Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0236(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0405/2018

Esitatud tekstid :

A8-0405/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 28
CRE 12/12/2018 - 28

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.3
CRE 13/12/2018 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 8.10
CRE 17/04/2019 - 8.10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0520
P8_TA(2019)0402

Vastuvõetud tekstid
PDF 314kWORD 108k
Neljapäev, 13. detsember 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine ***I
P8_TA(2018)0520A8-0405/2018

Euroopa Parlamendi 13. detsembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (COM(2018)0447 – C8‑0258/2018 – 2018/0236(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Seadusandliku resolutsiooni projekt   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 5 a (uus)
–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),
Muudatusettepanek 2
Seadusandliku resolutsiooni projekt
Volitus 5 b (uus)
–  võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0306),
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.
(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Samal ajal on oluline luua kohased tingimused, millega tagada üleilmselt võrdsed võimalused kosmosesektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja liikmesriikide julgeoleku aspektist.
(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos ja autonoomne juurdepääs kosmosele pakuvad liidu ja liikmesriikide julgeoleku ning iseseisvuse aspektist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.
(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Nende algatuste jätkumine ning nende kasutuselevõtt ja kasutamine tuleks tagada ja neid tuleb ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete. Programmiga tuleks edendada ka kosmosepõhiseid teenuseid, et kõik liikmesriigid ja nende kodanikud saaksid programmist täielikult kasu.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.
(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, sealhulgas alternatiivsed lennutustehnoloogiad ja innovaatilised süsteemid või teenused, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi, luues kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.
(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Kosmosetööstuse keskused peaksid tegema koostööd digitaalse innovatsiooni keskustega, et soodustada ettevõtlust ja oskusi. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.
(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga. Komisjon peaks tugevdama majandusdiplomaatiat, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus ning õiglane konkurents rahvusvahelisel tasandil. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.
(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses, eelkõige leidma lahendused kosmosejäätmete leviku tõkestamiseks ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega, sealhulgas lepinguga põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose – kaasa arvatud Kuu ja teised taevakehad – uurimisel ja kasutamisel;
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kuluühikuid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist.
(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kulusid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Oluline on tagada järjepidevus programmi „Euroopa Horisont“ ja teiste liidu programmide raames välja töötatud lahenduste ning programmi komponentide vahel.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
(10a)  Liidu kosmosesektoris töötab umbes 200 000 spetsialisti. Seepärast on oluline jätkata selles sektoris tipptasemel taristu arendamist ning seeläbi stimuleerida eelnevate ja järgnevate etappide majandustegevust. Tagamaks Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet tulevikus, peab programm peale selle toetama tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, keskendudes eelkõige tütarlastele ja naistele, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)   Programmis tuleks ära kasutada kosmose- ja transpordisektori koostoimet, võttes arvesse, et kosmosetehnoloogial on strateegiline roll maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi muutmisel arukamaks, tõhusamaks, ohutumaks, kindlamaks, kestlikumaks ja integreeritumaks, ning samal ajal suurendab kasvav ja innovaatiline transpordisektor uuendusliku ja ajakohase kosmosetehnoloogia kasutamist.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
(14)  Liit peaks olema igasuguse liidu programmi loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.
(14)  Liit peaks olema igasuguse liidu programmi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.
(16)  Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid.
(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid, ning sellega peaks püüdma prioriseerida Euroopa olemasoleva taristu kasutamist ja Euroopa kutse- ja tööstussektorite arendamist.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Kosmoseprogrammid on kasutajakesksed ja seetõttu nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate esindajate pidevat ja tõhusat osalemist.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26
(26)  Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada ning nad peaksid tegema liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel täiel määral koostööd. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid ja saada neilt abi. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm15.
(26)  Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada ning nad peaksid tegema liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel täiel määral koostööd. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid ja saada neilt abi. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisav kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm.
__________________
__________________
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on programmi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid.
(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on jälgida programmi rakendamist, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised nõuded.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku aspektist. Seepärast tuleks ametile määrata teatavad programmi turvalisuse ja edendamisega seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.
(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku, küberjulgeoleku, teenuste ja järgmise etapi teenuste sektori aspektist. Nende valdkondadega seotud ülesanded tuleks seepärast määrata ametile. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtu edendamises kasutajate seas ja turul, ning pidades silmas programmide edendamist paketina, tuleks ametile teha ülesandeks ka Copernicuse programmiga seotud reklaami- ja turule viimise meetmed. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
(29)  Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega on oluline sõlmida Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse leping, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Kosmoseagentuuriga sõlmitud raamlepinguga, eriti selle artikliga 5. Kuna aga Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks tähtis, et sellise lepingu tingimuseks seataks asjakohaste tööeeskirjade vastuvõtmine Euroopa Kosmoseagentuuris. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.
(29)  Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega on oluline sõlmida Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse leping, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Kosmoseagentuuriga sõlmitud raamlepinguga, eriti selle artikliga 5. Kuna Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on oluline, et selline leping sisaldaks liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks piisavaid nõudeid, mis on seotud Euroopa Kosmoseagentuuri toimimise eeskirjadega. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 31
(31)  Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riigi-, tsiviil- ja sõjaliste piiride, peaks asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olema konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet esindama tsiviilkasutajaskonda ja Euroopa Kaitseagentuur sõjalisi kasutajad ning nad võivad jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.
(31)  Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riigipiiride, peaks asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olema konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet esindama kasutajate kogukonda ja võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
(36)  Et tagada teabe turvaline ringlus, tuleks ette näha asjakohased normid, tagamaks, et kõigi programmi rakendamises osalevate avaliku ja erasektori üksuste ning füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse samaväärseid julgeolekunorme.
(36)  Et tagada teabe turvaline ringlus, tuleks ette näha asjakohased normid, tagamaks, et kõigi programmi rakendamises osalevate avaliku ja erasektori üksuste ning füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse samaväärseid julgeolekunorme, kusjuures luuakse mitu teabe kasutamise õiguste tasandit ja tagatakse sel viisil turvaline juurdepääs teabele.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36 a (uus)
(36a)  Euroopa kosmosetaristu – nii maa peal kui ka kosmoses asuva taristu – küberjulgeolek on otsustava tähtsusega süsteemide käitamise pidevuse ja nende tõhusa suutlikkuse tagamiseks, et need süsteemid täidaksid ülesandeid pidevalt ja osutaksid vajalikke teenuseid.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris, millele lisandub koostoime liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevusega. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.
(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris. Satelliitnavigatsioonil on samuti oluline roll liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse [(EL) 2018/XXXX] [EASA määrus] kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.
(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/11391a kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret ja ohutustaset, tuleks silmas pidada, et Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40 a (uus)
(40a)   EGNOS võib aidata kaasa täppispõllumajandusele ja aidata Euroopa põllumeestel kõrvaldada jäätmeid, vähendada väetiste ja herbitsiidide liigset kasutamist ning optimeerida saagikust. EGNOSel on juba suur kasutajaskond, kuid navigatsioonitehnoloogiaga ühildatavate põllumajandusmasinate arv on väiksem. Selle probleemiga tuleks tegelda.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 41
(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.
(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus, turvalisus, usaldusväärsus, täpsus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44 a (uus)
(44a)   Galileo ja EGNOSe teenuste kasutamise toetamiseks ning järgmise etapi teenuste, eelkõige transpordisektoris osutatavate teenuste toetamiseks peaksid pädevad asutused töötama rahvusvahelisel tasandil välja ühised standardid ja tunnistused. 
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45
(45)  Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri tähtsust ja mõju nende turvalisusele, peaks maapealse infrastruktuuri asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks edendada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades, kui see on põhjendatud ja kasulik.
(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks võimaluse korral peavoolustada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti oluline etapp.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 47
(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.
(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, sealhulgas põllumajandus, bioloogiline mitmekesisus, maakasutus, metsamajandus, maaelu areng ja kalandus, kliimamuutused, kultuuripärandi paigad, kodanikukaitse, julgeolek, sealhulgas taristu turvalisus, ja digitaalmajandus.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48
(48)  Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega ning tuginema nendele, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.
(48)  Olemasolevat suutlikkust tuleks ära kasutada ja täiendada uute varadega, mida vastutavad üksused võivad arendada ühiselt. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, liikmesriikidega ja vajaduse korral muude üksustega, kellel on asjakohased ruumi- ja in situ varad. Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega ning tuginema nendele, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.
__________________
__________________
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).
19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018)0232), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018)0008).
19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018)0237), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018)0232), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018)0008).
20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.
20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 49 a (uus)
(49a)  Copernicuse kogu potentsiaali ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutajatepoolse kasutuselevõtu meetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 52
(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.
(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mille teostatavust Euroopa Kosmoseagentuuris praegu uuritakse ja mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire) Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 53
(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.
(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi, sealhulgas õhu kvaliteedi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 54 a (uus)
(54a)  Selleks et saavutada Copernicuse eesmärgid jätkusuutlikul alusel, peaks komisjoni abistama komitee (Copernicuse allkomitee), kes aitaks tal tagada liidu, kasutajate foorumite, liikmesriikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning erasektori poolt Copernicusse antava panuse koordineerimist, kasutades parimal viisil ära olemasolevat suutlikkust ja tehes kindlaks liidu tasandil käsitlemist vajavad puudujäägid.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 55
(55)  Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema eri kasutajaskondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt Euroopa kodanike huvides maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.
(55)  Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid agentuur ja Copernicuse volitatud üksused tegema eri kasutajaskondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt Euroopa kodanike huvides maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 56 a (uus)
(56a)  Liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused peaksid korrapäraselt korraldama Copernicuse teavituskampaaniaid programmist saadava kasu kohta, andes kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele juurdepääsu asjaomasele teabele ja andmetele.
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 57 a (uus)
(57a)  Copernicuse kliimamuutustega seotud teenused, mis on küll veel alles operatiivetapile eelnevas etapis, on juba üsna edukad, kuna kasutajate arv on ajavahemikus 2015–2016 kahekordistunud. Kõik kliimamuutustega seotud teenused peaksid saama võimalikult kiiresti täielikult toimivaks ning need peaksid seeläbi tagama pideva andmevoo, mis on vajalik tulemuslike kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59
(59)  Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike omavalitsuste kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.
(59)  Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike kui ka piirkondlike omavalitsuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning teadlaste poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 59 a (uus)
(59a)   Võttes arvesse satelliitandmete suurt potentsiaali ressursside jätkusuutlikul ja tõhusal haldamisel, kuna need andmed annavad usaldusväärset ja õigeaegset teavet näiteks põllukultuuride ja pinnase seisundi kohta, tuleks seda teenust edasi arendada, et see vastaks lõppkasutaja vajadustele ja võimaldaks andmete ühendamist.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 541/2014/EL (millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik)24 kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, arvestades, et kosmos on üleilmne ühine hüve.
(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 541/2014/EL24 kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, arvestades, et kosmos on üleilmne ühine hüve. SST eesmärk on hõlbustada Maa orbiidi puhastamise projektide ettevalmistamist.
__________________
__________________
24 ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire tugiraamistik (ELT L 158, 27.5.2014, lk 227).
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
(63)  SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. SST peaks jätkama SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST on kasutajakeskne süsteem, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid.
(63)  SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. Kataloogi puhul võiks järgida muude kosmosesuutlikkusega riikide eeskuju ja teha osa selle andmeid mitteärilistel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST peaks jätkama SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST on kasutajakeskne süsteem, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid ja nõudeid, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.
(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mille eesmärk on edendada niisuguste tehnoloogiliste süsteemide arendamist ja kasutuselevõttu, mis on välja töötatud kosmosejäätmete aktiivseks kõrvaldamiseks. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.
(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
(73)  GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Kasutusjuhtumeid võib analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused) ja kosmoseinfrastruktuuri.
(73)  GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Kasutusjuhtumeid võib analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaalset infrastruktuuri (nt andmekeskused, serverid), elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused, nt tammid) ja kosmoseinfrastruktuuri. ja kosmoseinfrastruktuuri.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 78
(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis võimaldab enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist, tingimusel et nendes kasutatakse liidu tehnoloogiat.
(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis peaks võimaldama kasutajatel jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 86
(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu säästev toidu ja maavarade majandamine, kliimamuutuste seire, arukad linnad, automatiseeritud sõidukid ning turvalisuse haldamine ja katastroofide ohjamine. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa in situ seireinfrastruktuurist, võimaldades Copernicuse teenustel
(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Oluline on tagada järjepidevus programmi „Euroopa Horisont“ raames välja töötatud lahenduste ja programmi komponentide toimingute vahel. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi Euroopa peamistes poliitikavaldkondades. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadustaristutest, eelkõige in situ vaatlusvõrgustikest saab Copernicuse teenuseid võimaldava in situ vaatlustaristu oluline osa.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 87
(87)  Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuuriks, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.
(87)  Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuuriks, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega ja küberturvalisusega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 88
(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.
(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Ametile ülesannete delegeerimise korral peaks komisjon nende ülesannete juhtimiseks ja täitmiseks tagama piisavad vahendid, sealhulgas piisaval määral töötajaid ja rahalisi vahendeid. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);
2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad või kosmosepõhist infrastruktuuri mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
(5)  „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – terviklik lähenemisviis, mida kohaldatakse peamiste kosmosest tulenevate ohtude suhtes, mis hõlmavad satelliitide ja kosmosejäätmete kokkupõrkamist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maa-lähedasi objekte;
5)  „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – põhjalikud teadmised ja arusaam peamistest kosmosest tulenevatest ohtudest, mis hõlmavad satelliitide ja kosmosejäätmete kokkupõrkamist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maa-lähedasi objekte;
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
(6)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
6)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
(10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;
10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide, sealhulgas kosmosejäätmete füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)
14a)   „Copernicuse kolmandate osapoolte teave“ – teave, mille kasutamiseks on luba ja mis on edastatud Copernicuse tegevuse raames kasutamiseks ja mis pärineb muudest allikatest kui Copernicuse sentinel-satelliitidelt;
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt 1
„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus- või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;
„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus-, sealhulgas infrastruktuuri ohutuse või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt 2 a (uus)
„Copernicuse põhiteenused“ – operatiivteenused, mis on klasterdatud andmete ja teabe töötlemise komponenti või teenusekomponenti ning mis pakuvad liikmesriikidele ja liidule üldist ja ühist huvi;
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)
23a)  „kosmosesektor“:
„eelneva etapi teenuste sektor“ – hõlmab tegevusi, mis viivad kosmose operatiivsüsteemideni, ning kosmoseuuringuid;
„järgmise etapi teenuste sektor“ – hõlmab tegevusi, mis on seotud satelliidiandmete kasutamisega, et arendada kosmosega seotud tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a
(a)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);
a)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);
c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid, lähtudes tasuta ja avatud andmete poliitikast, ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d
(d)  kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud aktiivsete ja mitteaktiivsete kosmoseaparaatide, kasutuselt kõrvaldatud kanderakettide astmete ning Maa ümber tiirlevate kosmosejäätmete ja nende osakeste jälgimise ja seirega, mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ja Maa-lähedaste objektide Maale lähenemise riski seirega seotud vaatlusparameetrid („SST“);
d)  kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud aktiivsete ja mitteaktiivsete kosmoseaparaatide ning Maa ümber tiirlevate kosmosejäätmete jälgimise ja seirega, mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ja Maa-lähedaste objektide Maale lähenemise riski seirega seotud vaatlusparameetrid („SST“);
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõik 2
Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset kosmosesektorit.
Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada autonoomne juurdepääs kosmosele, tegeleda küberohtudega, edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist kosmosesektorit nii eelneva kui ka järgmise etapi teenuste puhul ning toetada kosmosediplomaatiat.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Programmi üldeesmärgid on järgmised:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas seoses kliimamuutuste ning julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;
a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas; ning toetada liidu ja selle liikmesriikide tõenditel põhinevate ja sõltumatute otsuste tegemise suutlikkust;
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
(b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas edendades programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste võimalikult laialdast kasutust;
b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige tugevdades Euroopa järgmise etapi teenuste sektorit, soodustades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning edendades programmi komponentide pakutavate teenuste võimalikult laialdast kasutuselevõttu ning andmete, teabe ja teenuste kasutust nii liidus kui ka väljaspool seda;
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, tegutsemisvabadust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ja tõenditel põhinevate otsuste tegemise seisukohast;
c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, sealhulgas küberturvalisust, ning tugevdada strateegilist autonoomsust, eelkõige tööstuse ja tehnoloogia seisukohast;
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  tugevdada kosmosevaldkonnas Euroopa tööstus- ja teaduskeskkonda ning luua selleks ühtne raamistik, mis ühendab endas Euroopa koolituse ja oskusteabe tipptaseme, kõrgtasemel kavandamise arendamise, tootmisvõimekuse ning üha konkurentsitihedamas valdkonnas vajaliku strateegilise visiooni;
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja säästva arenguga.
d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses säästva arenguga.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)
da)  tugevdada liidu kosmosediplomaatiat ja ergutada rahvusvahelist koostööd, et suurendada teadlikkust kosmosest kui inimkonna ühispärandist;
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d b (uus)
db)  edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust, samuti vastastikkuse põhimõtet ja õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil;
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d c (uus)
dc)  suurendada liidu ja selle liikmesriikide ohutust eri valdkondades, eelkõige transpordis (lennundus, sealhulgas mehitamata õhusõidukid, raudteevedu, navigatsioon, maanteetransport, autonoomne sõidukijuhtimine), infrastruktuuri ehitamises ja seires, maismaaseires ja keskkonna alal;
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;
a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi ja pidevaid tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;
b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide kasutajakeskse poliitika ja meetmete rakendamist ja jälgimist;
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;
c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte ja kosmosejäätmeid, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e
(e)  aidata saavutada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks;
e)  tagada autonoomne, turvaline ja kulutõhus kosmosele juurdepääsu suutlikkus;
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f
(f)  toetada ja tugevdada asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivate liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu, oskusi ja innovatsioonisuutlikkust, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade olukorrale ja vajadustele.
f)  edendada tugeva ja konkurentsivõimelise liidu kosmosemajanduse arengut ning kasutada täielikult ära igas suuruses liidu ettevõtete ja kõigi liidu piirkondade võimalusi.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmiga toetatakse:
Programmiga toetatakse koostoimes muude liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri programmide ja rahastamisvahenditega järgmist:
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a)  programmi jaoks vajalike lennutusteenuste osutamist;
a)  programmi jaoks lennutusteenuste osutamist, sealhulgas liidu ja teiste üksuste jaoks nende taotluse korral koond-lennutusteenuse osutamist, võttes artikli 25 kohaselt arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve, eesmärgiga suurendada Euroopa kanderakettide ja tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist;
b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist, sealhulgas alternatiivset lennutustehnoloogiat ja innovaatilisi süsteeme või teenuseid, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas artikliga 25;
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
(c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri toetamist, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks.
c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri, eelkõige olemasoleva infrastruktuuri, raketiplatvormide ja teaduskeskuste hoolduse, kohandamise ja arendamise toetamist, kui see on vajalik programmi eesmärkide täitmiseks.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – pealkiri
Innovatiivse liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed
Innovatiivse ja konkurentsivõimelise liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
(a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;
a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste arendamiseks ja parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  sobivaid meetmeid teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusena saadud innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmise hõlbustmiseks, eelkõige koostoimes teiste liidu fondidega, nagu programm „Euroopa horisont“ ja InvestEU, et toetada programmi kõigi komponentide järgmise etapi teenuste sektorite arengut;
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a b (uus)
ab)  Euroopa kosmosesektori tugevdamist eksporditurul;
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
(b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem nende tulemusena saadavaid asju või teenuseid;
b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem programmi vajadustele vastamiseks nende tulemusena saadavaid tooteid või teenuseid;
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  avalike teenuste jaoks mõeldud andmepõhiste koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste kavandamist, katsetamist, rakendamist ja kasutuselevõttu, millega soodustatakse innovatsiooni ja luuakse ühised raamistikud, et kasutada kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate avaliku halduse teenuste täit potentsiaali;
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
(c)  ettevõtlust alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini vastavalt artiklile 21 ning rahastamisvõimalusi vastavalt III jaotise I peatüki artiklile 18;
c)  ettevõtlust, sealhulgas alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini, kooskõlas artikliga 21 ning tuginedes muudele artiklis 18 ja III jaotise I peatükis osutatud rahastamisvõimalusi käsitlevatele sätetele;
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
(d)  ettevõtjate koostööd kosmosetööstuse keskuste vormis, tuues piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning toetades kodanikke ja ettevõtjaid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel;
d)  koostööd kosmosetööstuse keskuste võrgu vormis, tuues eelkõige piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele tuge, rajatisi ja teenuseid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel; koostöö edendamist kosmosetööstuse keskuste ja digitaalse Euroopa programmi alusel asutatud digitaalse innovatsiooni keskuste vahel;
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  nn esimese lepingu strateegia võimalikku väljatöötamist kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega, et toetada kosmosevaldkonna idufirmade arengut;
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d b (uus)
db)  koostoimet transpordi-, kosmose- ja digitaalsektoriga, et soodustada uute tehnoloogiate laiemat kasutust (nt eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja õhusõidukid) ning tegeleda turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadustega ning suurendada seeläbi transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet;
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e
(e)  haridus- ja koolitustegevust;
e)  haridus- ja koolitustegevust, et arendada täiustatud kosmosealaseid oskusi;
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f
(f)  juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;
f)  era- ja avaliku sektori spetsialistide, üliõpilaste ja ettevõtjate juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c
(c)  ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle;
c)  ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle ega, kui see on asjakohane, juurdepääsu tundlikule või salastatud teabele;
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  kaitstakse vajaduse korral liidu strateegilisi ja suveräänseid huve kõigis asjaomastes valdkondades, sealhulgas Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise autonoomia alal;
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et lõikes 1 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.
3.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et lõikes 2 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm ja kasutamiskord, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada ja lubada nende kasutamist kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõik 1
Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.
Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega, välja arvatud juhul, kui selline tagatis on asjaomaste teenuste pakkumiseks nõutav liidu kohaldatava õiguse alusel. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16] miljardit eurot.
Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16,9] miljardit eurot.
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
(b)  Copernicus: [5,8] miljardit eurot;
b)  Copernicus: [6] miljardit eurot;
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [0,5] miljardit eurot.
c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [1,2] miljardit eurot.
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Artiklis 3 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.
2.  Artiklites 3, 5 ja 6 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt a
(a)  soodustada kõikides liikmesriikides kogu tarneahela lõikes idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;
a)  soodustada kõikjal liidus ja kogu tarneahela lõikes kõigi ettevõtjate ja eriti idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d
(d)  edendada liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;
d)  edendada kogu väärtusahelas liidu strateegilist autonoomsust, eriti tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas;
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d a (uus)
da)  järgida põhimõtet tagada terves tööstustarnete ahelas avatud juurdepääs ja õiglane konkurents, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade, valiku- ja hindamiskriteeriumide ning mis tahes muu asjaomase teabe selge esitamine, millega antakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed võimalused;
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
1.  Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, võib hankija nõuda igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu kontserni.
1.  Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid, ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, püüab hankija nõuda igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu kontserni.
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2
2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita allhanke kaudu, minimaalse ja maksimaalse määrana.
2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita kõigi tasandi ettevõtjatega lõike 1 kohaselt sõlmitud allhankelepingute alusel, kehtestades selleks minimaalse ja maksimaalse määra.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3
3.  Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb hankijal põhjendada.
3.  Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb hankijal põhjendada ja avaliku sektori hankija peab neid hindama.
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõik 2
Ühise konkursi korral nähakse ette projektide valiku ja hindamise ühised menetlused. Nendes menetlustes peavad osalema iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad.
Ühise konkursi korral nähakse ette projektide valiku ja hindamise ühised menetlused. Nendes menetlustes osalevad iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad. Need eksperdid ei anna hinnanguid, ei nõusta ega abista küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt.
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võib komisjon või amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1 – punkt a
(a)  ülesannete ja vastutuse range jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel;
a)  ülesannete ja vastutuse range jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, võttes aluseks iga üksuse pädevused, paraneva läbipaistvuse, tulemuslikkuse ja kulutõhususe ning tegevuste kattumise vältimise;
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1 – punkt b
(b)  tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude ja ajakava järgimine kõigi üksuste poolt oma pädevusvaldkonna piires, kooskõlas käesoleva määrusega;
b)  tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude ja tehnilise taseme järgimine kõigi üksuste poolt oma vastutusvaldkonna piires, kooskõlas käesoleva määrusega;
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõik 1 – punkt d
(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine;
d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine, muu hulgas ka riiklikul ja liidu tasandil kasutajate nõuandefoorumitega konsulteerimise kaudu;
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõik 2
2.  Komisjon, või artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul amet, võib delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide ametitele või nende liikmesriikide või ametite rühmadele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ja selle kasutamise edendamine, sealhulgas aidates kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi.
2.  Komisjon, või artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul amet, võib igal üksikjuhul eraldi sõlmitud kokkuleppe kohaselt delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või nende liikmesriikide rühmadele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ja selle kasutamise edendamine, sealhulgas aidates kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi piisaval tasemel.
Muudatusettepanek 114
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
2a.  liikmesriigid konsulteerivad ennetavalt ja kooskõlastatult lõppkasutajate kogukondadega, eelkõige seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicusega, sealhulgas kasutajate nõuandefoorumite kaudu.
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1
1.  Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.
1.  Komisjon kannab üldist vastutust programmi rakendamise eest ning vastutab julgeoleku valdkonnas programmi nende komponentide eest, mis ei ole artikli 30 kohaselt ametile delegeeritud. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele.
2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud artiklites 30, 31 ja 32 osutatud muudele üksustele.
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3
3.  Komisjon tagab ülesannete selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust.
3.  Komisjon tagab ülesannete selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust ning tagab liidu huvide täieliku kaitse, oma fondide usaldusväärse juhtimise ja oma eeskirjade, eelkõige hanke-eeskirjade kohaldamise. Seetõttu sõlmib komisjon ametiga ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse lepingu, mis on seotud kummalegi üksusele usaldatud ülesannetega, millele on osutatud artiklis 31a.
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)
3a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakte erisätte kohta, mis käsitleb kosmoseilmastiku ja Maa-lähedaste objektidega seotud funktsioonide toimimist ja juhtimist ning riiklikku satelliitsidet.
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 1
Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega. Tehniliste ja tegevusspetsifikatsioonide kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.
Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks kõrgetasemelised nõuded, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas järgmise etapi teenuste sektoriga. Kõrgetasemeliste nõuete kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 2
Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Asjaomased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 21.
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 5
5.  Komisjon tagab programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise avalikus ja erasektoris, sealhulgas toetades nende teenuste asjakohast arendamist ja soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.
5.  Komisjon tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed. Ta pakub tihedas koostöös ametiga ning vajaduse korral Euroopa Kosmoseagentuuriga ja Copernicuse volitatud üksustega tuge ja annab panuse:
–  tegevustele, mis on seotud programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamisega avalikus ja erasektoris;
–  rakenduste vahelise koostoime arendamisele;
–  kõnealuste teenuste asjakohasele arendamisele;
–  pikas perspektiivis stabiilse keskkonna soodustamisele.
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 6
6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.
6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koostöös ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  tõsta soosingusse ja tagada programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtmine ja kasutamine, sealhulgas programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamine;
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõik 1 – punkt b b (uus)
bb)  rakendada meetmeid innovatiivse liidu kosmosesektori toetamiseks kooskõlas artikliga 6;
Muudatusettepanek 125
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b c (uus)
bc)  toetada rahastamisvõimalusi III jaotise ja InvestEU raames ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ning koostöös EIPga rahastamisvahendite kaudu, mille EIP on loonud eeskätt VKEde jaoks;
Muudatusettepanek 126
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c
(c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;
c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning eelkõige Galileo, EGNOSe ja Copernicuse pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;
Muudatusettepanek 127
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  Galileo ja EGNOS: hallata Galileod ja EGNOSt vastavalt artiklile 43;
Muudatusettepanek 128
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt d
(d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi.
d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi, vältides artiklites 27 ja 31 sätestatud ESA ülesannete dubleerimist.
Muudatusettepanek 129
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a
(a)  hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist vastavalt artiklile 43;
välja jäetud
Muudatusettepanek 130
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b a (uus)
ba)  anda komisjonile soovitusi kosmosevaldkonna prioriteetide kohta programmis „Euroopa horisont“ ja osaleda selle rakendamisel;
Muudatusettepanek 131
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c
(c)  rakendada programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamisega seotud meetmeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 132
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, sealhulgas teabevahetuse, teavitamise ning andmete ja teabe turundamisega seotud tegevus ja mis tahes muu tegevus, mis on seotud programmi muude komponentide peale Galileo ja EGNOSe kasutajatepoolse kasutuselevõtuga.
3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, vältides topelttööd ja tuginedes suuremale tõhususele programmi eesmärkide rakendamisel.
Muudatusettepanek 133
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3 a (uus)
3a.  Amet võib oma ülesannete täitmise eesmärgil allkirjastada partnerlus- või muid lepinguid riiklike kosmoseagentuuridega, riiklike kosmoseagentuuride rühmaga või muude üksustega.
Muudatusettepanek 134
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 4
4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega].
4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega] ning need vaadatakse läbi kooskõlas käesoleva määruse artikli 102 lõikega 6, eelkõige seoses Copernicuse komponendiga.
Muudatusettepanek 135
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)
4a.  Kui komisjon annab ametile ülesandeid, tagab ta nende ülesannete haldamiseks ja täitmiseks asjakohase rahastamise, sealhulgas piisalt töötajaid ja haldusressursse.
Muudatusettepanek 136
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a
(a)  Copernicus: arendada, projekteerida ja ehitada Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri, sealhulgas selle käitamisega seotud toimingud;
a)  Copernicus: arendada, projekteerida ja ehitada Copernicuse kosmoses asuvat ja maapealset infrastruktuuri, sealhulgas selle käitamisega seotud toimingud;
Muudatusettepanek 137
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt b
(b)  Galileo ja EGNOS: arendada süsteeme ja maapealset segmenti ning projekteerida ja arendada satelliite;
b)  Galileo ja EGNOS: toetada ametit tema põhiülesannete täitmisel. Kui see on ette nähtud ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel sõlmitud erilepingutega, teha ameti nimel ja poolt hankeid süsteemi arendamiseks, maapealse segmendi kavandamiseks ja arendamiseks ning kosmosesegmendi kavandamiseks ja arendamiseks;
Muudatusettepanek 138
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c
(c)  kõik programmi komponendid: tegeleda oma pädevusvaldkondades teadus- ja arendustegevusega.
c)  kõik programmi komponendid: tegeleda programmi komponentide infrastruktuuriga seotud teadus- ja arendustegevusega.
Muudatusettepanek 139
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c a (uus)
ca)  ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning edendada nende kosmosesegmendiga seotud tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusse viimist.
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2
2.  Komisjon sõlmib ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsmääruse [artikliga 130] ette nähtud finantsraampartnerluse lepingu. Finantsraampartnerluse lepingus:
välja jäetud
–  määratakse selgelt kindlaks Euroopa Kosmoseagentuuri vastutus ja kohustused seoses programmiga;
–  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur täidaks liidu programmi julgeolekunorme, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;
–  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, eelkõige seoses avalike hangete, haldusmenetluste, oodatavate tulemustega, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmetega, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivate normidega; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotisega ja finantsmäärusega;
–  nõutakse komisjoni, ja kui see on asjakohane, ameti osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, kus käsitletakse programmi;
–  nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse määratud ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires, ning Euroopa Kosmoseagentuurile määratavaid karistusi, kui selline kõrvalekalle on otseselt talle omistatav;
–  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega.
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 3
3.  Lõikes 2 osutatud finantsraampartnerluse lepingu sõlmimise eeltingimusena tuleb Euroopa Kosmoseagentuuris kehtestada eelkõige otsuste tegemise, haldusmeetodite ja vastutusega seoses sisestruktuurid ja toimimismeetodid, mis võimaldavad tagada liidu huvide maksimaalse kaitse ja järgida tema otsuseid, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatava tegevuse puhul, mis programmi mõjutab.
välja jäetud
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 4
4.  Ilma et see piiraks lõikes 4 osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet.
välja jäetud
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 a (uus)
Artikkel 31a
Finantsraampartnerluse leping
1.  Komisjon sõlmib ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsmääruse [artikliga 130] ette nähtud finantsraampartnerluse lepingu. Finantsraampartnerluse lepingus:
a)  määratakse selgelt kindlaks komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded, vastutus ja kohustused seoses programmiga;
b)  määratakse selgelt kindlaks programmi komponentide rakendamise koordineerimis- ja kontrollivahendid, võttes arvesse komisjoni rolli ja kohustust programmi komponente üldiselt kooskõlastada;
c)  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur täidaks liidu programmi julgeolekunorme, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;
d)  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, sealhulgas liidu avalike hangete eeskirjade kohaldamine liidu nimel hankimisel, haldusmenetlused, oodatavad tulemused, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmed, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivad normid; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotise ja finantsmäärusega;
e)  nõutakse komisjoni ja vajaduse korral ka ameti osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, kus käsitletakse programmi, kui viimane hangib liidu nimel vastavalt lõikele 1a;
f)  nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse määratud ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires, ning Euroopa Kosmoseagentuurile määratavaid karistusi, kui selline kõrvalekalle on otseselt talle omistatav;
g)  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist – võttes arvesse selle kulumudelit avaliku sektori üksusena –, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega;
h)  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur tagaks liidu huvide ja selle otsuste täieliku kaitse, mis võib tähendada ka seda, et Euroopa Kosmoseagentuur peab kohandama oma otsuste tegemist, juhtimismeetodeid ja vastutust käsitlevaid sätteid.
2.  Ilma et see piiraks artiklis 31a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet. Selliste taotluste tingimused ja nende rakendamine lepitakse vastastikku kokku.
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – pealkiri
Muude üksuste roll
EUMETSATi ja muude üksuste roll
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.  Komisjon või delegeerida programmi komponentide rakendamise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele, sealhulgas järgmised ülesanded:
1.  Komisjon või delegeerida järgmiste ülesannete täitmise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele, sealhulgas järgmised ülesanded:
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt a
(a)  Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;
a)  Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade ajakohastamine ja haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 1 – punkt b
(b)  Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele.
b)  Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele, hallates ka asjakohase kolmandate isikute teabe kogumist.
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon võtab programmi rakendamisel arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikke ja tehnilisi nõuandeid.
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmi turvalisuse aluseks peaksid olema järgmised põhimõtted:
Programmi turvalisuse aluseks on järgmised põhimõtted:
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a
(a)  tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest;
a)  tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest ja liikmesriigi õigusest;
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  tuleb võtta arvesse Galileo, EGNOSe ja Copernicuse programmi raames saadud kogemusi;
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjon tagab oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:
Komisjon ja amet tagavad oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2
Komisjon tagab, et sel eesmärgil tehakse iga programmi komponendi riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab ta rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjon teeb liikmesriikides olevate lõppkasutajate ning programmi komponendi rakendamist haldavate asjakohaste üksustega konsulteerides Copernicuse, SST ja GOVSATCOMi komponentide riski- ja ohuanalüüsi. Amet teeb Galileo ja EGNOSe komponentide riski- ja ohuanalüüsi. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab komisjon liikmesriikides olevate lõppkasutajate ning programmi komponendi rakendamist haldavate asjakohaste üksustega konsulteerides rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Üldiste turvanõuetega määratakse kindlaks menetlus, mida tuleb järgida alati, kui komponendi toimimine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
2.  Programmi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi turvalisuse haldamise eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuetega.
2.  Komisjon vastutab Copernicuse, SSA ja GOVSATCOMi komponendi turvalisuse haldamise eest. Amet vastutab Galileo ja EGNOSe komponendi turvalisuse haldamise eest. Sel eesmärgil teevad nad kõik vajalikud toimingud, et tagada nende vastutada olevate komponentide turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määravad nad kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgivad nende kooskõla lõike 1 kolmandas lõigus osutatud üldiste turvanõuetega.
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3.  Amet:
3.  Amet teeb ka järgmist:
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 3 – punkt d a (uus)
da)  tagab programmi küberturvalisuse;
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 4 – punkt a
(a)  võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)29 tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahtutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;
a)  võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)29 tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;
__________________
__________________
29 ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
29 ELT L 345, 23.12.2008, lk 75.
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 5
6.  Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi turvalisus.
5.  Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, sh riskianalüüsiga kindlaks tehtud küsimusi arvestades, et tagada programmi turvalisus.
Muudatusettepanek 159
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 38 – lõige 2
2.  Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi, eelkõige küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.
2.  Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib kutsuda vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, eelkõige kui arutatakse küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b
(b)  maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;
b)  maapealse infrastruktuuri, sh väljaspool liidu territooriumit asuva, kuid Galileo ja EGNOSe jaoks liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvate territooriumide hõlmamiseks vajaliku infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse;
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c
(c)  järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid;
c)  järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid, võttes arvesse asjakohaste sidusrühmade vajadusi;
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  selliste tehnoloogiliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate väljatöötamise ja arendamise toetamine;
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c b (uus)
cb)  Galileo ja EGNOSe järgmise etapi rakenduste ja integreeritud järgmise etapi rakenduste arendamise toetamine, kasutades nii EGNOSi/Galileo kui ka Copernicuse programmi;
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e
(e)  Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste osutamine ja turuarendus;
e)  Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste osutamine ja turuarendus eelkõige artikli 4 lõikes 1 osutatud sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimiseks;
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c
(c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse ja suure täpsusega positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, sealhulgas sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.
c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse, suure täpsusega ja terviklikku positsioneerimis- ja aja sünkroniseerimisteavet. Seda teenust osutatakse kooskõlas EASA määrusega, et tagada lennundusohutuse nõuete täitmine, mis sisaldab ka funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 2 – punkt 1
Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil eesmärgiga hõlmata 2023. aasta lõpuks mandriosa territooriumid ja 2025. aasta lõpuks kõik territooriumid.
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 3
3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest, kuid komisjon kaalub selle toetamiseks partnerlusprogrammide ja kokkulepete kasutamist ning vajaduse korral konkreetsete rahastamisvahendite loomist. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – pealkiri
Ühilduvus ja koostalitlusvõime
Ühilduvus, koostalitlusvõime ja standardimine
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2
2.  Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud rahvusvahelises lepingus.
2.  Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema vastastikku ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud rahvusvahelises lepingus.
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõige 2 a (uus)
2a.  Galileo ja EGNOS püüavad vastata täielikult rahvusvahelistele standarditele ja sertifikaatidele;
Muudatusettepanek 171
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 1
1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.
1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu, Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATi investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.
Muudatusettepanek 172
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 2
2.  Copernicus edastab andmeid ja teavet, järgides täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikat.
2.  Copernicus edastab andmeid ja teavet, tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale.
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt a – taane 1
–  Copernicuse Sentinel-satelliitide arendamine ja käitamine;
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt c
(c)  andmetele juurdepääsu ja nende levitamise komponent, mis sisaldab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, neile juurdepääs, nende levitamine ning kasutamine;
c)  andmetele juurdepääsu ja nende levitamise komponent, mis sisaldab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, pikaajaline arhiveerimine, neile juurdepääs, nende levitamine ning kasutamine kasutajasõbralikul viisil;
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 3 – punkt d
(d)  kasutuselevõtu ja turuarenduse komponent vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid kõikidel tasanditel eesmärgiga saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.
d)  kasutuselevõtu, suutlikkuse suurendamise ja turuarenduse komponent vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid kõikidel tasanditel eesmärgiga saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 48 – lõige 4
4.  Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.
4.  Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse kehtivaid ja tulevasi rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – pealkiri
Andmete kogumine
Rahastamiskõlblikud meetmed
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt a
(a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, pidades esmatähtsaks järgmisi meetmeid: vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, võimaldades hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;
a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, nt vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, mis võimaldab hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt b
(b)  meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks liidu institutsioonides, ametites ja detsentraliseeritud talitustes;
b)  meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks põhikasutajate poolt, eelistades liikmesriikide avaliku sektori asutuste, nt riiklike asutuste esitatud ja/või rahastatud andmeid;
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  toetus Copernicuse oluliste järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamiseks.
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi teenuseid:
Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi põhiteenuseid:
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 3
–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;
–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, mulla kvaliteedi, kõrbestumise, kultuuripärandi paikade, maismaaveevarude koguse ja kvaliteedi, metsade ja eriti metsaraadamise, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta; liikmesriikidel on võimalik kasutada teavet ja andmeid, mis on saadud põllumajanduspiirkonna seire tulemusena maakatte määra ja põllumajandusmaa kasutamise kohta, et veelgi vähendada põllumajandustoetuste andmise halduskoormust;
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 a (uus)
–   kuivendamist vajava põllumajandusmaa kaardistamine, saagiprognoosid ja maakasutus ning parem kvaliteetse toiduga kindlustatuse tagamine keskkonnakaitse abil;
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 b (uus)
–  kalapüügiseire, et tagada parem kvaliteetse toiduga kindlustatus keskkonnakaitse abil;
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  liidu poliitika elluviimise toetamise järelevalve;
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõik 1 – sissejuhatav osa
SST komponent toetab järgmisi meetmeid:
SST programmi eesmärk on varustada liitu järk-järgult autonoomse SST võimekusega.
SST komponent toetab järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõik 1 – punkt a
(a)  liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;
a)  liikmesriikide või liidu maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:
Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühe või ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 8
8.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
8.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusaktid konkreetse sätte kohta, üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 a (uus)
Artikkel 58a
SST pakkumise ja nõudluse järelevalve
Komisjon hindab enne 2024. aasta 31. detsembrit SST komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite suutlikkusega, ning viib lõpule artikli 53 esimese lõigu punktis a osutatud Euroopa kataloogi koostamise.
Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri järele.
Hinnangule lisatakse vajaduse korral ettepanek täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri arendamiseks SST komponendi raames.
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 60 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  Maa-lähedaste objektide Euroopa kataloogi loomine.
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõik 1 – sissejuhatav osa
GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused. Kõnealune komponent hõlmab:
GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse asjakohaste turvanõuetega liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused. Kõnealune komponent võib hõlmata:
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 61 – lõik 1 – punkt a
(a)  maapealse infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;
a)  maapealse ja kosmosesegmendi infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel ning esmatähtsaks tuleb pidada liidu tasandi kasutajatele osutatavaid teenuseid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 a (uus)
3a.  Lõikes 3 osutatud teenusteportfellis võetakse arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b
(b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale, mis põhineb GOVSATCOMi komponendi suhtes kehtestatud konkreetsetel turvanõuetel, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1.
b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale.
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba)  kõnealuse komponendi raames satelliitside suutlikkuse või teenuste pakkujad peavad täitma vastavalt artikli 34 lõikele 1 kindlaks määratud GOVSATCOMi komponendi konkreetseid turvanõudeid.
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 1
1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal. Jagamise ja prioriseerimisega seoses peetakse esmatähtsaks liidu tasandi kasutajaid.
1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal.
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1 a (uus)
1a.  GOVSATCOMi keskused võtavad arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 69 – lõik 1
Komisjon hindab enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.
Komisjon hindab koostöös vastutavate üksustega enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõik 1
Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik).
Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik). Vastavalt programmi vajadustele võib luua ameti kohalikke büroosid, nagu on sätestatud artikli 79 lõikes 2.
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 4
4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti põhiülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.
4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti ülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 5
5.  Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada.
5.  Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada.
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3
3.  Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
3.  Haldusnõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 5
5.  [Kui programmi komponendiga kaasneb tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamine, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda ning hääletamisest osa võtta ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri.]
5.  [Kui programmi komponendiga kaasneb tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamine, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja, kuid hääletamisel võivad osaleda ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri.]
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2 – punkt a a (uus)
aa)  võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 312 ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu ameti mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga;
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 77 – lõige 2 – punkt d a (uus)
da)  võtab vastu tööstuslepinguid käsitlevad läbipaistvuseeskirjad ja seejuures teavitab tegevdirektor haldusnõukogu neist korrapäraselt;
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  järgib tööstuslepingute läbipaistvuseeskirju ja teavitab haldusnõukogu;
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 79 – lõige 2
2.  Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).
2.  Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega). Võimaluse korral lisatakse iga-aastasesse tööprogrammi selle mõju töötajate jaotusele ja eelarvele ning igal juhul tuleb sellest projektist teavitada eelarvepädevaid institutsioone vastavalt artikli 84 lõikele 11.
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 88 – lõige 3 a (uus)
3a.  Ameti töötajaid tasustatakse ameti omavahenditest ja ameti delegeeritud ülesannete täitmise eest tasumiseks kasutatakse vajaduse korral komisjoni poolt delegeeritud eelarvet.
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 2
Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.
Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud ja vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 89 – lõige 2 – lõik 2
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 92 – pealkiri
Peakorterileping ja tegutsemistingimused
Peakorteri- ja kohalike büroode leping ning tegutsemistingimused
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 92 – lõige 1
1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.
1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriikides tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva või kohaliku infrastruktuuri asukohariigiks oleva liikmesriigi vahelises peakorteri- ja kohalike büroode lepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 98 – lõige 1
1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.
1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 101 – lõige 1 a (uus)
1a.   Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 2
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. Selle hindamise raames nähakse ette programmi juhtimist käsitlev eraldi osa eesmärgiga anda teavet selle kohta, kas programmi eri osalejatele delegeeritud ülesandeid ja pädevusi tuleks muuta.
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning esitab vajaduse korral koos tulemustega uue seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 6 – lõik 1
30. juuniks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.
30. juuniks 2024 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse võimalikku vajadust muuta ameti volitusi, eelkõige seoses võimalusega anda talle lisaülesandeid kooskõlas artikliga 30, ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 105 – lõige 2
2.  Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõige 1
1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
1.  Komisjoni abistab komitee, mis kohtub konkreetsetes koosseisudes/allkomiteedes, mis on ette nähtud programmi igale põhikomponendile (Galileo ja EGNOS, Copernicus, SSA, GOVSATCOM). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõige 3 a (uus)
3a.  Liidu sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes võidakse vastavalt vajadusele ette näha kolmandate riikide esindajate ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamine komitee töösse kodukorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu julgeolekut.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0405/2018).

Viimane päevakajastamine: 21. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika