Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtteid, mille hulka kuuluvad demokraatia ja õigusriigi edendamine, rahu säilitamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine,

–  võttes arvesse nõukogu 8. detsembril 2008 vastu võetud ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad(1) (edaspidi „ühine seisukoht“),

–  võttes arvesse 19. aastaaruannet(2), mis koostati vastavalt ühise seisukoha artikli 8 lõikele 2,

–  võttes arvesse nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/101 tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamise kohta(3) ja nõukogu 29. mai 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta(4),

–  võttes arvesse sõjaliste kaupade ajakohastatud ühist Euroopa Liidu nimekirja, mille nõukogu võttis vastu 26. veebruaril 2018(5),

–  võttes arvesse nõukogu ühise seisukoha (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) kasutusjuhendit,

–  võttes arvesse 12. mail 1996 sõlmitud Wassenaari kokkulepet tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolli kohta koos nende kaupade, tehnoloogia ja laskemoona nimekirjadega, mida ajakohastati 2017. aasta detsembris(6),

–  võttes arvesse ELi 25. juuni 2012. aasta inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, eelkõige tegevuskava 11. tulemuse punkti e, ning ELi 20. juuli 2015. aasta inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019), eelkõige selle 21. eesmärgi punkti d,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblees 2. aprillil 2013. aastal vastu võetud relvakaubanduslepingut(7), mis jõustus 24. detsembril 2014,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks(9), mida on muudetud 16. aprilli 2014. aasta määrusega (EL) nr 599/2014, ning selle I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia loetelu (edaspidi „kahesuguse kasutusega kaupade määrus“),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eeskätt eesmärki nr 16 toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng,

–  võttes arvesse ÜRO desarmeerimise tegevuskava „Assurer notre avenir commun“ (Meie ühise tuleviku kindlustamine),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2134, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks(10),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti aruannet Inimõiguste Nõukogule relvatarnete mõju kohta inimõiguste kasutamisele(11),

–  võttes arvesse oma varasemaid selleteemalisi resolutsioone, eriti ühise seisukoha rakendamist käsitlevaid 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni(12) ja 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni(13),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (COM(2017)0294), ning ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond (COM(2018)0476),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta(14), 15. juuni 2017. aasta(15) ja 30. novembri 2017. aasta resolutsioone(16) humanitaarolukorra kohta Jeemenis,

–  võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni relvastatud droonide kasutamise kohta(17),

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu 17. augusti 2018. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Jeemenis, sealhulgas rikkumiste ja riivete kohta alates septembrist 2014 (A/HRC/39/43),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0335/2018),

A.  arvestades, et ÜRO põhikirja artiklis 51 on sätestatud võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele;

B.  arvestades, et relvaekspordil ja relvatarnetel on vaieldamatu mõju inimõigustele, inimeste turvalisusele, sotsiaal‑majanduslikule arengule ja demokraatiale; arvestades, et relvaeksport aitab kaasa ka selliste tingimuste kujunemisele, mis sunnib inimesi oma riigist põgenema; arvestades, et seetõttu on põhjendatud range, läbipaistva, tõhusa, üldkehtiva ja ühiselt kehtestatud relvastuskontrollisüsteemi loomine;

C.  arvestades, et ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP on õiguslikult siduv raamistik, milles on kindlaks määratud kaheksa kriteeriumi; arvestades, et rikkumise korral keeldutakse ekspordilitsentsi andmisest (kriteeriumid 1–4) või keeldumist vähemalt kaalutakse (kriteeriumid 5–8); arvestades, et vastavalt ühise seisukoha artikli 4 lõikele 2 tehakse sõjatehnoloogia ja varustuse üleandmise lubamise või keelamise otsus iga liikmesriigi puhul siseriikliku diskretsiooni alusel;

D.  arvestades, et viimased andmed(18) näitavad, et ELi 28 liikmesriigi relvaeksport moodustas aastatel 2013–2017 27 % maailma koguekspordist, mis muudab ELi tervikuna USA (34 %) järel ja Venemaa (22 %) ees suuruselt teiseks relvatarnijaks maailmas; arvestades, et ELi andmete kogumise alustamisest kuni tänaseni on kõige suuremas väärtuses relvaekspordilitsentse välja antud 2015. ja 2016. aastal, kusjuures 2015. aastal oli litsentside koguväärtus 195,95 miljardit eurot ja 2016. aastal tavarelvastuse ekspordi (COARM) töörühma viimase aruande kohaselt 191,45 miljardit eurot(19); arvestades, et kahjuks on 2015. ja 2016. aasta andmed eksitavad ja ebatäpsed, sest litsentside hulk väljendab osaliselt pigem kavatsust kui täpseid andmeid lähimas tulevikus realiseeruda võiva tegeliku ekspordi kohta;

E.  arvestades, et COARMi töörühma aastaaruanded on seni ainus vahend, mille eesmärk on käsitleda ühise seisukoha rakendamist; arvestades, et need aruanded on aidanud muuta liikmesriikide relvaeksporti läbipaistvamaks ning kasutusjuhendi suuniste ja selgituste maht on märgatavalt kasvanud; arvestades, et ühise seisukoha tõttu on kasvanud relvaekspordi litsentside andmist puudutava teabe maht;

F.  arvestades, et nii ülemaailmne kui ka piirkondlik julgeolekukeskkond on väga palju muutunud, eriti ELi lõuna- ja idanaabruse puhul, ning et see rõhutab tungivat vajadust parandada meetodeid seoses andmete esitamisega ekspordilitsentside riskihindamiste jaoks ja muuta need kindlamaks;

G.  arvestades, et vastavalt ühise seisukoha artiklile 3 on kaheksa kriteeriumiga kindlaks määratud üksnes miinimumnõuded ning need ei piira liikmesriikidel kehtestamast rangemaid relvastuskontrollimeetmeid; arvestades, et otsustamine relvaekspordi litsentsi lubamise või sellest keeldumise üle kuulub üksnes liikmesriikide pädevusse;

H.  arvestades, et kõik liikmesriigid ei edasta COARMi töörühmale täielikke andmeid; arvestades, et andmed ei ole täielikud ega samaliigilised ja relvaeksporditavad on väga erinevad, sest liikmesriikides kehtib erinev andmete kogumise ja esitamise kord ning liikmesriigid tõlgendavad kaheksat kriteeriumi erinevalt; tuletab meelde, et teabevahetusel tuleb austada iga riigi õigusakte ja haldusmenetlusi;

I.  arvestades, et praegu puudub standardne, sõltumatu mehhanism nende kaheksa ühise seisukoha kriteeriumi täitmise kontrollimiseks ja sellealaseks aruandluseks;

J.  arvestades, et viimaste aastate jooksul on võetud väike- ja kergrelvadega kauplemist käsitlevaid meetmeid ning ajakohastatud Wassenaari kokkuleppesse kuuluvat kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia nimekirja; arvestades, et kuigi sellised küsimused nagu relvavahenduse kontroll, litsentseeritud tootmine väljaspool ELi ja lõppkasutaja kontrollimine on võetud päevakorda ning teatud määral lõimitud isegi ühisesse seisukohta, on veel palju tooteid, eelkõige kahesuguse kasutusega kauba, kübertehnoloogia ja seire valdkonnas, mida kontrollisüsteem ei hõlma;

K.  arvestades, et 19. aastaaruandest selgub, et 40,5 % relvaekspordi litsentsidest väärtusega 77,5 miljardit eurot anti Lähis‑Ida ja Põhja‑Aafrika piirkonna riikidele ning suurem osa sellest, väärtusega 57,9 miljardit eurot, eksporditi Saudi Araabiasse, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse;

L.  arvestades, et mõnel juhul on teatavatesse riikidesse, näiteks Saudi Araabiasse, Araabia Ühendemiraatidesse ja Saudi Araabia juhitud koalitsiooni liikmesriikidesse, eksporditud relvi kasutatud konfliktides, näiteks Jeemeni konfliktis; arvestades, et selline eksport rikub selgelt ühist seisukohta;

M.  arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja käivitaks algatuse, mille eesmärgiks on kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia suhtes;

N.  arvestades, et relvadel, mida ELi liikmesriigid on lubanud üle anda ja mida seejärel on kasutatud praeguses Jeemeni konfliktis, on olnud Jeemeni kestlikule arengule katastroofiline mõju;

O.  arvestades, et kaitsesektor on tõusnud ELi poliitikas kesksele kohale, sest Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias sätestatakse, et „jätkusuutlik, uuenduslik ja konkurentsivõimeline Euroopa kaitsetööstus on hädavajalik Euroopa strateegilise autonoomia ja tõsiselt võetava ÜJKP tagamiseks“(20); arvestades, et relvaeksport on oluline Euroopa kaitse tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tõhustamiseks ning et kaitsetööstus aitab esmajärgus tagada liidu liikmesriikide kaitset ja julgeolekut, aidates seejuures kaasa ÜJKP elluviimisele; arvestades, et Euroopa Kaitsefondi – ja sellele eelneva hiljuti kasutusele võetud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi – põhiülesanne on toetada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet(21);

P.  arvestades, et läbipaistvusmeetmed, näiteks relvaekspordi kontroll, aitavad kaasa liikmesriikidevahelise usalduse suurendamisele;

Q.  arvestades, et ühise seisukoha artiklis 10 on selgelt öeldud, et kaheksa kriteeriumi järgimine on tähtsam kui liikmesriikide võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed, kaubanduslikud või tööstuslikud huvid;

Ühise seisukoha tugevdamine ja selle parem rakendamine

1.  rõhutab, et riikidel on seaduslik õigus omandada enesekaitseks sõjatehnoloogiat; rõhutab, et kaitsetööstuse säilitamine moodustab osa liikmesriikide enesekaitsest;

2.  märgib, et Euroopa kaitseturg on liikmesriikide ja liidu kodanike julgeoleku ja kaitse tagamise vahend, andes oma panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), eriti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamisse; kutsub liikmesriike üles likvideerima kaitsekulutuste praegust mittetõhusust, mis tuleneb dubleerimisest, killustatusest ja koostalitlusvõime puudumisest, ning võtma endale eesmärgiks ELi muutmise julgeoleku tagajaks, muu hulgas parema relvaekspordi kontrollimise abil;

3.  tõdeb, et EL on ainus riikide liit, millel on õiguslikult siduv raamistik relvaekspordi kontrolli parandamiseks, sealhulgas kriisipiirkondades ja kaheldavate inimõigusalaste tulemustega riikides; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Euroopa ja muude maailmajagude kolmandad riigid on ühinenud relvaekspordi kontrollisüsteemiga ühise seisukoha alusel; julgustab ka ülejäänud kandidaatriike, riike, kes tegelevad kandidaatriigi staatuse saamisega, või riike, kes soovivad muul viisil asuda ELiga ühinemise teele, kohaldama ühise seisukoha sätteid;

4.  rõhutab kiireloomulist vajadust tugevdada ELi delegatsioonide rolli liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse abistamisel seoses ekspordilitsentsidega seotud riskihindamiste läbiviimisega ja nende rakendamisega lõppkasutajate kontrollide, saatmisjärgsete kontrollide ja kohapealsete kontrollide suhtes;

5.  märgib, et neid kaheksat kriteeriumi rakendatakse ja tõlgendatakse ELi liikmesriikides erinevalt; nõuab kaheksa kriteeriumi ühtset, järjepidevat ja kooskõlastatud kohaldamist ning ühise seisukoha ja kõigi sellest lähtuvate kohustuste täielikku rakendamist;

6.  usub, et ekspordilitsentsi andmise korral läbi viidava riskihindamise metoodika peaks hõlmama ettevaatuspõhimõtet ning et liikmesriigid peaksid lisaks selle hindamisele, kas konkreetset sõjatehnoloogiat võidakse kasutada siserepressioonideks või muul soovimatul eesmärgil, hindama ka riske, lähtudes sihtriigis valitsevast üldisest olukorrast, võttes arvesse selliseid tegureid nagu sealse demokraatia, õigusriigi ja sotsiaal‑majandusliku arengu seis;

7.  kutsub kooskõlas oma 13. septembri 2017. aasta soovitustega liikmesriike ja Euroopa välisteenistust kasutama praegust läbivaatamisprotsessi teabevahetusmehhanismide tugevdamiseks, tehes kättesaadavaks kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt paremat teavet ekspordilitsentside riskihindamiste jaoks järgmiselt:

8.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles suurendama nende töötajate arvu, kes tegelevad nii riiklikul kui ka ELi tasandil toimuva ekspordiga seotud küsimustega; innustab kasutama ELi vahendeid liikmesriikides litsentsimisega tegelevate ja õiguskaitseametnike suutlikkuse suurendamiseks;

9.  tuletab meelde, et üks põhjuseid kehtestada ühine seisukoht oli vältida Euroopa relvade kasutamist liikmesriikide relvajõudude vastu ja hoida ära inimõiguste rikkumisi ja relvakonfliktide pikenemist; kordab, et ühises seisukohas on sätestatud miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad relvaekspordi kontrolli valdkonnas kohaldama, ning et selles on sätestatud kohustus hinnata ekspordilitsentsi taotlust seisukohas loetletud kõigi kaheksa kriteeriumi alusel;

10.  kritiseerib liikmesriike kaheksa kriteeriumi süstemaatilise kohaldamata jätmise pärast ja asjaolu, et sõjatehnoloogia jõuab paikadesse ja lõppkasutajateni, kes ei vasta ühises seisukohas sätestatud kriteeriumidele; kordab oma üleskutset sõltumatuks hindamiseks, kas liikmesriigid täidavad kaheksat ühise seisukoha kriteeriumi; peab vajalikuks edendada kaheksa kriteeriumi kohaldamisel suuremat lähenemist; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ei ole sätestatud sanktsioone, mida kohaldada liikmesriikide suhtes, kes ei kontrollinud litsentside andmisel eelnevalt kaheksa kriteeriumi täitmist; kutsub liikmesriike üles parandama ühise seisukoha rakendamise järjepidevust ja soovitab liikmesriikidel näha ette sõltumatute kontrollide tegemise kord;

11.  on veendunud, et eksport Saudi Araabiasse, Araabia Ühendemiraatidesse ja teistesse Saudi Araabia juhitud koalitsiooni liikmetesse Jeemenis on vastuolus vähemalt teise kriteeriumiga, sest ÜRO pädevad asutused on tuvastanud nende riikide osalemise rahvusvahelise humanitaarõiguse raskes rikkumises; kordab oma 13. septembri 2017. aasta üleskutset kiireloomulise vajaduse kohta kehtestada Saudi Araabiale relvaembargo ning kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning nõukogu laiendama sellist embargot kõigile teistele Saudi Araabia juhitud koalitsiooni liikmetele Jeemenis;

12.  usub, et on vaja algatada protsess mehhanismi loomiseks, mille abil saab kehtestada sanktsioone nendele liikmesriikidele, kes ei järgi ühist seisukohta;

13.  märgib, et mõned liikmesriigid on Saudi Araabia ja Saudi Araabia juhitud koalitsiooni liikmete tegevuse tõttu Jeemenis lõpetanud nende varustamise relvadega, samal ajal kui teised jätkavad sõjalise tehnoloogia tarnimist; tervitab liikmesriike, nagu Saksamaa ja Madalmaad, kes on muutnud oma käitumist seoses Jeemeni konfliktiga; peab aga äärmiselt kahetsusväärseks seda, et teised liikmesriigid ei tundu sihtriigi käitumist ega eksporditud relvade ja laskemoona lõppkasutust arvesse võtvat; rõhutab, et selline erinev lähenemine võib ohustada kogu Euroopa relvastuskontrollikorda;

14.  on häiritud asjaolust, et väljastati peaaegu kõik konkreetsetesse riikidesse nagu Saudi Araabiasse eksportimiseks taotletud litsentsidest, kuigi neisse riikidesse eksportimisega rikutakse vähemalt ühise seisukoha kriteeriume 1–6, ja arvestades, et kriteeriumide 1–4 täitmata jätmise korral tuleb keelduda litsentsi andmisest; peab kahetsusväärseks, et väljastati peaaegu kõik Saudi Araabiasse eksportimiseks taotletud litsentsidest (95 %) kategoorias ML9(22) (sõjalaevad, mida kasutatakse Jeemeni vastu kehtestatud mereblokaadi jõustamiseks), ning kategooriates ML10 (õhusõidukid) ja ML4 (pommid jne), mis on olnud õhurünnakutes olulised, halvendades veelgi humanitaarolukorda, kahjustades kogu riigi kestlikku arengut ja suurendades Jeemeni elanikkonna jätkuvaid kannatusi;

15.  on šokeeritud, millises koguses ELis valmistatud relvi ja lahingumoona on leitud Süürias ja Iraagis Daeshi valdusest; märgib, et Bulgaaria ja Rumeenia ei ole tõhusalt kohaldanud ühist seisukohta relvaekspordi kohta seoses lõppkasutaja sertifikaatidega vastuolus olevate edasiandmistega; kutsub kõiki liikmesriike üles keelduma tulevikus sarnastest tarnetest, eelkõige USAsse ja Saudi Araabiasse, ning palub Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel, eelkõige Bulgaarial ja Rumeenial, selgitada COARMi töörühma, kuid ka avalikult parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni (SEDE) ees, milliseid samme on selles küsimuses astutud; palub Euroopa välisteenistusel käsitleda ettevõtte Conflict Armament Research hiljutisest aruandest ilmnenud paljusid juhtumeid ning uurida COARMi töörühmas ja teistel asjaomastel foorumitel tõhusamaid meetodeid kõrvalesuunamise ohu hindamiseks, sealhulgas muutes nimetatud dokumendi eelseisva läbivaatamise käigus liikmesriikidele kohustuslikuks keeldumise ekspordilitsentsi andmisest, kui on selge oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või varustust võidakse kõrvale suunata; otsustab algatada selle küsimuse kohta uurimise;

16.  väljendab muret seoses asjaoluga, et relvasüsteemide tarnimine sõja ajal ja väga pingelises poliitilises olukorras võib ebaproportsionaalselt mõjutada tsiviilelanikke; rõhutab, et konflikte tuleks lahendada eelkõige diplomaatilisel teel; nõuab seetõttu, et ELi liikmesriigid võtaksid meetmeid tõeliselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika saavutamiseks;

17.  tunnistab, et kaheksanda kriteeriumi parem rakendamine oleks otsustava tähtsusega panus ELi poliitikavaldkondade arengusidususe eesmärkide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu eesmärgi 16.4 saavutamisse; palub liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel ühise seisukoha käimasolevat läbivaatamist selles suhtes ära kasutada; soovitab kasutusjuhendit selles osas ajakohastada ja keskenduda mitte ainult relvaostu mõjule vastuvõtjariigi arengule, vaid ka relvade kasutamisest tulenevale võimalikule arengukahjule, sealhulgas muudes kui vastuvõtjariikides;

18.  soovitab uurida liidu võimalusi toetada liikmesriike ühise seisukoha kaheksa kriteeriumi täitmisel, eeskätt andes teavet riskide hindamise etapi ajal, kontrollides lõppkasutajaid ja viies ellu saadetiste eelkontrolli ning tagades korrapäraselt ajakohastatava nimekirja kolmandatest riikidest, kes täidavad ühise seisukoha kriteeriume;

19.  märgib, et nõukogu hindab ühise seisukoha rakendamist ja selle eesmärkide täitmist 2018. aastal uuesti; nõuab, et ühise seisukoha läbivaatamise käigus määrataks kindlaks, kuidas ühist seisukohta rakendatakse riikide tasandil, ja et selle raames hinnataks selle eri rakendusviise riikide õigusnormides, litsentsitaotluste hindamiseks kasutatavaid meetodeid ning asjaomaseid valitsusasutusi ja ministeeriume; rõhutab sellega seoses, et äsja kasutusele võetud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist ja tulevasest kaitsefondist rahastatavad projektid peavad kuuluma riiklike ja ELi kontrolli- ja aruandlusmehhanismide või -korra alla ning Euroopa Parlament peab neid projekte põhjalikult kontrollima; usub, et ka kavandatava rahutagamisrahastu suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi kontrolli;

20.  kutsub liikmesriike üles likvideerima kaitsekulutuste praegust mittetõhusust, mis tuleneb dubleerimisest, killustatusest ja koostalitlusvõime puudumisest, ning võtma endale eesmärgiks ELi muutmise julgeoleku tagajaks, muu hulgas parema relvaekspordi kontrollimise abil;

21.  on seisukohal, et tulevase määruse kontekstis, millega asutatakse Euroopa Kaitsefond (EDF) (COM(2018)0476), tuleks liidu rahastamisest välja jätta väike- ja kergrelvadega seotud tegevus, kui neid töötatakse välja peamiselt ekspordiks;

22.  peab Brexiti kontekstis oluliseks, et Ühendkuningriik jääks jätkuvalt seotuks ühise seisukohaga ja kohaldaks selle rakendussätteid, nagu seda teevad muud kolmandad Euroopa riigid;

23.  rõhutab, et soov suurendada Euroopa kaitsesektori konkurentsivõimet ei tohi mõjutada ühise seisukoha kaheksa kriteeriumi kohaldamist, sest kriteeriumid on tähtsamad kui liikmesriikide võimalikud majanduslikud, kaubanduslikud, sotsiaalsed või tööstuslikud huvid;

24.  leiab, et direktiivi 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta) rakendamine peaks toimuma kooskõlas ühise seisukohaga, sealhulgas varuosade ja komponentide puhul; märgib, et ühise seisukoha kohaldamisala ei ole piiratud ja seega kohaldatakse kaheksat kriteeriumi ka ELi‑sisese tarne puhul;

25.  kordab oma seisukohta, et ELi ettevõtjad võivad küberseiretehnoloogia ebapiisavalt kontrollitud ekspordiga avaldada kahjulikku mõju ELi digitaristu turvalisusele ja inimõiguste austamisele; rõhutab sellega seoses ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse kiire, tõhusa ja põhjaliku ajakohastamise tähtsust, tuletab meelde komisjoni ettepanekut puudutavat seisukohta Euroopa Parlamendis, kus ettepanek kiideti 2018. aasta jaanuaris heaks ülekaaluka häälteenamusega, ning teeb nõukogule ettepaneku välja töötada ambitsioonikas seisukoht, et kaasseadusandjad jõuaksid kokkuleppele enne praeguse ametiaja lõppu; kutsub liikmesriike üles pöörama ekspordikontrolli ja kaheksa kriteeriumi kohaldamise valdkonnas suuremat tähelepanu sellistele nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel kasutatavatele kaupadele nagu seiretehnoloogia, samuti nende koostisosad, mida saab kasutada kübersõjas või mittesurmava inimõiguste riive eesmärgil; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles investeerima piisavalt rahalisi vahendeid tehnoloogiasse ja inimressurssidesse, et koolitada isikuid konkreetsete küberjulgeolekuprogrammide raames; kutsub liikmesriike üles edendama rahvusvahelisel tasandil selliste kaupade lisamist kontrollinimekirjadesse (eeskätt Wassenaari kokkuleppesse);

26.  julgustab liikmesriike põhjalikumalt uurima kolmandates riikides toimuvat litsentseeritud tootmist ja tagama tugevamad kaitsemeetmed soovimatu kasutamise vältimiseks; nõuab ühise seisukoha ranget kohaldamist kolmandates riikides toimuva litsentseeritud tootmise suhtes; nõuab litsentseeritud tootmiskorra piiramist riikidega, kes on relvakaubanduslepingu osalis- või allakirjutanud riigid, ning et need kolmandad riigid oleksid kohustatud eksportima vaid litsentsi alusel toodetud varustust, millele algne eksportiv liikmesriik on andnud sõnaselge loa;

27.  rõhutab vajadust töötada välja lähenemisviis olukordade lahendamiseks, kus liikmesriigid tõlgendavad erinevalt ühise seisukoha kaheksat kriteeriumi (oma olemuselt sarnaste toodete eksport sarnastesse sihtkohtadesse ja lõppkasutajatele), et säilitada kõigile võrdsed tingimused ja ELi usaldusväärsus väljaspool liitu;

28.  palub liikmesriikidel ja Euroopa välisteenistusel töötada välja sihtotstarbelise strateegia, et pakkuda ametlikku kaitset rikkumisest teatajatele, kes juhivad tähelepanu relvatööstusvaldkonna organisatsioonide ja ettevõtete tegevusele, mis on vastuolus ühises seisukohas sisalduvate kriteeriumide ja põhimõtetega;

29.  nõuab lisaks kaheksa kriteeriumi laiendamist või kohaldamist sõjaväe, julgeoleku- ja politseitöötajate üleviimisele, relvaekspordiga seotud teenustele, oskusteabele ja väljaõppele ning erasektori militaar- ja turvateenistustele;

30.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles tegema tihedat koostööd, et hoida ära relvade kõrvalesuunamisest ja varumisest tulenevaid ohte, nagu ebaseaduslik relvakaubandus ja üle piiri toimetamine; rõhutab, et kolmandatesse riikidesse eksporditud relvade puhul on olemas oht, et need võivad salakaubaveo ja ebaseadusliku relvakaubanduse kaudu Euroopa Liitu tagasi jõuda;

31.  kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles lisama ühisesse seisukohta uue kriteeriumi, millega tagataks, et litsentside väljaandmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ekspordi puhul esinevat korruptsiooniohtu;

COARMi aastaaruanne

32.  tunnustab COARMi pingutusi, mis on suunatud koostööle, kooskõlastamisele ja lähenemisele (eelkõige kasutades ühise seisukoha kasutusjuhendit) ning ühise seisukoha tugevdamisele ja rakendamisele, eelkõige mis puudutab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja lähendamist või ühtlustamist nii ELi siseselt kui ka suhetes kolmandate riikidega;

33.  peab kahetsusväärseks, et 2015. aastat puudutav 18. aastaaruanne avaldati alles 2017. aasta märtsis ja 2016. aastat puudutav 19. aastaaruanne 2018. aasta veebruaris; nõuab ühtlustatuma ja õigeaegse aruandluse ning andmete esitamise menetluse tagamist, kehtestades andmete esitamise tähtajaks selle aasta jaanuari, mis järgneb aastale, millal eksport toimus, ning kehtestades kindla avaldamise kuupäeva, mis ei oleks hiljem kui ekspordile järgneva aasta märtsis;

34.  tuletab meelde, et ühise seisukoha artikli 8 lõike 2 kohaselt peavad kõik liikmesriigid andma oma relvaekspordi kohta aru, ja nõuab, et kõik liikmesriigid täidaksid kõik neile ühises seisukohas kehtestatud kohustused; rõhutab, et kvaliteetsed ja eristatud andmed tegelike tarnete kohta on olulised, et mõista, kuidas rakendatakse kaheksat kriteeriumi;

35.  kritiseerib asjaolu, et mitu liikmesriiki ei esitanud kõiki andmeid, et 19. aastaaruannet oleks võimalik koostada üksikasjalike ja riigipõhiste andmete põhjal; on mures, et sellest tulenevalt on COARMi töörühma aastaaruandest välja jäänud olulist teavet, mistõttu ei ole aruanne ajakohane ega anna täit pilti liikmesriikide eksporditegevusest; leiab, et üksikasjalikuma ja ammendava teabe saamiseks tuleks luua standardne kontrolli- ja aruandlussüsteem; kordab oma nõuet, et kõik liikmesriigid, kes ei ole esitanud kõiki andmeid, esitaksid järgmise aastaaruande jaoks vajalikud täiendavad andmed toimunud eksporditegevuse kohta;

36.  märgib, et 19. aastaaruande kohaselt kasutati keeldumise põhjendamisel kriteeriume erinevalt: 1. kriteeriumi nimetati 82 korda; 2. kriteeriumi 119 korda; 3. kriteeriumi 103 korda, 4. kriteeriumi 85 korda, 5. kriteeriumi 8 korda; 6. kriteeriumi 12 korda; 7. kriteeriumi 139 korda ja 8. kriteeriumi ühe korra; märgib murega, et langes nii rahuldamata litsentsitaotluste suhteline kui ka koguarv (2016. aastal oli rahuldamata litsentsitaotlusi ainult 0,76 % võrreldes 2015. aastaga, kui neid oli peaaegu 1 %); märgib pettumusega, et aruanne ei sisalda endiselt andmeid keeldumisest teatamist käsitlevate konsultatsioonide tulemuse kohta, ning kutsub liikmesriike üles lisama neid andmeid tulevastesse aastaaruannetesse;

37.  teeb ettepaneku koguda liikmesriikidelt lisateavet ja avaldada see nii riigi tasandil kui ka COARMi töörühma aastaaruandes; teeb ettepaneku täiendada COARMi aastaaruannet kokkuvõttega, mis sisaldaks suundumusi võrreldes eelnevate aastatega ning koondarve;

Parlament ja kodanikuühiskond

38.  märgib, et kõigi ELi liikmesriikide parlamendid ei kontrolli riiklike litsentside andmise otsuseid; juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi kodukorrale, milles nähakse ette võimalus korrapäraselt reageerida ELi relvaekspordi aastaaruannetele, ning nõuab sellega seoses praeguse olukorra parandamist ning tagamist, et Euroopa Parlament vastab COARMi töörühma aastaaruandele oma aastaaruandega, mis peaks olema kvoodiväline; kutsub liikmesriikide parlamente üles vahetama võimaluse korral häid tavasid relvaekspordi aruandluse ja järelevalve kohta;

39.  rõhutab riikide parlamentide, Euroopa Parlamendi, kodanikuühiskonna, relvaekspordi kontrolli asutuste ja tööstusliitude olulist rolli ühise seisukoha kokkulepitud standardite toetamisel ja edendamisel riiklikul ja ELi tasandil ning läbipaistva ja vastutustundliku kontrollisüsteemi loomisel; nõuab seepärast läbipaistvat ja töökindlat kontrollimehhanismi, mis kindlustaks parlamentide ja kodanikuühiskonna rolli; ergutab riikide parlamente, kodanikuühiskonda ja akadeemilisi ringkondi viima läbi sõltumatuid relvakaubanduse uuringuid ning kutsub liikmesriike ja Euroopa välisteenistust seda tegevust toetama, muu hulgas rahaliste vahenditega;

40.  rõhutab relvaekspordi kontrolliga ja selle kontrolli läbiviimisega seotud andmete parlamentaarse järelevalve tähtsust ja legitiimsust; nõuab sellega seoses, et nähtaks ette avaliku järelevalve funktsiooni täielikuks täitmiseks vajalikud meetmed, toetus ja teave;

41.  teeb ettepaneku loetleda COARMi töörühmale esitatavates andmetes Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist (EDIDP) ja/või Euroopa Kaitsefondist rahastatavate toodete eksport eraldi, et tagada Euroopa eelarve vahenditest rahastatud toodete hoolikas seire; kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles kokku leppima üksikasjalikus tõlgendus- ja rakenduskorras, sealhulgas järelevalveorganis, karistusorganis ja eetikakomitees, et tagada ühise seisukoha kriteeriumide kohaldamine vähemalt Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist ja/või Euroopa Kaitsefondist rahastatavate toodete suhtes ning et tagada asjaomastele riikidele võrdne ekspordiraamistik; on seisukohal, et perspektiivis tuleks ühtset tõlgendamist ja rakendamist kohaldada kogu liikmesriikide relvaekspordi suhtes;

Rahvusvaheline relvastuskontroll ja desarmeerimine

42.  tuletab meelde liidu eesmärki tegutseda maailmas rahu edendajana; on seisukohal, et EL peaks kandma oma üha suurenevat vastutust rahu ja julgeoleku tagamisel Euroopas ja maailmas, kasutades selleks veelgi täiustatud ekspordikontrolli mehhanisme ja desarmeerimisalgatusi, ühtlasi peaks EL vastutustundliku ülemaailmse partnerina olema eestvedajate seas ja näitama üles aktiivsust sellistes valdkondades nagu relvade leviku tõkestamine, ülemaailmne desarmeerimine ja relvatarnete kontroll, samuti sõjalisest tsiviilkasutusse ülemineku tehnoloogia ja tootmisprotsesside teadus- ja arendustegevuse edendamine, nt ekspordisoodustuste andmisega nendele kaupadele;

43.  tuletab meelde, et kõik ELi liikmesriigid on kirjutanud alla ÜRO relvakaubanduslepingule; nõuab relvakaubanduslepingu üldkehtivaks muutmist ja rohkem tähelepanu juhtimist riikidele, kes ei ole lepingule alla kirjutanud; ühtlasi tunnustab relvakaubanduslepingut puudutavat teavitustegevust ning toetab selle tulemuslikku rakendamist;

44.  kutsub liikmesriike üles toetama kolmandaid riike relvastuskontrolli süsteemi väljatöötamisel, ajakohastamisel, parandamisel ja kohaldamisel kooskõlas ühise seisukohaga;

45.  kordab oma autonoomseid surmavaid relvasüsteeme käsitlevat seisukohta; nõuab autonoomsete surmavate relvasüsteemide arendamisel ja tootmisel kasutatavate toodete ekspordi keelustamist;

46.  juhib tähelepanu asjaolule, et tõhus rahvusvaheline relvaekspordikontrolli leping peaks hõlmama kõiki, sealhulgas riikidevahelisi tarneid, tarneid riikide ja erasektori lõppkasutajate vahel, liisimist ja laenamist, kinkimist või üleandmist abi korras või muid teenuseid;

o
o   o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO peasekretärile ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99. (2) ELT C 56, 14.2.2018, lk 1. (3) ELT L 17, 23.1.2018, lk 40. (4) ELT L 139, 30.5.2017, lk 38. (5) ELT C 98, 15.3.2018, lk 1. (6) http://www.wassenaar.org/control-lists/, nimekiri „List of Dual‑Use Goods and Technologies and Munitions List“ (kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia nimekiri ning lahingumoona nimekiri) kokkuleppes „Wassenaar Arrangement on Export Controls for Conventional Arms and Dual‑Use Goods and Technologies“ (Wassenaari kokkulepe tavarelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolli kohta). (7) Relvakaubandusleping, ÜRO, 13‑27217. (8) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1. (9) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1. (10) ELT L 338, 13.12.2016, lk 1. (11) A/HRC/35/8. (12) ELT C 337, 20.9.2018, lk 63. (13) ELT C 399, 24.11.2017, lk 178. (14) ELT C 35, 31.1.2018, lk 142. (15) ELT C 331, 18.9.2018, lk 146. (16) ELT C 356, 4.10.2018, lk 104. (17) ELT C 285, 29.8.2017, lk 110. (18) Trends in International Arms Transfers (rahvusvaheliste relvatarnete suundumused), 2017 (SIPRI teabeleht, märts 2018). (19) http://enaat.org/eu-export-browser/licence.de.html (20) „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, Brüssel, juuni 2016. (21) Euroopa Kaitsefondi käivitamine, COM(2017)0295, 7.6.2017. (22) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XG0406(01)&from=ET.