Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/2104(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0404/2018

Esitatud tekstid :

A8-0404/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 26
CRE 12/12/2018 - 26

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.15
CRE 13/12/2018 - 9.15

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0532

Vastuvõetud tekstid
PDF 145kWORD 61k
Neljapäev, 13. detsember 2018 - Strasbourg Lõplik väljaanne
2017. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelud
P8_TA(2018)0532A8-0404/2018

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2018. aasta resolutsioon 2017. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelude kohta (2018/2104(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24 ja 227, mis kajastavad seda, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma murega Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse kodanike õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole,

–  võttes arvesse rikkumismenetlust käsitlevaid ELi toimimise lepingu sätteid, eriti selle artikleid 258 ja 260,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 52, 215 ja 216,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8‑0404/2018),

A.  arvestades, et 2017. aastal esitati 1271 petitsiooni (võrreldes 1569 petitsiooniga 2016. aastal), millest 776 petitsiooni (60,2 %) tunnistati vastuvõetavaks;

B.  arvestades, et 2017. aastal toetas üht või mitut petitsiooni Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu 15 540 kasutajat (võrreldes 902 kasutajaga 2015. aastal ja 6132 kasutajaga 2016. aastal); arvestades, et petitsioonide toetuseks tehti kokku 21 955 klikki (võrreldes 18 810 klikiga 2016. aastal ja 1329 klikiga 2015. aastal); arvestades, et see esitatud petitsioonidega seotud uus kodanikuosaluse vorm on arenev nähtus, millega tuleb arvestada;

C.  arvestades, et 2017. aastal esitati kolmel eri teemal peaaegu 250 identset või üksteisega väga sarnast petitsiooni, mida käsitleti rühmiti teemade kaupa;

D.  arvestades, et 2017. aastal esitatud petitsioonidest 67 oli kaasallkirjastatud ühe või mitme kodaniku poolt, 25 petitsiooni olid saanud üle 100 kodaniku allkirjad, 10 petitsiooni kandis rohkem kui 10 000 kodaniku allkirju ja 2 petitsiooni oli saanud 100 000 kodaniku toetuse;

E.  arvestades, et esitatud petitsioonide arv oli ELi kogurahvastikuga võrreldes tagasihoidlik; arvestades, et see võib näidata, et suur osa ELi kodanikest ja elanikest ei oska oma petitsiooniõigust kasutada, sest potentsiaalseid mureküsimusi ja ootusi on liidu tegevusvaldkondades tegelikult palju; arvestades, et petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole pöördumise õiguse edendamiseks tuleb rohkem ära teha;

F.  arvestades, et petitsiooniõigusest teadlike ELi kodanike ja elanike vähesus kinnitab vajadust laiaulatuslikemate jõupingutuste ja asjakohaste meetmete järele kõigi kodanike teadlikkuse suurendamiseks ning petitsiooniõiguse kasutamise oluliseks parandamiseks;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 227 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklis 215 on sätestatud vastuvõetavuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik petitsioonid – nende kohaselt peab petitsiooni esitaja olema ELi kodanik või elanik, küsimus peab kuuluma Euroopa Liidu pädevusvaldkonda ja probleem peab petitsiooni esitajat isiklikult puudutama; arvestades, et 495 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks, sest need ei vastanud tingimustele;

H.  arvestades, et õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon annab ELi kodanikele ja elanikele võimaluse pöörduda ametlikult oma otse valitud esindajate poole; arvestades, et petitsiooniõigus peaks aitama ELi kodanikel ja elanikel ELi reguleeritavates tegevusvaldkondades aktiivselt kaasa lüüa ning seepärast tuleks selle kasutamist igati edendada; arvestades, et petitsiooniõiguse täielik ärakasutamine on seotud vajadusega, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid lahendaksid kiirelt ja tõhusalt petitsiooni esitajate tõstatatud probleemsed küsimused ja tagaksid petitsiooni esitajate põhiõiguste täieliku kaitse;

I.  arvestades, et Euroopa Parlament on juba kaua olnud rahvusvahelisel tasandil petitsioonimenetluse arendamisel esirinnas ning et parlamendi petitsioonimenetlus on Euroopas kõige avatum ja läbipaistvam, võimaldades petitsiooni esitajatel parlamendi tegevuses täiel määral osaleda;

J.  arvestades, et aktiivne osalemine on võimalik üksnes tingimusel, et olemas on demokraatlik ja läbipaistev menetlus, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil muuta oma töö kodanikulähedaseks ja sisuliseks; arvestades, et see nõuab, et pidevalt püütakse parandada suhtlust petitsioonide esitajatega, jälgida ja kasutada ära muu hulgas uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamist ning parandada suhtlust teiste huvitatud kodanike ja elanikega (nt petitsioonide toetajad petitsioonide veebiportaalis);

K.  arvestades, et petitsioonid on kasulikud abivahendid ELi õiguse rikkumiste tuvastamisel ning selles esinevate puuduste, vastuolude ja võimalike lünkade avastamisel eesmärgiga tagada kõigi kodanike jaoks kõrgeimad sotsiaalse õigluse standardid ja põhiõiguste täielik kaitse; arvestades, et petitsioonid võimaldavad Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel hinnata ELi õiguse ülevõtmist ja kohaldamist ning selle ebaõige rakendamise mõju ELi kodanikele ja elanikele; arvestades, et petitsioonid võivad juhtida tähelepanu ka õigusnormide puudumisele ELi pädevusse kuuluvates tegevusvaldkondades;

L.  arvestades, et võrreldes otse Euroopa Komisjonile esitatud kaebustega kujutavad petitsioonid endast ELi kodanikele ja elanikele mõeldud lisatagatist, sest tänu petitsioonidele kaasatakse protsessi ka parlament ja see võimaldab paremini kontrollida, kuidas Euroopa Komisjon oma uurimiskohustusi täidab, lisaks võimaldab see korraldada läbipaistvaid arutelusid, millest võtavad osa nii petitsiooni esitajad, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmed kui ka vajaduse korral muude asjakohaste ametiasutuste esindajad;

M.  arvestades, et sageli annavad petitsioonid ELi eri poliitikavaldkondade kohta kasulikku teavet teistele parlamendikomisjonidele – ka seoses seadusandliku tegevusega; arvestades, et vastutasuks oodatakse petitsiooni teema eest vastutavatelt parlamendikomisjonidelt oskusteabe jagamist, et petitsiooni käsitletaks nõuetekohaselt ja et Euroopa Parlament saaks sellele sisukalt vastata; arvestades, et petitsiooni esitamise põhiõiguse tagamine petitsioonide asjakohase käsitlemise teel on parlamendi kui terviku ülesanne;

N.  arvestades, et iga petitsiooni tuleb hoolikalt hinnata ja käsitleda; arvestades, et petitsiooni esitajal on mõistliku aja jooksul õigus saada teada, mida petitsioonikomisjon tema petitsiooni vastuvõetavuse kohta otsustas, ning õigus sellele, et tema petitsiooni käsitletakse täielikult;

O.  arvestades, et märkimisväärselt paljusid petitsioone arutatakse petitsioonikomisjoni avalikel koosolekutel; arvestades, et petitsiooni esitajatel on õigus oma petitsioone tutvustada ja sageli osalevad nad aruteludes täiel määral, aidates nii petitsioonikomisjoni tööle aktiivselt kaasa; arvestades, et 2017. aastal arutati petitsioonikomisjoni koosolekutel 208 petitsiooni esitaja osavõtul 248 petitsiooni ja aktiivselt osales ehk sõna võttis 59 petitsiooni esitajat;

P.  arvestades, et teave, mida kodanikud ja elanikud petitsioonides ja petitsioonikomisjoni koosolekutel esitavad ning mida täiendab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja teiste organite antud oskusteave, on petitsioonikomisjoni töö jaoks ülioluline; arvestades, et sotsiaal-majandusliku diskrimineerimise vältimiseks peaks petitsiooni esitajal, kelle petitsiooni arutatakse komisjoni avalikul koosolekul ning kes on valmis arutelus osalema, olema õigus kulude hüvitamisele mõistlikkuse piires;

Q.  arvestades, et 2017. aastal esitatud petitsioonides tõstatatud peamised probleemsed teemad on muu hulgas seotud keskkonnaküsimuste (eelkõige veeprobleemid, jäätmekäitlus ja keskkonnakaitse), põhiõiguste (eelkõige hääleõigus ja lapse õigused), röövitud imikute probleemi, isikute vaba liikumise, sotsiaalküsimuste (töötingimused), diskrimineerimise eri vormide ja rändega;

R.  arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra läbivaatamine peaks aitama petitsioonimenetlust parandada ning asjakohased eeskirjad peaksid optimeerima petitsioonikomisjoni suutlikkust uurida kodanike tõstatatud probleeme, et tagada petitsiooniõiguse täielik kaitse ja tõhus kasutamine;

S.  arvestades, et 2017. aasta petitsioonidest esitati Euroopa Parlamendi petitsioonide veebiportaali kaudu 69,1 % (878 petitsiooni), samas kui 2016. aastal oli see näitaja 68 % (1067 petitsiooni); arvestades, et see on selgelt kõige levinum esitamisviis ning kui selle osakaal aja jooksul veelgi kasvab, võib petitsioonide esmane käsitlemine muutuda kiiremaks;

T.  arvestades, et nüüd saab petitsioonide kokkuvõtted portaali kiiremini üles laadida: ligikaudu nädal pärast seda, kui petitsioonikomisjon on petitsiooni vastuvõetavuse kohta otsuse teinud; arvestades, et 2017. aasta lõpus loodi võimalus petitsioonidega seotud koosolekute päevakorrad, protokollid ja Euroopa Komisjoni vastused automaatselt üles laadida, nii et need dokumendid on nüüd üldsusele kättesaadavad ja petitsioonikomisjoni töö läbipaistvam; arvestades, et see kõik näitab parlamendi soovi tagada kodanikele interaktiivsem kasutajakogemus ja petitsioonide esitajatega reaalajas suhtlemine; arvestades, et korduma kippuvad küsimused (KKK) ja andmekaitsepõhimõtted vaadati samuti läbi, et need kajastaksid muudatusi kodukorra konfidentsiaalsussätetes; arvestades, et tehti ka tehnilisi parandusi, muu hulgas täiustati otsingufunktsiooni ja loodi petitsiooni esitajatele teavet ja nõu jagav lehekülg, mida lugemata ei saa petitsiooni esitada; arvestades, et edukalt on vastatud ka arvukatele individuaalsetele abipäringutele;

U.  arvestades, et petitsioonikomisjon peab Euroopa kodanikualgatust tähtsaks otse- ja osalusdemokraatia vahendiks, mis, kui seda tõsiselt võtta, peaks võimaldama kodanikel aktiivselt ELi poliitika ja õigusloome kujundamises osaleda;

V.  arvestades, et 2017. aastal toimus neli Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 216a kohast teabekogumiskülastust: üks külastus Rootsi, kus käsitleti ELi kodanike probleeme isikukoodi taotlemisel, kusjuures isikukood on vajalik, et pääseda ligi enamikule ajutiselt Rootsi kolimiseks vajalikele teenustele; üks külastus Hispaaniasse seoses petitsioonidega, milles käsitletakse väiteid, et Franco diktatuuri ajal ja järel rööviti haiglatest vastsündinuid; üks külastus Itaaliasse Tarantosse seoses sealse terasetehase ja kohaliku rafineerimistehase keskkonnamõjuga ja nende tekitatud õhu-, pinnase- ja veesaastega; üks külastus Küprosele Larnacasse seoses linnas hiljuti valminud tööstussadama keskkonna- ja tervisemõjuga;

W.  arvestades, et kodukorra kohaselt vastutab petitsioonikomisjon ka suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, mille ülesanne on uurida kaebusi Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes toimuva haldusomavoli kohta; arvestades, et praegune Euroopa ombudsman Emily O’Reilly tutvustas oma 2016. aasta aruannet petitsioonikomisjoni 30. mai 2017. aasta koosolekul ja et petitsioonikomisjoni iga-aastane raport põhineb omakorda osaliselt ombudsmani aastaaruandel või parlamendile esitatud eriaruannetel, millest viimane käsitles nõukogu otsustusprotsessi läbipaistvust;

X.  arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman, riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased organid ning mille eesmärk on edendada ELi õiguse ja poliitikaga seotud teabe vahetust ja jagada parimaid tavasid;

1.  märgib, et petitsioonikomisjon on ELi kodanikke ja elanikke ning ELi institutsioone ühendav vajalik vahelüli, mille kaudu ELi kodanikud ja elanikud saavad ametlikult teavitada Euroopa Parlamenti ELi õiguse väärkohaldamise juhtumitest ja esitada valitud rahvaesindajatele oma probleeme ja mõtteid, et neid saaks õigel ajal uurida ja lahendada; juhib tähelepanu asjaolule, et petitsioonides osutatud probleemide käsitlemise viisil on kodanikele suur mõju, pidades silmas ELi õiguses sätestatud petitsiooniõiguse austamist ja kodanike arvamust ELi institutsioonidest; tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et petitsioonid võimaldavad tuvastada olukorrad, kus ELi õigust ei järgita, ja neid olukordi uurida, kasutades selleks Euroopa Parlamendi poliitilist kontrolliõigust;

2.  märgib, et petitsioonid on Euroopa Parlamendile ja teistele ELi institutsioonidele nii võimalus kui ka väljakutse, sest tänu nendele astutakse ELi kodanike ja elanikega vahetusse dialoogi, eelkõige juhul, kui ELi õiguse kohaldamine neid otseselt mõjutab ja nad vajavad tõhusat ja mõjusat õiguskaitset; toonitab, et ELi institutsioonid peavad koostöös liikmesriikide ametiasutustega oma vastavate pädevuste piires tegema kõik endast oleneva, et lahendada õigeaegselt ja tõhusalt kodanike poolt petitsioonide kaudu tõstatatud probleemsed küsimused;

3.  rõhutab, kui tähtis on suurendada üldsuse teadlikkust (eelkõige pideva avaliku arutelu ja laiema teabe abil ELi tegeliku pädevuse, liidu toimimise ja selle edasise täiustamise vajaduse kohta), sest see aitab tagada, et kodanikud ja elanikud on otsustusprotsessi etappidega hästi kursis ja võimelised osalema võimalikke reforme puudutavates aruteludes, ning ühtlasi aitab see vältida mõnes vastutustundetus liikmesriigis kasutatavat Brüsseli süüdistamise taktikat; leiab, et laiem avalik arutelu ELi üle ning parem teavitustöö, kodanike harimine ja ELi küsimuste jõuline kajastamine meedias vähendaks vastuvõetamatute petitsioonide arvu, sest kodanikud ja elanikud oleksid ELi pädevustega paremini kursis; märgib, et vastuvõetamatuks tunnistatud petitsioon võib aidata kaasa poliitika kujundamisele isegi juhul, kui selle teema ei kuulu petitsioonikomisjoni pädevusvaldkonda;

4.  peab vajalikuks tõhustada koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonide ning liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, et tagada sotsiaalse õigluse kõrgemat tasandit saavutada aitavate ning kõigi kodanike majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi täielikult ja tõhusalt kaitsvate ELi õigusaktide vastuvõtmine ja rakendamine; rõhutab, et komisjoni koosolekutel on vaja teha aktiivsemat koostööd liikmesriikide esindajatega ja petitsioonikomisjoni esitatud päringute suhtes on vaja kiiremini järelmeetmeid võtta; nõuab seetõttu, et kõik riikide ja Euroopa tasandi ametiasutused, kes petitsioonidega tegelevad ja nendes käsitletud probleeme lahendavad, näitaksid eelkõige üles suurt pühendumust; märgib taas, et Euroopa Komisjoni vastused paljudele petitsioonidele on olnud pinnapealsed;

5.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kasutaks nõuetekohaselt ära oma volitusi, mis tulenevad tema rollist aluslepingute täitmise järelevalvajana, sest see on kodanike ja Euroopa seadusandjate seisukohast ELi toimimise jaoks ülimalt oluline; nõuab õigeaegset tegelemist rikkumismenetlustega, et lõpetada viivitamata olukorrad, kus ELi õigust ei austata;

6.  kordab, et petitsioonide põhjalikuks käsitlemiseks on hädavajalik teha koostööd teiste parlamendikomisjonidega; märgib, et 2017. aastal edastati teistele parlamendikomisjonidele arvamuse saamiseks 18 petitsiooni ja teavitamise eesmärgil 357 petitsiooni; tunneb heameelt selle üle, et parlamendikomisjonid esitasid petitsioonide kohta 21 arvamust; pooldab parlamendikomisjonide vahelise suhtluse parandamist, et pöörata liidu kodanike tõstatatud probleemidele kohast tähelepanu;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et 21. märtsil 2017. aastal käivitati petitsioonide võrgustik – sellest võtsid osa kõigi parlamendikomisjonide liikmed ning ühtlasi esitleti võrgustiku suuniseid ja anti ülevaade võrgustiku eesmärgist ja selle liikmete rollist; on veendunud, et kui seda tõsiselt võtta, on petitsioonide võrgustik kasulik vahend, mille abil petitsioone parlamendi töös ja seadusloomes paremini käsitleda; rõhutab, kui tähtis on võrgustik, et suurendada parlamendiliikmete teadlikkust kodanike muredest, mille kohta on Euroopa Parlamendile esitatud petitsioon, ning lisaks võimaldab see arutada menetluste parandamisvõimalusi ja jagada parimaid tavasid; rõhutab, et parlamendikomisjonide vaheline tihedam suhtlus võib tõhustada sarnaseid teemasid puudutavate kuulamiste ja parlamendiuuringute korraldamist; ootab, et parlamendi poliitikaosakond C avaldaks uuringu, milles käsitletakse teiste parlamendikomisjonide koostööd petitsioonikomisjoniga; rõhutab, et tõhustatud koostöö parlamendikomisjonidega petitsioonides tõstatatud küsimustes peaks võimaldama Euroopa Parlamendil tagada petitsioonidele paremad ja individuaalsed järelmeetmed ning reageerida palju kiiremini ja tulemuslikumalt kodanike probleemidele, luues lisaväärtust Euroopa Parlamendi tegevuses ning ELi kodanikele, elanikele ja Euroopale tervikuna;

8.  rõhutab, et kodanikud ja elanikud on andnud Brexiti läbirääkimiste eel petitsioonide esitamisega suure panuse; juhib tähelepanu 11. mai 2017. aasta ühisele avalikule kuulamisele, mille korraldasid petitsioonikomisjon, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, põhiseaduskomisjon ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjon kodanike ja elanike õiguste kohta pärast Brexitit, eesmärgiga tagada, et kõnealused õigused oleksid Brexiti läbirääkimistel Euroopa Parlamendi üks põhiprioriteete;

9.  leiab, et selleks, et tagada petitsioonide käsitlemisel täielik järjepidevus, peaks petitsioonikomisjonile ning komisjoni sekretariaadile eraldama rohkem vahendeid; rõhutab, et tänu 2016. aasta jaanuaris petitsioonikomisjonis vastu võetud suunistele on petitsioonide käsitlemine ja otsustusprotsess muutunud läbipaistvaks ja selgeks;

10.  tuletab meelde, et petitsioone käsitletakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227, milles on sätestatud, et igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub liidu tegevusvaldkondadesse; tuletab meelde, et petitsioonide menetlemise kord on sätestatud Euroopa Parlamendi kodukorras;

11.  leiab, et loobumine kodanike kaebuste, sealhulgas üksikjuhtumeid käsitlevate kaebuste põhjalikust ja kiirest uurimisest Euroopa Komisjoni 2016. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“(1) esitatud lähenemisviisi raames võib takistada võimalike süsteemsete puudujääkide kiiret tuvastamist ning muuta tavapäraseks olukorra, kus korraga rikutakse kodanike mitmeid eri õigusi, sest põhimõtteliselt jääb ELi õiguse võimalike rikkumiste jälgimine (välja arvatud süsteemsete rikkumiste korral) liikmesriikide kohtute ülesandeks; leiab, et selle käsituse tõlgendamises on liiga palju ebamäärasust, ning peab sellist lähenemisviisi eriti kahjulikuks keskkonnaalaste õigusaktide puhul; peab seda ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise varasema lähenemisviisiga võrreldes tagasilanguseks ja aluslepingute täitmise järelevalvaja kohustustest kõrvalehoidmiseks;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et ebakindlaid töötingimusi puudutavate petitsioonide käsitlemise raames on mitmes liikmesriigis tuvastatud paljusid töötajaid puudutanud lubamatuid ja diskrimineerivaid tavasid, kusjuures paljudel juhtudel on ilmnenud ka tõhusate ennetusmehhanismide ja karistuste puudumine; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjonil on tekkinud tõsised viivitused teatavates liikmesriikides esinevate ELi tööõiguse rikkumist käsitlevate juhtumite menetlemisel, mistõttu on töötajate õiguste rikkumine saanud aastaid jätkuda;

13.  kordab komisjonile esitatud üleskutset teavitada petitsioonikomisjoni süstemaatiliselt käimasolevatest ELi katseprojektidest ja rikkumismenetlustest, mis on seotud petitsioonidega, ning nõuab uuesti juurdepääsu menetluste käigus vahetatud dokumentidele, kui menetlused on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga lõpetatud, eriti kui neid alustati täielikult või osaliselt petitsioonide alusel; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon lõi 2014. aastal keskse platvormi rikkumisi käsitlevate otsuste avaldamiseks;

14.  ootab, et Euroopa Komisjoni esindatakse petitsioonikomisjoni avalikel aruteludel alati nõuetekohaselt, nimelt kõrgete ametnike poolt, kes võivad anda täiendavat teavet ja vastata petitsiooni esitajate ja Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele vajaduse korral laiemalt kui varasemas kirjalikus vastuses;

15.  tunneb heameelt selle üle, et petitsioonikomisjon tõstatab kooskõlas kodukorra artikli 216 lõikega 2 täiskogul järjest rohkem küsimusi (suuliselt vastatavate küsimuste, resolutsioonide või lühikeste resolutsiooni ettepanekute kaudu); juhib tähelepanu oma resolutsioonidele, mis võeti vastu pärast petitsioonikomisjoni 2016. aasta tegevust käsitleva raporti(2), Euroopa Ombudsmani 2016. aasta tegevust käsitleva aruande(3) ja ELi kodakondse 2017. aasta aruande(4) avaldamist; juhib tähelepanu oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonile ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul(5);

16.  võtab teadmiseks petitsioonikomisjoni poolt üksi või koostöös teiste parlamendikomisjonidega 2017. aastal korraldatud kuulamised mitmesugustel eri teemadel, nagu võitlus diskrimineerimise vastu ja vähemuste kaitse 4. mail, ELi kodanike olukord ja õigused Ühendkuningriigis pärast Brexitit 11. mail (koos tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga), kodanike usu ja usalduse taastamine Euroopa projekti vastu 22. juunil, kodakondsusetus 29. juunil (koos kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga), Euroopa kodanikualgatus „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ 20. novembril ning ajutise töölepingu või ebakindlas töösuhtes olevate töötajate õiguste kaitse 22. novembril; tunneb samuti heameelt selle üle, et 12. oktoobril 2017 toimus iga-aastane seminar puuetega inimeste õiguste kaitse kohta;

17.  märgib, et petitsioonikomisjon esitas Euroopa Parlamendi raportitesse lisamiseks petitsioonides tõstatatud küsimuste kohta mitmesuguseid arvamusi – näiteks raportite kohta, milles käsitletakse Euroopa ligipääsetavuse akti(6), institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe tõlgendamist ja rakendamist(7), Brüsseli IIa määrust(8), Marrakechi lepingut(9), ELi õiguse kohaldamise järelevalvet 2015. aastal(10), taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist(11), puudega inimesi käsitlevat Euroopa strateegiat(12), aruannet põhiõiguste olukorra kohta ELis 2016. aastal(13) ja kodanikualgatust käsitleva määruse (EL) nr 211/2011 läbivaatamist(14);

18.  märgib, et 2017. aastal tekitasid petitsioonide esitajatele kõige rohkem muret keskkonnaküsimused; juhib tähelepanu 2017. aasta novembris avaldatud Eurobaromeetri eriuuringu nr 468 tulemustele(15), millest nähtub, et keskkond on ELi kodanike jaoks üks suuremaid mureküsimusi; rõhutab, et tähtis on täita ELi kodanike ja elanike ootused nõuetekohaste keskkonnaalaste õigusaktide vallas ja rakendada vastu võetud eeskirju ja poliitikat; peab kahetsusväärseks petitsioonidest ilmnevat tõsiasja, et keskkonnaalaseid eeskirju ei rakendata liikmesriikides alati nõuetekohaselt; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja tagaks koos liikmesriikidega ELi õiguse nõuetekohase rakendamise;

19.  kordab, et Euroopa Komisjon peab tagama täpsete ja igakülgsete analüüside tegemise liikmesriikide selliste keskkonnahinnangute vastavuse kohta ELi õigusele, mis on seotud lubade andmisega niisuguste taristuprojektide elluviimiseks, millega seoses on kodanikud väljendanud petitsioonide abil muret tõsise ohu pärast inimeste tervisele ja keskkonnale;

20.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mitmes liikmesriigis esinevad õhukvaliteediga seotud probleemid, millele kodanikud on oma petitsioonide kaudu tähelepanu pööranud, üha süvenevad nende 43 miljoni diiselmootoriga saastava sõiduki ringiliikumise tõttu, mis ei vasta ELi tüübikinnitust ning väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heidet käsitlevatele eeskirjadele;

21.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni tööle puuetega inimeste probleeme käsitlevate petitsioonide valdkonnas; märgib, et 2017. aastal esitati puuetega inimeste probleeme käsitlevaid petitsioone vähem; rõhutab, et puuetega inimeste põhiprobleemide hulka kuuluvad transpordi kättesaadavus, juurdepääs tehiskeskkonnale ja diskrimineerimine, eelkõige tööturul; märgib, et erilist tähelepanu pöörati petitsioonidele, milles käsitleti puuetega inimeste probleeme (näiteks puuetega isikuid hooldavate omaste toetusi) ja Marrakechi lepingu kiiret ratifitseerimist, rakendamist ja kohaldamist;

22.  rõhutab, et petitsioonikomisjon kaitseb ELi raamistikus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimist; juhib tähelepanu 12. oktoobril 2017 petitsioonikomisjoni koosolekul toimunud seminarile, kus käsitleti puuetega inimeste õiguste kaitset ja esitleti kaasava hariduse teemalist uuringut; nõuab, et ELi institutsioonid näitaksid selles küsimuses eeskuju ja tagaksid, et riikide ametiasutused rakendavad valdkonna õigusakte viivitamata ja nõuetekohaselt;

23.  juhib tähelepanu oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioonile ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul; kordab Euroopa Komisjonile tehtud üleskutset selgitada, ajakohastada ja laiendada suuniseid direktiivi 2004/38/EÜ ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks, et võtta arvesse eeskätt Euroopa Liidu Kohtu hiljutisi otsuseid kohtuasjades C‑456/12 ja C‑457/12; soovitab kasutada ülevõtmise rakenduskavasid, et tagada täielik ja nõuetekohane kohaldamine; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid direktiivi 2004/38/EÜ ning Euroopa Liidu Kohtu praktikat isikute vaba liikumise küsimuses, kuna vastasel juhul rikutakse otseselt ELi kodanike põhiõigust;

24.  tunnustab laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma tööd petitsioonikomisjonis ja võtab teadmiseks töörühma 3. mail 2017. aastal vastu võetud lõpliku aruande ja soovitused; usub kindlalt, et Euroopa Komisjon, nõukogu ja liikmesriigid peavad võtma töörühma lõpparuandes esitatud soovituste osas sidusaid ja tõhusaid järelmeetmeid; palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel täita ELi õigusakte ning edendada ja parandada tõhusalt piiriülest koostööd perekonnaasjades, koolitades kohtunikke ja spetsialiste, jagades teavet õigusabi kohta ning pakkudes kakskeelsete juristide teenuseid;

25.  kordab oma arvamust, et ELi põhiõiguste harta artikli 51 liiga kitsas või ebajärjekindel tõlgendamine põhjustab kodanike võõrdumist EList; palub komisjonil pakkuda välja meetmed, millega tagada artikli 51 sidus ja laialdane kohaldamine;

26.  ärgitab komisjoni nõudma, et liikmesriigid leiaksid viisi hoida ära ELis vabalt liikuvate ja elavate ELi kodanike ja pikaajaliste elanike ilmajäämine hääle- ja valimisõigusest; on pettunud, et ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu eelnõus ei viidata kodanike poliitilistele õigustele;

27.  rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus peaks olema läbipaistev ja tõhus, et see saaks olla tähtis kodanikuaktiivsuse ja ühiskondlikus elus osalemise vahend; peab kahetsusväärseks, et see ei ole varem nii olnud ning et varasematel edukatel algatustel ei ole olnud ühtegi konkreetset seadusandlikku väljundit; võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni 13. septembril 2017. aastal avaldatud ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta(16); juhib tähelepanu värskeimale edukale kodanikualgatusele „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“; juhib tähelepanu 20. novembril 2017. aastal Euroopa Parlamendis sellel teemal toimunud avalikule kuulamisele; ootab Euroopa Komisjonilt selle sisule reageerimist; kinnitab petitsioonikomisjoni tahet osaleda ennetavalt edukate algatuste kohta avalike kuulamiste korraldamises; kohustub pidama selle kaasava protsessi tõhusust institutsioonide tasandil esmatähtsaks ning tagama asjakohased seadusandlikud järelmeetmed;

28.  rõhutab, et nii Euroopa kodanikualgatust käsitleval avalikul kuulamisel „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“ kui ka samateemaliste petitsioonide käsitlemisel selgus, et ELis ei ole sellistele ainetele nagu glüfosaat, geneetiliselt muundatud organismid ja pestitsiidid kasutusloa andmise menetlused olnud alati sõltumatud ja piisavalt läbipaistvad, samuti on nendega seoses esinenud ebatäpsusi teaduslike tõendite kogumisel ja hindamisel;

29.  juhib tähelepanu loomade heaolu käsitlevate petitsioonide suurele arvule; juhib tähelepanu uuringule „Animal Welfare in the European Union“ (Loomade heaolu Euroopa Liidus) ja seda käsitlevale ettekandele petitsioonikomisjoni 23. märtsi 2017. aasta koosolekul, millele järgnes arutelu mitme samateemalise petitsiooni kohta; peab väga oluliseks uue ELi tasandi strateegia koostamist, et kaotada kõik lüngad, ühtlustada õigusakte ning tagada selge ja kõikehõlmava, täielikult ELi toimimise lepingu artikli 13 nõuetele vastava õigusraamistiku abil loomade heaolu täielik ja tõhus kaitse, muu hulgas transportimise ajal;

30.  rõhutab, kui olulist osa täidab siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), mille abil saavad kodanikud ja ettevõtjad väljendada oma muret ELi õiguse rikkumiste pärast teiste liikmesriikide avaliku sektori asutustes; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles edendama SOLVITit, et muuta see kodanike jaoks kasulikumaks ja nähtavamaks; väljendab sellega seoses heameelt SOLVITi võrgustiku tugevdamise tegevuskava üle, mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta mais; kutsub komisjoni üles Euroopa Parlamendile tegevuskavaga saavutatust aru andma;

31.  rõhutab, et petitsioonide portaali on oluline edasi arendada ning see tuleb muuta kergesti juurdepääsetavaks kahepoolseks suhtluskanaliks ja interaktiivseks vahendiks, mille kaudu liikmesriikide kodanikud pääsevad juurde petitsioone ja nende käsitlemist puudutavale olulisele teabele ning mis pakub kontakteerumisvõimalusi ja kus on olemas teemarühmad, mis võimaldavad jagada dokumente ja häid tavasid; rõhutab vajadust vähendada veelgi petitsioonide töötlemisega seotud halduskoormust; toonitab, et portaalil on ka petitsioonide avaliku registri funktsioon; kordab, et portaali tehnilist võimsust tuleb suurendada, sest see on petitsiooniprotsessi sujuvaks toimimiseks hädavajalik; rõhutab vajadust suurendada suhtlust petitsioonide esitajatega, teavitades neid nende keeles nende esitatud petitsioonide menetlemise etappidest; leiab, et inimestel, kes on petitsiooni toetanud või selle vastu huvi üles näidanud, on õigus saada samasugust tagasisidet ja teavet nagu petitsiooni esitajal, eelkõige seoses Euroopa Parlamendis toimuvate arutelude või Euroopa Komisjoni vastustega; kordab taas, kui oluline on teha rohkem jõupingutusi selleks, et tagada petisioonide esitajate kohalolu, kui nende petitsioone komisjonis arutatakse;

32.  nõuab sihipärasemat ja aktiivsemat pressi- ja teabeteenust ning aktiivsemat tegevust sotsiaalmeedias, et petitsioonikomisjoni tegevus üldsuse muredele paremini vastaks;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või nendega samaväärsetele pädevatele organitele.

(1) ELT C 18, 19.1.2017, lk 10.
(2) ELT C 369, 11.10.2018, lk 105.
(3) ELT C 356, 4.10.2018, lk 77.
(4) ELT C 369, 11.10.2018, lk 11.
(5) ELT C 263, 25.7.2018, lk 98.
(6) 24. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(7) 24. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(8) 25. aprillil 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(9) 24. jaanuaril 2017. aastal vastu võetud arvamused.
(10) 22. märtsil 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(11) 7. septembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(12) 7. septembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(13) 22. novembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(14) 7. septembril 2017. aastal vastu võetud arvamus.
(15) Aruanne Eurobaromeetri eriuuringu nr 468 („Euroopa kodanike suhtumine keskkonda“) kohta, november 2017, http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/SPECIAL/surveyKy/2156.
(16) ELT L 65, 11.3.2011, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 7. oktoober 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika