Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses Euro 5 taseme kohaldamisega kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse suhtes (COM(2018)0137 – C8‑0120/2018 – 2018/0065(COD))

P8_TA(2018)0466 A8-0346/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0137),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0120/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8‑0346/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses Euro 5 etapi kohaldamisega kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse suhtes

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/129) lõplikule kujule).

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 32.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (kodifitseeritud tekst) (COM(2018)0316 – C8‑0210/2018 – 2018/0160(COD))

P8_TA(2018)0467 A8-0387/2018

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0316),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0210/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0387/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks (kodifitseeritud)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/125) lõplikule kujule).

(1) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Euroopa Parlamendi 29. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 516/2014 seoses nõukogu otsuste (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 rakendamise toetamiseks määratud ülejäänud summade uuesti sidumisega kulukohustustega või nende summade eraldamisega muude meetmete jaoks riiklike programmide raames (COM(2018)0719 – C8-0448/2018 – 2018/0371(COD))(1)

P8_TA(2018)0468 A8-0370/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Käesoleva määruse eesmärk on võimaldada uuesti siduda kulukohustustega nõukogu otsuste (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 rakendamise toetamiseks määratud ülejäänud summad, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20148, või kõnealuste summade eraldamine riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks vastavalt liidu prioriteetidele ja liikmesriigi vajadustele rände- ja varjupaigavaldkonnas. (1)  Käesoleva määruse eesmärk on võimaldada uuesti siduda kulukohustustega nõukogu otsuste (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 rakendamise toetamiseks määratud ülejäänud summad, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20148, või kõnealuste summade eraldamine riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks vastavalt liidu prioriteetidele ja liikmesriigi vajadustele konkreetses rände- ja varjupaigavaldkonnas. Samuti tuleb tagada, et selline uuesti sidumine või eraldamine toimuks läbipaistval viisil. _____________ __________________ 8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168). 8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168). Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada eespool nimetatud summasid selleks, et jätkata isikute ümberpaigutamist, sidudes kõnealused summad uuesti kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate samade meetmete jaoks. Lisaks sellele peaks olema võimalik juhul, kui see on liikmesriigi riikliku programmi läbivaatamise käigus nõuetekohaselt põhjendatud, kasutada kõnealuseid vahendeid selleks, et lahendada muid rände- ja varjupaigavaldkonna probleeme kooskõlas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrusega. Liikmesriikide vajadused kõnealustes valdkondades on endiselt suured. Eespool osutatud summade uuesti sidumine kulukohustustega samade meetmete jaoks või nende ülekandmine riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks peaks olema võimalik ainult üks kord ja juhul, kui komisjon on selle heaks kiitnud. (4)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada eespool nimetatud summasid selleks, et jätkata isikute ümberpaigutamist, sidudes kõnealused summad uuesti kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate samade meetmete jaoks. Liikmesriigid peaksid vähemalt 20 % nendest summadest siduma uuesti kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate meetmete jaoks, mille eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamine või rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine või ümberasumine ja muu ad hoc humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine. Ülejäänud summade puhul peaks olema võimalik juhul, kui see on liikmesriigi riikliku programmi läbivaatamise käigus nõuetekohaselt põhjendatud, rahastada peatükkides II ja III ette nähtud erimeetmeid rände- ja varjupaigavaldkonnas kooskõlas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määrusega, eelkõige arendades Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, eriti seoses perekonna taasühinemisega või selleks, et toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse, ning edendades kolmandate riikide kodanike tegelikku integratsiooni. Liikmesriikide vajadused kõnealustes valdkondades on endiselt suured. Eespool osutatud summade uuesti sidumine kulukohustustega samade meetmete jaoks või nende ülekandmine riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks peaks olema võimalik ainult üks kord ja juhul, kui komisjon on selle heaks kiitnud. Liikmesriigid peaksid tagama, et vahendite eraldamisel järgitakse täielikult finantsmääruses sätestatud põhimõtteid, eelkõige tõhusust ja läbipaistvust. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Ümberpaigutatavate isikute sihtrühma tuleks laiendada, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus isikuid ümber paigutada. (5)  Ümberpaigutatavate isikute sihtrühma ning nende riikide ringi, kust ümberpaigutamine toimub, tuleks laiendada, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus isikuid ümber paigutada. Esmatähtsaks tuleks pidada saatjata alaealiste, muude kaitsetute taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate pereliikmete ümberpaigutamist. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)  Liikmesriikidel peaks samuti olema piisavalt aega, et kasutada kulukohustustega uuesti seotud summasid sama meetme jaoks või ülekantud summasid muude meetmete jaoks enne kõnealuste summade kulukohustustest vabastamist. Seetõttu juhul, kui komisjon kiidab heaks summade uuesti sidumise kulukohustustega või ülekandmise riiklike programmide raames, tuleks asjaomased summad lugeda kohustustega seotuks sellel aastal, kui toimus riikliku programmi läbivaatamine, millega kõnealune uuesti sidumine kulukohustustega või ülekandmine heaks kiidetakse. (7)  Liikmesriikidel peaks samuti olema piisavalt aega, et kasutada kulukohustustega uuesti seotud summasid sama meetme jaoks või ülekantud summasid muude erimeetmete jaoks enne kõnealuste summade kulukohustustest vabastamist. Seetõttu juhul, kui komisjon kiidab heaks summade uuesti sidumise kulukohustustega või ülekandmise riiklike programmide raames, tuleks asjaomased summad lugeda kohustustega seotuks sellel aastal, kui toimus riikliku programmi läbivaatamine, millega kõnealune uuesti sidumine kulukohustustega või ülekandmine heaks kiidetakse. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) (7a)  Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande vahendite kasutamise kohta rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate üleviimiseks, eriti mis puudutab ülekandmist riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks ja uuesti sidumist kulukohustustega. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) (12a)  Kui määrust (EL) nr 516/2014 enne 2018. aasta lõppu ei muudeta, ei saa liikmesriigid enam kasutada asjaomaseid rahalisi vahendeid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist toetust saavate riiklike programmide raames. Kuna määruse (EL) nr 516/2014 muutmisega on kiire, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – pealkiri -1)  pealkiri asendatakse järgmisega: Vahendid rahvusvahelist kaitset saavate isikute üleviimiseks „Vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelist kaitset saavate isikute üleviimiseks“; Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 1 (1)  Lõikes 1 asendatakse sõnad „rahvusvahelist kaitset saava isiku“ sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelist kaitset saava isiku“; välja jäetud Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 1 1a)  lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Pidades silmas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete rakendamist ning liidu poliitika arengusuundi fondi rakendamisperioodi jooksul, saavad liikmesriigid lisaks artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele artikli 15 lõike 2 punktiga b ette nähtud täiendava summa, mille aluseks on ühekordne makse 6 000 eurot iga teisest liikmesriigist üle viidud rahvusvahelist kaitset saava isiku kohta.“ „1. Pidades silmas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete rakendamist ning liidu poliitika arengusuundi fondi rakendamisperioodi jooksul, saavad liikmesriigid lisaks artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele artikli 15 lõike 2 punktiga b ette nähtud täiendava summa, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga teisest liikmesriigist üle viidud rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelist kaitset saava isiku kohta.“ Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 3 3.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluses kiidetakse heaks nende riiklik programm ja hiljem nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele lisatava rahastamisotsusega. Kõnealuste summade uuesti sidumine kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate samade meetmete jaoks või nende ülekandmine riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks peab olema võimalik, kui see on asjaomase riikliku programmi läbivaatamise käigus nõuetekohaselt põhjendatud. Summa võib kulukohustustega uuesti siduda või üle kanda ainult ühe korra. Komisjon peab kulukohustustega uuesti sidumise või ülekandmise heaks kiitma riikliku programmi läbivaatamise kaudu. 3.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 14 sätestatud menetluses kiidetakse heaks nende riiklik programm ja hiljem nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele lisatava rahastamisotsusega. Kõnealuste summade uuesti sidumine kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate samade meetmete jaoks või nende ülekandmine riikliku programmi raames võetavate muude erimeetmete jaoks, mis on ette nähtud käesoleva määruse II ja III peatükis, peab olema võimalik, kui see on asjaomase riikliku programmi läbivaatamise käigus nõuetekohaselt põhjendatud. Summa võib kulukohustustega uuesti siduda või üle kanda ainult ühe korra. Komisjon peab kulukohustustega uuesti sidumise või ülekandmise heaks kiitma riikliku programmi läbivaatamise kaudu. Rahastamine toimub läbipaistvalt ja tõhusalt kooskõlas riikliku programmi eesmärkidega. Summade puhul, mis tulenevad otsustega (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 ette nähtud ajutistest meetmetest, seotakse vähemalt 20 % uuesti kulukohustustega seotavatest summadest kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate meetmete jaoks, mille eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamine või rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine või ümberasumine ja muu ad hoc humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 3a 3a.  Kui otsustega (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 ette nähtud ajutistest meetmetest tulenevad summad seotakse uuesti kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate samade meetmete jaoks või kantakse üle riikliku programmi raames võetavate muude meetmete jaoks kooskõlas lõikega 3, siis määruse (EL) nr 514/2014 artikli 50 lõike 1 kohaldamisel loetakse asjaomased summad kohustustega seotuks sellel aastal, kui toimus riikliku programmi läbivaatamine, millega kõnealune kulukohustustega uuesti sidumine või ülekandmine heaks kiidetakse. 3a.  Kui otsustega (EL) 2015/1523 ja (EL) 2015/1601 ette nähtud ajutistest meetmetest tulenevad summad seotakse uuesti kulukohustustega riikliku programmi raames võetavate samade meetmete jaoks või kantakse üle riikliku programmi raames võetavate muude erimeetmete jaoks kooskõlas lõikega 3, siis määruse (EL) nr 514/2014 artikli 50 lõike 1 kohaldamisel loetakse asjaomased summad kohustustega seotuks sellel aastal, kui toimus riikliku programmi läbivaatamine, millega kõnealune kulukohustustega uuesti sidumine või ülekandmine heaks kiidetakse. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 3c (uus) 3c.  Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, eelkõige mis puudutab summade ülekandmist riiklike programmide raames võetavate muude meetmete jaoks ja uuesti sidumist kulukohustustega. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 4 (4)  lõikes 4 asendatakse sõnad „rahvusvahelist kaitset saavate isikute“ sõnadega „rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelist kaitset saavate isikute“. välja jäetud Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4 a (uus) Määrus (EL) nr 516/2014 Artikkel 18 – lõige 4 4a)  lõige 4 asendatakse järgmisega: 4.  ELi toimimise lepingu artiklis 80 osutatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et korrigeerida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse kehtivat inflatsioonimäära, rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise valdkonnas toimunud asjakohaseid muutusi ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist. 4.  „ELi toimimise lepingu artiklis 80 osutatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et korrigeerida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid kasutatavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse kehtivat inflatsioonimäära, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise või ümberasumise ja muu ad hoc humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise valdkonnas toimunud asjakohaseid muutusi ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist.“

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8‑0370/2018).

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Samoa ühinemise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluslepinguga (12281/2018 – C8-0434/2018 – 2018/0291(NLE))

P8_TA(2018)0469 A8-0376/2018

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12281/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8‑0434/2018),

–  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni AKV ja ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat(1),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ühelt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahelise majanduspartnerluse vahelepingu kohta(2),

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma (AKV riigid) ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel(3) (edaspidi „Cotonou leping“), millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A8-0376/2018),

1.  annab nõusoleku Samoa lepinguga ühinemise kohta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Samoa valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 215, 19.6.2018, lk 2. (2) ELT C 136E, 11.5.2012, lk 19. (3) ELT L 317, 15.12.2000, lk 3.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada ametisse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimees (N8‑0120/2018 – C8-0466/2018 – 2018/0905(NLE))

P8_TA(2018)0470 A8-0380/2018

(Heakskiitmine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. novembri 2018. aasta ettepanekut nimetada ametisse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimees (C8‑0466/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga)(1) artikli 26 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevahelist kokkulepet demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP‑le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 122a,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0380/2018),

A.  arvestades, et nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa Keskpank esitab järelevalvenõukogu esimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile ning esimees valitakse avaliku valikumenetluse teel pangandus- ja finantsküsimustes tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute hulgast, kes ei ole EKP nõukogu liikmed;

B.  arvestades, et nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 2 sätestatakse, et järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel kõnealuse määruse kohaselt järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet;

C.  arvestades, et Euroopa Keskpank esitas 7. novembri 2018. aasta kirjas Euroopa Parlamendile ettepaneku nimetada järelevalvenõukogu esimeheks Andrea Enria;

D.  arvestades, et seejärel hindas parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon esitatud kandidaadi sobivust, pidades eelkõige silmas nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid; arvestades, et selle hindamise käigus sai parlamendikomisjon kandidaadilt elulookirjelduse;

E.  arvestades, et 20. novembril 2018. aastal korraldas majandus- ja rahanduskomisjon kandidaadi kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel komisjoni liikmete küsimustele;

1.  kiidab heaks Euroopa Keskpanga ettepaneku nimetada Andrea Enria Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimeheks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskpangale, nõukogule ja liikmesriikide valitsustele.

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63. (2) ELT L 320, 30.11.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing) (COM(2018)0667 – C8-0430/2018 – 2018/2240(BUD))

P8_TA(2018)0471 A8-0377/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0667 – C8‑0430/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (edaspidi „EGFi määrus“)(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0377/2018),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt;

C.  arvestades, et Kreeka esitas taotluse EGF/2018/003 EL/Attica publishing, et saada EGFist rahalist toetust seoses 550 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 58 (kirjastamine) alla kuuluvas majandussektoris Kreekas NUTS 2. tasandi piirkonnas Atikas (EL30);

D.  arvestades, et taotlus tugineb EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumiskriteeriumitele, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes külgnevas piirkonnas juhul, kui kahes ühe liikmesriigi seotud piirkonnas on koondamistest mõjutatud üle 500 töötaja;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja Kreekal on õigus saada nimetatud määruse alusel 2 308 500 eurot rahalist toetust, mis moodustab 3 847 500 euro suurustest kogukuludest 60 %;

2.  märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse 22. mail 2018 ning pärast Kreekalt lisateabe saamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 4. oktoobril 2018 ja andis sellest samal päeval (seega 12‑nädalase tähtaja jooksul) Euroopa Parlamendile teada;

3.  märgib, et Kreeka väitel on koondamised seotud üleilmse finants- ja majanduskriisiga, täpsemalt Kreeka majandusele avalduva mõjuga, mis hõlmab SKP tegelikku vähenemist elaniku kohta, töötuse kasvu ning palkade ja kodumajapidamiste sissetulekute vähenemist, ning kiire digiarenguga ja tõsiasjaga, et peamised reklaamitellijad kärbivad reklaamikulusid, mis muudab kirjastussektorit; märgib, et sektorit ähvardab nii reklaami- kui ka müügitulude langus;

4.  tuletab meelde, et Kreeka kirjastussektoris tegutsevas kolmes ettevõttes toimunud koondamised avaldavad kohalikule majandusele ilmselt märkimisväärset negatiivset mõju ja see on seotud asjaoluga, et uut tööd on raske leida, sest töökohti napib ja tööotsijaid on palju ning ei korraldata tööturu kindlakstehtud vajadustele vastavaid kutseõppekursuseid;

5.  toonitab murelikult, et endiselt kõrge tööpuudusega Kreekas on suur osa töötutest ja pikaajalistest töötutest registreeritud Atika piirkonnas;

6.  tuletab meelde, et see on pärast 2014. aastal esitatud taotlust EGF/2014/018 (mis kiideti heaks)(4) Kreeka teine taotlus EGFist rahalise toetuse saamiseks seoses koondamistega Atika kirjastussektoris;

7.  märgib, et taotlus on esitatud seoses 550 töötaja koondamisega, kellest suur osa on naised (41,82 %); märgib ka, et 14,73 % koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat ja 1,6 % nooremad kui 30 aastat; tunnistab sellega seoses, et EGFist kaasrahastatavad aktiivsed tööturumeetmed on väga olulised, et parandada nendesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööturule naasmise võimalusi;

8.  väljendab heameelt selle üle, et kavandatavas koolituspakkumises arvestatakse taotlusega EGF‑2014‑018 GR/Attica saadud kogemusi, kusjuures selle juhtumi puhul saavutati käimasoleva hindamise andmetel kõrge tööturule naasmise määr;

9.  märgib, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte tarvis ei ole meetmeid kavandatud, ehkki selliste noorte osakaal on Kreekas endiselt kõrge;

10.  toonitab, et rahalised toetused sõltuvad toetuse saajate aktiivsest osalemisest ja võivad Kreeka majanduslikes tingimustes toimida tõelise stiimulina;

11.  märgib, et rahalised toetused ja stiimulid, s.t värbamisstiimulid ning tööotsimis- ja koolitustoetused on lähedal EGFi määruses sätestatud 35 % suurusele ülemmäärale;

12.  märgib, et Kreekal on kavas võtta taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks viit tüüpi meetmeid: i) kutsenõustamine ja abistamine töö otsimisel; ii) tööturu vajadustele vastav koolitus, ümberõpe ja kutseõpe; iii) ettevõtluse alustamise toetus; iv) tööotsimis- ja koolitustoetus; v) värbamisstiimulid;

13.  võtab teadmiseks, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel konsulteeriti Ateena päevalehtede ajakirjanike ametiühingu (ΕΣΗΕΑ), Ateena päevalehtede kirjastuste töötajate ametiühingu (ΕΠΗΕΑ) ja tööministeeriumi esindajatega;

14.  rõhutab, et Kreeka ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ja topeltrahastamine on välistatud;

15.  tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

16.  kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektori ümberkorraldamise meetmeid, ning peab kiiduväärseks, et Kreeka on seda kinnitanud;

17.  palub komisjonil nõuda, et riikide ametiasutused esitaksid tulevastes ettepanekutes rohkem üksikasju sektorite kohta, mis eeldatavasti kasvavad ja kuhu seetõttu võetakse tõenäoliselt inimesi tööle, ning koguksid EGFi rahaeraldiste mõju kohta tõendatud andmeid, sh andmeid töökohtade kvaliteedi ja EGFi toetuse abil tööturule tagasi pöördunute osakaalu kohta;

18.  kutsub komisjoni uuesti üles tagama, et kõik EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumendid oleksid üldsusele kättesaadavad;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Kreeka taotlus – EGF/2018/003 EL/Attica publishing)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2019/275).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. aprilli 2015. aasta otsus (EL) 2015/644 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (taotlus EGF/2014/018 GR/Attica broadcasting, Kreeka) (ELT L 106, 24.4.2015, lk 29–30).

Euroopa Parlamendi 29. novembril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/399 sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist reguleerivate normide osas (COM(2017)0571 – C8-0326/2017 – 2017/0245(COD))(1)

P8_TA(2018)0472 A8-0356/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus) (-1)  Liidu suurimate saavutuste hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride. Sellise ala tavapärane toimimine ja tugevdamine, mis põhineb usaldusel ja solidaarsusel, peaks olema liidu ja selles osalema nõustunud liikmesriikide ühine eesmärk. Samal ajal tuleb olukordadele, kus selle ala või selle osade avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, reageerida ühiselt, võimaldades erandjuhtudel ja viimase abinõuna ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, tugevdades samas asjaomaste liikmesriikide koostööd. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama endast erandit. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist teatud piiratud ajaks tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna ja ulatuses, mil kontroll on vajalik ja proportsionaalne avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohuga. (1)  Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama endast erandit. Kuna sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks piirikontroll taaskehtestada teatud piiratud ajaks üksnes viimase abinõuna ja ulatuses, mil kontroll on vajalik ja proportsionaalne avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohuga. Iga selline meede tuleks tühistada niipea, kui selle aluseks olevaid põhjuseid enam ei esine. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) (1a)  Rännet ja olukorda, kus välispiiri ületab korraga palju kolmandate riikide kodanikke, ei tuleks iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Kindlakstehtud tõsisele ohule saab reageerida eri meetmetega, sõltuvalt selle laadist ja ulatusest. Liikmesriigid saavad kasutada ka politseikohustuste täitmist, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märts 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad))8 artiklis 23 ja mida saab teatavatel tingimustel piirialadel kasutada. Liikmesriikidele on selleks suuniseid antud komisjoni soovituses, mis käsitleb proportsionaalset politseikontrolli ja politseikoostööd Schengeni alal9. (2)  Kindlakstehtud tõsisele ohule saab reageerida eri meetmetega, sõltuvalt selle laadist ja ulatusest. Kuigi on selge, et politseikohustuste täitmise olemus ja eesmärk erinevad piirikontrollist, saavad liikmesriigid kasutada asjaomast politseikohustuste täitmist, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad))8 artiklis 23 ja mida saab teatavatel tingimustel piirialadel kasutada. Liikmesriikidele on selleks suuniseid antud komisjoni soovituses, mis käsitleb proportsionaalset politseikontrolli ja politseikoostööd Schengeni alal9. __________________ __________________ 8 ELT L 77, 23.3.2016, lk 1. 8 ELT L 77, 23.3.2016, lk 1. 9 C(2017) 3349 final, 12.05.2017. 9 C(2017)3349, 12.5.2017. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) (2a)  Enne sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist peaksid liikmesriigid eelistama muid meetmeid. Eelkõige peaksid asjaomased liikmesriigid vajaduse korral ja juhul, kui see on põhjendatud, kaaluma vastavalt riskihindamisele politseikontrollide tõhusamat või sagedasemat kasutamist oma territooriumil, sealhulgas piirialadel ja peamistel transpordimarsruutidel, tagades samas, et nende politseikontrollide eesmärk ei ole piirikontroll. Nüüdisaegne tehnoloogia on avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale ohule reageerimisel väga oluline. Liikmesriigid peaksid hindama, kas olukorda saaks asjakohaselt lahendada tihedama piiriülese koostöö kaudu, seda nii operatiivkoostöö kui ka politsei- ja luureteenistuste vahelise teabevahetuse seisukohalt. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Ent kogemused on näidanud, et teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule, nagu näiteks piiriülene terrorismioht või konkreetsed ebaseaduslike rändajate teisese rände juhtumid liidus, mis on olnud sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise aluseks, võivad püsida palju kauem kui eelnimetatud ajavahemikud. Seetõttu on vajalik ja põhjendatud kohandada piirikontrolli ajutise taaskehtestamise suhtes kohaldatavaid tähtaegu vastavalt praegustele vajadustele, tagades samal ajal, et seda meedet ei kuritarvitata ja et seda kasutatakse üksnes erandjuhul viimase abinõuna. Selleks tuleks Schengeni piirieeskirjade artikli 25 kohaselt kohaldatavat üldist tähtaega pikendada ühe aastani. (4)  Ent kogemused on näidanud, et harva on vaja sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kauemaks kui kaheks kuuks. Üksnes erandjuhtudel võivad teatavad tõsised ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule püsida kauem kui praegu sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamiseks lubatud maksimaalne kuuekuuline ajavahemik. Seetõttu on vaja kohandada piirikontrolli ajutise taaskehtestamise suhtes kohaldatavaid tähtaegu, tagades samal ajal, et seda meedet ei kuritarvitata ja et seda kasutatakse üksnes erandjuhul viimase abinõuna. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus) (4a)  Isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning avaliku korra mõiste eeldab, et olemas on tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 (5)  Tagamaks, et sisepiirikontrolli kasutatakse üksnes erandjuhul, peaksid liikmesriigid esitama kavandatava piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise kohta riskihinnangu. Riskihinnangus tuleks eeskätt hinnata seda, kui kaua kindlakstehtud oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiiri lõike see mõjutab, ning näidata, et kavandatud sisepiirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, ja selgitada, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Juhul kui sisepiirikontroll kestab kauem kui kuus kuud, peaks riskihinnangus tõendama ka tagasiulatuvalt, et taaskehtestatud piirikontroll on kindlakstehtud ohule reageerimisel tõhus olnud, ja selgitama üksikasjalikult, kuidas konsulteeriti kõigi naaberliikmesriikidega, keda piirikontrolli pikendamine mõjutab, ja neid kõige vähem koormava tegevuskorra väljatöötamisse kaasati. (5)  Tagamaks, et sisepiirikontrolli kasutatakse üksnes viimase abinõuna ja erandjuhul, peaksid liikmesriigid esitama riskihinnangu piirikontrolli kavandatava pikendamise kohta kauemaks kui kaks kuud. Riskihinnangus tuleks eeskätt hinnata seda, kui kaua kindlakstehtud oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiiri lõike see mõjutab, ning näidata, et piirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, tõendades eelkõige, et muud meetmed on osutunud või neid peetakse ebapiisavaks, ja selgitada, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Riskihinnangus peaks tõendama ka tagasiulatuvalt, et taaskehtestatud piirikontroll on kindlakstehtud ohule reageerimisel olnud tõhus ja tulemuslik, ja selgitama üksikasjalikult, kuidas konsulteeriti kõigi naaberliikmesriikidega, keda piirikontrolli pikendamine mõjutab, ja neid kõige vähem koormava tegevuskorra väljatöötamisse kaasati. Liikmesriikidele peaks jääma võimalus salastada vajaduse korral kogu esitatud teave või osa sellest. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus) (5a)   Kui sisepiirikontrolli taaskehtestamine on seotud erakorralise olemuse ja kestusega konkreetsete kavandatavate sündmustega (näiteks spordisündmused), siis peaks taaskehtestamise kestus olema väga täpne, piiritletud ja seotud sündmuse tegeliku kestusega. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 (6)  Liikmesriigi esitatud riskihinnangu kvaliteet on väga oluline piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel. Hindamises peaksid osalema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Europol. (6)  Liikmesriigi esitatud riskihinnangu kvaliteet on väga oluline piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise või pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel. Hindamises peaksid osalema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Europol, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT‑süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)  Komisjoni õigust esitada Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõike 4 kohaselt arvamus tuleks muuta nii, et see kajastaks liikmesriikide uusi kohustusi, mis on seotud riskihinnangu koostamisega, sealhulgas koostööga asjaomaste liikmesriikide vahel. Kui piirikontrolli sisepiiridel teostatakse kauem kui kuus kuud, peaks komisjonil olema kohustus esitada arvamus. Samuti tuleks muuta Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõikes 5 sätestatud konsulteerimismenetlust, nii et see kajastaks ametite (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Europol) rolli ja keskenduks liikmesriikide vahelise koostöö eri aspektide praktilisele rakendamisele, sealhulgas mõlemal pool piiri võetavate eri meetmete koordineerimisele, kui see on vajalik. (7)  Schengeni piirieeskirjade artikli 27 lõikes 5 sätestatud konsulteerimismenetlust tuleks muuta, nii et see kajastaks liidu ametite rolli ja keskenduks liikmesriikide vahelise koostöö eri aspektide praktilisele rakendamisele. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 (8)  Selleks et muudetud normid sobiksid paremini avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavatele tõsistele püsivatele ohtudele reageerimiseks, tuleks ette näha konkreetne võimalus sisepiirikontrolli pikendamiseks kauemaks kui üks aasta. Pikendamise eelduseks peaks olema, et liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, näiteks kehtestatakse erakorraline seisukord. Igal juhul ei tohiks pikendamise võimalus viia selleni, et ajutist sisepiirikontrolli pikendatakse edaspidi kauemaks kui kaheks aastaks. (8)  Selleks et muudetud normid sobiksid paremini avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavatele tõsistele püsivatele ohtudele reageerimiseks, tuleks ette näha konkreetne võimalus erandkorras sisepiirikontrolli pikendamiseks kauemaks kui kuus kuud. Pikendamise eelduseks peaks olema, et liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, näiteks kehtestatakse erakorraline seisukord. Igal juhul ei tohiks pikendamise võimalus viia selleni, et ajutist sisepiirikontrolli pikendatakse edaspidi kauemaks kui üheks aastaks. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus) (8a)   Sisepiirikontrolli taaskehtestamisel tuleks kaaluda selle vajalikkust ja proportsionaalsust sellise avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu suhtes, mis tekitab vajaduse kontrolli taaskehtestamiseks, ning samuti tuleks kaaluda muid meetmeid, mida oleks võimalik võtta liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, ning sellise kontrolli mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 (9)  Artikli 25 lõikes 4 esinevat viidet artiklile 29 tuleks muuta, selleks et selgitada Schengeni piirieeskirjade artikli 29 ja artikli 25 kohaselt kohaldatavate ajavahemike omavahelist suhet. välja jäetud Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Ajutise sisepiirikontrolli teostamisel, selleks et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale konkreetsele ohule, mis püsib kauem kui üks aasta, tuleks järgida erimenetlust. (10)  Võimaluse suhtes teostada ajutist sisepiirikontrolli, et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale konkreetsele ohule, mis püsib kauem kui kuus kuud, tuleks kohaldada erimenetlust, milleks on vaja nõukogu soovitust. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Selleks peaks komisjon esitama arvamuse piirikontrolli pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse ning vajaduse korral naaberliikmesriikidega tehtava koostöö kohta. (11)  Selleks peaks komisjon esitama arvamuse piirikontrolli pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Euroopa Parlamenti tuleks kavandatavast pikendamisest viivitamata teavitada. Mõjutatud liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada komisjonile tähelepanekuid enne, kui komisjon oma arvamuse esitab. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)  Komisjoni arvamust arvesse võttes võib nõukogu erakorralist edasist pikendamist soovitada ja vajaduse korral määrata kindlaks tingimused asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö kohta, selleks et tagada, et tegemist on erandliku meetmega, mis kehtib üksnes nii kaua, kui see on vajalik ja põhjendatud ning on kooskõlas riiklike meetmetega, mida võetakse liikmesriigi territooriumil avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale samale konkreetsele ohule reageerimiseks. Nõukogu soovitus peaks olema eeltingimuseks piirikontrolli edasisele pikendamisele kauemaks kui üheks aastaks ja seetõttu samalaadne juba praegu artiklis 29 sätestatud soovitusega. (13)  Komisjoni arvamust arvesse võttes võib nõukogu erakorralist edasist pikendamist soovitada ja vajaduse korral sätestada tingimused asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö kohta, selleks et tagada, et tegemist on erandliku meetmega, mis kehtib üksnes nii kaua, kui see on vajalik ja põhjendatud ning on kooskõlas riiklike meetmetega, mida võetakse liikmesriigi territooriumil avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale samale konkreetsele ohule reageerimiseks. Nõukogu soovitus peaks olema eeltingimuseks piirikontrolli edasisele pikendamisele kauemaks kui kuueks kuuks. Nõukogu soovitus tuleks viivitamata edastada Euroopa Parlamendile. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) (13a)  Sisepiirikontrollita ala üldist toimimist ohustavate erandjuhtude korral erimenetluse kohaselt võetavate meetmete kehtivusaega ei tohiks pikendada ega neid kombineerida määruses (EL) 2016/399 sätestatud muu menetluse kohaselt võetavate meetmetega sisepiirikontrolli taaskehtestamiseks või pikendamiseks. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus) (13b)  Kui komisjon on seisukohal, et liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi, peaks ta kui aluslepingute täitmise järelevalvaja, kes jälgib liidu õiguse kohaldamist, võtma asjakohaseid meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 ja sealhulgas andma asja Euroopa Liidu Kohtusse. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 25 – lõige 1 1.  Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikuks kestusega kuni 30 päeva või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib kauem kui 30 päeva, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus sisepiiridel ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks. 1.  Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik viimase abinõuna erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikuks. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus sisepiiridel ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 25 – lõige 2 2.  Piirikontroll taaskehtestatakse sisepiiridel ainult viimase abinõuna ja kooskõlas artiklitega 27, 27a, 28 ja 29. Kui vastavalt artiklitele 27, 27a, 28 või 29 kaalutakse seda, kas teha otsus sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta, võetakse igal juhul arvesse vastavalt artiklites 26 ja 30 osutatud kriteeriumeid. välja jäetud Muudatusettepanekud 22 ja 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 25 – lõige 3 3.  Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26 osutatud kriteeriumeid arvesse võttes ning kooskõlas artikliga 27 jätkata oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel, kui on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid, pikendada seda ajavahemike kaupa, mis vastavad tõsise ohu eeldatavale kestusele ja ei ole pikemad kui kuus kuud. välja jäetud Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 25 – lõige 4 Koguperiood, milleks piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud pikendamised, ei kesta kauem kui üks aasta. välja jäetud Artiklis 27a osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku veel pikendada vastavalt kõnealusele artiklile kuni maksimaalselt kahe aastani. Artiklis 29 osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku kokku pikendada vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1 kuni maksimaalselt kahe aastani. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 26 1a)  Artikkel 26 asendatakse järgmisega: Artikkel 26 „Artikkel 26 Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid Kui liikmesriik otsustab taaskehtestada ajutiselt viimase abinõuna piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul või otsustab taaskehtestamist pikendada vastavalt artiklile 25 või artikli 28 lõikele 1, hindab liikmesriik seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu koostamisel võtab liikmesriik eelkõige arvesse järgmist: Enne kui liikmesriik otsustab taaskehtestada ajutiselt viimase abinõuna piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul või otsustab ajutist taaskehtestamist pikendada, hindab ta järgmist: a)  kas sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine võib piisavalt vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule; b)  kas muud meetmed kui sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine, näiteks tõhusam piiriülene politseikoostöö või sagedasemad politseikontrollid, võivad piisavalt vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule; c)  kas sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine on proportsionaalne ohuga avalikule korrale või sisejulgeolekule, võttes eelkõige arvesse järgmist: a)   oma avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu, sealhulgas terroriaktidest või -ähvardustest tuleneva ohu ning organiseeritud kuritegevusega seotud ohu tõenäoline mõju; i)  oma avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu, sealhulgas terroriaktidest või -ähvardustest tuleneva ohu ning organiseeritud kuritegevusega seotud ohu tõenäoline mõju, ning b)   sellise meetme tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. ii)  sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal. Kui liikmesriik hindab esimese lõigu punkti a kohaselt, et sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine ei vähenda tõenäoliselt piisavalt ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ei taaskehtesta ta sisepiirikontrolli. Kui liikmesriik hindab esimese lõigu punkti b kohaselt, et muud meetmed kui sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine võivad piisavalt vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ei taaskehtesta ega pikenda ta sisepiirikontrolli ja võtab asjaomaseid muid meetmeid. Kui liikmesriik hindab esimese lõigu punkti c kohaselt, et kavandatav sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei ole ohuga proportsionaalne, ei taaskehtesta ega pikenda ta sisepiirikontrolli.“ Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -i (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – pealkiri -i)  Pealkiri asendatakse järgmisega: Artikli 25 alusel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise menetlus „Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise menetlus ettenähtava avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohu korral“ Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt -i a (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige -1 (uus) -ia)  Artiklis 27 lisatakse lõike 1 ette järgmine uus lõige: „-1. Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik viimase abinõuna ja kooskõlas artiklis 26 sätestatud kriteeriumidega taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikuks kestusega kuni 30 päeva või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib kauem kui 30 päeva, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.“ Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt -i b (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 1 – sissejuhatav osa -ib)  Lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: 1.  Kui liikmesriik kavatseb artikli 25 alusel taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist, või lühema aja jooksul, kui asjaolud, mis on tekitanud vajaduse piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel, saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik järgmise teabe: „1. Lõike -1 kohaldamisel teavitab asjaomane liikmesriik sellest teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist, või lühema aja jooksul, kui asjaolud, mis on tekitanud vajaduse piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel, saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik järgmise teabe:“ Muudatusettepanekud 28 ja 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt i Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõik 1 – punkt aa i)  Lõikesse 1 lisatakse uus punkt aa: välja jäetud „aa) riskihinnang, milles hinnatakse seda, kui kaua tuvastatud oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiiri lõike see mõjutab, näidatakse, et piirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, ja selgitatakse, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule reageerida. Kui piirikontroll on juba taaskehtestatud kauemaks kui kuus kuud, selgitatakse riskihinnangus ka seda, kuidas on piirikontrolli eelnev taaskehtestamine aidanud kaasa tuvastatud ohu kõrvaldamisele. Samuti sisaldab riskihinnang üksikasjalikku aruannet selle kohta, kuidas on tegevust koordineeritud asjaomase liikmesriigi ning selle liikmesriigi või nende liikmesriikide vahel, kellega ta jagab sisepiire, kus on piirikontrolli teostatud. Komisjon jagab riskihinnangut vastavalt vajadusele Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Europoliga.“ Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt i a (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 1 – punkt ab (uus) ia)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt ab: „ab) avalikku korda või sisejulgeolekut ähvarvale ohule reageerimiseks liikmesriigi poolt võetavad või ette nähtud muud meetmed kui kavandatav taaskehtestamine, samuti tõenduspõhine põhjendus selle kohta, miks muid meetmeid, nagu piiriülese politseikoostöö ja politseikontrollide tõhustamine, peeti ebapiisavaks;“ Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt ii Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 1 – punkt e e)  asjakohasel juhul meetmed, mida peaksid võtma teised liikmesriigid ja milles on kokku lepitud enne asjaomastel sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist. e)  asjakohasel juhul meetmed, mida peaksid võtma teised liikmesriigid ja milles on kokku lepitud enne vastavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iii Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 1 – viimane lause Vajaduse korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) täiendavat teavet, sealhulgas nii teavet koostöö kohta nende liikmesriikidega, keda sisepiiridel piirikontrolli kavandatav pikendamine mõjutab, kui ka lisateavet, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas tegemist on viimase abinõuna võetava meetmega. Vajaduse korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) täiendavat teavet, sealhulgas nii teavet koostöö kohta nende liikmesriikidega, keda sisepiiridel piirikontrolli kavandatav taaskehtestamine või pikendamine mõjutab, kui ka lisateavet, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas tegemist on viimase abinõuna võetava meetmega. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt iii a (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 1a (uus) iiia)  Lisatakse järgmine lõige 1a: „1a. Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib kauem kui kaks kuud, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26 sätestatud kriteeriumeid arvesse võttes jätkata oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel, kui on osutatud käesoleva artikli lõikes -1, ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid, ajavahemikul, mis vastab tõsise ohu eeldatavale kestusele ega ole igal juhul pikem kui neli kuud. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul.“ Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iii b (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 1b (uus) iiib)  Lisatakse järgmine lõige 1b: „1b. Lõike 1 kohaldamisel esitab asjaomane liikmesriik lisaks lõikes 1 sätestatud teabele ka riskihinnangu, milles i)  hinnatakse, kui kaua tuvastatud oht eeldatavasti püsib ja millist lõiku tema sisepiirist see mõjutab; ii)  antakse ülevaade tuvastatud ohu kõrvaldamiseks varem võetud muudest meetmetest; iii)  selgitatakse, miks need muud meetmed või punktis ii osutatud meetmed ei vähendanud tuvastatud ohtu piisavalt; iv)  näidatakse, et piirikontrolli pikendamine on viimane abinõu, ning v)  selgitatakse, kuidas aitab piirikontroll tuvastatud ohule paremini reageerida. Samuti sisaldab esimeses lõigus osutatud riskihinnang üksikasjalikku aruannet selle kohta, kuidas on tehtud koostööd asjaomase liikmesriigi ning selle liikmesriigi või nende liikmesriikide vahel, keda piirikontrolli taaskehtestamine otseselt mõjutab, sealhulgas nende liikmesriikidega, kellega asjaomane liikmesriik jagab sisepiire, kus piirikontrolli teostatakse. Komisjon jagab riskihinnangut ameti ja Europoliga ning võib vajaduse korral küsida neilt seisukohta. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, võttes vastu riskihindamise metoodika.“ Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iii c (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 2 iiic)  Lõige 2 asendatakse järgmisega: 2.  Lõikes 1 osutatud teave edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, kui kõnealuse lõike kohaselt teavitatakse sellest teisi liikmesriike ja komisjoni. „2. Lõigetes 1 ja 1b osutatud teave edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, kui kõnealuste lõigete kohaselt teavitatakse sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.“ Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iii d (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 3 iiid)  Lõige 3 asendatakse järgmisega: 3.  Lõike 1 kohase teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide kohaselt teha otsuse salastada osa teabest. Selline salastatus ei takista teabe avaldamist komisjoni poolt Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmise ja käitlemise puhul tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju. „3. Teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide kohaselt salastada lõigetes 1 ja 1b osutatud kogu teabe või osa sellest. Selline salastatus ei takista teistel liikmesriikidel, keda sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine mõjutab, pääseda teabele juurde politseikoostöö asjakohaste ja turvaliste kanalite kaudu ega takista teabe avaldamist komisjoni poolt Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmise ja käitlemise puhul tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.“ Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iv Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 1 Pärast liikmesriigi teadet lõike 1 kohaselt ja pidades silmas lõikes 5 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon või iga muu liikmesriik esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist. Pärast liikmesriigi teadet lõigete 1 ja 1a kohaselt ja pidades silmas lõikes 5 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon või iga muu liikmesriik esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iv Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 2 Kui komisjon kahtleb, kas kavandatud piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel on vajalik või proportsionaalne, või kui ta peab asjakohaseks pidada konsultatsioone teate mõne aspekti suhtes, esitab ta sellekohase arvamuse. Kui komisjon teates sisalduva teabe või mis tahes muu talle laekunud täiendava teabe alusel kahtleb, kas kavandatud piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel on vajalik või proportsionaalne, või kui ta peab asjakohaseks pidada konsultatsioone teate mõne aspekti suhtes, esitab ta viivitamata sellekohase arvamuse. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt iv Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 4 – lõik 3 Kui piirikontroll sisepiiridel on juba olnud taaskehtestatud kuueks kuuks, esitab komisjon arvamuse.“ välja jäetud Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2– alapunkt v Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27 – lõige 5 Lõikes 1 osutatud teabe ja lõikes 4 osutatud komisjoni või liikmesriigi arvamuse üle toimub konsulteerimine, mida juhib komisjon. Vajaduse korral toimuvad konsulteerimise käigus ühised koosolekud, kus osalevad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, teised liikmesriigid, eelkõige need, keda selline meede otseselt puudutab, ja asjaomased ametid. Uuritakse kavandatavate meetmete proportsionaalsust, avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavat ohtu ja võimalusi liikmesriikide vahelise vastastikuse koostöö elluviimiseks. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada või pikendada kavatsev liikmesriik võtab konsulteerimise tulemusi piirikontrolli teostamisel igati arvesse. Lõigetes 1 ja 1b osutatud teabe ja lõikes 4 osutatud komisjoni või liikmesriigi arvamuse üle toimub konsulteerimine. Konsulteerimine hõlmab järgmist: i)  ühised koosolekud, kus osalevad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, teised liikmesriigid, eelkõige need, keda selline meede otseselt puudutab, ja komisjon, et korraldada asjakohasel juhul liikmesriikidevahelist vastastikust koostööd ning kontrollida piirikontrolli taaskehtestamise, sealhulgas võimalike muude meetmete, ning avalikule korrale või sisejulgeolekule ohtu põhjustanud sündmustega seotud meetmete proportsionaalsust; ii)  kui see on asjakohane, siis komisjoni etteteatamata kohapealsed külastused vastavatele sisepiiridele, vajaduse korral liikmesriikide ja ameti, Europoli või muu asjaomase liidu organi või asutuse ekspertide abiga, et hinnata piirikontrolli tõhusust nendel sisepiiridel ja käesoleva määruse täitmist; asjaomaste etteteatamata kohapealsete külastuste aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27a – pealkiri Erimenetlus juhul, kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht püsib kauem kui üks aasta Erimenetlus juhul, kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht püsib kauem kui kuus kuud Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27a – lõige 1 1.  Erandjuhul, kui liikmesriik on olukorras, kus avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav üks ja sama tõsine oht püsib kauem kui artikli 25 lõike 4 esimeses lauses nimetatud ajavahemik, ja kui liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, võib sellele ohule reageerimiseks ajutiselt taaskehtestatud piirikontrolli käesoleva artikli kohaselt veel pikendada. 1.  Erandjuhtudel, kui liikmesriik on olukorras, kus avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav üks ja sama tõsine oht püsib kauem kui artikli 27 lõikes 1a nimetatud ajavahemik, ja kui liikmesriigi territooriumil võetakse vastavaid erakorralisi riiklikke meetmeid ohule reageerimiseks, võib sellele ohule reageerimiseks ajutiselt taaskehtestatud piirikontrolli käesoleva artikli kohaselt veel pikendada. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27a – lõige 2 2.  Hiljemalt kuus nädalat enne artikli 25 lõike 4 esimeses lauses nimetatud ajavahemiku lõppu teatab liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile, et ta taotleb piirikontrolli edasist pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud erimenetlusele. Teade sisaldab artikli 27 lõike 1 punktides a–e nõutavat teavet. Kohaldatakse artikli 27 lõikeid 2 ja 3. 2.  Hiljemalt kolm nädalat enne artikli 27 lõikes 1a nimetatud ajavahemiku lõppu teatab liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile, et ta taotleb piirikontrolli edasist pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud erimenetlusele. Asjaomane teade sisaldab kogu artikli 27 lõigete 1 ja 1a kohaselt nõutavat teavet. Kohaldatakse artikli 27 lõikeid 2 ja 3. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27a – lõige 3 3.  Komisjon esitab arvamuse. 3.  Komisjon esitab arvamuse selle kohta, kas kavandatav pikendamine täidab lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, ning kavandatava pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. Mõjutatud liikmesriigid võivad esitada komisjonile tähelepanekuid enne, kui komisjon asjaomase arvamuse esitab. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 27a – lõige 4 4.  Komisjoni arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes võib nõukogu soovitada liikmesriigile teha otsus piirikontrolli edasise pikendamise kohta sisepiiridel kuni kuueks kuuks. Seda ajavahemikku võib pikendada veel kuni kuue kuu võrra kõige rohkem kolmel korral. Nõukogu viitab oma soovituses vähemalt artikli 27 lõike 1 punktides a–e osutatud teabele. Vajaduse korral määrab nõukogu kindlaks tingimused asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö kohta. 4.  Nõukogu võib pärast komisjoni arvamuse arvessevõtmist viimase abinõuna soovitada asjaomasele liikmesriigile pikendada piirikontrolli oma sisepiiridel veel kuni kuueks kuuks. Nõukogu viitab oma soovituses artikli 27 lõigetes 1 ja 1b osutatud teabele ning sätestab asjaomaste liikmesriikide vahelise koostöö tingimused. Muudatusettepanekud 45 ja 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 28 – lõige 4 3a)  Artikli 28 lõige 4 asendatakse järgmisega: 4.  Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 4 kohaldamist, ei või sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll, arvestades selle esialgset kestust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning pikendamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, kesta kokku rohkem kui kaks kuud. „4. Sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll ei või, arvestades selle esialgset kestust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning pikendamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, kesta kokku rohkem kui kaks kuud.“ Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 28a (uus) 3b)  Lisatakse uus artikkel 28a: „Artikkel 28a Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ettenähtava ohu tõttu piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise ajavahemiku arvutamine, kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib kauem kui kuus kuud ja kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul Artiklites 27, 27a ja 28 osutatud ajavahemike arvutamisel võetakse arvesse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist, mis toimus enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].“ Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 a (uus) 3c)  Artikli 29 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Artiklis 30 osutatud kriteeriume võetakse arvesse kõikidel juhtudel, kui käesoleva artikli kohaselt kaalutakse sisepiiridel piirikontrolli ajutist taaskehtestamist või pikendamist.“ Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus) Määrus (EL) 2016/399 Artikkel 29 – lõige 5 3d)  Artikli 29 lõige 5 asendatakse järgmisega: 5.  Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtmast artiklite 25, 27 ja 28 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. „5. Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtmast artiklite 27, 27a ja 28 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Käesoleva artikli kohase sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise või pikendamise koguperioodi ei pikendata aga artiklite 27, 27a või 28 kohaselt võetud meetmete alusel ega kombineerita nende meetmetega.“ Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus) Artikkel 1a Käesolevat määrust kohaldatakse teadete suhtes, mille liikmesriigid esitavad vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 27 alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist või pikendamist käsitlevaid kehtivaid teatamise perioode, mis on alanud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], võetakse arvesse artikli 28 lõikes 4 osutatud ajavahemiku arvutamisel.

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A8‑0356/2018).

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (COM(2016)0818 – C8‑0531/2016 – 2016/0411(COD))

P8_TA(2018)0473 A8-0150/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0818),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0531/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 23. oktoobri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8‑0150/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 29. novembril 2018. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/2) lõplikule kujule).

(1) ELT C 345, 13.10.2017, lk 126.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega antakse luba naatriumdikromaadi teatavaks kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Ilario Ormezzano Sai S.R.L.) (D058762/01 – 2018/2929(RSP))

P8_TA(2018)0474 B8-0548/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega antakse luba naatriumdikromaadi teatavaks kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel (Ilario Ormezzano Sai S.R.L.) (D058762/01),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ(1) (kemikaalimäärus REACH), eriti selle artikli 64 lõiget 8,

–  võttes arvesse riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi(2) vastavalt kemikaalimääruse REACH artikli 65 lõike 5 kolmandale lõigule,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(3) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et naatriumdikromaat on lisatud kemikaalimääruse REACH XIV lisasse kolme omaduse tõttu: kantserogeensus, mutageensus ja reproduktiivtoksilisus (kategooria 1B); arvestades, et naatriumdikromaat lisati 2008. aastal kemikaalimääruse REACH kandidaatainete loetellu(4), kuna see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008(5) kohaselt klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks (kategooria 1B);

B.  arvestades, et naatriumdikromaadi kantserogeensust põhjustav molekulaarne üksus on kroom (VI), mis sisaldab iooni, mis vabaneb, kui naatriumdikromaat muutub lahustuvaks ja dissotsieerub; arvestades, et kroom (VI) põhjustab inimestel ja loomadel sissehingamisel kopsukasvajaid ning loomadel suu kaudu manustamisel seedetrakti kasvajaid;

C.  arvestades, et naatriumdikromaat tunnistati juba 1997. aastal nõukogu määruse (EMÜ) nr 793/93(6) raamistikus esmatähtsaks hindamist vajavaks aineks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 143/97(7); arvestades, et 2008. aastal esitas komisjon soovituse vähendada naatriumdikromaadiga kokku puutumise ohtu(8);

D.  arvestades, et taotleja Ilario Ormezzano Sai S.R.L esitas taotluse loa saamiseks, et kasutada naatriumdikromaati villa värvimisel; arvestades, et riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamustes on seda taotlust kirjeldatud „eelneva etapi“ taotlusena; arvestades, et taotleja on naatriumdikromaadi tarnija 11‑le tootmisahela järgmise etapi kasutajale, kes kas toodavad värvaineid või on ise värvijad;

E.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, kaasa arvatud ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni; arvestades, et kemikaalimääruse REACH esmane eesmärk on eespool nimetatud kolmest eesmärgist esimene, võttes arvesse määruse põhjendust 16, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus(9);

F.  arvestades, et kemikaalimäärus REACH ei näe ette eraldi lubade andmise korda nn eelneva etapi taotlustele; arvestades, et sõltumata sellest, milline on taotleja roll või positsioon tarneahelas, peab ta esitama kemikaalimääruse REACH artiklis 62 loetletud teabe;

G.  arvestades, et riskihindamise komitee kinnitas, et naatriumdikromaadi kantserogeensete omaduste puhul ei ole tuletatud mittetoimivat taset võimalik määrata ja seepärast loetakse naatriumdikromaati kemikaalimääruse REACH artikli 60 lõike 3 punkti a tähenduses aineks, „mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi“; arvestades, et see tähendab, et selle aine teoreetiliselt „ohutut taset“ ei saa seada ja kasutada võrdlusalusena, et hinnata, kas selle kasutamise ohtlikkus on piisavalt kontrolli all;

H.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH põhjenduses 70 on öeldud, et „iga muu aine korral, millega kokkupuute ohutut taset pole võimalik kindlaks teha, tuleks alati võtta meetmeid kokkupuute ja emissiooni vähendamiseks tehniliselt ja praktiliselt võimaliku määrani, et vähendada kahjulike mõjude tõenäosust“;

I.  arvestades, et riskihindamise komitee järeldas, et taotluses kirjeldatud käitlemistingimused ja riskijuhtimismeetmed ei olnud riski piiramiseks sobivad ja tõhusad(10);

J.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artiklis 55 sätestatakse, et autoriseeringu peatüki keskne eesmärk on tagada väga ohtlike ainete asendamine sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega;

K.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 64 lõikes 4 sätestatakse, et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee on volitatud hindama „taotlusele vastava aine kasutusalaga seotud alternatiivide olemasolu, sobivust ja tehnilist teostatavust [...] ning käesoleva artikli lõike 2 alusel esitatud kolmandate isikute panuseid“;

L.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 62 lõike 4 punktis e on nõutud, et loataotlus sisaldaks alternatiive käsitlevat analüüsi, milles kaalutakse nendega seonduvaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust;

M.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 62 lõikes 4 sätestatakse, et ainetele, mille riskid ei ole piisavalt ohjatud, võib loa anda ainult juhul, kui puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad;

N.  arvestades, et sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) täheldas loataotluses alternatiivide analüüsi osas palju puudusi; arvestades, et SEACi sõnul on taotleja käsitlenud keskseid küsimusi sedavõrd puudulikult, et SEACil oli raske tehnilist teostatavust hinnata, ning mõningaid väga olulisi aspekte, nagu alternatiivide majanduslik teostatavus, on taotluses puudutatud vaid möödaminnes(11);

O.  arvestades, et peamine argument, mille põhjal taotleja jõudis järeldusele, et sobivad alternatiivid puuduvad, oli see, et kliendid (st rõivaste tootjad/jaemüüjad) ei aktsepteeriks alternatiiviga värvitud tekstiili värvi kvaliteeti;

P.  arvestades, et klientide väidetavate nõudmiste kohta ei esitatud siiski mingeid tõendeid ning ei ole selge, kas klientide eelistustele viidati täie teadmisega naatriumdikromaadi riskidest(12);

Q.  arvestades, et SEAC märkis veel, et vaatamata taotlejale esitatud täiendavatele järelepärimistele jääb siiski mõnevõrra subjektiivseks ja ebakindlaks, kas tootmisahela järgmise etapi kasutajate kliendid alternatiivse toote lõpuks heaks kiidaksid(13). SEAC väljendas oma järelduses taotleja selgituste üle heameelt, kuid lisas, et analüüsis on siiski veel palju ebakindlust;

R.  arvestades, et vaatamata taotluses sisalduvatele lünkadele ja ebakindlusele, leidis SEAC siiski, et sobivaid alternatiive ei ole saadaval ning märkis üldsõnaliselt, et ebakindlus on sellise kasutuse puhul loomulik (moesuundumuste ja tarbijate esteetiliste eelistuste subjektiivsus võib häirida toodete kvaliteedi üle peetavat arutelu)(14);

S.  arvestades, et selles suhtes näitab SEACi arvamus, et taotleja ei ole põhjalikult analüüsinud, milliseid alternatiive pakub turg taotletud kasutusaladel naatriumdikromaadi asendamiseks, kuid arvamus ei sisalda selle kohta piisavaid järeldusi;

T.  arvestades, et selline tulemus on vastuolus asjaoluga, et alternatiivsed lahendused on teatavasti olnud saadaval juba aastaid(15), et juhtivad moeloojad teevad koostööd ohtlike kemikaalide nullemissiooni tegevuskava programmiga ZDHC (Zero Discharge of Hazardous Chemicals), mis ei luba tekstiilitööstuses kroomi (VI) kasutada(16), ning et konkreetsed tekstiiliettevõtted (nt H&M)(17), sealhulgas tippmoe turgudel tegutsevad ettevõtjad (Armani(18) ja Lanificio Ermeneglido Zegna(19)) on kehtestanud selgesõnalise poliitika, mis ei luba kroomi (VI) kasutamist;

U.  arvestades, et Gruppo Colle ja Ormezzano olid ainsad taotlejad, kes soovisid kemikaalimääruse REACH kohast luba kroomvärvide kasutamiseks;

V.  arvestades, et kemikaalimäärus REACH kehtestab loa taotlejale kohustuse tõendada, et loa andmise tingimused on täidetud; arvestades, et SEAC on kohustatud andma teaduslikku nõu, mis põhineb kõrge kvaliteedi, läbipaistvuse ja sõltumatuse põhimõtetel ning mis on oluline menetlustagatis kindlustamaks meetmete teaduslik objektiivsus ja vältimaks omavoliliste meetmete võtmist(20);

W.  arvestades, et ei ole selge, miks vaatamata puudustele või ebakindlusele, mis tuvastati seoses alternatiivide analüüsiga, leidis SEAC, et alternatiivide sobivuse kohta järelduse tegemiseks on piisavalt teavet; arvestades, et samuti ei ole selge, miks ei lükatud tagasi väiteid subjektiivsete eelistuste kohta, kuigi puudusid üksikasjalikud objektiivsed ja kontrollitavad tõendid, ning miks neid väiteid ei hinnatud võrreldes parimate turutavadega;

X.  arvestades, et ei saa lubada võimalust arvukate viljatuse, vähktõve ja mutageense toime juhtumite tekkeks, kuigi alternatiivid naatriumkromaadile on olemas, lähtudes eeldusest, et rõivatootjad ei aktsepteeriks alternatiive nende subjektiivsest maitsest tulenevalt;

Y.  arvestades, et selline alternatiivide tõlgendus ja taotlejalt nõutava tõendamise tase ei ole kooskõlas eesmärgiga asendada väga ohtlikud ained alternatiividega, ega ka kemikaalimääruse REACH peamise eesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgel tasemel kaitse;

Z.  arvestades, et komisjon on teadlik sobivate alternatiivide kättesaadavusest, eelkõige tänu teabele, mis esitati Euroopa Kemikaaliameti korraldatud avaliku arutelu ja kolmepoolse kohtumise(21) käigus seoses Gruppo Colle juhtumiga(22);

AA.  arvestades, et komisjonil ei ole asjakohane jätta tähelepanuta kriitiline teave, et selle paralleelse juhtumi puhul olid saadaval sobivad alternatiivid;

AB.  arvestades, et kemikaalimääruse REACH artikli 61 lõike 2 punktis b antakse komisjonile õigus luba igal ajal läbi vaadata, kui saadakse uut teavet võimalike asendusainete kohta;

AC.  arvestades, et loa andmine läviväärtuseta aine kasutamiseks selliste taotluste puhul, kus alternatiivide olemasolu on selgelt teada, ei vasta kemikaalimääruse REACH sätetega kehtestatud tingimustele, ning see premeeriks põhjendamatult mahajääjaid ja looks sellega kemikaalimääruse REACH kohaste tulevaste loa andmise otsuste osas ohtliku pretsedendi;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud rakendamisvolitusi, kuna selles määruses sätestatud tingimused loa andmiseks on jäetud täitmata;

2.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta ja esitada uus eelnõu loa taotluse tagasilükkamise kohta naatriumdikromaadi teatavate kasutusviiside puhul (Ilario Ormezzano Sai S.R.L.);

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. (2) Arvamus „Use of sodium dichromate as a mordant in the dyeing of wool as sliver and/or yarn with dark colours in industrial settings“ (EC nr 234‑190‑3);Arvamus „Repackaging of sodium dichromate to be supplied as a mordant in the dyeing of wool as sliver and/or yarn with dark colours in industrial settings“ (EC nr 234‑190‑3). (3) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (4) Euroopa Kemikaaliamet „Tegevdirektori 28. oktoobril 2008. aasta otsus väga ohtlike ainete lisamise kohta kandidaatainete loetellu“. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). (6) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, 23. märts 1993, olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1). (7) Komisjoni 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 143/97 kemikaalide kolmanda erinimekirja kohta vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 (EÜT L 25, 28.1.1997, lk 13). (8) Komisjoni 30. mai 2008. aasta soovitus ohu vähendamise meetmete kohta naatriumkromaadi, naatriumdikromaadi ja 2,2′,6,6′‑tetrabromo‑4,4′‑isopropülideendifenooli (tetrabromobisfenool A) puhul (ELT L 158, 18.6.2008, lk 62). (9) Kohtuasi C‑558/07, S.P.C.M. SA and Others vs. Secretary of State for the Environment, Food and Rural Affairs, ECLI:EU:C:2009:430, § 45. (10) Arvamus „Use of sodium dichromate as a mordant in the dyeing of wool as sliver and/or yarn with dark colours in industrial settings“ (EC nr 234‑190‑3), lk 19, küsimus 6. (11) Arvamus „Use of sodium dichromate as a mordant in the dyeing of wool as sliver and/or yarn with dark colours in industrial settings“ (EC nr 234‑190‑3), lk 24–25. (12) Taotleja analüüs alternatiivide kohta on kättesaadav järgmisel aadressil: https://echa.europa.eu/documents/10162/88b2f393-17cf-465e-95eb-ba07282ba400. (13) Arvamus „Use of sodium dichromate as a mordant in the dyeing of wool as sliver and/or yarn with dark colours in industrial settings“ (EC nr 234‑190‑3), lk 24. (14) Arvamus „Use of sodium dichromate as a mordant in the dyeing of wool as sliver and/or yarn with dark colours in industrial settings“ (EC nr 234‑190‑3), lk 26. (15) Vaata: https://marketplace.chemsec.org/Alternative/LANASOL-CE-pioneering-replacement-of-chrome-dyes-since-20-years-44. (16) Vaata: https://www.roadmaptozero.com/mrsl_online/. (17) Vaata: „H&M Group Chemical Restrictions 2018 Manufacturing Restricted Substances List (MRSL)“. (18) Vaata: „Armani’s Restricted Substances List Version 9 - Effective as of the Season SS 18“. (19) Vt Huntsmani ettekannet pealkirjaga „Turning risks into opportunities - How to dye wool sustainably“ (lk 18). (20) Kohtuotsus, Esimese Astme Kohus (kolmas koda), 11. september 2002, Pfizer Animal Health SA vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T‑13/99, ECLI:EU:T:2002:209. (21) Vastavalt riskihindamise komitee (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) arvamusele Gruppo Colle juhtumi kohta: „Use of sodium dichromate as mordant in wool dyeing“ (EC nr 234‑190‑3) (lk 21, milles viidatakse kahele alternatiivile: Lanasol ja Realan). (22) ECHA poolt vastuvõetud arvamused ja eelnevad konsultatsioonid loa taotluste küsimuses – Gruppo Colle.S.r.l. - Use of Sodium dichromate as mordant in wool dyeing (EC nr 234‑190‑3).

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum‑ex skandaali valguses (2018/2900(RSP))

P8_TA(2018)0475 RC-B8-0551/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse meediavaldkonnas tegutseva Saksamaa mittetulundusühingu CORRECTIV juhitava uurivate ajakirjanike konsortsiumi 18. oktoobril 2018 avaldatud paljastusi cum‑ex kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberijärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ(1) (ESMA määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ(2) (EBA määrus),

–  võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiivi 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (DAC2)(3),

–  võttes arvesse nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (DAC6)(4),

–  võttes arvesse skandaali uuriva Saksamaa Liidupäeva neljanda uurimiskomisjoni tööd ja komisjoni aruannet(5), mis avaldati 2017. aasta juunis,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2015. aasta(6) ja 6. juuli 2016. aasta(7) resolutsiooni maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas(8),

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel(9),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta otsust finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(10),

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2018. aasta täiskogu arutelu cum‑ex skandaali teemal,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ja TAX3 erikomisjoni 26. novembri 2018. aasta ühiskoosolekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et cum‑ex ja cum‑cum – ehk dividendiarbitraaži kauplemisskeemid – tähistavad sellist aktsiatega kauplemist, mille eesmärk on varjata tegelikku omanikku ja võimaldada mõlemal poolel või kõigil pooltel taotleda kinnipeetava maksu tagastamist kapitali kasvutulu maksult, mida maksti ainult üks kord;

B.  arvestades, et cum‑ex skandaal toodi üldsuse ette ühisuurimise tulemusena, milles osales 19 Euroopa uudistekanalit 12 riigist ja 38 ajakirjanikku;

C.  arvestades, et teadaolevalt on cum‑ex ja cum‑cum maksuskeemide tõttu maksutulu kaotanud 11 liikmesriiki summas 55,2 miljardit eurot;

D.  arvestades, et maksimaalset kahjusummat on siiski raske välja arvutada, sest osa tegevusest algas 1990. aastate lõpus ja need juhtumid aegusid juba kaua aega tagasi;

E.  arvestades, et Euroopa ajakirjanike konsortsiumi uurimises tuvastati cum‑ex kauplemisskeemide peamiste sihtturgudena Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa, millele järgnesid Norra, Soome, Poola, Taani, Madalmaad, Austria ja Tšehhi, ning arvestades, et need tavad võivad hõlmata veel teadmata arvu ELi liikmesriike ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riike (nt Šveitsi);

F.  arvestades, et uurimised kõige enam mõjutatud ELi liikmesriikides on pooleli;

G.  arvestades, et cum‑ex ja cum‑cum skeemidel on teatavad maksupettuse tunnused ja vaja on kindlaks teha, kas riigisisest või liidu õigust on rikutud;

H.  arvestades, et väidetavalt on need kuritegelikud tavad seotud ELi liikmesriikide finantsasutustega, sealhulgas mitme suure tuntud kommertspangaga;

I.  arvestades, et asjassepuutuvad riigiasutused ei ole mõnel juhul teiste liikmesriikide poolt cum‑ex paljastamise kohta edastatud teavet põhjalikult uurinud;

J.  arvestades, et paljastustes on keskne roll asjaolul, et välisinvestoritel on õigus nõuda dividendidelt kinni peetud maks tagasi;

K.  arvestades, et teises halduskoostöö direktiivis (DAC2) nõutakse, et ELi liikmesriigid saaksid alates 2017. aasta septembrist igal aastal oma finantsasutustelt teavet ja vahetaksid seda maksumaksja elukohaliikmesriigiga;

L.  arvestades, et kuuendas halduskoostöö direktiivis (DAC6) nõutakse, et iga isik, kes töötab välja eelnevalt kindlaks määratud tunnustega aruantava piiriülese skeemi, turustab või korraldab aruantavat piiriülest skeemi, teeb selle rakendamiseks kättesaadavaks või juhib selle rakendamist, peab teavitama sellest skeemist riiklikke pädevaid asutusi;

M.  arvestades, et finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) mandaat hõlmab otseselt küsimusi, mis tekivad tema ametiaja jooksul ja kuuluvad tema pädevusse;

N.  arvestades, et rikkumisest teatajate roll tundliku teabe üldsuse huvides avalikustamisel on viimase 25 aasta jooksul eriti tähtsaks osutunud, ning et see oli nii ka cum‑ex paljastuste puhul(11);

1.  mõistab paljastatud maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise teravalt hukka, sest selle tõttu on liikmesriikides mõne meediakanali hinnangul maksutuluna saamata jäänud 55,2 miljardit eurot, mis on suur löök Euroopa sotsiaalsele turumajandusele;

2.  rõhutab, et ELi rahapesuvastase direktiivi(12) kohaselt sisalduvad otseste ja kaudsete maksudega seotud maksukuriteod kuritegevuse üldises määratluses ja neid peetakse rahapesu eelkuriteoks; tuletab meelde, et krediidi- ja finantseerimisasutused, maksunõustajad, raamatupidajad ja juristid on rahapesuvastase direktiivi kohaselt kohustatud isikud ning peavad seetõttu rahapesu tõkestamise, avastamise ja sellest teatamise kohustust täitma;

3.  märgib murega, et cum‑ex skandaal on vähendanud kodanike usaldust maksusüsteemide vastu, ning rõhutab, et on vaja taastada üldsuse usaldus ja tagada, et tekitatud kahju enam ei kordu;

4.  taunib asjaolu, et maksustamise valdkonna eest vastutav volinik ei tunnista vajadust laiendada praegust süsteemi riikide maksuhaldurite vahelisele teabevahetusele;

5.  nõuab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) uuriksid selliseid dividendiarbitraaži vorme nagu cum‑ex ja cum‑cum, et hinnata, millist ohtu võivad need kujutada finantsturgude usaldusväärsusele ja riikide eelarvele; teeksid kindlaks nendes skeemides osalejate olemuse ja suuruse; hindaksid, kas riiklikku või liidu õigust on rikutud; hindaksid meetmeid, mida on võtnud finantsjärelevalveasutused; ja teeksid vajalikke ettepanekuid reformimiseks ja pädevate asutuste võetavate meetmete kohta;

6.  rõhutab, et summad, millest on teada antud, ei mõjuta liidu finantssüsteemi stabiilsust;

7.  soovitab, et uurimise käigus tuvastataks, mis ei toiminud finantsjärelevalveasutuste, väärtpaberibörside ja maksuhaldurite vaheline koordineerimine ja järelevalve nendes liikmesriikides, kes lubasid sellistel maksuvargusskeemidel aastate viisi jätkuda hoolimata sellest, et need olid avastatud;

8.  nõuab, et riikide ja Euroopa järelevalveasutustele antaks volitus uurida maksustamise vältimise tavasid, kuna need võivad ohustada siseturu terviklikkust;

9.  rõhutab, et need uued paljastused näivad viitavat võimalusele, et riigisisesed maksuseadused ning liikmesriikide ametiasutuste praegused teabevahetuse ja koostöö süsteemid on puudulikud; palub liikmesriikidel reaalselt rakendada kohustuslikku automaatset teabevahetust maksuvaldkonnas;

10.  nõuab teabevahetuse tugevdamist maksuasutuste tasandil, et vältida mõnes liikmesriigis esinenud probleeme maksude konfidentsiaalsusega

11.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriikide maksuhaldurid määraksid kooskõlas OECD teabejagamise ja koostöö ühise rahvusvahelise töökonnaga ühtsed kontaktpunktid, ning kutsub komisjoni üles tagama ja hõlbustama nende koostööd, kindlustamaks, et liikmesriigid jagavad teatavaid andmeid piiriülese tähtsusega juhtumite kohta kiiresti ja tulemuslikult;

12.  palub ühtlasi riigi pädevatel asutustel alustada vajaduse korral kriminaaluurimisi, kasutada õiguslikke vahendeid kahtlaste varade külmutamiseks, võtta uurimise alla juhtkonnad, mis võivad olla kõnealusesse skandaali kaasatud, ning määrata asjaomastele isikutele asjakohaseid ja hoiatavaid karistusi; on seisukohal, et nii selliste kuritegude toimepanijaid kui ka nende võimaldajaid, kelle hulka kuuluvad lisaks maksunõustajatele ka juristid, raamatupidajad ja pangad, tuleks vastutusele võtta; rõhutab tungivat vajadust teha lõpp valgekraede karistamatusele ja tagada finantsreeglite parem täitmine;

13.  palub ELil ja liikmesriikide ametiasutustel uurida kindlustusfondide ja kindlustusjärelevalveasutuste rolli skandaalis

14.  palub riikide maksuhalduritel kasutada täielikult ära kõik võimalused, mida DAC6 seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul annab, sealhulgas rühmataotlused; nõuab samuti DAC6 tugevdamist, et nõuda dividendiarbitraaži skeemide ja kogu kapitali kasvutulu puudutava teabe, sh dividendi- ja kapitalitulu maksu tagastamise kohustuslikku avalikustamist;

15.  nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid, kes väidetavalt on dividendiarbitraažiga seotud kauplemistavade sihtturud, uuriksid põhjalikult oma jurisdiktsioonis kasutatavate dividendimaksete tavasid ja analüüsiksid neid, et tuvastada oma maksualastes õigusaktides esinevad lüngad, mis annavad maksupetturitele ja maksude vältijatele võimaluse neid ära kasutada, samuti analüüsiksid nende tavade võimalikku piiriülest mõõdet ja teeksid lõpu kõikidele kahjulikele maksutavadele;

16.  rõhutab vajadust riiklike ametiasutuste vahelise kooskõlastatud tegevuse järele, et tagada kõigi riigikassast ebaseaduslikult saadud vahendite tagastamine;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon hindaks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kahepoolseid maksulepinguid ning et liikmesriigid vaataksid need läbi ja ajakohastaksid neid, et kõrvaldada lüngad, mis soodustavad maksude vältimisest ajendatud kauplemistavasid;

18.  palub komisjonil alustada viivitamata tööd ettepanekuga Europoli raamistikus toimiva Euroopa finantspolitsei kohta, kellel oleks oma uurimissuutlikkus, ja ka ettepanekuga Euroopa piiriüleste maksupettuste uurimise raamistiku kohta;

19.  palub komisjonil muuta dividendiarbitraaži tavade vastu võitlemiseks direktiivi eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta;

20.  nõuab, et komisjon uuriks cum‑ex skandaaliga ilmsiks tulnud eriotstarbeliste vahendite ja eriotstarbeliste üksuste rolli ning teeks vajaduse korral ettepaneku nende vahendite kasutamise piiramiseks;

21.  palub komisjonil kaaluda vajadust kapitalitulu maksustamise Euroopa raamistiku järele, et vähendada stiimuleid, mis destabiliseerivad piiriüleseid rahavooge, tekitavad liikmesriikide vahel maksukonkurentsi ja nõrgestavad Euroopa heaoluriikide kestlikkust tagavaid maksubaase;

22.  palub komisjonil kaaluda niisuguse seadusandliku ettepaneku esitamist, millega loodaks ELi rahapesu andmebüroo, mis toimiks ühiste uurimiste Euroopa keskuse ja varajase hoiatamise mehhanismina;

23.  märgib, et 2008. aasta kriis on toonud kaasa ELi maksuhaldurite ressursside ja personali üldise vähendamise; kutsub liikmesriike üles investeerima maksuhaldurite jaoks kättesaadavatesse vahenditesse ja neid vahendeid kaasajastama ning eraldama piisavad inimressursid, et parandada järelevalvet ning vähendada ajastus- ja teabelünki; palub, et liikmesriigid suurendaksid oma finantsküsimustega tegelevate ametiasutuste suutlikkust ja võimekust, et tagada, et nad suudavad maksupettusi tõhusalt avastada;

24.  rõhutab vajadust kaitsta rikkumisest teatajaid, kes paljastavad teavet näiteks riigi või ELi tasandil toimuvate maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise kohta; palub kõigil, kellel on avalike huvide seisukohalt väärtuslikku teavet, anda sellest teada kas asutusesiseselt või -väliselt – riigi ametiasutustele või vajaduse korral üldsusele; Euroopa Parlamendi eri komisjonides vastu võetud arvamusi arvestades nõuab, et võetaks kiiresti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta;

25.  tunneb heameelt komisjoni 12. septembri 2018. aasta ettepaneku üle muuta muude määruste hulgas ka määrust, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), et tugevdada EBA rolli finantssektori rahapesuvastase tegevuse järelevalves (COM(2018)0646); rõhutab, et ühtse järelevalvemehhanismi kohaselt on EKP ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides; on seisukohal, et EKP‑l peaks olema roll riikide pädevate asutuste hoiatamisel ja ta peaks koordineerima mis tahes meetmeid, mis on seotud rahapesuvastaste reeglite eiramise kahtlustega järelevalve alla kuuluvates pankades või kontsernides;

26.  on seisukohal, et parlamendi eelseisva ametiaja jooksul tuleks TAXE‑, TAX2‑, PANA‑ ja TAX3‑komisjoni tööd jätkata parlamendi alalises struktuuris (näiteks majandus- ja rahanduskomisjoni allkomisjon);

27.  palub, et ka TAX3 erikomisjon annaks cum‑ex paljastustele hinnangu ning lisaks tulemused ja asjakohased soovitused oma lõppraportisse;

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. (2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12. (3) ELT L 359, 16.12.2014, lk 1. (4) ELT L 139, 5.6.2018, lk 1. (5) Deutscher Bundestag, Drucksache 18/12700, 20.6.2017. (6) ELT C 366, 27.10.2017, lk 51. (7) ELT C 101, 16.3.2018, lk 79. (8) ELT C 399, 24.11.2017, lk 74. (9) ELT C 369, 11.10.2018, lk 132. (10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0048. (11) Euroopa parlamendi ECON‑komisjoni ja TAX3‑erikomisjoni 26. novembri 2018. aasta kuulamine „Majanduskuritegevus ja kehtiva õigusraamistiku nõrgad kohad cum‑ex skandaali valguses“. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon Saksa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta piiriülestes perevaidlustes (2018/2856(RSP))

P8_TA(2018)0476 B8-0546/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 227,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 24,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikleid 8 ja 20, milles rõhutatakse valitsuste kohustust kaitsta lapse identiteeti, sh tema perekondlikke suhteid,

–  võttes arvesse 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni, eriti selle artikli 37 punkti b,

–  võttes arvesse 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooni lastekaitse ja rahvusvahelises lapsendamises tehtava koostöö kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (Brüsseli IIa määrus)(1), eelkõige selle artikleid 8, 10, 15, 16, 21, 41, 55 ja 57,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000(2),

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2011. aasta teatist „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava“ (COM(2011)0060),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, eelkõige 22. detsembri 2010. aasta otsust kohtuasjas C‑497/10 PPU, Mercredi vs. Chaffe(3) ja 2. aprilli 2009. aasta otsust kohtuasjas C‑523/07, mille algatas A(4),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti koostatud lastekaitsesüsteemide ülevaadet,

–  võttes arvesse väga suurt arvu petitsioone, mis on esitatud Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta piiriülestes perevaidlustes,

–  võttes arvesse 23.–24. novembril 2011 Saksamaale tehtud teabekogumisvisiidi aruandes esitatud soovitusi uurida petitsioone Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni lapse parimate huvide kaitse kohta kogu ELis, lähtudes Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidest(5),

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma 3. mai 2017. aasta soovitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon on üle 10 aasta saanud petitsioone, milles väga paljud mittesakslastest vanemad mõistavad hukka süstemaatilise diskrimineerimise Saksamaa noorsooameti (Jugendamt) poolt ja Jugendamti poolt nende vastu võetud meelevaldsed meetmed lastega seotud piiriülese mõjuga perevaidlustes, muu hulgas vanemliku vastutuse ja laste hooldusõiguse küsimustes;

B.  arvestades, et petitsioonikomisjon tugineb reeglina petitsiooni esitajalt saadud subjektiivsele teabele ning nii laste, vanemate kui ka tunnistajate ütlusi sisaldavad ja olukorda põhjalikult ja objektiivselt kirjeldavad kohtuotsused ei ole talle tavaliselt kättesaadavad;

C.  arvestades, et Jugendamtil on Saksa perekonnaõiguse süsteemis keskne roll, kuna see amet on kõigis lastega seotud perevaidlustes üks pooltest;

D.  arvestades, et lastega seotud perevaidlustes esitab Jugendamt kohtunikele soovituse, mille olemus on praktiliselt siduv, ja võib võtta ajutisi meetmeid, näiteks „Beistandschaft“ (juriidiline nõustamine), mida ei ole võimalik vaidlustada;

E.  arvestades, et Jugendamt vastutab Saksamaa kohtute otsuste rakendamise eest; arvestades, et nende otsuste lai tõlgendus Jugendamti poolt on petitsioonide esitajate väitel mittesakslastest vanemate õiguste tulemuslikku kaitset sageli kahjustanud;

F.  arvestades, et teiste ELi liikmesriikide õigusasutuste otsuste ja kohtuotsuste mittetunnustamine ja täitmata jätmine Saksamaa pädevate asutuste poolt perevaidlustes, millel on piiriülene mõju, võib rikkuda liikmesriikide vastastikuse tunnustamise ja vastastikuse usalduse põhimõtet, seades ohtu lapse huvide tulemusliku kaitse;

G.  arvestades, et petitsiooni esitajad on mõistnud hukka asjaolu, et Saksamaa pädevad ametiasutused tõlgendavad lapse huvide kaitsmist piiriülese mõjuga perevaidlustes süstemaatiliselt vajadusena tagada, et laps jääb Saksamaa territooriumile, seda isegi juhul, kui on teatatud mittesakslasest lapsevanema väärkohtlemisest ja koduvägivallast tema vastu;

H.  arvestades, et mittesakslastest vanemad on oma petitsioonides hukka mõistnud ebapiisava nõustamise ja õigusliku toe või nende täieliku puudumise oma päritoluriigi ametiasutuste poolt juhtudel, kui Saksamaa ametivõimud, sealhulgas Jugendamt, on algatanud nende vastu lastega seotud perevaidlustes väidetavalt diskrimineerivaid või ebasoodsaid kohtu- ja haldusmenetlusi;

I.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu andmetel on mittesakslastest hagejad esitanud kohtule Saksamaa vastu 17 hagi, mis käsitlevad vanemlikku vastutust või laste hooldusõigust piiriülese mõjuga pereasjades, ning ühtki neist hagidest ei ole tunnistatud vastuvõetavaks;

J.  arvestades, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad täielikult tagama lapse õiguste kaitse, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste hartas; arvestades, et lapse huvid, mida saab eelkõige ja kõige paremini täita tema oma peres, on põhimõte, mida tuleks järgida kõigil tasanditel kõigi lastehooldusküsimustega seotud otsuste tegemisel;

K.  arvestades, et inimeste suurem liikuvus ELis on suurendanud ka vanemlikku vastutust ja lapse hooldusõigust käsitlevate piiriüleste vaidluste arvu; arvestades, et komisjon peab suurendama jõupingutusi, et edendada kõigi ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud põhimõtete järjekindlat ja konkreetset rakendamist kõikides liikmesriikides, sealhulgas Saksamaal;

L.  arvestades, et Brüsseli IIa määruse kohaldamisala ja eesmärgid põhinevad põhimõttel, et liidu kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel, ning liikmesriikide õigussüsteemide vastastikuse usalduse põhimõttel;

M.  arvestades, et Brüsseli IIa määruse sätted ei tohiks mingil juhul võimaldada selle aluseks olevate eesmärkide kuritarvitamist, milleks on vastastikuse austuse ja tunnustamise tagamine, kodakondsuse alusel diskrimineerimise vältimine ning eelkõige lapse huvide objektiivne kaitsmine;

N.  arvestades, et täpse ja üksikasjaliku kontrolli puudumine selle üle, kas Saksamaa pädevate asutuste poolt lapsi hõlmavates piiriülese mõjuga pereasjades kehtestatud kord ja tavad on mittediskrimineerivad, võib avaldada kahjulikku mõju laste heaolule ja viia mittesakslastest vanemate õiguste suurema rikkumiseni;

O.  arvestades, et kõigis olulistes perekonnaõiguse küsimustes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet;

P.  arvestades, et Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus on otsustanud, et kohus võib paluda ära kuulata laps, kes ei ole otsuse tegemise ajal veel kolmeaastane; arvestades, et teistes ELi liikmesriikides peetakse selles vanuses last liiga nooreks ja mitte piisavalt küpseks, et temaga tema vanemaid puudutavate vaidluste korral konsulteerida;

Q.  arvestades, et selliste põhiõiguste nagu liikumis- ja elukohavabaduse kasutamine ei tohiks ohustada lapse õigust pereelule;

R.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on lapse alaline elukoht ELi õiguses autonoomne mõiste ja riikide jurisdiktsioonides tuleb alalise elukoha kindlaksmääramisel kasutada palju kriteeriume;

S.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklist 24 tuleneb, et kui see ei ole vastuolus lapse huvidega, on lapsel õigus juhul, kui vanemad kasutavad oma õigust vabalt liikuda, säilitada oma vanematega isiklikud suhted ja otsene kontakt;

1.  märgib suure murega, et Saksamaa perekonnaõigusega seotud probleemid, sealhulgas Jugendamti vastuoluline roll, mille mittesakslastest vanemad on oma petitsioonidega hukka mõistnud, on endiselt lahendamata; rõhutab, et petitsioonikomisjon saab pidevalt mittesakslastest vanemate esitatud petitsioone, milles kirjeldatakse tõsise diskrimineerimise juhtumeid, mis on tingitud Saksamaa pädevate asutuste poolt lapsi hõlmavate piiriüleste perevaidluste puhuks konkreetselt kehtestatud korrast ja tavadest;

2.  võtab murelikult teadmiseks kõik juhtumid, kus Jugendamt on väidetavalt mittesakslastest vanemaid diskrimineerinud;

3.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni pikaajalisele tööle Jugendamti rolli puudutavate petitsioonide käsitlemisel; võtab teadmiseks Saksamaa pädeva ministeeriumi üksikasjalikud vastused Saksa perekonnaõiguse süsteemi toimimise kohta, kuid rõhutab, et petitsioonikomisjon saab pidevalt petitsioone, mis on seotud mittesakslasest lapsevanema väidetava diskrimineerimisega;

4.  toonitab Brüsseli IIa määruses sätestatud riiklike asutuste kohustust tunnustada ja täita teises liikmesriigis lastega seotud kohtuasjades tehtud kohtuotsuseid; tunneb muret asjaolu pärast, et piiriülese mõjuga perevaidlustes võivad Saksamaa ametiasutused väidetavalt süstemaatiliselt keelduda tunnustamast teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsuseid juhul, kui lapsi, kes ei ole veel kolme aasta vanused, ei ole ära kuulatud; rõhutab, et see aspekt õõnestab vastastikuse usalduse põhimõtet teiste liikmesriikidega, kelle õigussüsteemides on lapse ärakuulamise jaoks kehtestatud teistsugused vanusepiirangud;

5.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole aastaid täpselt kontrollinud, milliseid menetlusi ja tavasid Saksa perekonnaõiguse süsteemis, sh Jugendamtis, piiriülese mõjuga perevaidluste raames kasutatakse, jättes sellega lapse huvid ja kõik muud seonduvad õigused tegelikult kaitsmata;

6.  tuletab meelde komisjoni vastust seoses petitsioonidega, milles käsitletakse noorsooameti tegevust piiriülese mõjuga pereasjade korral; kinnitab, et ELil puudub üldine pädevus perekonnaõigusega seotud küsimustes meetmeid võtta, et perekonnaõiguse sisulised küsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse ja komisjon ei saa nende üle kontrolli teostada, et noorsooameti tegevusega seotud murede korral tuleb õiguskaitset taotleda riiklikul tasandil ning kui vanemad leiavad, et nende põhiõigusi on rikutud, võivad nad, pärast siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamist, esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis;

7.  rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid koguksid statistilisi andmeid laste hooldusõigust ja välismaalastest lapsevanemate kaasamist käsitlevate haldus- ja kohtumenetluste kohta, eelkõige kohtuotsuste tulemuste kohta, et aja jooksul kujunenud suundumusi oleks võimalik üksikasjalikult analüüsida ja esitada võrdlusalused;

8.  rõhutab, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on lapse alaline elukoht ELi õiguses autonoomne mõiste ning riikide jurisdiktsioonides tuleb alalise elukoha kindlaksmääramisel kasutada paljusid kriteeriume;

9.  palub komisjonil tagada, et lapse alaline elukoht oleks petitsioonikomisjoni jõudnud petitsioonides viidatud kohtuasjades Saksamaa kohtusüsteemi poolt nõuetekohaselt kindlaks määratud;

10.  kritiseerib teravalt asjaolu, et puuduvad statistilised andmed nende juhtumite arvu kohta Saksamaal, kus kohtuotsus ei olnud kooskõlas Jugendamti soovitustega, ja selliste perevaidluste tulemuste kohta, kus tegemist oli kahe riigi kodanikest paaride lastega, kuigi paljude aastate jooksul on korduvalt nõutud selliseid andmeid koguda ja avalikult kättesaadavaks teha;

11.  palub komisjonil kõnealuste petitsioonide puhul hinnata, kas Saksamaa jurisdiktsioonid on oma pädevuse kehtestamisel Brüsseli IIa määruse sätteid nõuetekohaselt järginud ning kas nad on võtnud arvesse teiste liikmesriikide jurisdiktsioonide kohtuotsuseid või otsuseid;

12.  mõistab hukka asjaolu, et kui lapsevanema suhtlus lapsega toimub järelevalve all ja mittesakslasest vanem ei suuda täita Jugendamti ametnike nõuet vestelda lapsega saksa keeles, on vestlus katkestatud ning mittesakslasest vanema suhtlemine lapsega on keelatud; on veendunud, et see Jugendamti ametnike poolt kehtestatud kord kujutab endast selget diskrimineerimist, mis põhineb mittesakslasest vanema päritolul ja keelel;

13.  rõhutab, et Jugendamt võimaldab üldiselt kasutada ühist emakeelt ja kui see on lapse heaolu ja turvalisuse seisukohast vajalik, näiteks võimalike lapseröövide puhul, püüavad nad organiseerida tõlgi, tagamaks et Jugendamti ametnikud mõistavad vestluse sisu;

14.  on kindlalt veendunud, et lapsevanema suhtlusõiguse korral, mis toimub järelevalve all, peavad Saksamaa ametiasutused lubama vanema ja tema laste vahelises vestluses kasutada kõiki keeli, mida lapsevanem räägib; palub kehtestada mehhanismid, millega tagatakse, et mittesakslastest vanemad ja nende lapsed saavad suhelda oma ühises keeles, sest selle keele kasutamine mängib olulist rolli vanemate ja laste vaheliste tugevate emotsionaalsete sidemete säilitamisel ning tagab laste kultuuripärandi ja heaolu tulemusliku kaitse;

15.  usub kindlalt, et petitsioonikomisjoni 3. mai 2017. aasta laste heaolu küsimusi käsitleva töörühma lõpparuande soovitustele, eelkõige nendele, mis on otseselt või kaudselt seotud Jugendamti ja Saksamaa perekonnaõiguse süsteemiga, tuleb järjekindlalt ja tulemuslikult järelmeetmeid võtta;

16.  tuletab Saksamaale meelde tema rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO lapse õiguste konventsioonist, sealhulgas selle artiklist 8; on veendunud, et kõik Saksamaa pädevad asutused peavad olukorda märkimisväärselt parandama, et piisavalt kaitsta kaherahvuseliste paaride laste seaduslikku õigust säilitada oma identiteet, sealhulgas peresuhted, ilma et nendesse ebaseaduslikult sekkutaks;

17.  on seisukohal, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 81 saab ja peab komisjon etendama aktiivset rolli selle tagamisel, et laste hooldusõiguse piiriüleste juhtumite käsitlemisel kasutatakse lapsevanemate suhtes kogu liidus õiglasi ja järjepidevaid mittediskrimineerivaid tavasid;

18.  palub komisjonil tagada põhjaliku kontrolli selle üle, kas Saksa perekonnaõiguse süsteemis, sealhulgas Saksamaa Jugendamtis piiriülestes perevaidlustes kasutatavad menetlused ja tavad on olemuselt mittediskrimineerivad;

19.  rõhutab veel kord, et perekonnaõiguse valdkonnas kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet;

20.  kutsub komisjoni üles korraldama sotsiaalteenistuste ametnikele rohkem koolitusi ja rahvusvahelisi vahetusi, et suurendada ametnike teadlikkust oma partnerasutuste toimimisest teistes liikmesriikides ning vahetada häid tavasid;

21.  rõhutab, kui oluline on tihe koostöö ja tõhus teabevahetus laste hooldusõiguse menetlustes osalevate eri riiklike ja kohalike asutuste vahel alates sotsiaalteenistustest kuni kohtu- ja keskasutusteni;

22.  rõhutab vajadust parandada justiits- ja halduskoostööd Saksamaa ja teiste ELi liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada vastastikune usaldus selles suhtes, et Saksamaa tunnustab ja täidab teiste ELi liikmesriikide asutuste poolt lapsi hõlmavates piiriülestes perevaidlustes tehtud otsuseid ja kohtuotsuseid;

23.  tuletab meelde, kui oluline on anda mittesakslasest vanemale lastega seotud menetluse puhul viivitamata kohe alguses ja menetluse kõikides etappides täielik ja selge teave menetluse ja selle võimalike tagajärgede kohta keeles, mida vanem täielikult mõistab, et vältida juhtumeid, kus vanem annab nõusoleku, ilma et ta mõistaks täielikult endale võetud kohustuste tagajärgi; kutsub liikmesriike üles rakendama sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on parandada oma kodanike õigusabi, abistamist, nõustamist ja teavet juhtudel, kui nad taunivad diskrimineerivaid või ebasoodsaid kohtu- ja haldusmenetlusi, mille on nende suhtes algatanud lastega seotud piiriüleste perevaidluste korral Saksamaa ametiasutused;

24.  rõhutab, et taunitavad juhud, mille puhul mittesakslasest vanem ei tohi külaskäikude ajal suhelda oma lastega ühises emakeeles, kujutavad endast keele alusel diskrimineerimist ning on vastuolus ka eesmärgiga edendada liidus mitmekeelsust ja kultuurilise tausta mitmekesisust ning rikuvad mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse põhiõigust;

25.  kutsub Saksamaad üles nägema rohkem vaeva selle tagamiseks, et vanematel oleks järelevalve all toimuvate külastuste ajal lubatud kasutada lastega ühist emakeelt;

26.  väljendab muret selle pärast, et petitsioonide esitajate väitel määravad Saksamaa pädevad asutused liiga lühikesi tähtaegu ega saada dokumente mittesakslasest petitsiooni esitaja keeles; rõhutab, et kodanikel on õigus keelduda dokumentide vastuvõtmisest, kui neid ei ole koostatud selles keeles või tõlgitud sellesse keelde, millest adressaat aru saab, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1393/2007 (dokumentide kättetoimetamise kohta) artikli 8 lõikes 1; kutsub komisjoni üles hindama põhjalikult käesoleva määruse sätete rakendamist Saksamaal, et käsitleda nõuetekohaselt kõiki võimalikke rikkumisi;

27.  palub komisjonil kontrollida, kas Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonides nimetatud juhtudel on Saksa jurisdiktsioonis toimunud menetluste käigus keelenõuet järgitud;

28.  kutsub liikmesriike üles rakendama sihipäraseid meetmeid, mille eesmärk on parandada oma kodanike õigusabi, abistamist, nõustamist ja teavet lastega seotud piiriüleste perevaidluste korral; märgib sellega seoses, et Saksamaa föderaaltasandi pädevad ministeeriumid on loonud piiriüleste perevaidluste keskse kontaktpunkti, et pakkuda nõustamist ja teavet piiriülestes perekonnaasjades, mis on seotud vanemliku vastutusega;

29.  kordab üleskutset, et komisjon ja liikmesriigid üheskoos rahastaksid ja edendaksid platvormi loomist, mis abistaks ELi eri liikmesriikide kodanikke piiriüleste perevaidlustega seotud menetlustes;

30.  tuletab liikmesriikidele meelde, kui tähtis on järjepidevalt rakendada 1963. aasta Viini konventsiooni sätteid ning tagada, et saatkondi või konsulaaresindusi teavitataks algusest peale kõigist lapse hooldusõigusega seotud menetlustest, mis puudutavad vastava riigi kodanikke, ja et neil oleks täielik juurdepääs kõigile asjaomastele dokumentidele; rõhutab, kui oluline on selles valdkonnas usaldusväärne konsulaarkoostöö, ning soovitab, et konsulaarasutustel tuleks lubada osaleda menetluse igas etapis;

31.  tuletab liikmesriikidele meelde vajadust anda lapsele vajalik ja õigustatud asendushooldus vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklite 8 ja 20 sõnastusele ning eelkõige teha võimalikuks lapse kasvatamise järjepidevus, võttes arvesse lapse etnilist, usulist, kultuurilist ja keelelist identiteeti;

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1. (2) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79. (3) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. detsember 2010, Barbara Mercredi vs. Richard Chaffe, C-497/10 PPU, ECLI:EU:C:2010:829. (4) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (kolmas koda), 2. aprill 2009, A, C‑523/07, ECLI:EU:C:2009:225. (5) ELT C 66, 21.2.2018, lk 2.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon WTO edasise tegevuse kohta (2018/2084(INI))

P8_TA(2018)0477 A8-0379/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 15. aprilli 1994. aasta Marrakechi lepingut, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO),

–  võttes arvesse WTO 14. novembri 2001. aasta Doha ministrite deklaratsiooni(1),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone WTO kohta, eelkõige 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta(2) ja 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni mitmepoolsete läbirääkimiste kohta enne WTO 11. ministrite konverentsi(3),

–  võttes arvesse Buenos Aireses 10. detsembril 2017. aastal toimunud WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastasel istungjärgul konsensuse teel vastu võetud lõppdokumenti(4),

–  võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud 11. ministrite konverentsi tulemusi, sh mitmeid ministrite otsuseid, ja seda, et seal polnud võimalik vastu võtta ministrite deklaratsiooni(5),

–  võttes arvesse kaubandusabi kuuendat ülemaailmset läbivaatamist Genfis 11.–13. juulil 2017(6),

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke(7),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis kehtib alates 2016. aasta novembrist,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kõige viimast aruannet, mis avaldati 8. oktoobril 2018 ja millest nähtub, et üleilmse soojenemise hoidmine 1,5° C piires on ikkagi veel võimalik, kui riigid annavad kindlalt oma riiklikult kindlaksmääratud panuse,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järelduste punkti 16(8),

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Euroopa Liidu kaubandusministrite kolmepoolsel kohtumisel 31. mail 2018 vastu võetud ühisavaldust(9),

–  võttes arvesse ELi ja Hiina 20. tippkohtumise ühisavaldust, millega loodi WTO reformimise ühine töörühm, mille juhtimine toimub aseministrite tasandil(10),

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2018. aasta kontseptsioonidokumenti WTO moderniseerimise kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8‑0379/2018),

A.  arvestades, et WTO‑l on alates selle loomisest olnud keskne roll mitmepoolsuse põhimõtte tugevdamisel, kaasava maailmamajanduse edendamisel ning avatud, eeskirjadepõhise ja mittediskrimineeriva mitmepoolse kaubandussüsteemi kindlustamisel; arvestades, et arenguriikide osa maailmakaubandusest on praeguse seisuga umbes pool, samas kui see aastal 2000 oli 33 %, ning äärmuslikus vaesuses elavate inimeste arv on võrreldes aastaga 1990 langenud poole võrra, pisut alla ühe miljardi inimeseni; arvestades, et WTO rajaneb õiguste ja kohustuste süsteemil, mis kohustab riike avama oma turgu ja mitte diskrimineerima;

B.  arvestades, et WTO peaks jääma eeskirjade kehtestamises ja kaubandusvaidlustes valitsuste ja ettevõtete peamiseks lähtealuseks;

C.  arvestades, et EL on järjepidevalt edendanud tugevat, mitmepoolset ja eeskirjadepõhist kaubanduse käsitlusviisi, kuna ELi ja tema partnerite majandus, töötajad ja tarbijad on järjest enam seotud üleilmsete väärtusahelatega ja sõltuvad nii impordi kui ka ekspordi osas rahvusvahelise kaubanduse ning sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste prognoositavast arengust;

D.  arvestades, et 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud WTO 11. ministrite konverentsi tulemused valmistasid pettumuse ja näitasid selgelt, et organisatsiooni läbirääkimisfunktsioon on pärsitud;

E.  arvestades, et eeskirjadepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem on alates WTO loomisest läbi aegade suurimas kriisis, mis ohustab selle organisatsiooni põhiülesandeid, nimelt rahvusvahelise kaubanduse põhieeskirjade kehtestamist ja ülesehituse kindlaksmääramist ning kõige tulemuslikuma ja tänapäevasema vaidluste lahendamise mehhanismi tagamist mitmepoolsetele organisatsioonidele;

F.  arvestades, et kaubandusreformi pole hoolimata sellistest olulistest eranditest nagu kaubanduse lihtsustamise leping alates 2000‑ndatest aastatest ellu viidud;

G.  arvestades, et WTO nn kroonijuveel on apellatsioonikogu, kuna tema otsused on siduvad ning tal on sõltumatu ja erapooletu läbivaatamisorgani staatus; arvestades, et pärast kohtunik Shree Baboo Chekitan Servansingi ametiaja lõppemist jäi apellatsioonikogusse kõigest kolm kohtunikku – selle kogu toimimiseks vajalik miinimumarv; arvestades, et see ummikseis, mille on põhjustanud Ameerika Ühendriikide administratsioon, võib viia kõigi WTO liikmete vaidluste lahendamiseks hädavajaliku süsteemi kokkuvarisemiseni;

1.  kinnitab oma täielikku toetust mitmepoolsuse püsivale väärtusele ning nõuab kõigi huve teenivat, õiglasel ja eeskirjadepõhisel kaubandusel rajanevat tegevuskava, mis toetaks rahu, julgeolekut ja kestliku arengu tegevuskava, kaasaks ja edendaks sotsiaalseid, keskkonna- ja inimõigusi ning tagaks, et mitmepoolselt kokkulepitud ja ühtlustatud eeskirju kohaldatakse kõigi suhtes ühetaoliselt ja et neid järgitakse; rõhutab, et WTO peab kaasa aitama ka õiglase kaubanduse edendamisele ja ebaõiglaste tavade vastu võitlemisele; rõhutab, et kaubandus ei ole eesmärk iseenesest, vaid vahend, millega saavutada üleilmselt määratletud arengueesmärgid;

2.  on seisukohal, et uusimaid arengusuundi arvesse võttes, aga edusammude puudumise tõttu Doha arengukavas on praegu äärmiselt oluline WTO kiiresti kaasajastada ning põhjalikult läbi vaadata WTO toimimise mitmed aspektid, et organisatsiooni mõjusust ja legitiimsust suurendada; on seda silmas pidades seisukohal, et WTO sekretariaat peaks kindlasti looma võimaluse, et kõik WTO liikmed kaasataks arutellu algusest peale; palub komisjonil ja WTOsse kuuluvatel ELi liikmesriikidel pöörduda teiste WTO liikmete poole, eelkõige selliste peamiste kaubanduspartnerite poole nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kanada, Brasiilia ja India, et jõuda ühistele seisukohtadele; peab WTO reformi käsitleva ELi ja Hiina tippkohtumise esialgseid avaldusi paljulubavaks;

3.  kiidab sellega seoses heaks Euroopa Ülemkogu poolt komisjonile 28.–29. juunil 2018. aastal antud mandaadi ning võtab teadmiseks järeldustes esitatud käsituse ning komisjoni 18. septembri 2018. aasta WTO moderniseerimist käsitleva kontseptsioonidokumendi ja Kanada 25. septembri 2018. aasta WTO reformimist käsitlevad ettepanekud; ootab rohkemate ettepanekute avaldamist, eelkõige arenguriikide poolt, aga ka WTO liikmesriikides juba loodud töörühmade poolt;

4.  väljendab suurt muret asjaolu pärast, et apellatsioonikogu ametikohadest on täidetud ainult kolm, mis piirab tõsiselt vaidluste lahendamise protsessi jooksvat ja nõuetekohast toimumist, ning palub tungivalt, et USA lahendaks selle olukorra viisil, mis võimaldab apellatsioonikogu vabad ametikohad kiiresti täita; tunneb heameelt esialgsete ettepanekute üle, mille komisjon tegi WTO moderniseerimist käsitlevas kontseptsioonidokumendis ummikseisust pääsemiseks, tegeledes mõningate tõstatatud probleemidega, sealhulgas lahkuvate liikmete suhtes kehtivate üleminekueeskirjade abil või muutes apellatsioonikogu ametiaja pikkust või aruande avaldamise maksimaalset tähtaega ning apellatsioonikogu uue kohtupraktika kujundamist; märgib, et USA esile toodud probleemid seoses apellatsioonikoguga ei piirdu menetluslike muudatuste tegemisega, vaid see tähendab selle organi kohtunike otsuste märkimisväärset reformimist;

5.  on seisukohal, et USA otsus kehtestada 31. maist 2018 terase- ja alumiiniumtoodetele tollimaksud riikliku julgeoleku kaalutlustel vastavalt 1962. aasta kaubanduse laiendamise seaduse paragrahvile 232 ei ole põhjendatud, ning arvab, et see ei lahenda liigsest terase pakkumisest põhjustatud probleeme maailmaturul ega ole kooskõlas WTO eeskirjadega; soovitab tungivalt komisjonil teha USAga koostööd, et lahendada erimeelsused kaubandusküsimustes ja kõrvaldada kaubandustõkked WTO eeskirjadel põhinevas vaidluste lahendamise raamistikus;

6.   on seisukohal, et praeguse kriisi algpõhjustega tegelemiseks on WTO‑l vaja kohaneda muutuva maailmaga ja samas saavutada tulemusi mõningates Doha arengukava lahendamata küsimustes, eelkõige toiduga kindlustatuse osas; on seisukohal, et seepärast on vaja

7.  rõhutab, et EL peaks esile tooma eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevaid eeskirju, et neid saaks edendada rahvusvahelisel tasandil ja need oleksid eeskujuks rahvusvaheliste ja mitmepoolsete standardite väljatöötamisel;

8.  tuletab meelde, et juurdepääs riigihangetele on üks Euroopa Liidu prioriteete kaubandusläbirääkimistel ja selleks oodatakse WTO liikmetelt, et nad täidaksid kohustuse ühineda riigihangete lepinguga ning parandaksid selle lepingu toimimist ja täitmist vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus; märgib, et riigiabi raamistiku võimalike paranduste ja riigiettevõtete rolli täielik tõhusus sõltub osaliselt selles valdkonnas tehtavatest edusammudest; kutsub komisjoni üles tegema koostööd nende liikmetega, kes on jõudnud riigihangete lepinguga ühinemise protsessi, et seda kiirendada ja suurendada nii WTO liikmete hangete liberaliseerimisest tulenevat kasu;

9.  on veendunud, et praegune arenenud riikide ja arenguriikide eristus ei kajasta WTO tegelikku majanduslikku olukorda ning see on takistanud Doha vooru edenemist, mis on kahjulik kõige enam puudust kannatavatele riikidele; palub tungivalt, et rohkem arenenud arenguriigid võtaksid oma osa vastutusest ja viiksid oma panuse kooskõlla oma arengutaseme ja (valdkondliku) konkurentsivõimega; märgib, et komisjoni kontseptsioonidokumendis nõutakse eeskirjade kehtestamist, mille kohaselt kaotavad arenguriigid rikkamaks saades madala sissetulekuga riigi staatuse; on veendunud, et eri- ja diferentseeritud kohtlemise mehhanism tuleks läbi vaadata, et see kajastaks paremini inimarengu indekseid kui poliitikavahendit, mis võimaldab arenguriikide puhul siduda mitmepoolsete lepingute rakendamist ning rikkamatelt riikidelt ja abiorganisatsioonidelt saadavat abi;

10.  tunneb suurt heameelt selle üle, et kaks kolmandikku WTO liikmetest on 2017. aasta veebruari seisuga ratifitseerinud kaubanduse lihtsustamise lepingu; on veendunud, et kaubanduse lihtsustamise leping on oluline näidis ja see võiks olla eeskujuks tulevastele WTO tehingutele, mille puhul võetakse arvesse WTO liikmete arengutaseme ja vajaduste erinevusi; ergutab WTO liikmeid võtma vastutuse ja kohustused vastavalt oma tegelikule majanduslikule jõule ja suutlikkusele; on seisukohal, et järgmised ülesanded on lepingu täielik ratifitseerimine, eelkõige nende Aafrika liikmete poolt, kes peaksid lepingust kõige rohkem kasu saama, kaubanduse lihtsustamise lepingu tulemuslik rakendamine ja lepingust tulenevast arenguabist teavitamine;

11.  märgib, et Hiina WTOga ühinemine 2001. aastal on üldiselt parandanud juurdepääsu Hiina siseturule, millest on kasu olnud kogu maailma majanduses; on mures selle pärast, et Hiina ei järgi WTO võrdse kohtlemise vaimu ja põhimõtteid;

12.  on seisukohal, et läbirääkimisprotsessi toimimist tuleb muuta, lisades rohkem paindlikkust, kui on praegu konsensuse eeskirjaga tagatud, pidades aga silmas, et otsustamisprotsessis rakendatav lähenemisviis „kõik või mitte midagi“ on piiranud mitmepoolse kaubandusjuhtimise tõhusust; avaldab toetust paindliku mitmepoolsuse kontseptsioonile, mille kohaselt juhul, kui täielik konsensus pole veel võimalik, peaksid konkreetsest teemast huvitatud WTO liikmed saama edendada ja sõlmida mõnepoolseid lepinguid kas kooskõlas Marrakechi lepingu artiklitega II:3, III:1 ja X:9 n-ö WTO 4. lisas kirjeldatud lepinguid kasutades või nn kriitilise massi lepingutega, mille alusel kokkulepitud soodustusi laiendatakse WTO liikmetele enamsoodustuskorra põhimõttel; soovitab komisjonil mitte kasutada neid artikleid kui alternatiivi WTO liikmetega peetavale konstruktiivsele dialoogile kaubandustõkete lahendamiseks ning WTO ja selle ülesannete reformimiseks; on sellega seoses seisukohal, et selle liikmed peaksid tõhustama WTO suutlikkuse suurendamise võimet, et tagada talle laiendatud vajaduste kohased rahalised vahendid ja inimressursid, et säilitada töö kvaliteet; on veendunud, et üldiselt peaks uute liikmete rahalised osamaksed suurendama WTO eelarvet ja mitte vähendama olemasolevate liikmete liikmetasusid;

13.  tunnistab, et kuigi eeskirjadel põhinev mitmepoolsus on jätkuvalt WTO struktuuri keskne osa, on võimalusi huvitatud riikide vaheliseks tihedamaks ja paindlikumaks mõnepoolseks koostööks valdkondades, kus konsensuse saavutamine on osutunud raskeks; märgib, et sellised lepingud peavad täiendama ja mitte kahjustama mitmepoolset tegevuskava, ning neid ei tohiks kasutada kui alternatiivset foorumit kaubandustõkete kõrvaldamiseks, vaid pigem kui võimalust saavutada edu mitmepoolsel tasandil; nõuab mõnepoolsete läbirääkimiste jätkamist keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepingu üle ning palub, et mõne- ja mitmepoolsete lepingute puhul kehtestataks VKEdele erieeskirjad; rõhutab, kui oluline on, et WTO jätkaks ja süvendaks oma tööd rahvusvahelises koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, OECD, WCO ja ILO;

14.   rõhutab rolli, mida kaubandus võib ja peab täitma, et aidata kaasa 2030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega võetud kliimamuutuste vastase võitluse kohustuste täitmisele; peab kahetsusväärseks, et keskkonnatoodete leping 2016. aastal blokeeriti, ning tuletab meelde selle potentsiaali tagada parem juurdepääs keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja aidata täita eespool nimetatud kohustusi; toonitab, et WTO peab liikuma kalandustoetusi käsitlevatest läbirääkimistest kaugemale ja määratlema konkreetsemad meetmed, mida tuleb võtta mereelustiku kaitseks; tuletab meelde, et WTO töötlemis- ja tootmisviiside põhimõte annab võimaluse eristada n-ö sarnaseid tooteid keskkonnamõju seisukohast; soovitab taaselustada WTO kaubanduse ja keskkonna komitee, kes on volitatud koostama kriteeriumid, et takistada keskkonnaküsimustes n-ö teiste seljas liugu laskmist ja looma tihedamad sidemed ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadiga;

15.  kinnitab, et sooline võrdõiguslikkus ja kaasav areng on omavahel seotud, nagu kajastub ka kestliku arengu eesmärgis nr 5, ja rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine on vaesuse kaotamisel otsustava tähtsusega ning majanduse arengu seisukohast on äärmiselt oluline kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist kaubanduses; väljendab heameelt selle üle, et WTO keskendub rohkem kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele, ning innustab kõiki 121 riiki, kes kirjutasid alla 2017. aastal Buenos Aireses vastu võetud kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise deklaratsioonile, võetud kohustusi täitma; rõhutab, et kõigis WTO eeskirjade koostamise valdkondades on vaja süsteemset soopõhist käsitlust, mida rakendatakse soolise mõjuanalüüsi kujul; märgib, kui olulised on sellised algatused nagu SheTrades, mis aitavad rõhutada naiste positiivset rolli kaubanduses ja julgustavad kogu maailma naisi rahvusvahelises kaubanduses rohkem osalema;

16.  juhib tähelepanu 2017. aasta juulis Genfis toimunud kaubandusabi kuuenda ülemaailmse läbivaatamise järeldustele pealkirjaga „Promoting trade, Inclusiveness and Connectivity for Sustainable Development“ („Kaubanduse, kaasatuse ja ühenduvuse edendamine kestliku arengu huvides“); toetab seisukohta, et see peaks olema aluseks konkreetsetele meetmetele e‑kaubanduse soodustamiseks ning aitama muuta digitaalsed võimalused, nagu plokiahel kaubanduse valdkonnas tegelikkuseks ning seda ka arenguriikide jaoks; märgib sellega seoses, et investeerimine nii füüsilisse kui ka digitaalsesse taristusse, mis on selles valdkonnas edu saavutamise seisukohast otsustava tähtsusega, on jätkuvalt suur väljakutse; kutsub seetõttu WTO liikmeid edendama nii füüsilisse kui digitaalsesse taristusse tehtavaid investeeringuid, ergutades muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlusi;

17.  nõuab, et EL tagaks, et liidu tegevus arenguriikides – nii majandusarengu kui ka kaubanduse valdkondades – põhineb võrdsete osalejate tasakaalustatud raamistikul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttel, ning et selle eesmärk on inimõiguste edendamine ja kaitse;

18.  kahetseb, et WTO 11. ministrite konverentsil ei kindlustatud edasiminekut arenguriikide jaoks märkimisväärse tähtsusega teemadel; peab samas positiivseks WTOs arenguriikidele juba varem võimaldatud eeliskohtlemist, sh sooduspäritolureeglid ja teenusepakkujate sooduskohtlemine, ning rõhutab vajadust võtta meetmeid suutlikkuse suurendamiseks, et arenguriikidest pärit teenuseosutajad saaksid kasu teenuste eest tasumisest vabastamisest;

19.  toonitab, et stabiilse ja prognoositava kaubandus- ja investeerimiskeskkonna tagamiseks on väga tähtis läbipaistvus; on seisukohal, et järelevalvemenetluste läbipaistvust on oluline edendada, andes WTO liikmetele suuremad stiimulid teavitamisnõuete järgimiseks, vähendades nende keerukust ja koormust ning aidates vajaduse korral suutlikkust suurendada, hoidudes samas eeskirjade tahtlikust eiramisest ning selle vastu võideldes;

20.  rõhutab, et WTO sekretariaadi roll alt-üles lähenemisviisi hõlbustamisel ja kaitsmisel kõigi liikmete aktiivseks osalemiseks on äärmiselt oluline ja seda tuleks seepärast veelgi kindlustada ja paindlikumaks muuta, et toetada mitmesuguseid läbirääkimisprotsesse ning tugevdada rakendus- ja järelevalvefunktsioone; peab vajalikuks suurendada WTO sekretariaadi käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ja inimressursse, ning nõuab tungivalt, et WTO liikmed täidaksid selles osas vastastikku oma kohustusi; on seisukohal, et ka WTO komiteede korrapärast tööd tuleks elavdada, andes nende esimeestele aktiivsema rolli lahenduste ja kompromisside arendamisel ja väljapakkumisel, minnes seega kaugemale lihtsalt liikmete panuste vahendamisest, ning et seda laiendatud ülesannet peaks toetama sekretariaat;

21.  kutsub WTO liikmeid tungivalt üles tagama WTO parlamentaarse mõõtme tugevdamise abil demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning toetama vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist, millega luuakse ametlik töösuhe WTO parlamentaarse konverentsiga; rõhutab sellega seoses vajadust tagada parlamendiliikmete täielik juurdepääs kaubandusläbirääkimistele ja kaasatus WTO otsuste sõnastamisse ja täideviimisse ning kaubanduspoliitika nõuetekohane kontrollimine kodanike huvides;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

(1) 14. novembri 2001. aasta Doha ministrite deklaratsioon (WT/MIN(01)/DEC/1) – https://www.wto.org/english/thewto_e/minist_e/min01_e/mindecl_e.htm. (2) ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 77. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0439. (4) http://www.europarl.europa.eu/pcwto/en/sessions/2017.html. (5) https://www.wto.org/english/news_e/news17_e/mc11_10dec17_e.htm. (6) https://www.wto.org/english/tratop_e/devel_e/a4t_e/gr17_e/gr17programme_e.htm. (7) http://www.un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals/. (8) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2018/06/29/20180628-euco-conclusions-final/. (9) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/may/tradoc_156906.pdf. (10) https://www.consilium.europa.eu/media/36165/final-eu-cn-joint-statement-consolidated-text-with-climate-change-clean-energy-annex.pdf. (11) http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/september/tradoc_157331.pdf.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon, milles käsitletakse komisjoni 2018. aasta aruannet Serbia kohta (2018/2146(INI))

P8_TA(2018)0478 A8-0331/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse eesistujariigi järeldusi pärast 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne‑Balkani riikide 17. mai 2018. aasta tippkohtumise Sofia deklaratsiooni ja kohtumisel vastu võetud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/213/EÜ(1), millega sätestatakse Serbiaga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/56/EÜ,

–  võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta arvamust, mis käsitleb Serbia taotlust Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta (SEC(2011)1208), Euroopa Ülemkogu 2. märtsi 2012. aasta otsust anda Serbiale kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni 2013. aasta otsust alustada Serbiaga läbirääkimisi ELiga ühinemiseks,

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. septembril 2013,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tunnustati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja Kosovo vahelist dialoogi,

–  võttes arvesse 28. augustil 2014 algatatud Berliini protsessi,

–  võttes arvesse ELi–Serbia parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee avaldust ja soovitusi, mis võeti vastu komitee 13.–14. juunil 2018 toimunud kaheksandal kohtumisel,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) lõplikku aruannet piiratud valimisvaatlusmissiooni kohta Serbia ennetähtaegsetel parlamendivalimistel 29. juulil 2016,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHR aruannet Serbia 2. aprilli 2017. aasta presidendivalimiste hindamise missiooni kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprillil 2018 esitatud 2018. aasta aruannet Serbia kohta (SWD(2018)0152),

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse ELi ning Lääne‑Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 23. mai 2017. aasta ühiseid järeldusi (9655/17),

–  võttes arvesse 16. novembril 2017 toimunud ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu neljandat kohtumist,

–  võttes arvesse 25. juunil 2018 toimunud Serbia ühinemiskonverentsi kaheksandat ministrite tasandil toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse GRECO 2015. aasta juuli aruannet Serbia kohta ja GRECO neljanda hindamisvooru 20. oktoobri 2017. aasta aruannet „Korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride puhul“,

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta hinnangut Serbia 2018.–2020. aasta majandusreformide programmile (SWD(2018)0132) ja ühiseid järeldusi ELi ja Lääne‑Balkani riikide vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi kohta, mille nõukogu võttis vastu 25. mail 2018,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni 25. juuni 2018. aasta dokumenti „Arvamus kohtuid käsitlevate põhiseaduslike sätete muudatuste projekti kohta“,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni toetatud ning Maailmapanga ja ÜRO Arenguprogrammi poolt 2017. aastal läbi viidud Lääne‑Balkani riikide marginaliseeritud romasid käsitleva uuringu tulemusi,

–  võttes arvesse talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni komisjoni 2016. aasta Serbia aruande kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0331/2018),

A.  arvestades, et Serbiat, nagu ka kõiki teisi ELi liikmeks pürgivaid riike, tuleb hinnata samade kriteeriumide täitmisel, rakendamisel ja järgimisel saavutatud tulemuste alusel, ning arvestades, et ühinemise ajakava määrab vajalikele reformidele keskendumine ja nende kvaliteet; arvestades, et ühinemine on tulemuspõhine protsess ja jääb selleks ka edaspidi, sõltudes täielikult iga riigi, sh Serbia objektiivsetest edusammudest;

B.  arvestades, et alates ühinemisläbirääkimiste alustamisest Serbiaga on avatud neliteist peatükki, millest kaks on ajutiselt suletud;

C.  arvestades, et Serbia on teinud pidevat tööd Kosovoga suhete normaliseerimiseks, mille tulemusel on sõlmitud 19. aprilli 2013. aasta esmane kokkulepe suhete normaliseerimise põhimõtete kohta ja 2015. aasta augusti kokkulepped; arvestades, et Serbia on dialoogis jätkuvalt osalenud;

D.  arvestades, et Serbia on aidanud kaasa piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete tugevdamisele ning rahule ja stabiilsusele, leppimise saavutamisele ning minevikust pärinevate kahepoolsete lahendamata küsimuste käsitlemist soosiva õhkkonna loomisele;

E.  arvestades, et Serbia on kindlalt jätkanud toimiva turumajanduse rajamist ning teinud jätkuvalt edusamme stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustuste täitmisel;

F.  arvestades, et õigusriik on ELi aluseks olev põhiväärtus, mis on nii laienemisprotsessi kui ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi keskmes; arvestades, et kõnealuses valdkonnas endiselt esinevate oluliste probleemide lahendamiseks on vaja reforme, eelkõige selleks, et tagada sõltumatu, erapooletu, vastutustundlik ja tõhus kohtusüsteem, samuti võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning põhiõiguste kaitseks;

G.  arvestades, et serbia on ratifitseerinud kõik peamised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, sh eelkõige 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni (nr 87), 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsiooni (nr 98) ning 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni (nr 29);

H.  arvestades, et väljendusvabaduse ja meedia sõltumatuse olukord valmistab endiselt eriti tõsist muret, millega tuleb tegeleda sihikindlalt ja tõhusalt esmajärjekorras;

I.  arvestades, et Serbiale antakse toetust ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA II) ja aastateks 2014–2020 on Serbiale soovituslikult ette nähtud kokku 1,5 miljardit eurot; arvestades, et IPA II ajakohastatud soovituslik jaotus Serbiale aastataks 2018–2020 on 722 miljonit eurot; arvestades, et vahehindamise põhjal anti Serbiale tulemustega seotud rahastus;

1.  tunneb heameelt Serbia jätkuva lõimumise üle Euroopa Liiduga; kutsub Serbiat üles komisjoni toel teavitama Serbia rahvast aktiivselt kõnealusest strateegilisest otsusest ning suurendama veelgi ELi ja tema rahastatavate projektide ja programmide õigeaegset ja läbipaistvat teavet ning nähtavust;

2.  rõhutab, et integratsiooniprotsessi edukuse peamine näitaja on reformide ja poliitikameetmete põhjalik rakendamine; kutsub Serbiat üles parandama uute õigusaktide ja poliitikameetmete kavandamist, kooskõlastamist ning nende rakendamise järelevalvet; väljendab heameelt selle üle, et on vastu võetud ELi õigustiku vastuvõtmise riikliku programmi kolmas läbivaatamine ning hoiatab tagajärgede eest, mis võivad tuleneda ELi õigustikuga vastavusse viimist käsitlevate oluliste ELi õigusaktide puudulikust ülevõtmisest; väljendab heameelt komisjoni hinnangu üle teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“, mille kohaselt võib Serbia kindla poliitilise tahte, tegelike ja püsivate reformide läbiviimise ning naabritega pooleliolevatele vaidlustele lõplike lahenduste leidmise korral saada ELi liikmesriigiks; kutsub nõukogu ja komisjoni üles toetama tehniliselt ettevalmistatud peatükkide avamist ja kiirendama üldist ühinemisläbirääkimiste protsessi, juhul kui selleks on tehtud vajalikke edusamme, eelkõige õigusriigi põhivaldkonnas;

3.  väljendab heameelt IPA 2018. aasta programmitöö protsessi eduka lõpuleviimise ja IPARD II rahastamislepingu allakirjutamise üle; palub komisjonil uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) kavandamisel lisada asjakohased sätted, et võtta Serbia võimalikku ühinemist ELiga arvesse;

4.  tunneb heameelt Serbia edusammude üle toimiva turumajanduse arendamisel, majanduskasvu tagamisel ning makromajandusliku ja rahandusliku stabiilsuse säilitamisel; rõhutab, et Serbia on jõudsalt kõrvaldanud varem probleeme põhjustanud poliitilisi puudujääke, eriti eelarve konsolideerimise kaudu; rõhutab siiski, et töötuse, ajude äravoolu ja tööturult kõrvalejäämise määr on endiselt suur; palub Serbial töötada välja jätkusuutlik kava riigi osalusega ettevõtete tuleviku jaoks; rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ülimalt suurt tähtsust Serbia majanduse jaoks ning nõuab läbipaistvamat ja vähem koormavat ettevõtluskeskkonda; toetab Serbia ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

5.  väljendab muret püsiva töötuse pärast ning rõhutab, kui oluline on noortele koolitus ja ettevõtlusoskuste arendamine; palub Serbial parandada naiste positsiooni tööturul; kutsub Serbiat üles tugevdama kolmepoolset dialoogi; nõuab kohustusliku sotsiaalkindlustuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmist, et vältida väikeste põllumajandustootjate diskrimineerimist;

6.  võtab teadmiseks 2. aprillil 2017 toimunud presidendivalimised; väljendab heameelt valimiste üldise läbiviimise üle ja kutsub ametiasutusi üles tagama rahvusvaheliste standardite kohaldamise; kutsub ametiasutusi üles võtma täielikult arvesse OSCE/ODIHR valimisvaatlusmissiooni soovitusi ja neid ellu viima, eelkõige selleks, et tagada valimiskampaania jooksul võrdsed võimalused, ning osalema dialoogis sõltumatute kohalike valimisvaatlusmissioonidega; palub ametiasutustel nõuetekohaselt uurida väiteid varasemate valimisprotsesside ajal aset leidnud rikkumiste, vägivaldsete vahejuhtumite ning hirmutamise kohta; märgib murega läbipaistvuse puudumist erakondade ja valimiskampaaniate rahastamises; osutab asjaolule, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

7.  kutsub Serbiat üles suurendama oma õigusaktide vastavusse viimist ELi välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Venemaa poliitikaga, ja seda ka ÜROs; tunneb heameelt Serbia olulise panuse ja jätkuva osalemise üle ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidel ja operatsioonides (EUTM Mali, EUTM Somalia, EUNAVFOR Atalanta, EUTM RCA), mis tähendab, et Serbia osaleb kuuest liidu käimasolevast missioonist ja operatsioonist neljal; väljendab siiski muret Serbia jätkuva sõjalise koostöö üle Venemaa ja Valgevenega;

8.  tunnustab Serbia konstruktiivset tegevust rände- ja pagulaskriisi tagajärgede haldamisel ning riigi olulisi pingutusi peavarju ja humanitaarabi pakkumisel, mida on tehtud peamiselt ELi toetusega; peab kiiduväärseks, et Serbia võttis vastu uue varjupaigaseaduse, välismaalaste seaduse ja piirikontrolliseaduse; nõuab tungivalt, et Serbia viiks oma viisapoliitika järk-järgult vastavusse ELi viisapoliitikaga; märgib murega, et Serbia ühtlustamata viisapoliitika avas võimaluse ebaseaduslikuks rändeks ja smugeldamiseks ELi liikmesriikidesse ning ELi mittekuuluvatesse naaberriikidesse. nõuab tungivalt, et Serbia looks ebaseaduslike rändajate tagasisaatmismehhanismi, mis oleks kooskõlas ELi õigustikuga, ja täiustaks oma suutlikkust rahuldada saatjata alaealiste vajadusi; kutsub Serbiat üles leidma elujõulise lahenduse naaberriikidest pärit pagulastele, sealhulgas seoses nende eluasemevajaduste ning tööle ja haridusele juurdepääsu tagamisega;

Õigusriik

9.  nõuab tungivalt, et Serbia kiirendaks reforme õigusriigi valdkonnas, tagades eelkõige kohtusüsteemi sõltumatuse ja üldise tõhususe; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate reformide läbiviimisele selles valdkonnas; märgib, et kuigi on tehtud edusamme vanade täitemenetluste kuhjumise vähendamisel ja kohtupraktika ühtlustamise meetmete võtmisel, ei ole kohtute sõltumatus Serbias täiel määral tagatud ning ulatuslik poliitiline mõju kohtutele on jätkuvalt murettekitav; palub Serbial suurendada kohtute vastutust, erapooletust, professionaalsust ja üldist tõhusust ning luua tasuta õigusabi süsteem, tagades mitmesuguste tasuta õigusabi pakkujate olemasolu; nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu kõigi otsuste rakendamist;

10.  kordab, kui oluline on tõhustada korruptsioonivastast võitlust ja nõuab tungivalt, et Serbia näitaks selle probleemi lahendamisel üles otsusekindlust; väljendab heameelt riigiasutuste korraldust ja jurisdiktsiooni organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooni tõkestamisel käsitleva seaduse vastuvõtmise üle; väljendab heameelt muudatuste üle, mis tehti riigi karistusseadustiku majanduskuritegusid käsitlevas osas ning ergutab Serbiat neid muudatusi täielikult rakendama, k.a arvatud muudatus, mis puudutab ametiseisundi kuritarvitamist, et mis tahes väärkasutamist ära hoida; nõuab riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava jätkuvat rakendamist; kordab oma üleskutset Serbiale võtta kiiresti vastu korruptsioonivastast ametit käsitlev uus seadus, et parandada uute ja kehtivate õigusaktide ja poliitika kavandamist, kooskõlastamist ning nende rakendamise järelevalvet; rõhutab, et korruptsioonivastasele ametile on hädavajalik anda ja tagada inimressursid ja rahalised vahendid, mida on tarvis ameti ülesannete sõltumatuks täitmiseks; rõhutab, et korruptsioonivastase võitluse ameti liikmed tuleb valida läbipaistvuse, huvide konflikti või poliitilise kuuluvuse puudumise põhimõtete kohaselt; kutsub ametiasutusi üles täitma kõik korruptsioonivastase ameti vabad ametikohad; kutsub Serbiat üles suurkorruptsiooni juhtumite puhul veelgi parandama tulemusi juurdluste alustamise, süüdistuste esitamise ja lõpliku süüdimõistmise vallas ning avaldama korrapäraselt statistikat ja teavet uurimistulemuste kohta kõikide väidetavate korruptsioonijuhtumite puhul, mis on seotud ametiisikutega;

11.  kutsub Serbia ametiasutusi üles rakendama riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi; kutsub Serbia parlamenti üles käsitlema eelkõige soovitusi, mis on seotud korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktidega, ning võtma vastu käitumisjuhendi;

12.  tunnistab, et võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu on saavutatud teatavat edu, ning tunnustab Serbia aktiivset rolli rahvusvahelises ja piirkondlikus politsei- ja õigusalases koostöös; kutsub Serbiat üles näitama üles jätkuvat pühendumust ja andma selles võitluses käegakatsutavaid tulemusi, eelkõige organiseeritud kuritegevusega seotud uurimiste, süüdistuste esitamise ja süüdimõistmiste veenvalt heade tulemuste kaudu, sealhulgas rändajate Serbiast ELi ja kolmandatesse riikidesse ebaseaduslikult üle piiri toimetamisega seotud uurimised, organiseeritud kuritegevusega seotud mõrvad, küberkuriteod, terroristide tegevust toetavad rahavood ja rahapesu; kutsub Serbiat üles jätkama rahapesuvastase töökonnaga kokku lepitud tegevuskava täielikku rakendamist; juhib tähelepanu kuritegelike rünnakute arvu suurenemisele ja nõuab nende lahendamist täielikus koostöös kohtuasutustega;

Demokraatia ja sotsiaaldialoog

13.  rõhutab, et Serbia parlament ei tee endiselt tõhusat järelevalvet täidesaatva võimu üle, ning et õigusloomeprotsessi läbipaistvust, kaasavust ja kvaliteeti tuleb veelgi täiustada; tunneb heameelt kiirmenetlusega vastuvõetud õigusaktide arvu vähenemise üle; rõhutab siiski, et kiirmenetluse jätkuv sage kasutamine raskendab parlamentaarset ja avalikku järelevalvet; rõhutab, et tuleb vältida kõiki samme, mis takistavad Serbia parlamendil pidada tõhusaid arutelusid ja teostada järelevalvet õigusaktide üle; rõhutab, kui oluline on demokraatias opositsiooni töö ning toonitab, et opositsioonipoliitikud ei peaks laimamist taluma; väljendab muret selle üle, et mõned poliitikud kuritarvitavad avalikku arutelu radikaliseerumise käivitamiseks; nõuab lisameetmete võtmist, et tagada erakonnaülene dialoog ja kodanikuühiskonna tulemuslik kaasamine; palub Serbia parlamendil kontrollida venitamistaktikat ja seda, kas see pärsib demokraatlikku arutelu; kiidab heaks Serbia parlamendi jätkuvad pingutused läbipaistvuse suurendamiseks, mis hõlmavad arutelusid ELi ühinemispeatükke puudutavate Serbia läbirääkimisseisukohtade üle ning arvamuste vahetusi läbirääkimisrühma tuumiku ja rahvuskonventsiooniga Euroopa Liidu küsimustes; rõhutab, et sõltumatute reguleerivate asutuste, sh riigi ombudsmani, korruptsioonivastase ameti, riikliku auditeerimisasutuse ning riikliku tähtsusega teabe ja isikuandmete kaitse eest vastutava voliniku rolli tuleb täiel määral tunnustada ja toetada; nõuab, et Serbia parlament osaleks sõltumatute reguleerivate asutuste, eelkõige ombudsmani leidude ja soovituste elluviimises; tuletab meelde, et üks Euroopa sotsiaalse mudeli alustaladest on sotsiaalne dialoog ning et valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel toimuv korrapärane konsulteerimine on sotsiaalsete pingete ja konfliktide ennetamisel äärmiselt tähtis; toonitab, et on ülioluline, et sotsiaaldialoog oleks enam kui vaid teabevahetus ning et huvitatud pooltega tuleks oluliste seaduste osas konsulteerida enne, kui need jõuavad parlamendi menetlusse;

14.  tunneb heameelt riigi kohtute põhiseadusliku reformi kava esitamise üle Veneetsia komisjonile arvamuse avaldamiseks; rõhutab Veneetsia komisjoni soovituste täieliku rakendamise tähtsust; ergutab Serbia ametiasutusi ja sidusrühmi alustama kaasavat ja sisukat avalikku arutelu, mis viiakse läbi konstruktiivselt, et suurendada riigis teadlikkust põhiseadusliku reformi protsessist; nõuab põhjalikke avalikke arutelusid enne lõpliku eelnõu esitamist Serbia parlamendile;

15.  tunneb heameelt Serbia edusammude üle avaliku halduse reformimisel, mida on tehtud ennekõike mitme uue seadusega avalike teenuste palkade, töösuhete, kohalike valitsuste ja palkade kohta autonoomsetes provintsides ning riikliku väljaõppeakadeemia kohta; rõhutab, et poliitiline mõjutamine kõrgema astme juhtivate kohtade täitmisel on endiselt probleem; kutsub Serbiat üles muutma avaliku teenistuse seadust, et tagada avaliku halduse neutraalsus; märgib, et peamiste reformide edukaks elluviimiseks on oluline suurendada haldussuutlikkust kõikidel tasanditel; tunneb heameelt Euroopa integratsiooni ministeeriumi loomise üle, mis hõlmab seni Euroopa integratsiooni teemal poliitilisi suuniseid andnud endist Serbia Euroopa integratsiooni ametit;

Inimõigused

16.  rõhutab, et õigus- ja institutsiooniline raamistik inimõiguste kaitseks on paigas; toonitab, et kaitset tuleb kogu riigis rakendada järjepidevalt ja tõhusalt; kutsub Serbiat üles võtma vastu uue isikuandmete kaitse seaduse ja tagama, et see oleks täielikus kooskõlas ELi standardite ja parimate tavadega; märgib, et vähekaitstud rühmadesse kuuluvate inimeste, sealhulgas laste, puuetega inimeste, HIV‑positiivsete või AIDSi põdevate inimeste ning LGBTI‑inimeste olukorra parandamiseks on vaja teha edasisi pidevaid jõupingutusi; mõistab hukka romade ja LGBTI‑inimeste vastu suunatud vihakuriteod; palub Serbial aktiivselt tegeleda vihast ajendatud kuritegude uurimisega, süüdistuste esitamisega ja süüdimõistvate otsuste saavutamisega; palub Serbia ametiasutustel edendada sallivuse õhustikku ning mõista hukka kõik vihakõne vormid, genotsiidi avalik heakskiitmine ja genotsiidi eitamine, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod;

17.  nõuab tungivalt, et Serbia tugevdaks oma ametiasutuste rolli ja suutlikkust seoses vähekaitstud rühmade, sealhulgas naiste, laste ja puuetega inimeste kaitsega, ning tagaks selles vallas parema koostöö politsei, prokuröride ja sotsiaalteenistuste vahel; väljendab heameelt selle üle, et Serbia ratifitseeris Istanbuli konventsiooni, ning viimaste arengute üle meetmete osas, mis käsitlevad laste kaitsmist vägivalla eest, sealhulgas valitsuse teadaanne laste ombudsmani ametikoha loomise kohta, ning kutsub ametiasutusi üles teostama järelevalvet õigusaktide ja muude meetmete mõju üle; rõhutab, et puuetega inimeste inimõiguste kaitsmisel esineb endiselt puudusi, ning nõuab tungivalt, et valitsus võtaks vastu riikliku puuetega inimesi käsitleva strateegia;

18.  soovitab tungivalt Serbia ametiasutustel teha tõhusamaid jõupingutusi, et parandada väljendus- ja meediavabaduse olukorda; väljendab heameelt meediastrateegia kavandi väljatöötamisega tegeleva uue töörühma loomise üle; rõhutab, et ajakirjanike ja meediaväljaannete ähvardamine, nende vastu suunatud vägivald ja nende hirmutamine, sealhulgas halduslik ahistamine ja hirmutamine kohtumenetlustega, on endiselt probleem; kutsub ametnikke üles olema ajakirjanike hirmutamise kõigi viiside avalikul hukkamõistmisel järjepidevad ning hoiduma meedia ja ajakirjanike tegevusse sekkumisest, sealhulgas valimiste käigus; märgib sellega seoses, et kuigi mitu juhtumit on lahendatud ja esitatud on kriminaalsüüdistused, on süüdimõistvad otsused endiselt haruldased; peab kiiduväärseks jõupingutusi, mida teeb alaline töörühm, mis loodi kokkuleppega ajakirjanike turvalisuse suurendamiseks ettenähtud koostöö ja meetmete kohta, ning palub ametiasutustel näidata üles täielikku otsusekindlust uurida kõiki ajakirjanike ja meediaväljaannete vastu suunatud rünnakujuhtumeid ja anda need kohtusse; nõuab meediaseaduste täielikku rakendamist ning riigi elektroonilise meedia reguleeriva asutuse sõltumatuse kindlustamist; tunneb heameelt uute jõupingutuste üle meediastrateegia vastuvõtmiseks, mille eesmärk on luua mitmekesine meediamaastik, ning rõhutab sellega seoses sidusrühmadega läbipaistva ja kaasava arutelu pidamise tähtsust; rõhutab, et meedia omandisuhetes ja rahastamises on vaja täielikku läbipaistvust; nõuab, et võetaks vastu poliitikameetmed, millega kaitstaks Serbias elavate rahvusvähemuste keeltes meediat ja programme;

19.  kutsub Serbia ametiasutusi üles tõhustama koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas naiste organisatsioonide ja inimõiguslaste rühmadega, kelle roll on hästi toimiva demokraatia alus; mõistab hukka teatavate kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu suunatud negatiivsed kampaaniad ja piirangud; nõuab riikliku strateegia ja sellega seotud tegevuskava vastuvõtmist, et reguleerida kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemiskeskkonda; on veendunud, et valitsuse ja kodanikuühiskonna süstemaatilise koostöö tagamiseks on vaja teha edasisi jõupingutusi, ning nõuab suuremat tähelepanu kodanikuühiskonda mõjutavate õigusaktide koostamisel ja rakendamisel;

20.  võtab teadmiseks teatavad edusammud 2016. aasta aprillis Belgradis Savamala piirkonnas aset leidnud juhtumi küsimuses, mis seondus eraomandi ebaseadusliku lammutamise ja liikumisvabaduse piiramisega; nõuab juhtumi lahendamist ja uurimise käigus õigusasutustega täieliku koostöö tegemist, et toimepanijad vastutusele võtta;

Vähemuste austamine ja kaitse

21.  tunneb heameelt tegevuskava vastuvõtmise üle rahvusvähemuste õiguste tagamiseks ning dekreedi vastuvõtmise üle, millega luuakse rahvusvähemuste fond; kutsub Serbia valitsust üles rakendama täiel määral kõiki vähemuste õigusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid; rõhutab, et edusammud rahvusvähemuste õiguste tagamisel ei ole olnud rahuldavad, ning nõuab tegevuskava täielikku rakendamist ning paremat kooskõlastamist ja sidusrühmade kaasamist, k.a naaberriigid transpordi- ja kommunikatsioonivajaduste puhul; võtab teadmiseks, et rahvusvähemuste fond toimib ja selle rahastamist on suurendatud; väljendab heameelt vähemuste õiguste raamistikku käsitlevate oluliste õigusaktide vastuvõtmise üle; kutsub uuesti Serbiat üles tagama vähemuste kaitset käsitlevate õigusaktide järjepidev rakendamine, sealhulgas hariduse ja kultuuri, vähemuskeelte kasutamise, avaliku halduse asutustes ja kohtutes esindatuse ning meedia ja usutalituste jätkuvas vähemuskeeltes kättesaadavuse puhul; võtab teadmiseks riigi rahvusvähemusrühmade valimistsüklite aktiivse osalemise ning nõuab selliste poliitikameetmete võtmist, mis tagaksid nende õiglase poliitilise esindatuse Serbia parlamendis; nõuab lapse sünni õigeaegse registreerimise õiguse täielikku rakendamist; rõhutab, et inimõiguste, sealhulgas rahvusvähemuste õiguste edendamine ja kaitsmine on ELiga ühinemise eeltingimus;

22.  märgib, et Vojvodina kultuuriline mitmekesisus kuulub Serbia identiteedi juurde; rõhutab, et Vojvodina autonoomiat tuleb säilitada ning et viivitamata tuleks vastu võtta Vojvodina rahastamisvahendeid käsitlev õigusakt, nagu on ette nähtud põhiseaduses;

23.  kiidab heaks uue romade sotsiaalse kaasamise strateegia vastuvõtmise aastateks 2016–2025 koos tegevuskavaga, mis hõlmab haridust, tervishoidu, eluaseme küsimusi ja tööhõivet; tunnustab asjaolu, et strateegias tunnistatakse, et roma naised peavad tulema toime eriti suure diskrimineerimisega; nõuab tungivalt, et Serbia seaks uue strateegia elluviimise jälgimiseks selged eesmärgid ja kehtestaks näitajad; väljendab muret roma tütarlaste koolist väljalangemise suure määra pärast; märgib, et enamik romasid kannatab sotsiaalse tõrjutuse all ja peab tulema toime oma õiguste süsteemse rikkumisega; nõuab romade kaasamise uue strateegia ja tegevuskava täielikku rakendamist; toonitab, kui oluline on kujundada poliitikameetmed, millega võideldakse romade diskrimineerimise ja romavastasuse vastu; nõuab, et võimaldataks romade sisukat avalikku ja poliitilist osalemist kõikidel tasanditel;

Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted

24.  märgib tunnustavalt, et Serbia on endiselt keskendunud konstruktiivsete kahepoolsete suhete hoidmisele teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja naabruses asuvate liikmesriikidega; väljendab heameelt asjaolu üle, et Serbia on endiselt tegev mitmes piirkondlikus koostööalgatuses, näiteks Kagu‑Euroopa koostööprotsess, piirkondlik koostöönõukogu, Kesk-Euroopa vabakaubandusleping, Aadria mere ja Joonia mere algatus, ELi Doonau piirkonna makropiirkondlikud strateegiad, ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia, Brdo‑Brijuni protsess, Lääne‑Balkani riikide kuuiku algatus ja selle ühenduvuse tegevuskava ning Berliini protsess; tunnustab Lääne-Balkani kuuiku algatuse seniseid tulemusi ning nõuab piirkondliku majanduspiirkonna edasist arendamist; kutsub Serbiat veel kord üles rakendama ühenduvust käsitleva tegevuskavaga seotud ühenduvusalase reformi meetmeid; väljendab heameelt selle üle, et Serbia on teinud jõupingutusi infrastruktuuri investeeringute tähtsustamiseks, ja rõhutab, kui oluline on selles piirkonnas suurem ühenduvus; märgib, et piirialade majanduslikuks ja sotsiaalseks arendamiseks tuleb teha rohkem jõupingutusi, et ennetada seal rahvastikukadu; toetab ettepanekut vähendada Lääne‑Balkani riikides rändlustasusid; rõhutab, et lahendamata kahepoolsed vaidlused ei tohiks ühinemisprotsessi kahjustada; toetab kindlalt Lääne‑Balkani partnerite lubadust jätkata heanaaberlike suhete, piirkonna stabiilsuse ja vastastikuse koostöö tugevdamist; tuletab meelde, et EL on otsustanud tugevdada ja tihendada oma osalemist, et toetada piirkonna ümberkujundamist;

25.  tunneb heameelt sõjakuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise riikliku strateegia vastuvõtmise üle; võtab teadmiseks sõjakuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamiseks ettenähtud prokuratuuri tegevusstrateegia vastuvõtmise ning nõuab tungivalt, et Serbia viiks ellu kõik ettenähtud tegevused; tunneb heameelt uue sõjakuritegude prokuröri ametisse nimetamise üle 2017. aasta mais; kordab nõudmist rakendada seda strateegiat, eriti süüdistuste esitamise kiirendamise kaudu, ja võtta vastu prokuratuuri tegevusstrateegia; kutsub Serbiat üles uurima tulemuslikult kõiki sõjakuritegude juhtumeid, eelkõige neid, mis on kõrge profiiliga, ning tegema nende juhtumite puhul oma piirkondlike partneritega koostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema edasisi jõupingutusi nende küsimuste lahendamiseks ELi ja Serbia läbirääkimiste protsessis; nõuab tungivalt, et ametiasutused jätkaksid 1990. aastate sõdades kadunud inimeste probleemi lahendamist; kutsub Serbiat üles tegema täiel määral koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga; nõuab tungivalt, et Serbia ametiasutused jätkaksid tööd teadmata kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks, sealhulgas avaksid sõjaperioodiga seotud riigiarhiivid; nõuab tungivalt, et Serbia valmistaks ette ohvritele ja nende peredele ettenähtud hüvitiste süsteemi; väljendab veel kord oma toetust algatusele luua sõjakuritegude ja muude endises Jugoslaavias toimepandud tõsiste inimõiguste rikkumistega seotud faktide kindlakstegemise piirkondlik komisjon; rõhutab piirkondliku noorte koostööameti ja selle kohalike esinduste töö olulisust noorte inimeste seas leppimise edendamisel; nõuab vara tagastamist käsitleva seaduse edasist muutmist ning rõhutab, kui oluline on tagastamise taotlejate mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes muude toetusesaajatega, eeskätt riigivara registreerimise valdkonnas;

26.  peab kahetsusväärseks, et mõned Serbia ametiasutused eitavad Srebrenica genotsiidi; tuletab neile meelde, et endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja selle järglase, kriminaalkohtute rahvusvahelise järeltegevuse mehhanismiga täiel määral koostöö tegemine eeldab ka selle otsuste täielikku aktsepteerimist ja rakendamist; rõhutab, et Srebrenica genotsiidi tunnustamine on oluline samm Serbia liikumisel Euroopa Liiduga ühinemise poole;

27.  tunneb heameelt Serbia jätkuva osalemise üle suhete normaliseerimises Kosovoga ning tema võetud kohustuse üle rakendada ELi vahendatud dialoogis saavutatud kokkuleppeid; tunneb heameelt asjaolu üle, et Serbia president on algatanud Kosovo küsimuses siseriikliku dialoogi; kordab oma üleskutset rakendada jätkuvalt ja täielikult, heas usus ja õigel ajal kõiki juba sõlmitud kokkuleppeid, sh energia valdkonnas, ning ergutab mõlemat poolt jätkama otsustavalt suhete normaliseerimise protsessi; rõhutab, kui oluline on luua serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liit/ühendus; rõhutab, et tuleb intensiivistada tööd dialoogi uue etapini jõudmise nimel, et saavutada Serbia ja Kosovo suhete täielik normaliseerimine, mida määratletaks õiguslikult siduva lepinguna; kordab oma üleskutset Euroopa välisteenistusele hinnata mõlema poole tulemuslikkust oma kohustuste täitmisel; mõistab ühemõtteliselt hukka Kosovo Serbia poliitiku Oliver Ivanovići tapmise ja rõhutab vajadust Kosovo ja Serbia uurijate tõelise koostöö ning rahvusvahelise toetuse järele, et süüdlased antaks kohtu alla;

28.  võtab teadmiseks käimasoleva arutelu ning avalikud avaldused Serbia ja Kosovo piiri võimalike kohanduste, sealhulgas territooriumide vahetuste üle; rõhutab nii Kosovo kui ka Serbia mitmerahvuselist olemust ning et etniliselt puhtad riigid ei tohiks olla piirkonna eesmärgiks; toetab dialoogi, millele EL kaasa aitab ja mis on raamistik Serbia ja Kosovo vahelise suhete täieliku normaliseerimise lepingu saavutamiseks; on seisukohal, et mis tahes leping on aktsepteeritav üksnes siis, kui see on vastastikku kokku lepitud, võttes arvesse kogu piirkonna stabiilsust ja rahvusvahelist õigust;

29.  väljendab muret kõrgel positsioonil olevate poliitikute korduvate avalduste pärast, milles seatakse kahtluse alla Bosnia ja Hertsegoviina territoriaalne terviklikkus, ning mõistab hukka igasuguse natsionalistliku retoorika, millega soodustatakse riigi lõhenemist;

Energia ja transport

30.  kutsub Serbiat üles täielikult rakendama ühenduvuse reformi meetmeid energeetikasektoris; ergutab Serbiat arendama konkurentsi gaasiturul ning täitma vastavaid eraldamisega seotud kohustusi, nagu on ette nähtud kolmandas energiapaketis; kutsub Serbiat üles töötama välja oma energiapoliitika, et vähendada sõltumist Venemaa gaasiimpordist; tunneb heameelt riigi jõupingutuste üle investeeringute edendamiseks energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas; tuletab meelde, et tõhusat energiakasutust käsitlevad õigusaktid ei ole täiel määral kooskõlas vastavate ELi direktiividega; kutsub Serbiat üles mitmekesistama oma energiaallikaid teiste taastuvate energiaallikate kasutamiseks;

31.  kutsub Serbia valitsust üles võtma vajalikke meetmeid kaitsealade säilitamiseks, eriti mis puudutab hüdroelektrijaamade rajamist sellistel tundliku keskkonnaga aladel nagu Stara Planina looduspark; nõuab sellega seoses, et põhjalikult hinnataks keskkonnamõju linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi ning veepoliitika raamdirektiiviga kehtestatud ELi standardite alusel; ergutab Serbia valitsust suurendama kavandatavate projektide läbipaistvust üldsuse osalemise ja kõigi sidusrühmadega konsulteerimise kaudu;

32.  tunneb heameelt ühisavalduse üle, mille allkirjastasid Serbia ja Bulgaaria 17. mail 2018 Lääne‑Balkani riikide juhtide tippkohtumisel Sofias ja mille kohaselt rajatakse kahe riigi vahele gaasiühendus, ning asjaolu üle, et vastu võeti IPA 2018. aasta pakett, mis hõlmab strateegiliselt olulist taristuprojekti „Niš‑Merdare‑Priština rahumaantee“, mis võimaldab paremat transpordiühendust Serbia keskosa ja Kosovo vahel ning millel on asjaomase piirkonna suhete jaoks sümboolne tähendus;

33.  väljendab sügavat muret õhusaaste ärevusttekitava taseme pärast Serbias, mistõttu suri Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel 2016. aastal ligikaudu 6 500 inimest hingamisteede haigustesse; sellega seoses palub Serbia ametiasutustel võtta vastu vajalikud lühiajalised meetmed, et võidelda selle olukorraga ja reformida tõhusalt keskpika perioodi ja pikaajalist transpordi- ja liikuvuspoliitikat suurtes linnades;

o
o   o

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Serbia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 80, 19.3.2008, lk 46. (2) ELT C 331, 18.9.2018, lk 71.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon, milles käsitletakse komisjoni 2018. aasta aruannet Kosovo kohta (2018/2149(INI))

P8_TA(2018)0479 A8-0332/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003 Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne‑Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaadete kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne‑Balkani riikide 17. mail 2018. aastal toimunud tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse ELi ja Kosovo stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis on kehtinud alates 1. aprillist 2016,

–  võttes arvesse 11. novembril 2016. aastal Prištinas algatatud Kosovot käsitlevat Euroopa reformikava,

–  võttes arvesse Kosovoga sõlmitud raamlepingut liidu programmides osalemise kohta, mis on kehtinud alates 1. augustist 2017,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb 2018. aasta aruannet Kosovo kohta (SWD(2018)0156),

–  võttes arvesse 19. aprillil 2013. aastal vastu võetud Serbia ja Kosovo valitsuste suhete normaliseerimise põhimõtete esimest kokkulepet ning teisi ELi vahendatud suhete normaliseerimise dialoogi raames sõlmitud Brüsseli lepinguid, sealhulgas integreeritud piirihalduse protokolli, serblaste enamusega kohalike omavalitsuste liitu/ühendust käsitlevat õigusraamistikku ning Mitrovica silla ja energeetika lepinguid,

–  võttes arvesse Kosovo serblastest kohtunike, prokuröride ja halduspersonali integreerimist Kosovo kohtusüsteemi kooskõlas 2015. aasta veebruaris sõlmitud kohtusüsteemi lepinguga,

–  võttes arvesse nõukogu 8. juuni 2018. aasta nõukogu otsust (ÜVJP) 2018/856, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO)(1), millega pikendati missiooni kestust 14. juunini 2020,

–  võttes arvesse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide ja operatsioonide aastaaruannet 2017. aasta kohta ja EULEXi kokkuleppe eduaruannet 2017. aasta kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid ÜRO Kosovo missiooni (UNMIK) käimasolevate tegevuste kohta, sealhulgas viimast aruannet, mis avaldati 1. mail 2018, ja 7. veebruari 2018. aasta aruannet Kosovo rahuvalvejõudude (KFOR) tegevuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta hinnangut Kosovo 2018.–2020. aasta majandusreformiprogrammi kohta (SWD(2018)0133) ning nõukogu 25. mail 2018 vastu võetud ELi ning Lääne‑Balkani piirkonna ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi ühiseid järeldusi,

–  võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 11. juuni 2017. aasta parlamendivalimiste kohta Kosovos ja lõpparuannet 22. oktoobri 2017. aasta linnapea- ja kohalike volikogude valimiste kohta Kosovos,

–  võttes arvesse ELi ja Kosovo parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee neljandat kohtumist, mis toimus Strasbourgis 17.–18. jaanuaril 2018,

–  võttes arvesse komisjoni 4. mai 2016. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo) (COM(2016)0277), ning komisjoni 4. mai 2016. aasta neljandat aruannet Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava nõuete täitmisel (COM(2016)0276),

–  võttes arvesse Kosovo ja Montenegro vahelise piiride mahamärkimise lepingu ratifitseerimist Montenegro ja Kosovo parlamentide poolt,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999), Rahvusvahelise Kohtu 22. juuli 2010. aasta nõuandvat arvamust, mis käsitleb Kosovo iseseisvuse ühepoolse väljakuulutamise kooskõla rahvusvahelise õigusega, ning ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni 64/298, milles võeti teadmiseks Rahvusvahelise Kohtu arvamus ning tunnustati ELi valmisolekut hõlbustada Serbia ja Kosovo dialoogi,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni, Maailmapanga ja ÜRO Arenguprogrammi poolt 2017. aastal läbi viidud Lääne‑Balkani riikide marginaliseeritud romasid käsitleva uuringu tulemusi,

–  võttes arvesse komisjoni talituste ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 21. septembri 2015. aasta ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kosovo kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0332/2018),

A.  arvestades, et ELi liikmesriigiks saamise väljakutseks valmistumiseks tuleb teha jätkuvalt suuri pingutusi, mida toetavad sisukad dialoogid poliitiliste jõudude vahel ja naaberriikidega;

B.  arvestades, et iga kandidaatriiki või potentsiaalset kandidaatriiki hinnatakse eraldi tema saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab reformide kiirus ja kvaliteet;

C.  arvestades, et 114 riiki on tunnistanud Kosovo sõltumatust, sealhulgas 23 ELi 28st liikmesriigist;

D.  arvestades, et EL on korduvalt näidanud oma soovi aidata kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule selge väljavaatega saada ELi liikmeks ning Kosovo on näidanud oma teel Euroopaga integreerumise suunas üles innukust;

E.  arvestades, et erakondade püsiva polariseerumise tõttu on Kosovo teinud vähe edusamme ELiga seotud reformide elluviimisel, mis on olulised edasise edu saavutamiseks ELiga ühinemise protsessis;

F.  arvestades, et Kosovos lokkav mitteametlik majandus takistab elujõulise majanduse arengut üldiselt kogu riigis;

G.  arvestades, et Haagis asuvad Kosovo erikojad ja eriprokuratuur on alates 5. juulist 2017 valmis viima täiel määral ellu kohtutegevust;

H.  arvestades, et 8. juunil 2018 otsustas nõukogu muuta ja pikendada Kosovos läbi viidava ELi õigusriigimissiooni EULEX mandaati, lõpetades missiooni mandaadi kohtuvõimu teostamisega seotud osa; arvestades, et mandaadi uueks lõpukuupäevaks on määratud 14. juuni 2020;

I.  arvestades, et Kosovo on jätkuvalt ainus Lääne‑Balkani riik, mille kodanikel on Schengeni alale reisimiseks vaja viisat;

1.  väljendab heameelt Euroopa reformikava raames oluliste õigusaktide vastuvõtmise üle ja nõuab nende täielikku rakendamist; on veendunud, et peamiste ELiga seotud reformide vastuvõtmise alus peaks olema erakondadevaheline konsensus; ootab huviga uue Euroopa reformikava vastuvõtmist 2019. aastal;

2.  juhib siiski tähelepanu oluliste reformide rakendamise aeglasele tempole, mis on tingitud erakondadevahelise konsensuse puudumisest ja jätkuvast poliitilisest polariseerumisest; märgib, et see on kahjustanud parlamendi ja valitsuse võimet püsivaid ja jätkusuutlikke reforme ellu viia; mõistab hukka mõne parlamendiliikme takistava käitumise; kutsub kõiki erakondi üles alustama kaasavat poliitilist dialoogi; rõhutab vajadust parandada parlamendi tegelikku järelevalvet täitevvõimu ning õigusloome läbipaistvuse ja kvaliteedi üle, sh aktiivse ja konstruktiivse osalemise tagamisega ning piirates kiirmenetluste kasutamist seaduste vastuvõtmiseks; ergutab erakondi saavutama konsensust ELiga ühinemisega seotud reformide küsimuses;

3.  väljendab heameelt selle üle, et avaliku halduse valdkonnas on saavutatud mõningat edu, kuid rõhutab vajadust täiendava reformi järele; nõuab eelkõige riigihalduse depolitiseerimist ja ümberkorraldamist;

4.  väljendab heameelt 2015. aasta augustis Montenegroga sõlmitud piiride mahamärkimise lepingu kauaoodatud ratifitseerimise üle 2018. aasta märtsis, mis tähistab edasiminekut heanaaberlike suhete vaimus; rõhutab selle sammu tähtsust viisanõude kaotamiseks;

5.  nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused tegeleksid põhjalikult varem seoses valimistega kindlaksmääratud puudustega, sh erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistmatusega ja puuduliku aruandluskohuslusega, samuti väidetavalt laialdaselt levinud valijate hirmutamise probleemiga, eelkõige paljudes Kosovo serblaste kogukondades, ning jõustaksid õigeaegselt õigus- ja haldusmeetmed, mille abil viia ellu ELi, Euroopa Parlamendi ja Veneetsia komisjoni valimisvaatlusmissioonide esitatud seni täitmata soovitused varakult enne järgmist valimiste vooru, et tagada nende täielik kooskõla rahvusvaheliste standarditega; väljendab heameelt valimiste korraldamises soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud edusammude üle ning kutsub Kosovot üles veelgi suurendama pingutusi naiste poliitilise osaluse suurendamiseks ja üldise õigusraamistiku tugevdamiseks;

6.  väljendab muret Kosovo alarahastatud kohtusüsteemi, ulatusliku korruptsiooni, riigi kaaperdamise märkide, põhjendamatu poliitilise mõjuavaldamise ning õiglase kohtuliku arutamise ja nõuetekohase menetluse põhimõtete ebapiisava järgimise pärast, sealhulgas väljaandmise korral; rõhutab õigusriigi reformimise protsesside tähtsust, keskendudes eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusele, tõhususele ning vajadusele veelgi tugevdada tunnistajakaitset;

7.  rõhutab, et representatiivne kohtusüsteem ja Kosovo õiguse ühetaoline rakendamine on õigusemõistmise järjepidevamaks, kiiremaks ja tõhusamaks muutmise eeldused; väljendab heameelt Kosovo serblastest kohtunike, prokuröride ja halduspersonali integreerimise üle Kosovo kohtusüsteemi kooskõlas Serbia ja Kosovo vahel 2015. aastal sõlmitud kohtusüsteemi lepinguga; usub, et kohtusüsteem on lubamatu poliitilise mõju suhtes endiselt vähekaitstud ning et vaja on täiendavaid jõupingutusi kohtunike ja prokuröride suutlikkuse suurendamiseks ja distsiplinaarvastutuse tagamiseks, sealhulgas kohtunike, prokuröride, kõrgete politseiametnike ja kriminaaluurijate suhtes kehtiva kohtusüsteemi toimimise sisulise läbivaatamise kaudu; avaldab heameelt konfliktiaegse seksuaalvägivalla ohvrite seisundi tunnustamise ja kontrollimise valitsuskomisjoni loomise üle Kosovos 2017. aasta novembris;

8.  märgib, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus, sealhulgas uimastite ja inimkaubandus ning küberkuritegevus, vajavad kooskõlastatud jõupingutusi; tunnustab esialgseid edusamme suurkorruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimise ja nende eest vastutusele võtmise tulemuste parandamisel; ootab otsustavate ja jätkuvate pingutuste tegemist ELiga ühinemise protsessiga seotud kohustuste täimisel; väljendab heameelt selle üle, et ombudsman teeb juhtumite läbivaatamise suutlikkuse suurendamiseks jätkuvaid jõupingutusi;

9.  nõuab parema õigusraamistiku kehtestamist ja süüdistuse esitamise tõhususe ja suutlikkuse suurendamist, et uurimise ja süüdistuse esitamise suhtes oleks võimalik rakendada terviklikku lähenemisviisi, mis peaks kajastuma suurkorruptsiooni, organiseeritud ja finantskuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite puhul vara arestimises, konfiskeerimises ja sissenõudmises ning lõplikus süüdimõistmises; nõuab kaitsemeetmeid, millega tagatakse õiguskaitseasutuste ja prokuratuuri sõltumatus, ning ennetavaid korruptsioonivastaseid meetmeid eri valdkondades; on veendunud, et õiguskaitseasutuste vahelise parema koostöö ja koordineerimise ning kohtusüsteemi sõltumatuse ja vastutuse tagamiseks on vaja võtta lisameetmeid; palub Kosovol järgida välisriikide kodanike väljaandmise korral rahvusvahelisi menetlusi ja norme ning võtta meetmeid, et hoida ära 2018. aasta märtsi lõpus Kosovost Türki saadetud kuue Türgi kodaniku juhtumiga sarnased juhtumid; peab seetõttu kiiduväärseks, et Kosovo parlament otsustas moodustada selle juhtumi uurimiseks komisjoni;

10.  nõuab Kosovo ja Serbia ametiasutuste vahelist tõelist ja konstruktiivset kohtu- ja politseikoostööd; usub, et Kosovo osalemine Interpolis ja ulatuslikum koostöö Europoliga parandaks rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise meetmete tõhusust veelgi; ergutab vahepeal jätkama koostööd terrorismivastase võitluse valdkonnas;

11.  leiab, et on väga oluline rakendada õigel ajal ja igakülgselt Kosovo ombudsmani, riigikontrolöri, korruptsioonivastase võitluse ameti ja riigihangete regulatiivkomisjoni soovitusi; rõhutab, et vaja on kõrvaldada puudused riigihankesüsteemis ning parandada institutsioonidevahelist koostööd ja teabevahetust; soovitab tungivalt tõhustada järelevalve-, hindamis- ja auditeerimisvõimet ning võtta vastu ja viia ellu pettusevastane strateegia, et kaitsta Kosovot ja ELi finantshuve;

12.  väljendab heameelt komisjoni 18. juuli 2018. aasta kinnituse üle, et viisanõude kaotamise kriteeriumid on täidetud; peab ülimalt oluliseks kaotada Kosovole kehtiv viisanõue ilma põhjendamatu viivituseta; on seisukohal, et viisanõude kaotamine suurendab stabiilsust ja toob Kosovo ELile lähemale, kuna lihtsustab reisimist ja ettevõtlusega tegelemist ning aitab samal ajal võidelda inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja korruptsiooni vastu; kutsub nõukogu üles võtma kiiresti vastu volitused, et viisavaba korra kehtestamise poole liikuda;

13.  märgib, et lisaks viisanõude kaotamise kriteeriumide täitmisele tuleb jätkata pingutusi organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja korruptsiooni vastu võitlemisel ning võtta konkreetseid meetmeid, et ohjata ebaseadusliku rände vooge ja vähendada põhjendamatute varjupaigataotluste arvu;

14.  võtab rahuloluga teadmiseks Kosovo kodanike varjupaigataotluste ja tagasivõtmiste ning tagasivõtulepingute taotluste arvu järsu vähenemise; võtab rahuloluga teadmiseks uue taasintegreerimisstrateegia ja nõuab selle täielikku rakendamist;

15.  tunnustab Kosovo pingutusi välisvõitlejate (kes on peaaegu eranditult džihaadivõitlejad) väljavoolu pidurdamisel ja terrorismiohuga võitlemisel; nõuab aktiivse piirkondliku koostöö tegemist võimaliku terroristliku tegevuse vastu võitlemisel ja terrorismi rahastamiseks mõeldud rahavoogude katkestamisel; nõuab tungivalt, et Kosovo tegeleks veebis toimuva radikaliseerumise ja väljastpoolt pärinevate äärmuslike mõjutuste probleemiga; rõhutab terrorismi ennetamise ja arvatavate võitlejate vastutusele võtmise ning nende endi ja nende perekondade rehabiliteerimise, harimise ja ühiskonda taasintegreerimise tähtsust; rõhutab vajadust ennetada kinnipeetavate ja eriti vähekaitstud noorte radikaliseerumist ning tegeleda aktiivselt nende deradikaliseerimisega;

16.  mõistab üheselt hukka Kosovo serblasest poliitiku Oliver Ivanovići tapmise; on arvamusel, et tema mõrvamine kujutab endast tõsist lööki edasiviivatele ja mõõdukatele seisukohtadele Kosovo serblaste kogukonnas; rõhutab, et kiiremas korras on vaja Kosovo ja Serbia uurijate tõelist koostööd ning rahvusvahelist toetust, et nii tapmise toimepanijad kui ka tellijad võetaks ilma igasuguse edasise viivituseta vastutusele;

17.  peab kahetsusväärseks, et sõjakuritegude lahendamisel on tõrkeid, ja rõhutab selge poliitilise tahte olulisust nende eest vastutusele võtmisel; nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused näitaksid üles kindlat ja pidevat pühendumist rahvusvaheliste kohustuste täitmisele seoses Haagis asuvate Kosovo erikodade ja eriprokuratuuri tegevusega; väljendab sügavat muret Kosovo parlamendi liikmete 2017. aasta detsembris tehtud katsete pärast muuta erikodade ja eriprokuratuuri seadus kehtetuks; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nende katsete tõttu ei saanud võtta vastu ühiseid soovitusi, kuna ELi ja Kosovo parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee neljas kohtumine lükati edasi 17.–18. jaanuarile 2018; nõuab konstruktiivset suhtumist ELi ja Kosovo parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse ja tõhusamat parlamentaarset koostööd selles valdkonnas;

18.  nõuab tungivalt, et ametiasutused suurendaksid vastastikust õigusalast koostööd Kosovo ja Serbia prokuratuuri vahel ning toetaksid piirkondliku komisjoni (RECOM) moodustamist endises Jugoslaavias ajavahemikus 1991–2001 toime pandud sõjakuritegude ja muude inimõiguste raskete rikkumistega seotud asjaolude kindlakstegemiseks;

19.  märgib, et EULEXil on oluline roll sõltumatu kohtusüsteemi, politsei- ja tollisüsteemi tugevdamisel; tunnustab lisaks EULEXi ennetavat ja lepitavat rolli sõjakuritegude, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite eest süüdistuste esitamisel ja nende kohta otsuste langetamisel ning missiooni jätkuvaid pingutusi kadunud isikute ja haudade tuvastamisel, et juhtumid täielikult lahendada; soovitab viia läbi missiooni tugevate ja nõrkade külgede hindamine;

20.  kordab oma üleskutset, et EULEXi tõhusust suurendataks ja et selle raames järgitaks korruptsiooni, haldusomavoli, õigusvastase käitumise ning poliitilise surve ja sekkumise suhtes kõige rangeimaid läbipaistvusnõudeid ning nulltolerantsi põhimõtet;

21.  rõhutab, et Kosovo parlamenti tuleb viivitamata teavitada EULEXi tegevusest ja muudatustest tema õiguslikus seisundis;

22.  võtab teadmiseks EULEXi uue mandaadi ja selle lõpukuupäeva; rõhutab siiski, et konkreetsete edusammude tegemine Kosovos on olulisem kui seatud ajakava;

23.  nõuab, et inimõiguste raamistiku jõustamine seataks tähtsaimaks prioriteediks ja et seda toetataks asjakohase ja piisava koordineerimise ja rahastamisega, eriti soolise võrdõiguslikkuse, laste ja töötajate kaitse, sotsiaalse tõrjutuse ning puuetega inimeste, etniliste ja keeleliste vähemuste ja kogukondade ning LGBTI‑inimeste diskrimineerimise valdkonnas; rõhutab vajadust tugevdada soolise võrdõiguslikkuse ameti ja koduvägivalla eest kaitsmise riikliku koordinaatori rolli ning ennetustegevust ja kuritegude eest vastutusele võtmist kõnealuses valdkonnas; kordab uuesti asjaolu, et usuvabadust käsitleva seaduse eelnõu tuleb kiiresti vastu võtta;

24.  väljendab sügavat muret soolise ebavõrdsuse ja soolise vägivalla pärast; nõuab tungivalt, et Kosovo tagaks soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastaste õigusaktide täieliku ja õigeaegse rakendamise; väljendab sügavat muret seoses puudustega koduvägivalla vastu võitlemise strateegia ja tegevuskava rakendamisel ning kutsub ametiasutusi üles võtma vastu rangemaid ja tõhusamaid meetmeid võitluses soolise vägivalla vastu, tugevdades muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse ameti ja koduvägivalla eest kaitsmise riikliku koordinaatori rolli; on jätkuvalt mures naiste alaesindatuse pärast otsustustasandi ametikohtadel; kutsub Kosovo ametiasutusi üles käsitlema soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist prioriteedina, sealhulgas Euroopa reformikava raames ja koos kodanikuühiskonnaga, sealhulgas naiste organisatsioonidega; kutsub Kosovot üles tegelema jätkuvalt sõja ajal seksuaalvägivalla all kannatanud naiste jaoks õigluse jaluleseadmise ja nende toetamise küsimusega; nõuab tungivalt, et Kosovo rakendaks Istanbuli konventsiooni;

25.  kutsub Kosovo parlamenti üles võtma lastekaitse seaduse koostamisel arvesse seisukohta, mille on ühiselt allkirjastanud EL, UNICEF, Kosovos lastekaitsega tegelevate vabaühenduste koalitsioon (KOFM) ja organisatsioon Save the Children;

26.  märgib murega, et Kosovo on teinud puuetega inimeste õiguste valdkonnas vähe edusamme; kutsub Kosovot üles tagama puuetega inimestele mittediskrimineerimise ja võrdsed võimalused;

27.  kutsub Kosovo ametiasutusi üles käsitlema prioriteedina vähemustega seotud küsimusi, sealhulgas nende kultuurilisi ja keelelisi õigusi ning nende võimalusi; peab kahetsusväärseks, et vähemustel, nagu romad, aškalid ja egiptlased, on endiselt probleeme isikut tõendavate dokumentide saamisel, mis mõjutab nende võimalust saada kodakondsus ning pääseda juurde haridusele, tervishoiule ja sotsiaalabile, ning kutsub Kosovo ametivõime üles need probleemid lahendama; väljendab heameelt ametivõimude valmisoleku üle tunnustada Gora ja Zhupa piirkonna etniliste bulgaarlaste õigusi; väljendab heameelt selle üle, et vastu on võetud uus roma ja aškali kogukondade Kosovo ühiskonda kaasamise strateegia ja tegevuskava (2017–2021), ning kutsub Kosovot üles osalema aktiivselt piirkondlikus koostöös romade integratsiooni projektis aastani 2020, mida rakendab piirkondlik koostöönõukogu;

28.  peab kahetsusväärseks LGBTI‑inimeste jätkuvat diskrimineerimist ja internetis leviva vihakõne sagenemist seoses üritusega Gay Pride Pristinas;

29.  rõhutab vajadust võtta vastu uus seaduseelnõu, milles käsitletakse valitsusväliste organisatsioonide ühinemisvabadust; nõuab kodanikuühiskonna tegutsemisruumi mõjutavate valdkondade õigusaktide koostamisel ja rakendamisel suuremat tähelepanelikkust, tagamaks, et õigusaktid ei too kodanikuühiskonna organisatsioonidele kaasa ebaproportsionaalset koormust, ei avalda neile diskrimineerivat mõju ega vähenda kodanikuühiskonna tegutsemisruumi; rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidele peab olema kättesaadav avaliku sektori rahastamine;

30.  rõhutab vajadust tagada Kosovo avalik‑õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ajakirjandusvabadus, rahaline kestlikkus ja sõltumatus ning erameedia omandi läbipaistvus kooskõlas komisjoni iga-aastases aruandes esitatud soovitustega; nõuab sellega seoses tungivalt kõigi asjakohaste õigusaktide rakendamist; nõuab mitmekeelsete raadio- ja teleringhäälingusaatete ja kõigile Kosovo kogukondadele pakutava teabe kvaliteedi parendamist; väljendab muret ajakirjanike vastu suunatud ähvarduste ja rünnakute arvu suurenemise pärast ning nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused uuriksid neid juhtumeid viivitamata ja võtaksid toimepanijad vastutusele; väljendab heameelt selle üle, et valitsus on heaks kiitnud rikkumisest teatajate kaitsmist käsitleva seaduseelnõu;

31.  nõuab järjepidevate pingutuste tegemist Serbia ja Kosovo suhete igakülgseks normaliseerimiseks; on seisukohal, et suhete täielik normaliseerimine Serbiaga õiguslikult siduva lepingu ja selle rakendamise korra alusel ei ole võimalik ilma kehtivate lepingute täieliku ja vastastikuse kohaldamiseta, ning see on mõlema poole jaoks peamine eeldus ELiga ühinemiseks;

32.  võtab teadmiseks käimasoleva arutelu ja avalikud avaldused Serbia ja Kosovo piiri võimalike kohanduste, sealhulgas territooriumide vahetuste üle; rõhutab nii Kosovo kui ka Serbia mitmerahvuselist olemust ning et etniliselt puhtad riigid ei tohiks olla piirkonna eesmärgiks; toetab dialoogi, millele EL kaasa aitab ja mis on raamistik Serbia ja Kosovo vahelise suhete täieliku normaliseerimise lepingu saavutamiseks; on seisukohal, et mis tahes leping on aktsepteeritav üksnes siis, kui see on vastastikku kokku lepitud, võttes arvesse kogu piirkonna stabiilsust ja rahvusvahelist õigust;

33.  märgib, et viis ELi liikmesriiki ei ole veel Kosovot tunnustanud ja kutsub neid üles seda tegema; rõhutab, et tunnustamine aitaks kaasa Belgradi ja Priština vaheliste suhete normaliseerimisele;

34.  on seisukohal, et Belgradi ja Priština dialoog peab olema avatud ja läbipaistev ning et selle eest vastutavad isikud peaksid dialoogi arengusuundadega seoses korrapäraselt konsulteerima Kosovo parlamendiga;

35.  peab kahetsusväärseks, et paljusid seni allkirjastatud lepinguid, näiteks energeetikaalaseid lepinguid ja serblaste enamusega kohalike omavalitsuste assotsieerimise lepinguid ei ole rakendatud või on rakendamine hilinenud; nõuab tungivalt, et kumbki pool rakendaks kõiki lepinguid täiel määral ja heas usus; kordab oma nõudmist, et Euroopa välisteenistus hindaks poolte saavutusi oma kohustuste täitmisel, et kõrvaldada rakendamisel ilmnenud probleemid; nõuab tungivalt, et Serbia ja Kosovo valitsused hoiduksid meetmetest, mis võiksid kahjustada poolte vahelist usaldust ja seada ohtu dialoogis konstruktiivse jätkumise;

36.  väljendab sügavat muret rahvustevaheliste konfliktide arvu kasvu pärast; mõistab karmilt hukka kõik hirmutamis- ja vägivallateod; eeldab, et Kosovo ametiasutused distantseerivad viivitamata sellistest tegudest ning nõuab toimepanijate väljaselgitamist ja vastutusele võtmist; kutsub riiklikke ja kohalikke ametiasutusi üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et rakendada vastu võetud õigusakte paljurahvuselise ühiskonna edasiarendamiseks; peab kahetsusväärseks, et piirkonnas on suurenenud natsionalistlik ja äärmuslik retoorika, ning nõuab, et komisjon toetaks lepitamist kultuuriprojektide kaudu;

37.  nõuab taas Mitrovica silla kiiret ja takistusteta avamist, sest see on oluline samm linna taasühendamise suunas; nõuab liikumisvabaduse lepingu täielikku rakendamist; kutsub Serbia ja Kosovo ametiasutusi üles edendama inimestevahelisi kontakte kohalike kogukondade vahel, et tugevdada dialoogi, sealhulgas valitsusvälisel tasandil; tunnustab sellega seoses Peja/Sabaci vastastikuse koostöö programmi ja kutsub komisjoni üles sarnaseid algatusi toetama; väljendab heameelt selliste taristuprojektide arendamise üle, mis võimaldavad tihedamaid kontakte, nagu Nis‑Medare‑Priština kiirtee;

38.  väljendab heameelt Kosovo pingutuste üle tagada piirkonnas viljakad heanaaberlikud suhted ja järgida ennetavalt ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) ning nõuab edasisi edusamme selles valdkonnas; on seisukohal, et Kosovo osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides kaasneksid õigused ja kohustused, mis eeldavad rahvusvaheliste normide ja standardite kohaldamist; ergutab lähenema positiivselt Kosovo osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides;

39.  toonitab kiireloomulist vajadust võtta vastu ja viia ellu meetmed, millega tagatakse läbipaistvad ja konkurentsil põhinevad erastamismenetlused, ning uurida väidetavaid rikkumisi; on mures, et rändajate rahasaadetised kujutavad endast olulist sisenõudlust käivitavat jõudu; väljendab muret naiste diskrimineerimise pärast tööturul, eriti töölevõtmisprotsessis;

40.  väljendab muret väga halva ravimite registreerimise korra ja ravimite kvaliteedi pärast ning korruptsiooni pärast tervishoiusektoris üldiselt; nõuab tungivalt, et Kosovo tervishoiuministeerium tõhustaks jõupingutusi nende kuritegude uurimisel ning registreerimis- ja kvaliteediprobleemide lahendamisel; nõuab tervishoiusektori põhjalikku reformimist, sealhulgas üldise tervisekindlustuse rakendamist, et tagada üldine juurdepääs tervishoiuteenustele; rõhutab, et riiklikku tervishoiusüsteemi tuleb piisavalt rahastada;

41.  kutsub komisjoni üles töötama välja piirkondliku strateegia, mis tegeleks noorte püsiva töötuse ja ajude äravooluga, kõrvaldades haridussüsteemi ja tööturu vahelise oskuste nõudlusele mittevastavuse, parandades õpetamise kvaliteeti ja tagades piisava rahastuse aktiivsetele tööturumeetmetele ja kutsekoolitusele ning asjakohased lastehoiu- ja koolieelsed haridusasutused; peab kahetsusväärseks edusammude puudumist hariduse kvaliteedi suurendamisel; kutsub asjaomaseid osalejaid üles lisama vähemusrühmadesse kuuluvad isikud tööhõivemeetmete väljatöötamisse ja rakendamisse;

42.  nõuab tungivalt, et Kosovo kasutaks täielikult ära ELi programmide pakutavad võimalused; väljendab heameelt selle üle, et allkirjastatud on leping Kosovo osalemise kohta programmides „Erasmus +“ ja „Loov Euroopa“; palub Kosovo ametiasutustel ja komisjonil jätkata VKEde toetamist, et arendada Kosovos välja elujõuline majandus; toetab ettepanekut vähendada Lääne-Balkani riikides rändlustasusid;

43.  juhib tähelepanu Priština ja muude äärmiselt saastunud linnade väga halvale õhukvaliteedile; nõuab tõhusaid õhu- ja veekvaliteedi jälgimise süsteeme, veepuhastustaristu parandamist ning usaldusväärsete ja kergesti kättesaadavate reaalajas saasteandmete kogumist; väljendab muret jäätmete väära käitlemise ja jätkusuutmatute meetoditega ladestamise ning laialt levinud ebaseaduslike prügilate üle; nõuab tungivalt, et ametiasutused võtaksid vastu jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtuga seotud eesmärgid, parandaksid kohalikul tasandil jäätmete kogumise ja ringlussevõtu võimalusi ning võtaksid saastajad vastutusele; kutsub ÜROd üles andma kiiresti vajalikku abi Kosovo mõnedes pagulaslaagrites tekkinud pliimürgistuse ohvritele, sealhulgas ennetava usaldusfondi kaudu;

44.  märgib, et enamikku eelmise aasta aruandes esitatud energiapoliitika soovitustest ei ole rakendatud; rõhutab, et lõpetada tuleb jätkusuutmatu pruunsöe kasutamine energiatootmises ja kiiresti sulgeda Kosovo A elektrijaam, ning tagada täiendav energiatootmine ja impordivõimsus; võtab teadmiseks osalise edasimineku kolmanda energiapaketiga ning rõhutab vajadust tagada Kosovo energeetikasektorit reguleeriva asutuse sõltumatus; nõuab suuremate pingutuste tegemist energiatõhususe ja energiasäästu vallas, eelkõige ehitussektoris; märgib, et kuigi energiatõhususe seaduse eelnõu läbis esimese lugemise, takistab energiatõhusust seisak Kosovo ja Serbia energialepingu rakendamisel; palub ametiasutustel asutada energiatõhususe fond;

45.  rõhutab, et kavandatavad hüdroelektrijaamad peaksid vastama ELi keskkonnastandarditele; peab sellega seoses kiiduväärseks keskkonnaministri otsust hinnata hüdroenergia projektidele väljaantud lube ja peatada nende kehtivus;

46.  peab kahetsusväärseks edusammude puudumist taastuvenergia võimaluste ärakasutamisel; kutsub ametiasutusi üles võtma vastu energiastrateegia tegevuskava aastateks 2017–2026, et saavutada 2020. aastal kohustuslik taastuvenergia sihttase 25 %; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks sellega seoses abi andmist;

47.  nõuab tungivalt, et Kosovo ametiasutused võtaksid vastu poliitikameetmed usaldusväärse ja kestliku avaliku transporditeenuse ja liikuvuse tagamiseks, et kõrvaldada taristu pikaajalised puudused;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ning Kosovo valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 146, 11.6.2018, lk 5.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon komisjoni 2018. aasta aruande kohta, milles käsitletakse endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki (2018/2145(INI))

P8_TA(2018)0480 A8-0341/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda riigile ELi kandidaatriigi staatus,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse lõplikku kokkulepet erimeelsuste lahendamiseks, nagu seda on kirjeldatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 817 (1993) ja 845 (1993), 1995. aasta ajutise kokkuleppe lõppemist ning 17. juunil 2018 strateegilise partnerluse loomist Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel, mida tuntakse ka Prespa kokkuleppena,

–  võttes arvesse Ohridis sõlmitud ja 13. augustil 2001. aastal Skopjes allkirjastatud Ohridi raamkokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni 2015. aasta juuni kiireloomulisi reformiprioriteete endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi jaoks,

–  võttes arvesse 2. juunil ja 15. juulil 2015. aastal Skopjes saavutatud nelja peamise erakonna poliitilist kokkulepet (nn Pržino kokkulepe) ning 20. juulil ja 31. augustil 2016. aastal saavutatud nelja erakonna kokkulepet selle poliitilise kokkuleppe rakendamise kohta,

–  võttes arvesse õigusriiki käsitlevate süstemaatiliste küsimuste vanemekspertide rühma 14. septembri 2017. aasta soovitusi,

–  võttes arvesse 28. augustil 2014. aastal algatatud Berliini protsessi,

–  võttes arvesse OSCE/ODIHRi lõpparuandeid, mis käsitlevad ennetähtaegseid parlamendivalimisi 11. detsembril 2016. aastal, mida vaatles ka Euroopa Parlament, ning kohalikke valimisi 15. oktoobril ja 29. oktoobril 2017. aastal,

–  võttes arvesse 17. mail 2018. aastal toimunud ELi ja Lääne‑Balkani riikide tippkohtumise deklaratsiooni ja seal vastu võetud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järeldusi, milles kiideti heaks 26. juunil 2018. aastal nõukogu vastu võetud järeldused, mis käsitlevad laienemist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi,

–  võttes arvesse NATO liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018. aastal tehtud otsust kutsuda riik alustama läbirääkimisi alliansiga ühinemise üle,

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 13. juulil 2018. aastal toimunud 14. istungit,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokument „Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi 2018. aasta aruanne“ (SWD(2018)0154), milles soovitatakse alustada ühinemisläbirääkimisi tehtud edusammude valguses ja pidades silmas pidevat pühendumust viia läbi reformid,

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi majandusliku reformiprogrammi hindamise kohta (SWD(2018)0134) ning ELi ning Lääne-Balkani ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 25. mai 2018. aasta ühiseid järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni Strasbourgis 7.–8. veebruaril 2018. aastal peetud neljateistkümnendal istungil vastu võetud soovitusi,

–  võttes arvesse parlamendi juhtkonna ja riigi parlamendi (Sobranie) erakondade nn Jean Monnet’ dialoogi protsessi, mis käivitati 17.–18. mail 2018. aastal Ohridis,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone selle riigi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0341/2018),

A.  arvestades, et rakendades jõulisi ja kaasavaid demokraatlike reforme ning parandades aktiivselt heanaaberlikke suhteid, näitab uus valitsus jätkuvat pühendumist riigi Euroopa ja Euro‑Atlandi suunale; arvestades, et reformipüüdlusi peaks saatma jätkuv ELi toetus kiireloomuliste reformiprioriteetide rakendamisele ja mõõdetavad tulemused; arvestades, et ELi liikmeks saamise väljavaade on endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis suur reformide motiveerija, eelkõige seoses õigusriigi austamise, kohtuasutuste sõltumatuse ja korruptsioonivastase võitlusega; arvestades, et endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki peetakse kandidaatriigiks, kes on teinud kõige suuremaid edusamme oma õigusaktide vastavusse viimisel ELi õigustikuga;

B.  arvestades, et 17. juuni 2018. aasta Prespa kokkulepe, mis käsitleb erimeelsuste lahendamist ja strateegilise partnerluse loomist endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Kreeka vahel, saadab hädavajaliku positiivse signaali stabiilsuse ja lepituse kohta kogu Lääne‑Balkani piirkonnas, parandab heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd ning sillutab teed riigi Euroopa integratsioonile;

C.  arvestades, et Kreeka ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik leppisid kokku üheteistkümnes usaldust suurendavas meetmes peamiselt poliitika ja ELi küsimuste, hariduse ja kultuuri, kaubavahetuse ja majanduskoostöö, ühenduvuse, justiits- ja siseasjade ning tervishoiualase koostöö valdkonnas; arvestades, et kõnealused usaldust suurendavad meetmed on juba andnud konkreetseid tulemusi;

D.  arvestades, et kõigil erakondadel ja riigiasutustel on kohustus panustada kaasavamasse ja avatumasse poliitilisse õhkkonda, mis võimaldab teha edasisi edusamme ELi ühinemisprotsessis;

E.  arvestades, et riik peab muu hulgas veelgi tugevdama parlamentaarset seadusandlikku ja järelevalvepädevust, kohtuid, õigusriigi austamist, meediavabadust ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastast võitlust; arvestades, et püsivaid reformipüüdlusi on vaja avaliku halduse, majanduse ja tööhõive valdkonnas ning ühtlasi on vaja Ohridi raamkokkuleppe rakendamine põhjalikult läbi vaadata;

F.  arvestades, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemine NATOga aitab tuua kogu piirkonda rahu ja stabiilsust;

G.  arvestades, et 28. juunil 2018. aastal kiitis Euroopa Ülemkogu heaks nõukogu 26. juuni 2018. aasta järeldused, milles võeti suund ühinemisläbirääkimiste alustamisele 2019. aasta juunis;

H.  arvestades, et 18. juulil 2018 parafeeris komisjon endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga sõlmitud staatust käsitleva lepingu, et võimaldada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmadel viia läbi ühiseid operatsioone koos endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ja riigis rände ja piiride haldamiseks, mis on komisjoni Lääne‑Balkani riikide strateegia keskne element;

I.  arvestades, et õhusaaste on Makedoonia linnades suur probleem ning Soome Meteoroloogiainstituudi ja Makedoonia Rahvatervise Instituudi viimase uuringu kohaselt on Skopjes ja Totovos kõikidest Euroopa linnadest kõige suurem peenosakeste (PM2,5) sisaldus õhus;

J.  arvestades, et Balkani piirkond on strateegiliselt tähtis;

K.  arvestades, et iga kandidaatriiki hinnatakse eraldi tema eripäradest lähtuvalt ning reformide kiirus ja kvaliteet määravad ühinemise ajakava ning läbirääkimiste tempo;

L.  arvestades, et pärast põhjalikku ja läbipaistvat kohtumenetlust mõisteti Nikola Gruevski Makedoonia kohtutes võimu kuritarvitamise eest süüdi ja talle määrati kaheaastane vanglakaristus; arvestades, et mitu kohtuastet jäi sama otsuse juurde, mis jõustus pärast seda, kui kõik edasikaebamise võimalused olid ammendatud; arvestades, et Nikola Guevskit on süüdistatud ka neljas muus pooleliolevas kriminaalasjas ja ta on seotud veel viie käimasoleva kriminaaluurimisega;

Üldised reformid ja heanaaberlikud suhted

1.  väljendab heameelt, et valitsus on kindlalt poliitiliselt pühendunud sellele, et täielikult rakendada Pržino kokkulepe ning kiireloomulised reformiprioriteedid, mis viivad tõhustatud jõupingutusteni seoses ELiga seotud reformidega, mis põhinevad erakondadeülesel ja rahvusrühmade vahelisel koostööl ja konsultatsioonidel kodanikuühiskonnaga, ning rõhutab, kui oluline on nende jõupingutuste tegemine riigi Euroopa tuleviku jaoks; julgustab uut valitsust säilitama positiivset hoogu ja kindlustama edasimineku ning kiirendama ja täielikult rakendama ELiga seotud reforme läbipaistval ja kaasaval viisil; nõuab, et endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki toetataks Euro-Atlandi organisatsioonidega ühinemises, et parandada piirkonna julgeolekut;

2.  kiidab väga positiivset diplomaatiat ja aktiivseid usaldust loovaid jõupingutusi, mis viivad kompromissile, kahepoolsete lahendamata küsimuste lahendamiseni ning heanaaberlike suhete edendamiseni; rõhutab, et kahepoolsed probleemid ei tohiks takistada ühinemisprotsessi; väljendab heameelt 14. veebruaril 2018. aastal sõpruslepingu jõustumise üle Bulgaariaga, mis peaks tagama kahe riigi vahel pikaajalised ja lepitavad heanaaberlikud suhted;

3.  tunneb heameelt 17. juuni 2018. aasta Prespa kokkuleppe üle Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel ning kiidab mõlemat poolt nende märkimisväärsete jõupingutuste eest, et jõuda nimeküsimuses mõlema poole jaoks rahuldava lahenduseni; väljendab heameelt, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parlament ratifitseeris kokkuleppe 20. juunil ja 5. juulil 2018; on seisukohal, et riigi kodanike huvides on, et kõik poliitilised jõud ja kodanikuühiskond tegutseksid konservatiivselt ja täidaksid oma ajaloolisi kohustusi; kutsub tungivalt pooli üles käsitlema oma riigi huvisid prioriteetsetena parteipoliitiliste huvide ees, teavitama kodanikke nõuetekohaselt kokkuleppe sisust ja mõjudest ning viima hoolikalt lõpule kõik sisemenetlused selle strateegiliselt olulise kokkuleppe ratifitseerimiseks ja rakendamiseks, lõpetades pikemaajalise geopoliitilise ebaselguse ja andes piirkonnas rahu ja stabiilsuse osas head eeskuju; rõhutab, kui tähtis on 30. septembri 2018. aasta referendum endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemise kohta ELi ja NATOga;

4.  võtab teadmiseks 30. septembril 2018. aastal toimunud referendumi tulemuse; rõhutab vajadust veelgi toetada riigi Euro‑Atlandi tulevikku ja 17. juuni 2018. aasta Prespa kokkuleppe rakendamist; ergutab Skopjes asuvat valitsust võtma kõik vajalikud ja võimalikud meetmed, et täita Prespa kokkuleppe sätteid, mis avab ukse ELi ja NATO ühinemisläbirääkimistele;

5.  tunneb heameelt 19. oktoobril 2018 Sobranies toimunud hääletuse üle alustada Prespa kokkuleppe rakendamiseks põhiseaduse muutmise protsessi; kutsub kõiki erakondi üles jätkama muutmisprotsessi edasistes järkudes koostööd jagatud vastutuse vaimus; kordab oma kindlat toetust riigi Euroopa ja Euro-Atlandi tulevikule ning nõuab tungivalt, et valitsus ja parlament jätkaksid tööd reformidega, mis sillutavad teed ELi ühinemisele; julgustab eriprokuröri ja kohtuid korraldama kõigi lahendamata poliitiliste õigusrikkumiste juhtumite ja kriminaalsete tegude sõltumatut uurimist ning tooma süüdlased kohtu ette;

6.  tunneb heameelt riigi diplomaatiliste jõupingutuste üle edendada kahepoolset ja piirkondlikku koostööd Albaaniaga ning luua uusi kvalitatiivseid suhteid kaubavahetuse, õiguskaitse, pettusevastase võitluse ja terrorismi ennetamise valdkonnas;

7.  tuletab meelde, et riik on juba saavutanud suurel määral vastavuse liidu õigustikuga; avaldab siiski kahetsust tõsiasja pärast, et osasid nendest õigusaktidest ei ole veel rakendatud; võtab teadmiseks edusammud vastavusseviimisel ELi deklaratsioonide ja nõukogu otsustega, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, ning rõhutab järk-järgult täieliku vastavuse saavutamise olulisust, mis on riigi Euro‑Atlandi tuleviku eeldus;

8.  tunnustab avalikus sektoris tehtud edusamme seoses avaliku halduse reformistrateegia ja finantsjuhtimise reformiprogrammi vastuvõtmisega; kutsub valitsust üles tagama nende reformide täieliku elluviimise; julgustab riiki veelgi tugevdama professionaalsust, parandades läbipaistvust ja tasakaalustatud esindatust ning tagades tulemustel põhineva töölevõtmise täieliku rakendamise avalikus teenistuses;

9.  mõistab kõige karmimalt hukka 27. aprilli 2017. aasta rünnaku riigi parlamendi vastu, mis kujutab endast rünnakut demokraatia vastu ja mille käigus said mitmed parlamendiliikmed ja ajakirjanikud tõsiseid vigastusi, ja nõuab organisaatorite ja kurjategijate kohtu alla andmist; tunneb heameelt, et juhtumit uuritakse ja selle üle on käimas kohtumenetlus; rõhutab, et nende vägivallategude eest vastutusele võtmine peab jätkuvalt toimuma kooskõlas seadustega ning läbipaistval, sõltumatul ja proportsionaalsel viisil; mõistab samuti hukka parlamendi menetluste või presidendi volituste igasuguse takistamise ja kuritarvitamise, millega rikutakse põhiseadust;

10.  toetab täielikult komisjoni soovitust ja sellele järgnenud nõukogu otsust, milles määratakse kindlaks 2019. aasta juuni kui ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäev, tunnustades toetavaid reformipüüdlusi; on arvamusel, et sõelumisprotsessi ja ühinemisläbirääkimiste kiire alustamine säilitavad reformi hoo ja süvendavad seda; on seisukohal, et läbirääkimiste alustamine pakuks täiendavaid stiimuleid demokratiseerimiseks ning tõhustaks kontrolli ja aruandekohustust;

11.  tunneb heameelt riigile 11. juulil 2018 NATO poolt esitatud ametliku kutse üle alustada selle organisatsiooniga ühinemiseks läbirääkimisi;

12.  on seisukohal, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi NATOsse kuulumine aitaks kaasa suurema julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse saavutamisele Kagu‑Euroopas; kutsub kõiki NATOsse kuuluvaid ELi liikmesriike aktiivselt toetama riigi NATOga ühinemist;

13.  tunneb heameelt riigi tulevase ülemineku üle teise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu etappi ning riigi kaasamise üle Aadria mere – Joonia mere algatusse ning kutsub komisjoni üles kaasama riiki ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiasse;

Demokratiseerimine

14.  väljendab heameelt esialgsete sammude üle, mis on tehtud kontrolli ja tasakaalu taastamise suunas ning kaasatuse suurendamise suunas meetmete abil, mis parandavad keskkonda, milles sõltumatud järelevalveasutused, meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad; väljendab heameelt konstruktiivse dialoogi üle valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning rolli üle, mida viimati nimetatu on täitnud suurema kontrolli ja tasakaalu tagamisel; rõhutab, et pooleliolevad põhimõttelised muudatused tuleks teha kaasavas ja avatud poliitilises õhkkonnas;

15.  hindab kõrgelt valitsuse jõupingutusi takistada tagasilangust ja kõrvaldada riigi kaaperdamise järelejäänud elemendid ning julgustab valitsust neid jõupingutusi suurendama; tuletab meelde, et riik oli 2000‑ndatel aastatel ühinemisprotsessis liider;

16.  väljendab heameelt parenduste üle valimisi käsitlevates õigusaktides, kuid rõhutab vajadust vaadata õigeaegselt läbi valimisseadustik, käsitledes põhjalikult OSCE/ODIHRi, Veneetsia komisjoni ja GRECO ülejäänud soovitusi kampaaniate rahastamise ja erakondade kohta; rõhutab, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, et hoida ära ja uurida hääletajate mis tahes vormis hirmutamist; kutsub erakondi tungivalt üles demokratiseerima oma sisemised otsustusmenetlused;

17.  julgustab asutusi takistatud rahvaloendust lõpule viima, mis pakuks elanikkonnaandmete kohta täpset statistikat, mida saaks võtta aluseks valitsuse arenguprogrammidele ja asjakohasele eelarveplaneerimisele, samuti valimiste korraldamisel ja valimistulemuste arvutamisel;

18.  väljendab heameelt ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni istungite taastamise üle ning julgustab jätkama konstruktiivset tööd selles parlamentidevahelises raamistikus;

19.  väljendab heameelt nn Jean Monnet’ dialoogi protsessi alustamise üle Ohridis 17. ja 18. mail 2018. aastal ning selle tulemusel ühehäälselt erakonnaülese toetusega vastuvõetud eetikakoodeksi üle; julgustab reformide ja Sobranie toimimise töörühma vaatama läbi parlamendi kodukorda ja esitama ettepanekuid muudatuste tegemiseks ja ajakavade vastuvõtmiseks Ohridi järeldustes nimetatud prioriteetsetes valdkondades; julgustab kõiki poliitilises protsessis osalevaid sidusrühmi jätkama kompromissiõhkkonna ja konstruktiivse poliitilise dialoogi tugevdamist, eelkõige parlamendiliikmete hulgas, ning hoiduma parlamendi tõhusa toimimise takistamisest;

20.  soovitab riigi parlamendil kasutada täielikult ära oma järelevalve- ja seadusandlikke ülesandeid, piirates samas rangelt kiireloomuliste menetluste kasutamist, mis kahjustab parlamendi ja avalikku kontrolli; nõuab usaldusväärseid tulemusi luureteenistuste järelevalve valdkonnas ning inimõiguste ja põhivabaduste seiret riigis;

21.  väljendab heameelt oluliste sammude üle, mida valitsus on teinud, et järk-järgult taastada kompromissiõhkkonda, kaasates kõiki sidusrühmi, sealhulgas opositsiooni, et tugevdada demokraatiat ja õigusriigi järgimist ning tõelist soovi reformida kaasaval ja läbipaistval viisil;

22.  nõuab avaliku halduse reformistrateegia tõhusat rakendamist ja selgete vastutusalade kindlaks määramist; rõhutab, kui oluline on tulemustel põhinev töölevõtmine ja avatud konkurents kõikide värbamismenetluste puhul, ning kutsub üles suurendama inimressursside juhtimise suutlikkust; nõuab tõhusamaid meetmeid, et parandada sektori ja finantsplaneerimise suutlikkust kogu avaliku halduse raames;

23.  tunneb heameelt detsentraliseerimisprotsessi tugevdamise üle valitsuse poolt, võttes vastu detsentraliseerimise ja arengu tegevuskava aastateks 2018–2020, mis on oluline samm kohalikes omavalitsustes valitseva rahastuse ja teenuste nappusega tegelemiseks;

24.  väljendab heameelt tehtavate jõupingutuste üle hea valitsemistava, vastutuse ja vaba meediakeskkonna edendamisel, samuti läbipaistvuse suurendamisel ning avalikule teabele juurdepääsu parandamisel, kaasa arvatud riigiasutuste kulude avalikustamise teel; nõuab edasisi samme, et tagada kodanike juurdepääs avalikule teabele; nõuab järjepidevaid jõupingutusi, et suurendada otsustusmenetluse kaasatust ning parandada institutsioonidevahelist kooskõlastamist;

25.  nõuab suuremaid edusamme avaliku teabe digiteerimises ning julgustab otsima uuenduslikke e-lahendusi, et parandada veelgi läbipaistvust ja avalikule teabele lihtsat juurdepääsu ning vähendada sellega seotud bürokraatiat;

Õigusriik

26.  tuletab meelde, et kohtusüsteemi nõuetekohane toimimine ja tõhusad korruptsioonivastased meetmed on ELiga ühinemise protsessis äärmiselt olulised;

27.  väljendab heameelt kohtureformi strateegia üle, mille eesmärk on taastada kohtulik sõltumatus, vastutus ja professionaalsus ning lõpetada poliitiline sekkumine ja valikuline õigusemõistmine, ning kutsub riigi valitsust ja teisi sidusrühmi üles tegema intensiivsemaid jõupingutusi kohtureformi strateegia nõuetekohaseks elluviimiseks, luues usaldusväärsed seire- ja hindamismehhanismid; rõhutab vajadust viia lõpule õigusaktide vastavusseviimine kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega; nõuab kohtureformi strateegias kavandatavate meetmete jätkuvat vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et on vaja täiendavaid jõupingutusi, et kaitsta kohtusüsteemi poliitilise sekkumise eest;

28.  väljendab heameelt kohtueetika nõukogu loomise üle 2018. aasta jaanuaris ning kohtunike ja prokuröride akadeemia poolt kohtunike eetilist käitumist käsitlevate koolituskursuste korraldamise üle eesmärgiga hoida ära huvide konflikti ja luua korruptsioonivastaseid meetmeid;

29.  tunneb jätkuvalt muret laialdase korruptsiooni pärast ja väljendab heameelt esialgsete saavutuste üle selle ennetamisel ja kohtus menetlemisel; on mures kõrgel tasemel esineva korruptsiooni juhtumite kohta tehtud lõplike kohtuotsuste väikese arvu pärast, kuid märgib ära esimesed kohtuotsused korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise juhtumite ning 27. aprilli 2017. aasta sündmuste kohta; nõuab järjepidevaid jõupingutusi, et näidata tulemusi kõrgel tasemel esineva korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtude uurimise, nende eest süüdistuste esitamise ja süüdimõistvate kohtuotsuste osas; kiidab prokuratuuri eriosakonna rasketes oludes tehtud tööd ning tunneb endiselt muret selle töö vastu suunatud rünnakute ja takistuste pärast ning teiste institutsioonide vähese valmisoleku pärast teha koostööd;

30.  kutsub ametiasutusi üles intensiivistama rahapesu ja huvide konflikti vastast võitlust, looma korruptsiooni vastu võitlemise, kuritegevuse vastu võitlemise ja finantsuurimiste suutlikkus ja seda tugevdama ning kasutama varade külmutamist, konfiskeerimist, tagasisaamist ja haldamist; nõuab tungivalt, et ametiasutused näitaksid tulemusi uurimistes ja süüdistuste esitamises ning suurendaksid kõrgetasemeliste rahapesu- ja finantskuritegude juhtumite eest süüdimõistmisi; väljendab heameelt rikkumisest teatajate kaitset käsitleva seaduse vastuvõtmise üle, mis tagab rikkumisest teatajatele parema kaitse ja tugevdab valitsuse korruptsioonivastast poliitikat; nõuab korruptsioonivastast võitlust, finantskontrolli ja avalikku hanget käsitlevate õigusaktide kiiret läbivaatamist; julgustab reformima üldist õigusraamistikku, nii et riiklikul korruptsiooni ennetamise komisjonil oleksid selged volitused ja oma töös täielik sõltumatus ning et organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlev riigiprokuratuur saaks teha korrapäraseid juurdlusi;

31.  juhib tähelepanu asjaolule, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on piirkonnas laialt levinud ning need takistavad ka riigi demokraatlikku, sotsiaalset ja majanduslikku arengut; on seisukohal, et nende probleemide tulemuslikumaks lahendamiseks on hädasti vaja piirkondlikku strateegiat ja tõhustatud koostööd kõikide piirkonna riikide vahel;

32.  nõuab, et rangelt tagataks poliitiline ja õiguslik vastutus kuritegude eest, sealhulgas pealtkuulamise skandaalist tulenevate õigusrikkumiste eest; kutsub parlamenti üles viima lõpule luureteenistuste reformi, tagades julgeoleku- ja luureteenistuste nõuetekohase välise järelevalve;

33.  nõuab tungivalt, et ametiasutused võtaksid otsustavaid meetmeid inim-, relva- ja uimastikaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike likvideerimiseks ning suurendaksid institutsioonilist suutlikkust ja institutsioonidevahelist koostööd õiguskaitseasutuste vahel ning parandaksid tulemusi juurdluste, esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate otsuste osas;

34.  tunnistab tehtud jõupingutusi ja riigi konstruktiivset rolli Euroopa rände- ja pagulaskriisi probleemidega tegelemisel; märgib pidevat tööd ja nõuab, et veelgi parandataks varjupaigasüsteemi ja rände haldamist; julgustab riiki tugevdama ja veelgi süvendama vastastikku kasulikku piirkondlikku koostööd ja partnerlust Frontexiga uue staatust käsitleva lepingu raames, et likvideerida inimkaubandusega tegelevad võrgustikud;

35.  rõhutab, et on vaja tagada, et rändajaid ja pagulasi, eelkõige naisi ja lapsi, kes taotlevad riigis varjupaika või rändavad läbi selle territooriumi, koheldaks kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega;

36.  peab vajalikuks, et ametiasutused jätkaksid ja suurendaksid oma jõupingutusi islamistliku radikaliseerumise ja terroristidest välisvõitlejate vastu võitlemiseks; nõuab, et see toimuks julgeolekuasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, usujuhtide, kohalike kogukondade ning muude haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonna riigiasutustega tehtava tihedama koostöö kaudu; nõuab, et julgeolekuteenistused jälgiksid pidevalt tagasipöörduvaid välisvõitlejaid, tegeleksid nende taasintegreerimisega ühiskonda ning vahetaksid järjekindlalt teavet ELi ja naaberriikide ametiasutustega;

37.  nõuab, et veelgi täiustataks laste õigusabi süsteemi; kutsub pädevaid ametiasutusi üles eraldama laste õigusabi käsitleva seaduse rakendamisele piisava eelarve ning parandama vägivalla ja ärakasutamise ohvriks langenud tüdrukutele ja poistele ning seadusega pahuksis olevatele lastele ettenähtud tugiteenuseid;

38.  palub Ungari ametivõimudel esitada kogu asjakohane teave ja vajalikud selgitused Makedoonia endise peaministri Gruevski juhtumi kohta, kes põgenes Ungari salajase diplomaatilise abiga vanglakaristuse vältimiseks oma riigist; on seisukohal, et see on sekkumine endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi siseasjadesse ning eelkõige selle riigi kohtukorralduse ja õigusriigi põhimõtte rikkumine; võtab teadmiseks Skopje ametivõimude esitatud väljaandmistaotluse ning eeldab, et Ungari tegutseb rangelt kooskõlas asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktidega, reageerides sellele taotlusele positiivselt;

Põhiõigused ja kodanikuühiskond

39.  väljendab heameelt rahvusrühmade vahelise usalduse parandamiseks ettenähtud meetmete üle ning nõuab Ohridi raamkokkuleppe rakendamise lahendamata aspektide kaasavat ja läbipaistvat läbivaatamist; on seisukohal, et oluline on tagada etniliste vähemuste täielik austamine avalikus elus; nõuab täiendavaid meetmeid vähemuste kaasamiseks haridussüsteemi, et elavdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja kogukondade lõimimist;

40.  on seisukohal, et Makedoonia kohtumenetlused peavad jätkuma vastavalt riigis kehtivale korrale ja Nikola Gruevski tuleb Makedoonia kohtusüsteemis vastutusele võtta; kutsub Ungarit üles austama Makedoonia kohtusüsteemi ja õigusriigi sõltumatust, vaatama läbi Nikola Gruevskile poliitilise varjupaiga andmise ja alustama tema väljaandmise menetlust Makedooniale; ootab, et kõik asjaomased pooled tegutseksid täpselt kooskõlas asjaomaste siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktidega; rõhutab, et need kohtumenetlused ei tohiks olla politiseeritud;

41.  väljendab heameelt reformide ja jõupingutuste üle, mis on tehtud õigusraamistiku järkjärguliseks vastavusse viimiseks ELi standarditega, riigi otsuse üle saada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti vaatlejaks ning enamike rahvusvaheliste põhiõigustealaste õigusaktide ratifitseerimise üle; julgustab täielikult rakendama kõiki inimõigustealaseid standardeid ja poliitikadokumente, nagu Euroopa inimõiguste konventsioon, pöörates erilist tähelepanu õiglasele kohtumenetlusele, kogunemis- ja ühinemisvabadusele, õigusele elule, väljendusvabadusele ning era- ja perekonnaelu austamisele;

42.  märgib, et keelte kasutamist käsitleva seaduse vastuvõtmine kujutab endast olulist saavutust ning väljendab kahetsust kahju tekitava taktika pärast, mille eesmärk on õõnestada selle vastuvõtmist täies vastavuses standardmenetlusega;

43.  väljendab heameelt, et riik ratifitseeris 23. märtsil 2018. aastal Istanbuli konventsiooni, ja nõuab, et ta viiks lõpule õigusreformid naiste, tüdrukute ja kõigi laste diskrimineerimisega ning nendevastase vägivallaga tegelemiseks, ning et ta jätkaks meetmeid ikka veel laialt levinud kodu- ja soolise vägivalla kaotamiseks;

44.  rõhutab vajadust tagada autonoomia ning piisavad inim- ja rahalised ressursid sõltumatute järelevalveasutuste jaoks; tunnustab ombudsmani institutsiooni rolli inimõiguste tagamisel ja rõhutab vajadust tagada ombudsmani otsuste süsteemne järelevalve;

45.  on endiselt mures puuetega inimeste kohutava olukorra pärast ja nende jätkuva diskrimineerimise pärast; nõuab olemasolevate õigusaktide ja strateegiate tõhusat rakendamist;

46.  väljendab heameelt diskrimineerimise ennetamise täiustamiseks tehtud esialgsete sammude üle ning nõuab tungivalt, et ametiasutused lisaksid diskrimineerimise ennetamist ja selle eest kaitsmist käsitlevasse seadusesse diskrimineerimise alustena seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi; kutsub ametiasutusi üles eraldama piisava eelarve 2016.–2020. aasta võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase riikliku strateegia rakendamiseks; kutsub ametiasutusi üles tõhusalt tegelema vähemuste, sealhulgas selliste vähekaitstud rühmade nagu romade ja LGBTI kogukonna vastu suunatud vihakuritegude ja vihakõnega ning karistama homofoobse ja transfoobse vägivalla ning vägivallale õhutamise eest; on endiselt mures, et sotsiaalsed eelarvamused püsivad ning meedias, internetis ja sotsiaalmeedias levib LGBTI‑inimeste vastane vihakõne; kutsub ametiasutusi üles tagama tõhusat kaitset ning kehtestama hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vihakõne ja homofoobse/transfoobse tegevuse ning vägivalla eest; rõhutab, et transinimestele tuleb tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus; taunib pidevaid puudujääke diskrimineerimise eest kaitsmisega tegeleva komisjoni töös; tunneb heameelt LGBTI‑kogukonna õiguste eest võitleva erakondadevahelise parlamendikomisjoni loomise üle ja samuti romade õiguste eest võitleva erakondadevahelise parlamendikomisjoni loomise üle;

47.  nõuab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi ja kaitset käsitlevate strateegiate ja õigusaktide täielikku rakendamist ja toetamist avalikest vahenditest; rõhutab, et tuleb võtta meetmeid romade hariduse, tööhõivemäära, tervise, majutuse, juurdepääsu kaupadele ja teenustele ning elamistingimuste täiendavaks parandamiseks ning mõista hukka segregatsioon koolis ja muud diskrimineerimise vormid;

48.  väljendab heameelt kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks tegevuskeskkonna olulise parandamise üle ja konsultatsioonide üle nendega, kaasa arvatud kodanikuühiskonna koostöönõukogu loomise üle; rõhutab vajadust täiustada õigus-, finants-, haldus- ja poliitilist raamistikku, sealhulgas fonde ja annetusi käsitlevate õigusaktide abil; rõhutab, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide struktuurne kaasamine regulaarsema, ulatusliku, mittediskrimineeriva ja prognoositava konsultatsiooniprotsessi kaudu;

49.  kordab oma toetust algatusele, millega luuakse piirkondlik komisjon endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumistega seotud faktiliste asjaolude tuvastamiseks (RECOM); nõuab tungivalt, et valitsus võtaks selle loomisel juhtrolli; rõhutab, kui oluline on see protsess ja kõikide piirkondlike poliitiliste juhtide aktiivne kaasamine, et RECOM saaks alustada viivitamatult oma tööd; juhib tähelepanu RECOMi koalitsiooni RECOMi tegevuskava ettepanekule, mille puhul on kehtestatud selged kuupäevad ja sihttasemed;

50.  tunneb heameelt valitsuse üha suuremate jõupingutuste üle intensiivistada deinstitutsionaliseerimist ja sotsiaalsektori reformi; kiidab eesmärki lõpetada laste paigutamine suurtesse avalikesse asutustesse ning luua selle asemel perekonnal ja kogukonnal põhinevaid hooldusteenuseid; kutsub ametiasutusi üles võtma viivitamatult meetmeid perinataalsuremuse kasvu peatamiseks ja looma süsteemi selle rahutukstegeva suundumuse põhjuste analüüsimiseks;

51.  väljendab heameelt valitsuse ja riikliku noortenõukogu vahelise partnerluse üle noortegarantii rakendamisel, mis on hea noorte ja otsustajate vahelise koostöö mehhanism noortepoliitika loomisel ja rakendamisel; kutsub valitsust üles suurendama rahalist toetust noorteorganisatsioonidele ja noortele, et lahendada ajude väljavoolu probleem;

Meedia

52.  rõhutab, kui oluline roll on sõltumatul meedial demokraatliku ja toetava keskkonna jaoks; märgib tagasihoidlikke edusamme meediakeskkonnas ja sõltumatute reportaažide tingimuste puhul; nõuab algatusi, et luua keskkond, mis on soodne kõikide meedia sidusrühmade professionaalsele tegevusele, ilma mis tahes siseste ja väliste mõjutusteta, ning uurivale ajakirjandusele; väljendab heameelt riigi rahastatava ja poliitilisel eelistamisel põhineva reklaami lõpetamise üle meedias, mis on oluline meede, et toetada võrdseid võimalusi sektoris, ja nõuab täiendavaid kaitsemeetmeid meedia politiseerimise eest; rõhutab vajadust tugevdada meediat reguleeriva asutuse ja avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust ja suutlikkust; nõuab meetmeid ajakirjanike töö- ja sotsiaalõiguste kaitse suurendamiseks ning selle tagamiseks, et ajakirjanike vastu suunatud vägivald, kuritarvitused või ähvardused ei jääks karistuseta, mis aitaks ka minimeerida ajakirjanike hulgas valitsevat enesetsenseerimist;

53.  väljendab heameelt edusammude üle teabele juurdepääsu tagamisel; rõhutab vajadust ajakohastada meediateenuseid ja avalikule teabele juurdepääsu käsitlevaid õigusakte; rõhutab vajadust näidata nulltolerantsust ajakirjanike ähvardamise, hirmutamise ja ründamise suhtes ning teostada tõhusat järelevalvet selle üle, registreerides sellised intsidendid asjakohaselt ja uurides neid põhjalikult; mõistab hukka igasuguse vihakõne ja vaenu õhutava keelekasutuse; nõuab tõhusaid meetmeid selle ja internetis esinevate ajakirjanduse eetikakoodeksi rikkumiste vastu võitlemiseks; juhib lisaks tähelepanu, et meediat tuleb viivitamatult reformida, et tugevdada audio- ja audiovisuaalmeedia teenustega tegelevat asutust ning tagada objektiivne ja professionaalne kajastamine;

Majandus

54.  rõhutab vajadust parandada ärikeskkonda, tagades eelarvete konsolideerimise ja regulatiivse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse, tegeledes samal ajal ülejäänud õigusriigi puudujääkide, kohmakate regulatiivmenetluste ja omavoliliste inspektsioonidega;

55.  kutsub ametiasutusi üles tegelema ulatusliku mitteametliku majandusega ning maksudest kõrvalehoidumise ja lepingute kesise jõustamise püsivate probleemidega, mis jätkuvalt peletavad välismaiseid otseinvesteeringuid; rõhutab vajadust rakendada riigihankeid ja sisefinantskontrolli käsitlevaid meetmeid; märgib vajadust parandada avaliku sektori kulutusi, hanget, riigiabi ja ELi fondide kasutamist käsitlevate andmete läbipaistvust; nõuab meetmeid, et parandada ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) riiklike struktuuride kavandamis-, programmitöö- ja haldussuutlikkust;

56.  kutsub valitsust üles muutma digiteerimise üheks oma peamiseks valdkondadeüleseks prioriteediks; nõuab tungivalt, et viivitamata töötataks välja pikaajaline digitaalne tegevuskava, muu hulgas e‑valitsuse strateegia, IKT strateegia ja riiklik küberturvalisuse strateegia; rõhutab, et terviklik digitaalne tegevuskava parandab majanduskeskkonda ja majanduslikku suutlikkust ning suurendab avaliku halduse ja teenuste läbipaistvust ja tõhusust;

57.  tunnustab valitsuse jõupingutusi noorte tingimuste parandamisel ja noorte osalemise suurendamisel poliitikas, näiteks riikliku noortestrateegia (2016–2025) abil; julgustab valitsust tegelema noorte töötuse kõrge määra probleemiga, viies vastavusse noorte kõrgkoolilõpetajate oskused ja eraettevõtete vajadused;

58.  nõuab tungivalt, et valitsus lahendaks kaasaval ja uuenduslikul viisil pikaajalise töötuse, noorte töötuse ja madala naiste tööturul osalemise määra probleemi; nõuab viivitamatuid haridusreforme, et tagada saadud oskuste vastavus tööturu vajadustele, hoides nii ära ajude väljavoolu; julgustab valitsust koostama digitaaloskuste strateegiat ja suurendada elanikkonna digikirjaoskust;

59.  tuletab meelde, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik viis oma viimase rahvaloenduse lõpule 2002. aastal; rõhutab uue ja kauaoodatud rahvaloenduse läbiviimise tähtsust, et saada ELi standarditele vastavat ajakohastatud ja realistlikku demograafilist statistikat;

60.  väljendab heameelt, et Makedoonia parlament võttis vastu uue energeetikaseaduse, millega võetakse üle ELi kolmas energiapakett ja viiakse see täielikult vastavusse energiaühenduse asutamislepinguga; kutsub ametiasutusi üles keskenduma energiaturu reformidele, tagades samal ajal varustuskindluse ja energiaallikate mitmekesistamise, eelkõige taastuvate energiaallikate abil;

61.  märgib, et kaitstud aladele on kavandatud mitu taristuprojekti, mis võivad tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutada tulevasi Natura 2000 alasid; nõuab sellega seoses Berni konventsiooni alalise komitee soovituse nr 184(2015) täitmist ja kõikide Mavrovo rahvuspargi territooriumi projektide peatamist, kuni täielikus kooskõlas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine; nõuab Ohridi piirkonna loodus- ja kultuuripärandit käsitleva UNESCO maailmapärandi komitee otsuse (40 COM 7B.68) järgimist ning keskkonnamõju strateegilise hindamise ja pärandimõju hindamise ulatuslikku läbiviimist enne edasiste tööde tegemist; nõuab tungivalt, et kooskõlas ELi keskkonnaalaste õigusaktidega töötataks välja riiklik hüdroenergia strateegia;

62.  ergutab riiki arendama konkurentsi gaasi- ja energiaturul kommunaalteenuste täielikuks eraldamiseks kooskõlas kolmanda energiapaketiga; nõuab, et oluliselt parandataks energiatõhusust, taastuvenergia tootmist ning kliimamuutuste vastu võitlemist;

63.  kiidab endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise eest 9. jaanuaril 2018, kuna kliimamuutuste vastu on võimalik võidelda üksnes ühiste jõupingutustega;

64.  väljendab heameelt valitsuse positiivse lähenemise üle piirkondlikule koostööle ja heanaaberlikele suhetele ning aktiivse osalemise üle piirkondlikes algatustes, nagu Kagu‑Euroopa koostööprotsess, piirkondlik koostöönõukogu, CEFTA, Lääne‑Balkani kuuik, energiaühenduse asutamisleping, Euroopa ühine lennunduspiirkonna leping, Kesk-Euroopa algatus, rände, varjupaiga ja pagulaste piirkondlik algatus (MARRI) ning nn Brdo‑Brijuni protsess;

65.  väljendab heameelt riigi pühendumuse üle Berliini protsessi raames läbiviidavatele ühenduvuse projektidele; märgib vajadust mitmekesistada maanteetransporti raudtee reformi meetmete rakendamise kaudu, sealhulgas ajakohastades või ehitades raudteeühendusi Skopjest naaberriikide pealinnadesse; nõuab suuremaid edusamme VIII ja X koridoris raudtee- ja maanteeühenduste lõpule viimisel;

66.  nõuab edasist kaubanduse ja tolli soodustamist ning ekspordi mitmekesistamist, sealhulgas piirkonnasisese kaubanduse potentsiaali kasutades; kutsub komisjoni üles tegema riigile erandi terase- ja alumiiniumialastest kaitsemeetmetest;

67.  väljendab muret õhusaaste murettekitava taseme pärast Skopjes ja muudes äärmiselt saastunud linnades ning kutsub riiki ja kohalikke ametiasutusi üles võtma viivitamatult asjakohaseid meetmeid selle hädaolukorraga toime tulemiseks, kasutades selleks tõhusaid sihipäraseid meetmeid õhukvaliteedi seireks ja parandamiseks, ning tõhustama ühistransporti ja koostama tõhusad liikumiskeskkonna kavad; kutsub riiki üles viivitamatult ühtlustama keskkonna-, loodus- ja kliimakaitsevaldkonna õigusaktid ühenduse õigustikuga; nõuab jäätmekäitlussüsteemide arendamist;

o
o   o

68.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon, milles käsitletakse komisjoni 2018. aasta aruannet Albaania kohta (2018/2147(INI))

P8_TA(2018)0481 A8-0334/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja Albaania vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi ja Thessaloniki arengukava Lääne‑Balkani riikidele,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta otsust anda Albaaniale ELiga ühinemiseks kandidaatriigi staatus,

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 26. juuni 2018. aasta otsust,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2018. aasta otsust,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rahvusvähemuste ülemvoliniku soovitusi teiseste õigusaktide eelnõu kohta, milles käsitletakse rahvusvähemuste kaitset Albaanias,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist 17. mail 2018 ja seal vastu võetud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse 15. novembril 2017. aastal toimunud ELi ja Albaania stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu 9. istungit,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb 2018. aasta aruannet Albaania kohta (SWD(2018)0151),

–  võttes arvesse 12.–13. veebruaril 2018 Tiranas toimunud ELi ja Albaania parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 12. kohtumisel vastu võetud soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni toetatud ja Maailmapanga ja ÜRO Arenguprogrammi poolt 2017. aastal läbi viidud Lääne‑Balkani riikide marginaliseeritud romasid käsitleva uuringu tulemusi,

–  võttes arvesse talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Albaania kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0334/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu laienemine kujutab endast jätkuvalt strateegilist investeeringut rahu, demokraatia, jõukuse, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisse Euroopas;

B.  arvestades, et Albaania on teinud ühinemisläbirääkimiste alustamiseks vajalike poliitiliste kriteeriumide ja viie põhiprioriteedi täitmisel, samuti demokraatlike institutsioonide ja tavade tugevdamisel järjekindlalt edusamme;

C.  arvestades, et tänu edusammudele, mida on tehtud viie põhiprioriteedi täitmisel, on komisjon soovitanud alustada Albaaniaga ühinemisläbirääkimisi; arvestades, et ühinemisläbirääkimised võimaldavad põhjalikumat ELi kontrolli ja annavad võimsa tõuke täiendavate reformide elluviimiseks ning demokraatlike institutsioonide ja tavade tugevdamiseks;

D.  arvestades, et 28. juunil 2018. aastal kiitis Euroopa Ülemkogu heaks nõukogu 26. juuni 2018. aasta järeldused, milles võeti suund ühinemisläbirääkimiste alustamisele 2019. aasta juunis;

E.  arvestades, et probleeme esineb endiselt ning need tuleb dialoogi pidades ja koostööd tehes kiiresti ja tõhusalt lahendada;

F.  arvestades, et valitsuse ja opositsiooni vahel peetav konstruktiivne dialoog ELiga seotud reformide üle on hädavajalik, et teha reformikava osas kodanike hüvanguks edusamme ja tuua riiki ELile lähemale;

G.  arvestades, et Albaania üldsus toetab laialdaselt riigi ühinemist ELiga;

H.  arvestades, et õigusriik on ELi aluseks olev põhiväärtus, mis on nii laienemisprotsessi kui ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi keskmes; arvestades, et kõnealuses valdkonnas endiselt esinevate oluliste probleemide lahendamiseks on vaja reforme, eelkõige selleks, et tagada sõltumatu, erapooletu, vastutustundlik ja tõhus kohtusüsteem, samuti võitluseks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning põhiõiguste kaitseks;

I.  arvestades, et usuvabaduse, kultuuripärandi ja vähemuste õiguste kaitse kuuluvad Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka;

J.  arvestades, et Albaania on ratifitseerinud kõik peamised Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, sh eelkõige 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni (nr 87) ning 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsiooni (nr 98);

K.  arvestades, et iga kandidaatriiki või potentsiaalset kandidaatriiki hinnatakse eraldi tema saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab reformide kiirus ja kvaliteet;

L.  arvestades, et piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on Albaania ELiga ühinemise edukaks kulgemiseks hädavajalikud;

1.  väljendab heameelt Albaania sellekohaste intensiivsete pingutuste üle, tänu millele on ELiga seotud reformide, eriti põhjaliku kohtureformi rakendamine jõudsalt edenenud; kutsub Albaaniat üles juba läbiviidud reforme kindlustama ja jätkama ettevalmistusi ELiga ühinemisega kaasnevate kohustuste täitmiseks kõigis peatükkides;

2.  toetab täielikult komisjoni soovitust, et Albaania reforme tunnustades tuleb riigiga alustada ühinemisläbirääkimisi; võtab teadmiseks nõukogu otsuse hinnata olukorda uuesti 2019. aasta juunis; väljendab heameelt selge kava üle, mis on koostatud ühinemisläbirääkimiste alustamiseks 2019. aastal, ning juhib tähelepanu asjaolule, et ettevalmistav sõelumisprotsess on alanud; tuletab meelde, et otsus alustada ühinemisläbirääkimisi sõltub jätkuvatest edusammudest reformiprotsessis, kutsub nõukogu üles hindama asjaomase riigi edusamme objektiivselt ja õiglaselt ning kutsuma kokku esimese valitsustevahelise konverentsi nimetatud aasta lõpuks, ning ergutab Albaaniat reformiprotsessi hoogsalt jätkama; on seisukohal, et läbirääkimiste alustamine mõjuks hästi demokraatia ja õigusriigi tugevdamisele, aidates reformiprotsessi kiirendada ja suurendaks järelevalvet selle üle;

3.  kutsub komisjoni üles rakendama tõhusamat lähenemisviisi läbirääkimistel 23. peatüki (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24. peatüki (õigus, vabadus ja turvalisus) üle;

4.  tuletab meelde vajadust tugevdada Albaania parlamendi järelevalvealast suutlikkust, sh ELiga ühinemise protsessis; nõuab mitmesuguste järelevalvemehhanismide ja -asutuste, sealhulgas uurimiskomisjonide tõhusamat kasutamist; väljendab heameelt Albaania parlamendi käitumisjuhendi vastuvõtmise üle, mis suurendab parlamentaarse tegevuse ausust ja läbipaistvust ning üldsuse usaldust selle institutsiooni vastu; rõhutab, et juhendi tõhusaks täitmiseks on vaja jõustamismehhanismi, sh karistusi; rõhutab ELi integratsiooni komisjoni keskset rolli ning Euroopa integratsiooni riikliku nõukogu vastutust foorumina, kus toimuvad konsultatsioonid ühinemise ettevalmistamise üle; palub laienemisprotsessis osalevatele riikidele suunatud Euroopa Parlamendi toetusprogrammi raames teha Albaania parlamendiga täiendavalt koostööd, et suurendada Albaania parlamendi suutlikkust anda välja ELi õigustikuga kooskõlas olevaid kvaliteetseid õigusakte ja teha järelevalvet;

5.  palub suurendada üldsuse teadlikkust ELiga ühinemise protsessist ning ELi ja sellesse kaasatud Albaania institutsioonide rollist;

6.  nõuab tegutsemist ning õigus- ja haldusmeetmete võtmist seoses Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) täitmata soovitustega valimisreformi kohta; rõhutab, et vaja on kaasavat ja aegsat valimisreformi, mille eesmärk on suurendada üldsuse usaldust valimisprotsessi vastu; tuletab meelde vajadust pöörata piisavalt tähelepanu erakondade väidetava ebaseaduslikule ja deklareerimata rahastamisele süüdistustele; väljendab heameelt Albaania parlamendi ajutise valimisreformikomisjoni töö üle seoses valimiste korraldamise sõltumatuse ja depolitiseerimise, valimiskampaania rahastamise läbipaistvuse, valijate registreerimise, häälte ostmise, uute hääletustehnoloogiate kasutamise ja välisriigis valimisega, ning nõuab tungivalt, et nimetatud komisjon jõuaks üksmeelele vajalikes reformides ja kiidaks need õigeaegselt heaks enne 2019. aasta kohalikke valimisi;

7.  väljendab heameelt Albaania erakondade rahastamist käsitleva seaduse muutmise üle; kordab oma üleskutset riigi erakondadele, et nad täidaksid kohustust takistada kriminaalkurjategijate avalikku teenistusse võtmist kõigis valitsusasutustes ja kõigil valitsemistasanditel;

8.  kordab, et konstruktiivne poliitiline dialoog, kompromissivalmidus, kestlik erakondadeülene koostöö ning jätkuvalt vankumatu valmidus rakendada ja tugevdada reforme kõigi viie põhiprioriteedi valdkonnas on ELiga ühinemise protsessi edenemisel ja demokraatliku riigikorralduse heaks toimimiseks hädavajalikud; tunnustab kasvavat kahepoolset koostööd ja teatavate oluliste reformidega tegelemisel saavutatud suurt erakondadevahelist üksmeelt; kutsub kõiki erakondi üles tegema suuremaid jõupingutusi tõelise poliitilise dialoogi loomiseks ja konstruktiivseks koostööks, et reformiprotsessi toetada; väljendab veelkord oma kindlat veendumust, et demokraatlikes institutsioonides peaks toimuma poliitiline dialoog; väljendab suurt muret selle pärast, et pärast 2018. aasta suvepuhkust boikoteerib opositsioon de facto parlamentaarset tegevust;

9.  rõhutab asjaolu, et Albaania kodanikud on tungivalt nõudnud kohtureformi ning see on eeltingimus, mis on vajalik usalduse taastamiseks õigusriigi, avalike asutuste ja poliitiliste esindajate vastu; kordab, et üldise reformiprotsessi usaldusväärsus ja tõhusus, eriti võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ning omandiõiguste rakendamine sõltuvad kontrolliprotsessi edukusest ning kohtureformi jätkuvast ja sihipärasest läbiviimisest;

10.  väljendab heameelt edusammude üle kohtureformi läbiviimisel, mille eesmärk on suurendada kohtuorganite sõltumatust, vastutust, professionaalsust ja tõhusust ning suurendada üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu; peab kahetsusväärseks, et õigusemõistmine on jätkuvalt aeglane ja ebaefektiivne; juhib tähelepanu sellele, et kõigi kohtunike ja prokuröride uuesti hindamise protsess on andnud esimesed käegakatsutavad tulemused; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik prioriteetseid kohtuasju on juba menetletud; kutsub Albaania ametiasutusi siiski üles kiirendama kontrolliprotsessi, tegemata seejuures järeleandmisi kvaliteedi või õigluse osas; rõhutab, et väga oluline on kontrolliprotsessi rakendamine kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste standarditega, ning ergutab Albaaniat jätkama tihedat koostööd rahvusvahelise vaatlusoperatsiooniga; võtab teadmiseks esimesed vallandamised ja vabatahtlikud tagasiastumised enne kandidaatide kuulamisi; on seisukohal, et kohtunike ja prokuröride järgmise põlvkonna ettevalmistamine on seda arvestades veelgi olulisem, ning peab seega kahetsusväärseks, et Albaania erakonnad ei ole saavutanud siiani kokkulepet selles osas, millised muudatused tuleks parema töölevõtmise ja väljaõppe eesmärgil teha seadusesse, milles käsitletakse kohtunike ja prokuröride staatust; ergutab kontrolliasutustele jätkuvalt ette nägema asjakohased finants- ja inimressursid;

11.  nõuab tungivalt, et Albaania ametiasutused viiksid võimalikult kiiresti lõpule uute kohtuorganite asutamise ning taastaksid toimiva konstitutsioonikohtu ja ülemkohtu; rõhutab vajadust toetada nende institutsioonide tõhusat toimimist, kindlustades neile piisavad inimressursid ja rahalised vahendid;

12.  tunneb heameelt jätkuvate edusammude üle, mida tehakse kodanikusõbralikuma, läbipaistvama, professionaalsema ja mittepoliitilisema avaliku halduse saavutamise nimel, sh kohalikul tasandil; palub järelevalveasutuste ja ombudsmani soovitused täielikult täita; võtab ühtlasi teadmiseks edusammud, mida on tehtud seoses territoriaalse reformiga ja vastloodud omavalitsuste täiendava haldus- ja finantsalase tugevdamisega ning konsultatiivnõukogu loomisega, et parandada kesk- ja kohalike valitsuse vahelist koordinatsiooni; väljendab heameelt kohalike ELi tugikeskuste ja ELi koordinaatorite ametikohtade loomise üle;

13.  nõuab, et suurendataks ühinemisega seotud reformide rakendamise, ELi õigusaktide siseriiklikkuse õigusesse ülevõtmise ja ELi ühinemisläbirääkimiste ettevalmistamise eest vastutavate institutsioonide ja organite haldussuutlikkust;

14.  tunnustab õigusliku ja institutsioonilise raamistiku märkimisväärset parandamist, mille eesmärk on ennetada korruptsiooni avalikes asutustes ja see likvideerida, sest korruptsioon on jätkuvalt suur murekoht; nõuab täiendavaid jõupingutusi Albaania kodanike igapäevaelu mõjutava korruptsiooni vähendamiseks, et parandada investeerimiskliimat ning tagada investeeringute õiguskindlus; rõhutab, et kõrgeid ametnikke ei tohi neile süüdistuse esitamisel tavakodanikest erinevalt kohelda; kutsub Albaaniat üles suurendama finantsuurimiste kasutamist ja saavutama tulemusi korruptsioonikuritegudest tuleneva kuritegeliku vara arestimise ja konfiskeerimise/sissenõudmise vallas, samuti näitama käegakatsutavaid tulemusi uimastikaubanduse ja rahapesu vastases võitluses;

15.  väljendab heameelt riigi korruptsioonivastaste õigusaktide hiljutise ajakohastamise üle; rõhutab vajadust viia lõpule keskkriminaalpolitsei, eritribunali ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase eriprokuratuuri loomine; nõuab tõhusamat institutsioonidevahelist koostööd ja teabevahetust politsei ja prokuratuuri vahel; väljendab heameelt õiguskaitsetöötajate uue hindamise üle politsei kontrollimise seaduse kohaselt;

16.  nõuab suurema tähelepanu pööramist poliitilisele ning avaliku ja erasektori korruptsioonile; palub tungivalt parandada ennetava uurimise, vastutusele võtmise ja lõplike süüdimõistmiste tulemusi korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse vallas, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite puhul;

17.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on tehtud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, ja eelkõige Bajri kuritegeliku rühmituse liikmete äsjase vahistamise üle, ning kutsub üles jätkama konkreetsete ja kestlike tulemuste saavutamisega, sh uimastite kasvatamise ja nendega ebaseadusliku kauplemise valdkonnas, rakendades kanepikasvatuse vastased tegevuskavad; väljendab heameelt selle üle, et Albaania politsei tegutseb aktiivsemalt organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ja et Albaania soodustab tõhustatud rahvusvahelist politseikoostööd, mille tulemuseks on kuritegelike võrgustike vastu suunatud tõhusad operatsioonid, sealhulgas ühistes töörühmades liikmesriikidega; on seisukohal, et politsei, prokuratuuri ja teiste asjaomaste asutuste ja organite vahelist koostööd tuleks veelgi tõhustada;

18.  nõuab tungivalt, et Albaania ametiasutused võtaksid otsustavaid meetmeid inim-, tulirelva- ja uimastikaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike likvideerimiseks ning suurendaksid mitte ainult juurdluste ja esitatud süüdistuste, vaid ka süüdimõistvate otsuste arvu, seda eelkõige organiseeritud kuritegelike rühmituste juhtivate liikmete korral; nõuab, et tõhustataks inimkaubanduse vältimisel tehtavaid jõupingutusi, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele ja inimkaubanduse lapsohvritele, eriti tänavalastele;

19.  kordab üleskutset, et Albaania ametiasutused tagaksid tõhusal ja läbipaistval viisil omandiõiguste rakendamise ja teeksid nende kaitse osas edusamme, võttes samal ajal arvesse varade arvelevõtmist, tagastamist ja hüvitamist; nõuab edasiminekut vara digitaliseerimisel ja kaardistamisel; nõuab tungivalt, et Albaania ametiasutused teavitaksid kodanikke asjakohaselt nende õigustest ja nende nõuete täitmise saavutamise võimalustest; rõhutab tõhusa omandiõiguste süsteemi tähtsust õigusriigi ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna tagamisel;

20.  väljendab heameelt täiendavate meetmete üle, mida on võetud inimõiguste, vähemuste õiguste ja diskrimineerimisvastase poliitika tugevdamiseks, sh kõigi vähemuste võrdse kohtlemise tagamiseks; kiidab heaks selle, et vastu on võetud vähemuste raamseadus, millega kaotati rahvusvähemuste ja etnolingvistiliste kogukondade omavaheline eristamine ning kus sätestati enesemääramise põhimõte, diskrimineerimiskeeld ja õigus säilitada oma kultuur, traditsioonid ja emakeel; nõuab seaduse täielikku rakendamist ja ergutab Albaaniat jätkama jõupingutuste tegemist, võttes vastu vähemuste raamseaduse jaoks vajalikud teisesed õigusaktid kooskõlas Euroopa standarditega ning tagades, et nende koostamises osalevad kõik asjaomased sidusrühmad; nõuab kindlalt meetmete võtmist, et veelgi parandada romade, egiptlaste ja teiste etniliste vähemuste haridustaset, tervishoidu, tööhõive määra ja elamistingimusi;

21.  märgib pingeid, mis tekkisid pärast vahejuhtumit, mille käigus hukkus Kreeka rahvusvähemusse kuuluv kahe riigi (Albaania ja Kreeka) kodakondne Konstantinos Katsifas, kelle Albaania eripolitsei (RENEA) üksus 28. oktoobril 2018. aastal Bularatis toimunud Teises maailmasõjas hukkunud Kreeka sõdurite mälestustseremoonia ajal surnuks tulistas; nõuab kõigilt osapooltelt vaoshoitust ning ootab, et Albaania ametivõimud uuriksid ja selgitaksid välja asjaolud, mis põhjustasid inimese hukkumise;

22.  väljendab heameelt edusammude üle, mis on tehtud naiste poliitikas osalemise ja esindatuse suurendamisel, eelkõige sookvootide süsteemi juurutamise kaudu, ning naiste võrdse esindatuse üle uues valitsuses; väljendab siiski uuesti muret ebasoodsas olukorras olevate ja marginaliseeritud rühmadesse kuuluvate naiste ja tüdrukute, näiteks roma(1) naiste ja puuetega naiste diskrimineerimise ning asjakohaste meetmete puudumise pärast, mitmetes seadustes endiselt esinevate sooliselt diskrimineerivate sätete pärast, naiste raske juurdepääsu pärast õiguskaitsele, naiste suure osakaalu pärast mitteametlikul tööturul ning naiste ja laste, eriti vähekaitstud rühmadesse kuuluvate naiste ja laste vastu suunatud koduvägivalla juhtumite suure arvu pärast; nõuab asjakohaseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks ja tunnustab resolutsiooni vastuvõtmist soolise vägivalla vastu võitlemise kohta ning soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva parlamendi allkomisjoni moodustamist;

23.  märgib murelikult, et maapiirkondades ja äärealadel elavatel naistel ning roma ja egiptuse naistel on jätkuvalt piiratud juurdepääs esmatasandi arstiabile ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenustele ning sageli puudub neil teave selliste teenuste kättesaadavuse kohta; kutsub seetõttu Albaania ametiasutusi üles tagama parem teave selliste teenuste kohta ning tagama, et need oleksid kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed;

24.  avaldab heameelt selle üle, et laste õigusi käsitlevat õigusraamistikku tõhustati laste õiguste kaitse seaduse, laste kriminaalõiguse seadustiku ning lastega seotud tegevuskava aastani 2020 vastuvõtmise abil; tuletab meelde, et laste õiguste kaitse institutsioonilisi mehhanisme tuleb endiselt paremaks muuta; nõuab tungivalt, et ametiasutused rakendaksid laste õiguste kaitse ja alaealistega seotud õigusemõistmise vallas teisesed õigusaktid, ja nõuab, et lastekaitsesüsteemile, eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi lastekaitseüksustele, eraldatavaid rahalisi vahendeid suurendataks märkimisväärselt;

25.  tunnustab sallivuse ja koostöö õhkkonda riigi usukogukondade vahel; kutsub Albaania ametiasutusi üles võitlema tõhusalt vihakõne ning vähemuste, sh LGBTI‑inimeste, tõrjumise ja diskrimineerimise vastu; väljendab heameelt selle üle, et viies Albaania omavalitsuses võeti hiljuti vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavad kooskõlas Euroopa hartaga meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus;

26.  kutsub Albaania ametiasutusi üles süvendama koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, tagades üldsuse tegeliku osalemise ja üldsusega konsulteerimise kogu otsustusprotsessi ja jätkuva ELiga ühinemise protsessi vältel nii riigi kui ka kohalikul tasandil, tugevdades nii demokraatiat ja läbipaistvust; juhib tähelepanu vajadusele reformida kodanikuühiskonna organisatsioonide õigus- ja eelarveraamistikku ning avaliku sektori vahenditest rahastamist kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul, kes tegutsevad inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas, sealhulgas järelevalve ja huvide kaitsmise organisatsioonide ning väikeste rohujuuretasandi organisatsioonide puhul, kuna rahaline jätkusuutlikkus on paljude kõnealuste organisatsioonide jaoks jätkuvalt suur probleem, sest praegust registreerimisprotsessi iseloomustavad pikad menetlused ja suured kulud ning praegune maksusüsteem seab kodanikuühiskonna organisatsioonidele suure koormuse ning takistab nii ettevõtete kui ka üksikisikute annetusi; tuletab meelde, et toimiv kodanikuühiskond on elujõulise demokraatia keskne osa ning et see on strateegilise tähtsusega, et Albaaniast saaks ELi liikmesriik;

27.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Albaania valitsuse ja rahvusvahelise kadunud isikutega tegeleva komisjoni vahel sõlmiti koostööleping, mis võimaldab viimasel aidata leida üles ja tuvastada kommunismiajastul kadunud isikuid;

28.  kutsub Albaania ametiasutusi üles tugevdama oma poliitikat, mis käsitleb puuetega inimesi, kuna neil on jätkuvalt raskusi haridusele, töökohtadele, tervishoiule, sotsiaalteenustele ja otsustusprotsessile juurdepääsul;

29.  peab kahetsusväärseks viivitusi, mis on esinenud piirkondliku noorte koostööameti asutamisel Tiranas; nõuab tungivalt, et ametiasutused toetaksid paindlikult koostööameti tegevust, nii et sellest oleks abi võimalikult paljudele noortele;

30.  rõhutab taas professionaalse ja sõltumatu era- ja avalik-õigusliku meedia suurt tähtsust; võtab teadmiseks osalise edu riigi audiovisuaalmeediaameti ja avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse suurendamisel; nõuab meetmete võtmist, et tagada meedias edastatud avalik-õigusliku reklaami finantsläbipaistvus; nõuab ühtlasi meetmeid ajakirjanike töö- ja sotsiaalõiguste kaitsmiseks;

31.  väljendab heameelt Albaania meedianõukogu asutamise üle ning rõhutab selle rolli ajakirjanike ja meedia kõrgete eetika- ja kutsenormide loomises, toetades samas nende sõltumatust ja vabadust; tunneb heameelt selle üle, et võeti vastu läbivaadatud ajakirjanike eetikakoodeks ja veebimeedia eetikasuunised, ning nõuab, et neis esitatud põhimõtteid tugevdataks avalikkuse usalduse, tõesuse, õigluse, ausameelsuse, sõltumatuse ja vastutuse säilitamiseks;

32.  nõuab tungivalt, et Albaania ametiasutused kiirendaksid reforme, et suurendada konkurentsivõimet ja tegeleda mitteametliku majanduse probleemiga; rõhutab, et korruptsioon, õigusriigi puudujäägid ja koormavad regulatiivmenetlused takistavad endiselt investeeringuid ja Albaania kestlikku arengut; nõuab, et äri- ja investeerimiskeskkonda veelgi parandataks, tagades prognoositava regulatiivse ja õigusraamistiku, õiguskindluse, õigusriigi järgimise, omandiõiguste jõustamise ja lepingute täitmise tugevdamise, jätkates jõulist eelarve konsolideerimist ning tugevdades maksuhaldust;

33.  rõhutab vajadust tagada ühinemisprotsessi ajal positiivne lähenemine sotsiaalsete standardite valdkonnas; väljendab heameelt Sofia prioriteetide kava vastuvõtmise üle, eelkõige seoses keskendumisega sotsiaal‑majanduslikule arengule ja noortele; palub Albaania ametiasutustel hinnata ümber avaliku ja erasektori partnerluste roll ja nende mõju ühisomandile ja sellistele avalikele hüvedele nagu maanteed, tervishoid, loodus ja kultuuripärand vastavalt UNESCOst tulenevatele kohustustele; palub Albaanial avalikustada sotsiaalabi andmise kriteeriumid;

34.  väljendab kartust võimalike negatiivsete tagajärgede pärast, mida võib tööhõivele ja sotsiaalpoliitikale avaldada Albaania sotsiaalhoolekandeministeeriumi likvideerimine valitsuse ümberkorraldamise tulemusena; palub Albaania ametiasutustel edendada koostööd ametiühingutega ja tugevdada sotsiaaldialoogi; nõuab tungivalt tõhusaid meetmeid töötuse vähendamiseks, eriti noorte ja naiste seas, ning lapstööjõu kasutamise ennetamiseks; kutsub üles parandama veelgi hariduse kvaliteeti, tagades samas hariduse kättesaadavuse kogu elanikkonnale;

35.  peab kiiduväärseks asjaolu, et Albaania statistikainstituudi (INSTAT) andmetel on tööpuudus Albaanias vähenenud; rõhutab, et haridussüsteemi kvaliteeti tuleb tõsta, suurendades muu hulgas selle võimekust anda inimestele oskused ja teadmised, mis vastavad tööturu vajadustele; rõhutab, et pikaajalist majanduskasvu tuleb toetada, luues selleks võimekuse tehnoloogia kasutusele võtmiseks, teadusuuringuteks, arendustegevuseks ja innovatsiooniks;

36.  nõuab, et valitsus ajakohastaks haridussüsteemi, pidades silmas kaasavama ühiskonna ülesehitamist, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vähendamist ning noortele paremate oskuste ja teadmiste andmist;

37.  väljendab heameelt Albaania lubaduse üle rakendada Berliini protsessi raames ühendatust käsitlev tegevuskava ning 2018. aasta ühinemiseelse abi rahastamisvahendi paketi vastuvõtmise üle, mis hõlmab strateegilise tähtsusega Durrësi sadama taastamise taristuprojekti, mis tugevdab Albaania ühendusi Horvaatia ja Itaaliaga ning annab Albaania naabruses asuvatele sisemaariikidele Kosovole ja Makedooniale juurdepääsu mereteedele; nõuab tungivalt, et Albaania ametiasutused kiirendaksid üleeuroopaliste võrkude Albaania osade kavandamist ja ehitamist ning et nad jätkaksid oma õigusraamistiku ühtlustamist ELi õigustikuga; toetab ettepanekut vähendada Lääne-Balkani riikides rändlustasusid, et toetada digimajanduse suunas liikuvat turu- ja investeerimissõbralikku keskkonda; märgib, et 40 % Albaania elanikkonnast elab maapiirkondades, kuid ainult 1 % neist inimestest on internetti ühendatud;

38.  kordab, et väga oluline on täiustada avaliku sektori taristut Lääne‑Balkani riikides ja ELi liikmesriikidega; soovitab ametiasutustel kiirendada selliste oluliste taristuprojektide ehitamist nagu raudteeühendus ja nüüdisaegne kiirtee Tirana ja Skopje vahel osana VIII transpordikoridorist;

39.  väljendab sügavat muret seoses kaitsealustes piirkondades suurt keskkonnakahju tekitanud majandusprojektidega, nagu suured turismikeskused ja hüdroelektrijaamad Vjosa ja Valbona jõgedel; soovitab, et Albaania vaataks üle oma taastuvenergia strateegia ja vähendaks elektri tootmiseks oma sõltuvust hüdroenergiast; palub seetõttu ametiasutustel uurida investeeringuid muudesse taastuvenergiaprojektidesse kui hüdroenergia; nõuab tungivalt, et ametiasutused tõhustaksid keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnamõju hindamise ja selliste projektide üle peetavate avalike konsultatsioonide kvaliteeti, võttes arvesse kohaliku kogukonna seisukohti; nõuab tungivalt, et Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Investeerimispank vaataksid uuesti läbi oma toetuse hüdroelektrijaamade projektidele, millel puuduvad eelnev põhjalik keskkonnamõju strateegiline hindamine ja keskkonnamõju hindamine; rõhutab vajadust tagada, et Aadria mere torujuhtme projekt (TAP) oleks kooskõlas ELi õigustiku keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektidega; kordab oma üleskutset Albaaniale rakendada asjakohaseid jäätmekäitlusmeetmeid ja viia need vastavusse ELi keskkonnaalaste õigusaktidega;

40.  väljendab muret selle pärast, et endiselt on just Albaania Lääne‑Balkani riikide seas see riik, kust kõige sagedamini ebaseaduslikult ELi piiri ületatakse ja kust on pärit kõige rohkem ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil viibijaid ning kust esitatakse kõige rohkem põhjendamatuid varjupaigataotlusi; nõuab viimastel kuudel võetud meetmete tugevdamist, et tegeleda tõhusalt ELis põhjendamatute varjupaigataotluste esitamise ja saatjata alaealiste saabumise probleemiga, sh nende algpõhjustega; ergutab võtma konkreetseid meetmeid tööhõive suurendamiseks, eelkõige noortega seoses, samuti hariduse, elutingimuste ja tervishoiu valdkonnas; nõuab, et Albaania ametiasutused looksid süsteemid, mis toetaksid riiki naasvaid perekondi ja lapsi tõhusal taasintegreerumisel;

41.  avaldab heameelt sammude üle, mis on astutud, et sõlmida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Albaania vahel operatiivkoostöö kokkulepe, kusjuures Albaania on piirkonnas esimene riik, kellega selline kokkulepe sõlmiti, ning ergutab ulatuslikumale koostööle operatiivtasandil;

42.  palub Albaania valitsusel järgida Euroopa Nõukogu vastu võetud Euroopa väljaandmise konventsiooni artikli 3 sätteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 19 sätteid ning mitte lubada väljaandmist poliitiliste õigusrikkumiste eest või juhul, kui inimest võidakse väljaandmist taotlevas riigis piinata või ebainimlikult kohelda;

43.  tunnustab Albaania edusamme välisvõitlejate väljavoolu pidurdamisel; väljendab heameelt võimalike terroriohtudega võitlemisel saavutatud piirkondliku koostöö üle; kordab, et vaja on võtta täiendavaid meetmeid terrorismi rahastamiseks mõeldud rahavoogude takistamiseks, kodanikuühiskonna ja usukogukondadega seotud ennetus- ja seiremehhanismide tõhustamiseks ning tõhusaks võitluseks internetis toimuva radikaliseerumise vastu; kordab, et tuleb tõhustada programme, mis on mõeldud tagasipöördujate ja nende perekondade taasintegreerimiseks ning vanglates radikaliseerumise ennetamiseks, suurendades selleks kodanikuühiskonna ja usukogukondade kaasatust;

44.  nõuab Albaania ja ELi suuremat koostööd küberkuritegevuse ja küberkaitse küsimustes;

45.  kiidab heaks Albaania aktiivse osalemise Berliini protsessis, Lääne‑Balkani riikide kuuiku algatuses ja teistes piirkondlikes algatustes ning riigi panuse piirkondliku koostöönõukogu maine kindlustamisse; väljendab heameelt selle üle, et Berliini protsessi raames allkirjastati ühisdeklaratsioon piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete kohta; väljendab heameelt Albaania aktiivse rolli üle piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete edendamisel teiste laienemisprotsessis osalevate riikide ja naabruses asuvate ELi liikmesriikidega ning rõhutab, et head suhted on laienemisprotsessi lahutamatu osa; avaldab heameelt Lääne-Balkani fondi ametliku käivitamise üle, mis peaks edendama ühiseid väärtusi ja arendama piirkondlikku koostööd kodanike, kodanikuühiskonna ja Lääne-Balkani piirkonna institutsioonide vahel; avaldab heameelt selle üle, et Tiranas loodi Albaania‑Serbia ühine kaubanduskoda, ning kutsub üles piirkonnas kaubandus- ja ärikoostööd tugevdama; väljendab heameelt jätkuvate jõupingutuste üle tõhustada piirkondlikku koostööd, eelkõige keskkonnakaitse valdkonnas, mida on kirjeldatud Aadria mere kolmepoolses algatuses; tuletab meelde, et vältida tuleks avaldusi ja tegevusi, mis võivad heanaaberlikele suhtetele negatiivselt mõjuda;

46.  kinnitab veel kord oma toetust algatusele, millega luuakse piirkondlik komisjon endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumistega seotud faktiliste asjaolude tuvastamiseks (RECOM); nõuab tungivalt, et Albaania valitsus võtaks selle loomisel juhtrolli; rõhutab, et see protsess on tähtis ning et oluline on kaasata aktiivselt kõik piirkonna poliitilised juhid, et selle tööd viivitamata alustada; juhib tähelepanu RECOMi koalitsiooni tegevuskava ettepanekule, kus on esitatud selged kuupäevad ja sihttasemed;

47.  tunnustab kõrgelt Albaaniat jätkuva täieliku toetuse eest ELi seisukohtadele ja avaldustele, mis on tehtud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames; kutsub Albaaniat üles ühinema ELi ühise seisukohaga Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kõikehõlmavuse kohta ja loobuma kahepoolsest immuniteedilepingust USAga; tunnustab Albaania aktiivset osalemist sõjalistes kriisiohjemissioonides ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ning osalemist ELi jaoks strateegilise tähtsusega NATO missioonidel;

48.  nõuab tungivalt, et Albaania ametiasutused kasutaksid ELi vahendeid võimalikult tõhusalt riigi kõigis piirkondades; kutsub komisjoni üles tagama ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) vahendite ranged tingimused ning andma riigiaruannetes hinnangu Albaaniale eraldatud IPA toetuse tõhususele, eriti põhiprioriteetide ja nendega seotud projektide puhul;

49.  võtab teadmiseks 12.–13. veebruaril 2018 Tiranas toimunud ELi ja Albaania parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 12. kohtumise konstruktiivse õhkkonna; võtab teadmiseks tõhusama koostöö komitee enamuse ja vähemuse esindajate vahel; rõhutab jätkuva erakondadeülese koostöö tähtsust ELiga ühinemiseks vajalike reformide läbiviimisel;

50.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Albaania valitsusele ja parlamendile.

(1) Sõna „roma“ kasutatakse üldmõistena, mis hõlmab erisuguseid omavahel seotud, nii paikseid kui ka mittepaikseid rühmi, nagu romad, aškalid ja egiptlased jne, kes võivad kultuurilt ja elustiililt erineda.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon, milles käsitletakse komisjoni 2018. aasta aruannet Montenegro kohta (2018/2144(INI))

P8_TA(2018)0482 A8-0339/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi ja Montenegro vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis on jõus 1. maist 2010,

–  võttes arvesse ELi ja Lääne‑Balkani riikide tippkohtumist 17. mail 2018 ja seal vastu võetud Sofia prioriteetide kava,

–  võttes arvesse 25. juunil 2018 toimunud ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu üheksandat kohtumist,

–  võttes arvesse Montenegro ühinemist NATOga 5. juunil 2017,

–  võttes arvesse Montenegro ja Kosovo vahelise piirilepingu ratifitseerimist Montenegro ja Kosovo parlamentides,

–  võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne‑Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb 2018. aasta aruannet Montenegro kohta (SWD(2018)0150),

–  võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta hinnangut Montenegro majandusreformide programmile (2018–2020) (SWD(2018)0131) ja nõukogu 25. mai 2018. aasta ühiseid järeldusi ELi ja Lääne‑Balkani riikide vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi kohta,

–  võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) valimisvaatlusmissiooni aruandeid ja Euroopa Parlamendi valimisvaatlusdelegatsiooni avaldust 15. aprilli 2018. aasta presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse 16.–17. juulil 2018 Podgoricas toimunud ELi ja Montenegro parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee 15. kohtumisel vastu võetud avaldust ja soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni, Maailmapanga ja ÜRO Arenguprogrammi poolt 2017. aastal läbi viidud Lääne‑Balkani riikide marginaliseeritud romasid käsitleva uuringu tulemusi,

–  võttes arvesse 28. augustil 2014 algatatud Berliini protsessi,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Montenegro kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0339/2018),

A.  arvestades, et iga kandidaatriiki või potentsiaalset kandidaatriiki hinnatakse eraldi tema saavutuste põhjal ning ühinemise ajakava määrab reformide kiirus ja kvaliteet;

B.  arvestades, et Montenegro, kes on avanud ELi acquis communautaire’i 35 peatükist 31 ja sulgenud ajutiselt läbirääkimised kolme kohta, on praegu läbirääkimisprotsessiga kõige kaugemale jõudnud;

C.  arvestades, et sisepoliitiliste jõudude omavaheline ja naaberriikidega peetav sisukas dialoog on ELiga ühinemise protsessis edasiste edusammude tegemiseks väga oluline;

D.  arvestades, et Montenegro on jäänud kindlaks kohustusele luua toimiv turumajandus ning on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohustuste täitmisel jätkuvalt edusamme teinud;

E.  arvestades, et Montenegro saab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) raames ühinemiseelset abi;

F.  arvestades, et Montenegro peab veelgi tugevdama muu hulgas parlamentaarset, seadusandlikku ja järelevalvesuutlikkust, institutsioonide läbipaistvust, õigusriigi ja kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtte järgimist, sõjakuritegude siseriiklikku menetlemist, valimisprotsessi terviklikkust, meediavabadust ning võitlust korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja mitteametliku majanduse vastu;

1.  avaldab heameelt Montenegro jätkuva osalemise üle ELiga lõimumise protsessis ja tema jätkuva üldise hea edasimineku üle, mille alus on üldsuse laialdane toetus sellele strateegilisele otsusele;

2.  rõhutab, et reformide elluviimine ja kohaldamine on endiselt eduka lõimumise peamine näitaja; kutsub Montenegrot üles parandama uute õigusaktide ja poliitikapõhimõtete kavandamist, kooskõlastamist ja rakendamise järelevalvet ning nõuab 23. ja 24. peatükiga seotud vahe‑eesmärkide õigeaegset täitmist;

3.  väljendab heameelt komisjoni 6. veebruaril 2018. aastal avaldatud Lääne-Balkani strateegiat käsitlevas teatises esitatud hinnangu üle, mille kohaselt tugeva poliitilise tahte, tegelike ja püsivate reformide saavutamise ning naabritega pooleliolevatele vaidlustele lõplike lahenduste leidmise korral võib Montenegro 2025. aastaks ühinemiseks valmis olla;

4.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama järgmises mitmeaastases finantsraamistikus piisavate vahendite olemasolu Montenegro võimalikuks ühinemiseks Euroopa Liiduga vastavalt Lääne‑Balkani strateegiale;

Demokratiseerimine

5.  tuletab kõigile erakondadele meelde, et sisukas poliitiline osalemine sõltub täielikult toimivast parlamendist, kus kõik poliitikud võtavad parlamendis tööle asudes valijate ees vastutuse; avaldab heameelt asjaolu üle, et enamik opositsioonierakondi on pärast pikaajalist parlamendiboikotti parlamenti tagasi pöördunud; palub kõigil teistel erakondadel parlamenti tagasi pöörduda ja teha suuremaid ühiseid jõupingutusi tõelise poliitilise dialoogi loomiseks, et parlamendil oleksid oma seadusandliku ja järelevalve rolli täiel määral täitmiseks vajalikud vahendid, taastades seeläbi toimiva demokraatliku protsessi;

6.  nõuab, et rakendataks õigusaktid, mis käsitlevad naiste ja vähemuste, eelkõige romade(1) osalemist avalikus elus ja poliitikas, sealhulgas võimaldada vähemuste hulka kuuluvatel naistel osaleda sisuliselt otsustamisprotsessis ja asuda tööle ametikohtadele avaliku halduse valdkonnas ja muudes avaliku sektori asutustes;

7.  kutsub Montenegro poliitilisi juhte üles keskenduma allesjäänud raskustele ja lahendama õigusriigi, meediavabaduse, korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse ja sellega seonduva vägivalla probleemid ning tegelema sellega esmajärjekorras;

8.  märgib, et 2018. aasta aprilli presidendivalimistel järgiti põhivabadusi; kutsub valitsust tegema koostööd opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonnaga, et tegelda igakülgselt OSCE/ODIHRi tuvastatud puudustega ja täidaks täielikult valimisvaatlusmissiooni prioriteetseid soovitusi, võttes vastu veel puuduvad siseriiklikud õigusaktid ja muutes valimiste korraldamise läbipaistvaks ja professionaalseks, et suurendada üldsuse usaldust valimisprotsessi vastu; nõuab, et kogu riigis korraldataks valimised samal ajal ning tõstetaks valimiste kvaliteeti ja muudetaks need läbipaistvaks; nõuab tungivalt, et parendataks erakondade rahastamise läbipaistvust käsitlevaid sätteid;

9.  nõuab valimisseaduse kõigi väidetavate rikkumiste täielikku uurimist; nõuab veel kord tungivalt nõuetekohaseid järelmeetmeid 2012. aasta helisalvestiste skandaalile; kutsub korruptsioonivastase võitluse ametit üles tõhustama järelevalvet riigi vahendite võimaliku erakondade huvides väärkasutamise üle;

10.  väljendab muret Montenegro parlamendi otsuse pärast arvata Vanja Ćalović Marković välja korruptsiooni ennetamise ameti nõukogust; kutsub tungivalt üles tagama juhtumi menetlemisel täieliku läbipaistvuse;

Õigusriik

11.  võtab teadmiseks keskse rolli, mida täidavad organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemisel auditeerimisasutus, korruptsioonivastase võitluse amet, riigihangete kontrolli komisjon, konkurentsiamet ja riigiabiamet; peab kiiduväärseks jätkuvaid reforme, mille eesmärk on suurendada nende asutuste suutlikkust ja sõltumatust, kuid märgib ära vajaduse parandada tõhusust, saavutada paremaid tulemusi, edendada korruptsiooni ennetamist muu hulgas asjakohaste sanktsioonide abil ja kõrvaldada nende täieliku sõltumatuse saavutamise ees seisvad allesjäänud tõkked;

12.  juhib tähelepanu edusammudele korruptsioonivastase võitluse ameti suutlikkuse suurendamisel seoses kampaaniate rahastamise uurimisega; rõhutab vajadust suurendada siiski usaldust korruptsioonivastase võitluse ameti vastu ning parandada selle mainet, mida oleks võimalik teha, vähendades veelgi kõiki poliitilisi mõjusid ameti tööle;

13.  tunneb heameelt avaliku halduse ja teabe jagamise läbipaistvuse parandamiseks tehtud jõupingutuste üle, kuid soovitab luua kodanikukesksema, professionaalsema ja depolitiseeritud avaliku halduse; tunnustab ombudsmani tõhusamat tööd; nõuab paremaid regulatiivse mõju hindamisi, põhjalikke auditeerimisaruandeid ja kaasavaid avalikke konsultatsioone seaduseelnõude teemal; rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö ja teabele avatud juurdepääsu tähtsust tõhusas korruptsioonivastases võitluses ja soovitab vaadata läbi 2017. aasta mais tehtud õigusaktide muudatused; soovitab avaliku halduse valdkonnas ressursse ja inimkapitali optimeerida;

14.  tunnustab Montenegro märkimisväärset edu e-valitsuse ja e-osaluse valdkonnas, milles Montenegro on ÜRO e‑valitsuse uuringu kohaselt jõudnud nendes valdkondades 25 parima riigi hulka; kutsub Montenegro valitsust üles säilitama selle valdkonna reformimisel samasugust tempot, et avaliku halduse tõhusust ning juurdepääsu sellele veelgi parandada;

15.  väljendab heameelt mõõdukate edusammude üle kohtusüsteemi sõltumatuse, läbipaistvuse, vastutuse, professionaalsuse ja tõhususe suurendamisel; nõuab kaitset poliitilise sekkumise eest ning eetikakoodeksite ja distsiplinaarmeetmete ühtset kohaldamist; avaldab heameelt asjaolu üle, et uued kohtunikud ja prokurörid on nimetatud esimest korda ametisse uue töölevõtmise süsteemi järgi;

16.  märgib ära vajaduse liikuda edasi väidetava 2016. aasta oktoobri riigipöördekatse kohtumenetlusega, tagades täieliku õigusalase koostöö kolmandate riikidega; avaldab heameelt otsuse üle kohtuistungeid avalikult ringhäälingus üle kanda;

17.  väljendab heameelt 29. juunil 2018. aastal vastu võetud muudatuste üle kohtunõukogu seaduses, mis võimaldavad kohtunõukogul tööd tavapäraselt jätkata; nendib, et need muudatused võeti vastu vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele; juhib tähelepanu asjaolule, et muudatused seoses nõukogu mittekohtunikest liikmete valimisega on vaid ajutine lahendus; kutsub hiljuti moodustatud parlamendi ajutist töörühma tungivalt üles selle küsimuse viivitamata lahendama;

18.  on mures organiseeritud kuritegevusega seotud vägivallajuhtumite ja mõrvade sagenemise pärast, mis kahjustab tavakodanike igapäevaelu; avaldab heameelt asjaolu üle, et ametivõimud on selle probleemi kindlaks teinud, kuid nõuab mõjusamaid ennetusmeetmeid, sealhulgas vara konfiskeerimist ilma süüdimõistva kohtuotsuseta; peab kiiduväärseks kõrgetasemelistele korruptsioonijuhtumite uurimist, nende eest süüdistuse esitamist ja süüdimõistva otsuse tegemist; tõdeb siiski, et seda tuleb veel kindlamalt jätkata, eelkõige rahapesu ja inimkaubanduse valdkonnas;

19.  nõuab edusamme huvide konfliktide ja riigiametnike ebaseadusliku rikastumise ärahoidmiseks, sealhulgas kohalike omavalitsuste tasandil; kutsub ametivõime üles tõhustama kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist, liikuma edasi põhjendamatu rikkuse uurimistega ja võtma muid meetmeid kuritegelike rühmituste kahjutuks tegemiseks, katkestades sidemed organiseeritud kuritegevuse, ettevõtluse ja poliitika vahel; mõistab samas hukka allapoole seadusjärgset miinimumtaset jäävate sanktsioonide kehtestamise tava, kuna sel on korruptsioonisüütegude ennetamisele vastupidine mõju;

20.  tuletab meelde, et Montenegro peab tegema täiendavaid jõupingutusi, tagamaks, et õigus omandile on kaitstud tõhusalt ning kooskõlas ELi õigustiku ja rahvusvaheliste inimõiguste normidega; kutsub riigi ametiasutusi tungivalt üles tagama kehtivat siseriiklikku õigusraamistikku rakendades mõistliku aja jooksul õiglased menetlused, sealhulgas omandiõiguse ja vara tagastamise valdkonnas; märgib, et tugev, mittediskrimineeriv ja stabiilne omandiõiguste kord on kodanike ja välisinvestorite usalduse ja ettevõtlussektori kindlustunde eeltingimus;

Piirihaldus ja ränne

21.  märgib, et Montenegro on seni näidanud, et ta suudab varjupaigataotlusi menetleda, kuid rõhutab, et tuleb teha veelgi edusamme; soovitab Montenegrol teha tihedamat koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, et parandada piirihaldust kooskõlas Euroopa õigusnormidega, tõkestada ebaseaduslikku rännet ning lõhkuda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevad võrgustikud; nõuab suuremaid jõupingutusi ja tõhusamat piiriülest koostööd, et ennetada ja likvideerida inimkaubanduse, samuti uimasti ja tubaka salakaubandusega seotud organiseeritud kuritegelikud võrgustikud; rõhutab püsivaid probleeme seoses tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemisega Montenegros, eelkõige vabakaubanduspiirkondade lähistel; kutsub komisjoni üles jätkama Montenegro toetamist oma vabakaubanduspiirkondade kontrollimisel ja ebaseadusliku kaubanduse ennetamisel;

22.  avaldab kahetsust, et inimkaubanduse tõkestamisel ei ole tehtud edusamme, ja nõuab tungivalt, et sunnitud organiseeritud prostitutsiooni ja laste kerjamise ennetamisele pööratakse erilist tähelepanu; rõhutab, et täiendavaid jõupingutusi on vaja seoses ohvrite tuvastamisega ja nende juurdepääsuga abile, hüvitisele ja kaitsemeetmetele; palub Montenegrol tagada inimkaubanduse ohvrite tõhusa kaitse ja pöörata erilist tähelepanu inimkaubanduse lapsohvrite rehabiliteerimisele ning roma naistele ja tütarlastele, võttes arvesse nende kaitsetut olukorda vaesuse ja marginaliseerumise tagajärjel;

Meedia

23.  on üha rohkem mures sõnavabaduse ja meediavabaduse olukorra pärast, mille kohta märgitakse komisjoni kolmes järjestikuses aruandes, et „edusammud puuduvad“; tuletab meelde, et seda teemat käsitlev 23. peatükk avati 2013. aasta detsembris ning selles peatükis ja 24. peatükis tehtud edusammud määravad läbirääkimiste üldise kiiruse; mõistab kõige karmimalt hukka ajakirjanike hirmutamise, nendevastased laimukampaaniad ning verbaalsed ja füüsilised rünnakud; märgib, et 2017. aastal registreeriti seitse ajakirjanikevastast rünnakut; nõuab tungivalt, et valitsus tagaks ajakirjanike tegeliku kaitse; nõuab edasiste meetmete võtmist meedia ja ajakirjanike sõltumatuse tagamiseks ning soovitab süstemaatiliselt koguda andmeid ajakirjanikele tehtud ähvarduste kohta; märgib, et ELi delegatsiooni Montenegros jälgib tähelepanelikult olukorda;

24.  on iseäranis mures 8. mail 2018. aastal Vijesti ajakirjaniku Olivera Lakići vastu korraldatud rünnakut ja nõuab juhtumi täielikku uurimist; peab lubamatuks, et ajakirjanike suhtes toime pandud vanade vägivallajuhtumite uurimisel ei ole tehtud edusamme; kutsub ametiasutusi üles mõistma kindlalt hukka kõik ajakirjanike vastu suunatud rünnakud ja edendama meetmeid ajakirjanike kaitsmiseks ja karistamatuse kaotamiseks;

25.  taunib jätkuva finants- ja toimetusliku surve avaldamist Montenegro avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile (RTCG) ja elektroonilise meedia ametile (AEM); nõuab tungivalt, et kehtestataks kaitsemeetmed põhjendamatu poliitilise ja ärimõju vastu ning tagataks riikliku reklaami küsimuste täielik läbipaistvus meedias; kordab vajadust kaitsta RTCGd ja kõiki teisi meediakanaleid põhjendamatu poliitilise mõju eest; kutsub riigi ametivõime tungivalt üles tagama meediavaldkonna reguleerivatele asutustele ja avalik-õiguslikule ringhäälingule piisavate rahaliste vahendite eraldamise, et tagada RTCG‑le ja AEMile majanduslik sõltumatus ja iseseisvus, mis on valimiskampaaniate ajal usaldusväärse meediakeskkonna tagamisel otsustava tähtsusega; peab kahetsusväärseks RTCG nõukogu koosseisu muutumist ja RTCG peadirektori Andrijana Kadija vallandamist; on seisukohal, et enneaegselt tööst vabastamine peaks olema lubatud vaid piiratud juhtudel;

26.  hoiatab, et meedia majandusliku sõltumatuse puudumine soodustab poliitilist sõltuvust ja polariseerumist; on seisukohal, et vajalik on riiklike reklaamivahendite läbipaistev ja mittediskrimineeriv eraldamine, ning kutsub ametiasutusi üles kaaluma alternatiivseid kaudsete toetuste vorme meedia sõltumatuse edendamiseks;

27.  rõhutab AEMi rolli ja tõhusat isereguleerimist Montenegro meedias kõige rangemate eetikanõuete täitmise tagamisel ja laimamisjuhtumite arvu vähendamisel; märgib, et ajakirjanike ebakindel olukord kahjustab meedia kvaliteeti ja professionaalsust;

Kodanikuühiskond ja inimõigused

28.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli riigiasutuste toimimise parandamisel ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; mõistab karmilt hukka hiljutised hirmutamised ja vastuvõetamatud laimukampaaniad kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu, mis määrasid ära üldise aeglase edenemise või edusammude puudumise õigusriigi olulistes valdkondades;

29.  nõuab kodanikuühiskonna tegutsemisruumi mõjutavate valdkondade õigusaktide koostamisel ja rakendamisel suuremat tähelepanelikkust, tagamaks, et õigusaktid ei too kodanikuühiskonna organisatsioonidele kaasa ebaproportsionaalset koormust ning ei avalda kodanikuühiskonna tegutsemisruumile diskrimineerivat mõju ega vähenda seda; rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi järgimisega tegelevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kaasa arvatud järelevalve- ja toetusorganisatsioonidele on vaja teha kättesaadavaks avaliku sektori rahastus; on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema õigus saada finantseeringuid teistelt rahastajatelt, nagu erasektori rahastajad ja rahvusvahelised organisatsioonid, ametid või asutused;

30.  võtab teadmiseks muudatused valitsusväliseid organisatsioone käsitlevas seaduses, mille eesmärk on parandada nende rahastamist riiklikest vahenditest, ja soovitab võtta kiiresti vastu nõutavad teisesed õigusaktid; kordab oma nõudmist konsulteerida kodanikuühiskonna ja laiema avalikkusega peamiste ELiga seotud õigusreformide, sealhulgas nende elluviimise üle kohalikul tasandil süstemaatiliselt, kaasavalt, õigeaegselt ja sisuliselt, et suurendada otsuste tegemise demokraatlikku olemust ja saavutada suurem läbipaistvus; soovitab parandada kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks finantsvaldkonna õiguslikku reguleerimist, nähes nendega konsulteerimiseks vajalikele valitsustasandi mehhanismidele ette täiendavaid vahendeid ja kehtestades selleks selged normid;

31.  avaldab heameelt põhiõigusi käsitlevate õigusaktide jätkuva ühtlustamise üle; nõuab tungivalt, et tugevdataks institutsioonilist raamistikku, mis võimaldaks tõhusat õiguste kaitset, sealhulgas õiguskaitseasutuste poolse väärkohtlemise, hirmutamise ja füüsilise rünnaku korral; nõuab usuvabadust käsitleva seaduse ajakohastamist;

32.  tunnustab seni tehtud jõupingutusi Istanbuli konventsiooni rakendamisel, kuid nõuab tungivalt inimõiguste kaitse jõustamis- ja järelevalvemehhanismide täiustamist, sealhulgas naiste- ja lastevastase vägivallaga võitlemise abil; nõuab sellega seoses põhiõiguste osas elluviidavate poliitikameetmete tõhusat rakendamist, eelkõige seoses soolise võrdõiguslikkuse, puuetega inimeste sotsiaalse kaasamise õiguste, lapse õiguste ja romade õigustega, tagades piisavad eelarveeraldised ja vahendid poliitikameetmete rakendamiseks ja vastutavate asutuste suutlikkuse suurendamiseks; kutsub ametiasutusi üles võtma vajalikke meetmeid lapsega sõlmitud sundabielude vältimiseks;

33.  nõuab tungivalt, et Montenegro tagaks soolist võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise lubamatust käsitlevate õigusaktide täieliku ja õigeaegse rakendamise ning et ta jälgiks selle mõju ebasoodsas olukorras ja tõrjutud sotsiaalsetest rühmadest pärit naistele; kutsub Montenegrot üles tagama kõigi naiste takistamatu juurdepääsu õigusemõistmisele ja andma tasuta õigusabi naistele, kes on olnud soolise vägivalla ohvrid, pöörates erilist tähelepanu roma naistele, puuetega naistele ning maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavatele naistele; palub Montenegrol suurendada asjaomaste asutuste rolli ja suutlikkust, et nad suudaksid paremini tulla toime ohvrite kaitsmise ja rehabiliteerimisega ning teeksid ennetustööd, et mehed loobuksid naistevastasest vägivallast; nõuab, et Montenegro suurendaks riigi hallatavate varjupaikade arvu ja suutlikkust;

34.  kutsub Montenegro ametivõime üles jätkama ühiskondliku kaasatuse ja sallivuse õhkkonna parandamist ning võtma tõhusaid meetmeid viha õhutamise, sotsiaalse tõrjutuse ja vähemuste diskrimineerimise vastu; märgib, et Montenegro ei ole ikka veel täiel määral täitnud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni; julgustab pädevaid asutusi jätkuvalt suurendama oma jõupingutusi LGBTI‑inimeste õiguste kaitsmiseks; on endiselt mures raskuste pärast seksuaalse mitmekesisuse aktsepteerimisel Montenegro ühiskonnas; väljendab muret roma kogukonna naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ning tõsiasja pärast, et marigaliseerunud romadel on Montenegros piiratud juurdepääs mis tahes võimalustele kõigis inimarengu aspektides, mida kinnitavad seda valdkonda käsitleva 2017. aasta uuringu tulemused; rõhutab, et oluline on tugevdada VKEde sektorit ja toetama seda toetust parema õigusloome, rahastamise ja tööstuspoliitika rakendamise abil;

35.  võtab teadmiseks jätkuvad edusammud vähemuste olukorra parandamisel; nõuab Kotori lahe paljurahvuselise identiteedi austamist ja jõupingutusi selle kaitsmiseks;

36.  nõuab tungivalt, et Montenegro alustaks üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et võidelda LGBTI‑inimeste vastase diskrimineerimise ja vägivallaga ning tagada nende vastu toime pandud kuritegude õiglane uurimine ja nende eest vastutusele võtmine;

37.  nõuab tungivalt, et Montenegro käivitaks üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et julgustada naiste ja tütarlaste vastu toime pandud koduvägivallast teatamist, suurendada hea koolituse saanud ja sootundlike kohtunike arvu, tagada kuritegude nõuetekohane uurimine ja nende eest vastutusele võtmine ning ohvritele abi, nõustamise ja taasintegreerimise teenuste osutamine;

Majandus, sotsiaalpoliitika, tööhõive ja haridus

38.  peab kiiduväärseks Montenegro edusamme makromajandusliku stabiilsuse ja eelarve konsolideerimise tagamisel ning nõuab eelarve läbipaistvust, häid tööhõive- ja ettevõtlustingimusi; rõhutab, et korruptsioon, mitteametlik majandus, õigusriigi puudujäägid ja koormavad regulatiivmenetlused takistavad endiselt majanduskasvu ja investeerimist; rõhutab, et Euroopa sotsiaalmudel nõuab dialoogi kõigi majanduslike sidusrühmadega, sealhulgas ametiühingutega;

39.  nõuab tungivalt, et katastri, arveldamise ja ehituslubade väljastamise valdkonnas kasutataks täit potentsiaali, mida digitaalsed vahendid pakuvad; märgib ära vajaduse kiirendada lairibaühendusele juurdepääsu laiendamist ettevõtjatele ja kodumajapidamistele; rõhutab vajadust kogu valitsust hõlmava koostalitlusvõime raamistiku järele, et toetada edasist digitaliseerimist ning haldus- ja ettevõtlusmenetluste lihtsustamist; avaldab tunnustust käimasoleva veebipõhise ettevõtjate elektroonilise registreerimise arendamisele;

40.  avaldab heameelt haridusvaldkonna regulatiivsete muudatuste üle ja jõupingutuste üle suurendada koolieelses hariduses osalemise määra, sealhulgas ebasoodsa taustaga laste jaoks, ning rõhutab, et oluline on terviklik lähenemisviis väikelaste arendamisele; nõuab tungivalt, et ametiasutused tegeleksid noorte ja naiste pikaajalise töötuse kõrge määraga, sealhulgas vajaduse korral soolise mõju hindamise abil; märgib noorte tööhõivet edendava valge raamatu väljatöötamist koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga; rõhutab vajadust võtta kasutusele aktiivsed tööturumeetmed eeskätt naiste toetamiseks, kellele avaldab ebasoodsat mõju sotsiaaltoetuste kaotamine;

41.  märgib, et sotsiaalpartneritega tuleb tööhõive- ja sotsiaalküsimuste alaste probleemide vallas tõhusalt ja süstemaatiliselt konsulteerida; rõhutab vajadust parandada veelgi sotsiaalnõukogu suutlikkust; kiidab heaks normide vastuvõtmise tervishoiu- ja tööohutuse valdkonnas, kuid on jätkuvalt mures töökohal toimuvate surmaga lõppevate õnnetuste suure osakaalu ja tööinspektorite vähese hulga pärast;

42.  avaldab heameelt Montenegro suurema osalemise üle programmis „Erasmus+“ ja avaldab toetust komisjoni ettepanekule programmi „Erasmus+“ eelarve kahekordistada; soovitab paremini kooskõlastada noorte tööhõivet, kaasamist, kodanikuaktiivsust, vabatahtlikku tegevust ja haridust käsitlevataid horisontaalseteid küsimusi;

Keskkond, energia ja transport

43.  on rahul sellega, et Montenegro on põhiseaduse artikli 1 kohaselt keskkonda hoidev riik; kiidab heaks Montenegroga läbirääkimiste õigustikku käsitleva 27. peatüki võimaliku avamise käesoleval aastal; kutsub ametiasutusi üles paremini kaitsma kõige väärtuslikemaid alasid, eelkõige seoses bioloogilise mitmekesisusega, ja vaatama läbi hotellide ja hüdroelektrijaamade ehitusprojektid;

44.  märgib, et hüdroenergia lisavõimsuse ja turismivaldkonna suutlikkuse arendamine, eeskätt kaitsealadel, peab vastama ELi keskkonnastandarditele; väljendab muret hüdroenergeetika mittesäästva arengu pärast, kuna paljusid 80. aasta hüdroelektrijaamade projekte ei kavandata kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide või ELi õigusaktidega, vaatamata 27. peatüki nõuetele; nõuab tungivalt võimalike taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe meetmete edasist kasutamist ning veemajanduse ja jäätmekäitluse parandamist; kiidab heaks Montenegro 2016. aasta piiriülest elektri- ja maagaasikaubandust käsitleva seaduse eduka kooskõlla viimise kolmanda energiapaketiga; on rahul sellega, et Montenegro on parandanud õigusaktide vastavusse viimist energiatõhususe ja taastuvenergia vallas, kuid nõuab, et ametiasutused tagaksid siseriiklike õigusaktide täieliku kooskõla taastuvenergia direktiivi ja hoonete energiatõhususe direktiiviga;

45.  nõuab tungivalt, et Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Investeerimispank vaataksid läbi oma toetused hüdroelektrijaamade projektidele ning lõpetaksid kõikide selliste projektide rahastamise, mida viiakse ellu kaitsealadel või mille puhul ei ole tehtud eelnevat nõuetekohast keskkonnamõju hindamist;

46.  rõhutab vajadust teha Tara jõe äärsetel aladel maantee-ehituse mõju kajastav õigeaegne ja täpne teave laiale avalikkusele kättesaadavaks ja et igasugune tegevus seoses jäätmete ladestamise ja jõesängi muutmisega tuleb lõpetada, mis on kooskõlas ka Montenegro lubadusega hoida alasid, mis on erilise siseriikliku ja rahvusvahelise kaitse all;

47.  väljendab muret Skadari järve rahvuspargi eriotstarbelise ruumilise planeerimise pärast; rõhutab vajadust loobuda ulatuslikest Morača jõe hüdroenergiaprojektidest, sest need kahjustavad tõsiselt Skadari järve ja Tara jõge, mis on siseriiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt kaitstud alad;

48.  kiidab heaks positiivsed arengusuundumused seoses Montenegro siseriiklike keskkonda ja kliimamuutusi käsitlevate õigusaktide jätkuva vastavusse viimisega liidu õigustikuga; nõuab tungivalt, et Montenegro valitsus kaitseks Ulcinj Salinat nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil kooskõlas ELi rahastatud Ulcinj Salina kaitset käsitlevas uuringus esitatud soovitustega; rõhutab tungivat vajadust tagada Ulcinj Salina lisamine Natura 2000 võrgustikku; nõuab merekaitsealade kindlaks tegemist ja nende kaitsealadeks lugemist;

49.  tõstab esile Montenegro aktiivset osalust ja edasiviivat rolli piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös Berliini protsessi ja Lääne‑Balkani kuuiku algatuse raames; tunneb heameelt 2018. aastal Sofias toimunud ELi ja Lääne‑Balkani riikide tippkohtumise tulemuste üle ning 2018. aasta ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA pakett) vastuvõtmise üle, mis hõlmab kahe olulise taristuprojekti rahastamist: Budva ümbersõit Aadria ja Joonia mere transpordikoridoris ning Vrbnica‑Bar raudteelõik Ida‑Euroopa ja Vahemere idaosa transpordikoridoris; rõhutab nende liiklusteede tähtsust, mis ühendavad otseselt Balkani riike ja ELi turge;

50.  kiidab Montenegro kavatsust võtta järgmise kolme aasta jooksul kasutusele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning tunnustab kütusesäästu ja uute autode heitkoguseid käsitlevate teiseste õigusaktide vastuvõtmist; märgib, et oluline on võtta Montenegro siseriiklikesse õigusaktidesse üle ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), jõupingutuste jagamise määruse ning järelevalve- ja aruandlusmehhanismi aspektid;

51.  väljendab heameelt jätkuvate jõupingutuste üle tõhustada piirkondlikku koostööd, eelkõige keskkonnakaitse valdkonnas, mida on kirjeldatud Aadria mere kolmepoolses algatuses;

Piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted

52.  tunneb heameelt Montenegro jätkuvate jõupingutuste üle sisuka piirkondliku koostöö ja kahepoolsete heanaaberlike suhete valdkonnas; toetab ettepanekut vähendada rändlustasusid Lääne‑Balkani riikides;

53.  avaldab heameelt Montenegro ja Kosovo piirilepingu ratifitseerimise üle; nõuab, et teiste naaberriikidega kestvate piirivaidluste lahendamiseks sõlmitaks kiiresti lepingud;

54.  kiidab heaks Montenegro ja Albaania ühisdeklaratsiooni allkirjastamise ja eri valdkondades vastastikust abi käsitleva 12 kokkuleppe sõlmimise ning on seisukohal, et need on piirkonnas tehtava koostöös head näited;

55.  soovitab Montenegrol tungivalt, suurendada jõupingutusi, et esmajärjekorras uuritaks sõjakuritegusid ja määrataks nende eest karistused ning selgitataks välja kadunud isikute saatus; väljendab heameelt jõupingutuste üle, mis on tehtud põgenike taasintegreerimiseks piirkondliku elamuprogrammi raames; rõhutab, et hoolimata sõjakuritegude uurimise strateegiat käsitleva nelja dokumendi vastuvõtmisest, ei ole riigi prokuratuur algatanud uusi uurimisi, alustanud uusi menetlusi ega esitanud uusi süüdistusi; tunneb muret asjaolu pärast, et eriprokuratuur alustas 2016. aastal kaheksa uut juhtumi uurimist, millest kuus on alles eeluurimise järgus; väljendab taas toetust algatusele luua piirkondlik komisjon endises Jugoslaavias toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumistega seotud asjaolude väljaselgitamiseks (RECOM); rõhutab selle protsessi olulisust ja kõigi piirkondlike poliitiliste juhtisikute aktiivset kaasamist; tunnustab peaminister Markovići avalikku toetusavaldust RECOMile;

56.  avaldab Montenegrole tunnustust selle eest, on järjekordse aasta jooksul on tagatud täielik kooskõla ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames esitatud seisukohtade ja avaldustega ning kiidab heaks Montenegro aktiivse osavõtu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidest; hindab seda, kuidas Montenegro on välispoliitikat ellu viinud; kutsub Montenegrot ühinema ELi ühise seisukohaga Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi üldise kohaldatavuse kohta ja sellega seotud juhtpõhimõtetega kahepoolsete immuniteedilepingute suhtes;

57.  nõuab Montenegro ja ELi tihedamat koostööd küberkuritegevuse tõkestamise ja küberkaitse küsimustes;

58.  tuletab meelde Montenegro NATOga ühinemise strateegilist tähtsust Lääne‑Balkani riikides stabiilsuse ja rahu tagamisel;

o
o   o

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro valitsusele ja parlamendile.

(1) Sõna „roma“ kasutatakse üldmõistena, mis hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud rühmi, olenemata sellest, kas nad on paiksed või mitte; nende hulka ei kuulu mitte ainult romad, vaid ka aškalid, egiptlased jt, kes võivad kultuurilt ja elustiililt erineda.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb akadeemilise vabaduse kaitsmist ELi välistegevuses (2018/2117(INI))

P8_TA(2018)0483 A8-0403/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 12. mail 2014,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2016. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas,

–  võttes arvesse õppejõudude staatust käsitlevat soovitust, mille ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peakonverents võttis vastu oma 29. istungjärgul, mis toimus 21. oktoobrist kuni 12. novembrini 1997,

–  võttes arvesse organisatsiooni World University Service poolt 1988. aasta septembris vastu võetud kõrgkoolide akadeemilise vabaduse ja sõltumatuse Lima deklaratsiooni,

–  võttes arvesse resolutsiooni nr 29/7 õiguse kohta haridusele, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu võttis vastu oma 42. kohtumisel 2. juulil 2015,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 13, mis võeti vastu 8. detsembril 1999. aastal tema 21. istungil,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamust 891/2017,

–  võttes arvesse liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvaheliste vabaühenduste aruandeid, ja eelkõige riikliku vastutuse põhimõtteid, mis puudutavad kõrghariduse kaitsmist rünnakute eest,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone põhiõiguste kohta,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8‑0403/2018),

A.  arvestades, et UNESCO määratleb akadeemilist vabadust kui ilma ettekirjutatud doktriini kitsenduseta õigust õpetamis- ja mõttevahetusvabadusele, vabadusele tegeleda teadusuuringutega ning tulemusi levitada ja avaldada, vabadusele avaldada vabalt arvamust asutuse või süsteemi kohta, milles isik töötab, vabadusele asutuse tsensuurist ning vabadusele osaleda kutsealastes akadeemilistes organisatsioonides või akadeemilistes esindusorganites;

B.  arvestades, et õigus haridusele on kõikide muude inimõiguste kasutamiseks ja kestliku arengu saavutamiseks äärmiselt oluline; arvestades, et seda õigust saab kasutada vaid akadeemilise vabaduse õhkkonnas ja kõrgkoolide sõltumatuse puhul;

C.  arvestades, et kõrgkoolide akadeemilise vabaduse ja sõltumatuse Lima deklaratsioonis määratletakse akadeemiline vabadus akadeemilise kogukonna liikmete – hõlmates kõiki kõrgkoolis õpetavaid, õppivaid, teadusuuringutega tegelevaid ja töötavaid isikuid – isikliku või kollektiivse vabadusena teadmiste omandamisel ja edasiandmisel teadustegevuse, õppimise, arutelude, dokumenteerimise, tootmise, loomise, õpetamise, loengupidamise ja kirjutamise teel;

D.  arvestades, et selle määratluse aluseks peavad olema demokraatlikud põhiväärtused, sh õiglase juurdepääsu ja diskrimineerimisvastane põhimõte, vastutus, kriitiline ja iseseisev mõtlemine, institutsiooniline sõltumatus ja sotsiaalne vastutus; arvestades, et demokraatia ilma informeeritud arutelu võimaldava akadeemilise vabaduseta ei ole võimalik;

E.  arvestades, et akadeemiline vabadus on põhielement liikumisel kestliku arengu poole, eelkõige kestliku arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, kus on kesksel kohal hariduse kvaliteet, teadusuuringud ja innovatsioon;

F.  arvestades, et sõltumatus on haridusasutuste nõuetekohaste ülesannete täitmise vajalik eeltingimus; arvestades, et akadeemiline vabadus nõuab riigi või ärihuvide lubamatu surve eest pidevat ja valvsat kaitset;

G.  arvestades, et akadeemiline vabadus, sealhulgas selle alla kuuluv mõtte-, arvamus-, väljendus-, ühinemis-, reisi- ja juhendamisvabadus, aitab luua keskkonna, kus igaüks avatud ja stabiilses pluralistlikus ühiskonnas on vaba mõtlema, küsimusi esitama, ideid jagama ning teadmisi looma, tarbima ja levitama;

H.  arvestades, et rünnakud akadeemilise vabaduse vastu kahjustavad teadustegevust, õpinguid, õpetamist, avalikku arutelu ja õigust haridusele, mis vähendab akadeemilist kvaliteeti ning pärsib poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist arengut; arvestades, et ühiskonna probleemidele tuleks lahendused leida mõistuse, tõendite ja veenmise abil;

I.  arvestades, et õigust haridusele, õpetamisele ja teadustegevusele on võimalik täielikult kasutada vaid akadeemilise vabaduse õhkkonnas;

J.  arvestades, et ELiga ühinemise protsessis tuleb piisavalt käsitleda akadeemilise vabaduse küsimust, et ennetada selle vabaduse ründamist liikmesriikides. Näiteks Ungaris Budapestis asuva Kesk‑Euroopa Ülikooli sulgemise katsed on viinud selleni, et alates 2019. aastast viiakse selle kõrgkooli üliõpilaste vastuvõtt Viini üle; samuti on Ungaris blokeeritud soouuringud; arvestades, et kandidaatriigid peaksid võtma kohustuseks kaitsta hariduse põhiväärtusi, sealhulgas akadeemilist vabadust ja institutsioonilist autonoomiat;

K.  arvestades, et akadeemiline kogukond ja haridusasutused on riigi, ärisektori ja muude mitteriiklike osaliste sekkumise, surve või allasurumise ees üha kaitsetumad; arvestades, et igal aastal teatatakse üle kogu maailma sadadest rünnakutest ülikoolide, kõrgharidusasutuste ja nende liikmete vastu, kaasa arvatud tapmised, vägivald ja teadmata kadunuks jäämised, väär vangistamine/kinnipidamine, väär süüdimõistmine, väär koondamine / ametikohast ilmajätmine / õppetööst kõrvaldamine, reisimis- või liikumispiirangud ja muud äärmuslikud või süsteemsed ähvardused; arvestades, et akadeemilise vabaduse rikkumisi tuleb ette ka ELi liikmesriikides ja liidu lähimates partnerriikides;

L.  arvestades, et kärped hariduse, sealhulgas kõrghariduse rahastamisel riiklikest vahenditest ja sellest tulenev vajadus alternatiivsete tuluallikate järele ohustab akadeemilist vabadust, eelkõige juhul, kui selline väline rahastamine pärineb välismaistelt autokraatlikelt režiimidelt või hargmaistelt ettevõtjatelt;

M.  arvestades, et ELis asuvaid välismaiseid haridusasutusi võivad rünnata riikide valitsused ja nende akadeemilist vabadust võidakse rikkuda;

N.  arvestades, et katsed kõrgharidusasutusi või nende teadlasi, üliõpilasi ja personali kontrolli all hoida või vaikima sundida lähevad oluliselt kaugemale üksikisikutest ja asutustest, kellele need on otseselt suunatud, ning mõjutavad ühiskonda üldiselt, kahandades kaasavas demokraatias osalemise võimalust, sõnavabadust ja kõigi kodanike võimestamist ning jättes tulevased põlvkonnad kõrge kvalifikatsiooniga akadeemikutest ja teadlastest ilma;

O.  arvestades, et õiguse haridusele tulemuslikuks elluviimiseks ja akadeemilise vabaduse kindlustamiseks on vaja, et riigid tagaksid hariduse piisava ja usaldusväärse rahastamise taseme; arvestades, et kokkuhoiupoliitika finantsvaldkonnas ja majanduses on akadeemilist vabadust tõsiselt kahjustanud ja teeb seda edaspidi kogu maailmas, sealhulgas ELis;

P.  arvestades, et akadeemilise vabaduse rikkumist käsitletakse inimõiguste raamistikus harva, mis näitab osaliselt seda, et inimõiguste edendajad pole akadeemilise vabaduse küsimustega kursis, ning on osaliselt seotud sellega, et hagides viidatakse sageli muude õiguste, nt väljendus- või arvamusvabaduse rikkumisele; arvestades, et selles valdkonnas on standardid vähe arenenud ning akadeemilise vabaduse rikkumisest teatatakse vähe;

Q.  arvestades, et üldiselt on vaja tõsta teadlikkust akadeemilise vabaduse olulisusest demokraatia edendamise, õigusriigi austamise ja vastutuse suurendamise vahendina ning luua võimalusi selle vabaduse edendamise ja kaitse alase suutlikkuse suurendamiseks;

R.  arvestades, kui oluline on tunda akadeemilise vabaduse vastased rünnakud ära üleilmse nähtuse osana ning edendada sihtmärgiks olevate akadeemikute ja üliõpilaste tunnustamist mitte ainult üksikisikutena, kelle õigusi rikutakse, vaid inimõiguste kaitsjatena, keda rünnatakse; arvestades, et rahvusvahelisel ja riikide tasandil on vaja jõuliselt reageerida nii kõrghariduse valdkonnas endas kui ka kodanikuühiskonnas ja üldsuse seas tervikuna;

S.  arvestades, et paljudel riskirühma kuuluvatel akadeemikutel ja üliõpilastel puudub juurdepääs ELi akadeemilise liikuvuse ja inimõiguste kaitsjate programmide pakutavatele võimalustele, kuna nad ei vasta kandideerimistingimustele või neil on raske järgida tavalisi kandideerimismenetlusi, nõudeid ja ajakavasid;

T.  arvestades, et ELi programmide rahastamispiirangud kitsendavad nende ELi organisatsioonide ja ülikoolide meetmeid, mis juba toetavad üliõpilasi ja teadlasi, kes on ohus või põgenevad oma riigist, kuna neid ähvardab nende akadeemilise tegevuse tõttu tagakiusamine; arvestades, et need organisatsioonid ja ülikoolid vajavad oma meetmete ja algatuste jaoks rohkem abi;

U.  arvestades, et EL on pühendunud inimõiguste, demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi edendamisele ja kaitsele kogu maailmas; arvestades, et ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas nõutakse tõhusamat ELi inimõiguste ja demokraatia toetamise poliitikat, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide tõhusamaks muutmist, liikmesriikide inimõigustealaste strateegiate nähtavuse ja mõju suurendamist, ELi inimõigustealaste suuniste tõhusale rakendamisele keskendumist ning avaliku diplomaatia ja teabevahetuse parandamist inimõiguste valdkonnas;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

Euroopa Parlamendi 29. novembri 2018. aasta resolutsioon puuetega naiste olukorra kohta (2018/2685(RSP))

P8_TA(2018)0484 B8-0547/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel(1), ja eriti selle artiklit 6 puuetega naiste ja tütarlaste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW, 1979) ja selle fakultatiivprotokolli (1999),

–  võttes arvesse ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 10, 19 ja 168,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(3),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta sel teemal(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi uuringut „Diskrimineerimine soo ja puude tõttu“,

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) aruannet „Vaesus, sooline kuuluvus ja intersektsionaalne ebavõrdsus ELis“, pöörates erilist tähelepanu selle 8. peatükile „Sooline kuuluvus ja puue”,

–  võttes arvesse EIGE 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust puuetega naiste olukorra kohta (O‑000117/2018 – B8‑0418/2018),

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELis elab üle 80 miljoni puuetega inimese; arvestades, et igal neljandal eurooplasel on puuetega perekonnaliige; arvestades, et ELis on ligikaudu 46 miljonit puuetega naist ja tütarlast, kes moodustavad umbes 16 % kogu naissoost elanikkonnast ja 60 % puuetega inimeste koguarvust;

B.  arvestades, et mõiste „puue“ hõlmab suurt hulka ajutisi, lühi- või pikaajalisi isiklikke olukordi, mis eeldavad vajadustele vastavaid poliitilisi lahendusi ja mis hõlmavad vaimse tervise probleeme;

C.  arvestades, et demograafilised muutused ja rahvastiku vananemine tähendavad seda, et üha rohkematel inimestel tekib hilisemas elus puue;

D.  arvestades, et puuetega inimeste põhiõigusi eiratakse pidevalt nii avalikus kui ka erasektoris, kui raskendatakse nende juurdepääsu palgatööle, mis annaks neile õigusi; arvestades, et puuetega inimeste kutseõpe on ebapiisav vajaduste täitmiseks ja selleks, mida sellega oleks võimalik saavutada, et see võimaldaks omandada tööelus osalemiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi;

E.  arvestades, et 18,8 % ELis elavatest puuetega naistest käib tööl; arvestades, et 45 % puuetega tööealistest naistest (st vanuses 20–64 aastat) on mitteaktiivsed, kusjuures meeste puhul on see näitaja 35 %;

F.  arvestades, et 75 %‑l raske puudega inimestest ei ole võimalik Euroopa tööturul täiel määral osaleda ning et puuetega naised satuvad tervetest naistest kaks kuni viis korda suurema tõenäosusega vägivalla ohvriks;

G.  arvestades, et 34 % terviseprobleemide või puuetega naistest on oma elu jooksul kogenud partneri poolt füüsilist või seksuaalset vägivalda;

H.  arvestades, et puuetega naiste steriliseerimine nende teadmata või nõusolekuta on laialt levinud vägivallavorm, mis mõjutab eelkõige etniliste vähemuste hulka kuuluvaid naisi, näiteks roma naisi;

I.  arvestades, et puuetega inimesed ei ole avalikus elus ja meedias piisavalt nähtavad;

J.  arvestades, et ligikaudu kaks kolmandikku Euroopa hooldajatest on naised; arvestades, et 80 % ELi hooldusteenustest osutavad tasustamata mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et liidus jääb tasustamata mitteametliku hoolduse majanduslik väärtus, väljendatuna protsendina pikaajalise hoolduse üldmaksumusest, vahemikku 50–90 %;

K.  arvestades, et puuetega naiste osalemine majandus- ja sotsiaalelus on Euroopa üldise majandus- ja sotsiaalstrateegia õnnestumise seisukohalt tähtis;

L.  arvestades, et puuetega naised puutuvad kokku diskrimineerimise eri vormidega, muu hulgas nende soolise identiteedi, sooväljenduse ja sootunnuste tõttu, millel on osa vaesuse feminiseerumisel;

M.  arvestades, et puuetega inimestel ja eelkõige puuetega naistel on väiksem sissetulek ning nad on suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et vaesus ja tõrjutus muutub jäävaks seal, kus sotsiaalkaitse on ilmselgelt ebapiisav; arvestades, et töötavate puuetega naiste olukord on aja jooksul võrreldes meeste olukorraga halvenenud (naiste palgavaesuse määr oli 2007. aastal 10 % ja 2014. aastal 12 %);

N.  arvestades, et tehnoloogia areng toob kaasa nii võimalusi kui ka probleeme, eriti puuetega naiste jaoks, kuna ülemaailmne tööjõud kasutab üha enam digitaalseid vahendeid;

O.  arvestades, et tervisekeskuste, haiglaravi, toetustoodete, ravimite ning seireks ja rehabilitatsiooniks oluliste ravimeetodite kättesaadavus on jätkuvalt raskendatud; arvestades, et jätkuvad tõsised liikuvusega seotud probleemid, olgu need siis tingitud arhitektuurilistest takistustest, mis takistavad liiklust avalikes kohtades ja tänavatel, või piiratud juurdepääsust avalikule ja kollektiivsele transpordile; arvestades, et on säilinud kommunikatsioonitõkked (näiteks avalike teenuste puhul viipekeele tõlkide vähesus ja televisiooni halb kättesaadavus kurtidele), mis piiravad ja takistavad juurdepääsu avalikele teenustele ja teabele; arvestades, et toetus, kaitse, teavitamine ning hooldus- ja tervishoiuteenused, nagu need, mis on seotud esmatasandi tervishoiu, naistevastase vägivalla, lapsehoolduse ja emadusega, peaksid olema täielikult kättesaadavad kõigis keeltes, vormides ja formaatides kõigi naiste jaoks, eriti puuetega naiste ja tütarlaste jaoks;

P.  arvestades, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 29 osutatud puuetega inimeste täielik osalemine poliitilises ja avalikus elus, kus nad on sageli alaesindatud, jääb vaid lootuseks, eriti naiste puhul, kui probleemiga ei tegeleta nõuetekohaselt;

Q.  arvestades, et vaatamata arvukatele rahvusvahelistele konventsioonidele ja ELi õiguse sätetele ning samuti praegusele puuetega inimesi käsitlevale Euroopa strateegiale, ei saa puuetega inimesed ikka veel täiel määral kasutada kodaniku- ja sotsiaalseid õigusi; arvestades, et ei ole tagatud võrdne juurdepääs kultuurile, spordile ja vabale ajale ning võrdne osalemine ühiskondlikus ja poliitilises elus; arvestades, et nendes valdkondades töötavad spetsialistid on alaväärtustatud; arvestades, et kõiki eespool nimetatud konventsioone‑ ja sätteid ei võeta süstemaatiliselt arvesse, ning samal ajal eiratakse endiselt töötajate ja puuetega inimeste põhiõigusi; arvestades, et puuetega naised ja tütarlapsed on soolise võrdõiguslikkusega seotud otsustusprotsessis ja selle rakendamisel tehtavates edusammudes endiselt tõrjutud positsioonis;

R.  arvestades, et soolist aspekti ei arvestatud horisontaalselt puuetega inimesi käsitlevas Euroopa strateegias 2010–2020;

S.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 26 keelatakse sõnaselgelt puuete tõttu diskrimineerimine ja nõutakse puuetega inimeste võrdset osalemist ühiskonnaelus; arvestades, et võrdset kohtlemist saab tagada, jõustades positiivsed meetmed ja poliitikasuunad puuetega naiste ja puuetega laste emade heaks;

T.  arvestades, et soolise mõõtme lisamine 2020. aasta järgsesse puuetega inimesi käsitlevasse Euroopa strateegiasse annab oma osa integreeritud lähenemisviisi, et kaotada puuetega naiste ja tütarlaste vastane diskrimineerimine;

U.  arvestades, et puuetega meeste kuupalk on kõrgem kui puuetega naistel, samas kui mõlemate palk on teiste töötajate palgaga võrreldes üldiselt madalam, mis osutab diskrimineerimise jätkumisele;

V.  arvestades, et praegune tööturg on ebastabiilne ja ebakindel ning töötuse kasv tähendab puuetega inimeste tööhõivevõimaluste vähenemist;

W.  arvestades, et riiklikus koolisüsteemis on puudus inimressurssidest ning materiaalsetest ja pedagoogilistest vahenditest hariduslike erivajadustega laste ja noorte asjakohaseks abistamiseks ja tõhusaks kaasamiseks; arvestades, et täielik integreerimine ühiskonda saavutatakse peamiselt kvaliteetse tööhõive ning kättesaadava hariduse kaudu; arvestades, et tööhõivet ei peeta mitte ainult sissetulekuallikaks, vaid sellest on saanud ka sotsiaalse integratsiooni mehhanism, sest see loob seose ühiskonnaga, inimestevahelisi suhteid ning ühiskondlikus, kultuuri- ja majanduselus osalemise tunde;

X.  arvestades, et puuetega naised võivad kogeda ainulaadseid väärkohtlemise vorme, mida on raske ära tunda, näiteks isiku liikumisabivahendi eemaldamine või hävitamine või puuetega seotud kogukonna vahenditest ja/või tervishoiuteenuste kasutamisest ilma jätmine;

Y.  arvestades, et puuetega naiste rinnavähi määr on palju kõrgem kui see on naiste puhul üldiselt, kuna puuduvad kohandatud sõelumis- ja diagnostikavahendid;

Z.  arvestades, et EIGE 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks osutab, et keskmiselt 13 %‑l puuetega naistest on täitmata ravivajadused ja 12 %‑l täitmata hambaravivajadused, samas kui tervete naiste puhul on täitmata ravivajadused 5 %;

Üldised soovitused

1.  kordab veel kord, et kõik puuetega inimesed peaksid saama kasutada oma õigusi kaasamise ja ühiskonnas täieliku osalemise alusel; rõhutab, et see on võimalik üksnes aktiivse ja avaliku poliitika jõustamise ning osalemist takistavate kõigi asjaolude kõrvaldamise kaudu;

2.  kutsub liikmesriike üles rakendama ennetus-, ravi-, taastusravi- ja integratsioonipoliitikat puuetega inimeste suhtes ja toetama nende perekondi ning võtma endale vastutuse nende õiguste tõhusa teostamise eest, ilma et see piiraks vanemate või eestkostjate õigusi ja kohustusi; nõuab lisaks sellise pedagoogika väljatöötamist, mis suurendab ühiskonna tundlikkust puuetega inimeste austamise ja solidaarsusega seotud kohustuste suhtes, et võidelda nende sotsiaalse diskrimineerimise vastu;

3.  kutsub liikmesriike üles täitma oma kohustusi seoses puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada õigused ja vabadused ning selles sätestatud kohustused, eelkõige sellistes valdkondades nagu tööhõive, haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse, eluase, liikuvus, õiguskaitse kättesaadavus, kultuur, sport, vaba aja veetmine ja osalemine ühiskondlikus ja poliitilises elus, samuti puuetega inimeste õiguste konventsioonis määratletud konkreetsed kohustused seoses puuetega naiste ja laste õigustega;

4.  rõhutab asjaolu, et puuetega naised ja tütarlapsed kannatavad topeltdiskrimineerimise all nii soo kui ka puude tõttu ning võivad sageli isegi kokku puutuda mitmekordse diskrimineerimisega, mis tuleneb nii soost ja puudest kui ka seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist, sooväljendusest, sootunnustest, päritoluriigist, klassist, rändestaatusest, vanusest, religioonist või etnilisest kuuluvusest;

5.  kordab oma üleskutset komisjonile pöörata oma soolise võrdõiguslikkuse strateegias, poliitikameetmetes ja programmides puuetega naiste ja tütarlaste perspektiivile suuremat tähelepanu, võtta puuetega inimesi käsitlevates strateegiates arvesse soolist vaatepunkti ning võtta kõigis muudes poliitikavaldkondades arvesse nii soolist kui ka puuetega seotud perspektiivi;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadusuuringuid ja innovatsiooni seoses toodete ja teenuste arendamisega, et toetada puuetega inimesi nende igapäevases tegevuses;

7.  rõhutab, et eakate arv suureneb ning et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on puuete esinemissagedus suurem naiste seas, sest nende pikema oodatava eluea tõttu mõjutab see nähtus neid rohkem; rõhutab, et seetõttu seisab ees puuetega naiste arvu proportsionaalne kasv;

8.  nõuab kindlalt sugupoolte lõikes esitatava statistika kogumist, et selgitada välja läbipõimunud diskrimineerimise vormid, millega puutuvad kokku puuetega naised ja tütarlapsed kõikides Istanbuli konventsiooniga hõlmatud valdkondades ja kui see on asjakohane;

9.  palub EIGE‑l jätkata ELi ja liikmesriikide tasandil analüüse ja panuseid seoses puuetega naiste ja tütarlaste konkreetse olukorraga, keskendudes eelkõige läbipõimunud diskrimineerimisele;

10.  tuletab meelde, et konfliktiriikides ja -piirkondades kogevad puuetega naised sageli veel suuremaid probleeme ja ohte; rõhutab seetõttu, et ELi välispoliitikas on vaja puuetega naisi kaitsta;

Puuetega naiste õigused

11.  rõhutab, et puuetega naistele tuleb tagada kvaliteetse, kättesaadava ja taskukohase hariduse, tervishoiu, sealhulgas transsoolistele suunatud tervishoiu, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, tööhõive, liikuvuse, pereelu, kehalise sõltumatuse, seksuaalsuse ja abieluga seotud õiguste täielik kasutamine ning kaitsemeetmed nende õiguste kindlustamiseks;

12.  tuletab meelde, et kõigi tasandite ametiasutused ja asjaomased sidusrühmad peavad austama ja säilitama õigust iseseisvale elule ning seetõttu pakkuma vajalikke vahendeid ja tuge, et võimaldada puuetega inimestel, eriti naistel, kasutada valikuvabadust ja omada kontrolli oma elu ja elustiili üle;

13.  rõhutab, et puuetega naisi ja tütarlapsi tuleb teavitada nende õigustest ja neile kättesaadavatest kodanikuteenustest; rõhutab, et see teave tuleb esitada lihtsal ja turvalisel viisil, võttes arvesse eri kommunikatsioonimeetodeid, meediat ja nende poolt valitud ja nende jaoks kohandatud vorme; rõhutab, et teabe saamise õigust ei tohi segi ajada vajadusega aktiivselt õigustele juurdepääsu taotleda (lükates vastutuse õiguste kasutamise eest õiguste nõudlejatele), kuna liikmesriigid peavad võtma vastutuse kõigi puuetega inimesteni jõudmise eest ning tagama neile seaduses või rahvusvahelises konventsioonis sätestatud õigused;

14.  nõuab puuetega inimeste integreerimist ühiskonna tavapärastesse struktuuridesse kõigil tasanditel, sealhulgas tervishoiu, hariduse ja tööhõive valdkonnas, võttes arvesse, et eristruktuuride või teenuste pidev ja üldine kasutamine toob kaasa segregatsiooni ja vähendab võrdseid võimalusi;

15.  tunnistab, et puuetega inimestel peab olema juurdepääs turvalistele kohtadele, nt klubide ja ühenduste vormis;

16.  kutsub ELi üles kaotama tõkked, mis takistavad puuetega inimeste õigust hääletada, eriti 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

17.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid jõustaksid võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte, võitleksid töötasuga seotud diskrimineerimise vastu ning tagaksid naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, sealhulgas seoses puuetega inimestega;

Juurdepääs

18.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles viima ellu poliitikat, mis edendab juurdepääsu kui olulist sammu kaasamise suunas ja vältimatut tingimust puuetega inimeste integratsiooniks ja osalemiseks; rõhutab samuti, kui oluline on järgida võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtteid seoses juurdepääsu ja liikuvusega;

19.  rõhutab, et liikmesriigid peavad võtma meetmeid eelkõige tervishoiu, hariduse, transpordi, linnaplaneerimise ja eluaseme valdkonnas;

20.  on sügavalt mures selle pärast, et puuetega naistel ja tütarlastel puudub liiga sageli juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud vahenditele; peab murettekitavaks, et puuetega tütarlastele ja naistele ei võimaldata teadvat nõusolekut rasestumisvastaste vahendite kasutamise kohta ning nad puutuvad isegi kokku sundsteriliseerimise ohuga; kutsub liikmesriike üles rakendama seadusandlikke meetmeid, millega kaitstakse füüsilist puutumatust, valikuvabadust ja enesemääramisõigust seoses puuetega tütarlaste ja naiste seksuaal- ja reproduktiiveluga;

21.  on mures selle pärast, et vähestel riikidel on sätted, millega kindlustatakse puuetega inimeste õigus soo õiguslikuks tunnustamiseks; märgib, et seadusliku eestkoste all olevate naiste ja tütarlaste jaoks võib soo õiguslik tunnustamine olla kättesaamatu, isegi kui see on lubatud; märgib, et soo õiguslikuks tunnustamiseks vajalik kohustuslik psühhiaatriline hinnang takistab vaimse tervise probleemidega naiste ja tütarlaste juurdepääsu; kutsub liikmesriike üles võtma vastu soo õiguslikku tunnustamist käsitlevaid õigusakte, mis põhinevad enesemääramise õigusel ja võtavad arvesse puuetega inimeste juurdepääsuvajadusi;

22.  peab vajalikuks, et liikmesriigid töötaksid transpordi valdkonnas välja ühistranspordipoliitika, mis hõlbustab puuetega inimeste liikuvust, kõrvaldades arhitektuurilised tõkked; kutsub nõukogu ja komisjoni üles eraldama vajalikke ELi vahendeid, et toetada sellise poliitika väljatöötamist;

Töösuhted, pidades silmas kvaliteetset tööhõivet ning töö- ja eraelu õiglast tasakaalu

23.  kutsub liikmesriike üles töötama välja poliitika, mis edendaks puuetega inimeste integreerimist tööturule; on seisukohal, et selline poliitika peaks edendama juurdepääsu tööhõivele kui sotsiaalse kaasatuse tingimust, edendades võrdseid võimalusi;

24.  kutsub liikmesriike üles tagama konkreetsed tööeeskirjad, mis käsitlevad puuetega inimeste erivajadusi ja võtavad neid arvesse, eriti seoses tööaja reguleerimisega; rõhutab vajadust määratleda konkreetsed tööõigusaktid, milles võetakse arvesse puuetega naiste vajadusi seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse, tööturul püsimise ja töökaitse tagamisega;

25.  kutsub liikmesriike üles hindama vajadust korra järele, mis tagaks, et rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse ning paindliku tööaja kohaldamist kohandatakse vastavalt mitmesugustele vajadustele, näiteks seoses mitmike sünni, enneaegse sünni, lapsendajate, kaasvanemate, puuetega vanemate, vaimse tervise probleemidega vanemate ning puuetega, kroonilise haiguse või vaimse tervise probleemidega laste vanematega;

26.  nõuab, et edendataks õigust tervishoiule ja rehabilitatsioonile ning poliitikat, mille eesmärk on ennetada ja heastada puuetega inimeste tööõnnetusi ja kutsehaigusi;

27.  kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele asjatundlikku teavet selle kohta, kuidas tegeleda valdkonnaülese diskrimineerimise probleemiga;

28.  kutsub komisjoni üles toetama ja ergutama liikmesriike võitluses erinevate aluste, sh soolise identiteedi, sooväljenduse, seksuaalse sättumuse, sootunnuste ja puude kombinatsiooni alusel diskrimineerimisega, kasutades selleks mitmekesisuskoolitust ja võttes koos tööandjatega meetmeid töökohal, näiteks edendades anonüümseid töölevõtmismenetlusi;

Haridus

29.  kutsub liikmesriike üles panema koolieelse lapsehoiu pakkumisel rõhku mitte ainult selle kättesaadavusele, vaid ka selle kvaliteedile ja taskukohasele hinnale, eelkõige puuetega laste jaoks, võttes samal ajal arvesse puuetega vanemate vajadusi; kutsub liikmesriike üles suurendama ka avaliku sektori investeeringuid väikelaste haridusse ja hoiuteenustesse eelpool osutatud inimrühmi arvesse võttes;

30.  rõhutab puuetega naiste tavapärasesse haridus- ja kutseharidussüsteemi integreerimise tähtsust;

31.  rõhutab, et hariduse ja koolituse kõrgem tase ja kvaliteet toob kaasa puuetega naiste suurema võimestamise, sest haridus on üks ühiskonna edusamme kõige rohkem mõjutav vahend, pakkudes vajalikke teadmisi ja väärtusi, et saavutada suurem heaolu ning majanduslik ja isiklik kasv; rõhutab kvaliteetse hariduse ja koolituse erilist tähtsust puuetega inimeste jaoks;

32.  kutsub liikmesriike üles tagama tegelikud võrdsed võimalused haridusele juurdepääsul, tagades puuetega laste ja noorte tõhusa integreerimise haridussüsteemidesse kõikidel tasanditel; nõuab hariduslike erivajaduste ja -materjali toetamist, mida omakorda toetavad kaasavad koolid, et tagada nii võrdne juurdepääs haridussüsteemile kui ka selles edasijõudmine;

33.  kutsub liikmesriike üles investeerima puuetega laste ja täiskasvanute kvaliteetsesse haridusse osana tavaharidusest, hõlbustades seeläbi juurdepääsu, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide jaoks;

34.  nõuab hariduspoliitikat, mille eesmärk on kõrvaldada paljud puuetega inimeste jaoks endiselt püsivad takistused; nõuab tungivalt, et liikmesriigid saavutaksid oma tavaharidusasutuses füüsilised ja/või pedagoogilised tingimused, mis võimaldavad puuetega inimestel nendes asutustes õppida; rõhutab seetõttu vajadust suurendada puuetega lastega kaasas olevate õpetajate arvu;

35.  kutsub liikmesriike üles töötama välja strateegiad võitluseks laste ja noorte kiusamise ja ahistamise vastu, sealhulgas hariduses ja internetis, mis pannakse toime puuete, soolise identiteedi või väljendusvabaduse, seksuaalse sättumuse, rändestaatuse, klassi, vanuse, usutunnistuse või etnilise päritolu alusel;

36.  tuletab meelde, kui oluline on võtta arvesse puuetega naiste ja tütarlaste vajadusi ELi programmide ja algatuste kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige hariduse, liikuvuse ja noorte valdkonnas, ning võtta kõik asjakohased meetmed, et tagada naiste ja tütarlaste veelgi suurem osalemine sellistes võimalustes;

Tervishoid

37.  on seisukohal, et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema täielik juurdepääs arstiabile ja hambaravile, mis vastab nende erivajadustele sellistes valdkondades nagu günekoloogiline konsulteerimine, arstlik läbivaatus, seksuaal- ja reproduktiivtervis, pereplaneerimine ja kohandatud tugi raseduse ajal, samuti transsoolistele suunatud tervishoid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid avaliku sektori investeeringud nendesse valdkondadesse ja selle, et riiklik tervishoid hõlmaks nõuetekohast juurdepääsu nendele teenustele;

38.  rõhutab, et puuetega naised ja tütarlapsed peavad saama kogu vajaliku teabe, mis võimaldab neil vabalt otsustada oma tervise üle; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed sunniviisilise steriliseerimise vastu võitlemiseks;

39.  kutsub komisjoni üles võtma Barcelona eesmärkidega sarnaselt kasutusele puuetega inimeste hooldusteenuste eesmärgid koos seirevahenditega nende teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse mõõtmiseks;

40.  kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma kõik meetmed tagamaks, et puuetega naistel ja tütarlastel on võrdne juurdepääs puuetega inimestele suunatud tervishoiuteenustele ja tavateenustele;

41.  kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele asjatundlikku teavet selle kohta, kuidas tegeleda valdkonnaülese diskrimineerimise probleemiga;

Sooline vägivald

42.  väljendab heameelt nõukogu otsuse üle, et olulise sammuna puuetega naiste ja tütarlaste vastase vägivalla vastu võitlemisel ühineb EL Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon); kutsub ELi üles Istanbuli konventsiooni kiiresti ratifitseerima ja nõuab tungivalt, et need liikmesriigid, kes konventsiooni veel ratifitseerinud ei ole, seda teeksid; ergutab nõukogu ELi konventsiooniga ühinemist võimalikult kiiresti lõpule viima;

43.  rõhutab murega, et puuetega naistest ja tütarlastest saavad tõenäolisemalt soopõhise vägivalla, eriti perevägivalla ja seksuaalse ärakasutamise ohvrid; juhib tähelepanu sellele, et see puudutab ka sunniviisilist steriliseerimist ja sunniviisilist aborti; kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid ning pakkuma kvaliteetseid, kättesaadavaid ja kohandatud teenuseid, et kaotada naiste ja laste vastu suunatud vägivald ning toetada vägivallaohvreid, pakkudes erinõuandeid andma koolitatud personali ning asjakohast õiguskaitset ja tuge;

44.  ergutab liikmesriike tagama kõikidele tervishoiu- ja haridustöötajatele asjakohase koolituse puuetega naiste ja tütarlaste diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vägivalla ennetamiseks;

45.  kordab veel kord oma üleskutset komisjonile esitada laiahaardeline Euroopa strateegia, et võidelda naistevastase vägivalla vastu; strateegia peaks sisaldama õigusakti soolise vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele ja tütarlastele; nõuab samuti soolise vägivalla ELi vaatluskeskuse loomist;

46.  nõuab konkreetseid poliitikameetmeid, et käsitleda vägivalda ja kuritarvitamist, mis puudutab puuetega ja õpiraskustega inimesi, eriti naisi ja tütarlapsi, sh veebis hirmutamine, kiusamine ja ahistamine ning vägivald nii ametliku kui ka mitteametliku hoolduse olukordades;

E-kaasatus ja meediakaasatus

47.  rõhutab, et teha tuleb rohkem, et kaotada stereotüübid ja eelarvamused puude kohta ning et puuetega naistel ja tütarlastel peab olema suurem nähtavus meedias, et muuta levinud väljatõrjuvaid sotsiaalseid norme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama soolist võrdõiguslikkust meediaorganisatsioonides, esindusorganites ja koolitusasutustes, eriti nende juhatustes, ning investeerima üldsuse teadlikkuse suurendamise algatustesse, jälgima tähelepanelikult edusamme ja võtma järelmeetmeid;

48.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja puuetega naistele suunatud programme ja teenuseid, keskendudes nende e-kaasatusele ning rõhutades digiülemineku tohutut potentsiaali puuetega naiste jaoks;

49.  rõhutab vajadust suurendada juurdepääsu meediateenustele, pakkudes täielikult kättesaadavaid internetiteenuseid, mis vastavad kõige kõrgemale puuetega inimeste jaoks kohandatud tipptasemele;

50.  kutsub liikmesriike üles ergutama ringhäälinguorganisatsioone kaasama puuetega naisi osalema igat liiki ringhäälingus ja tegutsema saatejuhtidena;

Õigusaktid ja rakendamine

51.  peab kahetsusväärseks, et kehtiv puuetega inimesi käsitlev Euroopa strateegia 2010–2020 ei ole hoogustanud tõhusate õigusaktide, meetmete ja poliitikasuundade vastuvõtmist, et võidelda puuetega naiste segregatsiooni ja tõrjumise vastu tööturul, poliitilises elus, koolides ja õppekeskkondades;

52.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele poliitika, mis võimaldaks ja soodustaks puuetega naiste ja tütarlaste osalemist avalikus, sotsiaalses, kultuurilises, majanduslikus ja poliitilises elus, eelkõige vähendades liikuvust takistavaid tegureid ja ergutades puuetega naisi moodustama organisatsioone ja võrgustikke ning nendega ühinema, samuti koolitus- ja mentorlusprogrammide kaudu;

53.  kutsub ELi ja liikmesriike üles töötama välja positiivseid meetmeid, mis on suunatud puuetega naistele, et edendada koolitust, tööle suunamist, juurdepääsu tööhõivele, töökoha hoidmist, võrdseid karjäärivõimalusi, kohanemist töökohal ning töö- ja eraelu tasakaalu;

54.  palub komisjonil töötada välja positiivsed meetmed, et edendada puuetega naiste ja tütarlaste õigusi, luua edusammude jälgimise mehhanism ning rahastada puuetega naiste ja tütarlaste andmete kogumist ja uurimist kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetega;

55.  palub, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa puuetega inimeste strateegia 2020–2030 kohta, millega kaasataks puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätted täiel määral tulevastesse ELi õigusaktidesse, poliitikameetmetesse ja programmidesse ning mis oleks kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja strateegilise kohustusega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019, tagamaks, et puuetega naised ja tütarlapsed saavad oma õigusi täielikult kasutada samamoodi, nagu kõik teised inimesed;

56.  kutsub ELi ja liikmesriike üles lisama puuetega inimeste õiguste konventsiooni standardid oma õigus- ja poliitikaraamistikesse, tagamaks et inimõigustepõhine lähenemisviis puuetele kajastub täielikult seadus- ja poliitikakujunduses;

57.  rõhutab, et mittediskrimineerimist ja võrdseid võimalusi tagavate poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel tuleks puuetega naiste ja tütarlastega nende esindusorganisatsioonide kaudu tihedalt konsulteerida ning nad tuleks aktiivselt kaasata nende meetmete tõhususe järelevalvesse; nõuab tõelist struktureeritud dialoogi ELi ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonide vahel 2020. aasta järgse puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia koostamiseks;

58.  rõhutab, et puuetega inimeste organisatsioonid tuleb kaasata ELi ühtekuuluvuspoliitika raames ellu viidud projektide ettevalmistamisse, läbiviimisse ja järelhindamisse;

Rahastamine

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles optimeerima ELi struktuurifonde, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi, et edendada puuetega naiste juurdepääsu ja mittediskrimineerimist ning suurendada rahastamisvõimaluste nähtavust, nt idufirmade puhul ja ettevõtluse toetamisel üldiselt;

o
o   o

60.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 23, 27.1.2010, lk 35. (2) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1. (3) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (4) ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 68.