvesteeringute kava üle, mille eesmärk on toetada kestlikku arengut, investeeringuid ja töökohtade loomist arengumaades; nõuab EIP välislaenude andmise volituse laiendamist, et suurendada selle tähtsust kestliku arengu saavutamisel (segarahastamise, projektide kaasrahastamise ja kohaliku erasektori arendamise kaudu), keskendudes vähimarenenud riikidele ja ebakindlatele riikidele;

63.  peab tervitatavaks komisjoni kaubandusabistrateegiat, mida ajakohastati 2017. aastal ja mille eesmärk on arengumaadele antavat ELi toetust tugevdada ja moderniseerida; nõuab rohkem jõupingutusi ja ELi suuremat rahalist osalust kaubandusabi algatustes, et aidata kaasa arengumaade ja eelkõige vähimarenenud riikide heaolu saavutamisele kaubanduse ja investeeringute kaudu ning toetada nende tegevust kestliku arengu eesmärkide täitmise nimel;

o
o   o

64.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0230.
(2) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(3) ELT C 369, 11.10.2018, lk 22.
(4) ELT C 337, 20.9.2018, lk 33.
(5) ELT L 338, 19.12.2017, lk 1.
(6) ELT C 263, 25.7.2018, lk 371.
(7) ELT C 215, 19.6.2018, lk 261.
(8) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.
(9) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 94.
(10) OECD, C/MIN(2017)2.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(12) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika