Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2017/0043(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0337/2018

Esitatud tekstid :

A8-0337/2018

Arutelud :

PV 12/11/2018 - 15
CRE 12/11/2018 - 15

Hääletused :

PV 13/11/2018 - 4.6
CRE 13/11/2018 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0445

Vastuvõetud tekstid
PDF 238kWORD 84k
Teisipäev, 13. november 2018 - Strasbourg
Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava ***I
P8_TA(2018)0445A8-0337/2018
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava (COM(2017)0097 – C8‑0095/2017 – 2017/0043(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0097),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0095/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8‑0337/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 288, 31.8.2017, lk 68.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava
P8_TC1-COD(2017)0043

EUROOPA PARLAMENT ja EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist ning eelkõige merekeskkonna hea seisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ(3) artikli 1 lõikega 1, ning liikide ja elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamist kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ(5). [ME 1]

(1a)   New Yorgis 2015. aastal peetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu tippkohtumisel võtsid liit ja selle liikmesriigid endale kohustuse reguleerida 2020. aastaks tõhusalt kalapüüki, teha lõpp ülepüügile ja ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ja kahjulikele püügitavadele ning rakendada teaduspõhiseid majandamiskavasid, et taastada kalavarud võimalikult lühikese aja jooksul vähemalt sellisele tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vastavalt nende bioloogilistele omadustele. [ME 2]

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013(6) on kehtestatud kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ühise kalanduspoliitika normid. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast, majanduslikult ja sotsiaalselt pikaajaliselt jätkusuutlikud, ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele. [ME 3]

(2a)  Vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 on selleks, et majandada kalavarusid parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel, vaja ühtlustatud, usaldusväärseid ja täpseid andmekogumeid. [ME 4]

(3)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) teadusliku nõuandekomitee teaduslike nõuannete kohaselt ületab anšoovise- ja sardiinivarude kasutamine Aadria meres maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

(3a)  Aadria meri on Vahemere oluline alapiirkond, mille arvele langeb umbes kolmandik lossitud saagi koguväärtusest. [ME 5]

(4)  Hoolimata sellest, et Aadria mere anšoovise- ja sardiinivarusid majandatakse nii GFCMi rahvusvahelise majandamiskava kui ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006(7) põhjal vastu võetud riiklike majandamiskavade alusel, kasutatakse kõnealuseid varusid endiselt ülemäära ning kehtivaid majandamismeetmeid peetakse ebapiisavaks, et saavutada 2020. aastaks maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Liikmesriigid ja sidusrühmad on väljendanud toetust kõnealuse kahe liigi majandamise kavade koostamisele ja rakendamisele liidu tasandil.

(4a)   Rakendatud majandamiskavad ja 2016. aastal kehtestatud tehnilised meetmed hakkavad alles kalavarudele mõju avaldama ning neid tuleb analüüsida ja arvesse võtta piirkonna pelaagiliste liikide mitmeaastase kava koostamisel. [ME 6]

(4b)   Sellise lähenemisviisi kehtestamine, mis lähtub minimaalsest kudema jõudvast biomassist, nõuab muudatuste tegemist bioloogiliste proovide võtmise ja uuringuprotokollides, mis võtab aega, seega on enne lähenemisviisi rakendamist vaja üleminekuperioodi. [ME 99]

(5)  Kehtivad majandamismeetmed, mis hõlmavad Aadria mere väikeseid pelaagilisi liike, käsitlevad juurdepääsu vetele, püügikoormuse kontrolli ja püügivahendite kasutamist reguleerivaid tehnilisi meetmeid. Teaduslikes nõuannetes on märgitud, et kalastussuremuse kohandamisel on kõige asjakohasem vahend püügikontroll, mis oleks tõhusam majandamisvahend ka väikeste pelaagiliste liikide puhul(8). [ME 7]

(6)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta hulk kaitsemeetmeid, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vajaduse järgi neid omavahel kombineerida. [ME 8]

(6a)   Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügil, eelkõige geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 puhul, on väga suur mõju liikmesriikide rannikukogukondade elatusvahenditele ja tulevikule. [ME 9]

(6b)   Kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eesmärkidega ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18 tuleks piirkondadeks jaotamist kasutada selliste meetmete võtmiseks ja rakendamiseks, mille puhul võetakse arvesse iga püügipiirkonna eripära ja kaitstakse nende keskkonnatingimusi. [ME 10]

(6c)   Kalapüügivõimalusi tuleks jaotada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud põhimõtetele, kasutades läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada õiglaselt ka eri kalandussektorite vahel, sh traditsiooniline ja väikesemahuline kalapüük. Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad selektiivseid püüniseid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise. [ME 11]

(7)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema parimatel kättesaadavatel teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade ajakavadega, kaitse piirväärtuste piirväärtusi, kaitse- ja kaitseabinõudega tehniliste meetmetega seotud eesmärke lossimiskohustuse rakendamiseks, samuti soovimatu püügi maksimaalse vältimise ja vähendamise meetmeid ning kaitseabinõusid. [ME 12]

(8)  Mitmeaastase kava eesmärk peaks olema aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada taastada ja säilitada asjaomaste varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus kalavarude biomassi väärtused maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, rakendada lossimiskohustust, kujundada välja jätkusuutlik kalandussektor ja kehtestada tõhus majandamisraamistik. [ME 13]

(8a)   Käesolevat määrust ei tuleks pidada pretsedentiks muude Vahemere mitmeaastaste kavade puhul, kui ei ole sätestatud teisiti. [ME 14]

(8b)   Mitmeaastases kavas tuleks aega arvesse võttes leida alati tasakaal saavutatava tulemuse ja sotsiaal-majandusliku mõju vahel. [ME 15]

(9)  Peale selle on määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 kehtestatud lossimiskohustus, sealhulgas kõikide selliste liikide püügi puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas määratletud alammõõte. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1392/2014(9) kehtestatud kolmeaastane tagasiheitekava, milles on Aadria mere anšoovise, sardiini, hariliku makrelli ja hariliku stauriidi jaoks ette nähtud vähese tähtsusega erand lossimiskohustusest. Lossimiskohustuse rakendamiseks on asjakohane pikendada delegeeritud määruses (EL) nr 1392/2014 sätestatud meetmete kehtivust, lisades selle vastavad sätted mitmeaastasesse kavva.

(10)  Kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga tuleb kalavarude majandamisel võtta peaks kava aitama samuti kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ esitatud, ning võtma kalapüügiga seotud kvalitatiivse tunnuse kõrval arvesse ka kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud 1., 4. ja 6. tunnust. Samuti peaks kava aitama kaasa elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele, nagu on ette nähtud vastavalt direktiivis 2009/147/EÜ ja direktiivis 92/43/EMÜ. [ME 16]

(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega. [ME 17]

(12)  Asjakohane on kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse väärtuste vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja säilitamise eesmärgile (FMSY). Kõnealused teaduslikel nõuannetel põhinevad parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse muutusi teaduslikes nõuannetes, aitab rakendada teaduslike nõuannete muutumist, aidata täita lossimiskohustust ja ning arvestada segapüügi erisustega erisusi. FMSY-vahemikud on arvutanud välja STECF(10). Kava kohaselt ja need on need tuletatud sellisena, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %(11). Lisaks on vahemiku ülempiir selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %. [ME 18]

(13)  Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks peaks olema kehtestatud FMSY-vahemike tavapärane ülemmäär ja teatavatel juhtudel kõrgem ülempiir, tingimusel et asjaomase kalavaru seisundit peetakse heaks. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalused võiksid küündida kõrgema ülempiirini Mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks peaks iga liigi puhul olema sihttasemeks SSBpa. Kõrgema sihttaseme võiks kehtestada vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste kõikumiste piiramiseks kui ühe väikese pelaagilise liigi varud on allpool SSBlim-i. [ME 19]

(14)  Kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemed ei ole kättesaadavad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi.

(15)  Anšoovise- ja sardiinivarude jaoks, mille kohta kõnealused näitajad on olemas, tuleb kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada Kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil on vaja kehtestada väikeste pelaagiliste liikide kaitse piirväärtused väljendatuna SSBlim-i näitajatega MSY Btrigger ja Blim SSBpa-na. Kui kalavarud peaksid langema allapoole piirväärtust MSY Btrigger, tuleks kalastussuremust vähendada allapoole piirväärtust FMSY SSBlim-i, tuleks võtta vajalikke parandusmeetmeid, et aidata kaasa selle kalavaru kiirele taastumisele SSBpa tasemest kõrgemale. [ME 20]

(16)  Juhul kui kalavaru suurus langeb allapoole piirväärtust Blim, tuleks rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. Kui kalavaru on teaduslike nõuannete kohaselt ohustatud, peaksid kaitsemeetmed muu hulgas hõlmama kalapüügivõimaluste piiramist ja erikaitsemeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama muud meetmed, näiteks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohased komisjoni meetmed või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 13 kohased liikmesriikide meetmed. [ME 21]

(17)  Kui varude piirväärtuste kohta andmed puuduvad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi. Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks varude kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta erikaitsemeetmeid, juhul kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus rakendada parandusmeetmeid. [ME 22]

(18)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestatud lossimiskohustuse rakendamiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed, eelkõige meetmed tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks, alammõõdust väiksemate kalade arvessevõtmiseks ning kalapüügist merekeskkonnale tuleneva kahjuliku mõju minimeerimiseks ja võimaluse korral kaotamiseks. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktides. [ME 23]

(18a)  Sõltumatud eksperdid ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee vaatasid läbi neile esitatud Horvaatia, Itaalia ja Sloveenia (Adriatica kõrgetasemelise töörühma) ühise soovituse ning uurimuse seinnootade tehniliste omaduste ja merepõhja elustikule avaldatava mõju kohta. Seega on asjakohane näha ette erand määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 teisest lõigust ja II lisa punktist 2. [ME 24]

(19)  Tuleks kehtestada otsese majandamishuviga liikmesriikide ühiste soovituste esitamise tähtaeg, nagu on nõutud määruses (EL) nr 1380/2013.

(19a)   Nõukogu peaks arvesse võtma harrastuspüüki, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et sellel on suur mõju teatava liigi kalastussuremusele. Selleks peaks nõukogul olema võimalik kehtestada tööndusliku püügi lubatud kogupüük, milles võetakse arvesse harrastuspüügi mahtu, ja/või võtta vastu muid harrastuskalapüüki piiravaid meetmeid, nagu päevase püügi piirmäärad ja püügikeeluajad. [ME 25]

(20)  Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised, samuti ajalised ja ruumilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega ja parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid arvesse võttes, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade kaitsega või selektiivsuse suurendamisega. [ME 26]

(20a)   Mitmeaastasest kavast tulenevates tehnilistes meetmetes või selle alusel vastuvõetavates delegeeritud õigusaktides, tuleks kaitsta kalapüügiga tegelevates kogukondades pikka aega kasutatud traditsioonilisi kalapüügivahendeid. [ME 27]

(21)  Et tagada täielik vastavus käesolevas määruses sätestatud meetmetele, tuleks lisaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009(12) ette nähtud meetmetele vastu võtta erikontrollimeetmed.

(21a)   Selleks et kalanduses oleks võimalik toime tulla püügikoormuse vähendamise meetmete ja sellest tuleneva ettevõtjate ja meremeeste sissetuleku vähenemisega, peaks olema korraldatud eelisjärjekorras juurdepääs asjakohasele toetusele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014(13). [ME 28]

(21b)   Selleks et tagada määruse rakendamise ja selle sotsiaal-majandusliku mõju sidusus, on soovitav ühelt poolt lubada teha erandeid määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 33 osutatud püügitegevuse ajutiseks peatamiseks võetavate meetmete tähtaegadest, laiendades seda üksnes käesoleva mitmeaastase kavaga hõlmatud laevadele, ja teiselt poolt lubada samade laevade uuesti kasutuselevõttu ja kasutada nimetatud määruse artiklis 34 sätestatud püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks võetavaid meetmeid. [ME 29]

(22)  Kuna väikeseid pelaagilisi liike püüdvad laevad teevad Aadria meres tavaliselt lühikesi püügireise, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 alusel nõutava eelteatise kasutamist, nii et eelteatised tuleks esitada vähemalt poolteist pool tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Võttes arvesse väga väikese kalasaagiga püügireiside piiratud mõju asjaomastele varudele, on asjakohane kehtestada piirkogus, mille puhul tuleb eelteatis esitada juhul, kui laeva pardal on vähemalt üks tonn anšoovist või sardiini väikeseid pelaagilisi liike. [ME 30]

(23)  Kuna elektroonilised kontrollivahendid tagavad parema ja õigeaegsema kontrolli kalanduse, eriti püügitegevuse ja kalavarude kasutamise ruumilise jaotumise üle, tuleks laevaseiresüsteemi ja elektroonilise püügipäeviku kasutamist, mida nõutakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 9 ja 15 alusel, laiendada kõikidele kalalaevadele, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

(24)  Anšoovise ja sardiini Väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes tuleks kehtestada piirkogused, mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Nende sadamate või rannikuäärsete kohtade kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli. [ME 31]

(25)  Et kohaneda õigel ajal ja proportsionaalselt tehnika ja teaduse arenguga ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 käesoleva määruse täiendamiseks vastu õigusakte parandusmeetmete kohta, mis on seotud hariliku makrelli ja hariliku stauriidi kaitse, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 32]

(26)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise piisavust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal. Kava tuleks hinnata kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ning seejärel iga viie aasta tagant. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning vastu võtta ja rakendada piirkondlikud meetmed, samuti peaks selle aja jooksul ilmnema nende mõju kalavarudele ja püügile. See on minimaalne ajavahemik ka teadusasutuste arvates. [ME 33]

(27)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõike 4 kohaselt hinnatakse enne kava koostamist kava majanduslikku ja sotsiaalset mõju(15).

(27a)   Selleks et toetada kalureid käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamisel, peaksid liikmesriigid võimalikult palju kasutama määrusega (EL) nr 508/2014 ette nähtud meetmeid. On asjakohane selgitada, et käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vastu võetud ajutise peatamise meetmeid võib käsitada toetuskõlblikena määruse (EL) nr 508/2014 alusel, et võtta arvesse käesoleva määruse sotsiaal-majanduslikke aspekte. Lisaks on asjakohane teha kõnealusest mitmeaastasest kavast mõjutatud laevade puhul erand ajavahemikest, mille jooksul võib anda toetust, ning samuti EMKFi rahalise toetuse ülempiirist, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 508/2014 sätestatud ajutiseks peatamiseks võetavatele meetmetele, [ME 34]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide mitmeaastane kava.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse Aadria mere anšoovise (Engraulis encrasicolus) ja sardiini (Sardina pilchardus) varude (edaspidi „asjaomased varud“ „väikesed pelaagilised liigid“) ja nende varude püügi sihtpüügi suhtes. Seda Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse rakendamiseks kohaldatakse käesolevat määrust ka hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.) kaaspüügi suhtes, mis on püütud asjaomaste kalavarude kas ühe või mõlema liigi püügil väikeste pelaagiliste liikide püügi käigus Aadria meres. [ME 35]

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4 ja määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

