Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid, 6. aprilli 2017. aasta(1) ja 26. novembri 2015. aasta(2) resolutsioone Bangladeshi kohta,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta(3) ja komisjoni 28. septembri 2018. aasta tehnilist aruannet,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel 2001. aastal sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingut(5),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta,

–  võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmis- ja silmkoerõivaste tööstuses Bangladeshis,

–  võttes arvesse 2013. aasta Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepet ja selle uuendamist 2018. aastal,

–  võttes arvesse ELi liikmesriikide esinduste juhtide, Euroopa Liidu delegatsiooni ning Norra ja Šveitsi esinduste juhtide 27. septembri 2018. aasta kohapealset ühisavaldust Bangladeshi digijulgeoleku seaduse kohta,

–  võttes arvesse Bangladeshi valitsuse 26. veebruari 2018. aasta riiklikku aruannet, mis esitati ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolse Bangladeshi inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. detsembril 2006. aastal ja mis jõustus 23. detsembril 2010,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas 16. juunil 2011,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Bangladeshi riiklikku tegevuskava lapsabielude likvideerimiseks (2015–2021),

–  võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) 17. istungjärgu soovitusi,

–  võttes arvesse 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,

–  võttes arvesse Bangladeshi 2018. aasta digijulgeoleku seadust,

–  võttes arvesse Bangladeshi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadust, eriti selle 57. jaotist,

–  võttes arvesse 12. mai 2014. aasta ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et ELil on Bangladeshiga pikaajalised suhted, muu hulgas partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepingu kaudu; arvestades, et lepinguosaliste sise- ja välispoliitika rajaneb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamisel ja edendamisel ning see peab olema ELi välistegevuses oluline osa;

B.  arvestades, et Bangladeshis on viimastel aastatel sagenenud kodanikuühiskonna liikmete, sealhulgas poliitiliste aktivistide, ametiühingutegelaste, ajakirjanike, üliõpilaste, inimõiguste kaitsjate ja vähemuste represseerimine; arvestades, et ÜRO inimõiguste eksperdid ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on andnud teada Bangladeshis äratuntava malli järgi toimunud kohtuvälistest hukkamistest, massilistest meelevaldsetest vahistamistest ja sunniviisilistest kadumistest, nagu Maroof Zamani ja Mir Ahmad Bin Quasemi juhtumid;

C.  arvestades, et Bangladesh on maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 146. kohal; arvestades, et põhivabaduste ja inimõiguste rikkumine – sh ajakirjanike ja blogipidajate vastu suunatud vägivald, tagakiusamine, ähvardamine ja tsenseerimine – on Bangladeshis jätkuvalt laialt levinud; arvestades, et viimastel aastatel on kasutatud Bangladeshi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadust, eelkõige selle 57. jaotist, et vahistada ja vastutusele võtta valitsust kritiseerinud aktiviste ja ajakirjanikke;

D.  arvestades, et 19. septembril 2018. aastal Bangladeshi parlamendi poolt vastu võetud digijulgeoleku seadus ei muuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse 57. jaotist, vaatamata Bangladeshi ajakirjanike, kodanikuõiguste aktivistide ja rahvusvahelise üldsuse arvukatele kriitilistele märkustele;

E.  arvestades, et rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud Bangladeshi fotoajakirjanik, õpetaja ja aktivist Shahidul Alam rööviti 5. augustil 2018 oma kodust ja vangistati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse alusel pärast seda, kui ta oli avaldanud arvamust hiljutiste üliõpilasmeeleavalduste kohta Bangladeshis ja kritiseerinud vägivalla kasutamist ametivõimude poolt; arvestades, et teda peetakse endiselt kinni ja mitmel korral on keeldutud teda kautsjoni vastu vabastamast; arvestades, et väidetavalt ei ole talle antud piisavat arstiabi ja teda on piinatud;

F.  arvestades, et terrorirünnakud on näidanud, et valitsus järgib ranget nulltolerantsi põhimõtet; arvestades, et Bangladeshi mobiilsidevõrgud on suletud ning Bangladeshi julgeolekujõud on teadaolevalt püüdnud osta rahvusvahelisel turul elektroonilisi jälgimisseadmeid; arvestades, et Bangladeshi valitsus on alustanud sotsiaalmeedia intensiivset ja sekkuvat järelevalvet ja seiret;

G.  arvestades, et 30. detsembril 2018 toimuvad Bangladeshis valimised; arvestades, et opositsioonijuht ja endine peaminister Khaleda Zia kannab praegu korruptsiooni eest 10‑aastast vanglakaristust ning tal ei ole võimalik valimistel osaleda; arvestades, et ta eitab süüdistusi, mis tema toetajate väitel olid poliitiliselt motiveeritud;

H.  arvestades, et Bangladeshis on naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla tase kõrge; arvestades, et Bangladeshis on lapsega sõlmitud abielude osakaal kõige suurem Aasias ja üks maailma suurimaid; arvestades, et Bangladeshi valitsus võttis 2017. aastal vastu lastega abiellumist tõkestava seaduse, milles sätestatakse erandid „erijuhtudeks“, kuid jättes sellised kriteeriumid määratlemata või kehtestamata selliste abielude puhul miinimumvanust;

I.  arvestades, et Bangladeshis võib korduvate kuritegude korral kohaldada surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aastal hukati kuus inimest;

J.  arvestades, et sel aastal on teatatud vägivalla sagenemisest, eelkõige põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste vastu, samuti põlisrahvaste õiguste aktivistide tagakiusamisest ja vahistamisest Chittagong Hill Tractsi piirkonnas;

K.  arvestades, et EL on Bangladeshi peamine kaubanduspartner ning vähim arenenud riigina on Bangladesh saanud kasu kõige soodsamast režiimist, mis on kättesaadav ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), nimelt „Kõik peale relvade“ (EBA) korra alusel;

L.  arvestades, et Bangladesh peaks 2024. aastal vabanema vähim arenenud riigi staatusest; arvestades, et vahepealsetel aastatel on vaja kiirendada reforme inimõiguste ja töötajate õiguste valdkonnas, sealhulgas lapstööjõu kasutamise kaotamiseks; arvestades, et Bangladeshi tööseaduse ja eksportkauba tootmise eritsoonide seaduse eelnõu sätted valmistavad endiselt muret;

M.  arvestades, et jätkusuutlikkuse kokkuleppe raames allkirjastati ülemaailmsete rõivakaubamärkide, jaemüüjate ja ametiühingute vahel Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe; arvestades, et praeguseks on lepinguga hõlmatud tehastest vähem kui pooled täielikult kasutusele võtnud piisavad ohutusmeetmed; arvestades, et kokkulepe kaotas kehtivuse oktoobris 2018, hoolimata sellest, et palju tööd on veel tegemata; arvestades, et kokkuleppele järgnes üleminekukokkulepe, mida kohaldatakse kolm aastat;

N.  arvestades, et seda kokkulepet tuleb toetada ja kõigil osalistel tuleb võimaldada oma tööd sujuvalt jätkata, sealhulgas pärast novembrit 2018; arvestades, et Bangladeshi valitsus ja selle parandusmeetmete koordineerimisüksus (RCC) on sõnades ja tegudes kinnitanud vaid ühel korral, et nad on täitnud valmisoleku tingimused ja et sellised vastutustundliku ettevõtluse algatused ei pruugi enam vajalikud olla;

O.  arvestades, et 2018. aastal tulvas Bangladeshi üle 700 000 rohingja pagulase, kes põgenesid Birma sõjaväe etnilise puhastamise kampaania eest ja kes vajavad endiselt hädasti humanitaarabi; arvestades, et Bangladesh ja Myanmar jõudsid 30. oktoobril 2018 kokkuleppele rohingjade Myanmari repatrieerimisega alustamise kohta alates novembri keskpaigast, ilma et seejuures oleks konsulteeritud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) või seda ametit kaasatud;

1.  on sügavalt mures Bangladeshis täheldatava inimõiguste olukorra halvenemise ning eelkõige väljendus- ja kogunemisvabaduse jätkuva mahasurumise pärast, mis on suunatud meedia, üliõpilaste, aktivistide ja opositsiooni vastu; peab taunitavaks, et inimesi vahistatakse ja nende vastu kasutatakse vägivalda selle eest, et nad kasutavad sõnavabadust valitsuse kritiseerimiseks; peab äärmiselt murettekitavaks teateid selle kohta, et piinamised on muutumas igapäevaseks;

2.  märgib, et 2018. aasta mais toimunud inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel avaldas ÜRO Bangladeshile tunnustust viimastel aastatel inimõiguste edendamisel saavutatud „märkimisväärse edu“ eest; nõuab, et Bangladeshi valitsus rakendaks üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu kohtusüsteemi sõltumatus, kodaniku- ja poliitilised õigused, meediavabadus, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused ning naiste ja tütarlaste õigused;

3.  kutsub Bangladeshi ametivõime üles korraldama sõltumatud uurimised väidetavate kohtuvälise tapmise, kaduma sundimise ja ülemäärase jõu kasutamise juhtumite, sealhulgas Maroof Zamani ja Mir Ahmad Bin Quasemi juhtumite selgitamiseks, ning andma nende eest vastutavad isikud rahvusvahelisi norme järgides kohtu alla; palub Bangladeshil lisaks ratifitseerida kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ja võtta selle sätted oma õigusesse;

4.  nõuab, et Bangladeshi ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta Shahidul Alami, loobuksid kõigist tema vastu esitatud süüdistustest ning lubaksid tal jätkata seaduslikku tegevust inimõiguste kaitseks; nõuab, et Bangladeshi ametivõimud rakendaksid kõiki vajalikke meetmeid, et tagada Shahidul Alami ning tema perekonna füüsiline ja vaimne puutumatus ja turvalisus, ning tagaksid Shahidul Alamile kinnipidamise ajal rahvusvaheliste põhimõtete ja normide kohase kohtlemise; kutsub Bangladeshi ametivõime üles viivitamata alustama avalikku uurimist Shahidul Alami väidetava piinamise asjas ning andma kuriteo toimepanijad kohtu alla;

5.  väljendab sügavat muret info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse pärast, kuna sellel on juba olnud ränk mõju ajakirjanike, blogipidajate ja kommentaatorite tegevusele ning selle alusel karistatakse ka inimesi, kes kasutavad õigust väljendusvabadusele, sealhulgas sotsiaalmeedias; on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse jaotis 57 on vastuolus põhiõigustega, nimelt väljendusvabadusega ja õigusega õiglasele kohtumenetlusele;

6.  peab äärmiselt kahetsusväärseks Bangladeshi valitsuse otsust jõustada digijulgeoleku seadus, millega laiendatakse ja tugevdatakse politsei volitusi, et enne 2018. aasta üleriigilisi valimisi sõnavabadust alla suruda – ka sotsiaalmeedias; nõuab, et Bangladeshi ametivõimud vaataksid digijulgeoleku seaduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse kiiresti läbi ja viiksid need kooskõlla inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline Bangladesh on;

7.  loodab, et järgmised üldvalimised on rahumeelsed, läbipaistvad ja kaasavad, et kodanikel oleks võimalik teha tõeline poliitiline valik; kutsub poliitilisi jõude üles hoiduma valimiste ajal igasugusest vägivallast või vägivalla õhutamisest;

8.  tunnustab Bangladeshi konstruktiivset tegevust rasketes oludes rohingja pagulaste vastuvõtmisel; nõuab, et ametivõimud eraldaksid rohkem maad, et vähendada pagulaslaagrite ülerahvastatust ja parandada nendes valitsevaid viletsaid tingimusi; nõuab, et ametivõimud lõdvendaksid humanitaarorganisatsioonidele seatud bürokraatlikke piiranguid; nõuab, et Bangladeshi ja Myanmari valitsused kaaluksid viivitamata rohingja pagulaste repatrieerimise alustamise otsuse peatamist, kuna tingimused rohingjade turvaliseks, väärikaks ja vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ei ole veel täidetud;

9.  nõuab, et EL ja teised rahvusvahelised annetajad suurendaksid pingutusi Bangladeshi rohingja pagulaslaagritele vajaliku rahalise ja materiaalse abi andmiseks;

10.  nõuab, et Bangladesh täidaks EBA‑korra (kaubandussoodustuste kord „kõik peale relvade“) kohased kohustused demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi vallas;

11.  kordab oma üleskutset, et Bangladeshis kaotataks surmanuhtlus;

12.  peab äärmiselt murettekitavaks, et tühistatakse üleminekukokkulepe, mis peaks jõustuma 30. novembril 2018; märgib, et parandusmeetmete koordineerimisüksus ei ole veel suuteline jälgima ja tagama tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmist ning sellel on rasked tagajärjed tööstustööliste turvalisusele ja õigustel; nõuab, et Bangladeshi valitsus tunnistaks ja rakendaks viivitamata üleminekukokkulepet ning näitaks üles suuremat valmidust võtta üle kõik kokkuleppes nimetatud ülesanded; kutsub rahastajaid üles toetama Bangladeshi valitsust, et see võimalikuks teha; palub lisaks komisjonil ja Euroopa välisteenistusel jätkata parandusmeetmete koordineerimisüksusega suutlikkuse suurendamiseks koostööd;

13.  kutsub Bangladeshi valitsust üles võtma vastu tööseaduse ja selle rakenduseeskirja, et viia need kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste tööstandarditega ning võimaldada täielikku ühinemisvabadust; kutsub Bangladeshi valitsust üles astuma vajalikke samme, et tulemuslikult uurida kõiki ametiühinguvastase diskrimineerimise juhtumeid, sealhulgas vägivallaakte ja hirmutamist;

14.  on mures selle pärast, et 2017. aastal vastu võetud seadus lastega abiellumise tõkestamiseks sisaldab küll sätteid, millega tugevdatakse tõkestavaid meetmeid, ja sätteid õigusrikkujate vastutusele võtmise kohta, kuid selles on ka klausel, mis lubab erilistel asjaoludel ning vanemate nõusolekul ja kohtu loal abielluda ka alla 18 aasta vanustel; nõuab, et see lünk tuleb laste kaitse huvides kiiremas korras sulgeda;

15.  nõuab, et Bangladeshi ametivõimud jätkaksid inimõiguste probleemidega tegelemist; märgib, et inimõiguste küsimuste arutamist jätkatakse 2019. aasta esimesel poolel Dhakas toimuval ELi ja Bangladeshi ühiskomisjoni kohtumisel;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale ning Bangladeshi valitsusele ja parlamendile.

(1) Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2017. aasta resolutsioon Bangladeshi ja lapsabielude kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 65). (2) Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon sõnavabaduse kohta Bangladeshis (ELT C 366, 27.10.2017, lk 135). (3) ELT C 331, 18.9.2018, lk 100. (4) ELT C 298, 23.8.2018, lk 100. (5) ELT L 118, 27.4.2001, lk 48.