Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aastal avaldatud uuringut ELi eelarve kasutamise kohta avaliku sektori reformimise hoogustamiseks(1),

–  võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020“,

–  võttes arvesse praegust rahastamisperioodi (2014–2020) ja komisjoni ettepanekut uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2028) kohta,

–  võttes arvesse 2018. aasta juulis kaasseadusandjate saavutatud kokkulepet struktuurireformi tugiprogrammi eelarve suurendamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 197,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8‑0378/2018),

A.  arvestades, et liikmesriikide avalik haldus on ELi eelarve täitmise jaoks äärmiselt oluline ning selle tulemuslik toimimine võib aidata luua tänapäevaseid süsteeme, mis suurendavad ELis jõukust ja heaolu;

B.  arvestades, et praegusel kujul ei sisalda uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek konkreetseid avaliku halduse eesmärke;

1.  märgib, et avaliku haldusega seotud pädevusvaldkonnad on jagunenud komisjoni eri talituste vahel, mis raskendab pädevate talituste, ELi rahastatavate programmide ja algatuste tulemuslikku koordineerimist; nõuab kõikide tehnilise abi programmide paremat kooskõlastamist, et vältida kattuvust ja meetmete vähest tulemuslikkust, mis muudaks asjatuks kõik komisjoni pingutused edendada koostoime ärakasutamise eesmärgil vahendite kombineeritud kasutamist; kutsub komisjoni üles parandama heade tavade vahetamise süsteeme, et aidata liikmesriikidel rakendada parimaid tavasid, kehtestamata seejuures poliitikasuundi, millega vähendatakse palku ja tehakse sotsiaalselt jätkusuutmatuid reforme;

2.  palub järgmisel komisjoni presidendil anda vastutus parema avaliku halduse ja juhtimise eest ühele volinikule;

3.  on seisukohal, et avaliku sektori tulemuslik reformimine on oluline, sest see aitab liikmesriikidel kohaneda muutuvate oludega, suurendada vastupanuvõimet, et ennetada tulevasi kriise, laiendada e-valitsust ja parandada teenuste osutamist kogu ELis, eelkõige mis puudutab uusi tehnoloogiaid ja IT‑süsteeme, ning et see aitab olulisel määral vähendada liidu rahaliste vahendite raiskamist ja raiskamise võimalust, nende kadumist või kuritegelikku kasutamist; nõuab seetõttu, et ka tulevastel programmitöö perioodidel nähtaks ette selliste meetmete rahastamine, mis aitavad kasutusele võtta e-valitsust kooskõlas ELi e‑valitsuse tegevuskavas sätestatud põhimõtete ja prioriteetidega;

4.  märgib, et just mahajäänud piirkondadel on bürokraatia- ja haldusprobleemide või õigusnormide rikkumise tõttu tihti raskusi rahastamisele juurdepääsuga või selle kasutamisega; loodab seetõttu, et liikmesriigid edendavad sisereforme, mis muudavad hea haldustava põhimõtte rakendamise konkreetsemaks ja kiirendavad kohtumenetlusi;

5.  märgib, et ELi eelarvest eraldatakse liikmesriikidele avaliku halduse reformiks ligikaudu 9 miljardit eurot; palub komisjonil tagada, et see rahaline toetus käiks käsikäes teadmiste, kogemuste ja heade tavade sihipärase jagamisega liikmesriikide vahel;

6.  kutsub komisjoni üles suurendama koostööd liikmesriikidega, et toetada mahajäänud piirkondi, tõhustades suutlikkust ja haldusjuhtimist;

7.  nõuab meetmete võtmist, et innustada selliste programmide rakendamist, millega soodustatakse personalistrateegiate arendamist ja rakendamist, näiteks parimate tavade vahetamisega liikmesriikide vahel, milles osalevad ka juhid ja muud mõjukad isikud;

8.  rõhutab, et tihti võib konkreetsete rakenduskavade ja muude ELi rahastamisvahendite vahel täheldada palju kattuvusi, ning nõuab ettepanekute esitamist; loodab sellega seoses, et abi parandatakse nii, et see soodustab kooskõlastamist, täiendavust ja lihtsustamist;

9.  rõhutab, kui oluline on tagada, et rakenduskavasid rakendataks võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult; peab väga oluliseks, et liikmesriigid hoiduksid lisamast eeskirju, mis muudavad vahendite kasutamise toetusesaaja jaoks keeruliseks;

10.  märgib, et komisjonil ei ole avaliku halduse jaoks standardset ja ühist hindamisraamistikku ega süstemaatilise andmekogumise meetodit; peab kahjuks tõdema, et nende vahendite puudumise tõttu on komisjoni analüüsid eri liikmesriikide probleemide kohta ebatäielikud; teeb ettepaneku lisada iga-aastasele majanduskasvu analüüsile uuesti avalikku haldust ja juhtimist käsitlev peatükk;

11.  kutsub komisjoni üles eelnevalt hindama arengupoliitika rakendamise eest vastutavate struktuuride haldussuutlikkust, edendades eelkõige strateegiliste projektide puhul selliste riiklike struktuuride või asutuste kasutamist, kes on võimelised töötama välja programme ja üksikmeetmeid ning kiirendama nende rakendamist;

12.  on veendunud, et mitmeaastast finantsraamistikku tuleks kasutada avalikku haldust ja juhtimist parandavate programmide edendamiseks, eriti selleks, et aidata liikmesriike majanduslanguse ajal, ning tõdeb, et sellistes oludes võib raskustesse sattunud liikmesriikidel avaliku halduse süsteemide reformimisest kasu olla;

13.  tunneb heameelt asjaolu üle, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus esitatud ettepanekutega soovitakse vältida programmide kattuvust ja soodustada edasist lihtsustamist;

14.  ergutab komisjoni koostöös liikmesriikidega töötama välja spetsiaalset hindamisraamistikku, mis hõlmab kvaliteetse avaliku halduse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte, ning arendama oma analüüsivõimet; rõhutab vajadust hinnata iga liikmesriigi nõrku külgi ja edendada ettenähtud vahendite piires meetmeid, mis võimaldavad tänu tõhusamate eeltingimuste kehtestamisele probleeme ületada ja eesmärke seada;

15.  teeb ettepaneku, et komisjon edendaks liikmesriikidega poliitilist dialoogi, tagades selleks spetsiaalse foorumi loomise;

16.  teeb ettepaneku määrata parlamendi töökalendris kindel aeg liikmesriikide parlamentidega struktureeritud dialoogi pidamiseks teemadel, mis on seotud avaliku halduse tõhustamisega kogu ELis; kutsub ELi üles 11. valdkondliku eesmärgi kohaselt parandama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järelevalvet ja hindamist, võttes kasutusele konkreetsed näitajad, millega hinnata edusamme, mida on tehtud selleks, et saavutada ELi eesmärgid ja prioriteedid avaliku halduse reformimise vallas;

17.  on rahul sellega, et on välja töötatud võrdlusalus, mis võimaldab hinnata ELi kandidaatriikide avaliku halduse suutlikkust täita ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi; loodab, et liikmesriikides edendatakse reforme, mis muudavad hea haldustava põhimõtte rakendamise veelgi konkreetsemaks;

18.  märgib, et Euroopa avaliku sektori auhinna (EPSA) kaasrahastajaks on komisjon ja mõned liikmesriigid ning see toob Euroopa avalikus sektoris kokku kõige paremad, innovaatilisemad ja tulemuslikumad osalejad; on seisukohal, et komisjon peaks pakkuma rohkem võimalusi õppimiseks ja teabe vahetamiseks ning püüdma leida kogu Euroopas laiemat kõlapinda;

19.  peab vajalikuks edendada haldusasutustes uuenduslikke protsesse, mis soodustavad paremat ühenduvust, digiteerimist ning kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele pakutavate digitaalteenuste paremat kvaliteeti, pidades samal ajal sammu uute tehnoloogiate kiire arenguga asjaomastes valdkondades; väljendab heameelt asjaolu üle, et ühissätete määruse uues ettepanekus antakse tulevastele toetusesaajatele vajalikku teavet, et neil oleks võimalik süsteeme võimalikult kiiresti kasutada;

20.  tõdeb, et kohaliku omavalitsuse kaasamine on selle valdkonna ELi tasandi eesmärkide saavutamise eeltingimus; juhib tähelepanu Tallinna deklaratsioonis sisalduvale ettepanekule tugevdada kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ühiseid juhtimisstruktuure riigi tasandil(2);

21.  tunneb heameelt olemasolevate võrgustike üle(3), milles osalevad liikmesriikide esindajad – eelkõige need, kes saavad ELi toetust –, et parandada avalikku haldust parimate tavade jagamise ja üksteiselt õppimise kaudu;

22.  on seisukohal, et juba tegutsevad võrgustikud võiksid saavutada palju paremaid tulemusi, kui nad seaksid kaugeleulatuvamad eesmärgid ja võtaksid kasutusele ennetavamad meetodid, näiteks võrdleva õppimise, ning ühendaksid liikmesriikide enesehindamise vastastikuse hindamise tõhustatud süsteemiga;

23.  usub, et kvaliteetne avalik haldus on mitmeaastasest finantsraamistikust ja mujalt tulenevate ELi poliitiliste eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus; rõhutab tõhusa kommunikatsiooni ja poliitilise teadlikkuse tähtsust usalduse suurendamisel ning positiivsete reformimeetmete ja programmide edendamisel;

24.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika meetmete puhul on pidevalt vaja hinnata, kas need täiendavad tavapärastest vahenditest rahastatavaid meetmeid, ning tagada, et ühtekuuluvuspoliitika meetmed ei hakkaks liikmesriigi tavapäraseid meetmeid asendama;

25.  täheldab, et kuigi viimasel programmitöö perioodil on piirkondlikule rakenduskavale ette nähtud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite summat suurendatud, saaks järelevalvet parandada, et hinnata, millist mõju nimetatud rahastamine piirkondlikule rakenduskavale avaldab;

26.  nõuab selliste komisjoni töörühmade töö jätkamist, kes vastutavad liikmesriikide ametiasutuste abistamise eest, et rakendada paremini ühtekuuluvuspoliitika vahendeid nendes liikmesriikides, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise osas maha jäänud;

27.  rõhutab, et reformi toetusprogramm on oluline, ning loodab, et seda tõhustatakse järgmise programmitöö perioodil, määratledes selgelt, et toetusprogrammil on pigem edendav roll kui ülesanne pakkuda tehnilist abi, ning et parandatakse ka selle mõjusust ja tõhusust, vähendamata ühtekuuluvuspoliitika eelarvet summade võrra, mis komisjon hiljuti mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 esildas;

28.  märgib, et kuigi ELil ei ole haldussektoris otsest juriidilist pädevust, on tal positiivne mõju liikmesriikide haldusasutustele ja eelkõige kaudne roll, mille avalduseks on haldusstandardite kehtestamine liidu õigustikus, parimate tavade vahetamise hõlbustamine kogu liidus ning eelarvevahendite tagamine, mille eesmärk on toetada ja edendada avaliku halduse reformi, suurendades selleks haldussuutlikkust ja ametiasutuste tõhusust ning ergutades innovatsiooni avalikus sektoris;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Uuring „Public Sector Reform: How the EU budget is used to encourage it“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond D – eelarvepoliitika osakond, 2016. (2) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/ministerial-declaration-egovernment-tallinn-declaration (3) Euroopa avaliku halduse koostöövõrgustik (EUPAN); avaliku halduse ja juhtimise temaatiline võrgustik (PAG) ning muud platvormid ja võrgustikud, mille keskmes on õigus, korruptsioonivastane võitlus, digiteerimine, riigihanked jm.