2.  Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „Aadria meri“ – GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18;

b)  „GFCMi geograafiline alapiirkond“ – Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafiline alapiirkond vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011(16) I lisas esitatud määratlusele;

ba)  „sihtpüük“ – vähemalt 50 % saagi eluskaalust moodustab sardiin või anšoovis; [ME 37]

c)  „väikesed pelaagilised liigid“ – käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud varud ja nende mis tahes kombinatsioon sardiini (Sardina pilchardus) ja anšoovise (Engraulis encrasicolus) varud; [ME 38]

ca)  „parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ – avalikult saadaolevad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige värskemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on avaldanud või millele on vastastikuse eksperdihinnangu andnud selline liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu liidu või rahvusvaheline teadusasutus nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või GFCM ja mis vastavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele. [ME 104]

d)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, kus kõik teaduslikult määratud piiridesse jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad teaduslike nõuannete kohaselt praegustes keskmistes keskkonnatingimustes segapüügipiirkondades pikas plaanis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY), mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist; [ME 39]

da)  „püügipäev“ – 24‑tunnine ajavahemik või mis tahes osa sellest, mil kalalaev tegeleb püügitoimingutega, nt kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine või kalade ja kalandustoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 28; [ME 40]

db)  „SSBlim“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta majandamisalaseid parandusmeetmeid, et tagada kalavaru taastumine tasemeni, kus see on bioloogiliselt ohututes piirides; [ME 41]

dc)  „SSBpa“ — kudekarja biomassi ettevaatuspõhine piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta majandamismeetmed, et tagada varude taastumine tasemeni, kus see on bioloogiliselt ohututes piirides; [ME 42]

e)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta asjakohaseid erimajandamismeetmeid tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel; [ME 43]

f)  „kalapüügivõimalus“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi ja/või püügikoormusena.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Mitmeaastane kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Lisaks on kava eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. [ME 45]

2.  Mitmeaastase kavaga kehtestatakse tõhus, lihtne ja stabiilne majandamisraamistik Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kasutamiseks.

2a.   Mitmeaastase kava väljatöötamisel või muutmisel võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke aspekte kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 5. [ME 47]

3.  Mitmeaastane kava aitab soovimatu püügi maksimaalse vältimise ja piiramise teel teha lõpu vähendada tagasiheidet ning rakendada kavaga hõlmatud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liikide puhul määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust. [ME 48]

4.  Mitmeaastases kavas rakendatakse kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige ohustatud elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, merelindudele ja roomajatele, oleks võimalikult väike ja võimaluse korral olematu. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund ning direktiivides 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkide ja normidega. [ME 49]

5.  Eelkõige on mitmeaastase kava eesmärk

a)  tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud 3. tunnuses kirjeldatud tingimuste täitmine ja

b)  aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

5a.   Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. [ME 50]

II PEATÜKK

SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD SIHTTASEMED, KAITSEMEETMED JA ERIMEETMED [ME 51]

Artikkel 4

Anšoovise ja sardiini Väikeste pelaagiliste liikide sihttasemed [ME 52]

1.  Asjaomaste varude kalastussuremuse sihttase Väikeste pelaagiliste liikide piirväärtuste sihttasemed tuleb saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb seda hoida ülalpool I lisas määratletud vahemikes väärtusi ja artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele vastavana. [ME 53]

2.  Kalapüügivõimalused Väikeseid pelaagilisi liike hõlmavad majandamismeetmed peavad vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele piirväärtuste sihttasemetele. [ME 54]

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel majandamismeetmete eesmärgiks võtta tasemed, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse kõrgematele tasemetele , kui

a)  see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul,

b)  see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või

c)  ühe väikese pelaagilite liigi varu on allpool I lisa veerus B esitatud piirväärtust. [ME 55]

4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikega, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset,

a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

b)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks, või

(c)  selleks et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %. [ME 56]

4a.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võtab nõukogu seda arvesse ja võib püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist. [ME 57]

Artikkel 4a

Sotsiaal-majanduslikud eesmärgid

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis f püstitatud sotsiaal‑majanduslike eesmärkide arvessevõtmiseks peavad liikmesriigid käesoleva määrusega kehtestatud tehniliste ja kaitsemeetmete kohaldamisel laialdaselt kasutama määruses (EL) nr 508/2014 sätestatud asjakohaseid meetmeid. [ME 58]

Artikkel 5

Kaitsemeetmed

1.  Kudekarja biomassi miinimum- ja piirtasemena väljendatud kaitse piirväärtused, mida piirväärtusi kohaldatakse asjaomaste varude täieliku paljunemisvõime kaitseks, on esitatud II lisas. [ME 59]

1a.   Kolme aasta möödumisel artikli 6 lõikes 1a osutatud majandamismeetmete kohaldamisest selgitatakse teadusuuringus võetud meetmete tõhusust, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude ja nende varude püügi puhul. [ME 60]

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma asjaomase varu väikese pelaagilise liigi kudekarja biomass on väiksem kui II I lisa veeru A B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu kiire taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust aidata kaasa väikeste pelaagiliste liikide kiirele taastamisele I lisa veerus A esitatud piirväärtusest kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest lõikest 2 ja 4 määrata asjaomaste varude püügivõimalused kindlaks tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kohandada majandamismeetmeid, võttes arvesse asjaomase varu biomassi vähenemist. [ME 61]

3.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma asjaomase varu mõlema väikese pelaagilise liigi kudekarja biomass on väiksem kui II lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse piirtase (Blim SSBlim), võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed edasisi parandusmeetmeid, et tagada asjaomase aidata kaasa mõlema varu kiire taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kiirele taastamisele I lisa veerus A esitatud piirväärtusest kõrgemal tasemel. Eelkõige võib võivad need parandusmeetmed hõlmata erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest lõikest 2 ja 4 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu sihtpüügi peatamist ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi muid sobivaid majandamismeetmeid. [ME 62]

Artikkel 6

Erikaitsemeetmed

1.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud väikeste pelaagiliste liikide kaitseks on vaja parandusmeetmeid või kui anšoovise- või sardiinivaru ükskõik kumma varu kudekarja biomass teataval aastal jääb allapoole käesoleva määruse II lisa veeru A B kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:.

a)  püügivahendi omadused, eeskätt võrgusilma suurus, püügivahendi konstruktsioon, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse tagamiseks või parandamiseks;

b)  püügivahendi kasutamine ja püügivahendi kasutamise sügavus, et tagada selektiivsus või seda parandada;

c)  kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

d)  kalapüügi või teatavat liiki püügivahendite kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

e)  kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse;

f)  muud selektiivsusega seotud näitajad. [ME 63]

1a.  Olenemata lõikest 1, kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sihttasemete saavutamiseks aastatel 2019–2022 järgmisi meetmeid:

a)  2019. aastal kehtestatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnorm 2014. aasta püügimahu tasemel; alates 2020. aastast vähendatakse asjaomase liikmesriigi väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormi järk-järgult igal aastal 4 % võrra eelneva aastaga võrreldes kuni 2022. aastani; vähendamist ei kohaldata siiski juhul, kui asjaomase liikmesriigi eelmise aasta kogupüük oli rohkem kui 2 % allpool 2014. aasta püügitaset;

b)  väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga tegelevate kalalaevade püügikoormus ei ületa 180 püügipäeva aastas ja 20 püügipäeva kuus ning nimetatud püügipäevade jooksul võib aastas püüda maksimaalselt 144 päeval sihtliigina sardiini ja maksimaalselt 144 päeval anšoovist;

c)  igal aastal kehtestatakse keelupiirkonnad ja -ajad, et kaitsta noorkalade kasvualasid ja koelmuid; sellised keelupiirkonnad ja -ajad hõlmavad sõltuvalt kalapüügivahendi liigist kogu väikeste pelaagiliste liikide leviala Aadria meres ning neid kohaldatakse vähemalt 15 järjestikusest päevast kuni 30 järjestikuse päevani; püügikeelde kohaldatakse järgmistel ajavahemikel:

i)  sardiini puhul 1. oktoobrist 31. märtsini ja

ii)  anšoovise puhul 1. aprillist 30. septembrini;

d)  laevade puhul, mille kogupikkus on üle 12 meetri, rakendatakse sõltuvalt kalapüügivahendi liigist täiendavaid püügikeelde, mis kestavad vähemalt kuus kuud; sellised püügikeelud hõlmavad vähemalt 30 % piirkonnast, mis on kindlaks määratud kui noorkalade kasvuala või noorkalade kaitsmiseks eriti tähtis ala (nii territoriaal- kui ka sisemerel);

e)  väikeste pelaagiliste liikide püügiga aktiivselt tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade üldine püügivõimsus ei ületa 2014. aasta seisuga aktiivsete laevade registreeritud võimsust, väljendatuna brutotonnaažis (GT) ja/või brutoregistertonnaažis (GRT), mootori võimsuse (kW) näitajas ja laevade arvus. [ME 70]

1b.  Olenemata lõikest 1a ning eesmärgiga tagada stabiilsus ja piirata erinevusi majandamismeetmetes ei või nimetatud lõike punktides c ja d osutatud püügikeelu kestus järjestikustel aastatel erineda üle 10 %. [ME 71]

Artikkel 6a

Tehnilised meetmed

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 teist lõiku ja II lisa punkti 2.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel peab haardnooda (seinnooda ja kokkuveotrossita haardnooda) maksimaalne pikkus piirduma 600 meetriga ja nooda maksimumkõrgus olema kuni 1/3 pikkust. [ME 72]

III PEATÜKK

LOSSIMISKOHUSTUSEGA SEOTUD SÄTTED

Artikkel 7

Aadria meres püütud väikeste pelaagiliste liikide lossimiskohustusega seotud sätted

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist: [ME 73]

a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on teaduslikult parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi erisusi; omadusi, [ME 74]

b)  lossimiskohustuse täitmist võimaldavad vähese tähtsusega erandid; vähese tähtsusega erandid tuleb teha määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud juhtudel ja tingimustel, ning

c)  erisätted püügi dokumenteerimise kohta, mille eesmärk on eelkõige jälgida lossimiskohustuse täitmist.

d)  kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse. [ME 75]

IV PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 8

Piirkondlik koostöö

1.  Käesoleva määruse artiklites 6 ja 7 osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast mitmeaastase kava kohta hinnangu esitamist vastavalt käesoleva määruse artiklile 14. Asjaomased liikmesriigid võivad esitada selliseid soovitusi ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuniks.

3.  Käesoleva määruse artiklitest 6 ja 7 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.

V PEATÜKK

KONTROLL JA RAKENDAMISE TAGAMINE

Artikkel 9

Seos määrusega (EÜ) nr 1224/2009

Käesolevas peatükis sätestatud kontrollimeetmeid kohaldatakse lisaks määruses (EÜ) nr 1224/2009 ette nähtud meetmetele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 10

Eelteatis

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 esitatakse kõnealuses artiklis osutatud eelteatis vähemalt poolteist pool tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Rannikuäärsete liikmesriikide pädevad asutused võivad anda konkreetsetel juhtudel loa siseneda sadamasse varem. [ME 76]

2.  Eelteatise esitamise kohustus on selliste liidu kalalaevade kaptenitel, mille pardal on vähemalt üks tonn anšoovist või sardiini. Need kogused arvestatakse pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 11 osutatud saagi mahaarvamist. [ME 77]

Artikkel 11

Laevaseiresüsteem

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel laiendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõike 2 sätteid Aadria meres väikeseid pelaagilisi liike püüdvatele kalalaevadele, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit.

2.  Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 5 sätestatud erandit ei kohaldata olenemata laeva pikkusest laevade suhtes, mis tegelevad käesoleva määruse kohaselt väikeste pelaagiliste liikide püügiga Aadria meres.

Artikkel 12

Püügipäeviku elektrooniline täitmine ja selle andmete elektrooniline edastamine

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel laiendatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustust pidada elektroonilist püügipäevikut ja edastada selle andmed elektrooniliselt vähemalt kord päevas lipuliikmesriigi pädevale asutusele liidu kalalaevade kaptenitele, kelle laeva kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja kes tegelevad anšoovise või sardiini sihtpüügiga.

2.  Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikes 4 sätestatud erandit ei kohaldata anšoovise või sardiini sihtpüügiga tegelevate laevade kaptenite suhtes, olenemata laeva pikkusest.

2a.   Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikest 2 saadavad kõigi nende liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on 12 meetrit või enam, kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud teabe enne lossimise alustamist. [ME 78]

Artikkel 13

Määratud sadamad

Piirkogused, mida kohaldatakse mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavarusid moodustavate liikide eluskaalu suhtes ja mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on

a)  2000 kg anšoovist ja

b)  2000 kg sardiini.

VI PEATÜKK

LÄBIVAATAMINE

Artikkel 14

Mitmeaastase kava hindamine

Viis Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning kui see on asjakohane, esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku. [ME 80]

VII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 sätestatud tingimustel. [ME 81]

2.  Õigus võtta vastu artiklites 6 ja 7 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 6 ja 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 6 ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15a

EMKFist antav toetus

1.   Mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetavaid ajutise peatamise meetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel püügitegevuse ajutise peatamisena.

2.   Erandina määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõikest 2 on kuni 31. detsembrini 2020 kõnealuse määruse kohase toetuse andmise maksimaalne kestus üheksa kuud kalalaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piirkondlikke ja ajalisi püügikeelde.

3.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 2 rakendamine erandina määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõikest 3, võib EMKFist antava rahalise toetuse kogusumma olla suurem kui nimetatud artiklis sätestatud 15 % ülempiir.

4.   Määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 30 sätestatud meetmete rakendamisel eelistatakse kalureid, keda mõjutab käesolevas mitmeaastases kavas sisalduvate meetmete rakendamine.

5.   Kuni 31. detsembrini 2020 ja erandina määruse (EL) nr 508/2014 artikli 34 lõikes 4 sätestatud tähtajast võivad laevad, mis on käesolevas määruses nimetatud püügikoormuse vähendamise meetmete tõttu püügitegevuse lõpetanud, saada määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 34 osutatud püügitegevuse püsiva lõpetamise toetust. [ME 82]

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Piirväärtuste sihttasemed

(artikkel 4) (artiklid 4 ja 5) [ME 86]

Kalavaru

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavad kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY) Väikeste pelaagiliste liikide piirväärtuste sihttasemed

Veerg A

Veerg B

Anšoovis

0,23–0,30 SSBpa

0,30–0,364 SSBlim

Sardiin

0,065–0,08

0,08–0,11 SSBlim

[ME 87]

II LISA

Kaitse piirväärtused

(artikkel 5)

Kalavaru

Kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase (tonnides) (MSY Btrigger)

Biomassi piirväärtus (tonnides) (Blim)

Veerg A

Veerg B

Anšoovis

139 000

69 500

Sardiin

180 000

36 000

[ME 84]

(1)ELT C 288, 31.8.2017, lk 68.
(2)Euroopa Parlamendi 13. novembri 2018. aasta seisukoht.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(4) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(7)Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).
(8)STECFi aruanne „Assessment of Mediterranean Sea stocks – part 2“ (STECF-11-14).
(9)Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1392/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres (ELT L 370, 30.12.2014, lk 21).
(10) STECFi aruanne „Small pelagic stocks in the Adriatic Sea. Mediterranean assessments part 1“ (STECF-15-14). [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, EUR 27492 EN, JRC 97707, 2016, lk 52].
(11)STECFi aruanne „Small pelagic stocks in the Adriatic Sea. Mediterranean assessments part 1“ (STECF-15-14). [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, EUR 27492 EN, JRC 97707, 2016, 52 lk.] [The second part of this reference seems to be mistaken. OPOCE, please check.]
(12)Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15)Mõjuhinnang ... [pärast avaldamist lisada viide].
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

Viimane päevakajastamine: 11. mai 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika