Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, milles on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõte kui liidu üks põhiväärtusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 8 ja 19,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23, mis sisaldab erisätteid soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõtte kohta ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 6, milles tunnistatakse, et hartal on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 11. mai 2011. aasta konventsiooni naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta (Istanbuli konventsiooni),

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta naistevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga(1),

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5” (2000), „Peking +10“ (2005) ja „Peking +15“ (2010), samuti „Peking +20“ läbivaatamiskonverentsi lõppdokumenti,

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009(2), 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(3), 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2011(4), 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud edu kohta Euroopa Liidus aastal 2013(5) ning 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastatel 2014–2015(6),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(7),

–  võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames(8),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide ja delegatsioonide töö raames(9),

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel(10),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni naiste osalemise kohta otsuste tegemises,(11)

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta pärast 2015. aastat(12),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat(13),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös(14),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(15),

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise meetmete kohta töökohtades, avalikes kohtades ja ELi poliitilises elus(16),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(17), eriti selle artikli 1 lõikeid c ja d.

–  võttes arvesse 2018. aasta brošüüri „Naised Euroopa Parlamendis“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi iga-aastast personaliaruannet 2017. aasta kohta, mis avaldati 2018. aasta augustis,

–  võttes arvesse suuniseid sooneutraalse keelekasutuse kohta Euroopa Parlamendis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi asepresidendi ja Euroopa Parlamendi juhatuse soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse eest vastutava kõrgetasemelise töörühma esimehe Dimitrios Papadimoulise aruannet Euroopa Parlamendi juhatusele pealkirjaga „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Parlamendi peasekretariaadis – hetkeolukord ja edasised sammud 2017–2019“, mis kiideti heaks juhatuse 16. jaanuari 2017. aasta koosolekul,

–  võttes arvesse aastate 2017–2019 tegevuskava aruande „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Parlamendi peasekretariaadis – hetkeolukord ja edasised sammud 2017–2019“ rakendamiseks,

–  võttes arvesse tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamiseks Euroopa Parlamendi peasekretariaadis ajavahemikul 2014–2019,

–  võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma mandaati,

–  võttes arvesse oma suuniseid valikukomisjonide liikmete/värbajate võrdõiguslikkuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2017. aasta teatist „Parem töökoht kõigile: võrdsetest võimalustest mitmekesisuse ja kaasatuseni“ (C(2017)5300)(18) ning selle mitmekesisuse ja kaasatuse hartat(19),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ (SWD(2015)0278)(20),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2018–2023(21),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. novembri 2013. aasta ühisavaldust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta, mis on lisatud mitmeaastase finanstraamistiku juurde kuuluvale Euroopa Parlamendi seadusandlikule resolutsioonile, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(22),

–  võttes arvesse Parlamentidevahelise Liidu 2011. aastal avaldatud aruannet „Gender‑Sensitive Parliaments: A Global Review of Good Practice“ (Sootundlikud parlamendid: heade tavade ülemaailmne ülevaade),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8‑0429/2018),

A.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on ELi üks põhiväärtusi ning et see on sätestatud ELi lepingutes ja põhiõiguste hartas; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine, võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine;

B.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on oluline inimõiguste kaitse, demokraatia toimimise, õigusriigi põhimõtte austamise, majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja jätkusuutlikkuse seisukohast, ning et soolise mõõtme kaasamine on asjakohane kõikides ELi pädevusse kuuluvates poliitikavaldkondades;

C.  arvestades, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise tagamine on soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise aluseks; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine tähendab seda, et tuleb tegeleda LGBTIQ‑inimeste ja igasuguse soolise identiteediga isikute õiguste, väljavaadete ja heaoluga;

D.  arvestades, et edusammud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel liidus ei ole mitte ainult seiskunud, vaid mõnes liikmesriigis on ka märkimisväärseid tagasilööke;

E.  arvestades, et Istanbuli konventsioonis rõhutatakse, kui tähtis on muuta mõtlemist ja suhtumist, et murda välja igasuguse soolise vägivalla ringist; arvestades, et sellega seoses on vaja harida kõigil tasanditel ja igas vanuses inimesi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, stereotüüpsete soorollide kaotamise ja isikupuutumatuse austamise teemal;

F.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise tegelike edusammude saavutamiseks liidu poliitikas, programmides, algatustes ja meetmetes ei eraldata piisavalt vahendeid ja inimressursse;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu rahvastik koosneb sama paljudest naistest kui meestest, kuid Euroopa Parlamendi koosseisus on naised tugevasti alaesindatud, moodustades vaid 36,1 % Euroopa Parlamendi liikmetest; arvestades, et seda ebavõrdsust rõhutab veelgi parlamendi juhatuse koosseis, kuhu kuulub seitse naist ja 13 meest; arvestades, et sooline tasakaal ja mitmekesisus parlamendi organites aitab muuta stereotüüpe, vähendada diskrimineerimist ning suurendada ELi kodanike demokraatliku esindatuse taset ja parlamendi otsuste legitiimsust;

H.  arvestades, et ametisse nimetatud parlamendi tippjuhtidest (peadirektorid ja direktorid) oli 2016. aastal naisi ainult 11 % ja 2017. aastal 33 %;

I.  arvestades, et kestliku arengu 5. eesmärk on saavutada 2030. aastaks sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, ning see kehtib läbivalt kõigi 17 eesmärgi osas; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on vahend tulemusliku, pikaajalise ja kestliku tasakaalustatud arengu saavutamiseks ning see aitab saavutada vaesuse vähendamise eesmärke; arvestades, et sellele vaatamata tehakse paljudes maailma riikides(23), sh Euroopas soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel vaid väga aeglasi edusamme ja muutused on minimaalsed; arvestades, et 5. kestliku arengu eesmärgi rakendamine on andnud ELi liikmesriikides erinevaid tulemusi ning arvestades, et naiste osakaal riiklikes parlamentides ja otsustustasandil ei ole ikka veel kaugeltki meestega võrdne(24);

J.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse mõju hindamist on vaja selleks, et hinnata ja teha kindlaks, kui tõenäoliselt halvendab konkreetne otsus soolise võrdõiguslikkuse olukorda; arvestades, et sellest tulenevalt on oluline analüüsida eelarvet soolisest perspektiivist lähtuvalt, et anda teavet eelarveeraldiste ja -jaotuse võimaliku erineva mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele ning suurendada läbipaistvust ja vastutust;

K.  arvestades, et soolide võrdõiguslikkuse süvalaiendamist peetakse tõhusaks ja üldiselt aktsepteeritud strateegiaks, millega saavutada soolist võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise vastu poliitiliste protsesside ümberkorraldamise, parandamise, arendamise ja hindamise kaudu, nii et soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv oleks kaasatud kõikidesse poliitikavaldkondadesse, reguleerivatesse meetmetesse ja kuluprogrammidesse, ning et poliitikakujundajad arvestaksid seda kõikidel tasanditel ja kõikides etappides; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine annab peamised vahendid, et võtta kõigis poliitikavaldkondades ja meetmetes süstemaatiliselt arvesse kõikide tingimusi, olukorda ja vajadusi, samuti aitab see edendada soolist võrdõiguslikkust ning võrdseid õigusi ja sooliselt tasakaalustatud esindatust erinevatel halduse, poliitika, sotsiaalvaldkonna ja majanduse tasanditel ja otsuste tegemisel;

L.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas on vaja institutsioonidevahelist koostööd parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, et tagada soolise perspektiivi arvestamine liidu eelarvepoliitika, programmide ja algatuste kõikides etappides, mis hõlbustaks parlamendi enda tööd soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas;

M.  arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise muudatusettepanekud, mis on esitatud vastuvõtmiseks teistes komisjonides, aitavad tõhusalt tagada, et Euroopa Parlamendi raportites ja resolutsioonides arvestataks piisavalt soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet;

N.  arvestades, et sooteadlik eelarvestamine planeerimise ja programmitöö kujul annab panuse soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste täitmise edendamisse, ning on üks peamisi vaheneid, mida poliitikakujundajad kasutavad soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, kuid ELi institutsioonid ei kohalda seda siiski süstemaatiliselt;

O.  arvestades, et viimaste kättesaadavate andmete kohaselt(25) moodustavad naised Euroopa Parlamendi töötajatest 59 %, kuid on kõikidel juhtivatel ametikohtadel siiani alaesindatud; arvestades, et 2017. aasta juunist on naiste arv kõrgemas juhtkonnas veelgi vähenenud ning keskastme juhtidest naiste arv on ainult veidi suurenenud;

P.  arvestades, et parlamendi asepresidendi Dimitrios Papadimoulise 2017. aasta aruandes soolise võrdõiguslikkuse kohta kehtestati kolm eesmärki naiste esindatuse kohta keskastme ja kõrgemas juhtkonnas, mis tuleb saavutada aastaks 2019: 30 % peadirektori tasandil, 35 % direktori tasandil ja 40 % üksuse juhataja tasandil, arvestades, et järgnevas tegevuskavas on kirjeldatud, kuidas neid eesmärke saavutada;

Q.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamiseks parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös määratakse igas komitees ja delegatsioonide juhtide konverentsil ametisse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutav liige, kes vahetab kogemusi ja häid tavasid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikus;

R.  arvestades, et järjepidevuse tagamine nende sisemise personalipoliitika ja väliste meetmete vahel soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTIQ‑inimeste õiguste edendamiseks on Euroopa Parlamendi ja muude ELi institutsioonide usaldatavuse seisukohast väga oluline;

S.  arvestades, et alates 2014. aastast on parlamendi kodukorras sätestatud, et parlamendi mitmekesisus peab kajastuma iga parlamendikomisjoni juhatuse koosseisus ja ainult meestest või ainult naistest koosnev juhatus ei ole lubatud;

T.  arvestades, et parlamendi kõrgema juhtkonna ametikohad jaotab üksnes Euroopa Parlamendi juhatus;

U.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel Euroopa Parlamendis tuleb pöörata tähelepanu LGBTIQ‑inimeste ja igasuguse soolise identiteediga isikute õigustele, perspektiividele ja heaolule; arvestades, et kuigi parlament omistab LGBTIQ küsimustele suuremat tähtsust, on LGBTIQ‑aktivistid suhteliselt vähe nähtavad ja kuuldavad;

V.  arvestades, et on vaja tunnustada naiste organisatsioonide ja ühenduste, nende ajaloo ja tegevuse sotsiaalset ja poliitilist väärtust, samuti nende keskset rolli soolise vägivalla ennetamisel ja soolise võrdõiguslikkuse, naiste enesemääramise ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel; arvestades, et ilma kohtadeta, kus naised saavad arendada enesemääramisõigust ja mõjuvõimu ning võidelda naiste vastu suunatud vägivalla vastu, ei ole teadlik soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine võimalik;

W.  arvestades, et naiste legitiimsus poliitilises sfääris seatakse mõnikord ikka veel kahtluse alla ning arvestades, et naised on selliste stereotüüpide ohvrid, mis heidutavad neid poliitikas osalemast; see nähtus tuleb selgelt esile alati, kui naised on poliitikas alaesindatud;

X.  arvestades, et ELis on naistel meestega samad poliitilised ja kodanikuõigused, kuid sageli kogevad nad siiski sotsiaalset, ühiskondlikku või majanduslikku ebavõrdsust;

Y.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus aitab kaasa laiaulatuslikumale arutelule ja paremale otsuselangetamisele, kuna see võib tuua kokku kõiki kaasavad seisukohad;

Z.  arvestades, et institutsioonidel peab olema kohustus vältida vertikaalset ja horisontaalset soolist segregatsiooni;

AA.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on pikaajaline kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust ning arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ülesanne on rakendada ja arendada edasi sooliste võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõikides poliitikavaldkondades;

AB.  arvestades, et Euroopa Parlament peab jätkama võitlust seksuaalse ahistamise vastu ja rakendama kokkulepitud meetmeid;

AC.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on mitmed eri organid, kes vastutavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise väljatöötamise ja rakendamise ning soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise eest nii poliitilisel kui ka haldustasandil, näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustik, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse üksus, võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse komisjon (COPEC), égalité, ELi institutsioonide LGBTI+ töötajate ühendused, ennetustöö ja kaitse nõuandekomitee ning võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse koordinaatorite rühm; arvestades, et nende organite vahel puudub siiski selge kooskõlastamine ja sidusus;

AD.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on protsess, mis nõuab konkreetseid oskusi ja teadmisi, samuti pühendumust ning on sellisena tõhus ainult siis, kui sellega kaasneb teadlikkuse tõstmine ja suutlikkuse suurendamine institutsioonides ja töötajate seas;

AE.  arvestades, et parlament võttis juba 2003. aastal kohustuse võtta vastu ja rakendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitiline kava, seades prioriteediks integreerida sooline perspektiiv komisjonide ja delegatsioonide töösse, kasutades konkreetseid vahendeid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtte edendamiseks nende igapäevases töös;

Üldised märkused

1.  kinnitab veel kord oma tugevat pühendumust soolisele võrdõiguslikkusele nii ELi poliitika , algatuste ja programmide sisus kui ka liidu kõigil poliitilistel, eelarve-, haldus- ja täidesaatvatel tasanditel;

2.  nõuab, et uuele mitmeaastasele finantsraamistikule, nii nagu ka eelmisele, oleks lisatud Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu ühisavaldus, milles nad kohustuksid tagama, et mitmeaastase finantsraamistiku suhtes kohaldatavatesse eelarvemenetlustesse integreeritakse vajadusel soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid, võttes arvesse seda, kuidas liidu üldine finantsraamistik aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse paranemisele ning tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise;

3.  kordab palvet, et komisjon esitaks teatise vormis tõelise Euroopa võrdõiguslikkuse strateegia, mis sisaldab selgeid ja võimalikult mõõdetavaid eesmärke, ning laseks selle tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, et tagada selle suurem levik ning arusaadavus kodanike ning sotsiaal- ja majandusvaldkonna osalejate jaoks;

4.  on seisukohal, et parlament peaks looma mitmekesisuse ja kaasamise kultuuri ja kõigile turvalise töökeskkonna ning neid edendama, ja et valdkondadevahelised meetmed kõigi töötajate ja Euroopa Parlamendi liikmete heaolu tagamiseks peaksid käima käsikäes suunatud meetmetega sooliselt tasakaalustatud esindatuse saavutamiseks nii poliitilisel kui ka haldustasandil;

5.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine võib tähendada ka naistele ja meestele suunatud konkreetsete meetmete kehtestamist, et võidelda püsiva ebavõrdsuse vastu või muuta üldlevinud poliitikat, et võtta arvesse üksikisikute või rühmade erinevat olukorda;

6.  avaldab tunnustust soolise võrdõiguslikkuse eeskujudele nii meeste kui naiste seas, samuti parlamendi administratsiooni ja poliitilise tasandi algatustele, mis aitavad aktiivselt kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamisele; julgustab lisaks edendama erinevaid eeskujusid, et ületada kõikvõimalikke soolisi stereotüüpe;

7.  rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ei ole mitte naiste probleem, vaid see peaks hõlmama kogu ühiskonda;

8.  peab kahetsusväärseks, et parlamendi visuaalne kommunikatsioon kasutab mõnikord soolisi stereotüüpe ning seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhinevaid stereotüüpe; tuletab sellega seoses meelde, kui oluline on esindada ja edendada soolist võrdõiguslikkust kõigi poliitikavaldkondade kommunikatsioonimaterjalides;

9.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab poliitilisi valikuid, otsustusprotsessi, menetlusi ja tavasid ning rakendamist, järelevalvet ja hindamist; rõhutab seepärast, et parlamendi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise olukorra põhjalikuks hindamiseks tuleks lisaks poliitika sisule võtta arvesse ka soolist esindatust juhtkonnas ja otsuste tegemisel;

10.  on mures selle pärast, et naiste esindatus parlamendi tähtsatel otsuseid langetavatel ametikohtadel nii poliitilisel kui ka haldustasandil on jätkuvalt väike ja et parlament peab tagama, et otsuseid langetavad ametikohad oleksid sugude vahel ühtlaselt jaotatud;

11.  avaldab kahetsust järjepidevuse ja kooskõlastatuse puudumise üle parlamendi erinevate soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisusega tegelevate organite vahel; kordab üleskutset parandada sisemist kooskõlastatust, et saavutada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kõrgem tase, sealhulgas personali värbamisel ning töö, otsustamise ja menetluste korraldamisel;

12.  tunneb heameelt parlamendi otsuse üle austada Simone Veili, ELi institutsiooni esimest naispresidenti ja vankumatut naiste õiguste, eeskätt seadusliku abordi ja reproduktiivõiguste toetajat, nimetades võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse auhinna tema järgi ümber, et rõhutada ja tunnustada võrdsete võimaluste häid tavasid ja eeskujusid Euroopa Parlamendi sekretariaadis; soovitab suurendada selle olulise autasu nähtavust ja teadlikkust sellest;

13.  rõhutab, kui oluline on pidada dialoogi väliste sidusrühmadega, nagu naisorganisatsioonid, rohujuure tasandi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse rühmad, naiste liikumised, rahvusvahelised institutsioonid, akadeemilised ringkonnad ja riikide parlamendid, et töötada välja vahendid ja koguda andmeid; tuletab meelde, et on oluline need kasutusele võtta, et parandada ELi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise protsesse ja edendada vastastikuseid vahetusi parimate tavade edendamiseks;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise vahendid

14.  nõuab tõhusaid meetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamiseks Euroopa Parlamendis; rõhutab sellega seoses, et eelkõige meetmed seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks on ülitähtsad; toonitab eeskätt vajadust teadlikkuse tõstmise ja koolituse järele;

15.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi 2018. aasta juulis avaldatud sooliselt neutraalse keele muudetud suuniste üle, mis kajastavad nüüd paremini keelelisi ja kultuurilisi arenguid ning annavad praktilist nõu sugusid õiglaselt kohtleva ja kaasava keele kohta kõigis ELi ametlikes keeltes; tuletab meelde, et parlament oli üks esimesi rahvusvahelisi organisatsioone, kes võttis 2008. aastal vastu mitmekeelsed suunised sooneutraalse keelekasutuse kohta; tuletab meelde suuniste laialdase avaliku tunnustamise tähtsust ja kutsub kõiki Euroopa parlamendi liikmeid ning ametnikke üles neid suunised oma töö käigus järjepidevalt edendama ja rakendama;

16.  tunnustab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustiku tööd, tunneb heameelt delegatsioonide juhtide konverentsi esindajate kaasamise üle soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikku ja kutsub üles seda võrgustikku edasi arendama;

17.  tunneb heameelt asjaolu üle, et enamik parlamendikomisjone on võtnud vastu tegevuskavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks oma töös ja paljud neist on oma tegevuskava juba soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise võrgustikule esitanud; kutsub ülejäänud väheseid komisjone seega üles eeskuju võtma; märgib siiski, et need kavad on heterogeensed ja nende rakendamine puudulik; nõuab, et võetaks vastu Euroopa Parlamendi ühine soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mis peaks sisaldama vähemalt sätteid sooliselt võrdse esindatuse kohta parlamendi kogu töös ja kõikides organites, soolise perspektiivi lisamist kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja töökorraldusse ning sooneutraalse keelekasutuse tagamist kõikides dokumentides; nõuab, et kodukorda muudetaks vastavalt sellele;

18.  peab kahetsusväärseks, et kodukorra viimases reformis ei lisatud menetlusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamiseks;

19.  tunneb heameelt viimastel aastatel tehtud edusammude üle soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade vastuvõtmisel enamikus parlamendi komisjonides;

20.  kutsub parlamendikomisjone üles tegema tihedamat koostööd, et tuua oma raportitesse tõeline sooline mõõde, ja rõhutab, kui oluline on, et kõik parlamendikomisjonid austaksid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni pädevust, nii aktsepteerides selle komisjoni esitatud muudatusettepanekuid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks kui ka tehes koostööd pädevuste konflikti ärahoidmiseks;

21.  kordab, kui tähtis on sooteadlik eelarvestamine eelarvementluse kõikidel tasanditel; mõistab hukka asjaolu, et ELi institutsioonides ei ole vaatamata tugevale pühendumisele sooteadliku eelarvestamise mehhanisme; nõuab tungivalt, et parlamendi vastutavad organid võtaksid parlamendi eelarvestuse koostamisel ja vastuvõtmisel ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jooksul arvesse soolist aspekti ja kasutaksid soolisi näitajaid;

22.  tunneb heameelt Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni üle seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis; rõhutab, et seksuaalne ahistamine on raske kuritegu, mis jääb sageli teatamata, soolise diskrimineerimise ekstreemne vorm ja soolise võrdõiguslikkuse üks suurimaid takistusi; tunneb heameelt juhatuse 2. juuli 2018. aasta otsuse üle vaadata läbi Euroopa Parlamendi liikmetega seotud ahistamissüüdistustega tegeleva nõuandekomitee toimimine ja selle meetmed kaebustega tegelemiseks, väljendades samal ajal kindlat toetust artiklile 6, milles öeldakse, et peasekretär nimetab ka kaks ekspertnõunikku – ühe arstipunkti meditsiinitöötaja ja ühe õigusteenistuse liikme; ning tunneb heameelt ka artikli 34a lisamise üle Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetele, mis käsitleb registreeritud assistendi ahistamise tõestatud juhtumi rahalisi tagajärgi;

23.  tunneb heameelt parlamendi uute ahistamisvastaste meetmete üle, mida parlament nõudis oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis ja mis jõustusid 1. septembril 2018, nimelt:

24.  peab siiski väga kahetsusväärseks aeglaseid ja ebapiisavaid edusamme parlamendi resolutsiooni muude oluliste soovituste rakendamisel; nõuab, et parlamendi president ja juhtkond pööraksid täielikku ja jagamatut tähelepanu kõigi nõutud meetmete täielikule rakendamisele, eeskätt 2017–2019. aasta tegevuskava „Ennetavad ja varase toetamise meetmed parlamendi liikmete ja registreeritud assistentide, praktikantide ja muu personali vaheliste konfliktide ja ahistamisega tegelemiseks“ meetmete abil, mis tuleks võimalikult kiiresti läbi vaadata, et asjakohaselt lisada vähemalt järgnevad resolutsiooni nõuded koos selgete rakendamistähtaegadega:

25.  kutsub sellega seoses Euroopa Komisjoni üles jälgima jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(26)) regulaarset kohaldamist ja rakendamist – selle direktiiviga nähakse ette tõendamiskohustuse muutus soolise diskrimineerimise juhtudel;

26.  kordab oma palvet, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistus viiks korrapäraselt läbi üksikasjalikke kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uuringuid soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edenemise kohta parlamendis ning sellele pühendunud organisatsioonilise struktuuri toimimise kohta, ja töötaks lisaks sellele välja soolise mõju hindamised ja sool põhineva analüüsi; nõuab sooliselt eristatud andmete ja statistika suuremat, süstemaatilist ja korrapärast kogumist poliitika ja programmide mõjuhinnangutes ning poliitikakujundamise protsessis, et analüüsida soolise võrdõiguslikkuse edendamist, anda täpne ülevaade soolisest ebavõrdsusest, hinnata saavutusi või tagasiminekut ning teavitada otsustajaid tõenditest;

27.  kordab oma nõuet, et kõigile parlamendiliikmetele ja töötajatele korraldataks kohustuslik koolitus austuse ja väärikuse kohta ning et see toimuks kindlasti iga uue ametiaja alguses;

28.  tuletab meelde, kui oluline on suurendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise suutlikkust kõigis ELi institutsioonides, tagades, et pakutav koolitus oleks sootundlik, ning nähes ette spetsiaalsed soolise võrdõiguslikkuse koolitusprogrammid kõigis poliitikavaldkondades; toetab täielikult sihipärase ja regulaarse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise koolituse väljatöötamist, samuti spetsiaalseid koolitusprogramme juhipotentsiaaliga naistele; julgustab personali peadirektoraati pakkuma parlamendiliikmetele, assistentidele ja töötajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast koolitust, ning parlamendi fraktsioone pakkuma oma töötajatele soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast koolitust;

29.  tunneb heameelt sootundlike parlamentide töövahendi üle, mille töötas välja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut toeks Euroopa Parlamendile ning riikide ja piirkondade parlamentidele, et hinnata ja parandada nende sootundlikkust; kutsub parlamendi juhtkonda ja fraktsioone üles võtma hindamise leidude põhjal piisavaid järelmeetmeid;

30.  palub EIGE‑l esitada kõigile parlamendikomisjonidele ja Euroopa Komisjonile korrapäraselt teavet, et rõhutada soolist aspekti poliitikakujundamise kõikides valdkondades, ja teha kättesaadavaks olemasolevad andmed ja tema välja töötatud vahendid, sealhulgas sooteadliku eelarvestamise kohta soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise platvormil, osana laiemast suutlikkuse suurendamisest, mis on suunatud ka töötajatele ja parlamendiliikmete assistentidele;

Poliitiline tasand

31.  kiidab heaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega Euroopa Parlamendis tegeleva alalise raportööri ametisse määramise 2016. aastal ja alalise raportööri aktiivse osalemise soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma töös; soovitab seega, et parlament säilitaks selle ametikoha ka parlamendi koosseisu ametiajaks 2019–2024;

32.  leiab, et tugevamad institutsioonidevahelised suhted soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonnas võivad aidata välja töötada sootundlikke ELi poliitikameetmeid; peab kahetsusväärseks, et seni pole loodud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist käsitlevat struktureeritud koostööd teiste institutsiooniliste partneritega, nagu komisjon, nõukogu ja EIGE;

33.  märgib, et on tähtis suurendada alaesindatud soo, sageli naiste osalemist valimisnimekirjades; soovitab tungivalt, et Euroopa erakonnad ja nende erakondade liikmed tagaksid Euroopa Parlamendi valimistel 2019. aastal kandidaatide sooliselt tasakaalustatud esindatuse, kasutades selleks kohandatud nimekirju või muid meetodeid, näiteks pariteetseid nimekirju; võtab endale kohustuse saavutada tasakaal meeste ja naiste vahel kõikidel tasanditel;

34.  palub parlamendi koosseisu ametiaja 2019–2024 fraktsioonidel tagada parlamendi juhtorganite sooliselt tasakaalustatud koosseis ja esitada presidendi, asepresidendi, juhatuse liikme ning komisjonide ja delegatsioonide esimeeste ametikohtadele nii meessoost kui ka naissoost liikmeid, et täita see eesmärk;

35.  soovitab, et kõik fraktsioonid valiksid parlamendi koosseisu ametiajal 2019–2024 fraktsiooni kaasesimeeste kohale kaks parlamendiliiget – ühe mehe ja ühe naise:

36.  ärgitab parlamendi koosseisu ametiaja 2019–2024 fraktsioone võtma komisjonide ja delegatsioonide liikmeid nimetades arvesse võrdse soolise esindatuse eesmärki ja iseäranis nimetama naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liikmeteks ja asendusliikmeteks võrdsel arvul naissoost ja meessoost parlamendiliikmeid, et julgustada mehi soolise võrdõiguslikkuse poliitikas osalema;

37.  soovitab uurida võimalusi, kuidas luua Euroopa Parlamendis naiste võrgustik, sest ametlikud ja mitteametlikud võrgustikud mitte ainult ei täienda tööprotsesse, vaid on ka keskse tähtsusega teabe, vastastikuse toetuse ja juhendamise ning eeskujude pakkumisel;

38.  julgustab Euroopa Parlamendi fraktsioone võtma vastu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia, tagamaks, et nende ettepanekutes võetakse arvesse mõju soolisele võrdõiguslikkusele;

39.  kutsub peasekretäri ja juhatust üles rakendama kõrgema juhtkonna ametikohtade jaotamisel sama põhimõtet mida üksuse juhatajate ametikohtade jaotamisel, st muuta kohustuslikuks, et kandidaatide nimekirjad sisaldaksid kolme sobivat kandidaati, kellest vähemalt üks on erinevast soost, märkides, et kui kõik muu on võrdne (nt kvalifikatsioon, kogemused), tuleks eelistada alaesindatud sugu; märgib, et kui neid nõudeid ei täideta, tuleks ametikoht uuesti välja kuulutada;

40.  mõistab kõige karmimalt hukka naiste vihkamist õhutava keelekasutuse, mida on istungisaalis mitmel korral esinenud; tunneb heameelt Euroopa Parlamendi presidendi kehtestatud ja juhatuse kinnitatud piiravate meetmete üle ühe Euroopa Parlamendi liikme suhtes tema poolt 1. märtsi 2017. aasta täiskogu istungil tehtud naiste väärikust kahjustavate märkuste eest; tunneb muret Euroopa Liidu Üldkohtu 31. mai 2018. aasta otsuse üle tühistada presidendi ja juhatuse otsus, põhinedes nii kodukorra asjaomaste sätete tõlgendusele kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, seoses Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10 (sõnavabadus); nõuab tungivalt, et kodukorra eest vastutav parlamendikomisjon vaataks kohaldatavad artiklid läbi, et tagada täiskogul alati austus ja väärikus, ning eelkõige lisada klausel, mille kohaselt parlamendiliikmed hoiduvad parlamentaarse arutelu käigus keelekasutusest, mis õhutab vihkamist või diskrimineerib soo, rassi, nahavärvi, rahvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning kehtestab selle klausli täitmata jätmise korral hoiatavad sanktsioonid;

41.  tunneb heameelt, et on kättesaadavad professionaalsed koolituskursused alateadliku kallutatuse ja ahistamise teemal; rõhutab, et sellistel koolitustel tuleks pöörata erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja LGBTIQ küsimustele ning need tuleks muuta juhtide ja valimiskomisjoni liikmete jaoks kohustuslikuks ja tungivalt soovitada ka kõigile teistele töötajatele;

42.  kiidab heaks komisjoni mitmekesisuse ja kaasatuse strateegia, mis avaldati 2017. aastal; nõuab tungivalt, et parlament kasutaks seda head eeskuju, et täielikult omaks võtta mitmekesisuse juhtimine ning tunnustada, väärtustada ja kaasata erineva seksuaalse sättumuse või soolise identiteediga töötajaid;

Haldustasand

43.  tunneb heameelt Dimitrios Papadimoulise aruande „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Parlamendi peasekretariaadis – hetkeolukord ja edasised sammud 2017–2019“ ja kõnealuse aruande rakendamise tegevuskava üle; kiidab heaks edusammud tegevuskava konkreetsete meetmete rakendamisel ja selle selged tähtajad erimeetmete võtmiseks seoses halduse, erialase koolituse, teadlikkuse tõstmisega soolise võrdõiguslikkuse kohta, töö- ja eraelu tasakaalustamise ning soolise tasakaalu regulaarse järelevalvega statistika kaudu; kutsub üles edusamme kiirendama, et saavutada 2019. aastaks seatud soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid;

44.  palub soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelisel töörühmal viia iga kahe aasta järel läbi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamise struktuurne punkthaaval hindamine, mis põhineb personali peadirektoraadi esitlusel;

45.  on mures selle pärast, et hoolimata tugevast institutsioonilistest ja poliitilistest avaldustest ei ole soolise võrdõiguslikkuse eesmärke Euroopa Parlamendi eelarvedokumentides sõnaselgelt väljendatud ega eelarvemenetluse kõigis etappides arvesse võetud;

46.  teeb ettepaneku, et DG PERS koostaks küsimustiku, mida täidaksid vabatahtlikkuse alusel naised, eelkõige keskastme juhid, ning milles oleks küsimused motivatsiooni, ametialaste takistuste ja võimaluste kohta, et paremini mõista takistusi kõrgema juhtkonna ametikohtade taotlemisel;

47.  tunneb heameelt parlamendi koostatud aastaaruande üle inimressursside kohta;

48.  tuletab meelde, et töö- ja eraelu tasakaalu parandamise meetmete rakendamise puhul tuleks eraldi julgustada juhatajate heakskiitu ja vajadusel mõlema partneri poolset võrdset rakendamist; märgib, et üldsuse teadlikkust töö- ja eraelu tasakaalu kohta Euroopa Parlamendis tuleks veelgi suurendada õpikodade, koolituste ja väljaannete kaudu; märgib, et parlamendiliikmed ja töötajad peaksid hästi teadma, et töö- ja eraelu tasakaalu parandamise meetmed, nagu rasedus- ja sünnituspuhkus/isapuhkus, lapsehoolduspuhkus ja paindlik töökorraldus, aitaksid saavutada soolist võrdõiguslikkust parlamendis, soodustada hoolduskohustuste paremat jagamist naiste ja meeste vahel, parandada naiste tööhõive kvaliteeti ja nende heaolu ning avaldaksid pikaajalist mõju sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

49.  soovitab parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraadil lisada oma aruandlusse parlamendi poliitika kohta tugevam sooline mõõde, eriti Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiskampaaniat ette valmistades;

50.  kiidab heaks parlamendi sekretariaadis tehtud edusammud soolise võrdõiguslikkuse parandamisel kõrgema ja keskastme juhtkonna ametikohtade puhul, kuid märgib, et vaatamata asjaolule, et enamus parlamendi ametnikest on naised, on nende esindatus kõrgema juhtkonna ja keskastme juhtkonna ametikohtadel endiselt väga madal: 2017. aasta lõpus olid 15,4 % peadirektoritest, 30,4 % direktoritest ja 36,2 % parlamendi sekretariaadi üksuse juhatajatest naised; tuletab seetõttu meelde, et kui valida sama profiiliga taotlejaid (kogemused, kvalifikatsioon jne), tuleks eelistada alaesindatud sugupoolt;

51.  palub, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaseid teadmisi ja kogemusi käsitletaks personali ja töötajate valimisel tugevusena;

52.  palub, et parlamendikomisjonide sekretariaadid aitaksid oma liikmetel tagada komisjonide kuulamistel sõnavõtjate sooliselt tasakaalustatud koosseis, esitades sooliselt tasakaalustatud ekspertide nimekirja;

53.  rõhutab, et tegelike edusammude saavutamiseks soolise võrdõiguslikkuse edendamisel parlamendi sekretariaadis ja fraktsioonides on vajalik kultuuriline nihe kontseptuaalsete ja käitumishoiakute muutmiseks koos võrdõiguslikkuse kultuuri edasiarendamisega sekretariaadis;

o
o   o

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 224, 27.6.2018, lk 96. (2) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35. (3) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 65. (4) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 1. (5) ELT C 316, 30.8.2016, lk 2. (6) ELT C 263, 25.7.2018, lk 49. (7) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384. (8) ELT C 244 E, 18.10.2007, lk 225. (9) ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 18. (10) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 32. (11) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 11. (12) ELT C 407, 4.11.2016, lk 2. (13) ELT C 35, 31.1.2018, lk 35. (14) ELT C 50, 9.2.2018, lk 15. (15) ELT C 346, 27.9.2018, lk 192. (16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0331. (17) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. (18) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-equal-opportunities-diversity-inclusion-2017.pdf. (19) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/diversity-inclusion-charter-2017-07-19-en.pdf. (20) https://ec.europa.eu/anti-trafficking/sites/antitrafficking/files/151203_strategic_engagement_en.pdf (21) https://rm.coe.int/prems-093618-gbr-gender-equality-strategy-2023-web-a5/16808b47e1 (22) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0455. (23) ‘“The Global Gender Gap Report 2016“, Maailma Majandusoorum, 2016, http://reports.weforum.org/global-gender-gap-report-2016/. (24) „Sustainable development in the European Union: Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context“, Eurostat, 2018, https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/9237449/KS-01-18-656-EN-N.pdf/2b2a096b-3bd6-4939-8ef3-11cfc14b9329. (25) Aruanne „naised Euroopa Parlamendis“, Euroopa Parlament, 8. märts 2018, http://www.europarl.europa.eu/RegData/publications/2018/0001/P8_PUB%282018%290001_ET.pdf. (26) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.