Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0258(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0460/2018

Esitatud tekstid :

A8-0460/2018

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 18
CRE 03/04/2019 - 18

Hääletused :

PV 15/01/2019 - 8.1
CRE 15/01/2019 - 8.1
PV 16/04/2019 - 8.26

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0001
P8_TA(2019)0384

Vastuvõetud tekstid
PDF 196kWORD 68k
Teisipäev, 15. jaanuar 2019 - Strasbourg
Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi loomine integreeritud piirihalduse fondi osana ***I
P8_TA(2019)0001A8-0460/2018

Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (COM(2018)0474 – C8-0273/2018 – 2018/0258(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
(1)  Tolliliidu toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust2. Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda pigem hõlbustama.
(1)  Tolliliidu tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust2. Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda kooskõlas julgeoleku ja turvalisuse tingimustega pigem hõlbustama.
__________________
__________________
2 Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en.
2 Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
(1a)  Euroopa Liit on üks maailma suurimaid kaubandusblokke ning tolliliit on liidu hädavajalik nurgakivi ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis2a eelkõige muret tollipettuste pärast, mis on põhjustanud liidu eelarvele märkimisväärset kahju. Euroopa Parlament tuletas meelde, et Euroopa saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui tema rahalisi vahendeid suurendatakse, ja nõudis seetõttu, et jätkataks kehtiva poliitika toetamist, suurendataks liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks eraldataks uued rahasummad.
__________________
2a P8_TA(2018)0075 : Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamine
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
(2)  Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse.
(2)  Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest, samuti standardse tollikontrolli puudumisest. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest ja nõuetekohasest toimimisest. Nõudmist paremini toimivate tolliprotseduuride järele suurendavad muudki sõlmküsimused, nagu e-kaubanduse hoogustumine, kontrollide ja inspektsiooni käigus kogutud andmete digitaliseerumine ning toimetulekuvõime küberrünnakute, sabotaaži, tööstusluure ja andmete väärkasutuse korral. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse. Kõik liidu tolliterritooriumile sisenevad kaubad peaksid läbima põhjaliku kontrolli, et takistada tollipettureid võimalikult soodsat sadamat otsimast. Et tagada üldise tugevuse suurenemine ning ühtlustada liikmesriikide tollikontrolli, on vaja nõrgimaid punkte käsitlevat selget strateegiat.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
(3)  Liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes3 tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (...) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“.
(3)  Mitmed liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes3 tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (...) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“.
___________________
___________________
3.https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf
ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf.
3.https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf
ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
(6)  Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.
(6)  Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, mis peaks tagama selliste tavade nagu kaupade võltsimine ja muude ebaseaduslike kaubandustavade avastamise. Arvesse tuleks võtta juba olemasolevaid rahalise toetuse valemeid.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
(7)  Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest.
(7)  Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd, võttes seejuures arvesse ka küberjulgeolekut, kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
(11)  Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe6 punkti 17 tähenduses.
(11)  Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe6 punkti 17 tähenduses. Eelarvedistsipliini tagamiseks peaksid toetuste prioriseerimise tingimused olema selged, määratletud ja põhinema tolli ülesannete täitmiseks kindlaksmääratud vajadustel.
________________
________________
6 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
6 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 a (uus)
(13a)  Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid vastama optimaalsetele turvalisuse, sh küberturvalisuse, julgeoleku-, keskkonna- ja tervishoiustandarditele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 b (uus)
(13b)  Käesoleva vahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmete abil saadud andmetele peaks ligi pääsema ja neid töötlema üksnes asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad ja neid andmeid tuleks piisavalt kaitsta volitamata ligipääsu või edastamise eest. Need andmed peaksid olema täielikult liikmesriikide kontrolli all.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 c (uus)
(13c)  Käesoleva vahendi raames rahastatavad tollikontrolli seadmed peaksid toetama optimaalset tolliriskide haldamist.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13 d (uus)
(13d)  Kui vanad tollikontrolli seadmed käesoleva rahastamisvahendi abil uute vastu vahetatakse, peaksid liikmesriigid vastutama vanade seadmete keskkonnasõbraliku kõrvaldamise eest.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
(15)  Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX]10 loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel, nt piirikontrolli ja julgeoleku eesmärkidel. Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/162411 artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju.
(15)  Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX]10 loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel seotud eesmärkidel, nt piirikontroll, julgeolek ja turvalisus. Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/162411 artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju. Selle tagamiseks, et fondist rahastatavad vahendid või seadmed oleksid selle tollipunkti alalises valduses, kelle omanduses need on, tuleks tolli ja piirivalveasutuste ühiskasutust ja koostalitlusvõimet määratleda mittekorrapärase ja ajutisena.
__________________
__________________
10 COM(2018)0473.
10 COM(2018)0473.
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
(16)  Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid.
(16)  Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid. Kui liikmesriigile on samade seadmete ostuks juba eraldatud või ta on saanud makseid mõnest teisest liidu programmist või toetust mõnest liidu fondist, tuleks see makse või toetus taotluses ära märkida.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
(16a)   Komisjon peaks stimuleerima tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimist liikmesriikide poolt.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
(17)  Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga-aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat.
(17)  Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga-aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat. Selleks et säilitada liidu strateegiliste huvide puutumatus, soovitatakse liikmesriikidel seoses uute tollikontrolliseadmete hankekonkursil osalemisega hoolikalt kaaluda küberturvalisuse aspekti ja tundlike andmete avalikuks tulemise riski väljaspool liitu.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
(18)  Selleks et tagada käesoleva määruse kohase tööprogrammi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201112.
välja jäetud
__________________
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
(19)  Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava teabe kogumise.
(19)  Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste individuaalse hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava asjakohase teabe kogumise.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
(20)  Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama mõningat teavet seadmete kohta, mille väärtus ületab teatava künnise.
(20)  Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid tagama läbipaistva ja selge hankemenetluse. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama üksikasjalikku teavet seadmete ja hankemenetluse kohta, mille väärtus ületab teatava künnise, ning kulude põhjendust.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
(22)  Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(22)  Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse muutmist tööprogrammide kehtestamiseks, rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid ja täiesti läbipaistvaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
(24)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.
(24)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Sellest rahastamisvahendist raha eraldamisel tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
(25)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.
(25)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel peaks juhtpõhimõtteks olema rakendamise ja kulutuste kvaliteedi parandamine ning rahaliste vahendite optimaalne kasutamine.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
1.  Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist, on selle üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.
1.  Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist ja kuna pikaajaline eesmärk on, et kõik liidu tollikontrollid oleksid standardiseeritud, on rahastamisvahendi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd, tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
2.  Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil.
2.  Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete, turvaliste, kübervastupidavate, ohutute, keskkonnasõbralike ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistva ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil. Täiendav eesmärk on parandada tollikontrollide kvaliteeti kõigis liikmesriikides, et hoida ära kaubavoogude kõrvalesuunamist liidu nõrgimatesse punktidesse.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a.  Rahastamisvahendiga edendatakse Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, toetades selleks asutustevahelist koostööd ning rahastamisvahendi abil soetatud seadmete ühiskasutust ja koostalitusvõimet.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
1.  Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 300 000 000 eurot.
1.  Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 149 175 000 eurot (jooksevhindades 1 300 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2
2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega.
2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka seaduslikeks ja kontrollitud kuludeks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toimingutele, mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta ka seaduslikke ja kontrollitud kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, andmete vahetusega asjaomaste liikmesriikide vahel niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi üldeesmärki toetavate erieesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
1a.   Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitsemeetmed ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed antakse kõigil asjakohastel juhtudel asjaomaste tolliasutuste käsutusse.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.
3.  Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime, ning mis võimaldab konsultatsioone asjaomaste liidu ametite, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, ning nende osavõttu. Koordineerimismehhanism hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti osalemist ja konsulteerimist, et suurendada liidu lisaväärtust piirihalduse valdkonnas.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
3a.   Kui toetatav meede hõlmab seadmete ostmist või ajakohastamist, kehtestab komisjon piisavad kaitse- ja eriolukorra meetmed, tagamaks, et kõik liidu programmide ja vahendite toetusel ostetud seadmed vastavad korrapärase hoolduse kokkulepitud normidele.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
2.  Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras.
2.  Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete täielikult läbipaistvat ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras.
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
3.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike 1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks.
3.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks, ning pidada sammu tehnoloogia arengu, salakaubaveo muutuvate mustrite ning uute, arukate ja uuenduslike tollikontrolli lahendustega.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
4.  Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks.
4.  Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid tuleks ennekõike kasutada tollikontrolliks, kuid neid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks, et täita vahendi üldiseid ja konkreetseid eesmärke, mis on toodud artiklis 3.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4a.   Komisjon ergutab liikmesriike tollikontrolli seadmete ühishangetele ja -testimisele.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)
2a.   Ülempiiri ületavat rahastust võidakse anda, kui liikmesriigid korraldavad tollikontrolli seadmete ühishankeid ja -testimisi.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)
2b.   Lõikes 2 nimetatud erandjuhud võivad hõlmata uute tollikontrolliseadmete ostu ning nende kaasamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve tehniliste seadmete reservi. Tollikontrolliseadmete vastuvõetavus tehniliste seadmete reservi tehakse kindlaks kooskõlas artikli 5 lõikega 3.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Rahastamisvahendi raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised kulud:
Kõik artiklis 6 osutatud meetmetega seotud kulud on rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud, välja arvatud:
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa)  seadmete kasutamiseks vajaliku koolituse või oskuste täiendamise kulud;
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c
(b)  elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara;
c)  elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara ja tarkvarauuendused, samuti välja arvatud elektrooniline tarkvara ja programmeerimine, mis on vajalik olemasoleva tarkvara ja tollikontrolli seadmete ühendamiseks;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt d
(d)  turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud;
d)  turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud, välja arvatud seoses võrkude või liitumistega, mis on otseselt vajalikud tollikontrolli seadmete kasutamiseks;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.
2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse tööprogrammide kehtestamiseks 2.a lisa.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse vajaduste hindamisega, mis koosneb vähemalt järgmisest:
Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse individuaalse vajaduste hindamisega, mis koosneb järgmisest:
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
(b)  kättesaadavate tollikontrolli seadmete täielik loend;
b)  kättesaadavate ja funktsionaalsete tollikontrolli seadmete täielik loend;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
(c)  tollikontrolli seadmete minimaalse ja optimaalse taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel ning
c)  tollikontrolli seadmete minimaalse tehnilise taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel;
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c a (uus)
ca)  tollikontrolli seadmete optimaalse taseme hindamine piiripunktide liigituse alusel; ning
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d
(d)  rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos.
d)  rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos, sõltuvalt tollitoimingute mahust ja suhtelisest töökoormusest.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.
1.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Komisjoni tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta.
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
2.  Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
3.  Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3.  Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemuslikkuse andmete kvaliteedi kohta.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c a (uus)
ca)   liidu eelarvest rahastatud seadmete olemasolu ja seisund viis aastat pärast nende kasutuselevõttu;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c b (uus)
cb)   teave tollikontrolli seadmete hooldamiskordade kohta;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c c (uus)
cc)   teave hankemenetluse kohta;
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt c d (uus)
cd)   kulude põhjendus.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1.  Rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblike ja artiklis 6 osutatud meetmete hindamised käsitlevad rahastamisvahendi tulemusi, mõju ja tõhusust ning toimuvad piisavalt aegsasti, et tagada nende tõhus kasutamine otsustamisprotsessis.
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
2.  Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust.
2.  Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust.
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
3.  Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise.
3.  Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
4a.  Komisjon lisab iga-aastased osalised hindamised oma aruandesse „Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – pettusevastane võitlus“.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2
2.  Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
2.  Artikli 6 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 6
6.  Artikli 6 lõike 3 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6.  Artikli 6 lõike 3, artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Artikkel 15
välja jäetud
Komiteemenetlus
1.  Komisjoni abistab määruse (EL) [2018/XXX]23 artiklis 18 osutatud tolliprogrammi komitee.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
__________________
23 COM(2018)0442.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 2
2.  Komisjon võtab teabe- ja teavitusmeetmeid vastavalt rahastamisvahendile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
2.  Komisjon annab läbipaistvuse tagamiseks üldsusele regulaarselt teavet rahastamisvahendi, võetud meetmete ja saadud tulemuste kohta, viidates muu hulgas artiklis 11 osutatud tööprogrammidele.
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 3. veerg – rida 1
Konteinerid, veokid, raudteevagunid
Konteinerid, veokid, raudteevagunid ja sõidukid
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 3. veerg – rida 3 a (uus)
Sõidukid
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
1.lisa – 2. veerg – rida 5
Röntgenikiirguse tagasihajumisel põhinev turvavärav
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – 2. veerg – rida 6 a (uus)
Millimeeterlaine tehnoloogial põhinev turvaskanner
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – punkt 1 a (uus)
1a.  Turvalisus ja julgeolek
a)  Tollikontrolli seadmete turvastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides, kaasa arvatud küberturvalisus
b)  Tollikontrolli seadmete julgeolekustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
2.lisa – punkt 1 b (uus)
1b.  Tervis ja keskkond
a)  Tollikontrolli seadmete tervishoiustandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides
b)  Tollikontrolli seadmete keskkonnastandarditele vastavuse määr kõigis piiriületuspunktides
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
2a lisa (uus)
2a lisa
Tööprogrammid
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
2b lisa (uus)
2b lisa
Erandjuhud ülempiiri ületavaks rahastamiseks

(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0460/2018).

Viimane päevakajastamine: 12. november 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika