Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta resolutsioon inimõiguste olukorra kohta Kuubas (2018/2926(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eriti 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(1), 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni ELi seisukoha kohta Kuuba valitsuse suhtes(2), 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(3), 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal(4) ja 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(5), ja selle osas Euroopa Parlamendi poolt antud nõusolekut,
– võttes arvesse, et 19. aprillil 2018 valiti Kuuba rahvusassamblee uueks presidendiks Miguel Díaz-Canel,
– võttes arvesse järeldusi, mille kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjon avaldas Kuuba kohta 17. märtsil 2017,
– võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma poolt 20.–24. augustil 2018 toimunud 82. istungjärgul vastu võetud arvamust 59/2018 Ariel Ruiz Urquiola kohta, keda organisatsioon Amnesty International peab meelsusvangiks,
– võttes arvesse Kuuba inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist 2013. aasta mais ja 2018. aasta mais ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt,
– võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch 2017. aruannet Kuuba kohta ja avaldust, mille Amnesty Internationali Ameerika haru direktor Erika Guevara-Rosas tegi 27. juulil 2018 uue Kuuba valitsuse esimese 100 päeva kohta,
– võttes arvesse Kuuba inimõiguste ja riikliku leppimise komisjoni (CCHRNC) igakuiseid avaldusi,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja vahendeid,
– võttes arvesse Kuuba põhiseadust,
– võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Kuuba on alla kirjutanud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et inimõigusi käsitletakse nii ELi poliitilistes dialoogides kui ka koostöö- ja kaubanduslepingutes; arvestades, et inimõiguste, sh kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste jagamatus peaks olema peamisi eesmärke, mida Euroopa Liit suhetes Kuubaga taotleb;
B. arvestades, et 5. juulil 2017 andis Euroopa Parlament ELi ja Kuuba vahelisele poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; arvestades, et lepingus on Kuubas valitseva inimõiguste olukorraga seotud suur muret arvesse võetud ning sätestatud, et inimõigussätete rikkumisel võib lepingu täitmise peatada;
C. arvestades, et 2015. aastal algas ELi ja Kuuba inimõigustealane dialoog, mida juhib ELi inimõiguste eriesindaja; arvestades, et 9. oktoobril 2018 toimunud neljandal ELi-Kuuba inimiõigustealasel dialoogil arutasid pooled muude teemade hulgas kodanike osalemist avalikes asjades, sh hiljuti toimunud valimiste kontekstis, ühinemis- ja väljendusvabadust ning inimõiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna rühmade võimalust vabalt ühineda, arvamust avaldada ja osaleda avalikus elus; arvestades, et Euroopa Parlamendile ei ole selge, kas sel kohtumisel oli ka mingi tulemus; arvestades, et hoolimata inimõigustealase dialoogi alustamisest ja sellest, et Kuuba valiti 2017.–2019. aastaks uuesti ÜRO Inimõiguste Nõukogusse, ei ole inimõiguste olukord Kuubas märgatavalt paranenud; arvestades, et poliitilise dialoogi puhul tuleb otse, tõhusalt ja piirangutega aru pidada ka kodanikuühiskonna ja opositsiooniga;
D. arvestades, et Kuuba valitsus ei ole endiselt nõus tunnistama inimõiguste järelevalvet seadusjärgse tegevusena ning keeldub andmast kohalikele inimõiguslaste rühmadele õiguslikku staatust;
E. arvestades, et 24. veebruaril 2019 toimub põhiseaduse rahvahääletus; arvestades, et uue põhiseaduse sõnastamisel ei ole kõigi kodanikerühmadega korralikult nõu peetud, millega tagatakse, et ühiskonnas jääb suur võim endiselt kommunistlikule parteile ning puuduvad mitmeparteisüsteem, põhivabadused ning poliitilised ja kodanikuõigused, ning mille tagajärjel suureneb tsentraliseeritud riigiomand ja riigi kontroll majanduse üle; arvestades, et artikli 3 kohaselt on ühe parteiga poliitiline süsteem muutmatu ja artiklis 224 on sätestatud, et nii praegustel kui ka tulevastel põlvkondadel on keelatud sotsialismi pöördumatut staatust ning kehtivat poliitilist ja sotsiaalsüsteemi muuta; arvestades, et põhiseaduse eelnõus paistab olevat ka teisi suurt muret tekitavaid sätteid;
F. arvestades, et sõltumatuid ajakirjanikke, rahumeelseid teisitimõtlejaid ja inimõiguste rikkumist dokumenteerivaid inimõiguste kaitsjaid, kellest enamik on demokraatliku opositsiooni liikmed, kiusatakse Kuubas taga ning hoitakse meelevaldselt vahi all või vangis; arvestades, et CCHRNC andmetel võeti oktoobris 2018 selgelt poliitilistel põhjustel meelevaldselt lühiajaliselt vahi alla vähemalt 202 rahumeelset opositsiooniliiget ja sõltumatut kodanikuühiskonna aktivisti, kes teostasid oma põhiõigust avaldada arvamust, koguneda ja poliitiliselt ühineda;
G. arvestades, et üks nendest inimestest on Kristliku Vabastusliikumise (MCL) riigi tasandi koordinaator dr Eduardo Cardet, kes mõisteti kolmeks aastaks vangi selle eest, et ta teostas rahumeelselt õigust väljendada arvamust; arvestades, et ta vahistati novembris 2016, kui ta oli Miami-reisilt koju naasmas; arvestades, et meelsusvangiks peetavat dr Cardetit hoitakse praegu Holguínis asuvas Cuba Si vanglas, kus ta on isoleeritud ning tal ei lubada kohtuda perega ega helistada;
H. arvestades, et mitteametliku poliitilise opositsiooni rühma „Kuuba Isamaaline Liit“ (Unión Patriótica de Cuba, UNPACU) liige Tomás Núñez Magdariaga pidas protesti märgiks 62‑päevast näljastreiki ja vabastati 15. oktoobril 2018 rahvusvahelise surve tulemusel; arvestades, et Magdariaga mõisteti süüdi, sest ta oli väidetavalt ähvardanud riigiametnikku, kes lõpuks tunnistas üles, et süüdistus oli välja mõeldud; arvestades, et see juhtum on veel üks selge näide, kuidas kõik eriarvamused püütakse maha suruda;
I. arvestades, et 2018. aasta oktoobri poliitilise repressiooni peamised ohvrid olid jälle opositsiooniliikumise Daamid Valges liikmed ning mitmes riigi provintsis represseeriti paljusid Ühinenud Totalitarismivastase Foorumi (FANTU) liikmeid;
J. arvestades, et kõikidele Kuuba vangidele tuleb tagada inimväärne kohtlemine; arvestades, et Kuuba valitsus ei luba sõltumatutel inimõigusrühmadel vanglatesse siseneda; arvestades, et Kuuba kodanikel puuduvad nõuetekohased menetlustagatised, nagu õigus saada pädevas ja erapooletus kohtus õiglaselt ja avalikult ära kuulatud; arvestades, et tingimisi vabastatud vangid peavad sageli taluma ametivõimude jätkuvat ahistamist;
K. arvestades, et meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm on selgelt välja öelnud, et Kuuba meelevaldse kinnipidamise ohvritel on õigus nõuda valitsuselt kahju heastamist, mis hõlmab vara tagastamist, hüvitist, rehabiliteerimist, nõuete rahuldamist ja tagatist, et kinnipidamine ei kordu;
L. arvestades, et on märke, mille kohaselt on Kuubas usuvabadust rohkem austama hakatud; arvestades, et samal ajal seavad Kuuba ametivõimud kristlike kirikute ehitamiseks või taastamiseks endiselt väga suuri piiranguid; arvestades, et kirikust on Kuubas aegamööda kujunenud suurim kodanikuühiskonna osaleja ja peamine valitsusväline sotsiaalteenuste osutaja, kuid ametivõimud kontrollivad selle tegevust endiselt rangelt;
M. arvestades, et tihedamate poliitiliste ja majanduslike suhetega soovib EL aidata Kuubal edendada riigis poliitilisi reforme, mida kõik kodanikud ootavad; arvestades, et majanduse ja kaubanduse liberaliseerimise kaudu peaks riik liikuma järk-järgult vaba ühiskondliku ruumi, kooseksisteerimise, tehnoloogia ja teabevahetuse poole, mida Kuuba elanikud hindavad ja vajavad;
N. arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel korral andnud Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Kuuba aktivistidele: 2002. aastal Oswaldo Payále, 2005. aastal opositsiooniliikumisele Daamid Valges ja 2010. aastal Guillermo Fariñasele; arvestades, et endiselt juhtub sageli, et Sahharovi auhinna laureaate takistatakse riigist lahkumast ja rahvusvahelistel üritustel osalemast;
O. arvestades, et Euroopa Parlament on mitu korda küsinud, kas ta võib lähetada Kuubasse ametlikke delegatsioone; arvestades, et Kuuba ametivõimud on riiki pääsu iga kord keelanud, isegi pärast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimist;
1. mõistab rahumeelsete teisitimõtlejate, sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja poliitilise opositsiooni esindajate meelevaldse kinnipidamise, tagakiusamise, ahistamise ja ründamise Kuubas teravalt hukka; nõuab, et selline tegevus kohe lõpetataks ja viivitamatult vabastataks kõik poliitvangid, teiste hulgas Eduardo Cardet, ning need, keda peetakse meelevaldselt kinni ainuüksi väljendus- ja kogunemisvabaduse kasutamise eest;
2. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid, Euroopa välisteenistus ja selle delegatsioon Kuubas austaksid kindlalt oma põhimõtteid ja poliitikat Kuuba suhtes ning võtaksid kõik vajalikud meetmed, et taotleda eespool nimetatud isikute vabastamist, tagada poliitiliste vastaste ja inimõiguste kaitsjate ahistamise viivitamatu lõpp ning neid abistada ja kaitsta;
3. kutsub Kuuba ametivõime üles parandama vanglatingimusi ja vangide kohtlemist ning võimaldama rahvusvahelistele inimõiguslaste rühmadele ja sõltumatutele Kuuba organisatsioonidele pääs riigi vanglatesse; rõhutab, et Kuuba dissidentide vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse tõttu on inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastuolus;
4. peab kahetsusväärseks, et vastu võetud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule vaatamata ei ole inimõiguste ja demokraatia olukord paranenud; nõuab ELi ja Kuuba vahelises poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus sätestatud siduvate kohustuste täitmist, eelkõige seoses inimõiguste ja põhivabaduste austamisega; rõhutab, et lepingu edu sõltub selle rakendamisest ja järgimisest;
5. tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab lepingu peatamise sätet, mida tuleks kohaldada inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral; nõuab seetõttu kindlalt, et Euroopa Liit jälgiks poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rakendamisel tähelepanelikult inimõiguste ja põhivabaduste austamist Kuubas ning esitaks selle kohta korrapäraseid aruandeid Euroopa Parlamendile; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Federica Mogherinil teavitada Euroopa Parlamenti täiskogul üksikasjalikult konkreetsetest meetmetest, mida nimetatud nõudmise täitmiseks võetakse;
6. nõuab tungivalt, et Kuuba valitsus määratleks uuesti oma inimõiguspoliitika, viies selle kooskõlla rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, ning võimaldaks piiranguid seadmata kõigil kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooni liikmetel poliitilises ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda; palub Kuubal kinnitada kavatsust täita inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid, ratifitseerides kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning nende fakultatiivprotokollid;
7. tuletab Kuuba ametivõimudele meelde, et liikumis- ja kogunemisvabadus on tagatud rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ning see vabadus laieneb ka aktivistidele ja demokraatliku opositsiooni liikmetele;
8. mõistab teravalt hukka asjaolu, et võeti vastu dekreet nr 349, mis kahjustab õigust kunstilisele vabadusele Kuubas; kutsub Kuuba ametivõime üles võtma asjakohaseid seadusandlikke meetmeid, et dekreet nr 349 enne selle jõustumist detsembris 2018 tühistada; rõhutab, et kunstiline eneseväljendus on otsustava tähtsusega elujõulise ja elava kultuurisektori jaoks, mis võib luua töökohti, arendada kultuurimajandust ja elavdada kultuuripärandit;
9. kutsub Kuuba valitsust üles lõpetama internetitsensuuri ja internetisaitide blokeerimist, mille ainus eesmärk on piirata poliitilist kriitikat ja teabe kättesaadavust;
10. toetab täielikult kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjoni Kuubat puudutavaid 17. märtsi 2017. aasta järeldusi, milles nõutakse, et Kuuba võtaks vajalikud meetmed, et kindlustada oma õigussüsteemi täielik sõltumatus ja luua Pariisi deklaratsiooni põhimõtete kohaselt sõltumatu riiklik inimõiguste asutus;
11. väljendab suurt muret uue põhiseaduse eelnõu ja 2019. aasta veebruariks kavandatud rahvahääletuse pärast; rõhutab, et kogu protsessis on puudu kaasatusest, sallivusest ning põhiliste kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamisest, millega saaks tagada demokraatliku põhiseadusliku protsessi; kordab sellega seoses oma otsusekindlust ergutada üleminekut pluraalsele demokraatiale ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, kaasates eranditult kõik osalejad, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning püsivat majanduslikku taastumist, mille eesmärk on parandada Kuuba elanike elatustaset vastavalt Kuuba rahva pürgimustele; palub Kuuba asjaomastel ametivõimudel sätestada uues põhiseaduses vabad ja pluraalsed valimised;
12. nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid Kuuba majanduslikku ja poliitilist üleminekut täielikult demokraatlikule riigikorraldusele, mille kohaselt austatakse kõigi oma kodanike põhiõigusi; toetab mitmesuguste ELi välispoliitika vahendite, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kasutamist, et tugevdada ELi dialoogi Kuuba kodanikuühiskonna ja nendega, kes toetavad Kuubas rahumeelset üleminekut;
13. kutsub Kuuba ametivõime üles kaotama surmanuhtlust kõigi kuritegude puhul; nõuab selle õigusliku muudatuse ametliku vastuvõtmiseni surmanuhtluse moratooriumi; nõuab kõigi surmamõistvate otsuste läbivaatamist tagamaks, et vastavatel kohtuprotsessidel järgiti rahvusvahelisi standardeid ja tulevikus ei toimuks ühtegi hukkamist;
14. palub Kuuba valitsusel lubada kirikutel viia Kuuba ühiskonnas vabalt läbi sotsiaalhoolekandealast tegevust; nõuab, et usu- ja südametunnistusevabadus oleks täielikult tagatud;
15. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit üles tunnistama Kuuba valitsuse poliitilise opositsiooni olemasolu ning toetama selle kaasamist ELi ja Kuuba poliitilisse dialoogi; tuletab Euroopa Liidu institutsioonidele meelde, et kodanikuühiskond ja Sahharovi auhinna laureaadid on Kuuba demokratiseerimises tähtsad osalejad ning nende häält tuleb kahepoolsete suhete raames võtta kuulda ja arvesse; kutsub sellega seoses kõiki ELi liikmesriikide esindajaid üles tõstatama Kuuba ametiasutusi külastades inimõigustega seotud muresid ja kohtuma Kuubat külastades Sahharovi auhinna laureaatidega, et tagada ELi inimõiguste poliitika sisemine ja väline sidusus;
16. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Kuuba ametivõimud ei ole lubanud Euroopa Parlamendi komisjonidel, delegatsioonidel ja mõnel fraktsioonil Kuubat külastada, vaatamata sellele, et parlament andis poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; kutsub ametivõime üles viivitamata lubama siseneda riiki, sealhulgas külastada saart ka 24. veebruaril 2019, kui peaks toimuma põhiseaduse rahvahääletus;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse liikmesriikide valitsustele.