Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vahelise koostöölepingu (mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides) liidu nimel sõlmimise kohta (11351/2017 – C8‑0018/2018 – 2017/0104(NLE))

P8_TA(2018)0269 A8-0213/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11351/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ning Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusameti (ASECNA) vahelise koostöölepingu eelnõu, mis käsitleb satelliitnavigatsiooni arendamist ja sellega seotud teenuste osutamist ASECNA pädevuspiirkonnas tsiviillennunduse huvides (13661/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 172 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0018/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A8‑0213/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ASECNA‑le.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (08166/2018 – C8‑0259/2018 – 2018/0067(NLE))

P8_TA(2018)0270 A8-0212/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08166/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta otsust 98/591/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta(1),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0259/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A8‑0212/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 284, 22.10.1998, lk 35.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018)0008 – C8‑0037/2018 – 2018/0003(NLE))

P8_TA(2018)0271 A8-0217/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0008),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0037/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0217/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/201315 loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020. Programmiga „Horisont 2020“ seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades programmi „Horisont 2020“ ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma osalemisvõimaluse suurele hulgale oma konkreetses valdkonnas aktiivsetele sidusrühmadele. (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/201315 loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020. Programmiga „Horisont 2020“ seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades programmi „Horisont 2020“ ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetses valdkonnas aktiivsetele sidusrühmadele osalemisvõimaluse ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja kodanike rühmitustele võimaluse, et nendega konsulteeritakse otsuste tegemisel nõuetekohaselt. __________________ __________________ 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“22 kutsutakse üles looma Euroopa andmetaristut, mis põhineks tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimalustel, ning Euroopa oma kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi, mis on võimeline välja arendama uue Euroopa tehnoloogia ja võtma kasutusele eksatasandi superarvutid. Kõnealuse valdkonna tähtsus ja liidu sidusrühmade ees seisvad raskused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist vajalike vahendite ja suutlikkuse koondamiseks, et moodustada ahel teadus- ja arendustööst eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise ja käitamiseni. Seega tuleks välja töötada liidu tasandi mehhanism, mis ühendaks ja koondaks toetuse maailmatasemel Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu loomiseks ning kõrgjõudlusega andmetöötluse alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks liikmesriikides, liidus ja erasektoris. Kõnealune taristu peaks võimaldama juurdepääsu kasutajatele avalikust sektorist, tööstusest ja akadeemilistest ringkondadest, kaasa arvatud Euroopa avatud teaduse pilve kuuluvad teadusringkonnad. (8)  Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“22 kutsutakse üles looma Euroopa andmetaristut, mis põhineks tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimalustel, ning Euroopa oma kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi, mis on võimeline välja arendama uue Euroopa tehnoloogia ja võtma kasutusele eksatasandi superarvutid. Kõnealuse valdkonna tähtsus ja liidu sidusrühmade ees seisvad raskused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist vajalike vahendite ja suutlikkuse koondamiseks, et moodustada ahel teadus- ja arendustööst eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise ja käitamiseni. Seega tuleks välja töötada liidu tasandi mehhanism, mis ühendaks ja koondaks toetuse maailmatasemel Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu loomiseks ning kõrgjõudlusega andmetöötluse alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks liikmesriikides, liidus ja erasektoris. Kõnealune taristu peaks võimaldama juurdepääsu kasutajatele avalikust sektorist, tööstusest, kaasa arvatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), ja akadeemilistest ringkondadest, kaasa arvatud Euroopa avatud teaduse pilve kuuluvad teadusringkonnad. __________________ __________________ 22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“, COM(2016)0178. 22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“, COM(2016)0178. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) (8a)  On väga oluline, et liit oleks 2022. aastaks maailma üks edukamaid superarvutijõude. Praegu jääb liit maha kõrgjõudlusega andmetöötluse arendamises, mis tuleneb vähesest investeerimisest tervikliku süsteemi loomisse. Selle mahajäämuse likvideerimiseks peab liit muretsema maailmatasemel superarvutid, tagama oma tarnesüsteemi ning pakkuma tööstusele ja VKEdele teenuseid simulatsiooni, visualiseerimise ja prototüüpide loomise eesmärgil, tagades samal ajal liidu väärtuste ja põhimõtete kohase kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Liidu varustamiseks andmetöötlusjõudlusega, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse jätkamiseks, peavad liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse olema kooskõlastatud ja selle tehnoloogia tööstuslik kasutuselevõtt aktiivsem. Liit peaks senisest tulemuslikumalt suutma suunata oma tehnoloogilist arengut, et kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteeme hangitaks Euroopast, ning looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava kavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel. (10)  Et varustada liitu andmetöötlusjõudlusega, mida on vaja tipptasemel teadustegevuse jätkamiseks, ja kasutada ära liidu tasandi ühismeetmest tulenevat lisaväärtust, peavad liikmesriikide investeeringud kõrgjõudlusega andmetöötlusse olema kooskõlastatud ja selle tehnoloogia tööstuslik kasutuselevõtt aktiivsem. Liit peaks senisest tulemuslikumalt suutma suunata oma tehnoloogilist arengut, et kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteeme hangitaks Euroopast, ning looma toimiva seose tehnoloogilise tarneahela, kasutajaid kaasava kavandamise ja maailmatasemel süsteemide ühishangete vahel. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus) (10a)  Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on oluline uurida asjakohaseid juhtimis- ja rahastamisraamistikke, võttes piisaval määral arvesse ühisettevõtte EuroHPC algatust ja selle jätkusuutlikkust ning vajadust tagada võrdsed tingimused kogu liidus. Peale selle peaksid liikmesriigid kaaluma rahastamisprogramme sellisel viisil, mis on kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus) (10b)  Euroopa tehnoloogiaplatvorm ning kõrgjõudlusega andmetöötluse alased avaliku ja erasektori lepingulised partnerlused on väga olulised liidu teadusprioriteetide kindlaksmääramiseks liidu tehnoloogia väljatöötamisel kõigis kõrgjõudlusega andmetöötluse lahenduse tarneahela segmentides. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11a)  Ühisettevõtte ülesanne on luua liidus maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete integreeritud ökosüsteem ning seda säilitada, tuginedes liidu juhtpositsioonile kõrgjõudlusega andmetöötluse, pilve- ja suurandmete tehnoloogia valdkonnas. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)  Ühisettevõte tuleks luua ja peaks alustama tegevust 2019. aastal, et täita eesmärk varustada liit 2020. aastaks eksatasandi-eelse taristuga ning töötada välja tehnoloogia, mis on vajalik eksatasandi jõudluse saavutamiseks 2022. või 2023. aastaks. Kuna järgmise põlvkonna tehnoloogia arendustsükkel kestab harilikult 4–5 aastat, peab töö selle eesmärgi saavutamise nimel algama nüüd, et säilitada konkurentsivõime üleilmsel turul. (12)  Ühisettevõte tuleks luua ja peaks alustama tegevust 2019. aastal, et täita eesmärk varustada liit 2020. aastaks eksatasandi-eelse taristuga ning töötada välja tehnoloogia, mis on vajalik võimaluse korral autonoomse eksatasandi jõudluse saavutamiseks 2022. või 2023. aastaks. Kuna järgmise põlvkonna tehnoloogia arendustsükkel kestab harilikult 4–5 aastat, peab töö selle eesmärgi saavutamise nimel algama nüüd, et säilitada konkurentsivõime üleilmsel turul. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) (12a)  Ühisettevõtet EuroHPC tuleks käsitada liidu andmetaristu lahutamatu osana, mis hõlmab kogu ökosüsteemi, ning selle eeliseid tuleks laialdaselt propageerida. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) (13a)  Komisjon peaks julgustama rohkem liikmesriike ühinema ühisettevõttega EuroHPC ja kasutama seda prioriteetse valdkonnana teadus- ja arendustegevuse programmides vastavalt riiklikule tegevusele. Samuti peaks komisjon edendama algatust kõikides liikmesriikides osana tugevast poliitilisest ja majanduslikust pühendumusest digitaalse innovatsiooni edendamisele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 (14)  Liit, osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed peaksid igaüks rahaliselt osalema ühisettevõtte halduskulude katmises. Kuna mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 näeb ette, et liidu osaluse halduskuludes saab tuua varasemale ajale, nii et see katab jooksvad kulud vaid kuni 2023. aastani, siis peaksid osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed katma alates 2024. aastast kõik ühisettevõtte halduskulud. (14)  Liit, osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed peaksid igaüks rahaliselt osalema ühisettevõtte halduskulude katmises. Kuna mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 näeb ette, et liidu osaluse halduskuludes saab tuua varasemale ajale, nii et see katab jooksvad kulud vaid kuni 2023. aastani, siis peaksid osalevad riigid ja ühisettevõtte erasektori liikmed katma alates 2024. aastast kõik ühisettevõtte halduskulud, et tagada ühisettevõtte jätkusuutlikkus pikas perspektiivis. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus) (15a)  Uurida ja edendada tuleks kõiki EuroHPC ning liidu ja riiklike uurimisprogrammide vahelise koostoime võimalusi. Ühisettevõte peaks integreeruma olemasolevatesse juhtivatesse teadus- ja arendusstruktuuridesse, nagu Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvormi väärtusega seotud avaliku ja erasektori partnerlus ning suurandmed, et maksimeerida tõhusus ja hõlbustada selle kasutamist ning panna alus edukale andmepõhisele majandusele. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 b (uus) (15b)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid tugevdama Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse senist tööd olemasolevate sammaste – algatuse PRACE ja üleeuroopalise teadusvõrgustiku GÉANT – alusel, vältima igasugust huvide konflikti ning tunnustama nende olulist täiendavat rolli EuroHPC ökosüsteemi elluviimises. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)  Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaksid teadusringkondadel ja Euroopa tööstusel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaid ning luua liiduülene integreeritud taristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimaluste, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele juhtivkasutajatele tööstuses, sealhulgas VKEdele, ja avalikule sektorile. Ühisettevõte peaks püüdma vähendada mahajäämust kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud oskustes. Ühisettevõte peaks valmistama ette esimese kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidtaristu loomist Euroopas, milles klassikaline andmetöötlusarhitektuur oleks ühendatud kvantandmetöötluse seadmetega, kus kasutatakse näiteks kvantarvutit kõrgjõudlusega andmetöötluse lõimede kiirendamiseks. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel tihedas rahvusvahelises konkurentsis liidrikoha säilitamiseks saavutada maailmatasemel tulemusi ja integreerida need konkurentsivõimelistesse süsteemidesse, tagada Euroopa tehnoloogia kiire ja ulatuslik ärakasutamine liidu tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ning ühendada jõud strateegiate kooskõlastamise ja Euroopa ühistest huvidest lähtuvate investeeringute kaudu, on vaja pakkuda Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahalist toetust. Komisjon võib liikmesriigi või liikmesriikide rühma teate põhjal otsustada käsitada ühisettevõtte tegevust üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina, tingimusel et kõik asjakohased tingimused on täidetud vastavalt ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta25. (18)  Ühisettevõte peaks tegelema selgelt kindlaksmääratud teemadega, mis võimaldaksid teadusringkondadel, aga ka Euroopa tööstusel laiemalt kavandada, välja töötada ja kasutada kõige uuenduslikumaid kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaid ning luua liiduülene integreeritud taristu koos maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimaluste, kiire ühenduse, tipptasemel rakenduste ning andme- ja tarkvarateenustega oma teadlastele ja teistele juhtivkasutajatele tööstuses, eelkõige mikroettevõtjatele, VKEdele ja idufirmadele, ja avalikule sektorile. Ühisettevõte peaks püüdma vähendada mahajäämust kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud oskustes, soodustades kvalifitseerumist ja kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnaga seotud tööalaseid valikuid ning pakkudes eriprogramme meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse edendamiseks kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonna ametikohtadel. Ühisettevõte peaks valmistama ette esimese kõrgjõudlusega andmetöötluse hübriidtaristu loomist Euroopas, milles klassikaline andmetöötlusarhitektuur oleks ühendatud kvantandmetöötluse seadmetega, kus kasutatakse näiteks kvantarvutit kõrgjõudlusega andmetöötluse lõimede kiirendamiseks. Selleks et aidata uurimisrühmadel ja Euroopa tööstusel tihedas rahvusvahelises konkurentsis liidrikoha säilitamiseks saavutada maailmatasemel tulemusi ja integreerida need konkurentsivõimelistesse süsteemidesse, tagada Euroopa tehnoloogia kiire ja ulatuslik ärakasutamine liidu tööstuses, nii et selle kasulik mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ning ühendada jõud strateegiate kooskõlastamise ja Euroopa ühistest huvidest lähtuvate investeeringute kaudu, on vaja pakkuda Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahalist toetust. Komisjon võib liikmesriigi või liikmesriikide rühma teate põhjal otsustada käsitada ühisettevõtte tegevust üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina, tingimusel et kõik asjakohased tingimused on täidetud vastavalt ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta25. __________________ __________________ 25 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4). 25 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4). Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus) (18a)  Ühisettevõte peaks edendama liidu teadlaste, tööstuse ja avaliku sektori juurdepääsu maailmatasemel superarvutitele ja nendega seotud teenustele ning tagama selle juurdepääsu, andes neile vahendid teaduses ja tööstuses konkurentsi esirinnas püsimiseks, et säilitada integreeritud teadusandmete taristud ja kõrgjõudlusega andmetöötlus ning neid toetada. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 b (uus) (18b)  Ühisettevõte peaks olema osalemiseks avatud kõigile liikmesriikidele, keda julgustatakse ühisettevõttega ühinema ja kasutama seda prioriteetse valdkonnana teadus- ja arendustegevuse programmides vastavalt riiklikule tegevusele. Ühisettevõte peaks propageerima superarvuti tegevusi osana tugevast poliitilisest ja majanduslikust pühendumusest digitaalse innovatsiooni edendamisele. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 c (uus) (18c)  Vajaliku suutlikkuse arendamiseks ning kõigi liikmesriikide osalemise tagamiseks tuleks luua igale liikmesriigile riikliku superarvutite keskusega seotud kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskus (keskus). Pädevuskeskused peaksid hõlbustama ja edendama juurdepääsu kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemile, alates superarvutitest kuni rakenduste ja teenusteni. Samuti peaksid nad pakkuma kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonna kasutajatele õppe- ja koolitusvõimalusi vastavate oskuste arendamiseks, edendama teadlikkuse suurendamist ning koolitus- ja teavitustegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse kasutegurite kohta, eelkõige VKEde jaoks, ning algatama võrgustikutegevust sidusrühmade ja teiste pädevuskeskustega, et edendada laiemalt uuendusi, mis võimaldavad kõrgjõudlusega andmetöötluse täiendavat kasutuselevõttu. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 d (uus) (18d)  Ulatuslik osalemine kogu liidu ulatuses ning kolmandatest riikidest pärit osalejate õiglane ja mõistlik juurdepääs on olulised, et kasutada ära sellise liidu superarvuti kogu potentsiaal, mis suudab edendada liidu tippteadust ja piirkondlikku konkurentsivõimet. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 e (uus) (18e)  Kuigi juurdepääsuaeg superarvutitele on proportsionaalne rahalise osalusega, tuleks tagada võrdsed võimalused kõikidele liidu liikmesriikidele, teadlastele ja tööstusharudele. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 f (uus) (18f)  Liidu juurdepääsuaeg tuleks eraldada tipptasemel põhinevate konkurentsipõhiste projektikonkursside kaudu sõltumatult sellest, millise liidu liikmesriigi kodanik taotleja on. Lisaks peaks osalevatel liikmesriikidel olema võimalik teha oma juurdepääsuaeg kättesaadavaks ka teistele liidu teadlastele, tööstusharudele või teadustöö tegijatele. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) (20a)  Superarvutid, mille ühisettevõte soetab ja mida ta toetab, peaksid olema kavandatud ja tuleks valida nii, et need oleksid võimalikult tõhusad teadustegevuse jaoks ja et tööstus kasutaks neid võimalikult palju. Sel põhjusel tuleb komisjonil võtta meetmeid, et tugevdada oma hindamiste raames veelgi tõhususe ja kulutasuvuse hindamist. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 (22)  Eksatasandi-eelseid ja petatasandi superarvuteid tuleks kasutada peamiselt avalikeks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks teadusringkondades, tööstuses või avalikus sektoris. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud eraotstarbeline majandustegevus. Juurdepääs tuleks anda kasutajatele, kelle asukoht on liidus või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis. Igal kasutajal peaks olema võrdne õigus juurdepääsule ja see tuleks anda läbipaistval moel. Juhatus peaks iga superarvuti puhul määrama kindlaks juurdepääsuõigused vastavalt liidu osale juurdepääsuajast. (22)  Eksatasandi-eelseid ja petatasandi superarvuteid tuleks kasutada peamiselt tsiviilotstarbelisteks avalikeks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks teadusringkondades, tööstuses, sealhulgas VKEdes, või avalikus sektoris. Ühisettevõttele peaks olema lubatud teatav piiratud eraotstarbeline majandustegevus. Juurdepääs tuleks anda kasutajatele, kelle asukoht on liidus või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis. Igal kasutajal peaks olema võrdne õigus juurdepääsule ja see tuleks anda läbipaistval moel. Juhatus peaks iga superarvuti puhul määrama kindlaks juurdepääsuõigused vastavalt liidu osale juurdepääsuajast. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus) (28a)  Liidu majandushuvide kaitseks tuleks kohaldada vähemalt programmi „Horisont 2020“ sätteid, mis käsitlevad intellektuaalomandi õigusi ning intellektuaalomandi õiguste üleminekut, litsentsimist ja kasutamist. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 a (uus) (29a)  Superarvuti ostmiseks vajalik summa peaks hõlmama ka investeeringuid parandatud andmevoogu ja võrguühendusse. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus) (30a)  Liidus tegutsevad kõrgjõudlusega andmetöötluse algatuse teenuseosutajad peavad konkureerima võrdsetel tingimustel ja kõigile kehtivate ühesuguste eeskirjade kohaselt. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 b (uus) (30b)  Kooskõla tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks muude algatustega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete valdkonnas – eelkõige seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete valdkonnas 2014. aastal loodud avaliku ja erasektori lepinguliste partnerlustega ja PRACE’iga – tuleks need algatused ühtlustada, kaasates need 2020. aasta järgses raamistikus ühisettevõttesse. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 (32)  Tegevuste rahaline toetamine Euroopa ühendamise rahastu programmist peaks olema kooskõlas selle programmi eeskirjadega. (32)  Tuleks taotleda halduslikku lihtsustamist ja vältida erinevate eeskirjade kooseksisteerimist ühes ühisettevõttes. „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu eeskirjade kooseksisteerimise asemel tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad ühisettevõtte kõigi tegevuste jaoks. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 (40)  Kõigis ühisettevõtte konkursi- ja pakkumiskutsetes tuleks vastavalt vajadusele võtta arvesse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu programmi kestust, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. (40)  Kõigis ühisettevõtte konkursi- ja pakkumiskutsetes tuleks vastavalt vajadusele võtta arvesse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu programmi kestust, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Perioodiks, mida ei hõlma raamprogramm „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu programm, tuleks teha asjakohased kohandused, võttes arvesse 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistiku, et ühisettevõtte tegevus jätkuks. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 a (uus) (41a)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus on oluline pilvandmetöötluse arengu jaoks ja selle kogu potentsiaali on võimalik ära kasutada ainult siis, kui andmed saavad kogu liidus selgete eeskirjade alusel vabalt liikuda. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 b (uus) (41b)  Lisaks tuleks andmekaitset, eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevaid liidu õigusakte kohaldada kõigi superarvutite suhtes, mis kuuluvad täielikult või osaliselt ühisettevõttele või mis teevad ühisettevõttele kättesaadavaks juurdepääsuaja. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 c (uus) (41c)  Ühisettevõte peaks tagama, et liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutid on kättesaadavad üksnes üksustele, mis vastavad andmekaitset, eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevatele liidu õigusaktidele. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 d (uus) (41d)  Ühisettevõte peaks tagama, et liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutid on kättesaadavad üksnes liikmesriikides või assotsieerunud riikides asutatud üksustele, mis vastavad andmekaitset, eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevatele liidu õigusaktidele. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 e (uus) (41e)  Vajaduse korral tuleks edendada rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ja osalevate riikide vahel. Kolmandates riikides asutatud üksustele ei tohiks liidu superarvutitele juurdepääsu anda, välja arvatud juhul, kui need riigid annavad vastastikuse juurdepääsu oma superarvutitele. Superarvutite andmete kasutamist liidus tuleks ergutada, tagades samal ajal andmekaitset, eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevate liidu õigusaktide järgimise. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 (7)  „majutav üksus“ – ühisettevõttesse kuuluvas liikmesriigis asuv juriidiline isik, kes pakub tingimusi superarvuti majutamiseks ja käitamiseks. 7)  „majutav üksus“ – ühisettevõttesse kuuluvas liikmesriigis asuv juriidiline isik, kes pakub tingimusi petatasandi või eksatasandi-eelse superarvuti majutamiseks ja käitamiseks; Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a (a)  pakkuda liidu või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigi teadlastele, tööstusele ja avalikule sektorile uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmetaristut ning toetada vastava tehnoloogia ja rakenduste väljatöötamist arvukates valdkondades; a)  pakkuda liidu või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigi teadlastele ja teadustöö tegijatele, tööstusele, sealhulgas idufirmadele, mikroettevõtjatele ja VKEdele, ning avalikule sektorile uusimat kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmetaristut ning toetada vastava tehnoloogia ja rakenduste väljatöötamist peamiselt tsiviilkasutuseks arvukates valdkondades, nagu tervishoid, energeetika, arukad linnad, autonoomne transport ja kosmos; Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b (b)  luua raamistik integreeritud ja maailmatasemel eksatasandi superarvuti- ja andmetaristu soetamiseks liidus; b)  luua raamistik integreeritud ja maailmatasemel eksatasandi-eelse superarvuti- ja andmetaristu soetamiseks liidus, sealhulgas toetades petatasandi superarvutite soetamist; Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d (d)  aidata arendada liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse integreeritud ökosüsteemi, mis hõlmaks kõiki teaduse ja tööstuse väärtusahela lülisid, nimelt riistvara, tarkvara, rakendusi, teenuseid, masinaehitust, ühendusi, oskusteavet ja oskusi. d)  aidata arendada liidu kõrgjõudlusega andmetöötluse integreeritud ökosüsteemi, mis hõlmaks kõiki teaduse ja tööstuse väärtusahela lülisid, nimelt riistvara, tarkvara, rakendusi, teenuseid, masinaehitust, ühendusi, oskusteavet ja oskusi, et tugevdada liitu kui innovatsiooni ülemaailmset keskust, aidates kaasa konkurentsivõimele ning tõhustatud teadusuuringute- ja arendussuutlikkusele; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d a (uus) da)  võimaldada sünergiat ning anda osalevate liikmesriikide ja teiste osalejate koostööst tulenevat lisaväärtust; Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d b (uus) db)  teha koostööd olemasolevate lepinguliste avaliku ja erasektori partnerlustega kõrgjõudlusega andmetöötluse ja suurandmete valdkonnas, et luua sünergiat ja integratsiooni. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d (d)  luua ja võtta kõikjal liidus kasutusele integreeritud ja tipptasemel superarvuti- ja andmetaristu, mis on määrava tähtsusega teaduse tipptaseme ja tööstuse digiteerimise seisukohast, samuti avaliku sektori ning innovatsioonivõime ja ülemaailmse konkurentsivõime parandamise seisukohast, et soodustada majanduse ja tööhõive kasvu liidus; d)  luua ja võtta kõikjal liidus kasutusele integreeritud ja tipptasemel superarvuti- ja andmetaristu, kui see taristu on kavandatud olema teadusuuringute seisukohast tõhus ning see on määrava tähtsusega teaduse tipptaseme ja tööstuse digiteerimise seisukohast, samuti avaliku sektori ning innovatsioonivõime ja ülemaailmse konkurentsivõime parandamise seisukohast, et soodustada majanduse ja tööhõive kasvu liidus; Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e (e)  tagada teadus- ja uurimisringkondade, tööstuse, sh VKEde ning avaliku sektori lai juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötluse taristule ja teenustele uute ja kujunemisjärgus andme- ja arvutusmahukate rakenduste ja teenuste tarbeks; e)  tagada teadus- ja uurimisringkondade, tööstuse, mikroettevõtjate, VKEde ning avaliku sektori lai juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötluse taristule ja teenustele uute ja kujunemisjärgus andme- ja arvutusmahukate rakenduste ja teenuste tarbeks; Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f (f)  luua side teadus- ja arendustegevuse ning eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise vahel, et tugevdada liidu digitehnoloogilist tarneahelat ning võimaldada ühisettevõttele tipptasemel superarvutite soetamist; f)  luua side teadus- ja arendustegevuse ning eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemide loomise vahel, et tugevdada liidu digitehnoloogilist tarneahelat ning võimaldada ühisettevõttele maailmatasemel superarvutite soetamist; Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h (h)  omavahel ühendada ja koondada piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa tasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutid ja muud andmetöötlussüsteemid, andmekeskused ning nendega seotud tarkvara ja rakendused; h)  omavahel ühendada ja koondada piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa tasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutid ja muud andmetöötlussüsteemid, andmekeskused ning nendega seotud tarkvara ja rakendused, ohustamata andmekaitset ja eraelu puutumatust; Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i (i)  parandada tööstuse, eriti VKEde innovatsioonivõimekust arenenud kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu ja -teenuste abil; i)  parandada tööstuse, eriti mikroettevõtjate ja VKEde, aga ka teadus- ja uurimisringkondade innovatsioonivõimekust arenenud kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu ja -teenuste, sealhulgas riiklike kõrgjõudlusega andmetöötluskeskuste ja superarvutite keskuste abil; Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt j (j)  aidata paremini mõista kõrgjõudlusega andmetöötlust ning aidata kaasa oskustes esinevate puuduste kõrvaldamisele liidu kõrgjõudlusega andmetöötluses; j)  aidata paremini mõista kõrgjõudlusega andmetöötlust ning aidata kaasa oskustes esinevate puuduste kõrvaldamisele liidu kõrgjõudlusega andmetöötluses, soodustades kvalifitseerumist ning meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonna ametikohtadel; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 (1)   Ühisettevõte usaldab iga omandatud eksatasandi-eelse superarvuti käitamise majutavale üksusele, kes on valitud vastavalt lõikele 3 ja artiklis 11 osutatud ühisettevõtte finantseeskirjadele. 1.   Ühisettevõte usaldab iga omandatud petatasandi või eksatasandi-eelse superarvuti käitamise majutavale üksusele, kes esindab ühte või mitut osalevat riiki ning on valitud vastavalt lõikele 3 ja artiklis 11 osutatud ühisettevõtte finantseeskirjadele. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 (2)   Eksatasandi-eelsed superarvutid asuvad osalevas riigis, mis on liidu liikmesriik. Liikmesriik ei tohi majutada rohkem kui ühte eksatasandi-eelse superarvutit. 2.   Petatasandi või eksatasandi-eelsed superarvutid asuvad osalevas riigis, mis on liidu liikmesriik. Liikmesriik ei tohi majutada rohkem kui ühte eksatasandi-eelset superarvutit. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – sissejuhatav osa (3)   Majutava üksuse valib juhatus, tuginedes muu hulgas järgmistele kriteeriumidele: 3.   Majutava üksuse valib õiglase ja läbipaistva protsessi abil juhatus, tuginedes muu hulgas järgmistele kriteeriumidele: Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c (c)  majutava üksuse kogemus sarnaste süsteemide paigaldamisel ja käitamisel; c)  majutava üksuse kogemus sarnaste süsteemide paigaldamisel, käitamisel ja hooldamisel, sealhulgas superarvuti energianõudluse alal; Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c a (uus) ca)  kõrgetasemeline andmekaitse, eraelu puutumatus ja küberturvalisus, sealhulgas riskide ja ohtude tehnika tasemele vastav juhtimine ja vastupanuvõime küberrünnakutele; Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 a (uus) 4a.  Kui majutavad üksused on valitud, tagab ühisettevõte sünergia Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 (2)   Juhatus määrab kindlaks üldised juurdepääsutingimused ning võib sõltuvalt eri liiki kasutajatest ja rakendustest määrata kindlaks spetsiifilisi juurdepääsutingimusi. Teenuse kvaliteet on kõigile kasutajatele ühesugune. 2.   Juhatus määrab kindlaks üldised juurdepääsutingimused ning võib sõltuvalt eri liiki kasutajatest ja rakendustest määrata kindlaks spetsiifilisi juurdepääsutingimusi. Teenuse kvaliteet on kõigile kasutajatele ühesugune, kuid eelnevalt võib kindlaks määrata prioriteetsuskriteeriumid, ilma et see seaks ohtu kõigi potentsiaalsete kasutajate ja rakenduste juurdepääsu. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 (3)   Ilma et see piiraks liidu poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist, antakse juurdepääsuaega üksnes kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, välja arvatud kui juhatus on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liidu huve arvesse võttes otsustanud teisiti. 3.   Ilma et see piiraks liidu poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist, antakse juurdepääsuaega üksnes kasutajatele, kes elavad, on asutatud või asuvad liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, välja arvatud kui juhatus on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja eelkõige seoses kolmandate riikidega, kes on sõlminud rahvusvahelised teadusalase koostöö kokkulepped, ja kui see on asjakohane, kui nad on andnud vastastikuse juurdepääsu oma superarvutitele, ning liidu huve arvesse võttes otsustanud teisiti. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 Liidu osa juurdepääsuajast igale eksatasandi-eelsele superarvutile on otseselt proportsionaalne liidu rahalise osalusega selle soetamiskuludes võrrelduna vastava eksatasandi-eelse superarvuti soetamise ja käitamise kogukuludega. Juhatus määrab kindlaks juurdepääsuõigused vastavalt liidu osale juurdepääsuajast. Liidu osa juurdepääsuajast igale eksatasandi-eelsele superarvutile on otseselt proportsionaalne liidu rahalise osalusega selle soetamiskuludes võrrelduna vastava eksatasandi-eelse superarvuti soetamise ja käitamise kogukuludega. Juurdepääsu puhul liidu osale ajast keskendutakse eranditult tsiviilrakendustele. Juhatus määrab kindlaks juurdepääsuõigused vastavalt liidu osale juurdepääsuajast. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 a (uus) 2a.  Iga osaleva riigi osalus juurdepääsuaja kuludes tehakse üldsusele kättesaadavaks. Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 (1)   Komisjon teeb 30. juuniks 2022 sõltumatute ekspertide abiga ühisettevõtte vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige osalevate riikide ja erasektori liikmete ning nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste, kuid samuti muude juriidiliste isikute ühisettevõtte tegevuses osalemise ja nende meetmete jaoks makstava osaluse määra. Komisjon koostab hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 1.   Komisjon teeb 30. juuniks 2022 sõltumatute ekspertide abiga ühisettevõtte vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige osalevate riikide ja erasektori liikmete ning nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste ning üldisemalt liidu tööstuse, kuid samuti muude juriidiliste isikute ühisettevõtte tegevuses osalemise ja nende meetmete jaoks makstava osaluse määra. Hindamisel tuleks välja selgitada ka võimalikud muud poliitikavajadused, sealhulgas konkreetsete sektorite olukorra hindamine seoses nende võimalusega pääseda kõrgjõudlusega andmetöötluse pakutavatele võimalustele täiel määral ligi ja neid kasutada. Komisjon koostab hindamisaruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3 a (uus) 3a.  Hindamine peab hõlmama artiklis 12 osutatud äriteenuseid, lähtudes tegelikust kasutusest. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt c (c)  algatada ja juhtida eksatasandi-eelsete superarvutite soetamise menetlust, hinnata saadud pakkumusi, eraldada rahastamist kättesaadavate vahendite piires, jälgida lepingu rakendamist ja hallata lepinguid; c)  algatada ja juhtida eksatasandi-eelsete superarvutite soetamise menetlust avatult ja läbipaistvalt, kasutades sõltumatuid eksperte, hinnata saadud pakkumusi, eraldada rahastamist kättesaadavate vahendite piires, jälgida lepingu rakendamist ja hallata lepinguid; Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt d (d)  valida eksatasandi superarvuteid majutav üksus kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11 osutatud finantseeskirjadega; d)  valida eksatasandi-eelseid superarvuteid majutav üksus kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ning artiklis 11 osutatud finantseeskirjadega; Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 1 – lõik 1 – punkt i (i)  pakkuda rahalist toetust (peamiselt toetustena), keskendudes rakendustele, teavitustegevusele, teadlikkuse suurendamise ja kutsealase arengu meetmetele, et meelitada inimressursse kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonda, samuti suurendada oskuseid ja ökosüsteemi projekteerimisega seotud oskusteavet; i)  pakkuda rahalist toetust (peamiselt toetustena), keskendudes rakendustele, teavitustegevusele, teadlikkuse suurendamise ja kutsealase arengu ning ümberkujundamise meetmetele, et meelitada inimressursse kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonda ning edendada meeste ja naiste tasakaalustatud osalemist, samuti suurendada oskuseid ja ökosüsteemi projekteerimisega seotud oskusteavet; Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 6 – punkt 5 (5)  Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks. Esimehe mandaati pikendatakse üksnes üks kord juhatuse otsuse alusel. 5)  Juhatus valib oma liikmete seast esimehe kaheks aastaks. Esimehe mandaati pikendatakse üksnes üks kord juhatuse otsuse alusel. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 8 – punkt 1 – lõik 2 – alalõik 1 a (uus) Kandidaatide nimekiri koostatakse eesmärgiga tagada meeste ja naiste võrdne esindatus ja võrdsed võimalused. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 10 – punkt 2 (2)  Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni 12 liiget, kellest kuni kuus nimetavad erasektori liikmed ja kuni kuus nimetab juhatus. Juhatus kehtestab kriteeriumid ja valimismenetluse tema nimetatavatele liikmetele. 2)  Teadusuuringute ja innovatsiooni nõuanderühma kuulub kuni 20 liiget, kellest kuni kaheksa nimetavad erasektori liikmed ja kuni kaksteist nimetab juhatus. Juhatus kehtestab kriteeriumid ja valimismenetluse tema nimetatavatele liikmetele. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – Artikkel 21 – lõik 1 a (uus) Ühisettevõte tagab andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktide järgimise. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – artikkel 23 – punkt 2 (2)  Ühisettevõtte juhatus võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid huvide konfliktide vältimiseks juhatuses tegutsevate ühisettevõtte liikmete esindajate puhul. 2)  Ühisettevõtte juhatus võtab kooskõlas liidu parimate tavadega vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Kõnealused eeskirjad sisaldavad ka sätteid huvide konfliktide vältimiseks juhatuses tegutsevate ühisettevõtte liikmete esindajate puhul.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Prantsusmaa taotlus – EGF/2017/009 FR/Air France) (COM(2018)0230 – C8‑0161/2018 – 2018/2059(BUD))

P8_TA(2018)0272 A8-0210/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0230 – C8‑0161/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0210/2018),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Prantsusmaa esitas taotluse EGF/2017/009 FR/Air France, et saada EGFist rahalist toetust seoses 1 858 koondamisega, mis toimusid Prantsusmaal NUTS 2. tasandi piirkondades Île‑de‑France (FR10) ja Provence‑Alpes‑Côte d’Azur (FR82) NACE Revision 2 osa 51 (õhutransport) alla kuuluvas majandussektoris;

D.  arvestades, et liidu lennuettevõtjate toetamine on väga tähtis, kuna liidu turuosa rahvusvahelises lennutranspordisektoris väheneb;

E.  arvestades, et taotlus põhineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohastel sekkumiskriteeriumidel, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine neljakuulise vaatlusperioodi jooksul liikmesriigi ettevõttes, hõlmates töötajaid, kelle on koondanud tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja Prantsusmaal on õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust summas 9 894 483 eurot, mis moodustab 16 490 805 euro suurustest kogukuludest 60 %, kaasa arvatud individuaalsete teenuste kulud 16 410 805 eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandlustegevuse kulud 80 000 eurot;

2.  märgib, et Prantsusmaa ametiasutused esitasid taotluse 23. oktoobril 2017 ning pärast Prantsusmaa poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 23. aprillil 2018 ja andis sellest samal päeval Euroopa Parlamendile teada;

3.  märgib, et Prantsusmaa hakkas sihtrühma kuuluvatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 19. mail 2015. aastal, ning et õigus EGFi rahalist toetust saada kehtib seega 19. maist 2015 kuni 23. oktoobrini 2019;

4.  tuletab meelde, et see on teine Air France’i koondamistega seotud taotlus, mille Prantsusmaa on EGFist rahalise toetuse saamiseks esitanud, ning kolmas lennutransporti puudutav taotlus pärast 2013. aasta detsembris esitatud taotlust EGF/2013/014 FR/Air France ja 2015. aastal esitatud taotlust EGF/2015/004 IT Alitalia ning nende kohta tehtud positiivset otsust(4);

5.  tuletab meelde, et EGFi rahaline toetus on suunatud koondatud töötajatele, et aidata neil uut töökohta leida, ning ei kujuta endast toetust ettevõtetele;

6.  märgib, et Prantsusmaa väidab, et koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutustega ja eelkõige õhutranspordi sektoris toimunud ulatuslike majandustegevuse häiretega, eeskätt liidu turuosa vähenemisega, mille on tinginud kolme Pärsia lahe piirkonna suurettevõtte hoogne tõus, kes saavad väga kõrgel tasemel riigiabi ja toetust ning kes ei pea täitma nii piiravaid sotsiaalseid ja keskkonnanõudeid nagu liidu ettevõtted;

7.  taunib lennuettevõtjate Emirates, Qatar Airways ja Etihad Airways saadavate toetuste ja riigiabi taset, mis toob kaasa nende transpordivõimekuse tohutu suurenemise ja nõrgestab Euroopa sõlmlennujaamade, sealhulgas Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaama positsiooni;

8.  tuletab meelde, et komisjon võttis 8. juunil 2017 vastu ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse konkurentsi kaitsmist lennutranspordisektoris(5) ja mille eesmärk on tagada liidu lennuettevõtjate ja kolmandate riikide lennuettevõtjate vahel aus konkurents, et säilitada tingimused, mis aitavad tagada head lennuühendused; märgib, et Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad 2018. aasta sügisel selle seadusandliku ettepaneku üle läbirääkimisi alustada;

9.  tuletab meelde, et Air France’i koondamised mõjuvad kohalikule majandusele, kus on probleeme pikaajalise töötusega ning 50‑aastastel ja vanematel on raske uut tööd leida, tõenäoliselt väga halvasti;

10.  kutsub Air France’i üles tagama vajaliku kvaliteetse sotsiaalse dialoogi;

11.  täheldab, et taotlus puudutab 1 858 Air France’ist koondatud töötajat – kusjuures 76,2 % kõigist koondamistest toimub Île-de-France’is–, kellest enamik on 55–64‑aastased; tunnistab, kui olulised on EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed, et parandada tööturule naasmise võimalusi; märgib samuti, et mitte ükski koondatud töötajatest ei ole vanuses 25–29 aastat ega üle 64‑aastane;

12.  märgib, et Prantsusmaal on kavas võtta taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks viit tüüpi meetmeid:

13.  väljendab heameelt selle üle, kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel konsulteeriti sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja sotsiaalpartnerite esindajatega, samuti Air France’i, ametiühingute ja kesktöönõukogu vaheliste kokkulepete üle, millega tagati, et kõik töölt lahkumised olid vabatahtlikud;

14.  märgib, et EGFist kaasrahastatud individuaalsed teenused on suunatud töötajatele, kellel ei ole vabatahtlikult töölt lahkumise ajal konkreetseid plaane uue töökoha leidmiseks ja kes soovivad osaleda ümberõppes või saada nõu, suuniseid või abi ettevõtte loomiseks või ülevõtmiseks;

15.  võtab teadmiseks, et Prantsuse tööseadustikus nõutakse, et ettevõtja, kes annab tööd rohkem kui tuhandele inimesele, pakuks välja meetmed, ning et EGFi taotluses ei nähta ette mingit panust ümberõppepuhkuse esimeseks neljaks kuuks, mis vastab Prantsuse seaduses sätestatud minimaalsele kestusele;

16.  märgib, et sissetulekut toetavad meetmed moodustavad kogu individuaalsest teenustepaketist EGFi määruses sätestatud maksimummäära 35 % ning et selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

17.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenuste paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse suunas liikumise eesmärgiga;

18.  rõhutab, et Prantsusmaa ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest;

19.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

20.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid töökohtade kvaliteedi ja EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta; lisaks kutsub komisjoni üles EGFi rakendamist jälgima ning sellest parlamendile aru andma;

21.  kutsub komisjoni uuesti üles tagama, et kõik EGFi juhtumitega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

22.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

23.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Prantsusmaa taotlus – EGF/2017/009 FR/Air France)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2018/1093).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/44 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2013/014 FR/Air France, Prantsusmaa) (ELT L 8, 14.1.2015, lk 18). (5) COM(2017)0289.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta resolutsioon linnade rolli kohta liidu institutsioonilises raamistikus (2017/2037(INI))

P8_TA(2018)0273 A8-0203/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 5 lõiget 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele(1),

–   võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(2), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Amsterdami pakti, millega kehtestatakse ELi linnade tegevuskava ning milles linnaküsimuste eest vastutavad ELi ministrid leppisid kokku 30. mail 2016,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi poliitika linnamõõtme kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend(4),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned“ (COM(2014)0490),

–  võttes arvesse deklaratsiooni ELi linnade tegevuskava kohta, milles territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavad ministrid leppisid kokku 10. juunil 2015,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(5),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(6),

–  võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2016. aasta järeldusi ELi linnade tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Euroopa säästvate linnade Leipzigi hartat, milles lepiti kokku linnaarendust ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleval ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24. ja 25. mail 2007,

–   võttes arvesse uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016. aastal Ecuadoris Quitos toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil (Habitat III),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa linnade olukorda käsitlevat aruannet 2016. aasta kohta,

–   võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8‑0203/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepinguga loodi Euroopa Regioonide Komitee, millega kaasati linnad – nende esindatuse kaudu komitees – selle nõuandvasse rolli ELi otsustusprotsessis;

B.  arvestades, et Regioonide Komitee täidab seda rolli mitmesuguste tegevuste kaudu, millega edendatakse dialoogi ja aktiivset osalust ELi otsustusprotsessis;

C.  arvestades, protokolliga nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta antakse Euroopa Regioonide Komiteele õigus algatada Euroopa Liidu Kohtu kaudu menetlus, kui õigusaktide puhul, mille vastuvõtmiseks tuleb aluslepingu kohaselt komiteega konsulteerida, ei ole järgitud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; arvestades, et seega on linnadel vahend oma huvide kaitsmiseks Euroopa Liidus;

D.  arvestades, et tuleks teha selget vahet aluslepingutes ette nähtud linnade esindajate, näiteks Regioonide Komitee liikmete, ja linnade huve esindavate ühenduste vahel;

E.  arvestades, et suurem osa ELi elanikkonnast (üle 70 %) elab linnades;

F.  arvestades, et üleilmastumisega kaasnev võimu lahutamine territooriumist ei kaota vajadust Euroopa linnade võrgustike järele, kus määratakse kindlaks liidu kodanike huvid ja kaitstakse neid;

G.  arvestades, et suuremat osa ELi poliitikameetmetest ja õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul, sealhulgas linnade tasandil ja need käsitlevad tänapäeval peaaegu kõiki poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valdkondi;

H.  arvestades, et ELi institutsiooniline struktuur põhineb mitmetasandilise valitsemise ja subsidiaarsuse põhimõttel;

I.  arvestades, et Regioonide Komitee poolt vastu võetud Euroopa mitmetasandilise valitsemise hartas juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vaheline lojaalne partnerluskoostöö ning võrdne õiguspärasus ja vastutus nende asjaomase pädevusvaldkonna igal tasandil on omavahel tihedalt seotud;

J.  arvestades, et Regioonide Komitee on moodustanud subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku, et lihtsustada Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ELi institutsioonide vahelist teabevahetust komisjoni nende dokumentide ja seadusandlike ettepanekute teemal, millel on piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele otsene mõju;

K.  arvestades, et oma eespool nimetatud 12. detsembri 2017. aasta resolutsioonis kutsus ta komisjoni üles ergutama kohalikke ametiasutusi määrama Euroopa asjade eest vastutavad volikogu liikmed, kuna see tasand on kodanikele kõige lähemal, et edendada liidu kodakondsust ja selle teostamist;

L.  arvestades, et Euroopa säästvate linnade Leipzigi hartas on kasutatud terminit „Euroopa linnad“;

M.  arvestades, et linnapeade pakt on aidanud arendada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise integreeritud strateegiaid, parandada energiatõhusust ja kasutada rohkem taastuvenergiat; arvestades, et sellised algatused näitavad, kuidas saab linnade koostöö ja parimate tavade vahetamine aidata saavutada ELi poliitilisi eesmärke;

N.  arvestades, et Leipzigi harta kohaselt on Euroopa linnad „väärtuslik ja asendamatu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline vara“ ja nad peaksid võtma vastutuse territoriaalse ühtekuuluvuse eest, ja arvestades, et komisjoni linnu käsitleva 2016. aasta aruande üks järeldusi on, et linnad on ELi peamiste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamises kesksel kohal; arvestades, et seepärast tuleks linnadele anda ühtekuuluvuspoliitikas põhiroll;

O.  arvestades, et Leipzigi hartas tunnistatakse, et liikmesriikide vastutavad ministrid peavad edendama tasakaalustatud territoriaalset korraldust, mis põhineb Euroopa mitmekeskuselisel linnastruktuuril, ning märgitakse, et linnad peaksid olema linnapiirkondade arengu põhikeskused ja võtma vastutuse territoriaalse ühtekuuluvuse eest;

P.  arvestades, et ELi linnade tegevuskavaga (Amsterdami pakt) luuakse täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja ELi aluslepingutes antud pädevustega platvorm liikmesriikide, piirkondade, linnade, komisjoni, Euroopa Parlamendi, liidu nõuandeasutuste ja muude sidusrühmade vahelise partnerluskoostöö tegemiseks, et anda mitteametlik panus nii tulevaste ELi õigusaktide kavandamisse kui ka kehtivate muutmisse;

Q.  arvestades, et linnade tegevuskava kohaldamisala hõlmab eelkõige parema õigusloome sammast, mille eesmärk on keskenduda ELi poliitika ja õigusaktide tulemuslikumale ja sidusamale rakendamisele, mitte uute õigusaktide algatamisele;

R.  arvestades, et komisjon kutsub parema õigusloome paketi raames kohalikke ametiasutusi osalema vastavalt vajadusele tulevaste seadusandlike ettepanekute territoriaalse mõju hindamises;

S.  arvestades, et nõukogu väljendas oma 24. juuni 2016. aasta järeldustes Amsterdami pakti üle heameelt ning kutsus muu hulgas komisjoni, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning Euroopa Parlamenti üles võtma sellega seoses täiendavaid meetmeid ning palus parlamendil võtta uute ja kehtivate ELi õigusaktide arutamisel asjaomastes parlamendikomisjonides arvesse partnerluste tulemusi ja soovitusi linnaküsimuste eest vastutavate peadirektorite suuniste kohaselt;

T.  arvestades, et kõnealuses linnade tegevuskavas tehakse komisjonile muu hulgas ülesandeks võtta asjakohaste ELi õigusaktide, dokumentide ja algatuste koostamisel ja läbivaatamisel arvesse partnerluste tulemusi ja soovitusi ning teha koostööd linnaasutuste ja neid esindatavate organisatsioonidega, kasutades uute poliitikameetmete ja seadusandlike algatuste väljatöötamisel ning kehtivate ELi strateegiate, poliitikameetmete ja õigusaktide hindamisel pakutavaid mitmesuguseid konsulteerimis- ja tagasisidevõimalusi;

U.  arvestades, et uued üleilmsed ülesanded, mis tulenevad julgeolekust ja rändest, demograafilistest muutustest ja noorte töötusest, ning probleemid, mis on seotud avalike teenuste kvaliteedi, puhta ja taskukohase hinnaga energia kättesaadavuse, loodusõnnetuste ja keskkonnakaitsega, nõuavad kohalikke meetmeid ja seega linnadelt ELi poliitika kavandamisel ja rakendamisel suuremat pühendumist;

V.  arvestades, et Euroopa linnade väärtus tuleneb ka asjaolust, et neis asub oluline osa Euroopa ühisest kultuuripärandist;

W.  arvestades, et linnad esindavad poliitikatasandit, mida üldsus kõige paremini mõistab, ja seepärast on neil suur potentsiaal kohana, kus kodanikud saavad osaleda sisukates aruteludes, milleks pakuvad häid väljavaateid Regioonide Komitee kogemused kodanikega peetavate dialoogide korraldamisel koostöös kohalike ja piirkondlike partneritega;

X.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskavast 2030 ja kliimamuutusi käsitlevast Pariisi kokkuleppest tulenevaid poliitilisi nõudeid silmas pidades on linnad parandanud oma võimet arendada uuenduslikke poliitilisi lahendusi ja vahendeid sotsiaalse, ökoloogilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse ning õiglaste kauplemissüsteemide huvides ning võimet ühendada neid tegelikkuses rakendamise nimel ELi piires ja rahvusvaheliselt, piirdumata sealjuures seniste vormidega;

Y.  arvestades, et ELi linnade tegevuskava deklaratsioonis, milles territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavad ELi ministrid leppisid kokku 2015. aasta juunis, tunnistatakse Regioonide Komitee, võrgustiku Eurocities ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) olulist rolli linnade huvide kuuldavaks tegemisel;

Z.  arvestades, et linnad võivad anda võimaluse kasutada ära Euroopa kodakondsuse potentsiaali ja seda kodanikuaktiivsuse edendamise kaudu tugevdada, võttes arvesse asjaolu, et linnad saavad rakendada ELi ja selle kodanike vahelisi vahendusstruktuure tõhusamalt;

AA.  arvestades, et linnade osalemine ELi poliitikas aitab suurendada kohalikku vastutust ELi protsessides, parandada valitsemist kaasavama Euroopa demokraatia kaudu ning edendada haldussuutlikkust ja avalike teenuste kvaliteeti kogu ELis, aidates seeläbi viia ellu õigust heale haldusele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41;

AB.  arvestades, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb kaasata poliitikakujundamise tsükli võimalikult varasest etapist ja oluline on tugevdada nende rolli territoriaalse mõju hindamiste lahutamatu osana;

AC.  arvestades, et linnade osalemise praegused vormid ei ole ELi poliitika ja õigusaktide kavandamisele ja rakendamisele avalduva soovitud mõju seisukohalt endiselt rahuldavad; arvestades ka seda, et see mõju oleks suurem, kui linnad moodustaksid ühiste ajalooliste, geograafiliste, demograafiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste seoste alusel võrgustikud;

1.  märgib, et linnade – mille all mõeldakse linnu, kaasa arvatud väikeseid ja keskmise suurusega linnu, ning linna- ja suurlinnapiirkondi – kaasamist ELi otsuste tegemisse hõlbustab nende osalemine Regioonide Komitees kui konsultatiivses ja nõuandvas organis; on seisukohal, et praegune institutsiooniline ülesehitus võimaldab edendada linnadevahelisi ning linnade ja nende esindusorganisatsioonide ja otsuseid tegevate asutuste vahelisi nii riikliku kui ka ELi tasandi koostööplatvorme, järgides lojaalse koostöö, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

2.  juhib tähelepanu sellele, et jättes kõrvale linnastumise ulatuse ja elanike kontsentratsiooni aspektid, siis puudub ühtne määratlus selle kohta, mida tähendab linn rahvastiku, pindala, toimimise ja sõltumatuse taseme mõttes, ning seetõttu võib igal liikmesriigil olla ja ongi selle termini suhtes erinev lähenemisviis;

3.  märgib, et EL tugevdab järk-järgult mitme oma poliitikavaldkonna linnamõõdet, mida näitavad näiteks arukate linnade ja kogukondade kontseptsioon (Euroopa innovatsioonipartnerlus) ning sellised algatused nagu linnapiirkondi käsitlevad algatused URBAN I ja URBAN II, säästev linnaareng (Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse(8) artikkel 7), linnaarengu võrgustik, linnadega seotud uuenduslikud meetmed, Euroopa kultuuripealinn, Euroopa roheline pealinn, Euroopa innovatsioonipealinn, linnapeade pakt ja ELi linnade tegevuskava;

4.  tuletab meelde, et linnadel on oluline roll teatavate ELi poliitikameetmete ja vahendite rakendamisel, näiteks ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas; kutsub seetõttu linnu üles töötama integreeritud viisil ja tegema partnerluse põhimõtet järgides koostööd kõigi haldustasandite, erasektori ja kodanikuühiskonnaga;

5.  rõhutab linnade ja kõigi kohalike omavalitsuste keskset rolli liidu peamiste poliitikameetmete, nt kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete ettevalmistamisel, kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel linna, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu protsessi kaudu, mis võimaldab linnadel tegeleda uute ülesannetega ja kasutada ära ELi eeloleva rahastamisperioodi võimalusi, et kasutada kättesaadavaid vahendeid mitte ainult arukate ja jätkusuutlike linnade, vaid ka loovate tulevikulinnade saavutamiseks; rõhutab sellega seoses ka seda, kui olulised on ülemaailmsed strateegiad ja algatused, näiteks ÜRO kestliku arengu eesmärgid või ülemaailmne linnapeade pakt;

6.  toonitab, et kuna linnad on tõestanud oma võimet hallata tõhusalt kestliku linnaarengu integreeritud meetmeid, tuleks neile anda suurem roll kõigi asjakohaste poliitikameetmete rakendamises;

7.  rõhutab seda, milliseid võimalusi pakub linnadele keskse rolli andmine liidu välispoliitikas avaliku diplomaatia vahendina, mis ühendab eri riikide inimesi ja käsitleb probleeme, mida mitmesugustel põhjustel ei ole lisatud kõrgetasemelistesse poliitilistesse tegevuskavadesse, ning nõuab seetõttu vastavate liidu toetusmehhanismide paremat rahastamist;

8.  märgib siiski, et vahel ei ole linnadel piisavalt vahendeid ega haldussuutlikkust, et osaleda projektikonkurssidel Euroopa rahastuse saamiseks; väljendab seetõttu heameelt linnadele ühtse kontaktpunkti loomise üle, mille veebisait ja dokumendid peaksid olema kättesaadavad kõikides liidu ametlikes keeltes; nõuab eri ELi poliitikavaldkondades linnadele pühendatud vahendite ja programmide paremat kooskõlastamist ja integreerimist, mille saavutamiseks tuleks määrata komisjoni liige, kes võtab selles küsimuses poliitilise juhtrolli ja annab nendele poliitikavaldkondadele strateegilisi juhiseid kooskõlas linnapiirkondade järjest suurema tähtsustamisega ELi poliitikas, võttes sealjuures arvesse Euroopa kohalike omavalitsuste mitmesuguseid erinevusi ja nende vastavat potentsiaali; rõhutab, kui oluline on edendada tasakaalustatumat lähenemisviisi linnade suhtes – olenemata nende suurusest – asjaomastele vahenditele ja programmidele juurdepääsul, arendades eeskätt nõustamisvõimekust;

9.  väljendab heameelt ELi linnade tegevuskava kui uue, partnerlusel põhineva mitmetasandilise valitsemise mudeli üle, kaasates linnu kehtivate õigusaktide läbivaatamisse ja tulevaste poliitikameetmete kujundamise üle arutamisse; rõhutab, et ELi õigusaktides sätestatud mitmetasandilise valitsemise praktilisel rakendamisel tuleb võtta integreeritud ja terviklik lähenemisviis, järgides ELi poliitikavaldkondade põhieesmärke; märgib, et sellistel asukohapõhistel ja alt üles lähenemisviisidel nagu kogukonna juhitud kohalik areng on oluline täiendav roll;

10.  nõuab linnade tegevuskava koordineerimist, tugevdamist ja ametlikuks muutmist; on veendunud, et see ei peaks jääma vabatahtlikuks protsessiks ning et liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema suurem vastutus ja nad peaksid saadud soovitusi põhjalikult analüüsima ja võimaluse korral neid ellu viima;

11.  kutsub linnade tegevuskava raamistiku partnereid üles oma soovitusi ja tegevuskavasid kiiresti vastu võtma; palub komisjonil näidata ka seda, kuidas neid konkreetseid ettepanekuid arvesse võetakse, eelkõige seoses parema õigusloome, rahastamise ja teadmistega, ja lisada need vajaduse korral tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti järjepidevalt nendest tulemustest;

12.  peab kiiduväärseks selliseid linnadevahelisi koostööplatvorme, mis võimaldavad luua koostoimet piiriülese koostöö jaoks ja rakendada ELi poliitikameetmeid kohapeal paremini; on veendunud, et ELi linnapeade pakt on hea näide, mida järgida;

13.  tunneb heameelt komisjoni loodud linnaandmete platvormi üle; palub siiski, et Eurostat ja komisjon koguksid ja koostaksid üksikasjalikumaid andmeid, eelkõige andmevooge, et tõhusalt kohandada kehtivaid poliitikameetmeid ja kujundada tulevasi;

14.  peab vajalikuks edendada linnade varajast ja kooskõlastatud osalemist ELi otsuste tegemises ELi praeguses institutsioonilises ülesehituses, eriti seoses neid otseselt mõjutavate õigusaktidega, ja teha seda viisil, mis tagab poliitikameetme ja otsuste tegemise läbipaistvuse ja tõhususe, järgides samal ajal liikmesriikide erinevaid põhiseaduslikke olusid; palub suurendada läbipaistvust ELi otsuste tegemises ja kaasata kodanikud sellesse protsessi; peab sellega seoses tervitatavaks Euroopa kodanikualgatust ja nõuab selle vahendi paremat tutvustamist liikmesriikides;

15.  on veendunud, et linnade rolli ELi tulevaste poliitikameetmete kujundamisel tuleb märkimisväärselt suurendada; palub seetõttu ELil hinnata uuesti Euroopa linnapoliitika loomist, pidades eelkõige silmas pikaajalisi kaalutlusi;

16.  tuletab meelde, et Regioonide Komitee koordineerib strateegia „Euroopa 2020“ järelevalveplatvormi, mille põhiülesanne on tagada, et linnade, piirkondade ja muude kohalike omavalitsusüksuste arvamusi võetakse arvesse majanduskasvu ja innovatsiooni käsitleva komisjoni strateegia kindlaksmääramisel;

17.  soovitab tugevdada linnade ja omavalitsuste poliitilist esindatust praeguses ELi institutsioonilises raamistikus, kaaludes ka linnade esindatuse suurendamist Regioonide Komitees liikmesriikide poolt, vähendamata piirkondade ja maapiirkondade rolli;

18.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nende ettepanekud Regioonide Komitee liikmete määramise kohta kajastaksid täiel määral nende territoriaalsete struktuuride mitmekesisust, ja esitama vajaduse korral Regioonide Komitee liikmete kandidaatidena rohkem kohaliku tasandi esindajaid;

19.  rõhutab linnu esindavate ühenduste, näiteks võrgustiku Eurocities ja CEMRi tähtsust; toetab kohalike omavalitsuste ja linnade huve esindavate Euroopa ühenduste, näiteks võrgustiku Eurocities, CEMRi jt suuremat osalemist poliitikakujundamises ning on seisukohal, et sellised ühendused peaksid saama ELi institutsioonide põhipartneriteks, luues eelkõige õigusloome-eelses etapis alalise struktureeritud dialoogi mehhanismi, kaasa arvatud Regioonide Komitee kaudu;

20.  soovitab hinnata kõiki kohalikku tasandit mõjutavaid poliitikameetmeid ja õigusakte territoriaalse mõju seisukohast; on veendunud, et dialoog kohalikke ja linnaomavalitsusi esindavate ühendustega peaks võimaldama neil anda panuse territoriaalse mõju hindamisse, anda nõu poliitikakujundamise ettevalmistavate uuringute kohta ning esitada korrapäraselt sihipäraseid tehnilisi eriteadmisi ELi õigusaktide rakendamise kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil; tuletab meelde, et territoriaalse mõju hindamisi teeb Regioonide Komitee;

21.  julgustab nõukogu ja kohalikke omavalitsusi tegema tihedamat koostööd; nõuab, et linnade ja piirkondade ning neid esindavate ühenduste nõuandvat rolli nõukogus tugevdataks, kui tegeletakse kohalikku tasandit mõjutavate küsimustega;

22.  on seisukohal, et linnu, linnakeskusi ja kohalikke omavalitsusi tuleks käsitada laiemalt kui vaid demokraatliku kontrolli all olevaid avaliku halduse struktuure ning neid tuleks pidada võimalikeks avaliku arutelu, teadmussiirde ja ELi poliitilise ruumi kujundamise foorumiteks, vähendamata maapiirkondade rolli; märgib, et vaja on määrata kindlaks elemendid, mis aitavad tagada, et Euroopa avalikku ruumi iseloomustab põhiõiguste ja -vabaduste kasutamine ning sellised väärtused nagu võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja õiglus;

23.  rõhutab kodanikuühiskonna tähtsust ELi poliitilises elus; on seisukohal, et linnade tasand on see, kus on inimesi kõige lihtsam kaasata, kuna linnadel on eelisjuurdepääs suurele hulgale ELi elanikkonnale; märgib, et linnadel võib olla seega seadustav roll ja nad võivad aidata kaasa ELi kodanike õigusi käsitlevate teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisele;

24.  tuletab meelde, et piirkondi ja linnu tuleks tunnustada keskustena, millel on positiivne roll selliste ELi strateegiate arendamises, milles üleilmsete küsimuste kindlaksmääramine ja lahendamine toimub kohalikul tasandil, ja mis aitavad tugevdada liidu mitmetasandilise valitsemise süsteemi, ja et sellel lähenemisviisil on praktiline mõju ELi otsustusprotsessi alt üles või ülevalt alla suunatud institutsioonilisele raamistikule;

25.  on seisukohal, et linnade esindamine ei tohiks piirduda nende ametlike esindajate osalemisega haldus- ja konsulteerimisstruktuurides ning et linnad ja külad – st mitte ainult riikide ja piirkondade pealinnad – võiksid saada liidu tulevikku ja tema edasist poliitikat käsitlevate arutelude keskusteks;

26.  on seisukohal, et selleks, et saada liidu tulevikku ja tema edasist poliitikat käsitlevate arutelude keskusteks, peavad omavalitsused määrama Euroopa asjade eest vastutava volikogu liikme, samuti tuleks moodustada selliste volitustega volikogu liikmete võrgustik;

27.   nõuab piisava toetuse andmist linnadele ja kohalikele omavalitsustele, et nad saaksid parandada ELi poliitikakujundamise linnamõõdet;

28.  soovitab kasutada ära ELi linnade potentsiaali ELi poliitika kavandamisel ja rakendamisel, korraldades arutelusid ja konsultatsioone neile olulistes valdkondades, mis ei piirdu linnapoliitikaga selle kitsas tähenduses;

29.  rõhutab, et seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui arutelusid ja konsultatsioone ei korraldata mitte riikide ja piirkondade pealinnades, vaid muudes linnapiirkondades, mis võivad olla hõlpsalt juurdepääsetavaks foorumiks lähikonnas, sealhulgas väikelinnades ja külades elavatele kodanikele, sealjuures on põhieesmärk tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale;

30.  tunnistab, et oluline on näha ette erinevad osalemismudelid, mis on kohandatud eri oludele ning erineva suuruse ja tähtsusega linnapiirkondadele, alates Euroopa pealinnadest kuni väikeste ja keskmise suurusega linnadeni;

31.  on seisukohal, et Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee on selle protsessi loomulikud edendajad, kuna nad on organid, millel on võimalik sõnastada arutelude ja konsultatsioonide lähtepunktiks olevad küsimused ning teha saadud seisukohtade, arvamuste ja projektide põhjal järeldusi;

32.  teeb ettepaneku, et kodanikega konsulteerimise protsessi korraldaksid Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee koostöös nende Euroopa linnade volikogudega, mis on Euroopa-teemalise arutelu tunnustatud foorumid, ning märgib, et võimalikult ulatusliku osalemise tagamiseks tuleks sellised foorumid luua tihedas koostöös liikmesriikidega eelkõige linnades, mille tegevus on oluline ja avaldab mõju enamikule vastava piirkonna elanikele;

33.  märgib ka seda, et Euroopa-teemalise arutelu foorumitena tunnustatud linnade volikogud peaksid vastutama selle eest, et ülikoolidele, kohalikele koolidele ja muudele haridusasutustele, aga ka meediale, sotsiaalsetele organisatsioonidele ja ühendustele ning üldsusele tagataks ulatuslikud erialased teadmised ja avalik teave, tasuta ja avatud juurdepääs ning võimalus osaleda aruteludes ja konsultatsioonides; on seisukohal, et volikogud peaksid vastutama ka selle eest, et esindajad kutsutakse kõigilt linnajuhtimise tasanditelt, sealhulgas laiema linnapiirkonna väiksematest üksustest või partnervolikogudest, ning et mõistlik oleks täpsustada sellise kohustuse territoriaalne ulatus lepingus, mis on sõlmitud ELi tasandi asjakohaste asutuste ning Euroopa foorumist linna volikogu vahel;

34.  soovitab töötada välja katseprogrammi, milles osaleb 54 Euroopa arutelufoorumit – tagades tasakaalustatud territoriaalse ja eri suurusega linnade esindatuse – ja mis viiakse ellu muudes linnades kui liikmesriikide pealinnad, et saavutada ELi-teemaliste arutelude ja konsulteerimiste munitsipaaltasandi süsteem;

35.  rõhutab vajadust, et Euroopa linnad vahetaksid häid tavasid, kuna mõned neist on edukalt rakendanud rännet või kliimamuutusi käsitlevaid programme või uuenduslikke linnahalduskavasid;

36.  rõhutab, et linnade positsiooni tugevdamine ELi poliitika kujundamisel, muu hulgas Regioonide Komitees, ei vähenda usaldust muude juhtimise tasandite vastu, vaid pigem suurendab seda, sest see toetab mitmetasandilist valitsemist ja subsidiaarsust, mis põhineb ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahelisel mitmepoolsel usaldusel;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 82. (2) ELT C 326, 26.10.2012, lk 391. (3) ELT C 316, 22.9.2017, lk 124. (4) ELT L 74, 14.3.2014, lk 1. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0048. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0487. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta resolutsioon kolmemõõtmelise printimise ning sellega seotud probleemide kohta intellektuaalomandiõiguste ja tsiviilvastutuse valdkonnas (2017/2007(INI))

P8_TA(2018)0274 A8-0223/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Homne maailm. 3D‑printimine kui Euroopa majanduse tugevdamise vahend“(3),

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatist „Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem“ (COM(2017)0707),

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatist „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta“ (COM(2017)0708),

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2017. aasta aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta (COM(2017)0240),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0223/2018),

A.  arvestades, et kolmemõõtmeline printimine (3D‑printimine) muutus üldsusele kättesaadavaks, kui turule jõudsid üksikisikutele mõeldud 3D‑printerid ja ettevõtjad hakkasid pakkuma nii digitaalseid mudeleid kui ka 3D‑printimise teenuseid;

B.  arvestades, et 3D‑printimine on üks olulisemaid tehnoloogiaid, mille puhul võib Euroopal olla juhtroll; arvestades, et komisjon tunnustas 3D‑printimise eeliseid, toetades aastatel 2014–2016 programmi „Horisont 2020“ raames sellel tehnoloogial põhinevat 21 projekti;

C.  arvestades, et 3D‑printimise katsetusi alustati 1960. aastatel, ja arvestades, et esialgu Ameerika Ühendriikides arendatud tehnoloogiat hakati tööstuslikult kasutama 1980. aastate alguses;

D.  arvestades, et 3D‑printerite turg on kiirelt kasvav sektor ja eeldatavasti jätkub kasv ka lähiaastatel;

E.  arvestades siiski, et 3D‑printimise jaoks mõeldud koostööruumid (mida tavaliselt kutsutakse fablabideks) ja vahemaa tagant printimise teenused, mis mõnikord on seotud elektroonilise 3D‑failivahetusega, võimaldavad igaühel lasta printida kolmemõõtmelisi esemeid, millest on leiutajatel ja projektikorraldajatel palju kasu;

F.  arvestades, et 3D‑printimine võib oluliselt muuta tootmise tarneahelaid, mis võib aidata Euroopal toodangut suurendada; arvestades, et selle tehnoloogia kasutamine pakub uusi võimalusi ettevõtete arenguks ja innovatsiooniks;

G.  arvestades, et ELis on 3D‑printimine üks esmatähtsaid tehnoloogiavaldkondi; arvestades, et oma hiljutises aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta osutas komisjon sellele kui ühele peamisele tööstuse ümberkujundamise tegurile;

H.  arvestades, et komisjon on lugenud 3D‑printimise meetmete võtmisel esmatähtsaks valdkonnaks, millel on märkimisväärne majanduspotentsiaal eelkõige väikeste uuenduslike ettevõtete jaoks; arvestades, et paljud riigid on juba tunnustanud 3D‑printimise ümberkujundavat mõju ja on hakanud kasutusele võtma – ehkki tasakaalustamata viisil – mitmesuguseid strateegiaid sellise majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna loomiseks, millega edendada selle valdkonna arengut;

I.  arvestades, et suurem osa 3D‑printimise teel loodud toodetest on praegu veel prototüübid; arvestades, et mõned tööstusharud on juba aastaid kasutanud lõpptoodetes prinditud osi ja nende turg kasvab endiselt suhteliselt kiiresti; arvestades, et üha enam 3D‑prinditud tooteid on praegu endisega võrreldes rohkem kasutus- või turustamisvalmid kui pelgad prototüübid;

J.  arvestades, et uuenduslike ettevõtete jaoks on 3D‑printimisel palju võimalikke eeliseid; arvestades, et 3D‑printimine võimaldab eelkõige vähendada üldkulusid uute toodete väljatöötamisel, kavandamisel ja katsetamisel või olemasolevate toodete täiustamisel;

K.  arvestades, et 3D‑printimist kasutatakse ühiskonnas järjest laiaulatuslikumalt, eelkõige hariduse vallas, kodanike- ja idufirmade foorumites, nt avalikud töötoad (maker space), aga ka eraelus;

L.  arvestades, et 3D‑printimine muutub kõigile lihtsamaks ja kättesaadavamaks; arvestades, et eeldatavasti vähenevad lühikese aja jooksul oluliselt kasutatavate materjalide, kiiruse, tooraine ja energia tarbimisega seotud piirangud;

M.  arvestades, et enamik tänapäeva kõrgtehnoloogiatööstustest kasutab seda tehnoloogiat, samas kui 3D‑printimise võimalused on paljudes valdkondades oluliselt suurenenud, ning arvestades, et ootused on suured paljudes valdkondades, nagu meditsiin (taastavast meditsiinist kuni proteesimiseni), lennundus, kosmosetööstus, autotööstus, kodumasinate tootmine, ehitus, arheoloogilised uuringud, arhitektuur, masinaehitus ning vabaaja- ja disainisektorid;

N.  arvestades, et õigusaktide puudumine on piiranud 3D‑printimise kasutamist sellistes tähtsates tööstussektorites nagu kosmosetööstus ning meditsiini- ja hambaravisektor, ning arvestades, et 3D‑printerite kasutamise õiguslik reguleerimine aitab suurendada tehnoloogiate kasutamist ning pakkuda võimalusi teadus- ja arendustegevuseks;

O.  arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eespool nimetatud arvamuses on öeldud, et digirevolutsioon võimalusi ja õiget täiustatud tootmistehnoloogiat kasutades „saab Euroopa oma tootmise väikeste tööjõukuludega piirkondadest tagasi tuua, et ergutada innovatsiooni ja luua jätkusuutlik kasv kodus“;

P.  arvestades, et 3D‑printimine vähendab nii transpordikulusid kui ka CO2‑heidet;

Q.  arvestades, et 3D‑printimise tehnoloogia loob eeldatavasti uusi töökohti oskustööjõu jaoks, mis on mõnel juhul füüsiliselt kergemad ja ohutumad (hooldustehnikud, insenerid, projekteerijad jne), ning arvestades, et uute tehniliste ametikohtade loomisega (nt 3D‑printerite käitajad) tekivad uued vastutusalad ning 3D‑printimise tööstuses tuleb korraldada asjakohaseid koolituskursusi, et tehniline personal oleks traditsioonilises tootmises töötavate spetsialistidega samal tasemel; arvestades, et 3D‑printimise tehnoloogia vähendab ka tootmis- ja ladustamiskulusid (väikesemahuline ja tellimuspõhine jne); arvestades siiski, et tootmissektori töökohtade arvu vähenemine mõjutab suurel määral nende riikide majandust, mis sõltuvad suurest hulgast madala kvalifikatsiooniga töökohtadest;

R.  arvestades, et 3D‑tööstuse arendamise majanduslikku mõju liikmesriikides ei ole võimalik veel täpselt kindlaks teha;

S.  arvestades, et 3D‑printimine võib aidata tarbijatel toime tulla kavandatud aegumisega, kuna nad saavad valmistada varuosi kodumasinatele, mille kasutusiga on järjest lühem;

T.  arvestades, et 3D‑printimise tehnoloogia võib tekitada mõningaid erilisi õiguslikke ja eetilisi probleeme, mis on seotud intellektuaalomandiõiguse kõigi valdkondadega, nagu autoriõigus, patendid, disainilahendused, kolmemõõtmelised kaubamärgid ja isegi geograafilised tähised, ning tsiviilvastutusega, ning arvestades, et kõik need probleemid kuuluvad Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni pädevusse;

U.  arvestades, et uued tehnoloogiad võimaldavad esemeid ja inimesi skaneerida ja teha digitaalfaile, mida saab hiljem printida 3D‑vormingus, ning see võib mõjutada kujutistega seotud õigusi ja õigust eraelu puutumatusele;

V.  arvestades, et 3D‑printimise tehnoloogia võib tekitada ka probleeme turvalisuse ja küberturvalisusega, eriti seoses relvade, lõhkeainete, narkootikumide ja mitmesuguste ohtlike esemete tootmisega, ning arvestades, et seda laadi tegevuse suhtes tuleb olla eriti tähelepanelik;

W.  arvestades, et autoriõiguste seisukohast tuleb teha teatavaid eristusi: oma kodus isiklikuks otstarbeks printimist tuleks eristada kaubanduslikul otstarbel printimisest ning vahet tuleks teha spetsialistidevahelisel ning spetsialistide ja tarbijate vahelisel printimisel;

X.  arvestades, et Prantsusmaa kirjandus- ja kunstiteoste nõukogu on 3D‑printimist ja autoriõigusi käsitlevas aruandes märkinud, et 3D‑printimise laiem kättesaadavus ei näi praeguseks olevat kaasa toonud autoriõiguse massilist rikkumist; arvestades samas, et seejuures tunnistatakse aruandes, et võltsimise oht puudutab peamiselt kujutava kunsti teoseid;

Y.  arvestades, et mõned praegu mõeldavad näited muutuvad tõenäoliselt tehnoloogia arenedes keerukamaks; arvestades, et see tõstatab küsimuse, mida on vaja teha selleks, et võidelda 3D‑printimistehnoloogia abil tehtava võimaliku võltsimise vastu;

Z.  arvestades, et 3D‑printimises kasutatavad protsessid toovad kaasa loomistoimingu nn tükeldamise, kuna teos võib esineda enne füüsilise kuju võtmist digitaalselt, mis lihtsustab selle kopeerimist ja muudab raskemaks võitluse võltsimise vastu;

AA.  arvestades, et kokkuvõttes on õigusasjatundjad seisukohal, et 3D‑printimine ei ole intellektuaalomandi õigusi põhjalikult muutnud, kuna loodud faili võib käsitleda teosena ning sellisel juhul tuleb seda ka vastavalt kaitsta; arvestades, et lühemas ja keskmises perspektiivis ning selleks, et võidelda võltsimise vastu, on peamine probleem kutseliste vahendajate tihedam kaasamine autoriõiguste kaitsesse;

AB.  arvestades, et vaatamata asjaolule, et 3D‑printimise areng teeb võimalikuks tööstusliku tootmise, tuleks mõelda kollektiivse õiguskaitse vahendite võimalikule loomisele, et pakkuda tarbijatele kahju eest hüvitist;

AC.  arvestades, et 3D‑printimise mõju tarbijate õigustele ja tarbijaõigusele üldiselt tuleks põhjalikult uurida, võttes arvesse praegu arutatavat direktiivi, milles käsitletakse digitaalse sisu üleandmise lepingute teatavaid aspekte;

AD.  arvestades, et tootevastutust käsitlev direktiiv 85/374/EMÜ hõlmab kõiki lepinguid; arvestades, et tasub märkida, et muu hulgas ka 3D‑printimise vallas tehtud edusamme arvesse võttes on komisjon alustanud avalikku arutelu, mille eesmärk on hinnata, kas kõnealune direktiiv on tehnoloogia uute suundumuste seisukohast otstarbekas;

AE.  arvestades, et üldised vastutust käsitlevad normid hõlmavad ka e‑kaubanduse direktiivi artiklites 12–14 kindlaks määratud vahendusteenuse osutajate vastutust; arvestades, et seejuures tuleks kaaluda konkreetse vastutuskorra kehtestamist 3D‑printimise tehnoloogia abil loodud esemest tingitud kahju kohta, kuna osalejate arvu ja lõpptoote loomiseks kasutatud protsesside keerukuse tõttu on kannatanul sageli raske vastutavat isikut kindlaks teha; arvestades, et defekti olemusest olenevalt võiks vastutus olla 3D‑faili loojal või müüjal, 3D‑printeri tootjal, 3D‑printeri tarkvara tootja, kasutatud materjali tarnijal või isikul, kes eseme lõi;

AF.  arvestades, et 3D‑printimise konkreetse kasutamise puhul ärikeskkonnas kehtestatakse vastutuseeskirjad tavaliselt osalistevaheliste lepingutega;

AG.  arvestades, et kõik kihtlisamistootmise tehnoloogia osad peavad vastama teatavatele kriteeriumidele ja olema sertifitseeritud, et oleks võimalik toota taasloodavaid kvaliteetosi; arvestades, et sertifitseerimine on keeruline masinate, materjalide ja protsesside sagedase muutumise ning andmebaaside puudumise tõttu; arvestades, et seepärast on vaja välja töötada eeskirjad, mis võimaldavad kiiremini ja kulutõhusamalt sertifitseerida kõiki materjale, protsesse ja tooteid;

AH.  arvestades, et 3D‑printimine aitab vähendada energia- ja loodusvarade tarbimist, millega võideldakse kliimamuutuste vastu; arvestades, et 3D‑printimise kasutamine vähendab tootmisprotsessis tekkivaid jäätmeid ja pikendab tarbekaupade tööiga, sest varuosi on võimalik teha tarbijail endil;

1.  rõhutab, et ennetamaks tsiviilvastutuse või intellektuaalomandi rikkumisega seotud probleeme, mida 3D‑printimine võib tulevikus kaasa tuua, võiks EL võtta vastu uued õigusaktid ja kohandada kehtivaid õigusakte vastavalt 3D‑tehnoloogia konkreetsele vajadustele, võttes arvesse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) otsuseid ning ELi ja liikmesriikide kohtute asjakohast kohtupraktikat ning olles põhjalikult hinnanud kõigi poliitikavalikute mõju; rõhutab, et igal juhul tuleb seadusandluses vältida kehtivate normide dubleerimist ja võtta arvesse juba arutatavaid eelnõusid, eriti praegu 2D‑printimisele kohaldatavaid autoriõiguse norme; lisab, et õigusnormid peavad innovatsiooni edendama ja nendega kaasa käima, kuid samas ei tohiks õigusest saada pidurdav ega takistav tegur;

2.  rõhutab, et seetõttu tuleb olla tähelepanelik teatavate küsimuste puhul, näiteks failide krüptimine ja kaitse, et vältida kaitstud failide või esemete ebaseaduslikku allalaadimist ja reprodutseerimist ning ebaseaduslike esemete reprodutseerimist;

3.  on seisukohal, et 3D‑printimise sektoris tuleb mõistetavalt olla tähelepanelik eeskätt prinditud toodete kvaliteedi ning kasutajatele või tarbijatele tekkivate võimalike ohtude suhtes ning asjakohast tähelepanu tuleks pöörata selliste tuvastamis- ja jälgitavusmeetmete kehtestamisele, millega tagatakse toodete jälgitavus ning hõlbustatakse nende edasise kasutamise jälgimist ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel; on seisukohal, et selliste vahendite väljatöötamisel oleks kasu õiguste omanike ja 3D‑tootjate vahelisest tihedast koostööst; leiab samuti, et see aitaks tagada loodud objektide jälgitavuse ja vähendada võltsimist;

4.  märgib, et vajaduse korral võiksid õiguslikud lahendused võimaldada kontrollida autoriõigusega kaitstud 3D‑esemete seaduslikku reprodutseerimist, näiteks võiksid digitaal- ja 3D‑printimisteenuse osutajad esitada korrapäraselt teavet intellektuaalomandi kaitsmise vajaduse kohta; rõhutab sellega seoses selliste elementide olulisust, mille abil on võimalik 3D‑esemeid jälgida; rõhutab, et juhul kui 3D‑koopia on tehtud isiklikuks tarbeks, kohaldatakse selle suhtes siseriikliku õiguse erandeid, sealhulgas hüvitiste ja tulude osas;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks 3D‑printimise valdkonnas on vaja suurendada üldsuse teadlikkust ja samuti teadlikkust disainilahenduse, kaubamärgi ja patendiõiguste rikkumisest;

6.  rõhutab samas, et veelgi võiks uurida tehnilisi lahendusi, mida ei ole seni piisaval määral arendatud, näiteks krüptitud ja kaitstud failide andmebaaside või ühendatud ja intellektuaalomandiõiguste haldamise süsteemiga varustatud printerite loomist ning tootjate ja platvormide koostöö edendamist, et teha usaldusväärsed failid kättesaadavaks kutsealatöötajatele ja tarbijatele; rõhutab ühtlasi, et olenemata sellest, milliseid meetmeid võetakse, ei tohiks nende rakendamine tekitada kulusid turuosaliste juba toimuvas tegevuses;

7.  märgib, et praeguses etapis ei ole ükski lahendus üksi täiel määral rahuldav;

8.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et komisjon ei ole läbi vaadanud direktiivi 2004/48/EÜ ja on piirdunud mittesiduvate suuniste esitamisega ega ole andnud selgitusi konkreetsete 3D-‑rintimise tehnoloogiaga seotud küsimuste kohta; tunneb siiski heameelt komisjoni 29. novembril 2017. aastal teatatud meetmete üle, millega soovitakse tõhustada intellektuaalomandi kaitset;

9.  märgib, et kindlaks on määratud 3D‑printimise tehnoloogia erinevate elementidega seotud intellektuaalomandiõigused ning seepärast seisneb järgmine küsimus selles, kuidas neid kaitsta;

10.  kutsub komisjoni üles võtma oma teatises (COM(2017)0707) loetletud meetmete elluviimisel tervikuna arvesse kõiki 3D‑printimise tehnoloogia aspekte, dubleerimata samas juba kohaldatavaid meetmeid; rõhutab, et oluline on kaasata sellesse tegevusse kõik sidusrühmad, sealhulgas VKEd ja tarbijad;

11.  kutsub komisjoni üles uurima põhjalikult 3D‑printimise tehnoloogiaga seotud tsiviilvastutuse küsimusi, eeskätt nõukogu direktiivi 85/374/EMÜ toimimise hindamisel;

12.  kutsub komisjoni üles uurima võimalust kehtestada tsiviilvastutuse kord kahjudele, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 85/374/EMÜ;

13.  juhib tähelepanu tõsiasjale, et 3D‑printimise tehnoloogia annab ELile palju majanduslikke eeliseid, kuna see pakub võimalusi seada see vastavusse konkreetselt Euroopa tarbijate nõudlusega ning võimaldaks tuua siia tagasi tootmistegevuse ja aidata sellega luua uusi füüsiliselt kergemaid ja ohutumaid töökohti;

14.  palub komisjonil selgelt kindlaks määrata erinevad vastutusvaldkonnad, tehes kindlaks 3D‑esemete valmistamisega tegelevad osalised: tarkvara projekteerijad ja tarnija, 3D‑printerite tootjad, toorainetarnijad, esemete printijad ja kõik muud selliste esemete valmistamisega seotud isikud;

15.  juhib tähelepanu võimalikule mõjule, mida avaldavad uued „tee ise“ laadis turustusviisid, millega ei tarnita lõpptoodet, vaid ainult allalaadimise tarkvara ja toote printimise tehnilisi kirjeldusi;

16.  rõhutab, et on oluline luua sidus õigusraamistik, mis tagaks tarbijate ja ettevõtjate jaoks sujuva ülemineku ja õiguskindluse, et edendada innovatsiooni ELis;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.

(1) ELT L 157, 30.4.2004, lk 45. (2) EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29. (3) ELT C 332, 8.10.2015, lk 36.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (COM(2017)0294 – C8‑0180/2017 – 2017/0125(COD))

P8_TA(2018)0275 A8-0037/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0294),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 173, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0180/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2017. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 7. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8‑0037/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu avalduse, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L‑osas koos seadusandliku akti lõpliku tekstiga;

3.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. juulil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1092) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

ÜHISAVALDUS EUROOPA KAITSEVALDKONNA TÖÖSTUSLIKU ARENDAMISE PROGRAMMI RAHASTAMISE KOHTA

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide õigusi iga‑aastases eelarvemenetluses, kokku selles, et Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi rahalised vahendid saadakse aastatel 2019–2020 järgmistest allikatest:

–  200 miljonit eurot mittesihtotstarbelisest varust;

–  116,1 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu arvelt;

–  3,9 miljonit eurot Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) programmi arvelt;

–  104,1 miljonit eurot Galileo programmi arvelt;

–  12 miljonit eurot Copernicuse programmi arvelt;

–  63,9 miljonit eurot rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) programmi arvelt.

EUROOPA PARLAMENDI POOLT TOETATAV KOMISJONI AVALDUS EUROOPA KAITSEVALDKONNA TÖÖSTUSLIKU ARENDAMISE PROGRAMMI RAKENDAMISE KOHTA

Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi tõhusaks rakendamiseks ja täieliku kooskõla tagamiseks muude liidu algatustega kavatseb komisjon programmi rakendada otsese eelarve täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a.

(1) ELT C 129, 11.4.2018, lk 51.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse integreeritud statistikat põllumajandusettevõtete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (COM(2016)0786 – C8‑0514/2016 – 2016/0389(COD))

P8_TA(2018)0276 A8-0300/2017

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0786),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 338, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0514/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 8. mai 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0300/2017),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. juulil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1091) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest (COM(2017)0769 – C8-0448/2017 – 2017/0347(COD))

P8_TA(2018)0277 A8-0211/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0769),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0448/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. juuni 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0211/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 3. juulil 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/…, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2018/1504) lõplikule kujule).

(1) ELT C 227, 28.6.2018, lk 103.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses meetmetega, millega tõhustatakse halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (COM(2017)0706 – C8‑0441/2017 – 2017/0248(CNS))

P8_TA(2018)0278 A8-0215/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2017)0706),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0441/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0215/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1a)  Käibemaksupettust seostatakse sageli organiseeritud kuritegevusega, aga vaid väike osa neist organiseeritud võrgustikest võib olla süüdi miljarditesse eurodesse ulatuvates piiriülestes käibemaksupettustes, mis mõjutavad mitte ainult maksutulude kogumist liikmesriikides, vaid omavad ka kahjulikku mõju liidu omavahenditele. Seepärast vastutavad liikmesriigid kõigi liikmesriikide käibemaksutulu kaitsmise eest ühiselt. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Haldusuurimine on sageli vajalik, et võidelda käibemaksupettuste vastu, eelkõige juhul, kui maksukohustuslase asukoht ei ole liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub. Et tagada käibemaksu nõuetekohane sissenõudmine ning et vältida topelttööd ja maksuasutuste ja ettevõtjate halduskoormust, kui vähemalt kaks liikmesriiki leiavad, et on vajalik haldusuurimine summade puhul, mille on deklareerinud maksukohustuslane, kes ei asu nende territooriumil, kuid on seal maksustatav, siis liikmesriik, kus maksukohustuslane asub, peaks läbi viima uurimise ning taotluse esitanud liikmesriigid peaksid kõnealust liikmesriiki aitama, osaledes uurimises aktiivselt. (2)  Haldusuurimine on sageli vajalik, et võidelda käibemaksupettuste vastu, eelkõige juhul, kui maksukohustuslase asukoht ei ole liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub. Et tagada käibemaksu nõuetekohane sissenõudmine, vältida topelttööd ja vähendada maksuasutuste ja ettevõtjate halduskoormust, on vajalik läbi viia haldusuurimine summade puhul, mille on deklareerinud maksukohustuslane, kes ei asu selle liikmesriigi territooriumil, kuid on seal maksustatav. Liikmesriik, kus maksukohustuslane asub, peab läbi viima uurimise ning taotluse esitanud liikmesriik või liikmesriigid peaksid kõnealust liikmesriiki aitama, osaledes uurimises aktiivselt. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Selleks et tagada piiriüleste tehingute käibemaksu tõhus ja tulemuslik järelevalve, on määrusega (EL) nr 904/2010 ette nähtud ametnike viibimine haldusasutuste ametiruumides teistes liikmesriikides toimuvate haldusuurimiste ajal. Tugevdamaks maksuhaldurite suudet kontrollida piiriüleseid tarneid, peaks kasutama ühisauditeid, mis võimaldaks kahe või enama liikmesriigi ametnikel moodustada ühtse auditirühma ja osaleda aktiivselt ühises haldusuurimises. (11)  Selleks et tagada piiriüleste tehingute käibemaksu tõhus ja tulemuslik järelevalve, on määrusega (EL) nr 904/2010 ette nähtud ametnike viibimine haldusasutuste ametiruumides teistes liikmesriikides toimuvate haldusuurimiste ajal. Tugevdamaks maksuhaldurite suudet kontrollida piiriüleseid tarneid, tagades neile selleks suuremad tehnilised ja inimressursid, peaks kasutama ühisauditeid, mis võimaldaks kahe või enama liikmesriigi ametnikel moodustada ühtse auditirühma ning osaleda koostöövaimus ja eesmärgikindlalt ning liikmesriikide vahel kokku lepitud tingimustel aktiivselt ühises haldusuurimises, et tuvastada liikmesriikide maksubaasi nõrgendavaid piiriüleseid käibemaksupettusi ja nende vastu võidelda. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Selleks et võidelda kõige raskemate piiriüleste pettuste skeemidega, on vaja selgitada ja tugevdada Eurofisci juhtimist, ülesandeid ja toimimist. Eurofisci kontaktametnikud peaksid saama juurdepääsu kogu vajalikule teabele ja võimaluse seda kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida ning koordineerida mis tahes järelmeetmeid. Samuti on vaja tugevdada koostööd teiste asjaomaste asutustega käibemaksupettuste vastases võitluses liidu tasandil, eelkõige vahetades suunatud teavet Europoliga ja Euroopa Pettustevastase Ametiga. Eurofisci kontaktametnikud peaksid seetõttu saama jagada omal algatusel või taotluse alusel teavet ja jälitusteavet Europoli ja Euroopa Pettustevastase Ametiga. See võimaldaks Eurofisci kontaktametnikel saada Europoli ja Euroopa Pettustevastase Ameti omanduses olevaid andmeid ja jälitusteavet, et teha kindlaks käibemaksupettuste tegelikud toimepanijad. (13)  Selleks et võidelda kõige raskemate piiriüleste pettuste skeemidega, on vaja selgitada ja tugevdada Eurofisci juhtimist, ülesandeid ja toimimist. Eurofisci kontaktametnikud peaksid saama juurdepääsu kogu vajalikule teabele ja võimaluse seda kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida ning koordineerida mis tahes järelmeetmeid. Samuti on vaja tugevdada koostööd teiste asjaomaste asutustega käibemaksupettuste vastases võitluses liidu tasandil, eelkõige vahetades suunatud teavet Europoliga ja Euroopa Pettustevastase Ametiga. Eurofisci kontaktametnikud peaksid seetõttu saama jagada omal algatusel või taotluse alusel teavet ja jälitusteavet Europoli ja Euroopa Pettustevastase Ametiga ning osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuriga, eelkõige kui kahtlustatakse teatavat summat ületavat käibemaksupettust. See võimaldaks Eurofisci kontaktametnikel saada Europoli ja Euroopa Pettustevastase Ameti omanduses olevaid andmeid ja jälitusteavet, et teha kindlaks käibemaksupettuste tegelikud toimepanijad. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 (15)  Käibemaksutagastuste taotluste edastamise korraldamine vastavalt nõukogu direktiivi 2008/9/EÜ35 artiklile 5 annab võimaluse vähendada pädevate asutuste halduskoormust seoses käibemaksuvõlgade sissenõudmisega asukohaliikmesriigis. (15)  Käibemaksutagastuste taotluste edastamise korraldamine vastavalt nõukogu direktiivi 2008/9/EÜ artiklile 5 annab võimaluse vähendada pädevate asutuste halduskoormust seoses tasumata maksukohustuste sissenõudmisega asukohaliikmesriigis. __________________ __________________ 35 Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23). 35 Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23). Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Selleks et kaitsta liidu finantshuve raskete piiriüleste käibemaksupettuste vastu, peaks Euroopa Prokuratuuris osalevad liikmesriigid andma kõnealusele ametile teavet, sealhulgas Eurofisci kontaktametnike kaudu, kõige raskemate käibemaksualaste süütegude kohta, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/137136 artikli 2 lõikes 2. (16)  Selleks et kaitsta liidu finantshuve raskete piiriüleste käibemaksupettuste vastu, peaks Euroopa Prokuratuuris osalevad liikmesriigid andma kõnealusele ametile õigeaegselt teavet, sealhulgas Eurofisci kontaktametnike kaudu, kõige raskemate käibemaksualaste süütegude kohta, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/137136 artikli 2 lõikes 2. __________________ __________________ 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 (18)  Komisjon võib saada juurdepääsu vastavalt määrusele (EL) nr 904/2010 edastatud või kogutud teabele vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik komisjoni hallatavate elektrooniliste süsteemide hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks, mida liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse kohaldamisel. (18)  Komisjonil peaks olema juurdepääs vastavalt määrusele (EL) nr 904/2010 edastatud või kogutud teabele vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik komisjoni hallatavate elektrooniliste süsteemide hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks, mida liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse kohaldamisel, ning ta peaks tagama käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise. Lisaks sellele peaks komisjonil olema võimalik teostada liikmesriikides kohapealseid kontrollkäike, et hinnata, kuidas halduskoostöö kord toimib. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67937 sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 punktis e osutatud huve. Sellised piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat maksutulu ja teabele juurdepääsu olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohast. (19)  Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67937 sätestatud teatavate õiguste ja kohustuste piiramist, et kaitsta kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 punktis e osutatud huve. Sellised piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, pidades silmas liikmesriikide võimalikku saamata jäävat maksutulu ja teabele juurdepääsu olulisust pettustevastase võitluse tulemuslikkuse seisukohast. Piirangud ei tohi aga olla suuremad, kui on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vaja, ja need peavad vastama Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud kõrgetele nõudmistele. Peale selle peaksid käesoleva määruse kohta edaspidi vastu võetavad rakendusaktid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ja määruses (EÜ) nr 45/200137 a sätestatud andmekaitsenõuetele. __________________ __________________ 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 37 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) (20a)  Kuna liikmesriike, kes on avaldanud hinnangu ühendusesiseste pettuste tõttu saamata jäävast käibemaksust tekkiva kahju kohta, on vähe, oleks koostöö paremaks suunamiseks kasu sellest, kui oleksid olemas ühendusesisesed käibemaksupettusi käsitlevad võrdlusandmed. Seetõttu peaks komisjon koos liikmesriikidega välja töötama käibemaksupettuste kvantifitseerimise ja analüüsimise ühise statistilise meetodi. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 7 – lõige 4 4.  Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust korraldada teatav haldusuurimine. Taotluse saanud asutus viib läbi haldusuurimise koostöös taotluse esitanud asutusega. Kasutada võib käesoleva määruse artiklitega 28–30 ette nähtud meetmeid ja menetlusi. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimist vaja, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused. 4.  Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et haldusuurimine on vaja läbi viia, esitab ta nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Taotluse saanud asutus ei või keelduda seda uurimist läbi viimast ja kui teave on juba olemas, esitab ta selle taotluse esitanud asutusele viivitamata ilma vastavat taotlust ära ootamata. Liikmesriigid tagavad, et taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse vahel luuakse koostöökord, mille kohaselt võtavad taotluse saanud asutuse territooriumil toimuvast haldusuurimisest osa taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud, et koguda teises lõigus osutatud teavet. Sellise haldusuurimise viivad läbi taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse ametnikud ühiselt, tehes seda koostöövaimus ja eesmärgikindlalt. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on juurdepääs samale teabele, samadele dokumentidele ja ruumidele ning kui see on taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidega lubatud, on nimetatud ametnikel õigus isikuid otse küsitleda, et tuvastada liikmesriikide maksubaasi nõrgendavaid piiriüleseid käibemaksupettusi ja nende vastu võidelda. Piiramata esimese lõigu kohaldamist, võib uurimisest, mis käsitleb summasid, mida on deklareerinud taotluse saanud asutuse liikmesriigis asuv maksukohustuslane ja mis on maksustatavad taotluse esitanud liikmesriigis, keelduda ainult: a)  artikli 54 lõikes 1 sätestatud põhjustel, mida taotluse saanud asutus on hinnanud kooskõlas käesoleva lõike ja artikli 54 lõike 1 vahelist koosmõju käsitleva parimate tavade avaldusega, mis võetakse vastu artikli 58 lõikega 2 ettenähtud korras; b)  artikli 54 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud põhjustel või c)  põhjusel, et taotluse saanud asutus on juba taotluse esitanud asutusele esitanud vähem kui kaks aastat varem korraldatud haldusuurimise käigus saadud teabe sama maksukohustuslase kohta. Kui taotluse saanud asutus keeldub teises lõigus osutatud haldusuurimisest punktis a või b sätestatud põhjustel, peab ta siiski taotluse esitanud asutusele teada andma, mis kuupäevadel ja mis väärtuses on maksukohustuslane taotluse esitanud asutuse liikmesriigis viimase kahe aasta jooksul mis tahes asjaomaseid kaupu tarninud või teenuseid osutanud. Kui vähemalt kahe liikmesriigi pädevad asutused leiavad, et haldusuurimine on vaja läbi viia, ei või taotluse saanud asutus keelduda seda uurimist läbi viimast. Liikmesriigid tagavad, et taotluse esitanud asutuste ja taotluse saanud asutuse vahel luuakse koostöökord, mille kohaselt võtavad taotluse saanud asutuse territooriumil toimuvast haldusuurimisest osa taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud, et koguda teises lõigus osutatud teavet. Selliseid haldusuurimisi viivad läbi taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse ametnikud ühiselt. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on samad inspekteerimisvolitused nagu taotluse saanud asutuse ametnikel. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on haldusuurimise läbiviimiseks juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele nagu taotluse saanud asutuse ametnikel üksnes haldusuurimise läbiviimiseks. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 12 a (uus) 1a)  Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 12a Kõik liikmesriigid rakendavad hilinenud vastuste osakaalu vähendamiseks ja teabenõuete kvaliteedi parandamiseks rea tegevuseesmärke ning teavitavad nendest eesmärkidest komisjoni.“ Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 13 – lõige 3 3.  Teave edastatakse standardvormis või muul viisil, mida asjaomased asutused sobivaks peavad. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu standardvormid. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega; 3.  Teave edastatakse standardvorme kasutades või muul viisil, mida asjaomased asutused sobivaks peavad. Komisjon võtab standardvormid vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 a (uus) Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 2a)  Artikli 14 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriik võib ühe või mitme teabekategooriaga seotud automaatsest teabevahetusest loobuda, kui selliseks vahetuseks teabe kogumine nõuaks käibemaksukohustuslastele uute kohustuste kehtestamist või kui see tooks kõnealusele liikmesriigile kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse.“ „Liikmesriik võib ühe või mitme teabekategooriaga seotud automaatsest teabevahetusest loobuda, kui selliseks vahetuseks teabe kogumine nõuaks käibemaksukohustuslastele ebaproportsionaalsete kohustuste kehtestamist või kui see tooks kõnealusele liikmesriigile kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse.“ Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 17 – lõige 1 – punkt e e)  teave sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse kohta vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 13a ja sellise staatuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kuupäev. e)  sertifitseeritud maksukohustuslase staatust puudutav teave vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 13a ja sellise staatuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kuupäev. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 17 – lõige 1 – punkt f f)  teave, mida liikmesriik kogub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 2 punktide a ja b alusel, ning päritoluriik, sihtriik, kauba kood, vääring, kogusumma, vahetuskurss, iga kaubaartikli hind ja netokaal. f)  teave, mida liikmesriik kogub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 2 punktide a ja b alusel, ning päritoluriik, eksportija isikuandmed, sihtriik, kauba kood, vääring, kogusumma, vahetuskurss, kaubaartikli hind ja netokaal. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 17 – lõige 3 3.  Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 punktis f osutatud teabe täpse kategooria. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3.  Komisjon määrab käesoleva artikli lõike 1 punktis f osutatud teabe esitamiseks mõeldud standardvormides kasutatavad konkreetsed kategooriad, mudelid ja korra kindlaks rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 1a 1a.  Iga liikmesriik annab oma ametnikele, kes kontrollivad direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmist, juurdepääsu käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides b ja c osutatud teabele, millele annavad automaatse juurdepääsu teised liikmesriigid. 1a.  Iga liikmesriik annab oma ametnikele, kes kontrollivad direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmist, juurdepääsu käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 punktides b ja c osutatud teabele, sealhulgas sertifitseeritud maksukohustuslaste registrile, millele annavad automaatse juurdepääsu teised liikmesriigid. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4– alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2 – punkt e – alapunkt i i)  juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega või selleks, et tuvastada pettuse toimepanijad ja nende isikusamasus; i)  juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega või selleks, et tuvastada pettuse ja tõsise üleastumise toimepanijad ja nende isikusamasus; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4– alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2 – punkt e – alapunkt ii ii)  juurdepääs toimub vastavalt artikli 36 lõikele 1 Eurofisci kontaktametniku kaudu, kellel on isiklik kasutajatunnus kõnealusele teabele juurdepääsu võimaldavate elektrooniliste süsteemide jaoks. ii)  juurdepääs toimub vastavalt artikli 36 lõikele 1 Eurofisci kontaktametniku kaudu, kellel on isiklik kasutajatunnus kõnealusele teabele juurdepääsu võimaldavate elektrooniliste süsteemide ja sertifitseeritud maksukohustuslaste registri jaoks. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2a – lõik 1 – sissejuhatav osa Seoses artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud teabega on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed: Seoses artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud teabega on kättesaadav vähemalt järgmine teave: Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2a – lõik 1 – punkt a a)  teavet saava liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid; a)  teavet saava liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sertifitseeritud maksukohustuslaste register; Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2a – lõik 1 – punkt c c)  sellise imporditud kauba päritoluriik, sihtriik, kauba kood, vääring, kogusumma, vahetuskurss, iga kaubaartikli hind ja netokaal, mille tarnele järgneb ühendusesisene kaubatarne igalt punktis b osutatud isikult igale punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga isikule; c)  sellise imporditud kauba päritoluriik, sihtriik, kauba kood, vääring, kogusumma, vahetuskurss, kaubaartikli hind ja netokaal, mille tarnele järgneb ühendusesisene kaubatarne igalt punktis b osutatud isikult igale punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga isikule; Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2a – lõik 1 – punkt d – sissejuhatav osa d)  sellise imporditud kauba päritoluriik, sihtriik, kauba kood, vääring, kogusumma, vahetuskurss, iga kaubaartikli hind ja netokaal, millele järgneb ühendusesisene kaubatarne igalt punktis b osutatud isikult, kellel on teise liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui on täidetud järgmised tingimused: d)  sellise imporditud kauba päritoluriik, sihtriik, kauba kood, vääring, kogusumma, vahetuskurss, kaubaartikli hind ja netokaal, millele järgneb ühendusesisene kaubatarne igalt punktis b osutatud isikult, kellel on teise liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui on täidetud järgmised tingimused: Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21 – lõige 2a – lõik 1 – punkt d – alapunkt i i)  juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega või selleks, et tuvastada pettuse toimepanijad ja nende isikusamasus; i)  juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega või selleks, et tuvastada pettuse ja tõsise üleastumise toimepanijad ja nende isikusamasus; Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 21a – lõige 2 – lõik 1 – punkt i i)  juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega või selleks, et tuvastada pettuse toimepanijad ja nende isikusamasus; i)  juurdepääs on seotud võimaliku pettusjuhtumi uurimisega või selleks, et tuvastada pettuse ja tõsise üleastumise toimepanijad ja nende isikusamasus; Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 28 – lõige 2a 2a.  Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra kohaselt võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe kogumiseks ja vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures. Selliseid haldusuurimisi viivad läbi taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse ametnikud ühiselt. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on samad inspekteerimisvolitused nagu taotluse saanud asutuse ametnikel. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on haldusuurimise läbiviimiseks juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele nagu taotluse saanud asutuse ametnikel üksnes haldusuurimise läbiviimiseks. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra kohaselt võivad mõlemad asutused koostada ühise auditeerimisaruande. 2a.  Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra kohaselt võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe kogumiseks ja vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavate haldusuurimiste juures. Selliseid haldusuurimisi viivad läbi taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse ametnikud ühiselt vastastikuse usalduse ja viljaka koostöö vaimus, järgides nende asutuste haldustavasid ja asjaomase liikmesriigi õigust, et võidelda taotluse esitanud asutusega seotud piiriüleste käibemaksupettuste vastu. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on haldusuurimise läbiviimiseks juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele nagu taotluse saanud asutuse ametnikel üksnes haldusuurimise läbiviimiseks. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra kohaselt võivad osalevad asutused koostada ühise auditeerimisaruande. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 33 – lõige 1 1.  Käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks ning kõigi järelmeetmete koordineerimiseks luuakse käesoleva peatükiga võrgustik, mis võimaldab liikmesriikide vahelist suunatud teavet kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida (edaspidi „Eurofisc“). 1.  Käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks ning kõigi järelmeetmete koordineerimiseks luuakse käesoleva peatükiga võrgustik, mis võimaldab piiriüleseid petuskeeme puudutavat suunatud teavet liikmesriikide vahel kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida (edaspidi „Eurofisc“).“; Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11– alapunkt b – alapunkt i Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 33 – lõige 2 – punkt b b)  viia läbi ja koordineerida suunatud teabe kiiret mitmepoolset vahetamist ning ühist töötlemist ja analüüsimist valdkondades, milles Eurofisc tegutseb (edaspidi „Eurofisci töövaldkonnad“); b)  viia läbi ja koordineerida piiriüleseid petuskeeme puudutava suunatud teabe kiiret mitmepoolset vahetamist ning ühist töötlemist ja analüüsimist valdkondades, milles Eurofisc tegutseb (edaspidi „Eurofisci töövaldkonnad“); Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11– alapunkt b – alapunkt ii Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 33 – lõige 2 – punkt d d)  koordineerida osalevate liikmesriikide haldusuurimisi seoses pettuses kahtlustatavate ja pettuse toimepanijatega, kelle on tuvastanud artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikud. d)  koordineerida osalevate liikmesriikide haldusuurimisi seoses pettustega, mille on tuvastanud artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikud. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 34 – lõige 2 2.  Liikmesriigid, kes on otsustanud osaleda Eurofisci töövaldkonnas, võtavad aktiivselt osa kõigi osalevate liikmesriikide vahelise suunatud teabe mitmepoolesest vahetamisest, ühisest töötlemisest ja analüüsimisest ning kõigi järelmeetmete koordineerimisest. 2.  Liikmesriigid, kes on otsustanud osaleda Eurofisci töövaldkonnas, võtavad aktiivselt osa kõigi osalevate liikmesriikide vahelise piiriüleseid petuskeeme puudutava suunatud teabe mitmepoolsest vahetamisest, ühisest töötlemisest ja analüüsimisest ning kõigi järelmeetmete koordineerimisest. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 13 Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 35 – lõik 1 Komisjon annab Eurofiscile tehnilist ja logistilist abi. Komisjonil ei ole juurdepääsu artiklis 1 osutatud teabele, mida võib vahetada Eurofisci kaudu, välja arvatud artikli 55 lõikes 2 osutatud asjaoludel. Komisjon annab Eurofiscile vajalikku tehnilist ja logistilist abi. Komisjonil on artikli 55 lõikes 2 osutatud asjaoludel juurdepääs artiklis 1 osutatud teabele, mida võib vahetada Eurofisci kaudu. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 36 – lõige 3 3.  Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid võivad omal algatusel või taotluse korral edastada osa kogutud ja töödeldud teabest Europolile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) vastavalt töövaldkonnas osalejate kokkuleppele. 3.  Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid võivad omal algatusel või taotluse korral edastada kõige raskemaid piiriüleseid käibemaksualaseid süütegusid puudutava teabe Europolile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) vastavalt töövaldkonnas osalejate kokkuleppele. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 – alapunkt c Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 36 – lõige 4 4.  Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teevad Europolilt ja OLAFilt saadud teabe kättesaadavaks teistele Eurofisci kontaktametnikele; teavet vahetatakse elektrooniliselt. 4.  Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid võivad paluda Europolilt ja OLAFilt asjakohast teavet. Eurofisci töövaldkonna koordinaatorid teevad Europolilt ja OLAFilt saadud teabe kättesaadavaks teistele Eurofisci kontaktametnikele; teavet vahetatakse elektrooniliselt. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 16 Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 48 – lõige 1 – lõik 2 Kui asukohaliikmesriik saab teada, et maksukohustuslasel, kes taotleb käibemaksu tagastamist vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artiklile 5, on selles liikmesriigis vaidlustamata käibemaksuvõlg, võib ta sellest võlast teatada maksu tagastavale liikmesriigile, nii et viimasel on võimalik taotleda maksukohustuslase nõusolekut tagastamisele kuuluva käibemaksu ülekandmiseks otse asukohaliikmesriiki, et käibemaksuvõlg tasuda. Kui maksukohustuslane sellise ülekandmisega nõustub, kannab tagastav liikmesriik maksukohustuslase eest vastava summa asukohaliikmesriigile ulatuses, milles tal tuleb käibemaksuvõlg tasuda. Asukohaliikmesriik teatab maksukohustuslasele 15 päeva jooksul tagastavalt liikmesriigilt ülekande saamisest, kas ülekantud summa näol on tegemist käibemaksuvõla täieliku või osalise tasumisega. Kui asukohaliikmesriik saab teada, et maksukohustuslasel, kes taotleb käibemaksu tagastamist vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artiklile 5, on selles liikmesriigis vaidlustamata käibemaksuvõlg, teatab ta sellest võlast maksu tagastavale liikmesriigile, nii et viimane taotleb maksukohustuslase nõusolekut tagastamisele kuuluva käibemaksu ülekandmiseks otse asukohaliikmesriiki, et käibemaksuvõlg tasuda. Kui maksukohustuslane sellise ülekandmisega nõustub, kannab tagastav liikmesriik maksukohustuslase eest vastava summa asukohaliikmesriigile ulatuses, milles tal tuleb käibemaksuvõlg tasuda. Asukohaliikmesriik teatab maksukohustuslasele 10 tööpäeva jooksul tagastavalt liikmesriigilt ülekande saamisest, kas ülekantud summa näol on tegemist käibemaksuvõla täieliku või osalise tasumisega. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 49 – lõige 2a – lõik 2 Liikmesriigid võivad edastada Euroopa Pettustevastasele Ametile mistahes teavet käibemaksusüsteemi vastu suunatud süütegude kohta, et ametil oleks võimalik kaaluda sobivate meetmete võtmist talle antud volituste raames. Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid edastada Euroopa Pettustevastasele Ametile mistahes teavet käibemaksusüsteemi vastu suunatud süütegude kohta, et ametil oleks võimalik kaaluda sobivate meetmete võtmist talle antud volituste raames. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 a (uus) Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 49a (uus) 18a)  Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 49a Liikmesriigid ja komisjon loovad ühise ühendusesiseste käibemaksupettuste alase statistika kogumise süsteemi ja avaldavad hinnangud käibemaksupettustest tuleneva kahju kohta liikmesriikides ja liidu tervikuna. Komisjon võtab nimetatud statistilist süsteemi puudutava praktilise ja menetlusliku korra vastu rakendusaktidega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 b (uus) Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 50 – lõige 1a (uus) 18b)  Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõige: „1a. Kui liikmesriik annab kolmandale riigile rohkem teavet, kui on ette nähtud käesoleva määruse II ja III peatükis, ei tohi kõnealune liikmesriik keelduda kõnealuse teabe edastamisest mis tahes muule liikmesriigile, kes soovib temaga teha koostööd või kellel on huvi seda teavet saada.“ Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 – alapunkt a Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 55 – lõige 2 2.  Isikutel, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutus, on sellele teabele juurdepääs üksnes osas, milles see on vajalik komisjoni hostitavate elektrooniliste süsteemide, mida liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse rakendamisel, hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks. 2.  Isikutel, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutus, on sellele teabele juurdepääs osas, milles see on vajalik komisjoni hostitavate elektrooniliste süsteemide, mida liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse rakendamisel, hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks ning käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 – alapunkt b Määrus (EL) nr 904/2010 Artikkel 55 – lõige 5 5.  Kogu käesolevas määruses osutatud teabe säilitamine, töötlemine või vahendamine kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(*) kohaldamisalasse. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski määruse (EL) 2016/679 artiklites 12–22 ning artiklites 5 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 23 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. Käesolevas määruses osutatud teabe töötlemine ja säilitamine toimub üksnes määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ning teabe säilitamisaeg peab olema piiratud sellega, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik. 5.  Kogu käesolevas määruses osutatud teabe säilitamine, töötlemine või vahendamine kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(*) kohaldamisalasse. Käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid siiski määruse (EL) 2016/679 artiklites 12–22 ning artiklites 5 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 23 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks. Käesolevas määruses osutatud teabe töötlemine ja säilitamine kiidetakse heaks üksnes määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ning teabe säilitamisaeg peab olema piiratud sellega, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta resolutsioon maailma põlisrahvaste õiguste rikkumise, sealhulgas maa hõivamise kohta (2017/2206(INI))

P8_TA(2018)0279 A8-0194/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning teisi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente, eriti põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 13. detsembril 2007,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 27. juunil 1989. aastal vastu võetud konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21, 22 ja 47,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku, mille välisasjade nõukogu kiitis heaks 25. juunil 2012, samuti nõukogus 20. juulil 2015 vastu võetud inimõiguste ja demokraatia tegevuskava aastateks 2015–2019,

–  võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste suuniseid, eriti ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR),

–  võttes arvesse oma resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta,

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni Guaraní-Kaiowá põlisrahva olukorra kohta Brasiilia Mato Grosso do Suli osariigis(1),

–  võttes arvesse oma 14. aprilli 2016. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Hondurases(2),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Tansaania kohta, eelkõige seoses maade hõivamise küsimusega(3),

–  võttes arvesse aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2016. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(4),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. septembri 2014. aasta resolutsiooni 69/2, millega võeti vastu põlisrahvastele pühendatud 2014. aasta maailmakonverentsi lõppdokument(5),

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/178 põlisrahvaste õiguste kohta, eelkõige selle punkti 13, milles kuulutati 2019. aasta rahvusvaheliseks põlisrahvaste keelte aastaks(6),

–  võttes arvesse põlisrahvaste õiguste ÜRO eriraportööri 8. augusti 2017. aasta aruannet ÜRO Inimõiguste Nõukogule(7),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, millega moodustati valitsustevaheline avatud töörühm, et töötada välja rahvusvaheline õiguslikult siduv vahend rahvusvaheliste äriühingute ja teiste äriettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõigusi arvesse võttes(8),

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 13. oktoobril 2015 loodud avatud valitsustevahelise töörühma(9) tööd seoses talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste deklaratsiooni koostamisega,

–  võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015,

–  võttes arvesse 22. mail 1992 vastu võetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse Durbani kokkulepet ja tegevuskava, mis võeti vastu Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu V maailma parkide teemalisel kongressil 2003. aastal(10),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2004. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „ELi suunised maapoliitika kavandamise ja reformimise protsesside toetamiseks arengumaades“ (COM(2004)0686),

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta, mille ÜRO maailma toiduga kindlustatuse komitee kinnitas 11. mail 2012(11),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2003. aastal vastu võetud metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitlevat ELi tegevuskava (COM(2003)0251) ning ELi ja partnerriikide vahel sõlmitud kahepoolseid metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevaid vabatahtlikke partnerluslepinguid,

–  võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO algatust Global Compact,

–  võttes arvesse 28. septembril 2011 esitatud Maastrichti põhimõtteid, milles on selgitatud riikide eksterritoriaalseid kohustusi kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel(12),

–  võttes arvesse nõukogu 15. mai 2017. aasta järeldusi põlisrahvaste kohta(13),

–  võttes arvesse Cotonou lepingus sisalduvaid inimõigusi käsitlevaid sätteid,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust rahvusvahelise maailma põlisrahvaste päeva puhul 9. augustil 2017. aastal(14),

–  võttes arvesse oma otsust nimetada 2017. aastal Sahharovi mõttevabaduse auhinna kandidaadiks Aura Lolita Chavez Ixcaquic esimese põlisrahvaste inimõiguste kaitsjana, kes auhinnale kandideerib,

–  võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet,

–  võttes arvesse 21. septembri 2015. aasta talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 3. augusti 2010. aasta resolutsiooni 64/292 inimõiguse kohta joogiveele ja vee puhastamisele(15),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni juriidilise isiku vastutuse kohta inimõiguste raskete rikkumiste puhul kolmandates riikides(16),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides(17),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta(18),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8‑0194/2018),

A.  arvestades, et põlisrahvaste rahvaarv on hinnanguliselt kokku üle 370 miljoni inimese, kes elavad 70 riigis üle maailma ja moodustavad 5 % maailma kogurahvastikust, ja arvestades, et on olemas vähemalt 5 000 erinevat põlisrahvast; arvestades, et olenemata geograafilisest hajutatusest seisavad need rahvad silmitsi sarnaste ohtude ja probleemidega;

B.  arvestades, et põlisrahvastel on ainulaadne suhe maa ja keskkonnaga, kus nad elavad, et nad kasutavad olemasolevaid loodusvarasid loomaks ainulaadseid teadmussüsteeme, uuendusi ja tavasid, mis omakorda kujundavad põhilise osa nende identiteedist ja vaimsusest ning on väga olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kestlikuks kasutamiseks; arvestades, et põlisrahvaste traditsioonilised teadmised on olnud oluline tegur inimkonna arengus; arvestades, et põlisrahvaste teadmiste kommertskasutus ja/või tõrjumine ohustab nende rolli selliste teadmiste traditsiooniliste valdajate ja valvajatena;

C.  arvestades, et põlisrahvaste kogukondlikud õigused tulenevad sellest, et nad on oma territooriumil ajaloolised elanikud, ning arvestades, et kuuluvustunne, mis ühendab neid kõnealuste territooriumidega, ei ühti lääne ühiskondades levinud omandi mõistega;

D.  arvestades, et territooriumid, mida on traditsiooniliselt asustanud põlisrahvad, hõlmavad umbes 22 % maailma maismaa pindalast ja seal on hinnanguliselt 80 % planeedi elurikkusest; arvestades, et põlisrahvaste reservaadid on metsade hävitamise oluline takistus; arvestades, et põlisrahvaste ja kohalike kogukondade poolt asustatud troopilised metsad aitavad säilitada troopiliste metsade bioomis süsinikdioksiidi, tänu millele on neil metsadel kliimamuutuste leevendamise strateegiates suur tähtsus; arvestades, et põlisrahvad on kõige kaitsetumate seas kliimamuutuste negatiivse mõju ees, mille põhjuseks on nende elustiil ja tihe seotus maaga, mis sõltuvad otseselt loodusvarade pidevast kättesaadavusest;

E.  arvestades, et maa on fundamentaalne, piiratud ja taastumatu loodusvara, mis on iga riigi loodusliku rikkuse lahutamatu osa;

F.  arvestades, et inimõigusi käsitlevates lepingutes tunnustatakse põlisrahvaste õigust esivanemate maadele ja ressurssidele ning neis on sätestatud, et riigid peavad põlisrahvastega heauskselt konsulteerima, et saada nende vabatahtlik, eelnev ja teadlik nõusolek projektidele, mis võivad mõjutada nende traditsioonilist eluviisi, mis võivad ohustada loodusvarasid, mida nad on traditsiooniliselt kultiveerinud ja millest nad jätkuvalt sõltuvad, või mis võivad kaasa tuua nende elanikkonna ümberasustamise ja sellele järgneva materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi kaotuse; arvestades, et selline konsulteerimine peaks toimuma enne seadusandlike ja haldusmeetmete vastuvõtmist ja kohaldamist, kooskõlas põlisrahvaste õigusega enesemääramisele, mis tähendab nende õigust omada, kasutada ja kontrollida oma maid, territooriumi, veekogusid, rannikumeresid ja muid varasid; arvestades, et põlisrahvastel on õigus vabalt määratleda oma poliitilist staatust, vabalt kavandada oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut ning vabalt kasutada oma looduslikku rikkust ja loodusvarasid ning neid ei tohi mitte mingil juhul nende elatusvahenditest ilma jätta;

G.  arvestades, et põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis tunnustatakse põlisrahvaste kollektiivseid ja individuaalseid õigusi, eelkõige nende õigust oma maale, omandile, loodusvaradele, territooriumile, kultuurile, identiteedile ja keelele, tööhõivele, tervisele ja haridusele ning õigust otsustada vabalt oma poliitilise staatuse ja majandusliku arengu üle;

H.  arvestades, et maailma mitmetes piirkondades rikutakse nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil põlisrahvaste kollektiivseid ja individuaalseid õigusi, mille tõttu seisavad need rahvad jätkuvalt silmitsi füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse vägivalla, rassismi, tõrjutuse, diskrimineerimise, sunniviisilise väljatõstmise, destruktiivse asustamise, nende traditsiooniliste valduste ebaseadusliku või sunniviisilise võõrandamise ning ressurssidele, elatusvahenditele ja traditsioonilisele teadmusele juurdepääsust ilmajätmisega; arvestades, et ÜRO andmetel kannatavad põlisrahvad praegu suuremaid õiguste rikkumisi kui kümme aastat tagasi;

I.  arvestades, et põlisrahvaste naised kogevad seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õigustega seotud takistusi, nagu seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste nõuannete puudumine, juurdepääsu puudumine asutustele ja vahenditele, õigusaktid, mis keelustavad abordi isegi vägistamise korral, mis toob kaasa emade suremuse kõrge taseme, ning teismeliste rasedus ja suguhaiguste levik;

J.  arvestades, et põlisrahvaste naiste õiguste rikkumise puhul esineb sageli karistamatust, eelkõige seetõttu, et neile naistele ei võimaldata tihti juurdepääsu õiguskaitsevahendile ning puuduvad järelevalvemehhanismid ja sooliselt liigendatud andmed;

K.  arvestades, et riigid vastutavad lõppkokkuvõttes põlisrahvaste ning sealhulgas põlisrahvaste keskkonnaalaste ja inimõiguste kaitsjate julgeoleku, ohutuse ja õiguste tagamise eest;

L.  arvestades, et põlisrahvaste keeled kaovad kõikjal maailmas murettekitava kiirusega, olenemata asjaolust, et keeled on inimõiguste ja põhivabaduste oluline osa ning kestliku arengu saavutamiseks hädavajalikud; arvestades, et põlisrahvaste teadmiste põlvkondadevaheline edastamine on hädavajalik üleilmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks; arvestades, et 2016. aastal avaldatud ÜRO aruandes(19) prognoositakse, et 95 % maailma peaaegu 6 700 keelest, mida tänapäeval maailmas räägitakse, võivad sajandi lõpuks kaduda, kusjuures valdav enamus ohustatud keeltest on põlisrahvaste keeled; arvestades, et riikidel on kohustus kaitsta ja edendada põlisrahvaste keeli ning tagada, et need rahvad saavad täielikult kasutada oma kultuurilisi õigusi; arvestades, et riigid peaksid investeerima meetmetesse, mille abil muudetaks sotsiaalselt juurdunud stereotüüpe;

M.  arvestades, et mõnes riigis on suur hulk põlisrahvaid rännanud suurtesse linnakeskustesse, kus tekib eraldatuse tunne ja kaovad kultuuriväärtused; arvestades, et põlisrahvaste traditsioonilised teadmised ja tavad ei ole kohandunud linnakeskkonna ja kaasaegse tööturu dünaamikaga, ning see muudab põlisrahvad vaesuse ning uute tõrjutuse ja diskrimineerimise vormide suhtes kaitsetuks;

N.  arvestades, et põlisrahvaste vaesuse, haigestumise ja kirjaoskamatuse määr on murettekitav ning neil puudub piisav juurdepääs ohutule puhtale veele ja kanalisatsioonile, tervishoiuteenustele, haridusele, tööhõivele ning kodanikuõigustele, sealhulgas poliitikas osalemisele ja esindatusele, ning noorte seas on kõrge meelemürkide kuritarvitamise ja enesetappude määr;

O.  arvestades, et põlisrahvaste kogukondades on naised on eriti tõrjutud, kuna neil puudub juurdepääs tervishoiule, sotsiaalteenustele ja majanduslikele võimalustele, neid diskrimineeritakse soo, etnilise päritolu ja sotsiaalmajandusliku tausta tõttu, mis põhjustab kõrgemat suremust, ning neid ähvardab selge soopõhine vägivald ja naiste tapmine; arvestades, et ÜRO andmetel on vähemalt üks kolmest põlisrahva hulka kuuluvast naisest mingil eluhetkel vägistatud ning emade suremuse, teismeliste raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIVi/AIDSi määrad on keskmisest kõrgemad; arvestades, et naised seisavad sageli silmitsi konkreetsete sooliste ohtude ja takistustega, mida tuleb käsitleda valdkondadevahelisest vaatepunktist;

P.  arvestades, et ebaseaduslik uimastikaubandus kahjustab ebaproportsionaalselt palju põlisrahvaste kogukondi, kuna nõudlus narkootikumide järele pidevalt kasvab ja ebaseaduslikud narkootikumide tootjad tõrjuvad põlisrahvaste kogukondi üha enam nende traditsioonilistelt aladelt välja; arvestades, et põliselanikud on sageli füüsiliselt või majanduslikult sunnitud osalema uimastikaubanduses, eriti transporditegevuses; arvestades, et relvastatud konfliktid suurendavad põliselanike maade militariseerimist ning toovad põlisrahvaste kogukondadele kaasa inimõiguste rikkumist ja liigse jõu kasutamist;

Q.  arvestades, et suurenev nõudlus loodusvarade järele ja sellega seotud kasvav konkurents ajendavad üldist nn tormijooksu maadele, mis paneb mitmetes riikides traditsiooniliselt põlisrahvaste ja kohalike kogukondadega asustatud ja nende kasutatavad territooriumid jätkusuutmatu surve alla; arvestades, et nende loodusvarade ekspluateerimine põllumajandustööstuses, energia-, puidu- ja kaevandamissektoris ning muudes kaevandustööstustes, ebaseadusliku metsaraide ning suurte taristu- ja arendusprojektide tõttu ning valitsuste ja kohaliku elanikkonna poolt on maaomandiga seotud pidevate konfliktide üks peamisi põhjuseid ning vee ja pinnase reostuse peamine põhjus;

R.  arvestades, et arengut ei saa mõõta majanduskasvu näitajate alusel, vaid eelkõige tuleks arvesse võtta vaesuse ja ebavõrdsuse vähenemist;

S.  arvestades, et halvasti reguleeritud turism võib avaldada nendele kogukondadele negatiivset kultuurilist ja ökoloogilist mõju ning mõnel juhul võib sellest saada alguse maa hõivamine;

T.  arvestades, et eraettevõtjate poolse maa hõivamise puhul on tavaliselt kohal erajulgeoleku- ja sõjalised jõud, mis toob muu hulgas kaasa otsese ja kaudse vägivalla kasvu põlisrahvaste territooriumidel, mis omakorda mõjutab otseselt kogukondi ning eelkõige kogukonnajuhte ja naisi;

U.  arvestades, et tänapäeval on suundumus militariseerida osa reservaate ja kaitsealasid, mis mõnikord kattuvad põlisrahvaste ja kohalike kogukondade maadega, ning tagajärjeks on tõsised inimõiguste rikkumised;

V.  arvestades, et tsiviilkonfliktid on mõnes riigis seotud maakasutusõigustega ning põhjustavad põlisrahvaste ja kohalikele kogukondade sundümberasumist, mis omakorda teeb võimalikus maa hõivamise ja maaomandi koondumise;

W.  arvestades, et maa hõivamine on keeruline küsimus, mis nõuab terviklikku rahvusvahelist lahendust; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata põlisrahvaste naiste ja tüdrukute kaitsele;

X.  arvestades, et maa hõivamine ei pruugi olla välisinvesteeringute tagajärg ning maad võivad hõivata ka valitsused ja kohalikud kogukonnad;

Y.  arvestades, et on suurenenud eraviisiline hüvitiste maksmine, millega eraettevõtjad pakuvad rahalist hüvitist vägivalla ohvriks langenud naistele, kes vastutasuks kirjutavad alla lepingule, millega kohustuvad ettevõtjat mitte kohtusse andma; arvestades, et riikidel lasub esmane vastutus põlisrahvaste õigustega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamise eest ning seepärast peab neil lasuma ka esmane vastutus rikkumiste vältimise ning tõe, õigluse ja ohvritele kahju hüvitamise edendamise eest;

Z.  arvestades, et mõned põlisrahvad kogu maailmas on otsustanud keelduda kontaktist välismaailmaga, elades omal tahtel muust maailmast eraldatuna, et neil puudub võimalus kaitsta oma õigusi ja nad on seetõttu eriti kaitsetus olukorras, kui nende õigusi rikutakse; arvestades, et need kogukonnad on kõige kaitsetumad maailmas ning nende püsimajäämist ohustavad eelkõige naftauuringud, metsade hävitamine, uimastikaubandus ja sellise tegevusega seotud taristud;

AA.  arvestades, et paljud põlisrahvad langevad jätkuvalt mõrvade, kohtuväliste hukkamiste, sandistamise, piinamise, vägistamise, meelevaldse kinnipidamise, füüsiliste rünnakute, ahistamise ja hirmutamise ohvriks, kui nad kaitsevad õigust oma esivanemate territooriumidele ja loodusvaradele, sealhulgas õigust veele ja toidule ning juurdepääsu pühapaikadele ja pühadele matmispaikadele;

AB.  arvestades, et inimõiguste kaitsjatel on kestliku arengu saavutamisel üks kesksemaid ja otsustavamaid rolle, eriti siis, kui tegemist on ühiskonna vastupanuvõime suurendamisega, ning nad kuuluvad tähtsate osaliste sekka ka kaasavas demokraatlikus valitsemises; arvestades, et need inimõiguste kaitsjad töötavad selle nimel, et kindlustada mitte ainult oma rahva õigused, vaid ka keskkonnaalane kestlikkus ja kogu inimkonna looduspärand; arvestades, et põlisrahvaste inimõiguste kaitsjad ja aktivistid töötavad selle nimel, et võimaldada oma kogukondadel osaleda poliitilistes protsessides, sotsiaalses kaasamises ja majanduslikus võimestamises ning teha nende hääled demokraatlikult ja rahumeelselt kuuldavaks oma riigis ja rahvusvahelises üldsuses;

AC.  arvestades, et viimastel aastatel on häirivalt sagenenud põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õiguste, keskkonna ja maaga seotud õiguste kaitse eest seisvate inimõiguste kaitsjate ja aktivistide (kes on kestliku arengu keskse tähtsusega toimijate seas) vastu suunatud tapmised, rünnakud ja muud vägivallavormid; arvestades, et organisatsiooni Front Line Defenders andmetel mõrvati 2017. aastal väidetavalt maailmas 312 inimõiguste kaitsjat, kellest 67 % võitlesid põlisrahvaste maa ja keskkonnaõiguse kaitseks kaevandusprojektide eest; arvestades, et põlisrahvaste inimõiguste kaitsjad puutuvad tihti kokku nende vastu suunatud rünnete toimepanijate süsteemse karistamatusega;

AD.  arvestades, et kuigi põlisrahvaste naissoost inimõiguste kaitsjad mängivad olulist rolli naiste kaitsmisel põlisrahvaste kogukondades, on nende tegevust kriminaliseeritud ning nende suhtes on kasutatud mitmesugust vägivalda, muu hulgas on neid ahistatud, vägistatud ja tapetud;

AE.  arvestades, et mittesiduvad ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vabatahtliku reguleerimise kavad vajavad paremat rakendamist, et kaitsta põlisrahvaid ja kohalikke kogukondi inimõiguste rikkumise eest, hoida ära maa hõivamist ja tagada ettevõtjate tegelik vastutus; arvestades, et kontrolli- ja vastutusmehhanismide puudumine on peamine takistus tõhusale ja piisavale õigusabile;

AF.  arvestades, et paljude teiste seas on arvukad ELi investorid ja ettevõtjad kaasatud sadadesse maa omandamise operatsioonidesse Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, mis on mõnel juhul toonud kaasa põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õiguste rikkumise; arvestades, et ELis asuvad osalejad võivad olla seotud maa hõivamise tõttu toimuvate inimõiguste rikkumistega erinevatel viisidel, näiteks ELis asuvate eraettevõtete ja finantsettevõtjate kaudu, kes rahastavad maa hõivamist otseselt või kaudselt, või avaliku ja erasektori partnerluste kaudu; arvestades, et paljudel juhtudel võib nende tegevuse mitmese mõju tõttu välisriikides olla raske kindlaks teha, millisest riigist need osalised otseselt pärit on; arvestades, et isegi siis, kui neid juuri on võimalik tuvastada, jäävad endiselt olulised õiguslikud ja praktilised takistused õigusemõistmisele ja vastutusele võtmisele ELi ja selle liikmesriikide kohtute kaudu, sealhulgas kohtualluvuse piirangute tõttu kinnisvara (sealhulgas maa ja loodusvarad) käsitlevates kohtuasjades, rangete piirangute tõttu heastamisvahendi väärtusele ja õigusabi kättesaadavusele ning raskused emaettevõtja vastutuse tõendamisel;

AG.  arvestades, et enamik maad arengumaades on asustatud, mis võib tekitada ettevõtjate investeeringutele ja mainele maa omandiõigusega seotud riske ja märkimisväärselt suurendada nende tegevuskulusid, kui maa ülevõtmine toimub konfliktiolukorras, ilma põlisrahvaste ja kohalike kogukondade eelneva nõusolekuta ja nende õigusi rikkudes;

AH.  arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör Michael Frost tõi esile Ladina‑Ameerika, kui murettekitava piirkonna, kus valitsused ja ettevõtjad on segatud inimõiguste ja keskkonna kaitsjate mõrvadesse;

AI.  arvestades, et Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenev kohustus kaitsta ja tagada juurdepääs õiguskaitsevahenditele kehtib nii eksterritoriaalse tegevuse kui ka eksterritoriaalse mõjuga liidusisese tegevuse suhtes; arvestades, et ELi ja liikmesriikide pühendumist eksterritoriaalsete kohustuste täitmisele tuleks märkimisväärselt suurendada;

AJ.  arvestades, et EL pakub demokraatia ja inimõiguste edendamiseks ja kaitseks kogu maailmas abi demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu, mis täiendab muid ELi välisabi vahendeid ja mida peamiselt suunatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu; arvestades, et tänu oma mehhanismile protectdefenders.eu annab EL ohustatud inimõiguste kaitsjatele kiiresti abi, aitab neil rahuldada kõige pakilisemaid vajadusi ning toetab keskpikas ja pikas perspektiivis nende võimet oma tööd teha;

AK.  arvestades, et rahvusvahelistel finantsinstitutsioonidel on keskne roll selle tagamisel, et nende rahastatavad projektid ei põhjustaks põlisrahvaste inimõiguste ja keskkonnaõiguste rikkumisi ega aitaks sellele kaasa; arvestades, et rahvusvahelised korporatsioonid vastutavad selle eest, et nende tegevus ja/või tarneahelad ei oleks segatud inim- ja keskkonnaalaste õiguste, eelkõige põliselanike õiguste rikkumisse;

AL.  arvestades, et EL on suurim arenguabi andja maailmas, millest suur osa läheb Aafrikasse; arvestades, et Euroopa välisteenistus ja komisjon peavad teostama põhjalikku kontrolli vahendite üle, mida kolmandate riikide abisaajad kasutavad, ning seadma inimõiguste austamise oma abiandmise poliitika prioriteediks;

AM.  arvestades, et Euroopas kannatavad põlisrahvad endiselt marginaliseerumise, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse all, ning et sellega tuleb võidelda ja seda tuleb õigustepõhise lähenemisviisi abil lahendada;

1.  nõuab, et EL, liikmesriigid ja nende rahvusvahelise kogukonna partnerid võtaksid kõik vajalikud meetmed põlisrahvaste õiguste täielikuks tunnustamiseks, kaitseks ja edendamiseks, sealhulgas nende maa, territooriumid ja ressursid; väljendab heameelt töö üle, mida kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid nendes küsimustes teevad;

2.  nõuab, et EL tagaks, et kõigis tema ELi arengu-, investeerimis- ja kaubanduspoliitika valdkondades austataks põlisrahvaste inimõigusi, nagu on sätestatud inimõigustealastes lepingutes ja konventsioonides ning eelkõige põlisrahvaste õigusi käsitlevates õigusaktides;

3.  nõuab, et kõik riigid, sealhulgas EL ja selle liikmesriigid teeksid kõik vajaliku selleks, et tegelikkuses järgida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 169 (põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta)(20) sätteid, ning tuletab meelde, et kõik selle konventsiooni ratifitseerinud riigid on kohustatud töötama põlisrahvaste õiguste kaitseks välja kooskõlastatud ja süstemaatilised meetmed;

4.  palub kõigil riikidel ja eelkõige ELi liikmesriikidel, kes ei ole veel ratifitseerinud ILO konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta, seda teha; taunib asjaolu, et seni on konventsiooni ratifitseerinud vaid mõned liikmesriigid; kutsub ELi üles tegema kõik võimaliku oma poliitiliste ja inimõigustealaste dialoogide kaudu, mida peetakse kolmandate riikidega, et ergutada ratifitseerima ILO konventsiooni nr 169, ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, võtma vastu nende fakultatiivprotokollid ning toetama põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni;

5.  tunnistab, et edusamme on tehtud põliselanike õiguste laiaulatuslikumas tunnustamises ning kodanikuühiskond on nende olukorrast üha teadlikum; tunnustab ELi panust mainitud küsimuses; hoiatab siiski, et seda valdkonda käsitletakse ELi poliitikas siiski väga vähe, sealhulgas kaubandus- ja koostöölepingute üle peetavatel läbirääkimistel;

6.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid looksid tingimused põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning ergutaksid oma rahvusvahelisi partnereid seda vastu võtma ja täielikult rakendama;

7.  juhib tähelepanu sellele, et diasporaad täidavad põlisrahvaste jaoks teadmiste vahetamise ja edasiandmise rolli;

Põlisrahvaste inimõigused

8.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste deklaratsiooni, mille üle hääletatakse ÜRO Inimõiguste Nõukogus 2018. aastal, ning selle poolt hääletaksid; võtab huviga teadmiseks, et ÜRO naiste staatuse komisjoni 2018. aasta istungil keskendutakse maapiirkondade naistele;

9.  kutsub kõiki riike, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike üles õiguslikult tunnustama ja aktsepteerima põlisrahvaste territoriaalset autonoomiat ja enesemääramisõigust, mis tähendab õigust omada, kasutada, arendada ja kontrollida nende maid, territooriume, veekogusid ja rannikumeresid ning muid ressursse, mis on nende valduses traditsioonilise omandina või mida nad muul viisil traditsiooniliselt valdavad või kasutavad, samuti neid, mida nad on muul viisil omandanud;

10.  kutsub kõiki riike, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike, üles osalema strateegiates või liituma strateegiatega konfliktipiirkondade ülesehitamiseks, et edendada ja kaitsta põlisrahvaste õigusi;

11.  võtab teadmiseks 2010. aastal ÜRO poolt avaldatud uuringu murettekitavad tulemused, mis näitavad, et põlisrahvaste naiste vägivaldse kohtlemise ja vägistamise esinemissagedus on suurem kui naiste puhul üldiselt; nõuab seetõttu, et liikmesriigid ja EL mõistaksid ühemõtteliselt hukka vägivalla, sh seksuaalse vägivalla kasutamise põlisrahvaste naiste vastu; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata vägivalla ohvriks langenud naistele ja tütarlastele, tagades neile juurdepääsu erakorralisele arstiabile ja psühholoogilise toele;

12.  nõuab põliselanike õigusi rikkudes nende territooriumile viidud erajulgeoleku- ja sõjaliste jõudude väljaviimist;

13.  kutsub kõiki riike üles tagama, et põlisrahvastel, eelkõige naistel, oleks äriühingute poolt toimepandud õiguste rikkumisel juurdepääs kohtumehhanismidele ning et ei legitimeeritaks eraviisilise hüvitamise vorme, mis ei taga õiguskaitse kättesaadavust; kutsub kõiki riike üles värbama oma kohtusüsteemidesse rohkem naisi, et kaotada nende struktuuride üldiselt patriarhaalne süsteem; rõhutab vajadust kehtestada mehhanismid, millega tagatakse, et põlisrahvaste naisi ei kohelda diskrimineerivalt, sh asjakohased suulise tõlke teenused ja õigusabi;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu seadis põlisrahvaste õiguste kaitse prioriteediks, nagu on märgitud tema 2017. aasta mai järeldustes;

15.  kutsub partnerriike üles tagama, et põlisrahvastel oleks üldine juurdepääs riigi rahvastikuregistrile, mis on esimene samm nende individuaalsete ja kollektiivsete õiguste tunnustamisel; nõuab, et EL toetaks partnerriike perekonnaseisuasutuste loomisel ja nende nõuetekohasel haldamisel;

16.  märgib murega, et inimõigustealased ohud, mis on seotud kaevandamise ning nafta ja gaasi tootmisega, langevad ebaproportsionaalselt suurel määral põlisrahvastele; kutsub arenguriike üles viima enne mis tahes uut tegevust nendes sektorites läbi kohustuslikud inimõigustealase mõju hindamised ja avalikustama nende tulemused; rõhutab vajadust tagada, et kontsessioonide andmist reguleerivad õigusaktid sisaldaksid ka vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtet käsitlevaid sätteid; soovitab laiendada mäetööstuse läbipaistvuse algatuse standardeid, et lisada neisse kohalike ja põliskogukondade inimõiguste kaitse;

17.  kutsub kõiki riike, eelkõige ELi ja liikmesriike, üles kaasama põlisrahvad ja maakogukonnad otsustamisprotsessi seoses kliimamuutuste vastu võitlemise strateegiatega, mis peaks hõlmama ka juhtumeid, kus kliimamuutustest tulenev korvamatu kahju võib sundida nad rändama ja põhjustada nende kahekordse diskrimineerimise keskkonnatingimuste pärast ümberasunute ja põlisrahva sekka kuulumise tõttu;

18.  kutsub kõiki riike, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike, üles tunnustama seda, kui oluline on konsulteerida põlisrahvastega kõigis neid mõjutada võivate küsimuste üle peetavates aruteludes, tagades seeläbi nende õiguse vabale, eelnevale ja teavitatud konsulteerimisele; nõuab sellega seoses, et ELi tasandil loodaks põlisrahvastega konsulteerimiseks ja nende osalemiseks mehhanism, millel oleks volitused pidada poliitilist dialoogi ja jälgida, kuidas viiakse ellu põlisrahvastega seotud ELi poliitikat, kohustusi ja tegevuskavasid; kutsub kõiki riike, sh ELi ja selle liikmesriike, üles looma tingimused, et põlisrahvaste esindajad ja juhid saaksid kodanikuühiskonnas ja avalikkuses tõeliselt osaleda ning et nad osaleksid nähtavamalt poliitilises süsteemis ja otsuste tegemises neid puudutavates küsimustes, sealhulgas põhiseaduse reformides;

19.  kutsub kõiki riike, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike, üles võtma vastu ja rakendama põlisrahvaste küsimusi käsitleva 2014. aasta maailmakonverentsi lõppdokumendis ÜRO‑le esitatud soovitusi ning ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi ja ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportööri esitatud soovitusi;

20.  tuletab meelde, et oma resolutsioonis põlisrahvaste õiguste kohta kuulutas ÜRO Peaassamblee 2019. aasta rahvusvaheliseks põlisrahvaste keelte aastaks; rõhutab, et kultuur on arengut soodustav tegur;

21.  kutsub kõiki riike, sh ELi ja selle liikmesriike, üles aitama kaasa 2019. aasta kui rahvusvahelise põlisrahvaste keelte aasta rakendamisele ja elluviimisele;

22.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriike jätkaksid tööd põlisrahvaste, keskkonnaalaste, intellektuaalomandi õiguste ja maaõiguste kaitsjate füüsilise puutumatuse ja õigusabi tagamiseks, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning mitmesuguste olemasolevate vahendite ja mehhanismide nagu protectdefendeurs.eu abil, et kaitsta inimõigusi ja keskkonnaaktiviste, pöörates pühendunult tähelepanu inimõiguste naiskaitsjatele ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜRO esildatud algatustes osalemisele; nõuab, et EL teeks oma delegatsioonidele ülesandeks jälgida ja toetada inimõiguslasi, võttes eelkõige arvesse naiste, laste ja puuetega inimeste kaitset, ning annaksid inimõiguste rikkumistest aru süstemaatiliselt ja jõuliselt; kutsub Euroopa välisteenistust üles osalema Ameerika Inimõiguste Komisjoni (IACHR) ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) koostatud kavas inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks Ladina‑Ameerikas;

23.  mõistab hukka põlisrahvaste inimõiguste ja nende maaomandiõiguse kaitsjate jätkuva kriminaliseerimise kogu maailmas; kutsub kõiki riike, sh ELi ja selle liikmesriike, üles hoidma ära põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate vastu toime pandud kuritegude karistamatust, tagades selleks nõuetekohase uurimise ja kohtumõistmise;

24.  kutsub kõiki riike, sealhulgas ELi ja selle liikmesriike, üles tagama, et nende poliitika strateegiates austataks täielikult põlisrahvaste ja maakogukondade õigusi, nii et nende õiguste järgimist tagataks alati, nii kaitsealade loomise kui ka laiendamise ajal, samuti seoses varasemate kaitsealadega, mille loomisel on põlisrahvaid ja teisi maakogukondi välja tõstetud, kõrvale jäetud või muul viisil nende õigusi ebaproportsionaalselt piiratud;

25.  toetab põlisrahvaste taotlusi rahvusvaheliseks repatrieerimiseks ning rahvusvahelise mehhanismi loomiseks, et võidelda põlisrahvastelt ebaseaduslikult ära võetud kultuuripärandi müümise vastu; kutsub komisjoni üles neid jõupingutusi toetama, sealhulgas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist antava finantsabiga;

26.  rõhutab, et rahvusvaheline kogukond, sealhulgas EL ja liikmesriigid, peab võtma tõsiseid kohustusi, et hõlmata puuetega inimesed ja eriti lapsed kõikide poliitikavaldkondadega, edendada põlisrahva puuetega esindajate õigusi ja vajadusi rahvusvahelises õigusraamistikus, ning tagada, et puuetega inimeste, eriti laste, vaba, eelnevat ja teadlikku nõusolekut võetakse arvesse;

27.  kutsub komisjoni üles algatama vastutustundliku ärikäitumise ELi tegevuskava, et rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, sh seoses hoolsuskohustuse ja õiguskaitsevahenditele juurdepääsuga; palub komisjonil anda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (FRA) volitused koguda teavet kohtulike ja kohtuväliste mehhanismide kättesaadavuse kohta liikmesriikides, mis on seotud õiguskaitsevahendite kättesaadavusega ettevõtlusega seotud rikkumiste ohvritele, sealhulgas põlisrahvastele; on seisukohal, et ELi partnerid era- ja avalikus sektoris peaksid esitama täielikku ja ligipääsetavat teavet selle kohta, kuidas nad järgivad põlisrahva vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku saamise nõuet;

Maa hõivamine

28.  tunneb heameelt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 2016. aasta teadaande üle, et maa hõivamine ja keskkonna hävitamine on paljude inimõiguste rikkumiste algpõhjuseks ning nende korral võidakse edaspidi esitada süüdistus inimsusevastaste kuritegudes;

29.  on jätkuvalt mures maa hõivamise olukorra pärast, mis on ettevõtjate, välisinvestorite, riiklike ja rahvusvaheliste riiklike osalejate, ametnike ja ametiasutuste korruptsiooni tagajärg; nõuab, et EL ja selle liikmesriikide inimõiguste tegevuskavades pandaks suuremat rõhku maa hõivamise probleemile;

30.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid õhutaksid partnerriike, kes on seotud konfliktijärgse rahutagamisega, mis hõlmab maaga seotud õigust, töötama välja meetmed, võimaldamaks ümberpaigutatud põlisrahvaste ja kohalike kogukondade tagasipöördumist nende traditsioonilistele territooriumidele, mis on oluline tegur sotsiaalse stabiilsuse ja püsiva rahu saavutamiseks;

31.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudes riikides, mida mõjutab maa hõivamise probleem, takistab põlisrahvaste ja karjakasvatajate tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele ja õiguskaitsevahenditele nõrk valitsemine ning asjaolu, et sageli ei tunnustata kohalike või riiklike õigusraamistike alusel ametlikult nende maaga seotud õigusi; märgib, et näiteks karjatamisõigused ja ühiskarjamaad on tavaõigusel põhinevad traditsioonilised maakasutusõigused, mitte omandatud omandiõigus; nõuab tungivalt, et partnerriigid tunnustaksid ja kaitseksid karjakasvatajate ja põlisrahvaste õigusi, eelkõige seoses nende maa ja loodusvarade tavapärase omandiõiguse ja kontrolliga vastavalt põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonile ja ILO konventsioonile nr 169, st võimaldades ühiselt registreerida maakasutust ja kehtestades poliitikameetmed, mille eesmärk on tagada võrdne juurdepääs maale; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid aktiivselt partnerriike nii selles kui ka vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtte kohaldamisel ulatusliku maa omandamise suhtes, kooskõlas vabatahtlike suunistega maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta ning rahvusvahelise inimõigustealase õigusega; nõuab, et EL toetaks partnerriike ka nende maaomandi õiguse alaste õigusaktide parandamisel, tunnustades naiste üldist õigust saada juurdepääsu maale täieõiguslike omanikena;

32.  kutsub ELi üles tugevdama ELi maapoliitika suuniseid ja inimõiguste kaitset rahvusvahelistes kokkulepetes ja lepingutes ning edendama oma väärtusi seoses naiste ja tütarlaste ning eriti maapiirkondade naiste ja tütarlaste kaitsega, sest nemad on üldiselt maaga seotud muudatuste suhtes kaitsetumad ja neil on enamasti halvem juurdepääs maale ja vähem vastavaid õigusi;

33.  kutsub kõiki riike üles investeerima teadusuuringutesse, et saada enam teadmisi maa hõivamise mõju kohta naistele ja koostada põhjalikum analüüs selle nähtuse soolistest tagajärgedest, mis tooks kaasa täitmisele pööratavad suunised maatehingute reguleerimiseks;

34.  nõuab tungivalt, et EL ja kõik liikmesriigid nõuaksid sellise maa soetamise avalikustamist, mis on seotud ELis tegutsevate äriühingute ja osalistega või ELi rahastatavate arendusprojektidega, et suurendada selliste soetuste läbipaistvust ja aruandekohustust; nõuab, et EL jälgiks põlisrahvaste kogukondade vältimatut vaba, eelnevat ja teadlikku nõusolekut, et suurendada tulevaste soetuste läbipaistvust ja vastutust, tehes selle ELi delegatsioonidele ja saatkondadele ülesandeks ja andes neile vastavad volitused, koostöös asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega; nõuab, et EL oleks eriti tähelepanelik seoses projektidega, mida toetavad rahvusvahelised ja Euroopa finantsasutused, tagamaks et sellise rahastamisega ei kaasneks põlisrahvaste inim- ja keskkonnaõiguste rikkumisi ja et see neid ei soodustaks;

35.  kutsub kõiki riike üles kehtestama asjakohaseid eeskirju, mis tagaksid kogukonnajuhtide vastutuse oma otsuste ja tegevuse eest maa haldamise valdkonnas avalike, riigi ja kogukondade maade puhul, ning soodustama muutusi seaduslikes ja traditsioonilistes tavades, mis diskrimineerivad naisi maaomandi ja pärandi suhtes;

36.  kutsub kõiki riike, eelkõige ELi ja selle liikmesriike, üles võtma vastu vabatahtlikud suunised maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta, toetama nende rakendamist ning sõlmima võimalikult paljude asjaomaste riikidega metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevad vabatahtlikud partnerluslepingud; palub komisjonil tagada puidumääruse(21) range järgimine ja rakendamine ning karistada liikmesriike, kes metsade hävitamise vastases võitluses seda õigusakti ei järgi;

37.  palub kõigil riikidel, sealhulgas ELil ja selle liikmesriikidel võimaldada põlisrahvaste kogukondadel arendada oma majandust kooskõlas ülemaailmse keskkonnakaitsepoliitikaga; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid ja toetaksid põlisrahvaste organisatsioone, millel on sotsiaalse arengu tegevuskava, millega kujundatakse ja arendatakse õigus- ja institutsioonilist raamistikku põlisrahvaste territooriumide piiristamiseks ja omandiõiguste andmiseks; toonitab, et põlisrahvaste maade tunnustamine ja ametlikuks muutmine ning põlisrahvaste ametivõimude ja kogukonnaliikmete võimestamine tagaks kestlikkuse ja sotsiaalse vastutuse ning aitaks lahendada asjaomastes riikides maavaidlusi ja konflikte;

38.  kutsub kõiki riike üles võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et riigiasutused hoiduvad avalikest avaldustest või deklaratsioonidest, mis häbimärgistavad põlisrahvaste naisi ja õõnestavad nende õigustatud rolli oma territooriumi kaitsmisel maa hõivamise ja ressursside kaevandamise eest, ning kutsub üles nende olulist rolli demokraatlikus ühiskonnas avalikult tunnustama;

39.  palub kõigil riikidel austada, kaitsta ja toetada väikepõllumajandustootjate maaõigusi ning üksikisikute õigusi muudele ressurssidele, nagu vesi, metsad, kariloomad ja kalavarud; tunnistab, et maa diskrimineeriv sundvõõrandamine ja sunniviisiline väljatõstmine, mis kahjustab arengumaade elanikkonda, võib suuresti mõjutada nende elatusvahendeid ja kahjustada põhilisi inimõigusi, nagu õigust elule, toidule, eluasemele, tervisele ja omandile;

Ettevõtlus ja inimõigused

40.  nõuab, et EL tagaks, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted integreeritaks täielikult liikmesriikide riiklikesse programmidesse ning selliste rahvusvaheliste korporatsioonide ja äriühingute tavadesse ja tegevusse, millel on Euroopaga sidemed;

41.  nõuab tungivalt, et liit toetaks ka edaspidi ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning jätkaks nende nõuetekohase kohaldamise edendamist;

42.  nõuab, et EL osaleks konstruktiivsetes läbirääkimistes hargmaiseid ettevõtjaid käsitleva ÜRO lepingu üle, mis tagab põlisrahvaste ning eriti naiste ja tütarlaste inimõiguste austamise;

43.  soovitab ELil töötada välja Euroopa piirkondlik ettevõtluse ja inimõiguste tegevuskava, tuginedes põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis sätestatud põhimõtetele, ning nõuab sellele teemale keskenduvate riiklike tegevuskavade väljatöötamist ja jõustamist;

44.  rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad tegustema selle nimel, et võtta rahvusvahelised korporatsioonid ja finantsasutused vastutusele mõju eest, mida nad avaldavad põlisrahvaste kogukondade inim- ja keskkonnaalastele õigustele; nõuab, et EL tagaks, et uuritaks nõuetekohaselt põlisrahvaste õiguste kõiki rikkumisi, mille panevad toime Euroopa ettevõtjad, ja selle eest karistatakse asjakohaste mehhanismide abil, ning ergutab ELi katkestama inimõiguste rikkumiste puhul igasuguse institutsioonilise või rahalise toetuse andmise;

45.  nõuab, et EL looks kooskõlas komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovitusega 2013/396/EL(22) kaebuste esitamise mehhanismi, mille kaudu põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad saavad esitada kaebusi nende õiguste rikkumise ja kuritarvitamise kohta ELi ettevõtjate tegevuse tagajärjel, olenemata riigist, kus kõnealune rikkumine või kuritarvitamine aset leidis, tagamaks, et ohvritel oleks tõhus juurdepääs õiguskaitsele ning tehnilisele ja õigusabile; ergutab kõiki riike, sealhulgas liikmesriike ja ELi, astuma läbirääkimistesse, et võtta vastu rahvusvaheliste äriühingute ja muude ettevõtjate jaoks õiguslikult siduv rahvusvaheline inimõigusi käsitlev õigusakt, osaledes aktiivselt ÜRO tasandil loodud valitsustevahelises avatud töörühmas;

46.  nõuab, et liit ja liikmesriigid tagaksid juurdepääsu õiguskaitsele liidu ettevõtjate tegevusest tulenevate inimõiguste kuritarvitamise ja rikkumise ohvritele, eemaldades kõik nii praktilised kui ka õiguslikud takistused, et kohustuste jagunemine ei takistaks vastutuse võtmist või õiguskaitse kättesaadavust riigis, kus kuritarvitamine aset leidis;

47.  tuletab meelde ettevõtjate kohustust tagada põlisrahvaste õigus vabale, eelnevale ja teadlikule eelnevale konsulteerimisele, kui nende territooriumil kavatsetakse ellu viia projekte, töid või tegevusi, ning lisama oma poliitikasse ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja seda kohaldama;

48.  nõuab, et EL täidaks inimõigustega seotud eksterritoriaalseid kohustusi; nõuab, et EL koostaks tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate ettevõtjate ja investorite eksterritoriaalse tegevuse jaoks selged tegevuseeskirjad ja õigusraamistikud, millega tagatakse, et nad austavad põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning et neid saab nõuetekohaselt vastutusele võtta ja karistada, kui nende tegevuse tagajärjel asjaomaseid õigusi rikutakse; ergutab komisjoni kaaluma tõhusat mehhanismi, mis käsitleb ettevõtjate hoolsuskohustusi ja mille eesmärk on tagada, et imporditud kaubad ei oleks seotud maa hõivamise ega põlisrahvaste õiguste tõsiste rikkumistega; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus töötaks välja tegevusvahendid, et anda ELi delegatsioonide töötajatele juhiseid;

Põlisrahvaste kestlik ja majanduslik areng

49.  palub ELil ja selle liikmesriikidel lõimida põlisrahvaste õiguste ja maa hõivamise küsimus kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisse ELi tasandil;

50.  toonitab põlisrahvaste keskset rolli keskkonnakaitses nende eluviisi ja arengumudelite tõttu;

51.  palub ELil nõuda tungivalt oma partnerriikidelt, et nad võtaksid kolmandate riikidega tehtava arengukoostöö raames eelkõige arvesse põlisrahvaste olukorda, sealhulgas koostades kaasavaid sotsiaalpoliitikameetmeid traditsioonilistel territooriumidel ja linnakeskkonnas, ning leevendama vaesuse vähendamise meetmete raames mõju, mida avaldab kodukohast lahkumine ning vastuolu linnade ja põlisrahvaste traditsiooniliste võimete ja kultuurilise eripära vahel;

52.  toonitab kliimamuutuste otsest mõju põlisrahvaste hulka kuuluvatele naistele, mis sunnib neid hülgama oma traditsioone ja tavasid või ümber asuma ning millega kaasneb vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise oht; kutsub kõiki riike, sh ELi ja liikmesriike üles kaasama põlisrahvaid ja eriti põlisrahvaste naisi ja maakogukondi oma kliimamuutustega võitlemise strateegiatesse ning kohanemise ja leevendamisega seotud tõhusate kliimastrateegiate väljatöötamisse, võttes arvesse soopõhiseid tegureid; nõuab, et kliimast põhjustatud sundrände küsimust võetaks tõsiselt; nõuab tõhusamat rahvusvahelist koostööd, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele;

53.  rõhutab kestliku arengu eesmärkide, eriti eesmärgi nr 2 (nälja kaotamine), nr 4.5 (juurdepääs haridusele) ja nr 5 (sooline võrdõiguslikkus) suurt tähtsust põlisrahvaste jaoks; kordab, et põlisrahvad kannatavad kogu maailmas ebaproportsionaalselt suurel määral inimõiguste rikkumise, kuritegevuse, rassismi, vägivalla, loodusvarade kasutamise, terviseprobleemide ja suure vaesuse tõttu, moodustades vaesuses elavatest inimestest 15 %, samas kui nende osakaal maailma elanikkonnast moodustab vaid 5 %; rõhutab, et põlisrahvaste juhtidele ja inimõiguste kaitsjatele, kes astuvad ebaõigluse vastu välja, tuleb tagada täielik ja põhjalik kaitse;

54.  tuletab meelde, et kestliku arengu tegevuskavas 2030 käsitletakse neid põlisrahvaste arenguküsimusi, ja rõhutab, et selle rakendamiseks on vaja teha veel pingutusi; rõhutab vajadust tugevdada organisatsiooni Indigenous Peoples Major Group for Sustainable Development (IPMG) kui ülemaailmset põlisrahvaste õiguste ja arenguprioriteetide edendamise koordineerimise ja püüdluste kooskõlastamise mehhanismi; palub komisjonil teha IPMGga tihedamat koostööd ja kaasata see oma kestliku arengu eesmärkide rakendamist käsitlevasse sidusrühmade platvormi;

55.  tuletab meelde, et kogu maailma metsadest 80 % on põlisrahvaste traditsioonilised alad ja territooriumid; rõhutab põlisrahvaste tähtsust loodusvarade säästval majandamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel; tuletab meelde, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis kutsutakse osalevaid riike üles austama põlisrahvaste teadmisi ja õigusi kui programmi REDD+ rakendamise tagatisi; nõuab tungivalt, et partnerriigid võtaksid meetmeid, et kaasata põlisrahvaid tõhusalt kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmetesse;

56.  märgib, et karjakasvatusega tegeleb maailmas 200–500 miljonit inimest ja et see on Ida‑Aafrikas kuivadel aladel ja mägipiirkondades toimetulekustrateegiates kesksel kohal; rõhutab, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb soodustada säästvat karjakasvatust; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama Aafrika valitsemissüsteemi struktuuri ning eelkõige inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika kohut, et rakendada Aafrikas Aafrika Liidu karjakasvatust käsitlevat poliitikaraamistikku ja laiemalt tunnustada karjakasvatajate ja põlisrahvaste õigusi seoses esivanemate maa ühisomandiga, nende õigust kasutada vabalt oma loodusvarasid ning nende õigust kultuurile ja usule;

57.  tuletab meelde valitsuste õigust reguleerida avalikes huvides; tuletab ühtlasi meelde, et rahvusvahelised investeerimislepingud peavad olema kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, sealhulgas põlisrahvaid käsitlevate sätetega, ja nõuab sellega seoses suurema läbipaistvuse tagamist, eelkõige koostöös põlisrahvastega korraldatavate asjakohaste konsulteerimismenetluste ja -mehhanismide loomise kaudu; kutsub investeeringuid rahastavaid arenguabi rahastamise asutusi üles tugevdama oma inimõigustealaseid tagatisi, tagamaks et maa ja ressursside kasutamine arenguriikides ei too kaasa inimõiguste rikkumist ega väärkohtlemist, eriti põlisrahvaste suhtes;

58.  palub kõikidel riikidel võtta endale kohustus tagada, et põlisrahvastel on tegelik juurdepääs tervishoiule, haridusele, tööhõivele ja majanduslikele võimalustele; nõuab tungivalt, et kõik riigid edendaksid oma koolide õppekavadesse avaliku sektori kultuuridevahelise poliitika ning põlisrahvaste keelte, ajaloo ja kultuuri lisamist või pakkumist täiendavate õppekavaväliste klassidena, et põlisrahvaste kultuuri säilitada, taastada ja edendada nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; on seisukohal, et selliste algatuste väljatöötamine, mis suurendavad kodanikuühiskonna, üldsuse ja meedia teadlikkust sellest, kui oluline on austada põlisrahvaste õigusi, uskumusi ja väärtusi, võiks aidata võidelda eelarvamuste ja eksitava teabe vastu;

59.  nõuab, et EL ja selle partnerriigid pakuksid partnerluses põlisrahvaste kogukondadega kultuuriliselt pädevaid vaimse tervise teenuseid, et vältida ainete kuritarvitamist ja enesetappe; rõhutab, kui tähtis on toetada põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste organisatsioone, et naiste võimestada ja suurendada nende võimet kodanikuühiskonnas osaleda;

60.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid põlisrahvaste ja kohalike kogukondade jõupingutusi oma ärimudelite ja maahaldamisviiside väljatöötamiseks;

61.  kutsub kõiki riike üles tagama, et põliselanike kogukonnad saaksid säästvast turismist piisavat tulu ja oleksid kaitstud negatiivse mõju eest, mida massiturism võib avaldada, ning kiidab heaks reservaatide ja kaitsealade ühise majandamise, mis võimaldab ökosüsteeme tõhusamalt kaitsta ja turismivoogusid paremini reguleerida; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on kestliku arengu mõiste;

ELi ja kolmandate riikide koostööpoliitika

62.  soovitab pöörata ELi välispoliitikas põlisrahvaste olukorrale suuremat tähelepanu, muu hulgas inimõigustealastes dialoogides kolmandate riikidega ning kaubandus-, koostöö- ja arengulepingutes; nõuab, et nõukogu annaks aastaaruandes inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas korrapäraselt aru ELi tegevusest põlisrahvaste toetuseks; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid eelmainitud Euroopa välisteenistuse aastaaruandes arvesse inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise ning ÜRO inimõiguste konventsioonide järelevalveorganite töö tulemusi, et tagada oma poliitika kooskõla põlisrahvaste õigustega;

63.  rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad kahe- ja mitmepoolsetel läbirääkimistel ning diplomaatilises suhtluses rääkima põlisrahvaste inimõigustest ja põlisrahvaste inimõiguste kaitsjatest ning nõudma vangistatud inimõiguskaitsjate vabastamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid selle nimel, et kolmandate riikide valitsused tagaksid põlisrahvaste kogukondade ja inimõiguste kaitsjate asjakohase kaitse ja ning annaksid nende vastu suunatud kuritegude toimepanijad kohtu ette;

64.  nõuab tungivalt, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad vaataksid läbi inimõiguste kaitsjaid käsitlevad ELi suunised ja parandaksid nende täitmist, võttes arvesse põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate konkreetseid vajadusi ja neid ähvardavaid ohte, samuti nende põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate olukorda, keda diskrimineeritakse mitmekordselt, nagu naised, eakad, LGBTI‑inimesed ja puuetega inimesed; nõuab sellega seoses, et ELi delegatsioonid ja liikmesriikide saatkonnad pakuksid oma töötajatele asjakohast koolitust ja võimaldaksid neil teha koostööd inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonnaga, et kontakte säilitada ja vajadusel toetust pakkuda;

65.  rõhutab, et põlisrahvastel tuleb võimaldada saada kasu uusimast infotehnoloogiast, et parandada nende elukvaliteeti ja tervishoidu, ja rõhutab, et see on valdkond, kus EL võib täita olulist rolli; kordab, et põlisrahvastel on õigus ise oma elatusallikate üle otsustada, ning rõhutab kestliku arengu vajalikkust;

66.  kutsub kõiki riike üles tagama põlisrahvaste naistele ja tütarlastele juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja tervisega seotud õigustele, eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenustele ja õigustele; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles edendama juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele ELi arengukoostöö programmides;

67.  kutsub kõiki riike, sh ELi ja selle liikmesriike üles koguma sooliselt liigendatud andmeid põliselanike naiste olukorra kohta, sh seoses maaga seotud õiguste tunnustamise ja neile juurdepääsu, naistevastase vägivalla ja toiduga kindlustatuse küsimustega;

68.  rõhutab, et äriühingute välisinvesteeringud võivad aidata kaasa majanduslikule ja tehnoloogilisele arengule ning tööhõive ja taristu arengule ning anda naistele võimaluse saada isemajandavaks, suurendades tööhõivet; rõhutab, et investeeringute suurendamine arenguriikides on oluline samm riikide ja piirkondade majanduse edendamiseks.

69.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid konkreetsete strateegiate väljatöötamist, et tagada säästva arengu eesmärgi nr 16 (edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi) tulemuslik rakendamine, tagada, et inimõiguste kaitsjate tagakiusamise ja tapmise vastu võideldaks ja seda ennetataks ning et selliste tegude toimepanijad antaks kohtu alla ja võetaks vastutusele;

70.  nõuab, et EL tagaks, et kõigi ELi rahastatavate arenguprojektide puhul, mida viiakse ellu põlisrahvaste maadel, järgitaks rangelt vaba, eelneva ja teadliku nõusoleku põhimõtteid, austataks inimõigusi ning sõna- ja ühinemisvabadust, et vältida negatiivset mõju põlisrahvaste elatisele ja kultuurile;

71.  märgib, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid peavad käsitlema kestlikku arengut terviklikult ja integreeritult ning arvestama kaubandus- ja majandussuhetes inimõiguste- ja keskkonnaprobleeme; kutsub komisjoni üles tõstatama kaubandusläbirääkimistel ja üldise soodustuste süsteemi taolistes süsteemides inimõiguste rikkumise ning inimõiguste kaitsjate tagakiusamise ja ründamise teemat;

72.  nõuab, et EL kehtestaks mehhanismi, et teha enne kaubandus- ja koostöölepingute sõlmimist ning arendusprojektide rakendamist sõltumatud mõju hindamise uuringud, et mõõta ja vältida nende kahjulikku mõju põlisrahvaste ning kohalike kogukondade õigustele; nõuab, et mõju hindamine viidaks läbi kodanikuühiskonna olulisel osalusel ning et tulemusi võetaks majanduslikes kokkulepetes ja arendusprojektides nõuetekohaselt arvesse; nõuab, et EL hindaks ümber projektide teostamise inimõiguste rikkumiste korral;

73.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid käsitleksid kõigil asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel põlisrahvaste inimõigusi ja keskkonnaga seotud õigusi ning keskkonnaga seotud inimõiguste kaitsjate keskset rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja kestlikus arengus ning suurendaksid sellest teadlikkust;

74.  tuletab murega meelde, et EL ja selle liikmesriigid peavad jätkama tööd, et tagada Euroopa põlisrahvaste, eelkõige saami rahva õigused ja sotsiaalne kaasatus, ning tunnistab sellega seoses kogukonnaaktivistide ja inimõiguste kaitsjate olulist rolli;

75.  nõuab, et EL suurendaks oma arengukoostöö programmides toetust põlisrahvastele ja tugevdaks projekte nende võimestamiseks, eelkõige seoses suutlikkuse suurendamisega, kasutades selleks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit ja arengukoostöö rahastamisvahendit; rõhutab vajadust eraldada ka edaspidi vahendeid, et kaasata põlisrahvaid nende esindajate kaudu tõhusamalt ELi ja ÜRO poliitikasse ja institutsioonidesse, sealhulgas seoses ettevõtluse ja inimõigustega; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioonid asjaomastes riikides jälgiksid tähelepanelikult põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate olukorda ja annaksid asjakohast toetust;

76.  kutsub ELi delegatsioone üles tähelepanelikult jälgima põlisrahvaste olukorda ning pidama nendega nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil pidevat dialoogi; nõuab, et asjaomaste ELi delegatsioonide juures asuvatele inimõiguste kontaktpunktidele pandaks selge vastutus põlisrahvastega seotud küsimuste eest ning et nende delegatsioonide töötajad saaksid põlisrahvaste õiguste valdkonnas korrapärast koolitust;

77.  nõuab, et EL ja selle partnerriigid tõhustaksid koostööd põlisrahvaste kogukondadega uimastipoliitika üle arutlemisel; kordab, et ebaseadusliku uimastituru vastase strateegia koostamine on vajalik, et kaitsta põlisrahvaid ja nende maid; nõuab, et EL ja selle partnerriigid tagaksid, et uimastikaubanduse vastaste turvameetmete rakendamisel austataks põlisrahvaste kogukondade õigusi ja välditaks süütute isikute hukkumist konfliktis;

78.  kutsub ELi üles süvendama, laiendama ja tugevdama põlisrahvastega seotud eesmärke, prioriteete ja meetmeid inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas ning palub inimõiguste eriesindaja volitusi kohandada, andes eriesindajale õiguse tõsta põlisrahvaste õigustega seotud teemasid ja nende õiguste kaitsjaid rohkem esile;

79.  tuletab meelde, et EL on võtnud kohustuse järgida arenguvaldkonnas õigustel põhinevat lähenemisviisi, sealhulgas austada põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis sätestatud põlisrahvaste õigusi, ning juhib erilist tähelepanu vastutuse, osalemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele; soovitab tungivalt ELil jätkata tööd selle õigustel põhineva lähenemisviisi rakendamisega kõikides arengumeetmetes ja luua sellel eesmärgil koos liikmesriikidega rakkerühm; nõuab, et asjaomast rakenduskava ajakohastataks selge ajakava ja näitajatega, et mõõta selle edusamme;

80.  tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208 ning poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; peab kahetsusväärseks asjaolu, et taastuvenergia direktiivi(23) käimasoleva läbivaatamise käigus ei ole seni kehtestatud sotsiaalseid ja kestlikkuse kriteeriumeid, milles võetakse arvesse maa hõivamise ohtu; tuletab meelde, et direktiiv peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste omandiõiguse normidega;

81.  kutsub ELi delegatsioone üles tihendama dialoogi põlisrahvastega, et teha kindlaks inimõiguste rikkumised ja neid ennetada; palub eelkõige Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel luua tõhusa halduskaebuste esitamise mehhanismi uurimis- ja lepitusprotsesside algatamiseks inimõiguste rikkumise ja ametliku arenguabi vahenditest rahastatud tegevusest põhjustatud muu kahjuliku mõju ohvrite jaoks; rõhutab, et see mehhanism peaks sisaldama standardmenetlusi, olema halduslikku laadi ja seega täiendama kohtumehhanisme;

82.  rõhutab, et FLEGTi tegevuskava ja eelkõige vabatahtlikud partnerluslepingud võiksid täita olulisemat osa põlis- ja metsakogukondade mõjuvõimu suurendamisel paljudes troopilistes metsastes riikides, ning nõuab tungivalt, et EL ja vabatahtliku partnerluslepingu partnerid võimaldaksid neil kogukondadel osaleda suuremal määral riigi poliitika kujundamise protsessides; nõuab, et EL annaks partnerriikidele rohkem rahalist ja tehnilist abi, et kaitsta, säilitada ja taastada metsa ökosüsteeme, sealhulgas juhtimise parandamise kaudu, täpsustada ja tugevdada maaomandi õigust, austada inimõigusi, sealhulgas põlisrahvaste õigusi, ning toetada kaitsealasid, millega kaitstakse kogukonna õigusi;

83.  rõhutab vajadust võtta konkreetseid meetmeid, et lahendada konfliktipiirkondadest pärit puidu probleem, piirata maakasutuse muutmise tõttu raiutud puidu vooge ja suunata investeeringud metsa kahjustavast tegevusest, mis põhjustab kohalike ja põliskogukondade sundrännet, mujale; nõuab, et EL võtaks oma uue tegevuskava raames, mis käsitleb raadamist, metsade seisundi halvenemist ja metsakogukondade omandiõiguste austamist, täiendavaid meetmeid, et toetada metsa ökosüsteemide ja seal elavate kogukondade kaitset ja taastamist ning tagada, et seoses ELi tarneahelatega enam metsi ei hävitata;

84.  juhib tähelepanu sellele, et meil on ELis põlisrahvastelt säästva kasutamise, näiteks metsade säästva kasutamise kohta ikka veel palju õppida, kusjuures põlisrahvaste mõju on kliimamuutustele nende elulaadi tõttu väga väike, kuid kliimamuutused mõjutavad neid märkimisväärselt, näiteks põua või kõrbestumise tõttu, mis avaldab mõju iseäranis naistele;

85.  kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles seadma esmatähtsaks investeeringuid kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjate, eelkõige põlisrahvaste keskkonnaga seotud inimõiguste kaitsjate toetuseks, et tagada pikaajaliste kaitsemehhanismide, eelkõige ProtectDefenders.eu olemasolu ning kindlustada, et need vastavad kehtivatele rahastamiskohustustele ohustatud inimõiguskaitsjate toetuseks; ergutab oma delegatsioone ja komisjone asjaomaseid riike külastades korrapäraselt kohtuma põlisrahvaste kogukondade ja inimõiguste kaitsjatega; soovitab asjaomasel komisjonil/allkomisjonil määrata alalise raportööri põlisrahvaste küsimuses, et jälgida inimõiguste olukorda ning eelkõige põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni ja ILO konventsiooni nr 169 rakendamist;

86.  nõuab, et EL ja liikmesriigid astuksid dialoogi ja teeksid koostööd Arktika piirkonna põlisrahvaste ja kohalike kogukondadega, et tagada, et ELi arengupoliitikas, mis tõenäoliselt seda piirkonda mõjutab, võetakse arvesse nende seisukohti ja õigusi;

o
o   o

87.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele ja ELi delegatsioonidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0445. (2) ELT C 58, 15.2.2018, lk 155. (3) ELT C 316, 30.8.2016, lk 122. (4) https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/annual_report_on_human_rights_and_democracy_in_the_world_2016_0.pdf. (5) https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N14/468/28/pdf/N1446828.pdf?OpenElement. (6) https://undocs.org/en/A/RES/71/178. (7) https://undocs.org/A/HRC/36/46/Add.2. (8) https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G14/082/52/PDF/G1408252.pdf?OpenElement. (9) https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G15/234/15/PDF/G1523415.pdf?OpenElement. (10) https://cmsdata.iucn.org/downloads/durbanactionen.pdf. (11) http://www.fao.org/docrep/016/i2801e/i2801e.pdf. (12) http://www.etoconsortium.org/nc/en/main-navigation/library/maastricht-principles/?tx_drblob_pi1%5BdownloadUid%5D=23. (13) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8814-2017-INIT/en/pdf. (14) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/08/08/hr-indigenous-peoples/pdf. (15) http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/64/292. (16) ELT C 215, 19.6.2018, lk 125. (17) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0346. (18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0315. (19) http://undocs.org/en/E/C.19/2016/10. (20) 5. septembril 1991 jõustunud ILO konventsiooni nr 169 ratifitseerinud riikide loetelu: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Kesk‑Aafrika Vabariik, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Taani, Dominica, Ecuador, Fidži, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nepal, Madalmaad, Nicaragua, Norra, Paraguay, Peruu, Hispaania ja Venezuela. (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23). (22) ELT L 201, 26.7.2013, lk 60. (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2018. aasta resolutsioon kliimadiplomaatia kohta (2017/2272(INI))

P8_TA(2018)0280 A8-0221/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 21, 191, 192, 220 ja 221,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

‒  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimuvat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis peeti 30. novembrist 11. detsembrini 2015. aastal Pariisis,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärku (COP22) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimuva kokkuleppeosaliste konverentsi 1. istungjärku (CMA1), mis toimus 15.–18. novembril 2016. aastal Marokos Marrakechis,

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Pariisi kokkuleppe rakendamise ja Marokos Marrakechis toimuva 2016. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP22) kohta(1),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendat hindamisaruannet ja selle kokkuvõtvat aruannet,

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatist „Euroopa kiirem üleminek vähesele CO2‑heitega majandusele“ (COM(2016)0500),

–  võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2013. aasta teatist „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia“ (COM(2013)0216),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu vastu võetud ELi 2015. aasta kliimadiplomaatia tegevuskava,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 6. märtsi 2017. aasta ja 19. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi kliimadiplomaatia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse 2016. aasta juuni teatist Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 7. juuni 2017. aasta ühisteatist vastupanuvõime strateegilise käsitluse kohta ELi välistegevuses (JOIN(2017)0021),

–  võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 9. veebruari 2017. aasta arvamust „Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia suunas – integreeritud lähenemisviis“(3),

‒  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2016. aasta arvamust „Pariisi kliimakonverentsi tulemused“(4),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise aastaaruande kohta(5),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni naiste, soolise võrdõiguslikkuse ja kliimaõigluse kohta(6),

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 9. novembri 2001. aasta otsust 36/CP.7 suurendada naiste osalust konventsiooniosaliste esindamisel organites, mis on moodustatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli alusel,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni läbi viidud 2009. aasta uuringut „Migration, Environment and Climate Change: Assessing the Evidence“ (Ränne, keskkond ja kliimamuutused. Tõendite hindamine),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes(7),

–  võttes arvesse paavst Franciscuse entsüklikat „Laudato Si. Meie ühise kodu eest hoolitsemisest“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid väliskomisjoni ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse väliskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8‑0221/2018),

A.  arvestades, et kliimamuutuste tagajärgedel on üha tõsisem mõju nii erinevatele inimelu aspektidele kui ka arenguvõimalustele ja ülemaailmsele geopoliitilisele korrale ja stabiilsusele; arvestades, et kliimamuutuste mõju tunnevad kõige tugevamalt need, kellel on kõige vähem vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks; arvestades, et kliimadiplomaatiat võib mõista eesmärgistatud välispoliitika vormina, mille eesmärk on edendada kliimameetmeid, luues kontakte teiste osalistega, tehes koostööd konkreetsete kliimaga seotud probleemide lahendamiseks, luues strateegilisi partnerlusi ning tugevdades suhteid riiklike ja valitsusväliste osalejate vahel, sealhulgas suuremate ülemaailmse keskkonnareostuse põhjustajate vahel, aidates seeläbi kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele ning edendades kliimameetmeid ja tugevdades liidu diplomaatilisi suhteid;

B.  arvestades, et kliimamuutuste mõjude hulka kuuluvad ookeanide veetaseme tõus, soojenemine ja hapestumine ning bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja äärmuslike kliimanähtuste sagenemine; arvestades, et esimesena kannatavad nende tõttu kõige haavatavamad riigid ja elanikkond, eelkõige saartel elavad inimesed; arvestades, et kliimamuutustel on eriti suur sotsiaalne ja kultuuriline mõju põlisrahvaste kogukondadele, kes ei tekita mitte üksnes väga väikeses koguses CO2‑heidet, vaid kellel on ka aktiivne ja oluline osa oma elukoha ökosüsteemide kaitsel, leevendades seeläbi kliimamuutuste mõju;

C.  arvestades, et Euroopa Liit on kliimameetmete osas olnud üheks juhtivaks jõuks, demonstreerides oma juhtivat rolli rahvusvahelistes kliimaläbirääkimistes; arvestades, et Euroopa Liit on kasutanud kliimadiplomaatiat, et luua asjaomaste sidusrühmadega strateegilisi liite ühiselt kliimamuutuste vastu võitlemiseks, mis on määrava tähtsusega osa kestlikust arengust ja ennetavatest meetmetest seoses kliimaga seotud ohtudega;

D.  arvestades, et ELi kliimadiplomaatia aitas kaasa Pariisi kokkuleppe sõlmimisele ning et sellest ajast alates on ELi kliimadiplomaatia käsitlus laienenud; arvestades, et kliimapoliitika on ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia osana integreeritud välis- ja julgeolekupoliitikasse ning et seost energeetika ja kliima, julgeoleku ja kliimamuutustega kohanemise ning rände vahel on kinnistatud;

E.  arvestades, et pikaajaliste kestlike kliimameetmete võtmise vastutus ei saa lasuda üksikisikutel ja nende kui tarbijate isiklikel valikutel; arvestades, et inimõigustel põhinevas kliimapoliitikas peaks olema selge, et säästva ühiskonna loomise vastutus lasub eelkõige poliitikutel, kel on vajalikud vahendid säästva kliimapoliitika väljatöötamiseks;

F.  arvestades, et kliimamuutused ja julgeolekuprobleemid on omavahel seotud ja piiriülesed ning nõuavad kliimadiplomaatiat, mille eesmärk oleks muu hulgas Pariisi kokkulepetega võetud kohustuste täielik rakendamine; arvestades, et mitmetes uuringutes on leitud otseseid seoseid kliimamuutuste, looduskatastroofide ja relvakonfliktide puhkemise vahel, ning arvestades, et kliimamuutust võib pidada ohtude mitmekordistajaks, mis võib olemasolevaid sotsiaalseid pingeid võimendada; arvestades, et kliimamuutuste pikaajalised negatiivsed mõjud võivad tuua kaasa poliitiliste pingete teravnemise, nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt, ja seega kujutavad need endast kriisielementi, pingestades rahvusvahelisi suhteid kui selliseid;

G.  arvestades, et kliimamuutustel on otsene ja kaudne mõju rändele, sest need ajendavad üha suuremat hulka inimesi kolima haavatavamatest piirkondadest oma koduriigi sobivamatele aladele või välismaale, et alustada uut elu;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis Saksamaal Bonnis toimuva 2017. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP23) kohta tunnistati globaalse soojenemise põhjustatud katastroofide tagajärjel toimuva kliimast ajendatud ümberasumise ja rände olemust ja ulatust; arvestades, et mitmesugustest olulistest ja hästi põhjendatud uuringutest (nt Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni ja Maailmapanga uuringutest) on selgunud, et kui ei võeta ette tõsiseid jõupingutusi, võib keskkonnamuutustest ajendatud rändajate ja sisepõgenike arv ulatuda 2050. aastaks halvimal juhul 200 miljonini; paljud neist elavad praegu rannikupiirkondades või võivad olla riigisisesed põgenikud Sahara‑taguses Aafrikas, Lõuna‑Aasias ja Ladina‑Ameerikas;

I.  arvestades, et keskkonnapõhjustest tingitud rändajatele ei anta pagulasseisundit ega pagulastele rahvusvahelisel tasandil pakutavat kaitset, kuna neid ei tunnustata 1951. aasta Genfi konventsioonis;

J.  arvestades, et süsinikdioksiidiheitevaba majanduse saavutamisele kaasaaitamiseks on komisjon seadnud liidu energiapoliitika eesmärgiks energiatõhususe edendamise ja ELi ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamise taastuvate energiaallikate valdkonnas;

K.  arvestades, et ELi kliimadiplomaatia peab soodustama riskijuhtimisprojekte, kujundama avalikku arvamust ja julgustama tegema poliitilist ja majanduslikku koostööd kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja vähese CO2‑heitega majanduse edendamiseks;

L.  arvestades, et ELi kliimadiplomaatia peaks looma ennetava kohanemise mudeli, millega soodustatakse kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete vahelist vastastikust mõju; arvestades, et kliimamuutuste poliitika normina juurdumine suurendaks üldsuse teadlikkust ning peaks avalduma selgema poliitilise tahtena;

M.  arvestades, et veevarude nappuse probleem põhjustab kogukondade vahel üha arvukamaid konflikte ning et neid varusid kasutatakse intensiivses põllumajandus- ja tööstuslikus tootmises sageli jätkusuutmatul viisil juba niigi ebastabiilsetes tingimustes;

N.  arvestades, et kliimamuutuste vastase võitluse eesmärkide täitmiseks peab see muutuma strateegilise tähtsusega prioriteediks inimõigustel põhineva lähenemisviisiga kõikides diplomaatilistes dialoogides ja algatustes; arvestades, et parlament on selles protsessis aktiivselt kaasa aidanud ning kasutanud nii oma seadusandlikke volitusi kui ka poliitilist mõjuvõimu, et kliimamuutuste teema kajastuks veelgi enam arengutegevuse ja abi valdkonnas, samuti mitmetes teistes ELi poliitikavaldkondades, näiteks põllumajandus, kalandus, energeetika, transport, teadustegevus ja kaubandus;

O.  arvestades, et kõik sool, rassil, rahvusel, klassil, vaesusel, võimekusel, põlisrahva staatusel, vanusel, geograafial ning traditsioonilisel ja institutsioonilisel diskrimineerimisel põhinevad diskrimineerimise alused ja kaitsetuse allikad koonduvad valdkondadeüleselt, takistades juurdepääsu ressurssidele ja vahenditele, mis aitaksid toime tulla selliste suurte muutustega nagu kliimamuutused;

P.  arvestades, et kliimamuutuste ja maa hõivamisest, fossiilkütuste kaevandamisest ja intensiivsest põllumajandusest tingitud raadamise vahel on oluline seos;

Q.  arvestades, et naiste osakaal poliitilistes otsustusprotsessides ja diplomaatias ning iseäranis kliimamuutuste alastes läbirääkimistes on endiselt liiga väike ning arvestades, et sellega seotud edusammud on napid või puuduvad üldse; arvestades, et naised moodustavad ainult 12–15 % delegatsioonide juhtidest ja ligikaudu 30 % delegatsioonide liikmetest;

1.  tuletab meelde, et kliimamuutused mõjutavad kõiki inimelu aspekte, eriti ülemaailmseid ressursse ja arenguvõimalusi, samuti ärimudeleid, kaubandussuhteid ja piirkondlikke suhteid; tuletab meelde, et kliimamuutuste tagajärjed vähendavad toiduga kindlustatust, ohustavad tervist ja elatise teenimise võimalusi, põhjustavad ümberasumist, rännet, vaesust, soolist ebavõrdsust, inimkaubandust, vägivalda, vähendavad taristute ja esmaste teenuste kättesaadavust, mõjutavad rahu ja julgeolekut ning neil on ELi kodanikele ja rahvusvahelisele üldsusele üha suurem mõju; rõhutab üha tungivamat vajadust kliimameetmete järele ning märgib, et kliimamuutustega tegelemine nõuab ühiseid jõupingutusi rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles mitmepoolset suhtlust pidevalt lihtsustama, kuna praegusel ja tulevastel põlvkondadel lasub kollektiivne vastutus kogu planeedi eest; märgib, et kliimamuutuste vastane võitlus on vajalik inimõiguste kaitsmiseks;

2.  märgib murega, et maailma veevarude ja ökosüsteemide seisund halveneb ning samuti suureneb veenappuse, veega seonduvate riskide ja erakorraliste sündmustega kaasnev oht;

Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamine

3.  kinnitab veel kord ELi võetud kohustust järgida Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, sealhulgas kestliku arengu eesmärke; rõhutab, et Pariisi kokkulepe tuleb täielikult ja kiiresti ellu viia ning täita selles seatud leevendamise, kohanemise ja rahavoogude ümbersuunamise eesmärgid ja kestliku arengu eesmärgid nii ELis kui ka kogu maailmas, et arendada välja säästvam majandus ja ühiskond; kinnitab veel kord, et on vaja ambitsioonikamat ELi kliimapoliitikat ja valmisolekut oluliselt suurendada praegu kehtivat ELi riiklikult kindlaksmääratud panust 2030. aastaks, samuti on vaja koostada 2018. aasta jooksul ambitsioonikas ja kooskõlastatud pikaajaline CO2‑neutraalsuse strateegia aastaks 2050, kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustusega hoida keskmise temperatuuri tõus maailmas oluliselt alla 2 °C ja teha jõupingutusi temperatuuri tõusu takistamiseks enam kui 1,5 °C võrra võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga; palub, et komisjon võtaks selles pikaajalises strateegias arvesse kõikide osaliste arvamusi, kes võivad sellele kaasa aidata või keda see võib mõjutada;

4.  rõhutab, et ambitsioonikas ELi kliimapoliitika on oluline selleks, et EL saaks suhtluses kolmandate riikidega toimida usutava ja usaldusväärse partnerina; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegutsema 2018. aasta hõlbustava dialoogi ja COP24 ajal aktiivselt ja konstruktiivselt, kuna 2018. aasta on Pariisi kokkuleppe rakendamise seisukohast määrava tähtsusega; nõuab, et EL näitaks pühendumust ambitsioonikale kliimapoliitikale, kuna see annaks head eeskuju ning aitaks nõuda ka teistelt riikidelt suurt panust kliimamuutuste leevendamisse;

5.  peab kahetsusväärseks, et Ameerika Ühendriikide presidendi teatas Pariisi kokkuleppest taganemisest; kinnitab veel kord, et ELil on kohustus ja võimalus asuda ülemaailmsete kliimameetmete alal juhtivale kohale ja suurendada kliimadiplomaatiaalaseid jõupingutusi, et moodustada tugev riikide ja teiste osalejate liit, mis toetaks jätkuvalt eesmärki hoida globaalne soojenemine 2 °C piires ja aitaks seda saavutada, tehes samal ajal jõupingutusi, et takistada temperatuuri tõusu enam kui 1,5 °C võrra, nagu valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) soovitab; rõhutab sellegipoolest, et tihe koostöö USA valitsuse ning eelkõige USA osariikide ja linnadega on oluline;

6.  rõhutab, et ELi usaldusväärsus kliimamuutuste vastases võitluses sõltub ELi enda kliimapoliitika rangest ja ulatuslikust rakendamisest;

7.  juhib tähelepanu sellele, et ELi välispoliitika peaks arendama suutlikkust jälgida kliimamuutustega seotud riske, muu hulgas seoses kriiside ennetamise ja konfliktitundlikkusega; leiab, et jõulised ja kiired kliimameetmed aitavad sisuliselt ennetada sotsiaalseid, majanduslikke, aga ka julgeolekuriske ning konflikte ja ebastabiilseid olukordi ning kokkuvõttes vältida suuri poliitilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke kulusid; rõhutab seepärast, et on oluline integreerida kliimadiplomaatia ELi konfliktide ennetamise poliitikasse, laiendades ja kohandades ELi missioonide ja programmide ulatust kolmandates riikides ja konfliktipiirkondades; kordab, et süsinikdioksiidiheitevaba ringmajanduse suunas liikumine aitab suurendada jõukust ja tugevdada võrdsust, rahu ja inimeste julgeolekut nii ELis kui ka mujal, kuna kliimamuutused võivad sageli tekitada ebastabiilsust ja konflikte või teravdada olemasolevaid, samuti süvendada olemasolevat ebavõrdsust või seda põhjustada, kui ressursse ja majanduslikke võimalusi on napilt, veetaseme tõusu või pikaajalise põua tõttu jääb maad vähemaks, haldusstruktuur on nõrk, vee- ja toiduvarud on ebapiisavad ja elamistingimused halvenevad;

8.  juhib murelikult tähelepanu eriti ökosüsteemide ja planeedi veevarude halvenemisele ning üha suuremale ohule, mida kujutavad endast ühelt poolt veenappus ja veega seotud ohud ning teiselt poolt üha sagedamini esinevad ja laastavama mõjuga äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused, mistõttu on vaja tugevdada seost kliimamuutustega kohandumise ning katastroofiohu vähendamise vahel;

9.  märgib murega, et mullastiku rolli kliimasüsteemi osana ning selle tähtsust kasvuhoonegaaside vähendamisel ning kliimamuutustega kohanemisel ei ole piisavalt käsitletud; kutsub ELi üles töötama välja ambitsioonika strateegia, mis tuleks lisada kliimadiplomaatiasse;

10.  toonitab, et polaarjää sulamise ja merevee taseme tõusu tõttu on eriti suures ohus inimesed, kes elavad rannikul või väikestes saareriikides; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid elukohti kaitsma ja säilitama, aidates kaasa kliimamuutuste leevendamise ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele ja võttes mitmepoolseid rannikukaitsemeetmeid;

11.  tunnistab, et kliimamuutused halvendavad tingimusi, mis on põhjustanud tundlikes piirkondades rännet, ja tuletab meelde, et kui kliimamuutuste negatiivse mõjuga piisavalt ei tegeleta, suurendab see tulevikus rände ulatust; nõuab, et EL toetaks arutelu alustamist ÜRO tasandil, et leida reaalseid viise toimetulekuks inimeste liikumisega, mida kliimamuutuste tagajärjed tõenäoliselt vallandavad, ning juhib tähelepanu sellele, et rahvusvaheline reageering peaks igal juhul keskenduma piirkondlikele lahendustele, et hoida ära tarbetuid suuremastaabilisi liikumisi;

12.  palub liikmesriikidel võtta edasiviiv juhtroll käimasolevatel läbirääkimistel ÜRO ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe kohta, mida koostatakse ÜRO juhtimisel ja milles tuginetakse 2016. aastal vastu võetud pagulasi ja rändajaid käsitlevale New Yorgi deklaratsioonile, milles tunnistati, et suur hulk inimesi vahetab elukohta kliimamuutuste kahjustava mõju tõttu;

13.  tunneb heameelt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi kaasavuse üle; on seisukohal, et tõhusa osalemise tagamiseks tuleb tegeleda huvide konflikti ja erahuvide küsimusega; toetab maailma elanikkonna enamust esindavate valitsuste algatust võtta vastu konkreetne huvide konflikti poliitika ja kutsub komisjoni üles selles protsessis asjakohaselt osalema;

14.  kutsub komisjoni üles töötama välja programme, et parandada Euroopa kodanike teadlikkust kliimamuutuste ja rände vahelisest seosest ning ressurssidele ebapiisavast juurdepääsust tingitud vaesusest ja konfliktidest;

15.  rõhutab, et kõik Euroopa Liidu keskkonnaalgatused peavad lähtuma aluslepingutes ette nähtud seadusandlikest pädevustest ning et Euroopa parlamentaarsel demokraatial peab olema jätkuvalt esmatähtis osa kõikides ettepanekutes, mille eesmärk on edendada rahvusvahelisi keskkonnakaitsemeetmeid;

ELi kliimadiplomaatiaalase suutlikkuse suurendamine

16.  märgib, et EL ja selle liikmesriigid on suurimad avaliku sektori kliimarahastuse pakkujad ning et see on oluline ja usaldust suurendav vahend kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks teistes riikides; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid jätkaksid arvestatavate rahaliste panuste eraldamist ja toetaksid aktiivselt rahvusvaheliste kliimaga seotud rahaliste vahendite kasutamist nii avaliku sektori allikate kaudu teistes riikides kui ka erasektori allikate kaudu; tunneb heameelt 12. detsembril 2017. aastal toimunud tippkohtumisel „Üks planeet“ tehtud avalduste üle;

17.  rõhutab, et ülemaailmne üleminek CO2‑neutraalsele, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale nõuab märkimisväärseid investeeringuid muutuste läbiviimiseks; rõhutab, et on vajalik, et valitsused looksid keskkonna, mis võimaldab suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse ja väldiksid kasutuskõlbmatut vara, tuginedes jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma esitatud järeldustele ja kooskõlas komisjoni teatisega jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta (COM(2018)0097); on seisukohal, et finantssüsteem peab aitama kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele; on veendunud, et ELi finantssüsteem, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning soodustab puhtasse tehnoloogiasse ja säästvatesse lahendustesse investeerimist, on eeskujuks teistele riikidele ja võib aidata neil rakendada sarnaseid süsteeme;

18.  rõhutab, et on oluline, et Euroopa Liidu hääl kõikidel rahvusvahelistel foorumitel oleks ühtne ja tuleks ühest allikast ning kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles koordineerima ELi ühiseid jõupingutusi, et tagada võetud kohustuste täitmine Pariisi kokkuleppe rakendamisel; julgustab Euroopa Liitu kaaluma viise seoses Pariisi kokkuleppega veelgi julgemate eesmärkide seadmiseks; toonitab vajadust töötada välja ulatuslik ELi kliimadiplomaatia strateegia ja kaasata kliima kõikidesse ELi välistegevuse valdkondadesse, sealhulgas kaubandus, arengukoostöö ja humanitaarabi; juhib tähelepanu sellele, et on oluline tugevdada sotsiaalset mõõdet, arvestades kõikides tulevastes mitmepoolsetes läbirääkimistes ka soolist aspekti ja kasutades inimõigustel põhinevat lähenemisviisi;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama rahvusvahelist kliimamuutuste alast teadlikkust, kasutades avaliku ja poliitilise toetuse suurendamisele suunatud kooskõlastatud teavitamisstrateegiaid ja meetmeid; nõuab eelkõige, et edendataks rahvusvahelist arusaamist sellest, et kliimamuutused ja sotsiaalne ebaõiglus, ränne, näljahäda ja vaesus on omavahel seotud, samuti sellest, et ülemaailmsed kliimameetmed võivad olulisel määral aidata kaasa nende probleemidele lahendamisele;

20.  toonitab, et tehnoloogilised edusammud, mida ühiste poliitiliste jõupingutustega toetatakse, on võti Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, ning et seetõttu tuleb ulatusliku kliimadiplomaatia strateegia raames arvesse võtta ka liidu teadusdiplomaatiat, edendades ja rahastades kliimamuutustega seotud teadusuuringuid;

21.  tuletab meelde, et nagu osutatakse komisjoni rohelises raamatus „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks“ (COM(2007)0354), on Euroopas kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad piirkonnad Lõuna-Euroopa ning kogu Vahemere piirkond, mägipiirkonnad ja rannikualad, tiheda asustusega lammid, Skandinaavia ja Arktika; nõuab seepärast tungivalt, et EL edendaks teadus- ja arendusprogramme, mis kaasaksid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 kohaselt iga konkreetse juhtumiga seotud asjaomased liikmesriigid;

22.  juhib eelmist punkti silmas pidades teadusdiplomaatia hea näitena tähelepanu algatusele PRIMA (partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas), mis keskendub Vahemere piirkonna toiduainete tootmises ja veevarustuses uuenduslike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd, pakkuma vajalikku toetust ning tagama selle algatuse ning teiste samasuguste algatuste järjepidevuse; kutsub komisjoni üles looma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 alusel uue algatuse, mis on konkreetselt suunatud ELi kliimadiplomaatia eesmärkide saavutamisele;

23.  kutsub üles viima liidu energia- ja veediplomaatia tegevuskavad kooskõlla kliimadiplomaatiaga, tugevdades võimaluse korral ELi ja liikmesriikide tasandi asjakohaste üksuste vahelist koostoimet ja ühiseid tegevusi;

24.  nõuab, et parlamenti kaasataks rohkem ning seataks sisse iga-aastane protsess, mille algatavad komisjon ja Euroopa välisteenistus ning mis viiakse läbi koostöös liikmesriikidega, et määratleda käsitletava aasta ELi kliimadiplomaatia peamised prioriteedid ja teha konkreetseid ettepanekuid suutlikkusalaste puudujääkide kõrvaldamiseks;

25.  võtab endale kohustuse esitada parlamendi seisukoht ja ettepanekud sajandi keskpaigani ulatuva uue ELi vähese heite strateegia kohta, mida komisjon ja nõukogu enne strateegia ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile esitamist arvesse võtavad;

26.  väljendab kavatsust algatada protsess, mis toetab neid jõupingutusi korrapäraste aruannetega ELi kliimadiplomaatiaalase tegevuse ja selle saavutuste ning puudujääkide kohta; korrapärased aruanded peavad sisaldama sellega seotud selgeid võrdlusaluseid;

27.  toob esile parlamentaarse diplomaatia olulise osa võitluses kliimamuutuste vastu; võtab endale kohustuse kasutada paremini ära oma rahvusvahelist rolli ja liikmelisust rahvusvahelistes parlamentidevahelistes võrgustikes ning olla aktiivsem oma kliimaalases tegevuses nii delegatsioonide töös kui ka delegatsioonide visiitidel, eelkõige keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning väliskomisjoni puhul, ning Euroopa ja rahvusvahelistel parlamentidevahelistel kohtumistel, samuti dialoogiplatvormide raames liikmesriikide parlamentide ning kohalike/valitsusväliste osalejate ja kodanikuühiskonnaga, tagades igal ajal soolise mõõtme arvesse võtmise;

28.  kutsub üles suurendama Euroopa välisteenistusele ja komisjonile määratud personali ja rahalisi vahendeid, et see kajastaks paremini tugevat pühendumist kliimadiplomaatiale ja aktiivsemat kliimadiplomaatiaalast tegevust; kutsub Euroopa välisteenistust üles lisama kolmandate riikide vastavate delegatsioonide ja rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonidega kohtuvate ELi delegatsioonide kavadesse ka kliimadiplomaatia ning kooskõlastama kliimadiplomaatiaalast tegevust ja omistama sellele strateegilist tähtsust igas liikmesriikide esindajatest koosnevas ELi delegatsioonis kolmandates riikides; kutsub seetõttu üles seadma kliimamuutused kolmandates riikides asuvates peamistes ELi delegatsioonides põhiküsimuseks ning suurendama ELi delegatsioonides kliimaekspertide osakaalu, luues mitmete tööülesannetega ametikohti;

29.  rõhutab, et kliimaga seotud kulutused ELi eelarves võivad luua suurt lisaväärtust ning neid tuleks märkimisväärselt suurendada, nii et need vastaksid kliimameetmete üha suuremale tähtsusele ja kiireloomulisusele ning vajadusele võtta edasisi kliimadiplomaatia meetmeid; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus kliimadiplomaatiaga seotud kulutusi ning kiidaksid heaks vähemalt 30 % eraldamise kliimameetmetele, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta(8), ning viiksid ELi eelarve tervikuna vastavusse Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega, tagamaks, et eelarvekulutused ei ole kliima-alaste jõupingutustega vastuolus; märgib sellega seoses, et tundlikud sektorid (nt põllumajandus, tööstus, energia ja transport) peavad nullsüsinikdioksiidiheitega majandusele üleminekuks rohkem pingutama; nõuab muude ELi vahendite tõhusamat kasutamist, et tagada ELi meetmete ja algatuste ressursitõhusus, optimeeritud tulemused ning suurem mõju;

30.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid laiendaksid partnerriikidega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete raames koostööd keskkonna valdkonnas, et soodustada kestliku arengu poliitikat, mis tugineb energiatõhususele ja taastuvenergiale;

31.  kutsub komisjoni üles oma peatselt avaldatavates teatistes ELi energia- ja kliimapoliitika tuleviku kohta ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitleva ELi pikaajalise strateegia kohta täielikult kajastama üleilmset mõõdet, sealhulgas ELi kliimadiplomaatia eesmärke; samuti palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel arendada edasi pikaajalist visiooni, et esitada ühisteatis, milles kirjeldatakse nende nägemust ELi kliimadiplomaatiast ja pannakse paika strateegiline lähenemisviis ELi kliimadiplomaatiaalasele tegevusele käesoleva raporti vastuvõtmisele järgnevaks 12 kuuks, võttes arvesse käesolevas dokumendis esitatud parlamendi käsitlust;

32.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles seoses kliimamuutustest tingitud ümberasumisega suurendama nende sisemist kooskõlastatust, luues kliimamuutuste ja rände uurimiseks ametitevahelise töörühma;

33.  rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine ning nende täielik ja võrdne osalemine ja juhtimisoskused on kliimameetmetega seotud tegevuse jaoks elulise tähtsusega; kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma kliimapoliitikas arvesse soolisi aspekte ja rakendama sooteadlikku lähenemisviisi, sest kliimamuutused võimendavad sageli soolist ebavõrdsust ja halvendavad naiste olukorda; toetab põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste ja naiste õiguste kaitsjate osalemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, kuna nende teadmised loodusvarade majandamisest on kliimamuutuste vastases võitluses olulised;

Kliimamuutustevastane võitlus rahvusvahelise koostöö edendajana

34.  rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad aktiivselt osalema rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumites (näiteks ÜRO, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, kestliku arengu kõrgetasemeline poliitiline foorum, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), NATO, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), Arktika Nõukogu ning G7 ja G20) ja tegema tihedat koostööd piirkondlike organisatsioonidega (näiteks Aafrika Liit (AL), Lääne‑Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS), Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN), Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühm (AKV riikide rühm), MERCOSUR ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC)), et edendada ülemaailmseid partnerlusi ja tagada Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide rakendamine, samal ajal kaitstes, tugevdades ja arendades mitmepoolseid koostöösuhteid;

35.  kutsub ELi ja tema liikmesriike üles asetama kliimameetmeid kesksemale kohale G20 tippkohtumistel ja kohtumistel ning G20 liikmete kahepoolsetel kohtumistel ning tegema koostööd arengumaadega, nagu ÜRO 77 riigi rühm (G77) ja muud võrgustikud, näiteks väikeste saareriikide liit (AOSIS);

36.  palub liikmesriikidel tõhustada oma osalemist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega; rõhutab lisaks vajadust, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) võtaks kiireid ja asjakohaseid lisameetmeid tagamaks, et rahvusvahelises laevanduses antakse kliimamuutuste vastasesse võitlusesse õiglane panus;

37.  kutsub komisjoni üles lisama rahvusvahelistele kaubandus- ja investeerimislepingutele kliimamuutuste mõõde ning muutma Pariisi kokkuleppe ratifitseerimine ja rakendamine tulevaste kaubanduslepingute sõlmimise tingimuseks; kutsub komisjoni üles andma sellega seoses ja vajaduse korral põhjaliku hinnangu, kas olemasolevad lepingud on kooskõlas Pariisi kokkuleppega; kutsub komisjoni üles lihtsustama ja omavahel seostama rahalisi vahendeid ja programme, et tagada sidusus, toetada kolmandaid riike kliimamuutusega toimetulekul ja suurendada ELi kliimameetmete tõhusust; soovitab töötada välja kohustusliku kliimamuutuste alusklausli ja lisada see süsteemselt Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise ja rakendamise vastastikust kohustust käsitlevatesse rahvusvahelistesse lepingutesse, sealhulgas kaubandus- ja investeerimislepingutesse, toetades seeläbi CO2‑heite vähendamise protsessi Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil;

38.  toetab ELi püsivat ja aktiivset tegevust kõrgeid sihte seadvas koalitsioonis ja koostöös selle liikmesriikidega, et näidata nende kindlat tahet saavutada Pariisi kokkuleppe otstarbekas rakendamine, milleks tuleb 2018. aastal leppida kokku selle kindlas reeglistikus ja pidada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärgul edukas Talanoa dialoog, mille eesmärk on innustada uusi riike jõupingutustega ühinema ja luua järgmise paari aasta jooksul juhtivate kliimariikide rühm, kes on võimelised suurendama oma kliimaalaseid sihte vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele, et panna alus jagatud juhtimisele, millega ühiselt võidelda kliimaküsimuste süvalaiendamise eest erinevates välispoliitika valdkondades, sealhulgas kaubanduses, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste reformimises ja julgeoleku alal;

39.  tunnistab, kui olulised on tulemuslikud ja tõhusad kohanemismeetmed ning strateegiad ja kavad, sealhulgas ökosüsteemipõhised lahendused, et suurendada kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes Pariisi kokkuleppe taustal;

40.  rõhutab arktiliste ökosüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste suhtes, võttes arvesse, et viimastel aastakümnetel on Arktika õhutemperatuur tõusnud globaalsest keskmisest ligikaudu kaks korda rohkem; tunnistab, et arktilist kliimat mõjutav saaste on peamiselt pärit Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa heiteallikatest ning et ELi heitkoguste vähendamise meetmetel on seega oluline osa kliimamuutuste vastases võitluses Arktikas; võtab arvesse ka huvi Arktika ja selle ressursside vastu seoses antud piirkonna muutuva keskkonna ja Arktika kasvava geopoliitilise tähtsusega; on seisukohal, et elujõulised ja kestlikud arktilised ökosüsteemid, kus elavad jätkusuutlikud kogukonnad, on Euroopa ja kogu maailma poliitilise ja majandusliku stabiilsuse jaoks strateegilise tähtsusega; peab vajalikuks viimaks kehtestada ELi ametlik staatus Arktika Nõukogu vaatlejana;

41.  võttes arvesse, et EL ja teised jõukad riigid on ajalooliselt peamised globaalse soojenemise põhjustajad, tõstab esile neil lasuvat kohustust näidata üles suuremat solidaarsust haavatavate riikide suhtes, kelleks on peamiselt maailma lõunapoolsed ja saareriigid, mida kliimamuutused kõige enam mõjutavad, ning tagada kestev toetus nende vastupanuvõime suurendamiseks, aidata kaasa suurõnnetuste ohu vähendamisele, sealhulgas looduskaitse ja kliima reguleerimisel olulist rolli täitvate ökosüsteemide taastamise kaudu, aidata neil taastuda kliimamuutuste põhjustatud kahjustustest ning parandada kohanemismeetmeid ja vastupanuvõimet piisava rahalise toetusega ja suutlikkuse suurendamise abil, eelkõige riiklikult kindlaksmääratud panuste partnerluste kaudu; märgib, et haavatavad riigid on olulised partnerid rahvusvahelisel tasandil ulatuslike kliimameetmete läbisurumisel, kuna kliimamuutused põhjustavad neile eksistentsiaalset ohtu;

42.  nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid vähem jõukate riikide jõupingutusi vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada juurdepääsu taskukohasele taastuvale energiale, samuti programmide kaudu, mis toetavad juurdepääsu teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile kooskõlas kestliku arengu 17. eesmärgiga, ning suurendades nende teadlikkust keskkonna ja kodanike jälgimiseks ja kaitsmiseks mõeldud olemasolevatest tehnoloogiatest, näiteks kosmoseprogrammi lipulaevast Copernicus ja selle kliimamuutuste teenusest; rõhutab Euroopa välisinvesteeringute kavas välja pakutud vahendeid kliimasõbralike investeeringute stimuleerimisel ja kestliku arengu toetamisel; rõhutab, et on oluline tagada, et humanitaarabiasutused kavandaksid oma tegevust pikaajalises perspektiivis, võttes aluseks põhjalikud teadmised kliimamõjust haavatavatele piirkondadele; kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku strateegia, et edendada ELi tipptaset rohelise tehnoloogia alal ülemaailmsel tasandil;

43.  rõhutab vajadust ühtlustada ELi poliitikat, et reageerida asjakohaselt erinevatele olukordadele, nagu vee- ja toidunappus, mida tulevikus esineb tõenäoliselt üha sagedamini; tuletab meelde, et sellised põhitoitumises esinevad puudused tekitavad tõsiseid pikaajalisi julgeolekuprobleeme, mis võivad ohustada ka teisi ELi arengupoliitika saavutusi;

44.  kutsub ELi üles andma kõige vaesematele riikidele esmajärjekorras abi toetuste ja tehnosiirde vormis, et viia ellu energiasüsteemi ümberkujundamine;

45.  soovitab süvendada ELi strateegilist koostööd nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil süsinikdioksiidiheitevaba arengu alase dialoogi ja partnerluse kaudu tärkava turumajandusega riikidega ja muude riikidega, kelle mõju globaalsele soojenemisele on suur, kuid kes on ka ülemaailmsetes kliimameetmetes otsustava tähtsusega; märgib sellega seoses, et kliima võib olla sissejuhatav teema diplomaatiliste suhete alustamisel partneritega, kellega muud arutlusteemad on äärmiselt vaieldavad, pakkudes seeläbi võimalust tugevdada stabiilsust ja rahu; nõuab, et EL jagaks oma partneritega poliitikaalaseid kogemusi ja omandatud teadmisi, et kiirendada Pariisi kokkuleppe rakendamist; kutsub ELi üles looma spetsiaalseid paneele kliimakaitse- ja kestlikkusmeetmete üle arutlemiseks ning algatama majanduse ja tehnoloogia alaseid dialooge ülemineku- ja vastupanuvõimet suurendavate lahenduste vallas, sealhulgas ministrite kõrgetasemeliste kohtumiste ajal; nõuab, et EL looks ja toetaks partnerlusi ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas platvorm „2050 Pathways“, jätkusuutlik finantsreform, keskkonnasäästlik transport, CO2‑turg ja muud CO2‑heite maksustamise vahendid, mille eesmärk on piirata ülemaailmset heidet ja samal ajal luua võrdsed tingimused kõigi majandussektorite jaoks;

46.  kutsub ELi üles olema esirinnas rahvusvaheliste ja piirkondlike CO2‑turgude alaste partnerluste väljaarendamisel, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppe artiklis 6, ning kasutama oma eksperditeadmisi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) loomise, kohandamise ja rakendamise alal ja oma kogemusi, mis on saadud ELi HKSi ühendamisel Šveitsi CO2‑turuga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama CO2‑heite maksustamise mehhanismide arendamist kolmandates riikides ja piirkondades ning soodustama rahvusvahelist koostööd eesmärgiga muuta need mehhanismid keskpikas perspektiivis suures osas ühilduvaks ja luua pikas perspektiivis rahvusvahelise CO2‑turu; rõhutab sellega seoses viimastel aastatel aset leidnud ELi ja Hiina vahelist edukat koostööd, mis võimaldas detsembris 2017 käivitada Hiinas üleriigilise heitkogustega kauplemise süsteemi; loodab näha käimasoleva töö tulemusi, mis on tulevikus süsteemi hea toimimise seisukohast võtmetähtsusega; nõuab tungivalt, et EL toetaks jätkuvalt Hiina püüdlusi süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise alal ja tugevdaks edasist koostööd, et saavutada üleilmselt võrdsed võimalused;

47.  nõuab, et EL edendaks aktiivselt rahvusvahelisel tasandil kasvuhoonegaaside heite ennetamise poliitikat, sealhulgas kehtestades heitkoguste piirmäärad ja kohe rakendatavad meetmed heite vähendamiseks rahvusvahelises merendus- ja lennundussektoris;

48.  on veendunud, et vajalik on edasine töö piiril kohaldatava süsinikdioksiidi maksu väljatöötamisel, selleks et hoogustada kõigi riikide edasisi jõupingutusi Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

49.  soovitab ELil edendada koos ÜROga suuremat koostööd maailma tasandil, et tegeleda liivatormide probleemiga, mis suurendab eeskätt Lähis‑Idas juba olemasolevaid pingeid ja tekitab uusi; juhib tähelepanu, et lisaks tõsiste terviseprobleemide põhjustamisele toovad need tormid kaasa ka juba praegu piiratud veevarude edasise vähenemise Lähis‑Ida piirkonnas; innustab sellega seoses ELi tegema koostööd ÜROga, et parandada seire- ja hoiatussüsteeme;

50.  ergutab Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike keskenduma ELi laiemas naabruses asuvate fossiilkütust eksportivate riikidega peetavates energiateemalistes strateegilistes dialoogides vähese CO2‑heitega energia alasele koostööle ja süsinikdioksiidiheitevaba majandusarengu mudelitele, et edendada rahu ning suurendada inimeste julgeolekut ja heaolu nii Euroopas kui ka ülejäänud maailmas;

51.  kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma rahvusvahelised poliitikadialoogid ja partnerriikidega tehtava koostöö täiel määral Pariisi kokkuleppe eesmärkidega ja ELi sihiga olla taastuvenergia vallas maailmas juhtival kohal;

ELi strateegilised partnerid

52.  peab tähtsaks, et EL jätkaks jõupingutusi, et kaasata USA uuesti mitmepoolsesse kliimateemalisse koostöösse, ja nõuaks tungivalt, et USA järgiks Pariisi kokkulepet, ohustamata selle kaugemaid eesmärke; on seisukohal, et parlamentaarne dialoog ja koostöö kohalike asutustega on peamised vahendid selle eesmärgi saavutamiseks;

53.  juhib tähelepanu sellele, et Brexiti läbirääkimistes ja edaspidistes suhetes Ühendkuningriigiga peab kajastuma vajadus jätkata kliimadiplomaatia alast koostööd;

54.  märgib, et piirkondadel ja linnadel on kestlikus arengus üha olulisem osa, kuna nad on kliimamuutustega vahetult seotud, nende areng mõjutab otseselt kliimat ja nad osalevad aina aktiivsemalt kliimamuutuste leevendamises ja nendega kohanemises – vahel ka seoses nende valitsuste vasturääkivate poliitikameetmetega; kordab, et linnad ja piirkonnad on olulised osalejad, sest nad võtavad kasutusele uuendusi ja rakendavad keskkonnakaitsemeetmeid, kasutavad keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, investeerivad oskustesse ja koolitusse ning suurendavad konkurentsivõimet puhaste tehnoloogiate väljatöötamise kaudu kohalikul tasandil; nõuab seetõttu, et EL tihendaks veelgi suhteid kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning põlisrahvastega kolmandates riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT), et süvendada temaatilist ja sektoripõhist koostööd linnade ja piirkondade vahel nii ELis kui ka väljaspool seda, töötada välja kohanemise ja vastupanuvõime alaseid algatusi ning tõhustada kestliku arengu mudeleid ja heitkoguste vähendamise kavasid keskse tähtsusega sektorites, nagu energeetika, tööstus, tehnoloogia, põllumajandus ja transport nii linna- kui ka maapiirkondades, tehes seda näiteks mestimisprogrammide ja rahvusvahelise linnaarenduse koostöö programmi kaudu, toetades platvorme nagu linnapeade pakt ning pannes aluse uutele parimate tavade vahetamise foorumitele; kutsub ELi ja liikmesriike üles toetama piirkondlike ja kohalike osalejate jõupingutusi arendada välja piirkondlikud ja kohalikud kindlaksmääratud panused (sarnaselt riiklikult kindlaksmääratud panustele), kus asjaomase protsessi abil on võimalik kliimaeesmärke suurendada; juhib tähelepanu rollile, mida ELi delegatsioonid kolmandates riikides võivad selles osas täita;

55.  märgib lisaks, et paljudes maailma paikades märgatav suurenev linnastumine süvendab olemasolevaid kliimamuutustest tingitud probleeme, sest see põhjustab suuremat nõudlust selliste ressursside nagu energia, maa ja vesi järele, ning teravdab veelgi paljudes ELis ja sellest väljaspool asuvates linnastutes esinevaid keskkonnaprobleeme, nagu õhusaaste ning jäätmete hulga suurenemine; märgib, et kliimamuutuste kaugeleulatuvad tagajärjed, nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, põuad ja mulla degradatsioon, ilmnevad sagedasti eelkõige maapiirkondades; on veendunud, et kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele tuleb nende probleemide lahendamisel osutada erilist tähelepanu ja pakkuda tuge, et tõhustada vastupanuvõimet ja aidata neil võtta leevendusmeetmeid, arendades välja uued energiavarustuse vormid ja transpordikontseptsioonid;

56.  rõhutab, kui oluline on liikmesriikide ja partnerriikide vaheline piiriülene koostöö, eelkõige piiriülese keskkonnamõju hindamisel kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste eeskirjade ja konventsioonidega, eriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veekonventsiooni, Århusi konventsiooni ja Espoo konventsiooniga;

57.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kui kliimameetmete välja töötajad tugevdaksid sidemeid kodanikuühiskonnaga kogu maailmas ja toetaksid kodanikuühiskonda tõhusamalt ning looksid liite ja sünergiat teadusringkondade, vabaühenduste, kohalike kogukondade ja mittetraditsiooniliste osalejatega, et paremini ühtlustada eri osalejate eesmärke, ideid ja meetodeid, andes panuse kooskõlastatud lähenemisviisi kliimameetmetele; julgustab ELi ja selle liikmesriike kaasama erasektorit, edendama koostööd selles vallas, kuidas kasutada ära süsinikdioksiidiheitevabale majandusele ülemineku võimalusi, töötama välja kliimatehnoloogia ekspordistrateegiaid kogu maailma riikide jaoks ja soodustama tehnosiiret kolmandatesse riikidesse ja sealset suutlikkuse suurendamist, mis hoogustab taastuvate energiaallikate kasutamist;

58.  rõhutab teadusuuringute olulist rolli kliimapoliitiliste otsuste langetamisel; märgib, et piiriülene teadusvahetus on rahvusvahelise koostöö üks põhikomponente; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid jätkuvalt kliimaohtude hindamisega tegelevaid teadusorganisatsioone, mille eesmärk on hinnata kliimamuutuste mõju ja mis pakuvad poliitilistele organitele võimalikke kohanemismeetmeid; nõuab tungivalt, et EL kasutaks oma teadustegevuse alast suutlikkust, et anda panus üleilmsetesse kliimameetmetesse;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning teavitamise eesmärgil ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 215, 19.6.2018, lk 46. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0380. (3) ELT C 207, 30.6.2017, lk 51. (4) ELT C 487, 28.12.2016, lk 24. (5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0493. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0005. (7) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0066. (8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075.