– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 14. detsembri 2017. aasta resolutsiooni väljendusvabaduse kohta Vietnamis, eelkõige Nguyen Van Hoa juhtumi kohta(1), ja 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Vietnami kohta(2), eriti seoses sõnavabadusega,
– võttes arvesse 27. juunil 2012 sõlmitud ELi ja Vietnami vahelist partnerlus- ja koostöölepingut,
– võttes arvesse ELi ja Vietnami seitsmendat inimõigustealast dialoogi, mis toimus 1. detsembril 2017,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 9. veebruari 2018. aasta avaldust inimõiguste kaitsjate süüdimõistmise kohta Vietnamis ning 5. aprilli 2018. aasta avaldust inimõiguslaste süüdimõistmise kohta Vietnamis,
– võttes arvesse ELi 20. augusti 2018. aasta kohapealset avaldust Le Dinh Luongi hiljutise süüdimõistmise kohta,
– võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,
– võttes arvesse ÜRO ekspertide 23. veebruari 2018. aasta avaldust, milles nõutakse mürgireostuse vastu protestinud aktivistide vabastamist, ning 12. aprilli 2018. aasta avaldust, milles nõutakse muutusi pärast õiguste kaitsjate vangistamist,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Vietnam ühines 1982. aastal,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2016. aasta otsust juhtumis 1409/2014/MHZ, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei hinnanud eelnevalt ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et organisatsiooni Projekt 88 koostatud Vietnami poliitvangide andmebaasi andmetel kannab Vietnamis vanglakaristust hinnanguliselt 160 aktivisti ning umbes 16 aktivisti viibib eelvangistuses;
B. arvestades, et Vietnami ametivõimud jätkavad inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, blogipidajate, inimõiguste advokaatide ja kodanikuühiskonna aktivistide vangistamist, kinnipidamist, ahistamist ja ähvardamist; arvestades, et inimõiguste kaitsjatele on mõistetud pikki vanglakaristusi inimõigustealase tegevuse eest ja selle eest, et nad on kasutanud nii internetis kui ka väljaspool seda oma õigust sõnavabadusele, millega Vietnam rikub oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;
C. arvestades, et poliitilistele aktivistidele ja inimõiguslastele kohaldatakse kinnipidamisel karme tingimusi, mh ei võimaldata arstiabi, õigusnõustamist ja kontakte perekonnaga;
D. arvestades, et usu- ja veendumusvabadus on Vietnamis maha surutud ning katoliku kirik ja tunnustamata religioonid, nagu Vietnami ühendatud budistlik kirik, mitu protestantlikku kirikut ja teised, sealhulgas montagnardide (degarite) rahvusvähemus, kannatavad jätkuvalt ränga usulise tagakiusamise all;
E. arvestades, et Hoang Duc Binh mõisteti 14 aastaks vangi, sest ta kirjutas oma blogis Formosa katastroofiga seotud meeleavaldustest; arvestades, et Nguyen Nam Phong mõisteti kaheks aastaks vangi, sest meeleavaldusele sõites keeldus ta väidetavalt täitmast ametiisikute korraldusi; arvestades, et nende kahe pingutused on olnud äärmiselt olulised teadlikkuse tõstmisel ja vastutuskohustuse tagamisel seoses reostusega Formosa terasetehases;
F. arvestades, et aprillis 2018 mõisteti organisatsiooni Demokraatia Vennaskond liikmetele kriminaalkoodeksi riiklikku julgeolekut käsitlevate sätete ulatusliku jõustamise raames 7‑ kuni 15‑aastased vanglakaristused; arvestades, et septembris 2018 mõisteti veel üks selle organisatsiooni liige, Nguyen Trung Truc, 12 aastaks vangi süüdistatuna katses riiki kukutada;
G. arvestades, et inimõiguste kaitsja Le Dinh Luong, kes on rahumeelselt propageerinud inimõiguste edendamist ja kaitset, mõisteti 16. augustil 2018. aastal kriminaalkoodeksi riiklikku julgeolekut käsitlevate sätete alusel 20 aastaks vanglasse ja 5 aastaks koduaresti; arvestades, et ELi delegatsiooni ja ELi liikmesriikide saatkondade esindajail ei lubatud tema kohtuistungit jälgida; arvestades, et on veel teisigi juhtumeid, kus inimõiguste kaitsjad ja teised meelsusvangid kannatavad sarnase saatuse all;
H. arvestades, et 12. aprillil 2018 kutsusid rühm ÜRO eksperte, inimõiguste kaitsjate olukorraga tegelev ÜRO eriraportöör, meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma pearaportöör ning arvamus- ja väljendusvabaduse edendamise ja kaitsmisega tegelev ÜRO eriraportöör Vietnami üles mitte maha suruma kodanikuühiskonda ega lämmatama teisitimõtlemist;
I. arvestades, et Vietnami kriminaalseadustik sisaldab repressiivseid sätteid, mida kuritarvitatakse eelkõige Vietnami valitsuse suhtes kriitilisi seisukohti väljendavate inimõiguste aktivistide, teisitimõtlejate, advokaatide, ametiühingute, usurühmade ja valitsusväliste organisatsioonide vaigistamiseks, kinnipidamiseks, vangistamiseks, karistamiseks või nende tegevuse piiramiseks;
J. arvestades, et Vietnami valitsus keelab jätkuvalt sõltumatutel või eraõiguslikel meediaväljaannetel tegutseda ning teostab ranget kontrolli raadio- ja telejaamade ning trükiste üle; arvestades, et Rahvuskogu võttis aprillis 2016 vastu meediaseaduse, mis piirab oluliselt ajakirjandusvabadust Vietnamis;
K. arvestades, et 12. juunil 2018 võttis Vietnami rahvuskogu vastu küberjulgeoleku seaduse, mille eesmärk on karmistada veebikontrolle ja mille kohaselt peavad teenuseosutajad kustutama postitused, mida peetakse ohuks riiklikule julgeolekule; arvestades, et see seadus seab sõnavabadusele internetis karmid piirangud ja ohustab oluliselt eraelu puutumatust;
L. arvestades, et 1. jaanuaril 2018 jõustus Vietnami ajaloo esimene usu- ja religiooniseadus, mis kohustab kõiki riigi usurühmitusi end ametiasutustes registreerima ja neid oma tegevusest teavitama; arvestades, et ametiasutused võivad neid registreerimistaotlusi tagasi lükata või takistada ning keelustada usulise tegevuse, mis nende hinnangul on vastuolus „riikliku huvi“, „avaliku korra“ või „riigi ühtsusega“; arvestades, et selle seadusega on valitsus institutsionaliseerinud oma sekkumise usuküsimustesse ja riikliku järelevalve usurühmituste suhtes;
M. arvestades, et Vietnam on organisatsiooni Piirideta Reporterid ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 175. kohal;
N. arvestades, et Vietnamis kohaldatakse endiselt surmanuhtlust, kuid hukkamiste arv ei ole teada, kuna Vietnami ametivõimud liigitavad surmanuhtlust puudutava statistika riigisaladuseks; arvestades, et jaanuaris 2018 vähendati Vietnamis surmanuhtlusega karistatavate kuriteoliikide arvu 22‑lt 18‑le;
O. arvestades, et Vietnam ei ole veel ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi konventsioone, nimelt konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta ning konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta;
P. arvestades, et ELi ja Vietnami inimõigustealane dialoog on oluline võimalus põhjalikult arutada ELile muret tekitavaid küsimusi, sh sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja rahumeelse kogunemise vabaduse täielikku austamist; arvestades, et Euroopa Liidu ja Vietnami suhted peavad põhimõtteliselt rajanema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamisele ning seoses sellega rahvusvaheliste standardite järgimisele;
Q. arvestades, et eksisteerib selgepiiriline seos partnerlus- ja koostöölepingu ning ELi ja Vietnami vahelise vabakaubanduslepingu vahel, milles mõlemad pooled on võtnud kohustuse täita oma inimõigustealaseid kohustusi;
1. mõistab hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised Vietnamis, sealhulgas nii veebikeskkonnas kui sellest väljaspool oma sõnavabadust kasutavate poliitiliste aktivistide, ajakirjanike, blogipidajate, teisitimõtlejate ja inimõiguste kaitsjate süüdimõistmised, poliitilised ähvardused, järelevalve, ahistamise, rünnakud ja ebaõiglase kohtupidamise, millega Vietnam rikub selgelt oma inimõiguste valdkonnas võetud rahvusvahelisi kohustusi;
2. kutsub Vietnami ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama kõik inimõiguste kaitsjad ja meelsusvangid, kes on kinni peetud või süüdi mõistetud pelgalt sõnavabaduse kasutamise eest, sealhulgas Hoang Duc Binh, Nguyen Nam Phong, Nguyen Trung Truc ja Le Dinh Luong, ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest;
3. kordab oma üleskutset Vietnami ametivõimudele lõpetada inimõiguste kaitsjate tegevuse piiramine ja nende ahistamine ning tagada igas olukorras, et nad saaksid arendada õiguspärast inimõigustealast tegevust igasuguste piiranguteta, sealhulgas kohtuliku ahistamiseta, ja repressioone kartmata; kutsub Vietnami valitsust üles kaotama kõik piirangud usuvabadusele ning lõpetama usukogukondade tagakiusamise;
4. nõuab, et Vietnami valitsus tagaks kõigi kinnipeetavate kohtlemise kooskõlas rahvusvaheliste normidega; rõhutab asjaolu, et õigus kohtuda advokaatide, meditsiinitöötajate ja pereliikmetega on oluline tagatis piinamise ja väärkohtlemise vastu ning otsustava tähtsusega õiglase kohtuliku arutamise õiguse seisukohast;
5. mõistab hukka põhiõigusi ja -vabadusi piiravate repressiivsete õigusnormide kuritarvitamise; kutsub Vietnami ametivõime üles tunnistama kõik oma repressiivsed seadused, eelkõige kriminaalseadustiku, küberjulgeoleku seaduse ning usu- ja religiooniseaduse kehtetuks, need läbi vaatama või neid muutma ning tagama, et kõik õigusaktid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste standardite ja kohustustega, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, millega Vietnam on ühinenud; kutsub valitsust üles viima avalikke kogunemisi ja meeleavaldusi reguleerivad õigusaktid vastavusse kogunemis- ja ühinemisvabaduse õigustega;
6. kutsub Vietnami üles allkirjastama ja ratifitseerima kõik ÜRO asjakohased inimõigusi käsitlevad lepingud ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ning ILO konventsioonid nr 87, 98 ja 105;
7. nõuab tungivalt, et Vietnam esitaks alalise kutse ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetlustele, eelkõige arvamus- ja sõnavabaduse eriraportöörile ja inimõiguste kaitsjate eriraportöörile;
8. kutsub Vietnami ametivõime üles tunnustama sõltumatuid ametiühinguid;
9. nõuab, et EL jälgiks ja teeks koostööd ametiasutuste ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et parandada inimõiguste olukorda Vietnamis;
10. kinnitab veel kord oma vastuseisu surmanuhtlusele mis tahes asjaoludel; kutsub Vietnami ametivõime üles kehtestama viivitamatult moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm surmanuhtluse kaotamise suunas; nõuab kõikide surmanuhtluse määramise otsuste läbivaatamist, tagamaks et nendel kohtuprotsessidel on järgitud rahvusvahelisi standardeid;
11. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles aktiivselt toetama Vietnamis inimõigusi kaitsvaid kodanikuühiskonna rühmi ja isikuid, sh nõudes kõigis oma kontaktides Vietnami ametivõimudega inimõiguste kaitsjate ja meelsusvangide vabastamist; nõuab tungivalt, et ELi delegatsioon Hanois annaks vangistatud inimõiguste kaitsjatele ja meelsusvangidele igakülgset toetust, sh korraldades vanglakülastusi, jälgides kohtuistungeid ning osutades õigusabi;
12. kutsub ELi liikmesriike üles suurendama pingutusi inimõiguste olukorra konkreetseks parandamiseks Vietnamis, sh eelseisva Vietnami inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise ajal ÜRO Inimõiguste Nõukogus;
13. nõuab veel kord, et kogu ELis keelataks müüa ja eksportida murettekitava inimõiguste olukorraga riikidele mis tahes julgeolekuvarustust, mida saab kasutada või mida kasutatakse siseriiklikeks repressioonideks (sh interneti jälgimise tehnoloogia), samuti sellist varustust ajakohastada või hooldada;
14. väljendab heameelt ELi ja Vietnami tugevdatud partnerluse ning inimõigustealase dialoogi üle ning tuletab meelde, kui oluline on kasutada dialoogi kui põhivahendit tõhusalt, et toetada ja julgustada Vietnami vajalike reformide tegemisel; soovitab komisjonil tungivalt jälgida dialoogi raames tehtavaid edusamme võrdlusnäitajate ja kontrollimehhanismide kasutuselevõtmise kaudu;
15. kutsub Vietnami valitsust ja ELi kui olulisi partnereid üles pühenduma inimõiguste ja põhivabaduste austamise parandamisele riigis, kuna see on Vietnami ja liidu kahepoolsete suhete nurgakivi, pidades eelkõige silmas ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu ratifitseerimist ning ELi ja Vietnami partnerlus- ja koostöölepingut;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) peasekretärile, Vietnami valitsusele ja rahvuskogule, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning ÜRO peasekretärile.
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kuuba kohta, eriti 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(1), 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni ELi seisukoha kohta Kuuba valitsuse suhtes(2), 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni Kuuba kohta(3), 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal(4) ja 5. juuli 2017. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kuuba Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(5), ja selle osas Euroopa Parlamendi poolt antud nõusolekut,
– võttes arvesse, et 19. aprillil 2018 valiti Kuuba rahvusassamblee uueks presidendiks Miguel Díaz-Canel,
– võttes arvesse järeldusi, mille kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjon avaldas Kuuba kohta 17. märtsil 2017,
– võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva ÜRO töörühma poolt 20.–24. augustil 2018 toimunud 82. istungjärgul vastu võetud arvamust 59/2018 Ariel Ruiz Urquiola kohta, keda organisatsioon Amnesty International peab meelsusvangiks,
– võttes arvesse Kuuba inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist 2013. aasta mais ja 2018. aasta mais ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt,
– võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch 2017. aruannet Kuuba kohta ja avaldust, mille Amnesty Internationali Ameerika haru direktor Erika Guevara-Rosas tegi 27. juulil 2018 uue Kuuba valitsuse esimese 100 päeva kohta,
– võttes arvesse Kuuba inimõiguste ja riikliku leppimise komisjoni (CCHRNC) igakuiseid avaldusi,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning muid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid ja vahendeid,
– võttes arvesse Kuuba põhiseadust,
– võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Kuuba on alla kirjutanud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et inimõigusi käsitletakse nii ELi poliitilistes dialoogides kui ka koostöö- ja kaubanduslepingutes; arvestades, et inimõiguste, sh kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste jagamatus peaks olema peamisi eesmärke, mida Euroopa Liit suhetes Kuubaga taotleb;
B. arvestades, et 5. juulil 2017 andis Euroopa Parlament ELi ja Kuuba vahelisele poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; arvestades, et lepingus on Kuubas valitseva inimõiguste olukorraga seotud suur muret arvesse võetud ning sätestatud, et inimõigussätete rikkumisel võib lepingu täitmise peatada;
C. arvestades, et 2015. aastal algas ELi ja Kuuba inimõigustealane dialoog, mida juhib ELi inimõiguste eriesindaja; arvestades, et 9. oktoobril 2018 toimunud neljandal ELi-Kuuba inimiõigustealasel dialoogil arutasid pooled muude teemade hulgas kodanike osalemist avalikes asjades, sh hiljuti toimunud valimiste kontekstis, ühinemis- ja väljendusvabadust ning inimõiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna rühmade võimalust vabalt ühineda, arvamust avaldada ja osaleda avalikus elus; arvestades, et Euroopa Parlamendile ei ole selge, kas sel kohtumisel oli ka mingi tulemus; arvestades, et hoolimata inimõigustealase dialoogi alustamisest ja sellest, et Kuuba valiti 2017.–2019. aastaks uuesti ÜRO Inimõiguste Nõukogusse, ei ole inimõiguste olukord Kuubas märgatavalt paranenud; arvestades, et poliitilise dialoogi puhul tuleb otse, tõhusalt ja piirangutega aru pidada ka kodanikuühiskonna ja opositsiooniga;
D. arvestades, et Kuuba valitsus ei ole endiselt nõus tunnistama inimõiguste järelevalvet seadusjärgse tegevusena ning keeldub andmast kohalikele inimõiguslaste rühmadele õiguslikku staatust;
E. arvestades, et 24. veebruaril 2019 toimub põhiseaduse rahvahääletus; arvestades, et uue põhiseaduse sõnastamisel ei ole kõigi kodanikerühmadega korralikult nõu peetud, millega tagatakse, et ühiskonnas jääb suur võim endiselt kommunistlikule parteile ning puuduvad mitmeparteisüsteem, põhivabadused ning poliitilised ja kodanikuõigused, ning mille tagajärjel suureneb tsentraliseeritud riigiomand ja riigi kontroll majanduse üle; arvestades, et artikli 3 kohaselt on ühe parteiga poliitiline süsteem muutmatu ja artiklis 224 on sätestatud, et nii praegustel kui ka tulevastel põlvkondadel on keelatud sotsialismi pöördumatut staatust ning kehtivat poliitilist ja sotsiaalsüsteemi muuta; arvestades, et põhiseaduse eelnõus paistab olevat ka teisi suurt muret tekitavaid sätteid;
F. arvestades, et sõltumatuid ajakirjanikke, rahumeelseid teisitimõtlejaid ja inimõiguste rikkumist dokumenteerivaid inimõiguste kaitsjaid, kellest enamik on demokraatliku opositsiooni liikmed, kiusatakse Kuubas taga ning hoitakse meelevaldselt vahi all või vangis; arvestades, et CCHRNC andmetel võeti oktoobris 2018 selgelt poliitilistel põhjustel meelevaldselt lühiajaliselt vahi alla vähemalt 202 rahumeelset opositsiooniliiget ja sõltumatut kodanikuühiskonna aktivisti, kes teostasid oma põhiõigust avaldada arvamust, koguneda ja poliitiliselt ühineda;
G. arvestades, et üks nendest inimestest on Kristliku Vabastusliikumise (MCL) riigi tasandi koordinaator dr Eduardo Cardet, kes mõisteti kolmeks aastaks vangi selle eest, et ta teostas rahumeelselt õigust väljendada arvamust; arvestades, et ta vahistati novembris 2016, kui ta oli Miami-reisilt koju naasmas; arvestades, et meelsusvangiks peetavat dr Cardetit hoitakse praegu Holguínis asuvas Cuba Si vanglas, kus ta on isoleeritud ning tal ei lubada kohtuda perega ega helistada;
H. arvestades, et mitteametliku poliitilise opositsiooni rühma „Kuuba Isamaaline Liit“ (Unión Patriótica de Cuba, UNPACU) liige Tomás Núñez Magdariaga pidas protesti märgiks 62‑päevast näljastreiki ja vabastati 15. oktoobril 2018 rahvusvahelise surve tulemusel; arvestades, et Magdariaga mõisteti süüdi, sest ta oli väidetavalt ähvardanud riigiametnikku, kes lõpuks tunnistas üles, et süüdistus oli välja mõeldud; arvestades, et see juhtum on veel üks selge näide, kuidas kõik eriarvamused püütakse maha suruda;
I. arvestades, et 2018. aasta oktoobri poliitilise repressiooni peamised ohvrid olid jälle opositsiooniliikumise Daamid Valges liikmed ning mitmes riigi provintsis represseeriti paljusid Ühinenud Totalitarismivastase Foorumi (FANTU) liikmeid;
J. arvestades, et kõikidele Kuuba vangidele tuleb tagada inimväärne kohtlemine; arvestades, et Kuuba valitsus ei luba sõltumatutel inimõigusrühmadel vanglatesse siseneda; arvestades, et Kuuba kodanikel puuduvad nõuetekohased menetlustagatised, nagu õigus saada pädevas ja erapooletus kohtus õiglaselt ja avalikult ära kuulatud; arvestades, et tingimisi vabastatud vangid peavad sageli taluma ametivõimude jätkuvat ahistamist;
K. arvestades, et meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelev ÜRO töörühm on selgelt välja öelnud, et Kuuba meelevaldse kinnipidamise ohvritel on õigus nõuda valitsuselt kahju heastamist, mis hõlmab vara tagastamist, hüvitist, rehabiliteerimist, nõuete rahuldamist ja tagatist, et kinnipidamine ei kordu;
L. arvestades, et on märke, mille kohaselt on Kuubas usuvabadust rohkem austama hakatud; arvestades, et samal ajal seavad Kuuba ametivõimud kristlike kirikute ehitamiseks või taastamiseks endiselt väga suuri piiranguid; arvestades, et kirikust on Kuubas aegamööda kujunenud suurim kodanikuühiskonna osaleja ja peamine valitsusväline sotsiaalteenuste osutaja, kuid ametivõimud kontrollivad selle tegevust endiselt rangelt;
M. arvestades, et tihedamate poliitiliste ja majanduslike suhetega soovib EL aidata Kuubal edendada riigis poliitilisi reforme, mida kõik kodanikud ootavad; arvestades, et majanduse ja kaubanduse liberaliseerimise kaudu peaks riik liikuma järk-järgult vaba ühiskondliku ruumi, kooseksisteerimise, tehnoloogia ja teabevahetuse poole, mida Kuuba elanikud hindavad ja vajavad;
N. arvestades, et Euroopa Parlament on kolmel korral andnud Sahharovi auhinna mõttevabaduse eest Kuuba aktivistidele: 2002. aastal Oswaldo Payále, 2005. aastal opositsiooniliikumisele Daamid Valges ja 2010. aastal Guillermo Fariñasele; arvestades, et endiselt juhtub sageli, et Sahharovi auhinna laureaate takistatakse riigist lahkumast ja rahvusvahelistel üritustel osalemast;
O. arvestades, et Euroopa Parlament on mitu korda küsinud, kas ta võib lähetada Kuubasse ametlikke delegatsioone; arvestades, et Kuuba ametivõimud on riiki pääsu iga kord keelanud, isegi pärast poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu sõlmimist;
1. mõistab rahumeelsete teisitimõtlejate, sõltumatute ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja poliitilise opositsiooni esindajate meelevaldse kinnipidamise, tagakiusamise, ahistamise ja ründamise Kuubas teravalt hukka; nõuab, et selline tegevus kohe lõpetataks ja viivitamatult vabastataks kõik poliitvangid, teiste hulgas Eduardo Cardet, ning need, keda peetakse meelevaldselt kinni ainuüksi väljendus- ja kogunemisvabaduse kasutamise eest;
2. nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid, Euroopa välisteenistus ja selle delegatsioon Kuubas austaksid kindlalt oma põhimõtteid ja poliitikat Kuuba suhtes ning võtaksid kõik vajalikud meetmed, et taotleda eespool nimetatud isikute vabastamist, tagada poliitiliste vastaste ja inimõiguste kaitsjate ahistamise viivitamatu lõpp ning neid abistada ja kaitsta;
3. kutsub Kuuba ametivõime üles parandama vanglatingimusi ja vangide kohtlemist ning võimaldama rahvusvahelistele inimõiguslaste rühmadele ja sõltumatutele Kuuba organisatsioonidele pääs riigi vanglatesse; rõhutab, et Kuuba dissidentide vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse tõttu on inimõiguste ülddeklaratsiooniga vastuolus;
4. peab kahetsusväärseks, et vastu võetud poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule vaatamata ei ole inimõiguste ja demokraatia olukord paranenud; nõuab ELi ja Kuuba vahelises poliitilise dialoogi ja koostöö lepingus sätestatud siduvate kohustuste täitmist, eelkõige seoses inimõiguste ja põhivabaduste austamisega; rõhutab, et lepingu edu sõltub selle rakendamisest ja järgimisest;
5. tuletab meelde, et poliitilise dialoogi ja koostöö leping sisaldab lepingu peatamise sätet, mida tuleks kohaldada inimõigusi käsitlevate sätete rikkumise korral; nõuab seetõttu kindlalt, et Euroopa Liit jälgiks poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu rakendamisel tähelepanelikult inimõiguste ja põhivabaduste austamist Kuubas ning esitaks selle kohta korrapäraseid aruandeid Euroopa Parlamendile; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal Federica Mogherinil teavitada Euroopa Parlamenti täiskogul üksikasjalikult konkreetsetest meetmetest, mida nimetatud nõudmise täitmiseks võetakse;
6. nõuab tungivalt, et Kuuba valitsus määratleks uuesti oma inimõiguspoliitika, viies selle kooskõlla rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, ning võimaldaks piiranguid seadmata kõigil kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooni liikmetel poliitilises ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda; palub Kuubal kinnitada kavatsust täita inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid, ratifitseerides kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning nende fakultatiivprotokollid;
7. tuletab Kuuba ametivõimudele meelde, et liikumis- ja kogunemisvabadus on tagatud rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ning see vabadus laieneb ka aktivistidele ja demokraatliku opositsiooni liikmetele;
8. mõistab teravalt hukka asjaolu, et võeti vastu dekreet nr 349, mis kahjustab õigust kunstilisele vabadusele Kuubas; kutsub Kuuba ametivõime üles võtma asjakohaseid seadusandlikke meetmeid, et dekreet nr 349 enne selle jõustumist detsembris 2018 tühistada; rõhutab, et kunstiline eneseväljendus on otsustava tähtsusega elujõulise ja elava kultuurisektori jaoks, mis võib luua töökohti, arendada kultuurimajandust ja elavdada kultuuripärandit;
9. kutsub Kuuba valitsust üles lõpetama internetitsensuuri ja internetisaitide blokeerimist, mille ainus eesmärk on piirata poliitilist kriitikat ja teabe kättesaadavust;
10. toetab täielikult kadunuks jääma sundimist käsitleva ÜRO komisjoni Kuubat puudutavaid 17. märtsi 2017. aasta järeldusi, milles nõutakse, et Kuuba võtaks vajalikud meetmed, et kindlustada oma õigussüsteemi täielik sõltumatus ja luua Pariisi deklaratsiooni põhimõtete kohaselt sõltumatu riiklik inimõiguste asutus;
11. väljendab suurt muret uue põhiseaduse eelnõu ja 2019. aasta veebruariks kavandatud rahvahääletuse pärast; rõhutab, et kogu protsessis on puudu kaasatusest, sallivusest ning põhiliste kodaniku- ja poliitiliste õiguste austamisest, millega saaks tagada demokraatliku põhiseadusliku protsessi; kordab sellega seoses oma otsusekindlust ergutada üleminekut pluraalsele demokraatiale ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist, kaasates eranditult kõik osalejad, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning püsivat majanduslikku taastumist, mille eesmärk on parandada Kuuba elanike elatustaset vastavalt Kuuba rahva pürgimustele; palub Kuuba asjaomastel ametivõimudel sätestada uues põhiseaduses vabad ja pluraalsed valimised;
12. nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid toetaksid Kuuba majanduslikku ja poliitilist üleminekut täielikult demokraatlikule riigikorraldusele, mille kohaselt austatakse kõigi oma kodanike põhiõigusi; toetab mitmesuguste ELi välispoliitika vahendite, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kasutamist, et tugevdada ELi dialoogi Kuuba kodanikuühiskonna ja nendega, kes toetavad Kuubas rahumeelset üleminekut;
13. kutsub Kuuba ametivõime üles kaotama surmanuhtlust kõigi kuritegude puhul; nõuab selle õigusliku muudatuse ametliku vastuvõtmiseni surmanuhtluse moratooriumi; nõuab kõigi surmamõistvate otsuste läbivaatamist tagamaks, et vastavatel kohtuprotsessidel järgiti rahvusvahelisi standardeid ja tulevikus ei toimuks ühtegi hukkamist;
14. palub Kuuba valitsusel lubada kirikutel viia Kuuba ühiskonnas vabalt läbi sotsiaalhoolekandealast tegevust; nõuab, et usu- ja südametunnistusevabadus oleks täielikult tagatud;
15. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit üles tunnistama Kuuba valitsuse poliitilise opositsiooni olemasolu ning toetama selle kaasamist ELi ja Kuuba poliitilisse dialoogi; tuletab Euroopa Liidu institutsioonidele meelde, et kodanikuühiskond ja Sahharovi auhinna laureaadid on Kuuba demokratiseerimises tähtsad osalejad ning nende häält tuleb kahepoolsete suhete raames võtta kuulda ja arvesse; kutsub sellega seoses kõiki ELi liikmesriikide esindajaid üles tõstatama Kuuba ametiasutusi külastades inimõigustega seotud muresid ja kohtuma Kuubat külastades Sahharovi auhinna laureaatidega, et tagada ELi inimõiguste poliitika sisemine ja väline sidusus;
16. peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Kuuba ametivõimud ei ole lubanud Euroopa Parlamendi komisjonidel, delegatsioonidel ja mõnel fraktsioonil Kuubat külastada, vaatamata sellele, et parlament andis poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule nõusoleku; kutsub ametivõime üles viivitamata lubama siseneda riiki, sealhulgas külastada saart ka 24. veebruaril 2019, kui peaks toimuma põhiseaduse rahvahääletus;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse liikmesriikide valitsustele.
– võttes arvesse oma varasemaid, 6. aprilli 2017. aasta(1) ja 26. novembri 2015. aasta(2) resolutsioone Bangladeshi kohta,
– võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni Bangladeshi jätkusuutlikkuse kokkuleppe rakendamise hetkeseisu kohta(3) ja komisjoni 28. septembri 2018. aasta tehnilist aruannet,
– võttes arvesse oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse kohta(4),
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahel 2001. aastal sõlmitud partnerlus- ja arengualase koostöö lepingut(5),
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta,
– võttes arvesse jätkusuutlikkuse kokkulepet tööõiguste ja vabrikute ohutuse pidevaks parandamiseks valmis- ja silmkoerõivaste tööstuses Bangladeshis,
– võttes arvesse 2013. aasta Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepet ja selle uuendamist 2018. aastal,
– võttes arvesse ELi liikmesriikide esinduste juhtide, Euroopa Liidu delegatsiooni ning Norra ja Šveitsi esinduste juhtide 27. septembri 2018. aasta kohapealset ühisavaldust Bangladeshi digijulgeoleku seaduse kohta,
– võttes arvesse Bangladeshi valitsuse 26. veebruari 2018. aasta riiklikku aruannet, mis esitati ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolse Bangladeshi inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise kohta,
– võttes arvesse kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. detsembril 2006. aastal ja mis jõustus 23. detsembril 2010,
– võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas 16. juunil 2011,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse Bangladeshi riiklikku tegevuskava lapsabielude likvideerimiseks (2015–2021),
– võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi (UNPFII) 17. istungjärgu soovitusi,
– võttes arvesse 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,
– võttes arvesse Bangladeshi 2018. aasta digijulgeoleku seadust,
– võttes arvesse Bangladeshi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadust, eriti selle 57. jaotist,
– võttes arvesse 12. mai 2014. aasta ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et ELil on Bangladeshiga pikaajalised suhted, muu hulgas partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepingu kaudu; arvestades, et lepinguosaliste sise- ja välispoliitika rajaneb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamisel ja edendamisel ning see peab olema ELi välistegevuses oluline osa;
B. arvestades, et Bangladeshis on viimastel aastatel sagenenud kodanikuühiskonna liikmete, sealhulgas poliitiliste aktivistide, ametiühingutegelaste, ajakirjanike, üliõpilaste, inimõiguste kaitsjate ja vähemuste represseerimine; arvestades, et ÜRO inimõiguste eksperdid ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on andnud teada Bangladeshis äratuntava malli järgi toimunud kohtuvälistest hukkamistest, massilistest meelevaldsetest vahistamistest ja sunniviisilistest kadumistest, nagu Maroof Zamani ja Mir Ahmad Bin Quasemi juhtumid;
C. arvestades, et Bangladesh on maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 146. kohal; arvestades, et põhivabaduste ja inimõiguste rikkumine – sh ajakirjanike ja blogipidajate vastu suunatud vägivald, tagakiusamine, ähvardamine ja tsenseerimine – on Bangladeshis jätkuvalt laialt levinud; arvestades, et viimastel aastatel on kasutatud Bangladeshi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadust, eelkõige selle 57. jaotist, et vahistada ja vastutusele võtta valitsust kritiseerinud aktiviste ja ajakirjanikke;
D. arvestades, et 19. septembril 2018. aastal Bangladeshi parlamendi poolt vastu võetud digijulgeoleku seadus ei muuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse 57. jaotist, vaatamata Bangladeshi ajakirjanike, kodanikuõiguste aktivistide ja rahvusvahelise üldsuse arvukatele kriitilistele märkustele;
E. arvestades, et rahvusvaheliselt tunnustatud ja auhinnatud Bangladeshi fotoajakirjanik, õpetaja ja aktivist Shahidul Alam rööviti 5. augustil 2018 oma kodust ja vangistati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse alusel pärast seda, kui ta oli avaldanud arvamust hiljutiste üliõpilasmeeleavalduste kohta Bangladeshis ja kritiseerinud vägivalla kasutamist ametivõimude poolt; arvestades, et teda peetakse endiselt kinni ja mitmel korral on keeldutud teda kautsjoni vastu vabastamast; arvestades, et väidetavalt ei ole talle antud piisavat arstiabi ja teda on piinatud;
F. arvestades, et terrorirünnakud on näidanud, et valitsus järgib ranget nulltolerantsi põhimõtet; arvestades, et Bangladeshi mobiilsidevõrgud on suletud ning Bangladeshi julgeolekujõud on teadaolevalt püüdnud osta rahvusvahelisel turul elektroonilisi jälgimisseadmeid; arvestades, et Bangladeshi valitsus on alustanud sotsiaalmeedia intensiivset ja sekkuvat järelevalvet ja seiret;
G. arvestades, et 30. detsembril 2018 toimuvad Bangladeshis valimised; arvestades, et opositsioonijuht ja endine peaminister Khaleda Zia kannab praegu korruptsiooni eest 10‑aastast vanglakaristust ning tal ei ole võimalik valimistel osaleda; arvestades, et ta eitab süüdistusi, mis tema toetajate väitel olid poliitiliselt motiveeritud;
H. arvestades, et Bangladeshis on naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla tase kõrge; arvestades, et Bangladeshis on lapsega sõlmitud abielude osakaal kõige suurem Aasias ja üks maailma suurimaid; arvestades, et Bangladeshi valitsus võttis 2017. aastal vastu lastega abiellumist tõkestava seaduse, milles sätestatakse erandid „erijuhtudeks“, kuid jättes sellised kriteeriumid määratlemata või kehtestamata selliste abielude puhul miinimumvanust;
I. arvestades, et Bangladeshis võib korduvate kuritegude korral kohaldada surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aastal hukati kuus inimest;
J. arvestades, et sel aastal on teatatud vägivalla sagenemisest, eelkõige põlisrahvaste hulka kuuluvate naiste vastu, samuti põlisrahvaste õiguste aktivistide tagakiusamisest ja vahistamisest Chittagong Hill Tractsi piirkonnas;
K. arvestades, et EL on Bangladeshi peamine kaubanduspartner ning vähim arenenud riigina on Bangladesh saanud kasu kõige soodsamast režiimist, mis on kättesaadav ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP), nimelt „Kõik peale relvade“ (EBA) korra alusel;
L. arvestades, et Bangladesh peaks 2024. aastal vabanema vähim arenenud riigi staatusest; arvestades, et vahepealsetel aastatel on vaja kiirendada reforme inimõiguste ja töötajate õiguste valdkonnas, sealhulgas lapstööjõu kasutamise kaotamiseks; arvestades, et Bangladeshi tööseaduse ja eksportkauba tootmise eritsoonide seaduse eelnõu sätted valmistavad endiselt muret;
M. arvestades, et jätkusuutlikkuse kokkuleppe raames allkirjastati ülemaailmsete rõivakaubamärkide, jaemüüjate ja ametiühingute vahel Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe; arvestades, et praeguseks on lepinguga hõlmatud tehastest vähem kui pooled täielikult kasutusele võtnud piisavad ohutusmeetmed; arvestades, et kokkulepe kaotas kehtivuse oktoobris 2018, hoolimata sellest, et palju tööd on veel tegemata; arvestades, et kokkuleppele järgnes üleminekukokkulepe, mida kohaldatakse kolm aastat;
N. arvestades, et seda kokkulepet tuleb toetada ja kõigil osalistel tuleb võimaldada oma tööd sujuvalt jätkata, sealhulgas pärast novembrit 2018; arvestades, et Bangladeshi valitsus ja selle parandusmeetmete koordineerimisüksus (RCC) on sõnades ja tegudes kinnitanud vaid ühel korral, et nad on täitnud valmisoleku tingimused ja et sellised vastutustundliku ettevõtluse algatused ei pruugi enam vajalikud olla;
O. arvestades, et 2018. aastal tulvas Bangladeshi üle 700 000 rohingja pagulase, kes põgenesid Birma sõjaväe etnilise puhastamise kampaania eest ja kes vajavad endiselt hädasti humanitaarabi; arvestades, et Bangladesh ja Myanmar jõudsid 30. oktoobril 2018 kokkuleppele rohingjade Myanmari repatrieerimisega alustamise kohta alates novembri keskpaigast, ilma et seejuures oleks konsulteeritud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) või seda ametit kaasatud;
1. on sügavalt mures Bangladeshis täheldatava inimõiguste olukorra halvenemise ning eelkõige väljendus- ja kogunemisvabaduse jätkuva mahasurumise pärast, mis on suunatud meedia, üliõpilaste, aktivistide ja opositsiooni vastu; peab taunitavaks, et inimesi vahistatakse ja nende vastu kasutatakse vägivalda selle eest, et nad kasutavad sõnavabadust valitsuse kritiseerimiseks; peab äärmiselt murettekitavaks teateid selle kohta, et piinamised on muutumas igapäevaseks;
2. märgib, et 2018. aasta mais toimunud inimõiguste olukorra üldisel korrapärasel läbivaatamisel avaldas ÜRO Bangladeshile tunnustust viimastel aastatel inimõiguste edendamisel saavutatud „märkimisväärse edu“ eest; nõuab, et Bangladeshi valitsus rakendaks üldise korrapärase läbivaatamise soovitusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu kohtusüsteemi sõltumatus, kodaniku- ja poliitilised õigused, meediavabadus, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused ning naiste ja tütarlaste õigused;
3. kutsub Bangladeshi ametivõime üles korraldama sõltumatud uurimised väidetavate kohtuvälise tapmise, kaduma sundimise ja ülemäärase jõu kasutamise juhtumite, sealhulgas Maroof Zamani ja Mir Ahmad Bin Quasemi juhtumite selgitamiseks, ning andma nende eest vastutavad isikud rahvusvahelisi norme järgides kohtu alla; palub Bangladeshil lisaks ratifitseerida kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ja võtta selle sätted oma õigusesse;
4. nõuab, et Bangladeshi ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta Shahidul Alami, loobuksid kõigist tema vastu esitatud süüdistustest ning lubaksid tal jätkata seaduslikku tegevust inimõiguste kaitseks; nõuab, et Bangladeshi ametivõimud rakendaksid kõiki vajalikke meetmeid, et tagada Shahidul Alami ning tema perekonna füüsiline ja vaimne puutumatus ja turvalisus, ning tagaksid Shahidul Alamile kinnipidamise ajal rahvusvaheliste põhimõtete ja normide kohase kohtlemise; kutsub Bangladeshi ametivõime üles viivitamata alustama avalikku uurimist Shahidul Alami väidetava piinamise asjas ning andma kuriteo toimepanijad kohtu alla;
5. väljendab sügavat muret info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse pärast, kuna sellel on juba olnud ränk mõju ajakirjanike, blogipidajate ja kommentaatorite tegevusele ning selle alusel karistatakse ka inimesi, kes kasutavad õigust väljendusvabadusele, sealhulgas sotsiaalmeedias; on seisukohal, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse jaotis 57 on vastuolus põhiõigustega, nimelt väljendusvabadusega ja õigusega õiglasele kohtumenetlusele;
6. peab äärmiselt kahetsusväärseks Bangladeshi valitsuse otsust jõustada digijulgeoleku seadus, millega laiendatakse ja tugevdatakse politsei volitusi, et enne 2018. aasta üleriigilisi valimisi sõnavabadust alla suruda – ka sotsiaalmeedias; nõuab, et Bangladeshi ametivõimud vaataksid digijulgeoleku seaduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seaduse kiiresti läbi ja viiksid need kooskõlla inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osaline Bangladesh on;
7. loodab, et järgmised üldvalimised on rahumeelsed, läbipaistvad ja kaasavad, et kodanikel oleks võimalik teha tõeline poliitiline valik; kutsub poliitilisi jõude üles hoiduma valimiste ajal igasugusest vägivallast või vägivalla õhutamisest;
8. tunnustab Bangladeshi konstruktiivset tegevust rasketes oludes rohingja pagulaste vastuvõtmisel; nõuab, et ametivõimud eraldaksid rohkem maad, et vähendada pagulaslaagrite ülerahvastatust ja parandada nendes valitsevaid viletsaid tingimusi; nõuab, et ametivõimud lõdvendaksid humanitaarorganisatsioonidele seatud bürokraatlikke piiranguid; nõuab, et Bangladeshi ja Myanmari valitsused kaaluksid viivitamata rohingja pagulaste repatrieerimise alustamise otsuse peatamist, kuna tingimused rohingjade turvaliseks, väärikaks ja vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ei ole veel täidetud;
9. nõuab, et EL ja teised rahvusvahelised annetajad suurendaksid pingutusi Bangladeshi rohingja pagulaslaagritele vajaliku rahalise ja materiaalse abi andmiseks;
10. nõuab, et Bangladesh täidaks EBA‑korra (kaubandussoodustuste kord „kõik peale relvade“) kohased kohustused demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi vallas;
11. kordab oma üleskutset, et Bangladeshis kaotataks surmanuhtlus;
12. peab äärmiselt murettekitavaks, et tühistatakse üleminekukokkulepe, mis peaks jõustuma 30. novembril 2018; märgib, et parandusmeetmete koordineerimisüksus ei ole veel suuteline jälgima ja tagama tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmist ning sellel on rasked tagajärjed tööstustööliste turvalisusele ja õigustel; nõuab, et Bangladeshi valitsus tunnistaks ja rakendaks viivitamata üleminekukokkulepet ning näitaks üles suuremat valmidust võtta üle kõik kokkuleppes nimetatud ülesanded; kutsub rahastajaid üles toetama Bangladeshi valitsust, et see võimalikuks teha; palub lisaks komisjonil ja Euroopa välisteenistusel jätkata parandusmeetmete koordineerimisüksusega suutlikkuse suurendamiseks koostööd;
13. kutsub Bangladeshi valitsust üles võtma vastu tööseaduse ja selle rakenduseeskirja, et viia need kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvaheliste tööstandarditega ning võimaldada täielikku ühinemisvabadust; kutsub Bangladeshi valitsust üles astuma vajalikke samme, et tulemuslikult uurida kõiki ametiühinguvastase diskrimineerimise juhtumeid, sealhulgas vägivallaakte ja hirmutamist;
14. on mures selle pärast, et 2017. aastal vastu võetud seadus lastega abiellumise tõkestamiseks sisaldab küll sätteid, millega tugevdatakse tõkestavaid meetmeid, ja sätteid õigusrikkujate vastutusele võtmise kohta, kuid selles on ka klausel, mis lubab erilistel asjaoludel ning vanemate nõusolekul ja kohtu loal abielluda ka alla 18 aasta vanustel; nõuab, et see lünk tuleb laste kaitse huvides kiiremas korras sulgeda;
15. nõuab, et Bangladeshi ametivõimud jätkaksid inimõiguste probleemidega tegelemist; märgib, et inimõiguste küsimuste arutamist jätkatakse 2019. aasta esimesel poolel Dhakas toimuval ELi ja Bangladeshi ühiskomisjoni kohtumisel;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale ning Bangladeshi valitsusele ja parlamendile.
Euroopa Parlamendi 15. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0548 – C8‑0324/2017 – 2017/0237(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0548),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0324/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. jaanuari 2018. aasta arvamust(1),
– olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 24. juuli 2017. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8‑0340/2018),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud)
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1371/2007(4) tuleb teha mitmeid muudatusimitu muudatust, et tagada reisijate parem kaitse ja soodustada sagedasemat rongiga reisimist, võttes arvesse eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 11, 12 ja 14. Nende muudatuste tõttu ja selguse huvides tuleks kõnealune määrusmäärus (EÜ) nr 1371/2007 uuesti sõnastada. [ME 1]
(2) Ühise transpordipoliitika raames on oluline tagada rongireisijate kasutajaõigused ning parandada raudtee reisijateveo teenuste kvaliteeti ja tõhusust, et aidata suurendada raudteeveo osakaalu võrreldes teiste transpordiliikidega.
(3) Vaatamata sellele, et liidus on tarbijate kaitse valdkonnastarbijakaitses tehtud märkimisväärseid edusamme, on vaja jätkata rongireisijate õiguste kaitse parandamisttuleb rongireisijate õigusi kaitsta veel paremini ja tagada kindlamini, et hilinemise ja tühistamise ning varalise kahju korral makstakse neile hüvitist. [ME 2]
(4) Kuna rongireisija on veolepingu nõrgem osapool, tuleks reisija õigusi sellega seoses kaitsta.
(5) Samade õiguste andmine rongireisijatele, kes teevad rahvusvahelisi ja riigisiseseid reise, peaks tõstma tarbijakaitse taset liidus, tagama raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed tingimused ning reisijatele ühtsed õigusedreisijate õigusi liidus suurendama, eriti puudutab see õigust saada reisi hilinemise või tühistamise korral teavet ja hüvitist.Reisijad peaksid oma õiguste kohta saama võimalikult täpselt teavet. [ME 3]
(5a) Käesoleva määrusega ei tohiks kahjustada liikmesriigi või pädevate asutuste õigust kehtestada teenustele, mida osutatakse avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks, ega kommertsteenustele sotsiaalseid tariife. [ME 4]
(6) Linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlikelLinnaliinide raudtee reisijateveo teenustel on kaugveoteenustest erinev iseloom. Seega tuleks liikmesriikidel lubada linnaliinide raudtee reisijateveo teenused reisijate õigusi käsitlevate teatavate sätete kohaldamisest vabastada sellised linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlikud raudtee reisijateveo teenused, mis ei ole liidus osutatavad piiriülesed teenused. [ME 136]
(7) Käesoleva määruse eesmärgiks on raudtee reisijateveo teenuse parandamine liidus. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalus teha erandeid teenustele piirkondades, kus olulist osa teenustest kasutatakse väljaspool liitu, tingimusel et reisijate õigused on asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel piisaval määral tagatud kõnealuste teenuste selle osa puhul, mida osutatakse nende liikmesriikide territooriumil.
(8) Samas ei tohiks erandeid kohaldada käesoleva määruse nende sätete suhtes, millega hõlbustatakse raudteeveoteenuste kasutamist puudega isikute või piiratud liikumisvõimega isikute poolt. Lisaks ei peaks erandeid kohaldama nende isikute õiguste suhtes, kes soovivad osta rongiga reisimiseks pileteid ilma põhjendamatute takistusteta, samuti sätete suhtes, mis käsitlevad raudteeveo‑ettevõtjate vastutust seoses reisijate ja nende pagasiga, nõude suhtes, mille kohaselt ettevõtjad peavad olema piisavalt kindlustatud, ja nõude suhtes, et ettevõtjad peavad võtma asjakohaseid meetmeid reisijate turvalisuse tagamiseks raudteejaamades ja rongides ning riskijuhtimiseks. [ME 6]
(9) Raudteeveoteenuste kasutaja õiguste hulka kuulub õigus saada teavet teenuste kohta nii enne reisi kui ka reisi ajal ja pärast seda nende teenuste ja nendega seotud küsimuste kohta teavet. Võimaluse korral peaksid Raudteeveo‑ettevõtjad ja piletimüüjad peaksid andma seda teavet ette ja võimalikult kiirestivarakult enne reisi või kõige hiljem reisi alguses. See teave tuleks kättesaadavas vormis esitada puudega isikutelePuuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele tuleks see teave esitada kättesaadavas vormis ning teave peaks olema avalik.Raudteeveo‑ettevõtjad peaksid andma selle teabe piletimüüjatele ja teistele raudteeveo‑ettevõtjatele, kes nende teenuseid müüvad. [ME 7]
(9a) Kui klientidel on ilma diskrimineerimiseta ja mõistlikel tingimustel võimalik näha kogu reaalajas kättesaadavat operatiivteavet ja tariife, on uutel klientidel rongiga reisimise kasuks lihtsam otsustada ning neil on rohkem sõiduvõimalusi ja tariife, mille vahel valida. Raudteeveo‑ettevõtjad peaksid rongiga reisimise soodustamiseks esitama operatiivteabe ja tariifid piletimüüjatele. Reisijatele tuleks püüda pakkuda võimalust broneerida otsepileteid ja optimaalseid ühtseid rongireise. [ME 8]
(9b) Mahukas mitmeliigiline reisijatevedu aitab saavutada kliimaeesmärke. Seepärast peaksid raudteeveo‑ettevõtjad reklaamima ka kombinatsioone teiste transpordiliikidega, et raudteeveoteenuste kasutajad oleksid neist enne reisi broneerimist teadlikud. [ME 9]
(9c) Korralikult väljaarendatud mitmeliigilised reisijateveosüsteemid aitavad saavutada kliimaeesmärke. Seepärast peaksid raudteeveo‑ettevõtjad reklaamima ka kombinatsioone teiste transpordiliikidega, et raudteeveoteenuste kasutajad oleksid neist enne reisi broneerimist teadlikud. [ME 10]
(10) Reisiteabe andmist käsitlevad üksikasjalikumad nõuded on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 454/2011(5) osutatud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes (KTK).
(11) Rongireisijate õiguste tugevdamine peaks tuginema olemasoleval rahvusvahelisel õigusel, mis sisaldub 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) (nagu seda on muudetud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokolliga) lisas A – reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV). Kuid soovitatav on laiendada käesoleva määruse kohaldamisala ja kaitsta mitte ainult rahvusvahelisi, vaid ka riigisiseseid reisijaid. Liit ühines COTIFiga 23. veebruaril 2013.
(12) Reisijapiletite müümisega seoses peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et keelata diskrimineerimine kodakondsuse või elukoha alusel, vaatamata sellele, kas asjaomane reisija asub alaliselt või ajutiselt muus liikmesriigis. Need meetmed peaksid hõlmama kõiki diskrimineerimise vorme, millel võib muude kriteeriumide (näiteks elukoht, füüsiline või digitaalne asukoht) kohaldamisel olla sama mõju. Võttes arvesse reisijapileteid müüvate veebiplatvormide arengut, peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu diskrimineerimise ärahoidmisele veebiliideste kasutamise või piletite ostmise käigus. Siiski ei tohiks automaatselt kõrvale jätta transpordiskeeme, mis hõlmavad sotsiaalseid tariife, tingimusel et kõnealused tariifid on proportsionaalsed egaei sõltu asjaomase isiku kodakondsusest. [ME 11]
(13) Jalgrattasõidu suurenev populaarsus kogu liidus mõjutab üldist liikuvust ja turismi. Nii rongiliikluse kui ka jalgratta kasutamise kasv transpordiliikide lõikes vähendab transpordi keskkonnamõju. Seega peaksid raudteeveo‑ettevõtjad võimalikult palju hõlbustama jalgrattasõidu ja rongireiside kombineerimist, eelkõige võimaldades jalgrataste vedu. Eelkõige peaks kõigis reisirongides, sealhulgas kiirrongides ning pikamaa-, rahvusvahelisi ja kohalikke reise tegevates rongides, olema selleks ettenähtud ruumis piisavalt palju hoiukohti rongi kaasavõetavatele jalgratastele. Reisijatele tuleks jalgratastele ettenähtud ruumist teada anda. Neid nõudeid tuleks kõigi raudteeveo‑ettevõtjate suhtes kohaldada alates … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. [ME 12]
(14) Raudteeveo-ettevõtjad peaksid hõlbustama rongireisijate üleminekut ühe operaatori juurest teise juurde, pakkudes võimaluse korral otsepileteid. [ME 13]
(15) Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning selleks, et anda puudegapuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele teiste kodanikega samaväärne võimalus rongiga reisida, tuleks kehtestada sõidu ajal mittediskrimineerimise ja abistamise eeskirjad. Puudega isikutelPuuetega inimestel ja puude, vanuse või muu teguri tõttu piiratud liikumisvõimega isikutel on kõigi teiste kodanikega võrdsed õigused vabale liikumisele ja mittediskrimineerimisele. Sealhulgas tuleks erilist tähelepanu pöörata puudega isikutesellele, et puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamisele seoses raudteeveoteenustele juurdepääsuga, veeremile juurdepääsu tingimustegaisikutele esitataks teave raudteeveoteenustekasutamise võimaluste, rongi pääsemise tingimuste ja rongis olevate võimalustegapakutavate võimaluste kohta kättesaadavas vormis. Meelepuudega reisijatele hilinemiste kohta parima teabe andmiseks tuleks vajaduse korral kasutada visuaal- ja helisüsteeme, mis on nende reisijate jaoks sobivad ja arusaadavad. Puudega isikutel ja piiratud liikumisvõimega isikutel peaks olema võimalus osta rongis pileteid ilma lisatasuta. Personal peaks läbima vastava koolituse, et nad suudaksid täita puudega isikutepuuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi, eelkõige neile abi osutades. Võrdsete reisitingimuste tagamiseks tuleks sellistele isikutele osutada abi jaamadesrongi sisenemisel ja rongides kogu selle aja vältel, kui rongid sõidavad, mitte ainult teatavatel kellaaegadel päeva jooksulrongist väljumisel tasuta abi. [ME 14]
(15a) Kui jaamas ei ole puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele sobivat piletimüügivõimalust, peaks neil olema võimalik osta pilet rongist. [ME 15]
(16) Raudteeveo-ettevõtjad ja jaamaülemad peaksid võtma arvesse puudega isikutepuuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi, järgides piiratud liikumisvõimega isikutega seotudkomisjoni määrust (EL) nr 1300/2014 (koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta)(6) ja koostalitluse tehnilisi kirjeldusitehnilise kirjelduse täiendamise korral direktiivi XXX. Lisaks tuleks kooskõlas liidu riigihanke‑eeskirjadega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL,(7) tagada uute materjalide hankimisel või ehitus- või suurte renoveerimistööde teostamisel kõigi hoonete ja veeremite juurdepääsetavus, eemaldades järk-järgult füüsilised ja funktsionaalsed takistused. [ME 16]
(17) On soovitav, et käesoleva määrusega loodaks reisijate jaoks hilinemise korral rakendatav hüvitiste süsteem, mis on seotud raudteeveo-ettevõtja vastutusega, samadel alustel nagu COTIFiga sätestatud rahvusvaheline süsteem ja eriti CIV ühtsed eeskirjad reisijate õiguste kohta. Ostetud piletid peaksid olema täielikult hüvitatavad. Kui reisijateveoteenuse osutamisel esineb hilinemisi, peaksid raudteeveo-ettevõtjad pakkuma reisijatele hüvitist, võttes aluseks teatava protsendimäära (kuni 100 %) piletihinnast. [ME 17]
(18) Raudteeveo-ettevõtjatel peaks olema kohustus ennast kindlustada või võtta samaväärseid meetmeid seoses nende vastutusega rongireisijate eest õnnetusjuhtumi korral. Kui liikmesriigid kehtestavad kahjuhüvitise maksimaalse summa reisija surma või vigastuse korral, peaks see summa olema vähemalt võrdne CIVi ühtsetes eeskirjades sätestatud summaga. Liikmesriikidel peaks olema võimalus reisija surma või vigastuse korral makstava kahjuhüvitise summat igal ajal suurendada. [ME 18]
(19) Suuremad õigused hüvitisele ja abile hilinemise, ühendusreisist mahajäämise või teenuse tühistamise korral peaks muutma rongireisijateturu motiveeritumaks reisijate kasuks.
(20) Hilinemise korral tuleks reisijatele pakkuda jätkutranspordi või muudetud marsruudiga transpordi võimalusi võrdväärsetel transporditingimustel. Sellises olukorras tuleks arvesse võtta puudega isikuteeriti suurt tähelepanu pöörata sellele, etpuuetega inimesed ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadusiisikud saaksid vajaliku teabe. [ME 19]
(20a) Reisi või kombineeritud reisi tõlgendus peaks hõlmama kõiki olukordi, kus algsel broneerimisel kehtisid realistlikud või kohaldatavad minimaalsed ühenduse ajad, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu asjaomaste jaamade ja platvormide suurus ja asukoht. [ME 137]
(21) Samas ei peaks raudteeveo-ettevõtja olema kohustatud hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid halvad ilmastikuolud või loodusõnnetus, mis seadsid ohtu teenuse ohutu osutamise. Hilinemise põhjustanud sündmus peaks vastama erakordse looduskatastroofi tunnustele ning erinema tavapärastest aastaajale omastest ilmastikutingimustest, näiteks sügistormidest või loodete või lume sulamise põhjustatud regulaarsetest üleujutustest linnades. Raudteeveo‑ettevõtjad peaksid tõendama, et nad ei suutnud kõnealust hilinemist ette näha ega ära hoida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. [ME 20]
(22) Jaamaülemad peaksid koostöös taristuettevõtjate ja raudteeveo‑ettevõtjatega koostama ja tegema üldsusele kättesaadavaks hädaolukorra lahendamise plaanid, et minimeerida suurte häirete mõju, andes edasipääsemisvõimaluseta reisijatele asjakohast teavet ja abi. [ME 21]
(23) Käesolev määrusKäesoleva määrusega ei tohiks piirata raudteeveo‑ettevõtjate õigusi taotleda vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, piletimüüjate, jaamaülemate või taristuettevõtjate õigust taotleda vajaduse korral hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, et täita käesoleva määruse kohaseid kohustusi reisijate vastu. [ME 22]
(24) Kui liikmesriik lubab raudteeveo‑ettevõtjatel teha erandi käesoleva määruse sätetest, julgustab ta raudteeveo‑ettevõtjaid konsulteerima reisijaid esindavate organisatsioonidega ning võtma meetmeid hüvitise maksmiseks ja abi osutamiseks raudtee reisijateveo teenuse olulise katkemise korral.
(25) Ühtlasi on soovitav leevendada õnnetuses kannatanute ja nende ülalpeetavate lühiajalisi rahamuresid vahetult pärast õnnetust.
(26) Rongireisijate huvides on asjakohaste meetmete võtmine kokkuleppel avalik‑õiguslike asutustega, et tagada reisijate turvalisus nii jaamades kui ka rongis.
(27) Rongireisijad peaksid saama esitada kaebuse igale asjaomasele raudteeveo‑ettevõtjale, piletimüüjale, jaamaülemale või taristuettevõtjale seoses käesoleva määrusega sätestatud õiguste ja kohutustega ning saama neilt mõistliku aja jooksul vastuse. [ME 23]
(28) Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad peaksid raudtee reisijateveo teenuste, sealhulgas puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele osutatavate teenuste kvaliteedi standardid kindlaks määrama, avalikult kättesaadavaks tegema ning neid haldama ja jälgima. [ME 24]
(29) Raudteetranspordis tarbijakaitse kõrge taseme hoidmiseks tuleks liikmesriikidele teha kohustuslikuks riiklike täitevasutuste määramine käesoleva määruse rakendamise hoolikaks jälgimiseks ja jõustamiseks. Kõnealused asutused peaksid olema võimelised võtma mitmesuguseid täitemeetmeid ning pakkuma reisijatele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL(8) siduvat vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust. Reisijatel peaks olema võimalus esitada nendele asutustele kaebusi määruse väidetava rikkumise kohta ning kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 524/2013(9) kohast võimalust lahendada vaidlus interneti kaudu, kui nii on kokku lepitud. Samuti tuleks ette näha, et kaebusi võivad esitada reisijarühmi esindavad organisatsioonid. Selliste kaebuste rahuldava käsitlemisemenetlemise tagamiseks peaksid kõnealused asutused ka üksteisega koostööd tegema ning käesolev määrus peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394(10) lisas esitatud loetelusse alles jääma.Riiklikud täitevasutused peaksid igal aastal avaldama oma veebisaidil statistikaaruanded, milles tuuakse välja neile esitatud kaebuste arv ja liik ning kirjeldatakse üksikasjalikult asutuste võetud täitemeetmete tulemusi. Peale selle tuleks aruanded teha kättesaadavaks Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil. [ME 25]
(30) Isikuandmete töötlemine peaks toimuma vastavalt liidu õigusaktidele, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679(11).
(31) Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende karistuste rakendamise. Karistused, mille hulka võib kuuluda ka asjaomasele isikule hüvitise maksmine, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning nende hulka peaks muu hulgas kuuluma miinimumtrahv või teatav protsent asjaomase ettevõtja või organisatsiooni aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem. [ME 26]
(32) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu raudteede arendamist ja reisijate õiguste kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(33) Reisijate kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks komisjoni volitada võtma vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte, et muuta I, II ja III lisa seoses CIV ühtsete eeskirjadega, raudteeveo-ettevõtjate ja piletimüüjate antava miinimumteabega, teenusekvaliteedi miinimumstandarditega ning kohandada määruses osutatud rahasummasid vastavalt inflatsioonile. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et seda tehtaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(12) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(33a) Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu standardne liidu kaebuse vorm, mida reisijad võivad kasutada käesoleva määruse kohaselt hüvitise taotlemiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(13). [ME 27]
(34) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle artiklites 21, 26, 38 ja 47, mis käsitlevad vastavalt igasuguse diskrimineerimise keeldu, puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, tarbijakaitse kõrget taset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriikide kohtud peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I peatükk
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärgid [ME 28]
Käesoleva määrusega kehtestatakse raudteetranspordi suhtes kohaldatavad eeskirjad, et tagada reisijate mõjus kaitse ja soodustada rongiga reisimist, ning need kehtivad järgneva kohta: [ME 29]
a) reisijate diskrimineerimise keeld seoses transporditingimustegatranspordi- ja piletimüügitingimustega; [ME 30]
b) raudteeveo-ettevõtjate vastutus ning nende kindlustuskohustused reisijate ja nende pagasi suhtes;
c) reisijate õigused raudteeveoteenuste kasutamisest tingitud õnnetuse korral, mis lõpeb surma, vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamisega;
d) reisijate õigused ja hüvitised reisi katkestuse, näiteks tühistamise või hilinemise korral; [ME 31]
e) reisijatele kättesaadavas vormis antav täpne ja õigeaegne miinimumteave, sealhulgas veolepingute sõlmimine ja piletite väljastamine; [ME 32]
f) puudega isikutepuuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute diskrimineerimise keeld ning kohustuslik abistamine koolitatud töötajate poolt; [ME 33]
g) teenuse kvaliteedi standardite kindlaksmääramine ja järelevalve ning reisijate turvalisuse riskide ohjamine;
h) kindel kord kaebuste käsitlemineesitamiseks ja käsitlemiseks; [ME 34]
i) täitmise tagamise üldeeskirjad.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu piires siseriiklikele ja rahvusvahelistele raudteereisidele ja -teenustele, mida osutab üks või mitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL(14) tegevusloa saanud raudteeveo‑ettevõtjat.
2. Vastavalt lõikele 4 võivad liikmesriigid vabastada käesoleva määruse kohaldamisest järgmised teenused:
a) direktiivis 2012/34/EL osutatud linna- ja linnalähiliinide ning piirkondlikudlinnaliinide raudtee reisijateveo teenused, välja arvatud piiriülesed teenused liidus; [ME 138]
b) rahvusvahelised raudtee reisijateveo teenused, millest oluline osa, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus jaamas, toimub väljaspool liitu, tingimusel et reisijate õigused on nõuetekohaselt tagatud asjakohase siseriikliku õigusega vabastuse andnud liikmesriigi territooriumil. [ME 36]
ba) kuni 12 kuuks pärast … [käesoleva määruse jõutumise kuupäev] riigisisesed raudtee reisijateveo teenused, kui liikmesriigid on need teenused vabastanud määruse (EÜ) nr 1371/2007 alusel. [ME 37]
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 2 punktide a,ja b ja ba kohaselt antud vabastustest ja nende territooriumil rakendatava siseriikliku õiguse nõuetekohasusest, pidades silmas lõike 2 punkti b. [ME 38]
4. Artikleid 5, 6,10, 11, 12 ja 2517 ning V peatükki kohaldatakse kõigi lõikes 1 osutatud raudtee reisijateveo teenuste suhtes, sealhulgas nende teenuste suhtes, mille puhul on antud vabastus vastavalt lõike 2 punktidelepunktile a ja b. [ME 39]
4a. Käesolevat määrust ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse üksnes ajaloolise huviväärsuse tõttu. [ME 40]
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „raudteeveo-ettevõtja“ – raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
1a) „vedaja“ – lepinguline raudteeveo-ettevõtja, kellega reisija on sõlminud veolepingu, või üksteisele järgnevad raudteeveo-ettevõtjad, kes on nimetatud lepingu alusel vastutavad; [ME 41]
1b) „asendusvedaja“ – raudteeveo-ettevõtja, kes ei ole sõlminud reisijaga veolepingut, kuid kellele lepingu sõlminud raudteeveo-ettevõtja on täielikult või osaliselt usaldanud raudteeveo läbiviimise; [ME 42]
2) „taristuettevõtja“ – taristuettevõtja direktiivi 2012/34/EL artiklis 3 määratletud tähenduses;
3) „jaamaülem“ – liikmesriigis asuv organisatsiooniline üksus, kes vastutab raudteejaamade juhtimise eest ning kes võib olla taristuettevõtja;
4) „reisikorraldaja“ – korraldaja või vahendaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302(15) artikli 3 punktidespunktis 8 ja 9 määratletud tähenduses, välja arvatud raudteeveo‑ettevõtja; [ME 43]
5) „piletimüüja“ – raudteeveoteenuste vahendaja, kes sõlmib veolepinguid ja müüb pileteid nii, sealhulgas eraldi pileteid, või otsepileteid kas ühe või mitme raudteeveo‑ettevõtja nimel kui või enda arvel; [ME 44]
5a) „turustaja“ – raudteeveoteenuste vahendaja, kes müüb pileteid raudteeveo-ettevõtja nimel ja kellele ei ole reisija ja raudteeveo-ettevõtja vahelises lepingus kohustusi kehtestatud; [ME 45]
6) „veoleping“ – tasulist või tasuta vedu käsitlev leping raudteeveo‑ettevõtja või piletimüüja ja reisija vahel ühe või mitme veoteenuse osutamiseks; [ME 46]
6a) „pilet“ – kehtiv tõend, mis annab reisijale õiguse raudteeveole, olenemata sellest, kas see on paberkandjal, e-pilet, kiipkaart või sõidukaart; [ME 47]
6b) „kombineeritud reis“ – pilet või piletid, mis tõendavad rohkem kui ühe veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeteenusteks, mida osutavad üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat; [ME 48]
7) „broneering“ – reisimisõigust andev dokument või elektrooniline luba, kui isiklik veokokkulepe on eelnevalt kinnitatud;
8) „otsepilet“ – pilet või eraldi piletid, mis tõendavadon ostetud ühe või mitme veolepingu olemasolualusel, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeteenusteks, mida osutavad üks või mitu raudteeveo‑ettevõtjat,ja mis on ostetud samalt piletimüüjalt, reisikorraldajalt või raudteeveo‑ettevõtjalt lähtepunktist sihtpunktitoimuvaks reisiks; [ME 49]
9) „teenus“ – raudtee reisijateveo teenus, mida osutatakse raudteejaamade või peatuste vahel vastavalt sõiduplaanile;
11) „riigisisene veoteenus“ – raudtee reisijateveo teenus, mille puhul rong ei ületa liikmesriigi piiri;
12) „rahvusvaheline raudtee reisijateveo teenus“ – rahvusvaheline reisijateveoteenus direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;
13) „hilinemine“ – ajaline erinevus selle kellaaja vahel, millal reisija pidi avaldatud sõiduplaani kohaselt lõplikku sihtjaama saabuma, ning tema tegeliku või oodatava saabumisaja vahel;
13a) „saabumine“ – hetk, millal perrooni ääres peatunud rongi uksed avatakse ja reisijatel lubatakse väljuda; [ME 51]
14) „reisikaart“ või „perioodipilet“ – piiramata reiside arvuga pilet, mis võimaldab selle volitatud omanikul rongiga reisida kindla ajavahemiku jooksul kindlal marsruudil või kindlatel liinidel;
15) „ühendusreisist mahajäämine“ – olukord, kus reisijal jääb reisi või kombineeritud reisi vältel ja sõltumata sellest, kas tegemist on ühe veolepinguga või mitte, kasutamata üks või mitu teenust selle tõttu, et üks või mitu eelnevat teenust on hilinenud või tühistatud; [ME 139]
16) „puudega isikpuuetega inimesed“ ja „piiratud liikumisvõimega isikisikud“ – isikisikud, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellekti- või meelepuue, mis koostoimes eri takistustega võib takistada transpordivahendi täielikku ja tulemuslikku kasutamist teiste reisijatega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime transpordivahendi kasutamisel on vanuse tõttu piiratud; [ME 53]
17) „üldised veotingimused“ – raudteeveo‑ettevõtja tingimused üldtingimuste või igas liikmesriigis seaduslikult kehtivate tariifide kujul, mis saavad veolepingu sõlmimisel selle lahutamatuks osaks;
18) „sõiduk“ – mootorsõiduk või haagis, mida veetakse seoses reisijateveoga;
19) „CIV ühtsed eeskirjad“ – reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingut (edaspidi „CIV“) käsitlevad ühtsed eeskirjad, mis on sätestatud rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (edaspidi „COTIF“) lisas A.
II peatükk
Veoleping, teave ja piletid
Artikkel 4
Veoleping
Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse veolepingu sõlmimist ja täitmist, teabe andmist ja piletite väljastamist I lisa II ja III jaotise sätetega.
Artikkel 5
Veolepingu mittediskrimineerivad tingimused
Ilma et see piiraks sotsiaalsete tariifide kohaldamist, pakuvad raudteeveo‑ettevõtjad, reisikorraldajad või piletimüüjad üldsusele lepingutingimusiveolepingu ja piletimüügi tingimusi ja tariife ning müüvad pileteid, sh otsepileteid, ja kinnitavad kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 reisijate broneeringuid, ilma et selle kaudu otseselt või kaudselt diskrimineeritaks lõpptarbijatlõppreisijat tema kodakondsuse või elukoha alusel või raudteeveo‑ettevõtja, reisikorraldaja või piletimüüja liidus asuva tegevuskoha alusel või vahendi alusel, mille kaudu reisija pileti ostis. [ME 55]
Artikkel 6
Jalgrattad
Reisijatel võimaldatakse võtta rongi,kaasa jalgrattaid, vajaduse korral mõistliku tasu eest. Jalgrattad on reisi vältel reisijate järelevalve all ja reisijad tagavad, et need ei häiri ega kahjusta teisi reisijaid, liikumisabivahendeid, pagasit ega rongi käitamist.sealhulgas kiirrongi ning pikamaa-, rahvusvahelisi ja kohalikke reise tegevasse rongi, kaasa võtta jalgrattaid. Hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] peab kõikides uutes või renoveeritud reisirongides olema jalgrataste veost võidakse keelduda või seda võidakse piirata ohutuse või käitamisega seotud põhjustel, tingimusel ethoidmiseks hästi tähistatud ruum, kuhu mahub vähemalt kaheksa jalgratast. Raudteeveo‑ettevõtjad, piletimüüjad, reisikorraldajad ning vajaduse korral jaamaülemad teavitavad reisijaid sellise keeldumise või piiranguhiljemalt pileti ostmisel jalgrataste veo tingimustest kõigi teenuste puhul vastavalt määrusele (EL) nr 454/2011. [ME 56]
Artikkel 7
Kohustustest loobumise keeld ja piirangute kehtestamine
1. Käesoleva määruse alusel reisijate ees võetud kohustusi ei või piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingusse märgitava mööndus- või piirava klausliga. Lepingutingimused, millega käesolevast määrusest tulenevatest õigustest otse või kaudselt loobutakse, kõrvale kaldutakse või neid piiratakse, ei ole reisija jaoks siduvad. Lepingutingimused, millega käesolevast määrusest tulenevatest õigustest otse või kaudselt loobutakse, kõrvale kaldutakse või neid piiratakse, ei ole reisija jaoks siduvad. [ME 57]
2. Raudteeveo‑ettevõtja, reisikorraldaja või piletimüüja võib pakkuda reisijatele soodsamaid lepingutingimusi kui käesolevas määruses kehtestatud tingimused. [ME 58]
Artikkel 8
Teavitamiskohustus seoses veoteenuste lõpetamisega
Raudteeveo‑ettevõtjad või vajaduse korral raudteel avaliku teenindamise lepingu eest vastutavad pädevad ametiasutused avalikustavad oma otsusedettepanekud veoteenuste alalise või ajutise lõpetamise või olulise vähendamise kohta asjakohaste kanalite kaudu ja viivitamata, sealhulgas puudega isikutelepuuetega inimestele kättesaadaval kujul vastavalt direktiivis XXX(16)ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele, aegsasti enne nende otsusterakendamist ning tagavad, et asjaomaste ettepanekute suhtes korraldatakse enne rakendamist sisulised ja nõuetekohased konsultatsioonid sidusrühmadega. [ME 59]
Artikkel 9
Reisiteave
1. Raudteeveo‑ettevõtjad, reisikorraldajad ja enda või ühe või mitme raudteeveo‑ettevõtja nimel veolepinguid pakkuvad piletimüüjad peavad andma nõudmise korral reisijale vähemalt II lisa I osas osutatud teavet seoses reisidega, mille jaoks asjaomane raudteeveo‑ettevõtja on sõlminud veolepingu. Enda arvel veolepinguid pakkuvad piletimüüjad ning reisikorraldajad annavadpeavad andma seda teavet, kui see on kättesaadav. Käesoleva määruse järgimiseks annavad raudteeveo‑ettevõtjad selle teabe piletimüüjatele ja teistele raudteeveo‑ettevõtjatele, kes nende teenust müüvad. [ME 60]
2. Raudteeveo‑ettevõtjad ja vajaduse korral piletimüüjad peavad reisijale reisi vältel, sealhulgas ühendusjaamades, andma vähemalt II lisa II osas osutatud teavet. Käesoleva määruse järgimiseks annavad raudteeveo‑ettevõtjad selle teabe piletimüüjatele ja teistele raudteeveo‑ettevõtjatele, kes nende teenust müüvad. [ME 61]
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab olema antud kõige asjakohasemas vormis, sealhulgasteavet peavad raudteeveo‑ettevõtjad, reisikorraldajad ja piletimüüjad andma reisijatele kergesti juurdepääsetavat,laialdaselt kasutatavat ja lõike 2 kohaldamisel ajakohast reaalaja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutades ning võimaluse korral kirjalikult, et anda reisijatele kogu teave, mida on nõutud käesoleva määruse II lisas. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et oleks tagatud kõnealuse teabe kättesaadavus puudega isikutelepuuetega inimestele vastavalt direktiivis XXX ja, määruses (EL) nr 454/2011 ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Selgelt tuleb teada anda, et teave on kättesaadav ka piiratud liikumisvõimega isikutele sobivas vormis. [ME 62]
4. Raudteeveo‑ettevõtjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad teevad rongidega, sealhulgas muude raudteeveo-ettevõtjate käitatavate rongidega seotud reaalajas saadavad andmed mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks raudteeveo‑ettevõtjatele ja piletimüüjateleavalikult kättesaadavaks reaalajas, et reisijaid mitte diskrimineerida. [ME 63]
4a. Raudteeveo‑ettevõtjad esitavad koostöös jaamaülemate ja taristuettevõtjatega ajakavades teabe juurdepääsetavate rongiühenduste ja -jaamade kohta. [ME 64]
Artikkel 10
Piletite, otsepiletite ja broneeringute kättesaadavus
1. Raudteeveo‑ettevõtjad ja piletimüüjad pakuvad pileteid,ning võimaluse korral sealhulgas otsepileteid ja broneeringuid. Nad teevad kõik selleks, et pakkuda otsepileteid, sealhulgas piiriüleste,sealhulgas piiriüleste või ööronge hõlmavate reiside ja rohkem kui ühe raudteeveo‑ettevõtja teostatavate reiside puhul. [ME 65]
2. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, levitavad raudteeveo‑ettevõtjad ja piletimüüjad reisijatele pileteid vähemalt ühe järgmise kanali kaudu:
a) piletikassad või piletiautomaadid;
b) telefon, Internet või muu laialdaselt kättesaadav infotehnoloogiavahend;
c) rong.
LiikmesriigidEuroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007(17) osutatud pädevad asutused võivad nõuda, et raudteeveo‑ettevõtjad pakuksid avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste pileteid rohkem kui ühe kanali kaudu. [ME 66]
3. Raudteeveo‑ettevõtjad pakuvad võimalust osta vastavaks veoteenuseks pileteid ka rongis, juhul kui see ei ole piiratud ega keelatud turvalisuse või pettustevastase poliitika, kohustusliku broneeringu või mõistlike äriliste motiividega seonduvatel mõjuvatel põhjustel, sealhulgas ruumi- või vabade istekohtade puudusel, piiratud ega keelatud. [ME 67]
4. Kui rongi lähtejaamas ei ole piletikassat ega piletiautomaati, teavitatakse reisijaid jaamas:
a) võimalusest osta pileteid telefoni teel või Internetis või rongis ja ostu sooritamise korraldusest;
b) lähimast raudteejaamast või kohast, kus on olemas piletikassad ja/või piletiautomaadid.
5. Kui rongi lähtejaamas ei ole piletikassat ega juurdepääsetavat piletiautomaati, lubatakse puudega isikutel ja piiratud liikumisvõimega isikutelega muud eelneva piletiostu võimalust, lubatakse reisijatel osta pilet rongist ilma selle eest lisatasu maksmata. [ME 68]
6. Kui reisija saab eraldi piletid ühe või kombineeritud reisi jaoks, mis koosneb järjestikustest raudteeveoteenustest, mille osutajaks on üks või mitu raudteeveo‑ettevõtjat, on tema õigused teabele, abile, hoolitsusele ja hüvitamisele võrdväärsed nende õigustega, mille annab otsepilet, ning kõnealused õigused peavad reisijal olema terve reisi või kombineeritud reisi vältel lähtepunktist kuni lõpliku sihtpunktini, kui reisijat ei ole vastupidisest selgesõnaliselt kirjalikult teavitatud. Sellise teavitamise raames tuleb eelkõige rõhutada, et kui reisija jääb maha ühendusreisist, siis ei ole tal kogu reisi pikkust silmas pidades õigust abile või hüvitisele. Teabe esitamise tõendamise kohustus on raudteeveo‑ettevõtjal, tema agendil, reisikorraldajal või piletimüüjal. [ME 140]
Artikkel 10a
Reisiteabe esitamine rakendusliideste kaudu
1. Raudteeveo‑ettevõtjad pakuvad rakendusliideste kaudu üldsusele mittediskrimineerivat juurdepääsu kogu reisiteabele, sealhulgas reaalajas reisiteabele sõiduplaanide ja tariifide kohta, nagu on osutatud artiklis 9.
2. Raudteeveo‑ettevõtjad annavad nende teenuseid müüvatele reisikorraldajatele, piletimüüjatele ja teistele raudteeveo‑ettevõtjatele rakendusliideste kaudu mittediskrimineeriva juurdepääsu nende broneerimissüsteemidele, nii et nad saavad sõlmida veolepinguid ja väljastada pileteid, otsepileteid ja broneeringuid sellisel viisil, et nad pakuvad kõige optimaalsemaid ja kulutõhusamaid reise, sealhulgas piiriüleselt.
3. Raudteeveo‑ettevõtjad tagavad, et rakendusliideste tehniline kirjeldus on hästi dokumenteeritud ning vabalt ja tasuta kättesaadav. Rakendusliidesed kasutavad avatud standardeid ja protokolle, üldkasutatavas masinloetavas vormingus, et need oleksid koostalitusvõimelised.
4. Raudteeveo‑ettevõtjad tagavad, et juhul, kui tegemist ei ole eriolukorraga, tehakse kõik rakendusliideste tehnilise kirjelduse muudatused reisikorraldajatele ja piletimüüjatele eelnevalt kättesaadavaks niipea kui võimalik ja hiljemalt kolm kuud enne muudatuse rakendamist. Hädaolukorrad dokumenteeritakse ja dokumendid tehakse pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.
5. Raudteeveo-ettevõtjad tagavad, et rakendusliidestele võimaldatakse juurdepääsu mittediskrimineerival viisil ning samal kättesaadavuse ja jõudluse tasemel, k.a tugi ning juurdepääs kõigile dokumentidele, standarditele, protokollidele ja vormingutele. Reisikorraldajaid ja piletimüüjaid ei seata raudteeveo‑ettevõtjate endiga võrreldes ebasoodsamasse olukorda.
6. Rakendusliidesed määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/1926(18). [ME 70]
III PEATÜKK
RAUDTEEVEO‑ETTEVÕTJA VASTUTUS REISIJATE JA NENDE PAGASI EEST
Artikkel 11
Vastutus reisijate ja pagasi eest
Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti ja piiramata siseriikliku õigusega reisijatele ette nähtud täiendavat hüvitist, reguleeritakse raudteeveo-ettevõtja vastutust reisijate ja nende pagasi eest I lisa IV jaotise I, III ja IV peatükiga ning VI ja VII jaotisega.
Artikkel 12
Kindlustus ja kohustuste katmine reisija surma või vigastuse korral
Raudteeveo‑ettevõtja peab end piisavalt kindlustama vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 22 ja oma riskide hindamisest lähtudes või võtma samaväärseid meetmeid, et end katta käesolevast määrusest tulenevate kohustuste ulatuses.
Artikkel 13
Ettemaksed
1. Reisija surma või vigastuse korral teeb raudteeveo-ettevõtja, nagu viidatud I lisa artikli 26 lõikes 5, viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui 15 päeva pärast hüvitise saamisele õigust omava füüsilise isiku kindlakstegemist ettemaksed, mis katavad vahetud majanduslikud vajadused võrdeliselt kahju suurusega.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on surma korral ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 21 000 eurot.
3. Ettemakse ei tähenda vastutuse tunnistamist ja selle võib käesoleva määruse alusel hiljem makstavatest summadest maha arvata, kuid see ei kuulu tagasimaksmisele, välja arvatud juhul, kui kahju tekitas reisijapoolne hooletus või viga või kui ettemakse saanud isikul ei olnud õigust hüvitist saada.
Artikkel 14
Vastutuse vaidlustamine
Isegi kui raudteeveo‑ettevõtja vaidlustab oma vastutuse edasitoimetatava reisija kehavigastuse eest, teeb ta igasugused mõistlikud jõupingutused reisija abistamiseks kahju hüvitamise nõudmisel kolmandatelt isikutelt.
IV PEATÜKK
HILINEMINE, ÜHENDUSREISIST MAHAJÄÄMINE JA REISI TÜHISTAMINE
Artikkel 15
Vastutus hilinemise, ühendusreisist mahajäämise ja reisi tühistamise eest
Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse raudteeveo-ettevõtjate vastutust hilinemise, ühendusreisist mahajäämise ja reisi tühistamise eest I lisa IV jaotise II peatükiga.
Artikkel 16
Tagasimakse ja marsruudi muutmine
1. Juhul kui väljumisel või otsepileti alusel toimuva reisi jooksul ühendusreisist mahajäämisel võib põhjendatult eeldada, et rong hilineb veolepingus märgitud sihtkohta saabumisel rohkem kui 60 minutit või reis tühistatakse, peab reisijal olema viivitamatult võimalik valida üks järgmistest võimalustest: [ME 71]
a) pileti täishinna tagasimaksmine vastavalt selle ostmise tingimustele reisi läbitud osa või osade ning läbimata osa või osade eest, juhul kui reis ei täida enam ühtegi eesmärki reisija algse reisikava suhtes, vajaduse korral koos tagasisõidu teenusega algsesse lähtekohta esimesel võimalusel. Tagasimaksmine toimub samadel tingimustel kui artiklis 17 osutatud hüvitise maksmine;
b) esimesel võimalusel reisi jätkamine või marsruudi muutmine sihtkohta jõudmiseks võrdväärsetel transporditingimustel ja ilma lisakuludeta, sealhulgas reisi varasemas etapis toimunud rongi hilinemise või reisi tühistamise tõttu ühendusreisist mahajäämise korral. Sellisel juhul võimaldatakse reisijal kasutada oma lõplikku sihtkohta jõudmiseks järgmist kättesaadavat teenust isegi juhul, kui puudub broneering või kui järgmist rongi käitab teine raudteeveo-ettevõtja; [ME 72]
c) reisi jätkamine või marsruudi muutmine sihtkohta jõudmiseks võrdväärsetel transporditingimustel hilisemal kuupäeval vastavalt sellele, kuidas reisijale sobib, kuid mitte rohkem kui üks kuu pärast teenuse taastamist. [ME 73]
2. Lõike 1 punkti b kohaldamisel võib võrdväärset marsruuti teenindada mis tahes raudteeveo‑ettevõtja ning see võib hõlmata kõrgema klassi transpordivahendi ja alternatiivsete transpordiliikidemaismaatranspordiliikide kasutamist, kui see ei põhjusta reisijale lisakulu. Raudteeveo‑ettevõtjad teevad mõistlikke jõupingutusi, et vältida täiendavaid ühendusreise. Kui reisi selle osa puhul, mis ei toimunud esialgse kava kohaselt, kasutatakse alternatiivset transpordiliiki, siis peab reisi kogukestus olema võrreldav esialgse reisi kavandatud kestusega. Reisijaid ei paigutata madalama klassi transpordivahendisse, välja arvatud juhul, kui sellise transpordivahendi kasutamine on ainus marsruudi muutmise võimalus. [ME 74]
3. Veoteenuse osutajad, kes marsruuti muudavad, pööravad erilist tähelepanu sellele, et tagada puudega isikuteletagavadpuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele võrreldav juurdepääs alternatiivsele teenuselealternatiivset teenust pakkudes võrreldava abi ja juurdepääsu.Selline alternatiivne teenus võib olla kõigile reisijatele ühine või vedaja võib otsustada kasutada puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute teatavate erivajaduste rahuldamiseks kohandatud individuaalset transpordivahendi. [ME 75]
Artikkel 17
Piletihinna hüvitamine
1. Kaotamata õigustSäilitades õiguse transpordile, võib reisija hilinemise korral taotleda raudteeveo‑ettevõtjalt hüvitist nende hilinemiste eest veolepingusühe- või mitmekordset veolepingut esindaval piletil või piletitel märgitud lähte- ja sihtkoha vahel, mille puhul pileti maksumust pole hüvitatud vastavalt artiklile 16. Hilinemiste eest makstavad miinimumhüvitised on järgmised:
a) 25 %50 % piletihinnast 60‑ kuni 119–90‑minutilise hilinemise korral;
b) 50 %75 % piletihinnast 91–120‑minutilise või pikema hilinemise korral;
ba) 100 % piletihinnast 121‑minutilise või pikema hilinemise korral. [ME 76]
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka reisikaardi või perioodipiletiga reisijate suhtes. Kui sellised reisijad kogevad reisikaardi, sooduskaardi või perioodipileti kehtivuse ajal korduvaid hilinemisi või tühistamisi, siis võivad nad taotleda piisavat hüvitist vastavalt raudteeveo‑ettevõtja hüvitiste korrale. Selles korras sätestatakse hilinemise kindlaksmääramise ja hüvitise arvutamise kriteeriumid. Kui reisikaardi või perioodipileti kehtivusaja vältel esineb korduvalt vähem kui 60‑minutilisi hilinemisi, arvestatakse hilinemised kumulatiivselt ja reisijatele makstakse hüvitist vastavalt raudteeveo-ettevõtja hüvitisteartikli 1 punktides a, b ja ba sätestatud korrale. [ME 77]
3. HilinemiseTühistamise või hilinemise korral makstava hüvitise arvutamisel võetakse arvesse täishind, mille reisija tühistatud või hilinenud teenuse eest tegelikult tasus. Kui veoleping on sõlmitud edasi‑tagasi sõidu eest, võetakse edasi- või tagasisuunal tühistamise või hilinemise korral makstava hüvitise arvutamisel arvesse pool pileti eest makstud hinnast. Samal viisil täishinnaga võrdeliselt arvutatakse hüvitis mis tahes teisel kujul veolepinguga ja järjestikuseid reisietappe võimaldava tühistatud või hilinenud veoteenuse eest. [ME 78]
4. Hilinemise aja arvutamisel ei võeta arvesse hilinemist, mille kohta raudteeveo‑ettevõtja saab tõestada, et see toimus väljaspool liidu territooriumi.
5. Piletihinna hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitisetaotluse esitamist. Hüvitist võib maksta tšekkide ja/või teiste teenustega, kui tingimused on paindlikud (eelkõige seoses kehtivusaja ja sihtkohaga). Reisija nõudmisel makstakse hüvitist rahas.
6. Piletihinna hüvitisest ei või maha arvata tehingukulusid, sealhulgas lõive, telefonikõnede maksumust või marke. Raudteeveo‑ettevõtjad võivad määrata alammäärad, millest madalamaid hüvitussummasid ei maksta. Selline alammäär ei ületa 4 5 eurot pileti kohta. [ME 79]
7. Reisijatel ei ole mingit õigust hüvitisele, kui neid teavitati hilinemisest enne, kui ta ostis pileti,pileti ostmist või kui hilinemine muu teenuse kasutamise või marsruudi muutmise tõttu on alla 60 minuti. [ME 80]
8. Raudteeveo-ettevõtja ei ole kohustatud hüvitist maksma, kui ta suudab tõendada, et hilinemise on põhjustanud halvad ilmastikuolud või loodusõnnetus, mis takistab teenuse ohutut pakkumist ja mida ei oleks saanud ette näha ega ära hoida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed. [ME 81]
Artikkel 18
Abi
1. Saabumise või väljumise hilinemise korral teavitab raudteeveo‑ettevõtja, piletimüüja või jaamaülem vastavalt artiklile 9 reisijaid olukorrast ning arvestuslikust väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see teave on kättesaadav. [ME 83]
2. Lõikes 1 osutatud hilinemise korral rohkem kui 60 minutit pakutakse reisijatele tasuta:
a) einet ja karastusjooke ootamisajale vastaval hulgal, kui need on rongis või jaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu tarnija kaugus, kohaletoimetamiseks vajalik aeg ja kulud;
b) hotelli või muud majutust ning transporti raudteejaama ja majutuskoha vahel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist või kui on vajalik lisaööbimine, kui see on füüsiliselt võimalik, võttes arvesse puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsunõudeid ja tõendavate dokumentidega abilooma vajadusi; [ME 84]
c) kui rong on raudteel blokeeritud, siis transporti rongist raudteejaama, teise võimalikku lähtekohta või veoteenuse sihtkohta, kui see on füüsiliselt võimalik.
3. Kui raudteeteenust ei saa enam jätkata, korraldab raudteeveo‑ettevõtja reisijatele võimalikult kiiresti alternatiivse veoteenuse.
4. Raudteeveo‑ettevõtjad tõendavad reisija soovilpakuvad mõjutatud reisijatele võimalust tõendada piletil või mis tahes muul viisil, et raudteeveoteenus on vastavalt kas hilinenud, sellega on kaasnenud ühendusreisist mahajäämine või see on tühistatud. Seda tõendamist kohaldatakse seoses artikli 17 sätetega, tingimusel et reisikaarti või perioodipiletit omav reisija tõendab, et ta kasutas mõjutatud teenust. [ME 85]
5. Lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamisel pöörab asjaomane raudteeveo‑ettevõtja erilist tähelepanu puudega isikute japuuetega inimeste, piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute ja tõendavate dokumentidega abiloomade vajadustele. [ME 86]
6. Lisaks direktiivi 2012/34/EL artikli 13a lõike 3 kohastele raudteeveo‑ettevõtjate suhtes kohaldatavatele kohustustele tagavad jaamaülemad raudteejaamades, mida läbib aasta jooksul keskmiselt vähemalt 10 000 reisijat päevas, et jaama käitamine ning raudteeveo‑ettevõtjate ja taristuettevõtja tegevus on koordineeritud nõuetekohaseteevad liikmesriigid, raudteeveo‑ettevõtjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad koostööd tagamaks, et direktiivi 2012/34/EL artikli 13a lõikes 3 osutatud hädaolukorra lahendamise plaani kaudu, et valmistuda suurte häirete ja hilinemiste esinemise võimaluseks, mille tagajärjel jääb jaama märkimisväärne arv edasipääsemisvõimaluseta reisijaid. Kõnealuse plaani abil tagatakse, et edasipääsemisvõimaluseta reisijatele pakutakse piisavalt abi ja teavet, sealhulgas direktiivis XXX sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohasel kättesaadaval kujul. Taotluse korral teeb jaamaülem plaani ja kõik selle muudatused kättesaadavaks riiklikule täitevasutusele või mis tahes muule liikmesriigi määratud asutusele. Nende raudteejaamade jaamaülemad, mida läbib aasta jooksul keskmiselt vähem kui 10 000 reisijat päevas, teevad sellistes olukordades kõik mõistlikud jõupingutused, et koordineerida jaama kasutajate tegevust ning pakkuda edasipääsemisvõimaluseta reisijatele abi ja teavetplaanid sisaldavad nõudeid hoiatus- ja infosüsteemide ligipääsetavuse kohta. [ME 87]
Artikkel 19
Õiguskaitse
Kui raudteeveo‑ettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või käesoleva määruse ega siseriikliku õiguse sätteid tõlgendada nii, et need kitsendaksid õigust taotleda vastavalt kohaldatavale õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei kitsenda käesolev määrus ühelgi viisil raudteeveo‑ettevõtja õigust taotleda kulude hüvitamist kolmandalt isikult, kellega ta on sõlminud lepingu ja kes mõjutas sündmust, mis on kaasa toonud hüvitise või on muud kohustused. Käesoleva määruse sätteid ei või tõlgendada nii, et need kitsendaksid sellise kolmanda isiku õigust taotleda raudteeveo‑ettevõtjalt hüvitist või kompensatsiooni vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, kes ei ole reisija ja kellega raudteeveo-ettevõtja on sõlminud lepingu. [ME 88]
V PEATÜKK
PUUETEGA INIMESED JA PIIRATUD LIIKUMISVÕIMEGA ISIKUD
Artikkel 20
Õigus transpordile
1. Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad koostavad või kehtestavad puudega isikuidpuuetega inimesi ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonide aktiivsel osalusel mittediskrimineeriva juurdepääsu eeskirjad puudega isikutepuuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute, sealhulgas nende isiklike abistajate transpordi suhtes. Eeskirjade kohaselt võib reisijat tasuta saata abikoertõendavate dokumentidega abiloom või abistav isik, kui iseseisev liikumine ei ole võimalik, kooskõlas mis tahes asjakohaste siseriiklike õigusnormidega, ning eeskirjadega tagatakse, et puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute raudteetransport on võimaluse korral igal pool viivitusteta ja spontaanne. [ME 89]
2. Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu. Raudteeveo‑ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja ei või keelduda broneeringust või pileti väljastamisest puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele ega nõuda, et sellist isikut saadaks teine isik, välja arvatud juhul, kui see on tingimata vajalik lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjade järgimiseks.
Artikkel 20a
Raudteeveo‑ettevõtja ja jaamaülem tagavad piiratud liikumisvõimega isikutega seotud tehnilisi koostalitusnõudeid järgides, et raudteejaamad, perroonid, veerem ja muud vahendid on puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele ligipääsetavad. [ME 90]
Artikkel 21
Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamine
1. Jaamaülem, raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja annavad nõudmise korral puudega isikutelepuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele vastavalt artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjadele teavet, sealhulgas määruses (EL) nr 454/2011,ja direktiivis XXX ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohasel kättesaadaval kujul, jaamale ja sellega seotud vahenditele ning raudteeveoteenustele juurdepääsu ja veeremile juurdepääsu tingimuste kohta ning teavitavad puudega isikuidpuuetega inimesi ja piiratud liikumisvõimega isikuid rongis olevatest võimalustest. [ME 91]
2. Kui raudteeveo‑ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja kohaldab artikli 20 lõikes 2 sätestatud erandit, teavitab ta nõudmise korral asjaomast puudega isikutasjaomaseid puuetega inimesi või piiratud liikumisvõimega isikutisikuid kirjalikult selle põhjustest viie tööpäeva jooksul pärast broneeringust või piletimüügist keeldumist või saatja olemasolu tingimuse kehtestamist. Raudteeveo‑ettevõtja, piletimüüja või reisikorraldaja teeb mõistlikke jõupingutusi, et leidaleiab asjaomasele isikule alternatiivne transpordilahendusalternatiivse transpordilahenduse, võttes arvesse tema juurdepääsuvajadusi. [ME 92]
Artikkel 22
Abi raudteejaamades
1. Puudega isikuPuuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikuisikute väljasõidul personaliga varustatud jaamast, sellest läbisõidul või sinna saabumisel tagab jaamaülem või raudteeveo‑ettevõtja või tagavad mõlemad temanende tasuta abistamise nii, et nimetatud isikisikud saaks siseneda väljuvasse rongi või väljuda saabuvast rongist, millele tanad on pileti ostnud, ilma et see piiraks artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjade kohaldamist. Kasutatud sidekanalist sõltumata peab abi ettetellimine olema alati lisatasuta. [ME 93]
2. Kui jaamasrongis ei ole vagunisaatjaid või jaamas personali, teevad raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad kõik mõistlikud pingutused, et võimaldada puudega isikutelepuuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääs rongiga reisimiseks kooskõlas direktiivi XXX [Euroopa ligipääsetavuse akt] ja määruse (EL) nr 454/2011 juurdepääsetavusnõuetega. [ME 94]
3. Personalita jaamas tagavad raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad, et vastavalt artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjadele on esitatud kergesti kättesaadav teave, sealhulgas direktiivis XXX ja määruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuete kohasel kättesaadaval kujul, lähima personaliga jaama ning puudega isikutelepuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele otseselt kättesaadava abi kohta. [ME 95]
4. Abi on jaamades raudteeveoteenuste osutamise ajal pidevalt kättesaadav. [ME 96]
Artikkel 23
Abi rongis
1. Ilma et see piiraks artikli 20 lõikes 1 osutatud juurdepääsueeskirjade kohaldamist, annavad raudteeveo‑ettevõtjad puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele tasuta abi rongis viibimisel, rongi sisenemisel ja sealt väljumisel.
2. Kui rongis ei ole vagunisaatjaid, võtavadvõimaldavad raudteeveo‑ettevõtjad mõistlikud meetmed, et võimaldada puudega isikutelepuuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepäässiiski juurdepääsu rongiga reisimiseks. [ME 97]
3. Käesolevas artiklis käsitatakse rongis abistamisena kõiki mõistlikke pingutusi, etPuuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele tuleb pakkuda abi puudega isikule või piiratud liikumisvõimega isikule, et tanad saaks kasutada rongis samu teenuseid kui teised reisijad, juhul kui isiku puue või piiratud liikumisvõime ei võimalda tal iseseisvalt ja ohutult neid teenuseid kasutada. [ME 98]
4. Abi on rongides raudteeveoteenuste osutamise ajal pidevalt kättesaadav. [ME 99]
Artikkel 24
Abi andmise tingimused
Raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja reisikorraldajad teevad koostööd, et osutada puudegapuuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele tasuta abi kooskõlas artiklitega 20 ja 21 vastavalt järgmistele punktidele: [ME 100]
a) abi jaamades antakse raudteeteenuste toimimise ajal ja tingimusel, et raudteeveo‑ettevõtjale, jaamaülemale, piletimüüjale või reisikorraldajale, kelle käest pilet osteti, on asjaomase isiku abivajadustest vähemalt 4812 tundi enne abi vajamist ette teatatud. Jaamades, mis teenindavad rohkem kui 10 000 reisijat päevas, ei ole etteteatamist vaja, kuid abi vajav isik peab jaamas olema vähemalt 30 minutit enne rongi väljumist. Jaamades, mis teenindavad 2 000–10 000 reisijat päevas, vähendatakse etteteatamise aega maksimaalselt kolme tunnini. Kui pilet või perioodipilet kehtib mitme reisi jaoks, piisab ühest teatest, tingimusel et järgnevate reiside aegade kohta on antud piisavalt teavet. Sellised teated edastatakse kõikidele raudteeveo‑ettevõtjatele ja jaamaülematele, kes on seotud kõnealuse isiku reisiga; [ME 101]
b) raudteeveo-ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja reisikorraldajad võtavad teadete vastuvõtmiseks kõik vajalikud meetmed;
c) kui punkti a kohast teadet ei ole esitatud, teevad raudteeveo‑ettevõtja ja jaamaülem kõik mõistlikud pingutused, et anda puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele reisimist võimaldavat abi;
d) ilma et see piiraks teiste üksuste volitusi väljaspool raudteejaama territooriumi paiknevate alade suhtes, määrab jaamaülem või muu volitatud isik kindlaks kohad raudteejaamas ja sellest väljas, kus puuetega inimesed ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad anda teada oma saabumisest raudteejaama ning vajaduse korral abi paluda;
e) abi osutatakse tingimusel, et puudega isikpuuetega inimesed või piiratud liikumisvõimega isik ilmubisikud ilmuvad kindlaksmääratud kohta sellist abi osutava raudteeveo‑ettevõtja või jaamaülema poolt määratud ajaks. Määratud aeg ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud väljumisaega või aega, mil kõigil reisijatel palutakse end reisile registreerida. Kui puudega isiku või piiratud liikumisvõimega isiku ilmumise aega ei ole määratud, peab isik ilmuma kindlaksmääratud kohta hiljemalt 30 minutit enne avaldatud väljumisaega või aega, mil kõigil reisijatel palutakse end reisile registreerida. [ME 102]
Artikkel 25
Liikumisvahendite, muu erivarustuse ja abiseadmetega seotud hüvitis
1. Kui raudteeveo‑ettevõtjad või jaamaülemad põhjustavad puudega isikutepuuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute poolt kasutatava ratastooli, muu liikumisvahendi või abiseadme või abikoeratõendavate dokumentidega abilooma kaotsimineku või kahjustuse, vastutavad nad kaotsimineku või kahju eest ja peavad selle hüvitama nii kiiresti kui võimalik. [ME 103]
2. Lõikes 1 osutatud hüvitis tuleb maksta kiiresti ning hüvitise määr on võrdnesuurus peab võrduma kaotsiläinud või kahjustatud ratastooli, vahendi või seadme asendamise või parandamisetegeliku väärtuse põhjal leitud täielike asenduskulude või täielike remondikuludega või tõendavate dokumentidega abilooma vigastusest või kaotsiminekust tingitud täielike kuludega. Remondi puhul tuleb hüvitada ka vahendi või seadme ajutise asendamise kulud, kui need jäid reisija kanda. [ME 104]
3. Vajaduse korral teevad raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad kõik mõistlikud jõupingutused, et pakkuda kiiresti ajutiseks kasutamiseks vahendeid või seadmeid selliste konkreetsete vahendite või abiseadmete asendamiseks, mille tehnilised ja funktsionaalsed omadused on võimaluse korral kaotsiläinud või kahjustatud vahendite ja seadmete omadustega võrdväärsed. Puuetega inimestel või piiratud liikumisvõimega isikutel lubatakse ajutist asendusvahendit või -seadet kasutada seni, kuni lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitis on välja makstud.
Artikkel 26
Personali koolitamine
Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad:
a) tagavad, et kõik töötajad, sealhulgas mis tahes muu lepingut täitva osalise töötajad, kes osutavad otsest abi puudegapuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele, oskavad täita puudegaläbivad puudeid käsitleva koolituse, et nad oskaksid rahuldadapuuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute, sealhulgas vaimu- või intellektipuudega isikute vajadusi; [ME 105]
b) pakuvad jaamas töötavale ja reisijatega otseselt kokku puutuvale personalile koolitust, et suurendada teadlikkust puuetega inimeste vajadustest;
c) tagavad,uute töötajate töölevõtmisel neile et uued töötajad, kes tegelevad otseselt reisijatega, läbivad puudeid käsitleva sissejuhatava koolituse, mis puudutab reisijaid ja raudteeveo-ettevõtjat, ning et töötajad, kes otseselt abistavad piiratud liikumisvõimega reisijaid, läbivad puudeid käsitleva koolituse ning töötajate osalemiseosalevad korrapärastel täienduskoolitustel; [ME 106]
d) võimaldavad taotluse korralvõivad lubada koolitustel osaleda puudegapuuetega töötajatel, puudega ning kaaludapuuetega ja piiratud liikumisvõimega reisijatelreisijate ja/või neid esindavatel organisatsioonidelesindavate organisatsioonide osalemist. [ME 107]
VI PEATÜKK
TURVALISUS, KAEBUSED JA TEENUSE KVALITEET
Artikkel 27
Reisijate turvalisus
Kokkuleppel avalik‑õiguslike asutustega võtavad raudteeveo‑ettevõtjad, taristuettevõtjad ja jaamaülemad oma vastutusalas asjakohaseid meetmeid ja kohandavad neid avalik‑õiguslike asutuste poolt kehtestatud ohutuse tasemele, et tagada reisijate turvalisus raudteejaamades ja rongides ning ohjata riske. Nad teevad koostööd ja vahetavad teavet heade tavade osas sellise tegevuse ennetamiseks, mis võib turvalisuse taset ohustada.
Artikkel 28
Kaebused
1. Kõik raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad,ja jaamaülemad ja taristuettevõtjad, kes tegutsevad jaamades, mida läbib aasta jooksul keskmiselt üle 10 000 reisija päevas, kehtestavad kaebuste käsitlemise mehhanismi, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega nende vastutusalas. Nad teevad oma kontaktandmed ja töökeele(d) reisijatele üldteatavaks. Reisijatel peaks olema võimalik esitada kaebusi selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus asjaomane raudteeveo-ettevõtja, piletimüüja või jaamaülem on registreeritud, ning igal juhul inglise keeles. [ME 108]
2. Reisijad võivad esitada kaebuse igale asjaomasele raudteeveo-ettevõtjale, piletimüüjale,või jaamaülemale või taristuettevõtjale. Kaebus tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast kaebuse aluseks oleva vahejuhtumi toimumist. Adressaat peab ühe kuu jooksul pärast kaebuse saamist andma kas põhjendatud vastuse või, õigustatud juhtudel, teatama reisijale, millisel kuupäeval kuni kolmekuulise ajavahemikuet talle vastatakse vähem kuikolme kuu jooksul pärast kaebuse kättesaamist võib ta oodata kaebusele vastust. Raudteeveo‑ettevõtjad, piletimüüjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad säilitavad kaebuse hindamiseks vajalikke vahejuhtumiga seotud andmeid kaks aastat ning teevad need taotluse korral kättesaadavaks riiklikele täitevasutustele. [ME 109]
3. Kaebuste käsitlemise menetlusega seotud üksikasjad on kättesaadavad puudegareisijatele ningpuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele lihtsasti kättesaadavad.See teave on taotluse korral kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus raudteeveo‑ettevõtja on asutatud. [ME 110]
4. Raudteeveo-ettevõtja avaldab artiklis 29 osutatud aastaaruandes esitatud ja käsitletud kaebuste arvu ja tüübi, nendele vastamise aja ning võimalikud võetud parandusmeetmed.
4a. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse standardne liidu kaebuse vorm, mida reisijad võivad kasutada käesoleva määruse kohaselt hüvitise taotlemiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37a lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 111]
Artikkel 29
Teenuste kvaliteedi standardid
1. Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad kehtestavad veoteenuse kvaliteedi standardid ning rakendavad kvaliteedijuhtimise süsteemi teenuse kvaliteedi säilitamiseks. Nimetatud kvaliteedistandardid hõlmavad vähemalt III lisas loetletud punkte.
2. Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad kontrollivad oma teenuse kvaliteeti vastavalt kvaliteedistandarditele. Raudteeveo‑ettevõtjad avaldavad igal aastal koos aastaaruandega teenuse kvaliteedi aruande. Raudteeveo‑ettevõtja avaldab teenuse kvaliteedi aruanded oma veebisaidil. Lisaks tehakse need aruanded kättesaadavaks Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil.
2a. Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad teevad puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega aktiivselt koostööd, et parandada transporditeenustele juurdepääsu kvaliteeti. [ME 112]
VII PEATÜKK
TEAVITAMINE JA TÄITMINE
Artikkel 30
Reisijate teavitamine nende õigustest
1. Rongipileteid müües teavitavad raudteeveo‑ettevõtjad, jaamaülemad, piletimüüjad ja reisikorraldajad reisijaid nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad käesolevast määrusest. Selle teavitamisnõude järgimiseks võivad nad kasutada komisjoni poolt kõigis liidu ametlikes keeltes koostatud ning neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest. Samuti lisavad nad piletile teateteabe selle kohta, kas paberil või elektrooniliselt või mis tahes muul viisil, sealhulgas puudegapuuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele kättesaadavas vormingus vastavalt direktiivis XXXmääruses (EL) nr 1300/2014sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. Teates, milles täpsustatakse, kus kõnealune teave tühistamise, ühendusreisist mahajäämise või pikaajalise hilinemise korral kättesaadav on. [ME 113]
2. Raudteeveo‑ettevõtjad ja jaamaülemad teavitavad reisijaid raudteejaamas,ja rongis ja oma veebisaidil sobival viisil, sealhulgas kättesaadavas vormingus vastavalt direktiivi XXXmääruses (EL) nr 1300/2014 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele, nende käesolevast määrusest tulenevatest õigustest ja kohustustest ning liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 31 määratud asutuse või asutuste kontaktandmetest. [ME 114]
Artikkel 31
Riiklike täitevasutuste määramine
Iga liikmesriik määrab asutuse või asutused, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise eest. Vajaduse korral võtab iga asutus vajalikud meetmed reisijate õiguste järgimise tagamiseks.
Iga asutus on organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste osas, õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes taristuettevõtjast, kasutustasu määravast asutusest, läbilaskevõime jaotamise organist või raudteeveo‑ettevõtjast.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas artiklis sätestatud korras määratud asutusest või asutustest ning selle või nende vastutusalast ning avaldavad selle teabe oma veebisaidil sobivas kohas. [ME 115]
Artikkel 32
Täitmise tagamisega seotud ülesanded
1. Riiklikud täitevasutused jälgivad tähelepanelikult käesoleva määruse täitmist ja võtavad vajalikud meetmed, et tagada reisijate õiguste järgimine. Sel eesmärgil esitavad raudteeveo‑ettevõtjad, jaamaülemad ja taristuettevõtjad täitevasutustele nende taotluse alusel viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul asjakohased dokumendid ja teabe. Oma ülesannete täitmisel võtavad täitevasutused arvesse teavet, mida neile esitab artikli 33 kohaselt kaebuste käsitlemiseks määratud asutus, kui see on täitevasutusest erinev asutus. Samuti võivad nad otsustada võtta täitemeetmeid sellise asutuse edastatud eraldiseisvatest kaebustest lähtudes.Liikmesriigid tagavad, et riiklikele täitevasutustele ja kaebusi menetlevatele asutustele antakse piisavad volitused ja vahendid, et käsitleda reisijate käesoleva määruse alusel esitatud kaebusi asjakohaselt ja tulemuslikult. [ME 116]
2. Riiklikud täitevasutused avaldavad statistikaigal aastal oma iga‑aastase tegevuseveebisaitidel aruanded statistikaga neile laekunud kaebuste arvu ja liigi kohta koos oma täitemeetmete tulemustega, sealhulgas kohaldatud karistustekaristused, mida nad on kohaldanud. Seda tehakse iga aasta kohta hiljemalt järgmise kalendriaastaaasta aprilli lõpuksesimeseks päevaks.Lisaks tehakse need aruanded kättesaadavaks Euroopa Liidu Raudteeameti veebisaidil. [ME 117]
3. Raudteeveo‑ettevõtjad annavad oma kontaktandmed nende liikmesriikide riiklikele täitevastustele, kus nad tegutsevad.
3a. Riiklikud täitevasutused auditeerivad koostöös puuetega inimesi ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega korrapäraselt käesoleva määruse kohaselt osutatavaid abistamisteenuseid ning avaldavad tulemused juurdepääsetavates ja üldkasutatavates vormingutes. [ME 118]
Artikkel 33
Kaebuste käsitlemine riiklikes täitevasutustes
1. Ilma et see piiraks tarbijate õigusi kasutada alternatiivseid õiguskaitsevahendeid vastavalt direktiivile 2013/11/EL, võib reisija esitada artikli 28 kohaselt kaebuse täitevasutusele pärast seda, kui ta on esitanud kaebuse raudteeveo‑ettevõtjale, piletimüüjale, jaamaülemale või taristuettevõtjale. Täitevasutused teavitavad kaebuse esitajaid nende õigusest esitada kaebus vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele, et taotleda üksikisiku õiguskaitset. Liikmesriigid tagavad, et täitevasutusi või kaebusi menetlevaid asutusi tunnustatakse direktiivi 2013/11/EL kohaste alternatiivsete hüvitusmehhanismide kohaldamisel ja et kui reisijad soovivad alternatiivset hüvitamist, peab asjaomane raudteeveo‑ettevõtja, piletimüüja, jaamaülem või taristuettevõtja osalema ning tulemus on talle siduv ja tema suhtes tegelikult jõustatav. [ME 119]
2. Reisija võib esitada riiklikule täitevasutusele või muule liikmesriigi poolt selleks otstarbeks määratud asutusele kaebusi käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta. Kaebusi võivad esitada ka reisijarühmi esindavad organisatsioonid. [ME 120]
3. Asutus teatab kaebuse vastuvõtmisest kahe nädala jooksul pärast selle kättesaamist. Kaebuse käsitlemise menetlus kestab kuni kolm kuud. Keerukate juhtumite puhul võib asutus omal äranägemisel pikendada kõnealust ajavahemikku kuue kuuni. Sellisel juhul tuleb reisijat või reisijaid esindavat organisatsiooni teavitada pikendamise põhjustest ja ajavahemikust, mis kulub eeldatavasti menetluse lõpetamiseni. Rohkem kui kuus kuud võib kuluda ainult nende juhtumite käsitlemisele, mille puhul toimub kohtumenetlus. Kui asutus on ka vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus direktiivi 2013/11/EL tähenduses, siis on ülimuslikud kõnealuses direktiivis sätestatud tähtajad ning kõigi osaliste nõusoleku korral võib kasutada määruse (EL) nr 524/2013 kohast vaidluste internetipõhist lahendamist. [ME 121]
Kaebuste käsitlemise menetlus tehakse kättesaadavaks puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele.
4. Reisija poolt raudteeveo‑ettevõtjaga seotud vahejuhtumi kohta esitatud kaebust käsitleb selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kes andis kõnealusele ettevõtjale tegevusloa.
5. Kaebusega, mis on seotud jaamaülema või taristuettevõtja toimepandud väidetava rikkumisega, tegeleb selle liikmesriigi riiklik täitevasutus, kelle territooriumil vahejuhtum aset leidis.
6. Artikli 34 kohase koostöö raames võivad riiklikud täitevasutused teha erandeid lõike 4 või 5 kohaldamisest, kui see on põhjendatult, eelkõige keelest või elukohast tulenevalt reisija huvides.
Artikkel 33a
Sõltumatud lepitusorganid
Liikmesriigid loovad hästi varustatud sõltumatud lepitusorganid, mis on reisijatele raudteeveo‑ettevõtjate ja piletimüüjatega tekkinud konfliktide korral nende õiguste jõustamiseks kergesti ligipääsetavad ja taskukohased. [ME 122]
Artikkel 34
Riiklike täitevasutuste vaheline teabevahetus ja piiriülene koostöö
1. Kui artiklite 31 ja 33 alusel määratakse eri asutused, luuakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 aruandlusmehhanismid nendevahelise teabevahetuse tagamiseks, et aidata riiklikul täitevasutusel toime tulla järelevalve ja täitmise tagamise ülesannetega ning et artikli 33 alusel määratud kaebuste käsitlemise üksus saaks koguda eraldiseisvate kaebuste uurimiseks vajalikku teavet.
2. Riiklikud täitevasutused vahetavad koordineerimise eesmärgil andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.
3. Riiklikud täitevasutused järgivad IV lisas sätestatud menetlust.
VIII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 35
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmavad muu hulgas miinimumtrahvi või protsenti asjaomase ettevõtja või organisatsiooni aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest, samuti teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata kõigist nende edaspidistest muudatustest. [ME 123]
2. Artiklis 34 osutatud koostöö raames uurib artikli 33 lõike 4 või 5 tähenduses pädev riiklik täitevasutus kaebust käsitleva riikliku täitevasutuse taotluse korral käesoleva määruse rikkumist, mille viimati nimetatud täitevasutus on avastanud, ning määrab vajaduse korral karistused.
Artikkel 36
Volituste delegeerimine
Komisjonil on õigus võtta artikli 37 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega:
i) kohandatakse artiklis 13 osutatud rahasummasid vastavalt inflatsioonile;
ii) muudetakse I, II ja III lisa, et võtta arvesse CIV ühtsetes eeskirjades tehtud muudatusi ning tehnoloogia arengut kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 37
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 37a
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. [ME 124]
Artikkel 38
Aruandmine
Komisjon esitab … [viis aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse rakendamise ja selle tulemuste aruande.
Aruanne põhineb käesoleva määruse kohaselt esitatud teabel. Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
Artikkel 39
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1371/2007 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 40
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
LISAD
I LISA
Väljavõte reisijate ja pagasi rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetest eeskirjadest (CIV)
Liide A
9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioonile (COTIF), nagu seda on muudetud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokolliga
II JAOTIS
REISIJAVEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE
Artikkel 6
Reisijaveoleping
1. Reisijaveolepingu alusel kohustub vedaja toimetama sihtkohta reisija, vajaduse korral ka pagasi ja sõidukid ning sihtkohas pagasi ja sõidukid reisijale väljastama.
2. Reisijaveolepingu sõlmimist tuleb tõendada ühe või mitme piletiga, mis reisijale väljastatakse. Jättes kehtima artikli 9 sätted, ei mõjuta pileti puudumine, selle puudulikkus ega kaotsiminek lepingu olemasolu ega kehtivust, leping allub endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
3. Pilet on esmane tõend reisijaveolepingu sõlmimise ja selle sisu kohta.
Artikkel 7
Pilet
1. Üldiste veotingimustega määratakse kindlaks piletite vorm ja sisu ning keel ja kirjamärgid, mida nende trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada.
2. Piletile tuleb kindlasti kanda:
a) vedaja või vedajad;
b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;
c) igasugune muu teave, mis on vajalik reisijaveolepingu sõlmimise ja sisu tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud lepingust tulenevaid õigusi kaitsta.
3. Reisija peab pileti vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema poolt esitatud andmetele.
4. Pileti võib üle anda teisele isikule, juhul kui see ei ole nimeline ja sõitu ei ole veel alustatud.
5. Pilet võib endast kujutada ka elektrooniliselt salvestatud teavet, mida saab muuta loetavateks kirjamärkideks. Andmete salvestamiseks ja töötlemiseks kasutatavad menetlused peavad olema funktsionaalselt võrdväärsed, seda eriti just piletil sisalduva teabe tõendusvõime seisukohalt.
Artikkel 8
Sõidutasu maksmine ja tagastamine
1. Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb sõidutasu ette ära maksta.
2. Üldiste veotingimustega määratakse kindlaks, millistel tingimustel tuleb sõidutasu tagastada.
Artikkel 9
Sõiduõigus. Vedamisest keeldumine
1. Reisijal peab olema sõitu alustades kehtiv pilet, mille ta on kohustatud piletite kontrollimisel esitama. Üldiste veotingimustega võib ette näha,
a) et reisija, kes ei esita kehtivat piletit, peab lisaks sõidutasule maksma lisamaksu;
b) et võib keelduda sellise reisija edasisest vedamisest, kes kohe ei maksa ära sõidutasu või lisamaksu;
c) kas ja millistel tingimustel tuleb lisamaksu summa tagastada.
2. Üldiste veotingimustega võib ette näha võimaluse keelduda selliste reisijate vedamisest või nende vedamise jätkamisest, kes
a) ohustavad sõidu turvalisust ja korda või kaasreisijate turvalisust,
b) häirivad talumatul moel kaasreisijaid,
ning et sellistel reisijatel ei ole õigust sõidutasu ja pagasiveotasu tagastamisele.
Artikkel 10
Ametlike formaalsuste täitmine
Reisija peab täitma tolli ja muude ametivõimude poolt nõutud formaalsused.
Artikkel 11
Rongi käigust ärajäämine ja hilinemine. Ühendusreisist mahajäämine
Vedaja peab vajaduse korral piletil kirjalikult tõendama, et rong jäi käigust ära või et reisija jäi ühendusreisist maha.
III JAOTIS
KÄSIPAKKIDE, LOOMADE, PAGASI JA SÕIDUKITE VEDU
I peatükk
Üldsätted
Artikkel 12
Lubatud esemed ja loomad
1. Reisija võib vastavalt üldistele veotingimustele kaasa võtta kergesti kantavaid esemeid (käsipakke) ja elusloomi. Peale selle võib reisija vastavalt üldiste veotingimuste erisätetele kaasa võtta suuremõõtmelisi esemeid. Käsipagasina ei tohi kaasa võtta esemeid ja loomi, mis võivad teisi reisijaid takistada või häirida või neile kahju tekitada.
2. Reisija võib esemeid ja loomi vastavalt üldistele veotingimustele registreeritud pagasisse anda.
3. Vedaja võib reisijate veo puhul võimaldada ka reisijatele kuuluvate sõidukite vedu vastavalt üldiste veotingimuste erisätetele.
4. Ohtlike kaupade vedu käsipakkide ja pagasina, samuti sõidukites või sõidukitel, mida veetakse raudteel vastavalt käesolevale jaotisele, on lubatud ainult kooskõlas ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjaga (RID).
Artikkel 13
Kontrollimine
1. Vedajal on õigus veotingimuste mittejärgimise põhjendatud kahtluse korral kontrollida, kas veetavad esemed (käsipakid, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomad vastavad veotingimustele, juhul kui sellist kontrollimist ei keela selle riigi seadused ja eeskirjad, kus kontrollimine peab toimuma. Reisija tuleb kutsuda kontrollimise juurde. Kui ta kohale ei ilmu või kui teda ei leita, siis peab vedaja kaasama kaks sõltumatut tunnistajat.
2. Kui tuvastatakse reisijapoolne veotingimuste rikkumine, võib vedaja nõuda reisijalt kontrollimisega seotud kulude tasumist.
Artikkel 14
Ametlike formaalsuste täitmine
Reisija peab täitma tolli ja muude ametivõimude poolt nõutud formaalsused seoses reisil kaasas olevate esemete (käsipakid, pagas, sõidukid koos koormaga) ja loomadega. Kui antud riigi seadused ja eeskirjad ei näe ette erandit, siis peab ta viibima nende esemete kontrollimise juures.
II peatükk
Käsipakid ja loomad
Artikkel 15
Järelevalve
Reisija peab ise oma käsipakkide ja kaasavõetud loomade järele valvama.
III peatükk
Registreeritud pagas
Artikkel 16
Registreeritud pagasi vastuvõtmine
1. Registreeritud pagasi veoga seotud lepingulised kohustused tuleb fikseerida pagasi registreerimiskviitungiga, mis väljastatakse reisijale.
2. Jättes kehtima artikli 22 sätted, ei mõjuta pagasi registreerimiskviitungi puudumine, selle puudulikkus või kaotsiminek registreeritud pagasi veo kokkulepete olemasolu ega kehtivust; kokkulepped alluvad endiselt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
3. Kui ei ole tõendatud vastupidist, on pagasi registreerimiskviitung tõendiks pagasi vastuvõtmise ja pagasi veo tingimuste kohta.
4. Kuni ei ole tõendatud vastupidist, eeldatakse et pagas oli vedajale üleandmisel pealtnäha heas seisukorras ning et pagasiühikute arv ja kaal vastasid pagasi registreerimiskviitungi andmetele.
Artikkel 17
Pagasi registreerimiskviitung
1. Üldiste veotingimustega määratakse kindlaks pagasi registreerimiskviitungi vorm ja sisu ning keel ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Pagasi registreerimiskviitungile tuleb kindlasti kanda:
a) vedaja või vedajad;
b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;
c) igasugune muu teave, mis on vajalik registreeritud pagasi veol kehtivate lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi kaitsta.
3. Reisija peab pagasi registreerimiskviitungi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema andmetele.
Artikkel 18
Registreerimine ja vedu
1. Kui üldiste veotingimustega ei nähta ette erandeid, registreeritakse pagas üksnes sellise pileti esitamisel, mis kehtib vähemalt pagasi sihtkohani. Muus osas toimub pagasi registreerimine vastavalt pagasi vastuvõtu kohas kehtivatele eeskirjadele.
2. Kui üldiste veotingimustega lubatakse pagas vastu võtta ilma pileti esitamiseta, siis kohaldatakse käesolevate ühtsete eeskirjade sätteid reisija õiguste ja kohustuste kohta seoses registreeritud pagasiga mutatis mutandis ka registreeritud pagasi saatja suhtes.
3. Vedaja võib registreeritud pagasit vedada teise rongiga või teist liiki transpordivahendiga ning teist teed mööda kui reisijat.
Artikkel 19
Registreeritud pagasi veotasu maksmine
Kui reisija ja vedaja vahel ei ole teisiti kokku lepitud, siis tuleb registreeritud pagasi veotasu ära maksta pagasi registreerimisel.
Artikkel 20
Registreeritud pagasi märgistamine
Reisija peab igale registreeritud pagasiühikule hästi nähtavasse kohta, vastupidavalt ning loetavalt märkima:
a) oma nime ja aadressi;
b) sihtkoha.
Artikkel 21
Õigus registreeritud pagasit käsutada
1. Kui asjaolud seda lubavad ja see ei ole vastuolus tolli ega muude ametivõimude poolt nõutud formaalsustega, siis võib reisija nõuda, et pagas talle registreerimise kohas väljastatakse pagasi registreerimiskviitungi vastu või kui üldiste veotingimustega on nii ette nähtud, siis ka pileti esitamisel.
2. Üldiste veotingimustega võib ette näha veel muid sätteid käsutusõiguse kohta, eelkõige sihtkoha muutmist ja sellest reisija jaoks tulenevaid võimalikke kulusid.
Artikkel 22
Pagasi väljastamine
1. Registreeritud pagas väljastatakse pagasi registreerimiskviitungi vastu ja pagasiga seotud võimalike kulude tasumisel.
Vedajal on õigus, kuid mitte kohustus kontrollida, kas pagasi registreerimiskviitungi valdajal on õigus pagasit vastu võtta.
a) pagasi üleandmine tollile või maksuametile neile kuuluvais vormistamis- või laoruumides, kui need ei ole vedaja järelevalve all;
b) elusloomade üleandmine kolmanda isiku hoole alla.
3. Pagasi registreerimiskviitungi valdaja võib sihtkohas nõuda pagasi väljastamist kohe pärast kokkulepitud aja ning vajaduse korral tolli või muude ametivõimude poolt nõutud formaalsuste täitmiseks kulunud aja möödumist.
4. Kui pagasi registreerimiskviitungit ei esitata, peab vedaja väljastama pagasi ainult sellele isikule, kes tõendab, et tal on sellele õigus; ebapiisava tõendamise korral võib vedaja nõuda tagatist.
5. Pagas tuleb väljastada registreerimisel fikseeritud sihtkohas.
6. Pagasi registreerimiskviitungi valdaja, kellele pagasit ei väljastata, võib nõuda, et pagasi registreerimiskviitungile märgitakse päev ja kellaaeg, mil ta nõudis väljastamist vastavalt lõikele 3.
7. Õigustatud isik võib keelduda pagasi vastuvõtmisest, kui vedaja ei täida tema nõudmist kontrollida tema juuresolekul registreeritud pagasit, et tuvastada tema poolt väidetud kahju.
8. Muus osas toimub pagasi väljastamine vastavalt sihtkohas kehtivatele eeskirjadele.
IV peatükk
Sõidukid
Artikkel 23
Veotingimused
Üldiste veotingimuste erisätetega sõidukite veo kohta määratakse eelkõige kindlaks sõidukite veoks vastuvõtmise ja registreerimise, pealelaadimise ja veo, mahalaadimise ning väljastamise tingimused, samuti reisija kohustused.
Artikkel 24
Veodokument
1. Lepingulised kohustused sõidukite veol tuleb fikseerida veodokumendis, mis tuleb väljastada reisijale. Veodokument võib olla osa reisija piletist.
2. Üldiste veotingimuste erisätetega sõidukite veo kohta määratakse kindlaks veodokumendi vorm ja sisu ning keel ja kirjamärgid, mida selle trükkimisel ja täitmisel tuleb kasutada. Artikli 7 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Veodokumendile tuleb kindlasti kanda:
a) vedaja või vedajad;
b) teave selle kohta, et vedu allub isegi vastupidise kokkuleppe korral käesolevatele ühtsetele eeskirjadele; seda võib tähistada lühendiga CIV;
c) igasugune muu teave, mis on vajalik sõidukite veo lepinguliste kohustuste tõendamiseks ning mis võimaldab reisijal antud veolepingust tulenevaid õigusi kaitsta.
4. Reisija peab veodokumendi vastuvõtmisel veenduma, et see oleks väljastatud vastavalt tema esitatud andmetele.
Artikkel 25
Kohaldatav õigus
Kooskõlas käesoleva peatüki sätetega kohaldatakse sõidukite suhtes III peatüki sätteid pagasiveo kohta.
IV JAOTIS
VEDAJA VASTUTUS
I peatükk
Vastutus reisijate surma ja vigastuste korral
Artikkel 26
Vastutuse alus
1. Vedaja vastutab kahju eest, mille põhjustavad reisija surm, vigastused või muud tema füüsilise või vaimse tervise kahjustused raudtee majandamisega seotud õnnetuste tagajärjel, reisija viibimise ajal raudteevagunis või sinna sisenedes või sealt väljudes, sõltumata sellest, millist raudteetaristut kasutatakse.
2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kui:
a) õnnetuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud raudtee majandamisega ja mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
b) õnnetus toimus reisija süü tõttu;
c) õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest, mida vedaja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteetaristut, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata.
3. Kui õnnetus oli tingitud kolmanda isiku tegevusest ja vedaja sellegipoolest ei vabane lõike 2 punkti c alusel täielikult vastutusest, siis vastutab ta käesolevate ühtsete eeskirjade piirangute kohaselt täies ulatuses, ilma et see kahjustaks tema võimalikku regressiõigust kolmanda isiku suhtes.
4. Käesolevad ühtsed eeskirjad ei puuduta vedaja võimalikku vastutust juhtudel, mida pole märgitud lõikes 1.
5. Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat vedu teostavad mitu vedajat järjestikku, siis vastutab reisija surma või vigastuse korral see vedaja, kes pidi vastavalt veolepingule osutama seda veoteenust, mille käigus õnnetus juhtus. Kui seda teenust ei osutanud vedaja, vaid asendusvedaja, siis vastutavad mõlemad solidaarselt vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
Artikkel 27
Hüvitis surma korral
1. Reisija surma korral hõlmab hüvitis:
a) reisija surma tagajärjel tekkinud vajalikke kulutusi, eelkõige kulutusi surnukeha transportimiseks ja matmiseks;
b) kui surm ei saabu kohe, siis artiklis 28 sätestatud hüvitist.
2. Kui reisija surma tõttu kaotasid ülalpidaja isikud, kelle suhtes tal seaduse järgi oli või tulevikus oleks tekkinud ülalpidamiskohustus, siis tuleb ka see kahju hüvitada. Nende isikute kahjutasunõuete suhtes, keda reisija pidas ülal ilma seadusest tuleneva kohustuseta, kohaldatakse siseriiklikku õigust.
Artikkel 28
Hüvitis vigastuste korral
Reisija vigastuste või muude füüsilise või vaimse tervise kahjustuste korral hõlmab hüvitis:
a) vajalikke kulutusi, eelkõige ravile ja põetamisele ning transpordile;
b) varalise kahju hüvitamist seoses reisija töövõime täieliku või osalise kaotusega või tema kasvanud vajadustega.
Artikkel 29
Teiste isikukahjude hüvitamine
Siseriikliku õigusega määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedaja kahju hüvitama teistsuguste isikukahjude korral, kui on sätestatud artiklites 27 ja 28.
Artikkel 30
Hüvitise vorm ja suurus surma ja vigastuste korral
1. Artikli 27 lõikes 2 ja artikli 28 punktis b ette nähtud hüvitis tuleb välja maksta ühekordse maksena. Kuid kui siseriiklik õigus lubab määrata pensioni ja vigastatud reisija või artikli 27 lõike 2 järgi nõude esitamiseks õigustatud isikud nõuavad pensioni maksmist, siis toimub hüvitamine sellisel kujul.
2. Vastavalt lõikele 1 makstava hüvitise suurus määratakse kindlaks siseriikliku õiguse alusel. Kuid käesolevate ühtsete eeskirjade kohaldamisel on iga reisija hüvitise piirmääraks 175 000 arvestusühikut ühekordse maksena või sellele summale vastav aastapension ka siis, kui siseriiklik õigus näeb ette madalama piirmäära.
Artikkel 31
Teised transpordivahendid
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuste korral sellise kahju suhtes, mis on tekkinud veo käigus, mida vastavalt veolepingule ei viidud läbi raudteel.
2. Kuid kui raudteevaguneid veetakse parvlaevaga, siis tuleb sätteid vastutuse kohta reisija surma või vigastuse korral kohaldada artikli 26 lõikes 1 ja artikli 33 lõikes 1 nimetatud kahju suhtes, mida reisija sai raudtee majandamisega seotud õnnetuse tagajärjel, viibides nendes vagunites, sisenedes nendesse või nendest väljudes.
3. Kui raudteeliiklus on erakorraliste asjaolude tõttu ajutiselt katkenud ja reisijaid veetakse teise transpordivahendiga, siis vastutab vedaja vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele.
II peatükk
Vastutus sõiduplaanist mittekinnipidamisel
Artikkel 32
Vastutus rongi käigust ärajäämisel, hilinemisel või reisija ühendusreisist mahajäämisel
1. Vedaja vastutab reisijale tekitatud kahju eest, mis tuleneb sellest, et rongi käigust ärajäämise, hilinemise või reisija ühendusreisist mahajäämise tõttu ei saa reisi samal päeval jätkata või et antud asjaoludel ei ole samal päeval jätkamine mõeldav. Reisijale hüvitatakse mõistlikud kulud, mis on seotud tema ööbimisega ja teda ootavate isikute informeerimisega.
2. Vedaja vabaneb vastutusest, kui rongi käigust ärajäämise, hilinemise või reisija ühendusreisist mahajäämise tingis mõni järgmistest põhjustest:
a) raudtee majandamisega mitte seotud asjaolud, mida vedaja kõigi antud olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida;
b) reisija enda süü; või
c) kolmanda isiku tegevus, mida vedaja kõigi antud olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata ei suutnud vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida; teist ettevõtet, kes kasutab sama raudteetaristut, ei loeta kolmandaks isikuks; regressiõigus jääb puutumata.
3. Siseriikliku õigusega määratakse kindlaks, kas ja millises ulatuses peab vedaja hüvitama teistsugused kahjud, kui on ette nähtud lõikes 1. Käesolev säte ei piira artikli 44 kohaldamist.
III peatükk
Vastutus käsipakkide, loomade, pagasi ja sõidukite eest
1. JAGU
Käsipakid ja loomad
Artikkel 33
Vastutus
1. Reisijate surma või vigastuse korral vastutab vedaja ka selle kahju eest, mis tekkis nende asjade täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise tõttu, mis olid reisijal seljas või käsipakkidena kaasas; see kehtib ka reisijaga kaasas olnud loomade kohta. Artiklit 26 kohaldatakse mutatis mutandis.
2. Muus osas vastutab vedaja nende asjade, käsipakkide või loomade, mille järelevalve on vastavalt artiklile 15 reisija kohuseks, täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahjude eest ainult siis, kui selles on süüdi vedaja. Sellisel juhul ei kohaldata IV jaotise teisi artikleid, välja arvatud artikkel 51, ja VI jaotist.
Artikkel 34
Hüvitise piiramine asjade kaotsimineku ja kahjustamise korral
Kui vedaja vastutab artikli 33 lõike 1 alusel, siis ta peab maksma igale reisijale hüvitist, mille piirmääraks on 1 400 arvestusühikut.
Artikkel 35
Vastutuse välistamine
Vedaja ei vastuta reisija ees kahju eest, mis tuleneb sellest, et reisija ei ole täitnud tolli või muude ametivõimude poolt nõutud formaalsusi.
2. JAGU
Registreeritud pagas
Artikkel 36
Vastutuse alus
1. Vedaja vastutab kahju eest, mis on tingitud registreeritud pagasi täielikust või osalisest kaotsiminekust või kahjustamisest ajavahemikus selle vastuvõtmisest kuni väljastamiseni, samuti selle pagasi hilinenud väljastamisest tingitud kahju eest.
2. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjuseks oli reisija enda süü, reisijapoolne korraldus, milles vedaja polnud süüdi, registreeritud pagasi erilised puudused või asjaolud, mida vedaja ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida.
3. Vedaja vabaneb sellest vastutusest, kuivõrd kaotsiminek või kahjustus on tingitud konkreetsest ohutegurist, mis on seotud ühe või mitme järgmise asjaoluga:
a) pakendi puudumine või selle mittevastavus;
b) pagasi spetsiifilised omadused;
c) selliste esemete andmine pagasisse, mille vedu on välistatud.
Artikkel 37
Tõendamiskohustus
1. Vedaja kohustus on tõendada, et kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise põhjuseks oli mõni artikli 36 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.
2. Kui vedaja tuvastab, et kaotsiminek või kahjustus võis vastavalt antud juhtumi asjaoludele olla tingitud ühest või mitmest artikli 36 lõikes 3 nimetatud ohutegurist, siis eeldatakse, et nii see ka oli. Kuid õigustatud isikul on õigus tõendada, et kahju ei olnud tingitud nendest ohuteguritest või oli seda üksnes osaliselt.
Artikkel 38
Mitu järjestikust vedajat
Kui üheainsa veolepingu objektiks olevat vedu teostavad mitu vedajat järjestikku, siis iga vedaja, võttes üle pagasi koos pagasi registreerimiskviitungiga või sõiduki koos veodokumendiga, saab pagasi või sõiduki veo suhtes pagasi registreerimiskviitungi või veodokumendi kohaselt veolepingu pooleks ja võtab endale sellest tulenevad kohustused. Sellisel juhul vastutab iga vedaja veo eest kogu marsruudi ulatuses kuni väljastamiseni.
Artikkel 39
Asendusvedaja
1. Kui vedaja on usaldanud veo läbiviimise täielikult või osaliselt asendusvedajale, sõltumata sellest, kas tal oli selleks veolepingu alusel õigus või mitte, siis jääb vedaja vastutama kogu veo eest.
2. Kõik käesolevate ühtsete eeskirjade sätted, mis reguleerivad vedaja vastutust, kehtivad ka asendusvedaja vastutuse kohta tema poolt läbiviidud vedude osas. Kui esitatakse nõue asendusvedaja töötajate või teiste isikute vastu, keda ta veo läbiviimisel kasutas, siis tuleb kohaldada artikleid 48 ja 52.
3. Igasugune erikokkulepe, mille alusel vedaja võtab endale kohustusi, mida tal käesolevate ühtsete eeskirjade alusel ei ole, või loobub õigustest, mida talle käesolevate ühtsete eeskirjade alusel tagatakse, puudutab asendusvedajat vaid juhul, kui ta on selleks oma selgesõnalise kirjaliku nõusoleku andnud. Sõltumata sellest, kas asendusvedaja on sellise nõusoleku andnud või mitte, on sellisest erikokkuleppest tulenevad kohutused ja loobumisavaldused vedaja suhtes endiselt siduvad.
4. Nii vedaja kui ka asendusvedaja vastutavad solidaarselt, kui ja kuivõrd neil vastutada tuleb.
5. Hüvitise kogusumma, mille võib välja nõuda vedajalt, asendusvedajalt ning nende töötajatelt ja teistelt nende poolt veo läbiviimisel kasutatud isikutelt, ei ületa käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatud piirmäärasid.
6. Käesolev artikkel ei piira vedaja ja asendusvedaja õigusi esitada üksteisele regressinõudeid.
Artikkel 40
Kaotsimineku eeldamine
1. Õigustatud isik võib ilma täiendava tõendamiseta lugeda kaotsi läinuks pagasiühiku, mida ei ole talle väljastatud või tema käsutusse antud 14 päeva jooksul pärast seda, kui pagasi väljastamist nõuti vastavalt artikli 22 lõikele 3.
2. Kui kadunuks peetud pagasiühik leitakse üles aasta jooksul pärast väljastamise nõudmist, siis peab vedaja sellest teavitama õigustatud isikut, juhul kui tema aadress on teada või kui seda on võimalik kindlaks teha.
3. Õigustatud isik võib 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist nõuda pagasiühiku väljastamist. Sellisel juhul peab ta tasuma kulud pagasiühiku veoks vormistamiskohast väljastamiskohta ja tagasi maksma saadud hüvitise, millest vastaval juhul arvatakse maha hüvitises sisaldunud kulud. Kuid talle jääb õigus nõuda vastavalt artiklile 43 hüvitist hilinenud väljastamise eest.
4. Kui leitud pagasiühiku tagastamist ei nõuta lõikes 3 ette nähtud tähtaja jooksul või kui see leitakse rohkem kui aasta pärast väljastamise nõudmist, siis käsutab vedaja seda vastavalt pagasiühiku asukohas kehtivatele seadustele ja õigusaktidele.
Artikkel 41
Hüvitis kaotsimineku korral
1. Pagasi täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma:
a) tõendatud kahjusumma korral sellega võrduvat hüvitist, mis aga ei ületa 80 arvestusühikut brutomassi iga puuduva kilogrammi või 1 200 arvestusühikut iga pagasiühiku eest;
b) tõendamata kahjusumma korral paušaalhüvitist, mis võrdub 20 arvestusühikuga brutomassi iga puuduva kilogrammi või 300 arvestusühikuga iga pagasiühiku eest.
Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse iga puuduva kilogrammi või pagasiühiku eest.
2. Lisaks peab vedaja tagastama pagasiveotasu ja muud kaotsiläinud pagasiühiku veoga seoses makstud summad ning juba tasutud tolli- ja aktsiisimaksud.
Artikkel 42
Hüvitis kahjustamise korral
1. Registreeritud pagasi kahjustamise korral peab vedaja igasuguseid teisi hüvitisi välistades maksma hüvitist, mis vastab pagasi väärtuse vähenemisele.
2. Hüvitis ei ületa:
a) juhul kui kogu pagas on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta pagasi täieliku kaotsimineku korral;
b) juhul kui ainult osa pagasist on kahjustamise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud, seda summat, mis tuleks maksta kasutamiskõlbmatuks muutunud osa kaotsimineku korral.
Artikkel 43
Hüvitis hilinenud väljastamise korral
1. Vedaja peab pagasi hilinenud väljastamise korral maksma iga väljastamisnõude esitamisele järgnenud 24-tunnise täisperioodi eest, kuid kokku mitte rohkem kui 14 ööpäeva eest:
a) kahjusummaga võrduvat hüvitist, kuid mitte rohkem kui 0,80 arvestusühikut hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 14 arvestusühikut pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik tõendab, et hilinemine tekitas kahju või kahjustusi;
b) paušaalhüvitist, mis võrdub 0,14 arvestusühikuga hilinenult väljastatud pagasi brutomassi kilogrammi kohta või 2,80 arvestusühikuga pagasiühiku kohta, juhul kui õigustatud isik ei suuda tõendada, et hilinemine tekitas kahju või kahjustusi.
Üldistes veotingimustes määratakse kindlaks, kas hüvitist makstakse pagasi kilogrammi või pagasiühiku pealt.
2. Pagasi täieliku kaotsimineku korral ei maksta lisaks artiklis 41 sätestatud hüvitisele lõikes 1 sätestatud hüvitist.
3. Pagasi osalise kaotsimineku korral makstakse lõikes 1 sätestatud hüvitist allesjäänud osa eest.
4. Pagasi kahjustamise korral, mis ei olnud tingitud hilinenud väljastamisest, makstakse vajaduse korral lisaks artiklis 42 sätestatud hüvitisele ka lõikes 1 sätestatud hüvitist.
5. Mitte mingil juhul ei saa lõikes 1 sätestatud hüvitise ja artiklites 41 ning 42 sätestatud hüvitiste kogusumma olla suurem kui hüvitis pagasi täieliku kaotsimineku korral.
3. JAGU
Sõidukid
Artikkel 44
Hüvitis hilinemise korral
1. Kui sõiduki pealelaadimine või väljastamine hilines vedaja süü tõttu ja kui õigustatud isik tõendab, et selle läbi tekitati talle kahju, siis peab vedaja maksma hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu.
2. Kui õigustatud isik taganeb veolepingust, kuna pealelaadimine hilines vedaja süü tõttu, siis tagastatakse talle veotasu. Kui ta tõendab, et hilinemine tekitas talle kahju, siis võib ta lisaks nõuda hüvitist, mille suurus ei ületa veotasu.
Artikkel 45
Hüvitis kaotsimineku korral
Sõiduki täieliku või osalise kaotsimineku korral lähtutakse õigustatud isikule tõendatud kahju eest makstava hüvitise arvutamisel sõiduki harilikust väärtusest. Hüvitise piirmäär on 8 000 arvestusühikut. Nii täis kui tühi järelhaagis loetakse omaette sõidukiks.
Artikkel 46
Vastutus teiste esemete eest
1. Sõidukis olnud esemete või auto külge kinnitatud veomahutites (näiteks pagasi- või suusaboksides) asuvate esemete puhul vastutab vedaja ainult sellise kahju eest, mis oli tingitud tema süüst. Koguhüvitise piirmäär on 1 400 arvestusühikut.
2. Autole väljastpoolt kinnitatud esemete, kaasa arvatud lõikes 1 nimetatud veomahutite eest vastutab vedaja ainult siis, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja toimingust või tegematajätmisest kas sihilikult kahju tekitamise eesmärgil või hooletusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.
Artikkel 47
Kohaldatav õigus
Lisaks käesoleva jao sätetele kohaldatakse sõidukite suhtes 2. jao sätteid vastutuse kohta pagasi eest.
IV peatükk
Üldsätted
Artikkel 48
Vastutuse piiramise õigusest ilmajäämine
Käesolevates ühtsetes eeskirjades ette nähtud vastutuse piiranguid, samuti siseriikliku õiguse sätteid, mis piiravad hüvitist teatud summaga, ei kohaldata, kui tõendatakse, et kahju on tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas kavatsetult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.
Artikkel 49
Konverteerimine ja intresside maksmine
1. Kui hüvitise arvutamisel tuleb välisvaluutas väljendatud summad konverteerida, siis tuleb seda teha hüvitise maksmise päeval ja kohas kehtiva vahetuskursi järgi.
2. Õigustatud isik võib hüvitiselt nõuda viieprotsendilist aastaintressi alates reklamatsiooni esitamise päevast vastavalt artiklile 55 või kui reklamatsiooni ei ole esitatud, siis alates hagi esitamise päevast.
3. Artiklite 27 ja 28 kohaselt makstava hüvitise puhul arvutatakse intressi siiski alles alates päevast, mil ilmnesid hüvitise summa hindamist mõjutavad asjaolud, juhul kui see päev on reklamatsiooni või hagi esitamise päevast hilisem.
4. Pagasi puhul võib intressi nõuda ainult siis, kui hüvitis ületab 16 arvestusühikut ühe pagasi registreerimiskviitungi kohta.
5. Kui õigustatud isik ei esita vedajale pagasi kohta esitatud reklamatsiooni lõplikuks läbivaatamiseks vajalikke tõendeid talle seatud kohase tähtaja jooksul, siis ei arvutata intressi selle tähtaja lõppemisest kuni nimetatud tõendite üleandmiseni.
Artikkel 50
Vastutus tuumaõnnetuse korral
Vedaja vabaneb talle käesolevate ühtsete eeskirjadega pandud vastutusest, kui kahju põhjuseks oli tuumaõnnetus ja kui vastavalt antud riigi seadustele ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad vastutust tuumaenergeetika valdkonnas, vastutab kahju eest tuumaseadme valdaja või temaga võrdsustatud isik.
Artikkel 51
Isikud, kelle eest vedaja vastutab
Vedaja vastutab oma töötajate ja teiste isikute eest, kelle teenuseid ta vedamisel kasutab, kuivõrd need töötajad ja teised isikud täidavad oma tööülesandeid. Veoks kasutatava raudteetaristu ettevõtjaid loetakse isikuteks, kelle teenuseid vedaja veo läbiviimisel kasutab.
Artikkel 52
Muud nõuded
1. Kõigil juhtudel, kui kohaldatakse käesolevaid ühtseid eeskirju, võib mis tahes õiguslikul alusel esitada vedaja vastu kahju hüvitamise nõude ainult käesolevates ühtsetes eeskirjades kehtestatud tingimuste ja piirangute alusel.
2. Sama kehtib nõuete kohta töötajate ja teiste isikute vastu, kelle eest vastutab vedaja artikli 51 alusel.
V JAOTIS
REISIJA VASTUTUS
Artikkel 53
Erilised vastutuse alused
Reisija vastutab vedaja ees igasuguse kahju eest,
a) mis on tingitud oma kohustuste mittetäitmisest, mis tal on vastavalt
1) artiklitele 10, 14 ja 20,
2) üldiste veotingimuste erisätetele sõidukite veo kohta või
3) ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjale (RID) või
b) mille põhjustasid temaga kaasas olevad esemed või loomad, juhul kui ta ei suuda tõendada, et kahju on tingitud asjaoludest, mida ta vaatamata abinõude rakendamisele, mida nõutakse kohusetundlikult reisijalt, ei suutnud vältida ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. See säte ei puuduta vedaja vastutust artikli 26 ja artikli 33 lõike 1 alusel.
VI JAOTIS
NÕUETE ESITAMINE
Artikkel 54
Osalise kaotsimineku või kahjustamise tuvastamine
1. Kui vedaja avastab või eeldab või kui õigustatud isik väidab, et vedaja hoole alla antud ese (pagas, sõiduk) on osaliselt kaotsi läinud või kahjustatud, siis peab vedaja viivitamatult ja võimaluse korral õigustatud isiku juuresolekul vastavalt kahju olemusele fikseerima aktis selle eseme seisundi ja niivõrd kui võimalik, kahju ulatuse, põhjuse ja tekkimise aja.
2. Õigustatud isikule tuleb väljastada tasuta selle akti koopia.
3. Kui õigustatud isik ei ole aktis fikseerituga nõus, siis võib ta nõuda, et pagasi või sõiduki seisundi ning kahju põhjuse ja kahjusumma tuvastaks ekspert, kelle nimetavad veolepingu osapooled või kohus. Menetlus viiakse läbi selle riigi seaduste ja teiste õigusaktide alusel, kus tuvastamine toimub.
Artikkel 55
Reklamatsioonid
1. Reklamatsioonid, mis puudutavad vedaja vastutust reisija surma või vigastuse korral, tuleb kirjalikult esitada sellele vedajale, kelle vastu saab nõuet kohtusse esitada. Sellise veo kohta, mis oli üheainsa lepingu objektiks ja mida teostasid mitu vedajat järjestikku, võib reklamatsiooni esitada ka esimesele või viimasele vedajale, samuti vedajale, kellel on reisija elukoha või alalise elukoha riigis ettevõtte keskus, filiaal või esindus, mille kaudu veoleping sõlmiti.
2. Teised veolepinguga seotud reklamatsioonid tuleb kirjalikult esitada artikli 56 lõigetes 2 ja 3 nimetatud vedajale.
3. Tõendusmaterjalid, mida õigustatud isik peab vajalikuks reklamatsioonile lisada, tuleb esitada originaalis või koopiatena, mis vedaja nõudmisel peavad olema nõuetekohaselt tõendatud. Reklamatsiooni lahendamise käigus võib vedaja nõuda pileti, pagasi registreerimiskviitungi ja veodokumendi loovutamist.
Artikkel 56
Vedajad, kelle vastu võib nõudeid kohtusse esitada
1. Kahjutasunõudeid, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma või vigastuse korral, võib kohtusse esitada ainult sellise vedaja vastu, kes on vastutav artikli 26 lõike 5 alusel.
2. Teisi veolepingust tulenevaid reisijate nõudeid võib, arvestades sealjuures lõikest 4 tulenevat, esitada ainult esimese, viimase või selle vedaja vastu, kes viis läbi veo selle osa, mille käigus ilmnes nõude põhjuseks olev asjaolu.
3. Kui veo korral, mida teostavad mitu vedajat järjestikku, on pagasi või sõiduki väljastamiseks kohustatud vedaja märgitud tema nõusolekul pagasi registreerimiskviitungile või veodokumendile, siis võib nõudeid lõike 2 alusel esitada kohtusse tema vastu ka juhul, kui ta ei ole pagasit või sõidukit vastu võtnud.
4. Nõudeid reisijaveolepingu alusel makstud summade hüvitamiseks võib kohtusse esitada vedaja vastu, kes selle summa sisse nõudis, või vedaja vastu, kelle kasuks see summa sisse nõuti.
5. Vastuhagi või vaide korras võib nõudeid esitada lisaks lõigetes 2 ja 4 nimetatutele ka teiste vedajate vastu, kui hagi põhineb samal veolepingul.
6. Niivõrd kui käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse asendusvedaja suhtes, võib ka tema vastu esitada nõudeid kohtusse.
7. Kui hagejal on valida mitme vedaja vahel, siis tema valikuõigus lõpeb, niipea kui neist ühe vastu on hagi esitatud; see kehtib ka siis, kui hagejal on valida ühe või mitme vedaja ja asendusevedaja vahel.
Artikkel 58
Nõudeõiguse lõppemine reisija surma või vigastuse korral
1. Õigustatud isiku igasugune nõudeõigus seoses vedaja vastutusega reisija surma või vigastuse korral on lõppenud, kui ta hiljemalt 12 kuu möödumisel sellest, kui ta sai teada kahju tekkimisest, ei teata reisijaga toimunud õnnetusest ühele vedajatest, kellele vastavalt artikli 55 lõikele 1 võib esitada reklamatsiooni. Kui õigustatud isik teatab vedajale õnnetusest suuliselt, siis peab vedaja talle väljastama kinnituse suulise teate saamise kohta.
2. Kuid nõudeõigus ei lõpe, kui
a) õigustatud isik on lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud reklamatsiooni ühele artikli 55 lõikes 1 nimetatud vedajatest;
b) vastutav vedaja on lõikes 1 sätestatud aja jooksul saanud reisijaga toimunud õnnetusest teada mingil muul moel;
c) õnnetusest ei teatatud või seda tehti hilinemisega asjaolude tõttu, milles õigustatud isikut ei saa süüdistada;
d) õigustatud isik tõendab, et õnnetus toimus vedaja süül.
Artikkel 59
Nõudeõiguse lõppemine pagasiveo korral
1. Kui õigustatud isik võtab pagasi vastu, on lõppenud igasugune veolepingust tulenev nõudeõigus vedaja vastu pagasi osalise kaotsimineku, kahjustamise või hilinenud väljastamise korral.
2. Kuid nõudeõigus ei lõpe:
a) osalise kaotsimineku või kahjustuse korral, kui
1) õigustatud isik tuvastas kaotsimineku või kahjustuse vastavalt artiklile 54 enne pagasi vastuvõtmist;
2) tuvastamine, mis oleks pidanud toimuma vastavalt artiklile 54, jäi ära üksnes vedaja süü tõttu;
b) välisel vaatlusel mittemärgatava kahju korral, mille õigustatud isik tuvastas alles pärast pagasi vastuvõtmist, kui ta
1) nõuab tuvastamist vastavalt artiklile 54 kohe pärast kahju avastamist ja hiljemalt kolme päeva möödumisel pärast pagasi vastuvõtmist ja
2) lisaks tõendab, et kahju tekkis vedaja poolt pagasi vastuvõtmise ja väljastamise vahel;
c) hilinenud väljastamise korral, kui õigustatud isik esitab 21 päeva jooksul nõude mõne artikli 56 lõikes 3 nimetatud vedaja vastu;
d) kui õigustatud isik tõendab, et kahju on tingitud vedaja süüst.
Artikkel 60
Aegumine
1. Kahjutasunõuded, mis tulenevad vedaja vastutusest reisija surma ja vigastuste korral, aeguvad järgmiselt:
a) reisijate nõuded kolme aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnevast päevast;
b) teiste õigustatud isikute nõuded kolme aasta jooksul arvates reisija surmale järgnenud esimesest päevast, hiljemalt aga viie aasta jooksul arvates esimesest õnnetusele järgnenud päevast.
2. Teised veolepingust tulenevad nõuded aeguvad ühe aastaga. Kuid aegumistähtaeg on kaks aastat selliste nõuete puhul, kus kahju oli tingitud vedaja tegevusest või tegevusetusest kas kavatsetult kahju tekitamise eesmärgil või ettevaatamatusest, kuigi oli teada, et selline kahju võib ilmselt tekkida.
3. Aegumistähtaeg vastavalt lõikele 2 hakkab kulgema nõuete korral:
a) täieliku kaotsimineku hüvitamiseks 14. päevast pärast artikli 22 lõikes 3 sätestatud tähtaja lõppemist;
b) osalise kaotsimineku, kahjustuse või hilinenud väljastamise hüvitamiseks väljastamise päevast;
c) kõigil teistel reisijate veoga seotud juhtumitel pileti kehtivuse lõppemise päevast.
Aegumistähtaja algusena näidatud päev ei ole mingil juhul tähtaja sisse arvatud.
4. […]
5. […]
6. Muus osas kehtib aegumistähtaja peatumise ja katkemise suhtes siseriiklik õigus.
VII JAOTIS
SUHTED VEDAJATE VAHEL
Artikkel 61
Veotasu jaotamine
1. Iga vedaja, kes nõudis sisse veotasu või oleks pidanud seda tegema, peab teistele osalevatele vedajatele maksma neile kuuluva osa veotasust. Makseviis määratakse kindlaks vedajatevaheliste kokkulepetega.
2. Artikli 6 lõiget 3, artikli 16 lõiget 3 ja artiklit 25 kohaldatakse ka järjestikuste vedajate vaheliste suhete suhtes.
Artikkel 62
Regressiõigus
1. Vedajal, kes käesolevate ühtsete eeskirjade kohaselt maksis hüvitist, on teiste veos osalenud vedajate vastu regressiõigus vastavalt järgmistele sätetele:
a) vedaja, kes põhjustas kahju, vastutab selle eest täielikult;
b) kui kahju põhjustasid mitu vedajat, siis vastutab igaüks enda põhjustatud kahju eest; kui selline eristamine ei ole võimalik, siis jaotatakse hüvitussumma vedajate vahel vastavalt punktile c;
c) kui ei ole võimalik tõendada, milline vedajatest kahju põhjustas, siis jaotatakse hüvitussumma kõigi vedajate vahel, välja arvatud need, kes tõendavad, et nemad kahju ei põhjustanud; jaotamine toimub proportsionaalselt vedajatele kuuluva osaga veotasust.
2. Kui mõni neist vedajatest on maksejõuetu, siis jagatakse tema osaks langenud, kuid maksmata summa kõigi teiste veos osalenud vedajate vahel proportsionaalselt neile kuuluva osaga veotasust.
Artikkel 63
Regressimenetlus
1. Vedaja, kelle vastu artikli 62 kohaselt on esitatud regressinõue, ei saa vaidlustada regressinõude esitanud vedaja poolt sooritatud makse õiguspärasust, kui hüvitis oli kohtuotsusega kindlaks määratud pärast seda, kui esimesena nimetatud vedajale oli edastatud nõuetekohane teade hagi sisseandmise kohta ja antud talle seega võimalus protsessis osalemiseks. Põhihagi menetlev kohus määrab kindlaks tähtajad kolmanda isiku teavitamiseks ja tema protsessi kaasamiseks.
2. Regressihagi esitav vedaja peab ühe ja sama hagiga kohtusse kaebama kõik vedajad, kellega ta ei ole jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, vastasel korral lõpeb regressiõigus nende vedajate suhtes, keda ta ei ole kohtusse kaevanud.
3. Kohus peab ühes ja samas otsuses lahendama kõik kohtule esitatud regressihagid.
4. Vedaja, kes soovib oma regressiõigust kohtulikult maksma panna, võib esitada nõude selle riigi pädevasse kohtusse, kus ühel osalenud vedajatest on ettevõtte keskus või filiaal või esindus, kelle kaudu veoleping sõlmiti.
5. Kui hagi tuleb esitada mitme vedaja vastu, siis võib hagev vedaja valida pädevate kohtute vahel vastavalt lõikele 4.
6. Regressihagi ei tohi menetleda koos hüvitushagiga, mille on esitanud isik, kellel on selleks õigus veolepingu alusel.
Artikkel 64
Kokkulepped regressinõuete suhtes
Vedajatel on vaba voli sõlmida omavahel kokkuleppeid, mis kalduvad kõrvale artiklitest 61 ja 62.
II LISA
RAUDTEEVEO‑ETTEVÕTJATE JA PILETIMÜÜJATE POOLT ANTAV MIINIMUMTEAVE
I osa: Enne reisi antav teave
— Veolepingule kohaldatavad üldtingimused
— Kiireima reisi sõiduplaanid ja sellega seotud tingimused
— OdavaimaKõikide reiside, sealhulgas odavaima reisi sõiduplaanid ja sellega seotud tingimused [ME 125]
— Puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele antav teave raudteeveoteenustele juurdepääsu, veeremile juurdepääsu tingimuste ja rongis olevate võimaluste kättesaadavuse kohta vastavalt direktiivis XXX sätestatud juurdepääsetavusnõuetele
— Vabad kohtad suitsetajate jakõigi piletihindade kohta mittesuitsetajate (ja asjakohasel juhul suitsetajate) vagunis, esimeses ja teises klassis, samuti platskaardi- ja magamisvagunites [ME 127]
— Igasugune tegevus, mis võib teenuse katkestada või selle kestust pikendadaHäired ja viivitused (kavandatud ja reaalajas) [ME 128]
— Teenuste kättesaadavus rongis, sealhulgas WiFi ja tualettruumid [ME 129]
— Kaduma läinud pagasi nõuet puudutavad menetlused
— Kaebuste esitamise kord.
II osa: Teave reisi ajal
— Rongis pakutavad teenused, sealhulgas WiFi [ME 130]
— Järgmine peatus
— HilinemisedHäired ja viivitused (kavandatud ja reaalajas) [ME 131]
— Olulisemad ühendusreisid
— Ohutus- ja turvanõuded
III LISA
TEENUSE KVALITEEDI MIINIMUMSTANDARDID
I. Raudteeveo‑ettevõtjaid käsitlevad nõuded
Raudteeveo-ettevõtjad avaldavad iga aasta 30. juuniks oma veebisaidil teenuse kvaliteedi aruande eelneva majandusaasta kohta ning saadavad selle riiklikule täitevasutusele ja Euroopa Liidu Raudteeametile (ERA) tema veebisaidil avaldamiseks. Ettevõtja avaldab aruande oma veebisaidil ametlikus riigikeeles / ametlikes riigikeeltes ja võimaluse korral ka teistes liidu keeltes, sealhulgas kokkuvõtte inglise keeles.
Teenuse kvaliteedi aruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet.
1. Teenuste täpsus ja üldpõhimõtted raudteeveo-ettevõtjatele teenuste katkemisega toimetulekuks
a) hilinemised
i) teenuste üldine keskmine hilinemisaeg protsendina teenuseliigi kohta (rahvusvaheline reisijatevedu, riigisisene pikamaa-raudteevedu, piirkondlikud liinid ning linna- ja linnalähiliinid);
ii) nende teenuste protsent, mille puhul väljumine hilines;
iii) nende teenuste protsent, mille puhul saabumine hilines;
— 120-minutiliste või pikemate hilinemiste protsent;
b) teenuste tühistamine
teenuste tühistamine protsendina teenuseliigi kohta (rahvusvaheline reisijatevedu, riigisisene pikamaa-raudteevedu, piirkondlikud liinid ning linna- ja linnalähiliinid);
c) määruse kohaldamine teenuste hilinemise ja tühistamise korral:
i) nende reisijate arv, kellele pakutakse hoolitsust ja abi;
ii) hoolitsuse ja abi pakkumisega seotud kulud;
iii) nende reisijate arv, kellele määrati hüvitis;
iv) määratud hüvitisega seotud kulud.
2. Kliendi rahulolu uuring
Hõlmatakse vähemalt järgmised kategooriad:
i) rongiliikluse täpsus;
ii) hilinemise korral reisijatele antav teave;
iii) teabe täpsus ja kättesaadavus rongis;
iv) korrashoiu kvaliteet / rongide seisukord;
v) turvalisuse tase rongides;
vi) rongi siseruumide puhtus;
vii) kasuliku teabe edastamine kogu reisi jooksul, sealhulgas WiFi ja teiste rongis pakutavate teenuste kohta; [ME 133]
viii) korralike tualettruumide olemasolu igas rongis;
ix) rangetele nõuetele vastav jaamade puhtus ja korrahoid;
x) juurdepääs rongidele ja rongis olevatele võimalustele, sh juurdepääsetavad tualettruumid;
xi) puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikutega rongis toimunud vahejuhtumite arv ning neile artikli 24 kohaselt osutatud abi kvaliteet, olenemata sellest, kas abitaotlusest anti eelnevalt teada või mitte.
3. Kaebuste käsitlemine
i) kaebuste arv ja tulemus;
ii) kaebuste tüübid;
iii) käsitletud kaebuste arv;
iv) keskmine reageerimisaeg;
v) võimalikud parandused, võetud meetmed.
4. Puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute abistamine
abistamisjuhtumite arv teenuseliigi kohta (rahvusvaheline reisijatevedu, riigisisene pikamaa-raudteevedu, piirkondlikud liinid ning linna- ja linnalähiliinid).
5. Häired
hädaolukorra lahendamise plaanide ja kriisiohjeplaanide olemasolu ja lühike kirjeldus.
II. Jaamaülemaid ja taristuettevõtjaid käsitlevad nõuded
Teenuse kvaliteedi aruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet.
1. Teave ja piletid
i) jaamas teabetaotluste menetlemise kord;
ii) rongide sõiduplaanide, tariifide ja platvormide kohta teabe andmise kord ja vahendid; teabe kvaliteet;
iii) teabe esitamine määrusest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning riiklike täitevasutuste kontaktandmete kohta;
iv) piletiostuseadmed;
v) teavet andva ja pileteid müüva personali kättesaadavus jaamas;
vi) puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamine.
i) nende reisijate arv, kellele pakutakse hoolitsust ja abi;
ii) hoolitsuse ja abi pakkumise kulud.
3. Jaamaruumide (tualettruumid jne) puhtuse tagamiseks kehtestatud meetmete kirjeldus
i) puhastamissagedus;
ii) tualettruumide olemasolu.
4. Kliendi rahulolu uuring
Hõlmatakse vähemalt järgmised kategooriad:
i) hilinemise korral reisijatele antav teave;
ii) rongide väljumis- ja saabumisaegu ning platvorme käsitleva teabe täpsus, olemasolu ja kättesaadavus rongis;
iii) turvalisuse tase jaamas;
iv) jaamas teabetaotlustele vastamise aeg;
v) korralike tualettruumide olemasolu jaamas (sh juurdepääsetavus);
vi) jaamade puhtus ja korrashoid;
vii) jaama ja jaamaruumide juurdepääsetavus, sealhulgas astmeteta juurdepääs, eskalaatorid, liftid ja pagasirambid; [ME 134]
viii) puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikutega jaamas toimunud vahejuhtumite arv ning neile osutatud abi kvaliteet.
IV LISA
KAEBUSTE KÄSITLEMISE KORD RIIKLIKELE TÄITEVASUTUSTELE
Keeruliste juhtumite puhul, mis hõlmavad mitut nõuet või ettevõtjat, piiriülest reisimist või õnnetusi muu kui selle liikmesriigi territooriumil, kes andis ettevõtjale tegevusloa, eelkõige juhul, kui on ebaselge, milline riiklik täitevasutus on pädev, või kui see hõlbustaks või kiirendaks kaebuse lahendamist, teevad riiklikud täitevasutused koostööd, et määrata kindlaks juhtiv asutus, kellest saab reisijate jaoks ühtne kontaktpunkt. Kõik kaasatud riiklikud täitevasutused teevad koostööd, et hõlbustada kaebuse lahendamist (nt jagades teavet, abistades dokumentide tõlkimisel ja andes teavet vahejuhtumite asjaolude kohta). Reisijatele antakse teada, milline asutus on juhtiv asutus. Lisaks peavad riiklikud täitevasutused igal juhul tagama vastavuse määruse (EL) 2017/2394 nõuetele. [ME 135]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11).
Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).
Direktiiv XXX liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (Euroopa juurdepääsetavuse akt) (ELT L X, X.X.XXXX, lk X).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).
Komisjoni 31. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1926, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate teabeteenuste osutamisega kogu ELis (ELT L 272, 21.10.2017, lk 1).
Püsivad orgaanilised saasteained ***I
187k
68k
Euroopa Parlamendi 15. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD))(1)
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
(5) Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga4 ning 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga5. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.
(5) Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga4, 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga5 ning 11. mail 2017 liidus heaks kiidetud Minamata elavhõbedakonventsiooniga5a. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.
_________________
_________________
4 ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.
4 ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.
5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.
5a ELT L 142, 2.6.2017, lk 4.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, selliste ainete varudest aga, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning teostada nende üle nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid.
(10) Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, selliste ainete varudest aga, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning teostada nende üle nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid.Kui tulevikus keelatakse ka muid aineid, tuleks ka nende varud viivitamata hävitada ja uusi varusid ei tohiks tekitada. Teatavate liikmesriikide probleemide lahendamiseks tuleks olemasolevate liidu rahastamisvahendite varal anda piisavat rahalist ja tehnilist abi.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks rakendada ja edendada asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid. Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid.
(11) Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks võimalikult ruttu rakendada ja edendada asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid. Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
(15) On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti roll peaks hõlmama tehniliste toimikute ettevalmistamist ja läbivaatamist, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamist, mille alusel komisjon võib otsustada, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.
(15) On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti ülesannete hulka peab kuuluma tehniliste toimikute ettevalmistamine ja läbivaatamine, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamine, mille alusel komisjon otsustab, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ning püüab seda rakendada. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.
(16) Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks kava, püüab seda rakendada ja edastabselle võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] osaliste konverentsile. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaledakõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kunaliidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kuika liidu tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
(17) Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes.
(17) Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes, st et keskkonnale ega inimeste tervisele ei teki suurt ohtu ja tehniliselt teostatavad alternatiivid puuduvad.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
(18) Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised.
(18) Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised. Ühtlasi on konventsioonis nõutud, et iga konventsiooniosaline seab eesmärgiks asjakohaste strateegiate väljatöötamise, et kindlaks teha alad, mis on püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud, ja 2020. aastani kehtiva liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on liit ja selle liikmesriigid kohustatud tegema saastunud alade seisundi parandamiseks suuremaid pingutusi.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
(19) Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja tagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealuseid aineid käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist.
(19) Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest,mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik,vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust jatagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealusete ainete tervise- ja keskkonnamõju käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist. Liit peaks rakendama keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsiooni (Århusi konventsioon), mille liit kiitis heaks 17. veebruaril 20051a, ning tagama sellega teabe kättesaadavuse ja üldsuse osalemise.
_________________
1a ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt j
j) suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see üheks või mitmeks muuks aineks ning mille tootmine ja üheks või mitmeks muuks aineks muundamine toimuvad samas asukohas rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.
j) suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see mõneks teiseks aineks (edaspidi „süntees“) ning mille tootmine ja üheks või mitmeks teiseks aineks muundamine toimub sünteesi teel samas asukohas, sealhulgas asukohas, mida käitavad üks või mitu juriidilist isikut, rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b
b) tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused;
b) tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused, et aine tootmise ega kasutamise ajal ei puutu selle aine suure kogusega eeldatavasti kokku ei inimesed ega keskkond, mis on tõendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/20081a selle suletud süsteemi kohta koostatud hinnanguga, ja et käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud ainete kasutamisele ei ole tehniliselt teostatavaid alternatiive;
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil.
Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil kooskõlas künniste ja nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL1b, kui need on kohaldatavad.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a. Käesolevas artiklis osutatud teabe esitamiseks kasutatakse koode, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2150/20021a.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
3. Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.
3. Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid17a, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.
_________________
_________________
29aPüsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon(2008). Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artiklis 5 ja C lisas osutatud parima võimaliku tehnika suunised ja parimate keskkonnatavade esialgsed juhised. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sekretariaat Genfis. http://www.pops.int/Implementation/BATandBEP/BATBEPGuidelinesArticle5/tabid/187/Default.aspx
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 6
6. Komisjon võibvajaduse korral võtta rakendusaktidega vastu lisameetmeid seoses käesoleva artikli rakendamisega,võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata, millise teabe peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt esitama.Selliste meetmete üle otsustatakse kooskõlas artikli 20 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusega.
6. Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusakte, kus määratakse kindlaks, millises vormis peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohase teabe esitama, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c
(c) annab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele;
c) annab komisjonile taotluse korral usaldusväärset tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele, sh uute püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise ja kasutamise ärahoidmise kohta ning praegu kasutatavate pestitsiidide või tööstuskemikaalide hindamise kohta;
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt f
(f) koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;
f) koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artiklile 5, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
1a. Amet alustab artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi ning tehniliste ja teaduslike suuniste andmist ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
2a. Komisjon korraldab liikmesriikidega teabevahetuse riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata ning leevendada suurt ohtu, mida selline saaste võib endast kujutada inimeste tervisele ja keskkonnale.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
3. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ19 kohaldamist, ei käsitata lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusnormidega.
3. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ19 kohaldamist, ei käsitata inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega muud teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusnormidega.
_________________
_________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Liit tagab, et teave on kättesaadav ja kogu rakendusjärelevalves osaleb ka üldsus.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5
5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks lõike 1 kohaselt esitatav miinimumteave, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks lõike 1 kohaselt esitatava teabe vorm, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [...].
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1
1. Komisjoni abistab kõigis käesoleva määrusega seotud küsimustes määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee.
1. Komisjoni abistab
a) määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee seoses artikli 13 lõikes 5 osutatud küsimuste rakendamisega, välja arvatud selles osas, mis puudutab rakendusakte, milles sätestatakse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud teabe vorm seoses artikli 7 kohaldamisega, ja artikli 13 lõike 1 punkti b selles osas, mis puudutab artikli 5 lõike 2 ja artikli 7 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt saadud teavet; ning
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ1a artikli 39 alusel moodustatud komitee selliste küsimuste rakendamisel, millele on osutatud artikli 7 lõike 6 ja artikli 13 lõike 5 selles osas, mis puudutab rakendusakte, milles sätestatakse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud teabe vorm seoses artikli 7 kohaldamisega, ja artikli 13 lõike 1 punkti b selles osas, mis puudutab artikli 5 lõike 2 ja artikli 7 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt saadud teavet.
_________________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – A osa – tabel – rida 17
Komisjoni ettepanek
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)
1336-36-3 ja muud
215-648-1 ja muud
Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.
Liikmesriigid teevad kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.
Muudatusettepanek
Polüklooritud bifenüülid (PCBd)
1336-36-3 ja muud
215-648-1 ja muud
Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.
Liikmesriigid püüavad teha kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – A osa – rida 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Aine
CASi nr
EÜ nr
Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus
1. Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b deka-BDE suhtes, mille kontsentratsioon on 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem ja mis esineb ainena, segudes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.
2. Erandkorras võib lubada deka-BDEsid toota, turule lasta ja kasutada
a) enne 2. märtsi 2027 selliste õhusõidukite valmistamisel, mille jaoks on tüübikinnitust taotletud enne jõustumiskuupäeva ja mille jaoks see on saadud enne detsembrit 2022;
b) varuosade valmistamisel ühele järgnevatest:
i) enne 2. märtsi 2027 toodetud õhusõidukile, mille jaoks on tüübikinnitust taotletud enne jõustumiskuupäeva ja mille jaoks see on saadud enne detsembrit 2022, kuni selliste õhusõidukite kasutusaja lõpuni;
ii) mootorsõidukitele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ kohaldamisalasse ja mis on toodetud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kas kuni aastani 2036 või selliste mootorsõidukite kasutusaja lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
3. Lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud mootorsõidukites kasutamiseks mõeldud varuosade konkreetseid erandeid kohaldatakse kaubandusliku deka-BDE tootmise ja kasutamise suhtes, mis kuulub ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse:
i) jõuülekanne ja nn mootorikaanealused seadised nagu aku massijuhtmed, aku ühendusjuhtmed, sõiduki kliimaseadme voolikud, jõuülekanded, väljalaskekollektori puksid, mootorikaanealune isolatsioon, juhtmestik ja juhtmekomplektid (mootorijuhtmestik jne), kiirusandurid, voolikud, ventilaatorimoodulid ja detonatsiooniandurid;
ii) kütusesüsteemi seadised nagu kütusevoolikud, -paagid ja sõidukikerealused kütusepaagid;
iii) pürotehnilised seadmed ning seadised, mida mõjutavad turvapadja süütekaablid, istmekatted / -kangad (üksnes siis, kui need on olulised turvapadja jaoks) ja turvapadjad (esi- ja külgturvapadjad);
iv) vedrustus ja sisemus, näiteks siseviimistluse osad, akustilised materjalid ja turvavööd.
v) tugevdatud plast (armatuurlauad ja sisevooderdus);
vi) mootorikaanealused või armatuurlauaseadised (klemmiplokid/sulavkaitsekorgid, kõrgepingejuhtmed ja kaablikate (süüteküünla juhtmed));
vii) elektri- ja elektroonikaseadmed (patareide ja akude katted ja salved, mootori juhtimise süsteemi elektrilised ühendused, raadiosideseadiste osad, satelliitnavigatsiooni süsteemid, globaalse positsioneerimise süsteemid ja arvutisüsteemid);
3. deka-BDE tootmine ja kasutamine on lubatud järgmiste toodete tootmisel ja turulelaskmisel:
a) tooted, mis on lastud turule enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];
b) kooskõlas punkti 2 alapunktiga a toodetud õhusõidukid;
c) kooskõlas 2 alapunktiga b toodetud õhusõidukite varuosad;
d) elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL reguleerimisalasse.
4. Käesolevas kandes tähendab „õhusõiduk“ üht järgnevatest:
a) tsiviillennunduses kasutatav õhusõiduk, mis on valmistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/11391c alusel väljastatud tüübisertifikaadiga või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) osalisriigi riigisiseste õigusnormidega kooskõlas väljastatud konstruktsioonitüübi kinnitusega või millele ICAO osalisriik on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisa kohaselt väljastanud lennukõlblikkuse sertifikaadi;
b) sõjalennuk.
___________
1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).
1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – A osa – rida 24 b (uus)
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Aine
CASi nr
EÜ nr
Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus
1. Erandina lubatakse toota, turule lasta ja kasutada aineid või valmistisi, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.
2. Kasutada lubatakse:
a) SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning
b) SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.
3. Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – B osa
Komisjoni ettepanek
Aine
CASi nr
EÜ nr
Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus
5 1. Erandina lubatakse toota, turule lasta ja kasutada aineid või segusid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.
2. Kasutada lubatakse:
a) SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning
b) SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.
3. Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.
Muudatusettepanek
välja jäetud
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa
HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU
HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU
Aine (CASi nr)
Aine (CASi nr)
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)
Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)
37. Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.
37. Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.
Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)
Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)
Polüklooritud naftaleenid37a
37a Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomitega.
Heksaklorobutadieen (CASi nr 87-68-3)
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – read 5–8
Komisjoni ettepanek
Aine
CASi nr
EÜ nr
Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm
Tetrabromodifenüüleeter
C12H6Br4O
40088-47-9 ja muud
254-787-2 ja muud
Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri ja heptabromodifenüüleetri summaarne sisaldus: 1000 mg/kg
Pentabromodifenüüleeter
C12H5Br5O
32534-81-9 ja muud
251-084-2 ja muud
Heksabromodifenüüleeter
C12H4Br6O
36483-60-0 ja muud
253-058-6 ja muud
Heptabromodifenüüleeter
C12H3Br7O
68928-80-3 ja muud
273-031-2 ja muud
Muudatusettepanek
Aine
CASi nr
EÜ nr
Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm
Tetrabromodifenüüleeter
C12H6Br4O
40088-47-9 ja muud
254-787-2 ja muud
Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri ja dekabromodifenüüleetri summaarne sisaldus: 500 mg/kg
Pentabromodifenüüleeter
C12H5Br5O
32534-81-9 ja muud
251-084-2 ja muud
Heksabromodifenüüleeter
C12H4Br6O
36483-60-0 ja muud
253-058-6 ja muud
Heptabromodifenüüleeter
C12H3Br7O
68928-80-3 ja muud
273-031-2 ja muud
Dekabromodifenüüleeter
C12Br10O
1163-19-5 ja muud
214-604-9 ja muud
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – tabel 1 – tulp „Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm“ – rida „Polüklooritud“ – joonealune märkus 7
Komisjoni ettepanek
7. PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):
PCDD
TEF
PCDF
TEF
PCDD
TEF
2,3,7,8-TeCDD
1
1,2,3,7,8-PeCDD
1
1,2,3,4,7,8-HxCDD
0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDD
0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD
0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD
0,01
OCDD
0,0003
2,3,7,8-TeCDF
0,1
1,2,3,7,8-PeCDF
0,03
2,3,4,7,8-PeCDF
0,3
1,2,3,4,7,8-HxCDF
0,1
1,2,3,6,7,8-HxCDF
0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDF
0,1
2,3,4,6,7,8-HxCDF
0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF
0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF
0,01
OCDF
0,0003
Muudatusettepanek
7. PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):
Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0336/2018).
– võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),
– võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(1),
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 3, 5, 27, 31, 32, 33 ja 47,
– võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mis võeti vastu New Yorgis 18. detsembril 1979,
– võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid,
– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu 5. eesmärki: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, eriti kestliku arengu eesmärki 5.4: tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning edendades riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. mai 2018. aasta aruannet kestliku arengu eesmärkide saavutamise edusammude kohta,
– võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2017. aasta järeldusi kogukondliku toetuse ja hoolduse edendamise kohta iseseisva toimetuleku heaks,
– võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja lapsehoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada(2),
– võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2017. aasta teatist „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ (COM(2017)0678),
– võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja eelkõige selle peatükki 3.1, mis käsitleb naiste osalemise suurendamist tööturul ning naiste ja meeste võrdväärse majandusliku iseseisvuse tagamist (SWD(2015)0278),
– võttes arvesse komisjoni 8. mai 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid) (COM(2018)0273),
– võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta aruannet „Barcelona eesmärgid. Väikelaste hoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2013)0322),
– võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2011. aasta teatist „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada“ (COM(2011)0066),
– võttes arvesse komisjoni tegevuskava kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu kohta (Ares(2018)1505951),
– võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“(3),
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083) ning 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),
– võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2014. aasta teatist ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020 (COM(2014)0332),
– võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris(4),
– võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks(5),
– võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul(6),
– võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta(7),
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis(8),
– võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös(9),
– võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas(10),
– võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta(11),
– võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),
– võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (COM(2018)0271) ning sellele lisatud sama kuupäevaga komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0173),
– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit ja instituudi 2015. aasta aruannet „Reconciliation of work, family and private life in the European Union: Policy review“ (Töö-, pere- ja eraelu ühitamine Euroopa Liidus: poliitika läbivaatamine),
– võttes arvesse Eurofoundi 7. detsembri 2011. aasta aruannet „Ettevõtete algatused töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus“,
– võttes arvesse Eurofoundi 14. juuli 2013. aasta taustadokumenti „Caring for children and dependants: Effect on careers of young workers“ (Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noorte töötajate karjäärile),
– võttes arvesse Eurofoundi 17. juuni 2014. aasta aruannet „Hooldusasutuste sektor: töötingimused ja töö kvaliteet“,
– võttes arvesse Eurofoundi 22. oktoobri 2015. aasta aruannet „Working and caring: Reconciliation measures in times of demographic change“ (Töö ja hooldus: töö- ja pereelu ühitamise meetmed demograafiliste muutuste ajal),
– võttes arvesse Eurofoundi 17. novembri 2016. aasta ülevaatlikku aruannet kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu kohta,
– võttes arvesse Eurofoundi 28. novembri 2017. aasta uuringut „Care homes for older Europeans: Public, for-profit and non-profit providers“ (Eakatele eurooplastele mõeldud hooldusasutused: avaliku sektori, tulunduslikud ja mittetulunduslikud teenuseosutajad),
– võttes arvesse Eurofoundi 23. jaanuari 2018. aasta uuringut „Euroopa elukvaliteedi uuring 2016: elukvaliteet, avalike teenuste kvaliteet ja ühiskonna kvaliteet“,
– võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta ühist aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,
– võttes arvesse majanduspoliitika komitee ja Euroopa Komisjoni 7. oktoobri 2016. aasta ühist aruannet tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteemide ning rahanduse jätkusuutlikkuse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust „Peredes elavate hooldustöötajate õigused“(12),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2014. aasta arvamust peredele suunatud teenuste arendamise kohta tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal(13),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. mai 2010. aasta arvamust „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine”(14);
– võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse mõõtmine Euroopa Liidus aastatel 2005–2015“,
– võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta märtsi uuringut „Differences in men’s and women’s work, care and leisure time“ (Meeste ja naiste töö-, hooldus- ja vaba aja erinevused) ja 2016. aasta novembri uuringut „The use of funds for gender equality in selected Member States“ (Vahendite kasutamine soolise võrdõiguslikkuse jaoks valitud liikmesriikides),
– võttes arvesse WeDo projekti väljaannet „European Quality Framework for long-term care services: Principles and guidelines for the wellbeing and dignity of older people in need of care and assistance“ (Pikaajaliste hooldusteenuste Euroopa kvaliteediraamistik. Hooldust ja abi vajavate eakate heaolu ja väärikuse saavutamise põhimõtted ja suunised),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8‑0352/2018),
A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 3 ning põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on naiste ja meeste võrdsus üks põhiväärtustest, millele EL on rajatud; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on liidu eesmärk „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul [...] meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on olnud sellest hoolimata aeglane;
B. arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille on 17. novembril 2017. aastal ühiselt välja kuulutanud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab olulised põhimõtted ja eesmärgid liidu kodanikele uute õiguste tagamiseks, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, laste toetamine ning puuetega inimeste kaasamine; neid õigusi toetavad üksmeelselt ka ELi institutsioonid ja liikmesriigid; arvestades, et samba 9. põhimõte töö- ja eraelu tasakaalu kohta kehtestab, et vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele;
C. arvestades, et kogu Euroopa Liidus on naiste üldine tööhõive määr peaaegu 12 % madalam kui meestel ning töötavatest naistest töötavad osalise tööajaga 31,5 %, samas kui meeste puhul on sama näitaja 8,2 %; arvestades, et ELi tööhõive sooline lõhe on ikka veel 12 %; arvestades tõendeid, mis näitavad, et selle üks peamisi põhjuseid on naiste ebaproportsionaalne hoolduskohustus; arvestades, et hoolduskohustuse tõttu naisi mõjutav tööstaaži mitmekordse katkemise kumulatiivne mõju aitab kaasa märkimisväärselt madalama palga, lühema karjääri ning soolise palga- ja pensionilõhe (vastavalt 16 % ja 37 %) tekkimisele; arvestades, et see toob naiste jaoks kaasa suurema vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse ohu, millel on negatiivne mõju ka nende lastele ja peredele; arvestades, et kuna sooline tööhõive lõhe põhjustab aastas 370 miljardit eurot majanduslikku kahju, on oluline kaotada sooline tööhõive lõhe ning sooline palga- ja pensionilõhe; arvestades, et hooldusteenuste pakkumine võib olla tööjõupuuduse tõhusal lahendamisel olulise tähtsusega;
D. arvestades, et hooldus tähendab töötamist füüsilise isikuna avaliku või erasektori institutsioonis või eramajapidamis(t)es laste, eakate, haigete või puuetega inimeste heaks; arvestades, et hooldustööd peaks ideaalis tegema kutselised hooldajad, ükskõik kas nad töötavad avaliku või erasektori asutustes või on füüsilisest isikust ettevõtjad, ometi teevad seda tööd mitteametlikult ja ilma töötasuta mittekutselised hooldajad, kelleks on tavaliselt pereliikmed;
E. arvestades, et tasustamata majapidamis- ja hooldustööde peale keskmiselt kulutatud aeg on naistel enam kui kolm korda suurem kui meestel, seda eriti paaride puhul, kelle noorim laps on alla seitsme aasta vanune, kuna naised teevad nädalas keskmiselt 32 tundi tasustatud tööd, kuid 39 tundi tasustamata tööd, samas kui mehed teevad nädalas 41 tundi tasustatud ja 19 tundi tasustamata tööd;
F. arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmete põhjal tegid 2010. aastal majapidamistöid ja hooldussektori töid 52 miljonit inimest üle maailma ning alla 15aastaseid majapidamistöötajaid oli veel 7,4 miljonit, mis moodustab 5–9 % tööstusriikide kõigist töötajatest;
G. arvestades, et paljud hooldussektori töökohad on mitmes liikmesriigis madalalt tasustatud ning sageli ei pakuta ametlikke lepinguid ega muid peamisi tööõigusi, samuti iseloomustab neid suure füüsilise ja emotsionaalse stressi ohu, läbipõlemisohu ja määratletud karjääri puudumise tõttu vähene ligitõmbavus; arvestades, et sektoris pakutakse vähe täiendõppe võimalusi ning nimetatud valdkonna töötajad on peamiselt eakad, naised ja võõrtöötajad;
H. arvestades, et toetavad meetmed, nt Rootsis maksusoodustuste süsteem majapidamisteenustelt, Prantsusmaal teenustöötaja vautšer või Belgias teenusevautšer, on aidanud deklareerimata tööd vähendada, parandada töötingimusi ja tagada koduabilistele ja hooldajatele tavalisi tööõigusi;
I. arvestades, et tõendite kohaselt osutavad 80 % ELis pakutavatest hooldusteenustest mitteametlikud tasustamata hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et 27,4 % naistest töötavad osalise tööajaga, et nad saaksid aidata hooldust vajavaid lapsi või täiskasvanuid, samas kui meeste puhul on see näitaja 4,6 %(15); arvestades, et hooldusteenuste pakkumine ei tohiks sundida mitteametlikke hooldajaid tegema kompromisse oma kohustuste ja vaba aja vahel, kuna need, kes tööturule jäävad, peavad niigi eri kohustuste ja vaba aja kasutuse vahel tasakaalu leidma;
J. arvestades, et teatavad riiklikud statistilised andmed näitavad, et umbes 6–7 % liikmesriikide hooldajatest on alla 17aastased ning 15–24aastastest noortest tegeleb hooldusega viis korda rohkem naisi kui mehi; arvestades, et noortel hooldajatel on suur täiskasvanulik vastutus hooldada vanemat, õde-venda, vanavanemat või muud sugulast, kellel on puue, krooniline haigus või vaimne probleem; arvestades, et noored hooldajad seisavad silmitsi eriliste takistustega haridusele ja väljaõppele juurdepääsul ning neil on raske leida tasakaalu hoolduskohustuse ja hariduse vahel, mis mõjutab ka nende tervist ja toimetulekut;
K. arvestades, et paljudes liikmesriikides on puudus kvaliteetsetest professionaalse hoolduse teenustest, mis oleksid kättesaadavad kõigile olenemata sissetuleku suurusest;
L. arvestades, et paljud hooldust vajavad ülalpeetavad pereliikmed elavad piirkondades, kus on pidevalt teenuste puudus, samas kui isolatsioon või muud tingimused muudavad nende jaoks keerukaks juurdepääsu professionaalsetele hooldusteenustele; arvestades, et paljudel juhtudel hooldavad neid vaid mittekutselised hooldajad, kes on väga sageli naissoost pereliikmed;
M. arvestades, et Euroopa võitleb demograafiliste muutustega, mille tulemusel kasvab vanusega seotud haiguste esinemissagedus ja vananev elanikkond, seega ka nõudlus hoolduse järele; arvestades, et ajal, mil nõudlus hoolduse järele kasvab, jaotub hoolduskohustus sugude vahel ebaproportsionaalselt, kuna naised kannavad koorma põhiraskust stereotüüpsete soorollide tõttu, mis Euroopa ühiskonnas ikka veel valitsevad; arvestades, et üha arvukamad eakad, kahanev tööealiste inimeste arv ning riigi eelarve kokkuhoiu piirangud mõjutavad oluliselt sotsiaalteenuseid, mis mõjutab samuti inimesi, kes peavad ühitama tööd ja hoolduskohustust sageli keerukates olukordades;
N. arvestades, et ELi elanikkond jääb prognooside kohaselt üha vanemaks, kusjuures üle 65aastaste osakaal, mis moodustas 2008. aastal 17,1 %, jõuab 2060. aastal 30 %ni ning samas ajavahemikus kasvab üle 80aastaste osakaal 4,4 %-lt 12,1 %‑le;
O. arvestades, et eakad on üldise elanikkonnaga võrreldes suuremas vaesumise ohus – 2008. aastal oli 65 aastaste ja vanemate inimeste suhteline vaesuse määr 19 %, 2000. aastal oli see 17 %; arvestades, et see määr on naistel viis protsendipunkti suurem kui meestel;
P. arvestades, et eakad kannatavad vahel vanuselise ja soolise diskrimineerimise all ning paljudes hooldusasutustes esinev eakate väärkohtlemine on sotsiaalne probleem kõigis liikmesriikides;
Q. arvestades, et enamik hooldusteenuste praegustest riiklikest poliitikamudelitest ei sobi liidu vananeva ühiskonna vajadustele vastamiseks, ning arvestades, et enamik liikmesriike ei ole oma vastavates poliitika- ja sotsiaalhoolekande algatustes ega süsteemides siiani rahvastikuprobleeme käsitlenud;
R. arvestades, et eakate hooldusasutuste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kõikides liikmesriikides suurenenud ning nõudlus ületab endiselt iseseisva majutuse ja hoolduse tugiteenuste kättesaadavust; arvestades kiireloomulist vajadust rohkem investeerida kogukondliku või koduhoolduse pikaajalistesse teenustesse, kuna kõigil on õigus saada osa iseseisvast elust, tugiteenustest ja kogukonda kaasatusest; arvestades, et riigi tasandil liigendatud andmete puudumise tõttu, muu hulgas rahaliste investeeringute kohta, ning kvaliteedinäitajate puudumise tõttu on seda hooldustaristu olulist osa raske jälgida ja hinnata ning teha soovitusi otsustusprotsessi kohta;
S. arvestades, et 2002. aastast alates on Barcelona eesmärgid tagada lapsehooldus vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest (esimene eesmärk) ja vähemalt 90 %-le lastest kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliminemise vanuse vahel (teine eesmärk) täidetud üksnes 12 liikmesriigis ning mõnes liikmesriigis on täitmise määr murettekitavalt madal;
T. arvestades, et naiste kasvav osalemine tööturul tekitab vajaduse kvaliteetsete ja taskukohaste lastehoiuteenuste järele ning et kogu Euroopas ületab alushariduse ja lapsehoiu teenuste nõudlus pakkumist; arvestades, et kuni 3aastaste laste lapsehoiuteenust kasutatakse rohkem kui pooltes liikmesriikides peamiselt osalise tööajaga (vähem kui 30 tundi nädalas); arvestades, et naiste täiskohaga tööturul osalemine nõuab täistööajaga lapsehoiuteenuse kättesaadavust, mis täidaks nõudlust vanemate töötundide jooksul;
U. arvestades, et kõigi sissetulekutasemete jaoks puudub kvaliteetset ja juurdepääsetavat lapsehoiuteenust pakkuv piisav taristu, mida näitab asjaolu, et enam kui 32 miljonist allapoole koolikohustuse iga jäävast lapsest on vaid 1,5 miljonil juurdepääs koolieelsetele teenustele(16) ning enamik liikmesriikide avaliku sektori lapsehoiukulutusi on suunatud lastele vanuses kolm aastat kuni koolimineku iga; arvestades, et kõigi sektorite investeeringuid tuleks suurendada, kuna OECD riikide tõendid näitavad, et investeeringumahu suurendamine SKPst hooldusteenustesse tooks kaasa naiste tööhõive suurenemise; arvestades, et lapsehoidu investeerimise strateegiaga võidavad kõik ja sellega loodaks vanemate tööturul osalemise suurendamisest tulenev suurem maksutulu; arvestades, et perekonna keskse rolli täiendamise kõrval pakuvad kvaliteetsed alushariduse ja lapsehoiu teenused üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna palju lühi- ja pikaajalist kasu, sh sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa tausta või hariduslike erivajadustega inimestele, ning on tõhusad võitlemisel lapsi varasest noorusest peale mõjutava ebavõrdsuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise vastu;
V. arvestades, et lastele kvaliteetse alushariduse pakkumine on tõhus investeering, mis paneb aluse edukale elukestvale õppele ja tegeleb ebavõrdsuse ja probleemidega, millega ebasoodsas olukorras olevad lapsed kokku puutuvad;
W. arvestades, et ELis on üle 80 miljoni puudega inimese, kusjuures nende arv kasvab ja ühel eurooplasel neljast on puudega pereliige; arvestades, et 2011. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga liitudes võttis EL endale kohustuse edendada ja kaitsta puuetega inimeste õigusi; arvestades, et nende õiguste ja igas vanuses puuetega inimeste vajaduste tõttu on viimasel ajal toimunud nihe puuetega inimeste asutustes hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele;
X. arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 19 kohaselt on kõigil inimestel õigus elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda, mis tähendab, et lisaks iseseisvale majutusele on vaja pakkuda ka tugiteenuseid, mis vastavad puuetega inimeste vajadustele;
Y. arvestades, et madala toimetulekutasemega autismivormiga lastel ja täiskasvanutel on tõenäoliselt raske igapäevatoimetustega üksi hakkama saada ja nad vajavad üldiselt enamiku toimetuste juures abi;
Z. arvestades, et pikaajalise hoolduse ja lapsehoiu teenused ei ole sageli piisavalt väärtustatud ning paljudes liikmesriikides on see elukutse pigem märkamatu ja madala staatusega, mis kajastub ka madalas palgas, töötajate hulgas naiste ja meeste osakaalu ebavõrdsuses ning halbades töötingimustes;
AA. arvestades, et ametliku hooldusteenuse, sh koduhoolduse töökohad vajavad kvalifitseeritud töötajaid, kellele tuleb piisavalt palka maksta(17); arvestades, et on vaja tagada piisav arv kvalifitseeritud hooldajaid, kuna lastele, eakatele ja puuetega inimestele pakutava kvaliteetse ametliku hooldusteenuse väljaarendamine on seotud kvaliteetsete töösuhete ja inimväärse palgaga ning neid teenuseid pakkuvatesse töötajatesse investeerimisega, sh investeerimisega lapsehoiutöötajate koolitamisse; arvestades, et hooldajate ametlik töösuhe mõjub positiivselt nende suutlikkusele töö- ja eraelu vahel tasakaal leida;
AB. arvestades, et pikaajalise hoolduse kasutajad ei pruugi suuta endale erahooldusteenust lubada, kuna see on harilikult avaliku sektori hooldusteenusest kallim; arvestades, et soolise palga- ja pensionilõhe tõttu mõjutatakse naisi alati rohkem ja naised peavad oma sissetulekust pikaajaliseks hoolduseks rohkem kulutama;
AC. arvestades, et on tehtud kindlaks, et ebasoodsa taustaga inimesed, sh väikese sissetulekuga pered, maapiirkondades elavad pered ning etnilise vähemuse või sisserändaja taustaga inimesed kogevad juhtudel, kui kvaliteetse hooldusteenuse kättesaadavus on piiratud, konkreetseid probleeme;
Töö- ja eraelu tasakaalu kontekst
1. märgib, et sooline tööhõive lõhe laieneb peredes märkimisväärselt pärast laste saamist, mis näitab, et naised kogevad raskusi laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise ning töö vahelise tasakaalu leidmisel ning seda põhjustab piisava avaliku hooldustaristu puudumine ja tööde püsiv soopõhine eristamine, mis sunnib naisi tegema tohutult palju hooldustööd ning kulutama meestest kaks kuni kümme korda rohkem aega tasustamata hooldusele(18);
2. märgib, et neljandik kõigist naistest teevad ikka veel tasustamata tööd pereettevõttes ja et esineb selge sooline segregatsioon sektorites, mida saab üldiselt iseloomustada madala palga, pikkade töötundide ja sageli ka mitteametliku töökorraldusega, mis annab naistele vähem rahalist, sotsiaalset ja struktuurset kasu;
3. rõhutab, et vaesuse feminiseerumine tuleneb mitmest tegurist, sh sooline palgalõhe, pensionilõhe, hoolduskohustused ja nendega seotud tööstaaži katkestused; toonitab, et mitmekordne diskrimineerimine, mida naised kogevad muu hulgas oma sooidentiteedi, sooväljenduse ja sootunnuste tõttu, põhjustab vaesuse feminiseerumist;
4. väljendab heameelt Euroopa sotsiaalõiguste samba institutsioonidevahelise väljakuulutamise üle ja tuletab meelde selle põhimõtteid, sealhulgas järgmist:
–
naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused eriti tööturul osalemise suhtes;
–
hoolimata soost või puudest õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele tööhõive võimalustele;
–
vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele;
–
õigus taskukohastele ja kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele;
5. väljendab muret ebasoodsate arengusuundumuste pärast vanemapuhkuse ja vanemlusega seotud õiguste vallas, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist käsitleva direktiivi eelnõu tagasivõtmine ning Euroopa Liidu Kohtu hiljutine otsus, mille järgi on kollektiivse koondamise osana seaduslik rasedat töötajat koondada; kutsub komisjoni üles kiiresti täitma ELi õigusaktides olevaid lünki;
6. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist, ning rõhutab sellega seoses, et väga oluline on individuaalne õigus puhkusele ja paindlikule töökorraldusele, et aidata töötajatel oma era- ja tööelu hallata; tuletab meelde, et töö- ja eraelu tasakaalu poliitika peaks julgustama mehi naistega võrdselt hoolduskohustust enda peale võtma; leiab, et tulevase arengu nimel peaks eesmärk olema laiendada järk-järgult vanema- ja hoolduspuhkust(19) ning tõsta selle tasustamine piisavale tasemele, tagada mitteülekantav vanemapuhkus, tagatised vallandamise, samale või võrdväärsele ametikohale naasmise ning puhkuse võtmise alusel diskrimineerimise korral ning nende füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste laiendamine, kes peavad võtma piisavalt tasustatud puhkust, et hoolitseda ülalpeetavate eest, kes pole lapsed;
7. kutsub kõiki liikmesriike üles julgustama isasid kasutama isapuhkust, mis on tõhus viis, kuidas ergutada isasid oma laste ja perekonna eest hoolitsemise vastutust võtma, ning kasulik vahend, mille abil saavutada naiste ja meeste vahel tõeline võrdsus;
8. on veendunud, et hooldusteenuste osutamine ei tohiks hooldajate palgataset või sotsiaal- ja pensionihüvitisi negatiivselt mõjutada; nõuab sellega seoses, et edendadaks soolist võrdõiguslikkust töö- ja eraelu tasakaalu poliitika rakendamisel;
9. juhib tähelepanu perekondade keerulisele olukorrale puudega lapse või sugulase eest hoolitsemisel, kuna nendel juhtudel on hooldus eluaegne;
10. juhib tähelepanu puuetega laste vanemate jaoks koormust vähendavate teenuste puudumisele; märgib, et toetuse puudumise tõttu on vanematel sageli täiesti võimatu töötada; märgib seoses sellega asutuste puudumist raske autismiga inimeste jaoks;
11. usub, et igal hooldust vajaval inimesel peaks olema subjektiivne õigus valida kvaliteetne hooldusteenus, mis vastab kõige paremini tema hooldusvajadustele ja on nii talle kui ka tema hooldajatele sobiv ja kättesaadav; on arvamusel, et vaatamata kasutajate ja nende vajaduste erinevustele tuleks hooldusteenuseid arendada välja inimesekeskselt, individuaalselt ja kõikehõlmavalt; märgib, et perekonnad ei ole ühesugused ning et poliitikat ja programme tuleks nendele erinevustele kohandada;
12. usub, et hooldusteenuste valiku arendamine peaks kajastama töö muutuvat olemust;
13. usub, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kehtestatud õigusega pikaajalisele hooldusteenusele tuleks pikaajalist hooldust lugeda sotsiaalkaitse haruks, mis peaks kehtestama igale inimesele õiguse saada kvaliteetset ja inimesekeskset hooldust; usub peale selle, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tuleb kiiresti investeerida veelgi taskukohastesse ja kvaliteetsetesse pikaajalise hoolduse teenustesse, eriti koduhooldusesse ja kogukondlikku hooldusesse; kutsub liikmesriike selles osas üles tagama hooldusteenustele võrdse juurdepääsu ja hooldusasutustes õiglase kohtlemise pikaajalist hooldust vajavate eakate, laste ja puuete ja/või krooniliste haigustega inimeste jaoks, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa taustaga inimestele;
14. rõhutab, et mitmekesise, kvaliteetse, juurdepääsetava ja mõistliku hinnaga avaliku ja erasektori hooldustaristu, teenuste ja toetuse kättesaadavus laste, eakate, puuetega ja krooniliselt haigete või pikaajalist hooldust vajavate inimeste jaoks kas kodus või kodule sarnanevates kogukondlikes tingimustes on osutunud oluliseks aspektiks töö- ja eraelu tasakaalu poliitikas ning oluliseks teguriks, mis edendab vanemate ja mitteametlike hooldajate puhkuse võtmist ning mis aitab naistel kiiresti tööle naasta ja tööturule jääda; kiidab kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga heaks liikumise kogukonnapõhiste teenuste poole, märkides aga, et teenuste kvaliteedi tagamiseks on vaja neid jälgida; on seisukohal, et hoolduse kvaliteet tuleneb teenuste kvaliteedist ja sellest, kui palju need austavad abisaajate inimväärikust ja inimõigusi ning kuidas need tagavad abisaajate kaasamise kogukonda;
15. tuletab meelde, et hooldusteenuse puudumine on peamine tegur, mis põhjustab naiste vähest esindatust tööturul, kuna selles olukorras on raske leida tasakaalu töö ja perekohustuste vahel, mistõttu mõni naine jääb tööturult täiesti kõrvale, töötades vähem tunde tasustatud töökohal ja veetes rohkem aega tasustamata hoolduskohustusi täites, mis omakorda mõjub negatiivselt nende õigusele saada sotsiaalkindlustust, eelkõige pensionit, ning toob nende jaoks kaasa suurema vaesumise ohu ja sotsiaalse eraldatuse, seda eriti vanemas eas;
Hoolduse eri liigid
16. märgib, et hooldusteenuseid on erinevaid, näiteks lastehoid ja alusharidus, eakate hooldus ning pikaajalist tervishoiu- ja hooldusteenust vajavate puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldus- või tugiteenused, ning seetõttu on välja töötatud erinevad poliitilised suunad; on seisukohal, et hooldust võiks pakkuda nii ametlikud kui ka mitteametlikud hooldajad;
17. usub, et hooldusteenuste arendamise lähenemisviis peaks võtma arvesse teenuste kasutajate kõiki kategooriaid ja nendevahelisi erinevusi ning nende vajatavate hooldusteenuste eri tüüpe, sh ebasoodsa taustaga inimesed, näiteks etnilisse vähemusse kuuluvad või sisserändaja taustaga pered, ning kõrvalistes või maapiirkondades elavad inimesed ja madala sissetulekuga pered; tuletab meelde, et seadustes ja poliitikas kasutatud perekonna mõistet tuleks mõista laias tähenduses;
18. mõistab, et madal sotsiaal-majanduslik staatus ja madal haridustase on paljude inimeste jaoks takistus hooldusteenuse saamiseks, mis vaid suurendab probleeme, mida nad niigi töö- ja eraelu vahel tasakaalu leida püüdes kogevad; usub, et see vajab selget programmitööd ja poliitikat;
19. märgib, et erasektoril on oluline osa pikaajaliste hooldusteenuste pakkumises puuetega ja eakatele inimestele ning et nende teenuste juurdepääsetavuse ja kvaliteediga seotud küsimusi on tõstatatud üle kogu ELi; kutsub komisjoni üles hindama hooldusteenuste turu olukorda ja tegema vajalikud seadusandlikud algatused selles olukorras pakutavate teenuste kontrollimiseks ja nende kvaliteedi jälgimiseks;
Hoolduse kvaliteet, taskukohasus ja kättesaadavus
20. leiab, et hooldusteenused tuleks kavandada nii, et kõikidele kasutajatele, nende pereliikmetele ja hooldajatele pakutakse tegelikku valikuvõimalust, olenemata sellest, kas nad töötavad täis- või osalise tööajaga või kas nad on füüsilisest isikust ettevõtjad või töötud;
21. leiab, et hooldusteenuste kavandajad, korraldajad ja osutajad vastutavad nende teenuste kasutajate vajaduste arvesse võtmise eest ning eakate ja puuetega inimeste hooldusteenuseid tuleb kavandada ja arendada teenuste kasutajate aktiivse ja sisuka osalemise kaudu ning välja töötada ja rakendada õigustele tuginedes; märgib positiivset kogemust, kus vaimu- või intellektipuudega inimesed on osalenud taristu ja teenuste väljaarendamises, mis parandab nende iseseisvat elu ja elukvaliteeti;
22. märgib, et ELis pakutava hoolduse kvaliteet erineb nii liikmeriikide vahel kui ka nende sees: era- ja avaliku sektori asutuste, linna- ja maapiirkondade ning eri vanuserühmade vahel; märgib, et lapsehoiu ja pikaajalise hoolduskohustuse suurt osa kannavad perekonnad, esimese puhul enamasti vanavanemad – see nähtus on eriti levinud Lõuna- ja Ida-Euroopas(20);
23. kutsub liikmesriike üles tagama hooldusteenuste tiheda võrgustiku nii linna- kui ka maapiirkondades, et parandada hoolduse juurdepääsetavust ja kättesaadavust ebasoodsa taustaga inimeste jaoks, sh nende jaoks, kes elavad maa- ja kõrvalistes piirkondades;
24. leiab, et teenuste kättesaadavus tuleneb kulu ja paindlikkuse kombinatsioonist ning seetõttu peaks olema tagatud ulatuslik valik teenuseosutajaid nii avalikust kui ka erasektorist hoolduseks kodus ja kodule sarnanevates tingimustes; leiab samuti, et pereliikmetel peaks olema võimalik pakkuda hooldust vabatahtlikult või saada toetust hooldusteenuste ostmiseks;
25. rõhutab, et hooldusteenuste kvaliteeti tuleks mõista väga erinevalt, sh hooldusasutuste ja -teenuste kvaliteet, laste õppekavade kvaliteet, hooldajate professionaalsus, ruumide ja keskkonna kvaliteet, hooldajate haridustase ja nende töötingimused;
26. märgib, et hooldusteenused tuleks välja töötada nii, et tõhustada järjepidevat hooldust, ennetavat tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet, taastusravi ja vajaduse korral iseseisvat elu; usub, et julgustada tuleks otsest koduhooldust, nii et hooldust vajavad inimesed saaksid kvalifitseeritud kutselise hooldaja teenuseid oma kodus ja saavad võimaluse korral elada iseseisvalt; on seisukohal, et hooldusteenus tuleks võimaluse korral ühendada kõikehõlmava peretoetusega, nt aitamine majapidamistööde, õpetamise ja lapsehoiuga;
27. rõhutab, et teave olemasolevate hooldusteenuste ja teenusepakkujate kohta peaks olema kättesaadav vanematele, eakatele, pikaajalist hooldust vajavatele puuetega ja/või krooniliste haigustega inimestele ning mitteametlikele hooldajatele;
28. rõhutab asjaolu, et teenuste kättesaamatusel ja lapsehoiuga kaasnevatel takistavatel kuludel võib olla negatiivne mõju lastele, kes on pärit madala sissetulekuga peredest, seades nad juba varasest east alates ebasoodsasse olukorda; rõhutab, et igal lapsel on õigus kvaliteetsele hoiule ja arendamisele varases lapsepõlves, sealhulgas kõikidele sotsiaalsetele stiimulitele; märgib, et hooldusteenuste ülemäärane maksumus mõjutab ka madala sissetulekutega peredest pärit ülalpeetavaid, seades nad ebasoodsasse olukorda;
29. on arvamusel, et kvaliteetsesse alla kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoidu investeerimise puudumine pikendab naiste tööstaaži katkestusi ja tekitab raskusi nende tööle naasmisel;
30. usub, et riiklikke programme tuleks tugevdada, et parandada eriti mäluhäireid põhjustavate haigustega eakate naiste ja nende sageli ka eakate naissoost hooldajate elukvaliteeti; teeb ettepaneku, et nende meetmete planeerimiseks ja rakendamiseks peetaks nõu Alzheimeri tõvega tegelevate ühendustega;
31. palub komisjonil koostada kooskõlas siinsete soovitustega liikmesriikidele suunised, mille eesmärk on töötada välja põhjalikud, tööhõivet soodustavad, inimestekesksed, kogukonnal põhinevad ja kättesaadavad hooldusteenused, mis hõlmaksid lapsehoidu, eakate ja puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldusteenuseid ning tugineksid nende teenuste kasutajate osalemisele ja nendega konsulteerimisele, et tagada nende teenuste kättesaadavus ja vastavus teenuste kasutajate vajadustele;
32. märgib liikmesriikide erinevaid tavasid ja rõhutab, et koostöö ja parimate tavade vahetamine Euroopa tasandil võib toetada liikmesriikide vastastikust õppimist ja kogemusnõustamist ning aidata kaasa kvaliteetsete hooldusteenuste arendamisele, toetades ja täiendades meetmeid, mida võetakse piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning aidates liikmesriikidel ühiseid probleeme lahendada; kutsub komisjoni üles tegutsema platvormina ning toetama kogemuste ja heade tavade vahetamist hooldusteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse kohta, samuti hooldusteenuste pakkumise eri mudelite kohta, mis on kohandatud individuaalsetele olukordadele, ning hooldusteenuste probleemide lahendamise finantssuutlikkuse kohta;
33. muretseb paljude hooldusteenuste töötingimuste pärast, sh pikad töötunnid, ebapiisav palk, väljaõppe puudumine ning halb töötervishoiu ja -ohutuse poliitika; muretseb selle pärast, et hooldussektor pole tööotsijatele ligitõmbav, äratades peamiselt naiste ja võõrtöötajate huvi; rõhutab, et neil tingimustel on mõju ka pakutava hoolduse kvaliteedile; kutsub seetõttu liikmesriike üles hooldustööd karjäärivalikuna taasväärtustama ja palub komisjonil koostöös sotsiaalpartneritega luua sektori töötajatele miinimumnormide õigusraamistik ja käivitada algatus pikaajalise hoolduse kvaliteedi kohta, võttes eeskuju kodanikuühiskonna juhitud vabatahtlikest vahenditest ja algatustest, sh pikaajaliste hooldusteenuste Euroopa kvaliteediraamistik ning komisjoni hiljutine ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta;
34. kutsub liikmesriike üles jälgima ja tagama, et hooldusasutused ja muud asutused oleksid töötamiseks turvalised ja motiveerivad ning et piisavalt investeeritaks hooldusteenuse pakkujate heaollu ja töötervishoidu; usub, et hoolduse saajate väärkohtlemise ärahoidmiseks on oluline tagada hooldajate heaolu; toetab seetõttu kutseliste hooldajate sertifitseerimise ja tunnustamise seadusandlikke algatusi ja kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid hooldajate töötingimuste parandamiseks, nt tagama neile õiguse ametlikule töölepingule ja tasustatud puhkusele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama üldsuse teadlikkust hooldusteenuste väärtuse kohta, et parandada hooldaja elukutse staatust ja edendada meeste osalemist hooldustegevuses;
35. palub komisjonil esitada nõukogule heakskiitmiseks Euroopa hooldajate programm, et tuvastada hoolduse eri liigid Euroopas ja neid tunnustada, tagada hooldajatele rahaline toetus ning arendada järk-järgult nende töö- ja eraelu tasakaalu;
36. tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 4. juuli 2013. aasta resolutsioonis kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(21) nõutakse konkreetselt hoolduspuhkust käsitleva direktiivi vastuvõtmist; märgib, et oma sugulastele hooldust pakkuvad mitteametlikud hooldajad peaks saama piisavat tasu ja neil peaks olema sotsiaalsetele õigustele teiste hooldusteenuse pakkujatega sarnane juurdepääs; kutsub seega üles kasutama mitteametlike hooldajate tööõiguse alla mittekuuluvate probleemide lahendamiseks terviklikku lähenemisviisi, nt pidev sissetulekutoetus, juurdepääs tervishoiule, õigus iga-aastasele puhkusele ja pensioniõiguste kumuleerumine nii, et need oleksid piisavad ka siis, kui hooldajate sissetuleku tase oleks ajutiselt madal mitteametliku hoolduse pakkumise tõttu – see olukord puudutab peamiselt naisi; on veendunud, et hooldusteenuste osutamine ei tohiks hooldajate mitteametliku hooldaja tervist ja heaolu negatiivselt mõjutada; kutsub liikmesriike seetõttu üles pakkuma mitteametlikele hooldajatele piisavaid koormust vähendavaid teenuseid ning nõustamist, kogemusnõustamist, psühholoogilist tuge, päevaravi jms, mis aitaks neil suurendada osalust tööhõives;
37. kutsub liikmesriike üles tööseaduste ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kaudu kehtestama nn hoolduskrediiti nii naistele kui meestele pensioniõiguste kogumise võrdväärsete perioodidena, et kaitsta neid, kes võtavad tööst puhkuse ülalpeetava või pereliikme mitteametlikuks tasustamata hooldamiseks, ning tunnustama nimetatud hooldajate töö väärtust ühiskonnale tervikuna;
38. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et mitteametlikke hooldajaid tunnustataks võrdsete hooldusteenuse pakkujatena, ja arendama elukestva õppe programmide raames mitteametlike hooldajate väljaõpet ja nende omandatud oskuste tunnustamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös vabaühenduste ja haridusasutustega üles toetama noori hooldajaid; palub komisjonil teha ettepanek võtta vastu neid ja muid meetmeid sisaldav tegevuskava hoolduse kvaliteedi ja hooldajate elukvaliteedi tagamiseks;
39. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema uurimistööd, et teada saada noorte hooldajate arvu ja selle mõju nende heaolule ja toimetulekule, ning pakkuma selle uurimistegevuse põhjal koostöös vabaühenduste ja haridusasutustega noortele hooldajatele tuge ja rahuldama nende vajadusi;
40. kutsub komisjoni üles uuringute ja poliitika tegemisel hooldusteenuseid ja hooldajaid rohkem arvesse võtma, eriti seoses Euroopa Sotsiaalfondi, puuetega inimeste strateegia ja tervisevaldkonna tegevusprogrammiga;
Hooldusega seotud eesmärgid
41. rõhutab asjaolu, et Barcelona eesmärkide saavutamise praegune väljakutse on suurendada lapsehoiu pakkumist lastele vanuses 3–4 eluaastat; kiidab heaks komisjoni soovituse laiendada 2020. aasta haridus- ja koolitusstrateegia eesmärke, et pakkuda lapsehoiu kohti vähemalt 95 % lastest kolmanda eluaasta ja kohustusliku koolimineku vanuse vahel; kutsub komisjoni üles koostöös asjakohaste osaliste ja liikmesriikidega Barcelona eesmärke ja alushariduse eesmärke ülespoole korrigeerima; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et saavutada eesmärgid ja seada hooldusteenuse pakkumine oma poliitilistes eesmärkides kõrgele kohale; kutsub liikmesriike üles parandama alushariduse ja lapsehoiu teenuste riiklikke kvaliteediraamistikke, võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, ning julgustab liikmesriike vaatama läbi soovituses viidatud alushariduse ja lapsehoiu teenuste viis peamist valdkonda: juurdepääsetavus, töötajad, õppekava, järelevalve ja hindamine ning juhtimine ja rahastamine. kutsub liikmesriike üles koolieelse lapsehoiu pakkumisel pöörama tähelepanu mitte ainult selle kättesaadavusele, vaid ka kvaliteedile, eelkõige ebasoodsatest oludest pärinevate ja puudega laste puhul;
42. kutsub komisjoni üles kehtestama Barcelona eesmärkidele sarnanevaid näitajaid ja vastavaid kvaliteedieesmärke eakate, puuetega ja/ krooniliselt haigete pikaajalist hooldust vajavate inimeste hooldusteenustele ning jälgimisvahendeid nende teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse mõõtmiseks;
43. palub komisjonil lisada eakate, puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldus Euroopa poolaasta ja soolise võrdõiguslikkuse aastaaruande andmete järelevalvesse ja läbivaatamisse; palub liikmesriikidel kaaluda eakate, puuetega ja/ krooniliselt haigete inimeste hooldusteenuste hinnangute lisamist riigiaruannetele, võttes arvesse hooldajate ja hoolduse saajate tagasisidet; kutsub komisjoni üles lisama kõnealuse hoolduse kohta andmeid sotsiaalse progressi näitajate kogusse, mida tuleks jälgida Euroopa poolaasta kontekstis; kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama need sotsiaalsed näitajad poolaasta eeskirjade hulka; kutsub liikmesriike üles võtma vastu ja kasutama parandusmeetmeid, kui areng osutub aeglaseks,
44. kutsub komisjoni üles parandama sooliselt segregeeritud andmete kogumist ning arendama sektoripõhist statistikat, võrreldavaid määratlusi ja näitajaid, et hinnata lastele, puuete ja krooniliste haigustega inimestele ning eakatele ELi tasandil pakutava kooldusteenuse juurdepääsetavust, kvaliteeti, kättesaadavust ja tõhusust, leides samas viise hooldustöötajate jälgimiskoormuse suurenemise takistamiseks; kutsub komisjoni üles hooldusteenuste arengut jälgima ja koostama vajaduse korral soovitusi parandusmeetmete kohta;
45. kutsub liikmesriike üles koguma andmeid laste, eakate ja puuetega inimeste riiklike ja erasektori hooldusteenuste kvaliteedi kohta, et jälgida üldist olukorda ja parandada hooldusteenuseid, arvestades mitte ainult kasutajate vajadusi, vaid ka paljude hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning töötingimusi; palub, et liikmesriigid võtaksid kasutusele tõhusad poliitilised vahendid ja võtaksid vajaduse korral parandusmeetmeid;
Hoolduse rahastamine
46. kutsub liikmesriike, muu hulgas eesmärgiga lahendada investeeringute puudujääk, üles suurendama hooldusteenustesse ja laste (sh koolieelsesse) ja teiste ülalpeetavate taristusse tehtavaid riiklikke investeeringuid, et tagada nendele teenustele üldsuse juurdepääs, parandada hoolduse kvaliteeti ja suurendada investeerimist erimeetmetesse, mis võimaldavad hooldajatel aktiivselt tööelus osaleda;
47. märgib, et hooldusstruktuuridesse ja -teenustesse ebapiisav investeerimine mõjutab ebaproportsionaalselt palju üksikvanemaid, kellest enamik on naised, ning vaesuses ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid perekondi;
48. märgib soolise aspekti arvestamise olulisust paljude poliitikameetmete kõigis rakendamisetappides, eriti programmitöö etapis; kutsub liikmesriike üles tagama, et sooline mõõde integreeritaks täielikult riiklikesse reformikavadesse, toetades mitte ainult Euroopa Sotsiaalfondi, vaid ka teisi ELi fonde, mis pakuvad vahendeid üldise sotsiaalse taristu jaoks ja mida liikmesriigid peaks kasutama hooldusteenuste arendamiseks;
49. kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa poolaasta toetaks Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamist, jättes liikmesriikidele võimaluse hooldusteenuseid jätkusuutlikult rahastada;
50. toetab ideed, et soolise palgalõhe probleemi lahendamiseks kasutataks komisjoni riigipõhiseid soovitusi meetmete kohta, mis keskenduvad muu hulgas lapsehoiuasutustesse investeerimisele ja rahanduslikele asjaoludele, mis takistavad leibkonna teisel palgasaajal – kelleks on peamiselt naised – rohkem töötada või otse töötada;
51. palub komisjonil suurendada igat liiki hooldusteenuste (pidades võimaluse korral eriti silmas üleminekut asutuste hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele) rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist+ ja muudest rahastamisvahenditest, mille eesmärk on rahastada sotsiaaltaristut; kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi heategevusfondi, et toetada lapsehoiuteenuste pakkumist maapiirkondades, ning alushariduse ja lastefondi projektide rahastamiseks veelgi enam kasutama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi; kutsub komisjoni üles rangelt jälgima ELi ja eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastuse kulutamist sotsiaalhoolekande ja pikaajalise hoolduse teenuste valdkonnas ning tagama, et investeeringud oleksid kooskõlas inimõigustega seotud kohustustega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta kohaselt;
52. kutsub liikmesriike üles kaaluma sotsiaalmaksete rakendamist piiriüleselt, nii et isiku päritoluliikmesriik rahastaks kodaniku paigutamist teise liikmesriigi sotsiaalhoolekandeasutusse (juhul kui sellist asutust ei ole päritoluliikmesriigis olemas);
53. märgib, et on vaja teha parem analüüs hooldusteenuste pakkumise jaoks tehtavate era- või avaliku sektori investeeringute potentsiaali kohta seoses ettevõtete olemasolevate algatustega töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus;
54. kutsub liikmesriike üles kasutama kõigi hooldusteenuse liikide käsitlemiseks terviklikku lähenemisviisi ning tugevdama asjakohaste ELi rahastamisvahendite tõhusa ja sünergilise kasutamise õigusnorme elukestva õppe, teadustegevuse ja taristu arendamise valdkonnas; julgustab liikmesriike muutma lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse rahastamine esmatähtsaks, kasutades järgmises mitmeaastases raamistikus saadaolevaid rahastamisvahendeid, eriti olemasolevaid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond; julgustab liikmesriike veelgi oma ressursse tõhusalt jaotama, et suurendada hooldusteenustele juurdepääsu ja nende taskukohasust ebasoodsas olukorras ja haavatavatele rühmadele, ning koostama tõhusaid rahastamismudeleid, sh suunatud rahastust, millega leitakse kooskõlas riiklike ja kohalike tingimustega sobiv tasakaal avaliku ja erasektori investeeringute vahel;
55. kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil on piisavad vahendid hooldustaristu arengu ning töö- ja eraelu tasakaalu poliitika rakendamise jälgimiseks ning selle analüüsimiseks, kas ja kuidas see poliitika soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärke saavutab;
56. kiidab heaks mõne liikmesriigi otsust võtta kasutusele rahalised stiimulid ettevõtete jaoks, mis oma töötajatele lapsehoiuteenust pakuvad, et nende töö- ja eraelu tasakaalu parandada;
o o o
57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Komisjoni tegevuskava 2018, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus (2017) „10 Trends Transforming Education as We Know It“ (Kümme suundumust praeguse haridussüsteemi muutmiseks).
Eurofound, „Caring for children and dependants: Effect on careers of young workers“ (Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noorte töötajate karjäärile).
Nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2010. aasta seadusandlikus resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 162).
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Lyme’i tõve ehk borrelioosi kohta (O‑000088/2018 – B8‑0417/2018),
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse aruannet, mis käsitleb Lyme’i borrelioosi seroloogiliste testide diagnostilise täpsuse kohta käiva kirjanduse süstemaatilist ülevaadet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu puukborrelioosi seire teemalist ekspertide võrgustiku nõustamiskoosolekut, mis toimus 2016. aasta jaanuaris Stockholmis,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsust nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik(1),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et õigus tervise kaitsele on põhiõigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 168;
B. arvestades, et Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos on bakteriaalne haigus, mida tekitab bakter nimega Borrelia burgdorferi ning mis kandub inimestele bakteriga nakatunud puugi hammustuse kaudu; arvestades, et Lyme’i tõbi on inimeste ja mitme kodu- ja metsloomaliigi nakkushaigus;
C. arvestades, et hinnanguliselt 650 000–850 000 üksikjuhuga on puukborrelioos Euroopas kõige levinum zoonoos, kusjuures sagedamini esineb seda Kesk-Euroopas; arvestades, et nakatutakse kevadsuvisel poolaastal (aprillist oktoobrini) ja et riikides, kus borrelioosi esineb, peetakse seda põllumajandustootjate, metsandustöötajate ja välitingimustes uurimistööd tegevate teadlaste kutsehaiguseks;
D. arvestades, et nakatunud puukide ja tõve levik näib geograafiliselt laienevat, sest juhtusid registreeritakse nüüd ka suurematel pikkus- ja laiuskraadidel ning linnades ja asulates; arvestades, et mõned arvatavad põhjused on muutused maakasutuses, sealhulgas madala kvaliteediga maa metsastamine ja invasiivsete taimede levik, ning kliimamuutused, globaalne soojenemine, liigniiskus ja muu inimkäitumisega seotud tegevus;
E. arvestades, et Euroopas puudub üksmeel Lyme’i tõve ravi, diagnoosimise ja sõeluuringute osas ning liikmesriikide tavad on erinevad;
F. arvestades, et nakatunud puugi hammustust ja Lyme’i tõve sümptomeid ei pruugita märgata ja teatud juhtudel kulgeb haigus sümptomiteta, mis võib mõnikord põhjustada ränki tüsistusi ja krooniliste haiguste sarnaseid püsivaid kahjustusi, eriti juhtudel, kui patsient ei saa aegsasti diagnoosi;
G. arvestades, et Lyme’i tõve usaldusväärsem varajane diagnoosimine vähendab märkimisväärselt hilises staadiumis juhtumite arvu, parandades nii patsientide elukvaliteeti; arvestades, et see vähendab ka haiguse põhjustatavat finantskoormust, säästes ELi teadusprojekti DualDur juhtide väitel ligikaudu 330 miljoni euro väärtuses tervishoiukulusid juba esimese viie aasta jooksul;
H. arvestades, et paljusid patsiente ei diagnoosita õigeaegselt ega ole neile kättesaadav sobiv ravi; arvestades, et patsientidele tundub, et nad ei saa ametiasutustelt vajalikku abi ega tähelepanu, ning osal neist tekivad püsivad sümptomid, mis võivad viia kroonilise haiguse väljakujunemiseni;
I. arvestades, et praegu ei ole Lyme’i tõve vastu vaktsiini;
J. arvestades, et puukborrelioosi tegelik koormus ELis ei ole teada, sest haiguse kohta puudub statistika ning haigusjuhtude määratlused, laboriuuringute meetodid ja seiresüsteemid on väga erinevad;
K. arvestades, et Lyme’i tõve varase ja hilise staadiumi jaoks ei ole määratud eraldi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) koode; arvestades, et Lyme’i tõve hilise staadiumi erinevate sümptomite jaoks ei ole määratud eraldi RHK koode;
L. arvestades, et Lyme’i tõve ja sellega seotud haiguste rahvusvahelise ühingu (International Lyme and Associated Diseases Society, ILADS) ravipraktika suunised erinevad Ameerika nakkushaiguste ühingu (Infectious Diseases Society of America, IDSA) omadest ja kahe lähenemise vahelised erinevused mõjutavad ka ravipraktikat ELis;
M. arvestades, et puuduvad põhjalikud teadmised selle kohta, kuidas Lyme’i tõbi kujuneb krooniliseks haiguseks;
N. arvestades, et tervishoiutöötajad ning samuti patsientide ühendused ja rikkumistest teatajad on selle terviseprobleemi eest juba peaaegu kümme aastat hoiatanud;
O. arvestades, et kuigi Lyme’i tõbi on meditsiinis hästi tuntud, on see jätkuvalt aladiagnoositud, eriti kuna haiguse sümptomeid on raske märgata ja puudu on sobivatest diagnostilistest testidest;
P. arvestades, et Lyme’i tõve puhul kasutatavad sõeluuringud – näiteks ensüümimmuunsorptsioonanalüüs, mis avastab korraga vaid ühe nakkuse – ei anna alati täpseid tulemusi;
Q. arvestades, et paljud eurooplased on pidevas Lyme’i tõppe nakatumise ohus oma ametialase tegevuse tõttu (põllumajandustootjad, metsandustöötajad, väliuuringuid tegevad teadlased ja üliõpilased, näiteks bioloogid, geoloogid, mõõdistajad ja arheoloogid);
R. arvestades, et Lyme’i tõve puhul järgitakse meditsiinisektoris sageli aegunud soovitusi, mis ei arvesta piisavalt teadusuuringute arenguga;
1. tunneb muret Lyme’i tõve murettekitavalt ulatusliku leviku pärast Euroopa elanike seas, sest kasutatud rahvaloendusmeetodite andmete kohaselt põeb seda haigust umbes miljon inimest;
2. tuletab meelde, et kõigis liikmesriikides on puukborrelioosi esinemissagedus erineval määral kasvanud, mistõttu on sellest kujunenud Euroopas omaette terviseprobleem;
3. tunneb heameelt praeguseks eraldatud liidu vahendite üle, mis on ette nähtud puukborrelioosi varajase avastamise ja tulevase ravi uurimiseks (umbes 16 miljonit eurot selliste projektide kaudu nagu ANTIDotE, ID‑LYME ja LYMEDIADEX);
4. nõuab täiendavate vahendite eraldamist Lyme’i tõve diagnoosimis- ja ravimeetodite arendamiseks; ergutab sellega seoses edendama teadustööd: eraldama rohkem vahendeid ning ühtlasi vahetama epidemioloogilisi andmeid, sh andmeid patogeensete ja mittepatogeensete geneetiliselt määratud liikide jaotuse ja levimuse kohta;
5. nõuab tihedamat rahvusvahelist koostööd Lyme’i tõve uurimisel;
6. ergutab komisjoni koguma võimalikult palju teavet liikmesriikide Lyme’i tõve sõeluuringute meetodite või ravitavade kohta;
7. nõuab kohustuslikku aruandlust kõigis liikmesriikides, kus Lyme’i tõbe esineb;
8. kutsub komisjoni üles hõlbustama liikmesriikide koostööd ja parimate tavade vahetamist Lyme’i tõve seire, diagnoosimise ja ravi osas;
9. tunneb heameelt selle üle, et teatavad liikmesriigid on konkreetse metoodika alusel lisanud Lyme’i tõve oma riiklikesse seiresüsteemidesse;
10. kutsub komisjoni üles looma ühtseid seireprogramme ning tegema liikmesriikidega koostööd, et hõlbustada diagnostika ja ravi ühtlustamist; kutsub komisjoni üles tunnustama puukborrelioosi põllumajandus- ja metsandustöötajate ning välitingimustes uurimistööd tegevate teadlaste (näiteks bioloogid, geoloogid, mõõdistajad ja arheoloogid) kutsehaigusena;
11. nõuab, et liikmesriikides kehtestataks individuaalsed puugitõrje- ja -kontrollimeetmed, et piirata Borrelia bakterite levikut;
12. nõuab tõenduspõhiste suuniste väljatöötamist Lyme’i tõve kliinilise ja laboratoorse diagnostika jaoks; nõuab Lyme’i tõve varase ja hilise staadiumi jaoks eraldi RHK koodide määramist; nõuab eraldi RHK koodide määramist ka Lyme’i tõve hilise staadiumi erinevate sümptomite jaoks;
13. nõuab, et komisjon avaldaks perearstide koolitamise ELi parimatele tavadele tuginevad suunised, et hõlbustada Lyme’i tõve diagnoosimist ja sõeluuringuid;
14. palub liikmesriikidel kasutada kliinilisi uuringuid laiemalt, et arst saaks isegi seroloogilise testi negatiivse tulemuse puhul Lyme’i tõve diagnoosida ning aidata patsiendil pääseda ummikseisust, kus teda ei ravita;
15. kutsub komisjoni üles hindama, kui levinud on olukord, kus patsient püüab kaua saada Lyme’i tõve õiget diagnoosi ja ravi, ning eriti ravi otsivate patsientide piiriülese liikumise ulatust ja selle rahalisi tagajärgi;
16. nõuab uuenduslike projektide kavandamist ja algatamist, millega tõhustada andmete kogumist ning teadlikkuse suurendamise ja koolitusmeetmeid;
17. tunneb heameelt komisjoni 22. juuni 2018. aasta rakendusotsuse (EL) 2018/945 üle epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste ning asjaomaste haigusjuhumääratluste kohta(2), milles lisatakse nakkushaiguste loetellu neuroborrelioos;
18. rõhutab, et Lyme’i tõve lisamine Euroopa epidemioloogilise seire võrgustikku võimaldab patsientidel kasutada kindla ja struktureeritud tervishoiusüsteemi eeliseid, milleks on pidev suhtlus liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kiire ja usaldusväärne puukborrelioosijuhtude avastamine liidus, vastastikune abi kogutud seireandmete analüüsimisel ja tõlgendamisel ning vajalikud vahendid haiguse inimeste seas levimise tõkestamiseks;
19. palub liikmesriikidel, kes saavad taotleda komisjonilt logistilist abi, käivitada eelkõige haiguse suurima levikuga piirkondades teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania, et hoiatada elanikkonda ja kõiki asjaomaseid isikuid Lyme’i tõve eest;
20. palub komisjonil koostada Lyme’i tõve vastu võitlemise Euroopa kava, mis vastaks selle varjatud epideemia tõsidusele; ergutab looma Lyme’i tõvega tegelevat Euroopa võrgustikku, kuhu kuuluksid asjaomased sidusrühmad;
21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama ühised haigustõrje suunised inimeste jaoks, kellel on suur oht Lyme’i tõppe nakatuda, näiteks välitingimustes töötavad inimesed, ning ühtlustatud diagnostika- ja ravisuunised;
22. kutsub komisjoni üles võtma kasutusele ennetavaid teste ja meetodi puukborrelioosi nakkuse kiireks raviks ja jälgimiseks põllumajandus- ja metsandussektori töötajate ning välitöödel andmeid koguvate teadlaste seas;
23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.