(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0380),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0231/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0445/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8 peaksid liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. [ME 2]

(2)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba(4) vastusena Euroopas valitsevatele sotsiaalsetele probleemidele. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peab liit olema valmis tegelema globaliseerumise ja digitaliseerimisega seotud praeguste ja tulevaste probleemidega, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat. Samba kakskümmend peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi Üleminekufondi (EGFEFT) üldine suunav raamistik, mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted suurte restruktureerimiste korral ellu rakendada.

(3)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse(5) ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030(6) – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks Euroopa poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud” kui esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

(4)  2018. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“(7). Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. Seetõttu on äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja lahendada oskustega seotud probleeme, eelkõige ka neid, mis on seotud digiteerimisega digiteerimise, automatiseerimise ja üleminekuga ressursitõhusale majandusele, järgides täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet. Eelarve paindlikkus peab olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskne põhimõte. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks õigeaegsemalt reageerida ettenägematutele sündmustele ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja. [ME 3]

(5)  Oma valges raamatus Euroopa tuleviku kohta(8) on komisjon väljendanud muret isolatsionistlike suundumuste pärast, mis suurendavad kahtlusi avatud kaubanduse ja ELi sotsiaalse turumajanduse kasulikkuse suhtes üldiselt.

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta(9) on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuigi tuleb tunnistada avatuma kaubanduse eeliseid, on sellega seotud negatiivse kõrvalmõju käsitlemiseks vaja sobilikke vahendeid. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab tehnoloogilised ja keskkonnaga seotud muudatused süvendavad seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega. Asjaomased liidu struktuurifondid, näiteks Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), peaksid globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja keskkonnaga seotud üleminekute võimalikku kumulatiivset negatiivset mõju laiemalt ette nägema, et paremini kohandada ärimaailma ja tööjõudu, ühitades majanduskasvu ja tehnoloogia arengut piisava sotsiaalkaitse ja aktiivse toetusega tööhõive- ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise võimaluste kasutamiseks. [ME 4]

(7)  Oma aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta(10) rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel. Seega on esmatähtis investeerida kestlikku arengusse, võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse. [ME 5]

(8)  Globaliseerumise Kliimamuutuste, globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on ESF+, mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ja EFT, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele suurte restruktureerimiste korral. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“(11) on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral. [ME 6]

(9)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006(12) 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. EGF loodi selleks, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tulemusel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu.

(10)  Määruse (EÜ) nr 1927/2006 kohaldamisala laiendati 2009. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009(13)Euroopa majanduse elavdamise kava osana, et hõlmata ka töötajaid, kes on kaotanud töö vahetult üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(11)  1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kestva mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1309/2013 kohaldamisala,(14) et see hõlmaks töökohtade kaotamist, mis on tingitud nii tõsistest majandushäiretest, mida põhjustab ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumine, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 546/2009, kui ka mis tahes uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.

(11a)  EFT programm peaks olema nähtav ning selle käigus tuleks nõuda rohkem ja paremaid andmeid, selleks et oleks võimalik EFTd korrektselt teaduslikult hinnata ja vältida halduspiiranguid kaubanduse kohandamistoetusega seotud programmide rakendamisel. [ME 7]

(12)  Komisjon tegi EGFi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on saavutatud EGFi eesmärgid. EGF osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et EGF lõi Euroopa lisaväärtust. Eelkõige kehtib see EGFi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et EGFi abi ei suurenda mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka nende intensiivsust. Lisaks on EGFi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult sekkumismeetmete ELi lisaväärtust. Samas tuvastati mitmesuguseid probleeme. Esiteks oli kasutuselevõtmise menetlus liiga pikk. Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud probleemidest töökohtade koondamise põhjustanud sündmuse kohta mahuka taustaanalüüsi kokkupanemisel. Peamine põhjus, mis hoiab liikmesriike, kellel oleks võimalik EGFi kasutada, taotluse esitamisest tagasi, on finants- ja institutsioonilise suutlikkuse probleemid. Ühest küljest võib asi olla lihtsalt tööjõu vähesuses: praegu võivad liikmesriigid küsida tehnilist abi ainult siis, kui nad rakendavad EGFi juhtumit. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse igasuguse viivituseta. Lisaks paistab, et teatavates liikmesriikides on vaja teha palju rohkem tööd institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et tagada EGFi juhtumite tõhus ja tulemuslik rakendamine. 500 koondatud töötaja künnist peeti liiga kõrgeks, eelkõige madalama asustustihedusega piirkondades(15).

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi EFT roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate kvaliteetsele ja kestlikule tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste, digiteerimise ja automatiseerimise või muude tegurite, nagu Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise või vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tuleks EFT tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF peaks EFT jääma paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa(16). [ME 8 ja 97]

(13a)  Oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta kinnitas Euroopa Parlament taas, et tal on kindel seisukoht, kui palju raha on ELi tähtsaimate poliitikavaldkondade rahastamiseks 2021.–2027. aasta finantsraamistikus vaja, et nende eesmärgid saaks täita. Eelkõige rõhutas parlament, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleb konkreetselt VKEdele ja noorte töötuse vastu võitlemiseks mõeldud rahasummasid kahekordistada, pidas kiiduväärseks ettepanekuid, millega muudetakse kehtivaid sätteid paremaks, eriti mis puudutab erivahenditele mõeldud eraldiste suurendamist, ning kinnitas soovi läbi rääkida ka muude vajalike paranduste üle. [ME 9]

(14)  Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi EFT üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 250 200 koondatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu vastavate võrdlusperioodide jooksul). Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel võib taotluse peaks olema võimalik taotlus esitada väiksema koondamiste arvu puhul. [ME 10]

(14a)  EFT peaks püüdma näidata üles solidaarsust töötajatega, kes on koondatud igat liiki ettevõtetest, olenemata nende suurusest, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet ja võttes arvesse vajadust, et restruktureerimisel oleks oluline mõju, mis on EFT taotluse künnis. [ME 11]

(14b)  EFT peaks jääma liidu erivahendiks, millega reageeritakse olukordadele, mis põhjustavad Euroopa tööturgudel suuri restruktureerimisi. Liit peaks siiski jätkama jõupingutusi, et leida jätkusuutlikumaid viise niisuguste struktuurimuutuste ja -probleemide lahendamiseks, mis mõjutavad liikmesriikides tööturge ja põhjustavad restruktureerimist. [ME 12]

(15)  Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema võrdne ESF+ määraga asjaomases liikmesriigis.

(16)  Komisjon peaks jagama EGFile EFTle eraldatud liidu eelarve osa täitmist liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number](17) (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid EGFi EFT rakendamisel eelarve jagatud täitmise raames järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld.

(17)  Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise selliste suundumuste nagu globaliseerumise, tehnoloogiliste ja keskkonnaga seotud muutuste, restruktureerimise ja EGFi EFT kasutamise hindamisel. Sellised analüüsid peaksid sisaldama piisavalt eristatud andmeid, eelkõige soolisest vaatenurgast, et võidelda tõhusamalt soolise ebavõrdsuse vastu. [ME 13]

(17a)  Eurofoundi Euroopa restruktureerimise jälgimise keskus (ERM) jälgib reaalajas teateid suuremahulistest restruktureerimistest kogu liidus, toetudes riiklike korrespondentide võrgustikule. ERM on EFT jaoks väga oluline ja peaks abistama EFT tegevust, aidates eelkõige tuvastada võimalikke sekkumisjuhtumeid varases etapis. [ME 14]

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile EFT-le võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist EFTst toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui nii koondatud töötajaid, olenemata nende töösuhte liigist ja kestusest, kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud. [ME 15]

(19)  EGFi EFT rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti naasta kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasta tulevikku suunatud alal, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtte asutamise toetamiseks, kaasa arvatud kooperatiivide loomine. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid tulevasi vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb tuleks pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele ja vajaduse korral sooliste stereotüüpide kaotamisele tööhõives. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist Rahaline toetus peaks täiendama, mitte asendama mis tahes meetmeid, mis kuuluvad liikmesriikide ja/või äriühingute vastutusalasse siseriiklike õigusaktide või kollektiivsete kokkulepete alusel. Äriühinguid tuleks ergutada osalema EFTst toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises. [ME 16]

(19a)  Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, mille eesmärk on aidata sihtrühmal tööturule naasta, peaksid liikmesriigid kasutama ja rohkem silmas pidama digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu strateegiat, et tegeleda tõsise soolise lõhega IKT ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) sektoris, edendades naiste ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist nendesse sektoritesse. Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, peaksid liikmesriigid ka vältima ühe soo ülekaalu kinnistamist nendes tööstusharudes ja sektorites, kus see on traditsiooniliselt nii olnud. Suurendades vähemesindatud sugupoole osalemist eri sektorites, nt finantssektor, IKT ja STEM sektor, on võimalik vähendada soolist palga- ja pensionilõhet. [ME 17]

(20)  Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks kõik nimetatud meetmetes osalevad toetusesaajad naaseksid kvaliteetsele ja püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue seitsme kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva. Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kujundamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta koondamiste aluseks olevaid põhjusi ja prognoosida tulevasi tööturu väljavaateid ja vajalikke oskusi. Kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas üleminekuga kliimasõbralikule ja ressursitõhusale majandusele. [ME 18]

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas puuetega isikutele, ülalpeetavate sugulastega isikutele, noortele ja vanemaealistele ning, madala kvalifikatsiooniga, rändaja taustaga ja vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi EFT rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. [ME 19]

(21a)  Ajavahemikus märts 2007–märts 2017 esitasid 21 liikmesriiki komisjonile 148 taotlust EGFi vahenditest kaasrahastamiseks kokku peaaegu 600 miljoni euro suuruses summas, et toetada 138 888 koondatud töötajat ja 2 944 isikut, kes ei õpi ega tööta. [ME 20]

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada nii ruttu kui võimalik korrektselt täidetud taotlused EGFist EFTst rahalise toetuse saamiseks, ja liidu institutsioonid peaksid tegema kõik nendest oleneva, et taotlusi kiiresti hinnata. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud. [ME 21]

(22a)  Käesoleva määruse rakendamise ja eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks tuleks EFT tegevust avalikkusele rohkem tutvustada ja anda teavet EFT ja sellega seotud võimaluste kohta, eelkõige liikmesriikide asjakohaste asutuste tasandil. [ME 22]

(22b)  Komisjonil tuleks lihtsustada juurdepääsu riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele spetsiaalse kasutajatoe kaudu, mis pakub üldteavet ja selgitusi menetluste ning taotluse esitamise kohta. Kasutajatugi peaks pakkuma standardvorme statistika ja täiendava analüüsi jaoks. [ME 23]

(23)  Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma ning jätkama nende teavitamist rakendamise etapis. [ME 24]

(24)  Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi tohi EFT rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid pigem neid võimaluse korral täiendama. Samuti ei saa EFT rahaline toetus asendada liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud, vaid see peaks looma tõelist Euroopa lisaväärtust. [ME 25]

(25)  Võrdõiguslikkuse põhimõtet arvestades peaksid liikmesriigid kogu oma territooriumil, kaasa arvatud maapiirkondades, tagama EFTd puudutavale teabele tõhusa juurdepääsu. Komisjon peaks eelkõige edendama olemasolevate heade tavade levitamist, suurendama teadlikkust EFT toetuskõlblikkuse kriteeriumidest ja taotlusmenetlustest ning tegema rohkem selleks, et suurendada liidu kodanike, eelkõige töötajate teadlikkust EFTst. Tuleks lisada erisätted EGFi EFT kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta. [ME 26]

(26)  Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks peaks kulude katteks saama toetust alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab individuaalsete teenuste osutamist või alates kuupäevast, mil liikmesriigil tekivad EGFi EFT rakendamise halduskulud.

(27)  Et täita nõuded, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt üleviimine on eriti keeruline, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses jätta EGFi EFT eelarvereale piisavad maksete assigneeringud.

(27a)  Et täita vajadused, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt üleviimise võimalused on eriti piiratud, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses EFT eelarvereale jätta piisavad maksete assigneeringud. [ME 27]

(28)  [EGFi EFT eelarveraamistik on sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelises [kuupäev] institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(18) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe“).]

(29)  Toetusesaajate huvides peaks abi olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav. Liikmesriigid ja EGFi EFTi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi EFTi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Seepärast teevad edaspidi komisjoni poolt esitatud üleviimistaotluste kohta otsuse eelarvepädevad institutsioonid ning sel juhul ei ole enam vaja komisjoni ettepanekut EGFi kasutuselevõtu kohta. [Eraldi hääletus]

(30)  Ettevõtte tegevuse lõpetamise korral võib aidata koondatud töötajatel võtta üle mõned või kõik tema endise tööandja tegevused ning ettevõtja asukoha liikmesriik võib selle võimaldamiseks anda avansina rahalisi vahendeid, mille järele on kiireloomuline vajadus. [ME 29]

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi EFT abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi EFT rakendamise kohta lõpparuande, mis peaks vastama selgetele järelevalvenõuetele ning sisaldama toetusesaajate järelkontrolli ja soolise võrdõiguslikkuse mõjuhinnangut. [ME 30]

(32)  Liikmesriigid peaksid jääma vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja liidu rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus“)(19) või seda asendava määruse asjakohastele sätetele. Liikmesriigid peaksid EGFist EFTst saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama. EGFist EFTst toetust saavate tegevuste lühikest rakendusperioodi silmas pidades tuleks aruandluskohustuse puhul arvesse võtta EGFi EFT sekkumise eripära.

(32a)  Liikmesriigid peaksid võtma tõhusaid teabevahetusmeetmeid, et edendada EFTst rahalise toetuse andmist, rõhutama, et rahastamine on toimunud liidu vahenditest, ja suurendama liidu poolt EFT raames rahastatavate meetmete nähtavust. [ME 31]

(33)  Lisaks peaksid liikmesriigid ennetama, tuvastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid eeskirjade eiramisi, sealhulgas pettusi. Peale selle võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(20) ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(21) ja nr 2185/96(22), et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(23) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kriminaalasju, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(24), mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil. Liikmesriigid peaksid astuma vajalikke samme, et iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, teeks liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd, annaks komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagaks, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile aruande avastatud eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste kohta ning nende järelmeetmete ning OLAFi juurdluste järelmeetmete kohta.

(34)  Vastavalt finantsmäärusele, määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud direktiiviga (EL) 2017/1371. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(35)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja neis määratakse kindlaks eelkõige menetlus eelarve kehtestamiseks ja täitmiseks toetuste, avalike hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise teel ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutus. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitsmist, kui esinevad üldised puudused õigusriigi toimimises liikmesriikides, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(36)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(25) punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetsete seirenõuete alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik programmi kohapealse mõju mõõtmiseks.

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus. [ME 32]

(38)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)  Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa ja hõlmama eesmärki suurendada naiste esindatust teaduse, tehnoloogia, insenerierialade ja matemaatika valdkonna ametites, [ME 33]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond Üleminekufond (EGFEFT).

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad ning kriteeriumid sellise rahastamise kohta, sealhulgas liikmesriikide taotluste kohta EGFist EFTst rahalise toetuse saamiseks artiklis 7 osutatud toetusesaajatele suunatud meetmete jaoks. [ME 34]

Artikkel 2

Missioon

EGF aitab kaasa globaliseerumisest EFT eesmärk on toetada globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele keskkonnaalaste muutuste tulemusel toimuvaid sotsiaal-majanduslikke muutusi, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF töötajaid alternatiivse ja jätkusuutliku tööhõive edendamise kaudu. EFT on hädaabifond, mis toimib reaktiivselt ja aitab kaasa õiglasele üleminekule. EFT aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel. [ME 35]

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja töötajatega, olenemata nende töösuhte liigist või kestusest, ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile tööturule naasmise meetmeteks rahalist toetust. [ME 36]

2.  EGFi EFT erieesmärk on pakkuda töötajatele abi ettenägematute ja toetust seoses nende tööturule naasmisega suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või, automatiseerimine ja tehnoloogilised muutused. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust. [ME 37 ja 98]

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, olenemata tema töösuhte liigist ja kestusest, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel; [ME 38]

b)  „füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

c)  „toetusesaaja“ – isik, kes osaleb EGFist EFTst kaasrahastatavates meetmetes;

d)  „eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb EGF EFT rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

Artikkel 5

Sekkumiskriteeriumid

1.  Liikmesriigid võivad taotleda EGFist EFTst rahalise toetuse saamist koondatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud meetmete jaoks vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.  EGFi EFT rahalist toetust antakse suurte restruktureerimiste korral, millel tulemusel:

a)  lõpetab liikmesriigi ettevõttes neljakuulise kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures; [ME 39]

b)  lõpetab kuuekuulise üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 200 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat; [ME 40]

c)  lõpetab neljakuulise üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas. [ME 41]

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti sealhulgas VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele tööhõive tasemele ja kohalikule, piirkondlikule või piirkondlikule riigi majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi EFT iga-aastasest ülemmäärast. [ME 42]

4.  EGFi EFTd ei tohi kasutusele võtta, kui töötajad on koondatud liikmesriigi eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab sektoreid, mis sõltuvad peamiselt avaliku sektori rahastamisest. [ME 43]

Artikkel 6

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

1.  Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 5 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks artiklis 4 määratletud koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu arvutamisel. [ME 44]

2.  Taotluse esitanud liikmesriik arvutab lõikes 1 osutatud arvu ühe järgmise kuupäeva seisuga:

a)  kuupäev, mil ettevõtja teavitas vastavalt nõukogu direktiivi 98/59/EÜ(26) artikli 3 lõikele 1 pädevat asutust kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest;

b)  kuupäev, mil ettevõtja esitas töötajale teate tema koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

c)  töölepingu tegeliku lõpetamise või ettenähtud lõpu kuupäev;

d)  kasutajaettevõttesse tehtud lähetuse lõppemise kuupäev; või

e)  füüsilisest isikust ettevõtja puhul kuupäev, mil tegevus lõpetati kooskõlas riigisiseste õigus- või haldusnormidega.

Punktis a osutatud juhtudel annab taotluse esitanud liikmesriik komisjonile lisateavet käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab.

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud toetusesaajad

Taotluse esitanud liikmesriik võib vastavalt artiklile 8 pakkuda EGFist EFTst kaasrahastatavat individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti rahastamiskõlblikele toetusesaajatele, kes võivad olla:

a)  koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud artiklis artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud võrdlusperioodil võrdlusperioodidel ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 6; [ME 45]

b)  koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud muul ajal kui artiklis 5 sätestatud võrdlusperioodil (nimelt kuus kuud enne võrdlusperioodi algust või ajavahemikul, mis jääb võrdlusperioodi lõpu ja komisjoni poolt hindamise lõpetamisele eelneva kuupäeva vahele) ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 6.

Esimese lõigu punktis b osutatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad on rahastamiskõlblikud tingimusel, et võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos sündmusega, mis põhjustas töökohtade koondamise asjaomasel võrdlusperioodil.

Erandina artiklist 5 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EFTst kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25‑aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30‑aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned toimunud koondamised esinevad NUTS 2. tasandi piirkondades. [ME 46]

Artikkel 8

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  EGFi EFT rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, millesse on kaasatud ametiühinguorganisatsioonid ja/või töötajate esindajad ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist. [ME 47]

Digitaalajastul ja ressursitõhusas majanduses vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalse koolituse ja/või individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele oskustele ja konkreetsetele vajadustele. [ME 48]

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, individuaalne tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed; [ME 49]

b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, liikuvus-, lastehoiu-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele, ja töölevõtmise stiimulid tööandjatele, sealhulgas stiimulid paindliku töökorralduse tagamiseks koondatud töötajatele. [ME 50]

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada ületa 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest. [ME 51]

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte, sealhulgas kooperatiivi alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000 25 000 eurot koondatud töötaja kohta. [ME 52]

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul ja võimalusega aidata töötajatel naasta oma endise töökoha kutsealale, kui ulatuslik restruktureerimine on tekitanud vajaduse uute või täiendavate oskuste järele ja kui olemasolevaid oskusi saab kõige tõhusamalt ära kasutada. [ME 53]

2.  Järgmised kulud ei ole EGFist EFTst toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud:

a)  lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

b)  meetmed, mida ettevõtjad peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

ba)  meetmed, millega stimuleeritakse eriti ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid, suuremas vaesuse ohus või vanemaid töötajaid tööturule naasma või jääma; [ME 54]

bb)  meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt. [ME 55]

EGFist EFTst toetatavad meetmed ei asenda ühelgi juhul passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid. [ME 56]

3.  Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate ja/või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides. [ME 57]

4.  Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib EGFist EFTst toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse jaoks.

Artikkel 9

Taotlused

1.  Liikmesriik esitab komisjonile taotluse 12 nädala jooksul alates artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud tingimuste täitmise kuupäevast.

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, teavitab kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja teavitab liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks. [ME 58]

3.  Kui liikmesriik seda palub, annab komisjon talle menetluse algetappides tehnilist abi. Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kümne tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kümne tööpäeva võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. [ME 59]

4.  Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 60 40 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on asjakohane, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik sellest tähtajast kinni pidada, võib seda tähtaega täiendavalt 20 tööpäeva võrra pikendada, kui komisjon esitab eelneva kirjaliku selgituse, milles ta viivituse põhjuste kohta kirjaliku viivitust põhjendab, ja esitab selle selgituse asjaomasele liikmesriigile. [ME 60]

5.  Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)  hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 6, sealhulgas arvutusmeetod;

b)  kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud kõik oma juriidilised kohustused ja on kooskõlas nendega oma töötajate eest hoolt kandnud; [ME 61]

ba)   selge viide liikmesriikide poolt koondatud töötajate abistamiseks juba võetud meetmetele ja EFT raames taotletavate vahendite täiendavale olemusele, kuna riiklikel või piirkondlikel ametiasutustel puuduvad vajalikud vahendid; [ME 62]

bb)   ülevaade ELi rahalistest vahenditest, millest koondav ettevõtja on kollektiivsetele koondamistele eelnenud viie aasta jooksul juba abi saanud; [ME 63]

c)  lühiülevaade sündmustest, mis tõid kaasa töötajate koondamise;

d)  vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

e)  koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule, riigi või riigi vajaduse korral piiriülesele majandusele ja tööhõivele, [ME 64]

f)  individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, väheste oskustega, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate ning ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavate inimeste jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid; [ME 65]

g)  selgitus selle kohta, mil määral võeti arvesse muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitusi ja kuidas individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett täiendab muudest liikmesriikide või liidu fondidest rahastatavaid meetmeid, ning teave meetmete kohta, mis on asjaomastele töötajaid koondavatele ettevõtjatele siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud;

h)  sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlustegevuse hinnanguline maksumus;

i)  hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

j)  kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama ja EGFi EFT rakendamiseks kavandatud tegevusi ellu viima, nagu on sätestatud artiklis 8;

k)  vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike ametiasutustega või muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks;

l)  kinnitus, et taotletav EGFi EFT toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

m)  riikliku eel- või kaasrahastamise ja muu kaasrahastamise allikad, kui see on asjakohane;

ma)   avaldus, et kavandatavad meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid ning et topeltrahastamine on välistatud. [ME 66]

Artikkel 10

Vastastikune täiendavus, nõuetele vastavus ja kooskõlastamine

1.  EGFi EFT rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on äriühingutele siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud.

2.  Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkonna, kohalikul ja kohalikul vajaduse korral piiriülesel tasandil, sealhulgas liidu fondidest ja programmidest kaasrahastatavad meetmed, kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega. [ME 67]

3.  EGFi EFT rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele solidaarsuse näitamiseks ning ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi EFT toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega. [ME 68]

4.  Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest ja programmidest saadava abi kooskõlastamise. [ME 69]

5.  Taotluse esitanud liikmesriik tagab, et konkreetsete EGFist EFTst rahalist toetust saavate meetmete jaoks ei saada abi muudest liidu rahastamisvahenditest.

Artikkel 11

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist EFTst antava rahalise toetuse rakendamise eri kõigi asjakohaste etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul. [ME 70]

Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hoida ära EGFile EFTle juurdepääsu puhul ning sellest saadava rahalise toetuse rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimine soo, sooidentiteedi, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 12

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

1.  Komisjoni algatusel võib kuni 0,5 % EGFi EFT iga-aastasest ülemmäärast kasutada fondi rakendamiseks vajaliku tehnilise ja haldusabi jaoks rahastamiseks, näiteks ettevalmistus-, seire-, andmekogumis-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, teabevahetuse ja EGFi EFT nähtavamaks muutmisega seotud meetmete ning muude haldus- ja tehnilise abi meetmete jaoks. Tugevdada tuleb koostoimet struktuurimuutuste väljakujunenud seiresüsteemidega, näiteks ERMiga. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode. [ME 71]

2.  Vastavalt lõikes 1 sätestatud ülemmäärale esitab komisjon asjakohastele eelarveridadele tehnilise abi assigneeringute üleviimise taotluse vastavalt finantsmääruse artiklile 31.

3.  Komisjon annab tehnilist abi omal algatusel eelarve otsese või kaudse täitmise kaudu vastavalt [finantsmääruse artikli 62 lõike 1punktidele a ja c].

Juhul kui komisjon rakendab eelarve kaudse täitmise raames tehnilist abi, tagab ta selle ülesande eest vastutava kolmanda isiku määramise menetluse läbipaistvuse ning teavitab kõiki EFT sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti alltöövõtja valikust. [ME 72]

4.  Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi EFT kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks, sh kasutajatoe loomiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi EFT kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis. [ME 73]

Artikkel 13

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liikmesriigid tunnustavad liidu rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet. Liikmesriigid tagavad, et rõhutatakse rahastamise liidu lisaväärtust ning et nad aitavad komisjonil koguda andmeid, mille abil suurendada eelarve läbipaistvust. [ME 74]

Liikmesriigid kasutavad ELi embleemi vastavalt [ühissätete määruse VIII lisale] koos lihtsa märkega rahastamise päritolu kohta („rahastanud/kaasrahastanud Euroopa Liit“).

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi EFT kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ja toetuskõlblike meetmete kohta, esitatakse korrapäraselt ajakohastatav liikmesriikide kontaktisikute loetelu ning antakse, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses. [ME 75]

3.  Komisjon edendab teavitamise valdkonnas olemasolevate heade tavate levitamist, rakendab kogemustele tuginedes EGFi EFT kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks EFT nähtavamaks, teha teatavaks selle toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja taotlusmenetlused, muuta EFT tõhusamaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad, sealhulgas ka maapiirkondade kodanikud ja töötajad, kellel on raske teabele ligi pääseda, oleksid EGFist EFTst teadlikud. [ME 76]

Liikmesriik tagab, et kõik teavitamise ja nähtavusega seotud materjalid tehakse taotluse korral kättesaadavaks liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele, ning et liidule antakse kasutustasuta, mittevälistav ja tagasivõtmatu litsents kõnealuste materjalide kasutamiseks ning kõik materjalidega seotud olemasolevad õigused. Litsents annab liidule järgmised õigused:

–  sisekasutus ehk õigus paljundada, kopeerida ja teha kättesaadavaks teavitamise ja nähtavusega seotud materjale ELi ja ELi liikmesriikide institutsioonidele ja ametitele ning nende töötajatele;

–  paljundada teavitamise ja nähtavusega seotud materjale mis tahes vahendite abil ja mis tahes vormis, tervikuna või osaliselt;

–  edastada üldsusele teavitamise ja nähtavusega seotud materjale, kasutades kõiki kommunikatsioonivahendeid;

–  levitada üldsusele teavitamise ja nähtavusega seotud materjale (või nende koopiaid) mis tahes ja kõikides vormides;

–  säilitada ja arhiveerida teavitamise ja nähtavusega seotud materjale;

–  anda kolmandatele isikutele edasi teavitamise ja nähtavusega seotud materjalide kasutamise õigused.

Liidule võib anda lisaõigusi.

4.  Kõnealustele teavitusmeetmetele käesoleva määruse alusel eraldatud vahendid aitavad muu hulgas tutvustada liidu poliitilisi prioriteete, eeldusel et need on seotud artiklis 3 osutatud üldeesmärkidega.

Artikkel 14

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1.  Komisjon hindab artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi EFT rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb võimalikult kiiresti artikli 9 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul vastava ettepaneku. [ME 77]

2.  EGFi EFT kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis.

3.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 16 sätestatud menetluse ja teavitab sellest taotluse esitanud liikmesriiki. [ME 78]

4.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimusi ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki, samuti muid asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti. [ME 79]

Artikkel 15

Rahastamiskõlblikkuse periood

1.  Kulud on EGFist EFTst toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates artikli 9 lõike 5 punktis i sätestatud kuupäevadest, mil liikmesriik alustab või peaks alustama sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist või mil talle tekivad halduskulud seoses EGFi EFT rakendamisega kooskõlas artikli 8 lõigetega 1 ja 4.

2.  Liikmesriik võtab nii kiiresti kui võimalik kõik artiklis 8 sätestatud rahastamiskõlblikud meetmed nii kiiresti kui võimalik, kuid. Meetmeid rakendatakse hiljemalt 6 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva ja viiakse ellu mitte hiljem kui 24 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva. [ME 80]

3.  Rakendusperiood on periood, mis algab taotluses artikli 9 lõike 5 punkti j kohaselt esitatud kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik alustab sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud individuaalsete teenuste osutamist ja EGFi EFT rakendamise meetmete kohaldamist, nagu on sätestatud artiklis 8, ja lõpeb 24 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva.

4.  Kui toetusesaaja osaleb kursusel või väljaõppes, mis kestab kaks aastat või kauem, on selle õppe kulud EGFi EFT kaasrahastamise saamiseks kõlblikud kuni kuupäevani, mil tuleb esitada artikli 20 lõikes 1 osutatud lõpparuanne, tingimusel et vastavad kulud on kantud enne kõnealust kuupäeva.

5.  Artikli 8 lõike 4 kohaselt kantud kulud on rahastamiskõlblikud kuni lõpparuande esitamise tähtpäevani kooskõlas artikli 20 lõikega 1.

Artikkel 16

Eelarvemenetlus ja eelarve täitmine

1.  Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGFist EFTst rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, esitab ta taotluse vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmääruse artiklile 31 ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Otsuse EFT kasutuselevõtu kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos ühe kuu jooksul pärast neile taotluse esitamist. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

EFT kasutuselevõtu otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

EFTga seotud üleviimised tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31. [ME 81]

2.  Üleviimistaotlusele peab olema lisatud toetusetaotluse rahastamiskõlblikkuse kontrolli kokkuvõte. [ME 82]

3.  Komisjon võtab rahalise toetuse andmise kohta rakendusaktiga vastu otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite üleviimise heakskiitmisest. Kõnealune otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses võtavad vastu otsuse EFT kasutuselevõtu kohta. [ME 83]

3a.  Lõike 1 kohane EFT kasutuselevõtu otsuse ettepanek peab sisaldama järgmist teavet:

a)  artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

b)  tõend selle kohta, et artiklites 5 ja 10 esitatud tingimused on täidetud ning

c)  asjaolud, millega põhjendatakse ettepanekus nimetatud summasid. [ME 84]

Artikkel 16a

Erandjuhud

Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest suurte restruktureerimiste toimumise aastal ei piisa sellises suuruses abi andmiseks, nagu eelarvepädevad institutsioonid vajalikuks peavad, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta vahenditest. Fondi iga-aastasest eelarve ülemmäärast tuleb suurte restruktureerimiste aastal ja sellele järgneval aastal igal juhul kinni pidada. [ME 85]

Artikkel 17

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1.  Pärast artikli 16 lõike 3 kohase rahalise toetuse andmise otsuse jõustumist maksab komisjon üldjuhul 15 tööpäeva jooksul liikmesriigile ühekordse ettemaksena välja 100 % rahalisest toetusest. Ettemakse tasaarveldatakse, kui liikmesriik esitab tõendatud kuluaruande vastavalt artikli 20 lõikele 1.Kulutamata summa hüvitatakse komisjonile.

2.  Lõikes 1 osutatud rahalist toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt finantsmääruse artiklile 63.

3.  Rahastamise täpsed tehnilised tingimused määrab kindlaks komisjon artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses.

4.  Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketis sisalduvate meetmete rakendamise käigus võib asjaomane liikmesriik teha komisjonile ettepaneku meetmete muutmiseks, lisades mõne muu rahastamiskõlbliku meetme, mis on loetletud artikli 8 lõike 1 punktides a ja b, tingimusel et need muudatused on nõuetekohaselt põhjendatud ning kogusumma ei ületa artikli 16 lõikes 3 osutatud rahalist toetust. Komisjon hindab kavandatavaid muudatusi ning nõustumise korral muudab vastavalt rahalise toetuse andmise otsust.

5.  Asjaomasele liikmesriigile võimaldatakse paindlikkust jaotada summasid ümber artikli 16 lõike 3 kohases rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud eelarvepunktide vahel. Kui ümberjaotamise tulemusel suurenevad ühe või mitme täpsustatud eelarvepunkti assigneeringud rohkem kui 20 %, teavitab liikmesriik sellest eelnevalt komisjoni.

Artikkel 18

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse andmise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 19

Näitajad

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 kohaste programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks fondi kasutamise tõhusa hindamise tagamiseks.

Artikkel 19a

Toetusesaajaid käsitleva uuringu mudel

Artikli 20 lõike 1 punktis d nimetatud toetusesaajate uuring põhineb mudelil, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Komisjon võtab rakendusakti vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused. [ME 86]

Artikkel 20

Lõpparuanne ja lõpetamine

1.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva seitsmenda kuu lõpus komisjonile rahalise toetuse kasutamise lõpparuande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)  meetmete liik ja peamised saadud tulemused, milles selgitatakse probleeme, saadud kogemusi, sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ELi fondidega, eriti ESF+-iga ning osutatakse võimaluse korral nende meetmete vastastikusele täiendavusele meetmetega, mida rahastatakse muudest liidu või riiklikest programmidest kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega; [ME 87]

b)  liikmesriigis meetmepaketti rakendavate asutuste nimed;

c)  artiklis 19 sätestatud näitajad;

d)  toetusesaajate kohta kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu rakendusperioodi lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi ja liigi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi; [ME 88]

e)  kas töötajaid koondav ettevõte, välja arvatud idufirmad, mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest; [ME 89]

f)  kulusid põhjendav selgitus.

2.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva 19. kuu lõpus täieliku ja nõuetekohaselt kontrollitud lihtsa andmekogumi lisa punkti 3 kohase pikemaajaliste tulemuste näitaja kohta. [ME 90]

3.  Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõikes 1 nõutava teabe, lõpetab ta rahalise toetuse, tehes kindlaks EGFist EFTst makstud rahalise toetuse lõpliku summa ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 24 tagastatava summa. Lõpetamine sõltub pikemaajaliste tulemuste näitaja esitamisest vastavalt lõikele 2.

Artikkel 21

Iga kahe aasta tagant koostatav aruanne

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi EFT saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, nende töötlemise kiiruse ja kehtivate eeskirjade võimalike puudujääkide, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud. [ME 91]

2.  Aruanne edastatakse teadmiseks liikmesriikidele, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele. [ME 92]

Artikkel 22

Hindamine

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi EFT rahaliste toetuste hindamise, koos sellele järgneva mõjuhinnanguga EFT rakendamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil tuleb liikmesriikidel koguda kõik olemasolevad andmed EFT juhtumite ja abi saanud töötajate kohta. [ME 93]

2.  Lõikes 1 osutatud hindamise tulemused edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalpartneritele. Hindamiste tulemusel antud soovitusi võetakse arvesse tööhõivet ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate uute programmide koostamisel või olemasolevate programmide edasiarendamisel.

3.  Lõikes 1 osutatud hindamised hõlmavad rahalist toetust käsitlevat asjakohast statistikat, mis on esitatud sektorite ja liikmesriikide kaupa. [ME 94]

4.  EGFi EFT eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

Artikkel 23

Juhtimine ja finantskontroll

1.  Ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid EGFist EFTst toetatavate meetmete juhtimise ja finantskontrolli eest. Nende võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

a)  nad kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas seda rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

b)  nad tagavad, et seireandmete edastamine on kohustuslik nõue lepingutes asutustega, kes pakuvad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti;

c)  nad kontrollivad, kas rahastatud meetmeid on rakendatud nõuetekohaselt;

d)  nad kontrollivad, kas rahastatud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on seaduslikud ja korrektsed;

e)  nad väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi, sealhulgas pettusi, ning nõuavad vajaduse korral tagasi põhjendamatult makstud summad ja kogunenud intressi. Liikmesriigid annavad aru eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse kohta.

2.  Finantsmääruse artikli [63 lõike 3?] kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks EGFist EFTst toetatavate meetmete haldamise ja kontrolli eest vastutavad asutused. Kõnealused asutused edastavad komisjonile käesoleva määruse artikli 20 lõikes 1 osutatud lõpparuannet esitades finantsmääruse [artikli 63 lõigetes 5, 6 ja 7?] sätestatud teabe rahalise toetuse rakendamise kohta.

Kui määruse (EL) nr 1309/2013 kohaselt määratud ametiasutused on esitanud piisavad tagatised selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende üle peetakse nõuetekohast arvestust, võib asjaomane liikmesriik teatada komisjonile, et kõnealused asutused on käesoleva määruse alusel kinnitatud. Sel juhul teatab asjaomane liikmesriik, millised ametiasutused on kinnitatud ja mis on nende ülesanded.

3.  Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teevad liikmesriigid nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriikide tehtavad korrektsioonid seisnevad rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriigid nõuavad tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summa ja maksavad selle komisjonile tagasi; kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

4.  Olles vastutav liidu üldeelarve täitmise eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. Iga taotluse esitanud liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid; Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha EGFi EFT rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt ühe tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas tehtavat kontrolli. Komisjon teatab sellest taotluse esitanud liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

5.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 25, et täiendada lõike 1 punkti e, sätestades kriteeriumid aruannetes kajastatavate eeskirjade eiramise juhtumite ning esitatavate andmete kindlaksmääramiseks.

6.  Komisjon võtab artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

7.  Liikmesriigid tagavad, et kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad kolme aasta jooksul pärast EGFist EFTst saadava rahalise toetuse lõpetamist.

Artikkel 24

Rahalise toetuse tagasinõudmine

1.  Juhul kui individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi tegelik kulu on väiksem kui artikli 16 kohane rahalise toetuse summa, nõuab komisjon vastava summa tagasi, olles eelnevalt andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma märkused.

2.  Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses sätestatud kohustusi või ei täida artikli 23 lõike 1 kohaseid kohustusi, annab ta asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma märkused. Kui kokkulepet ei saavutata, võtab komisjon rakendusakti abil vastu otsuse, et teha vajalikud finantskorrektsioonid, tühistades asjaomasele meetmele antava EGFi EFT toetuse täielikult või osaliselt. Kõnealune otsus tehakse 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt märkuste saamist. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summa; kui taotlev liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 25

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 19 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 19 lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 19 lõike 3 ja artikli 23 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 26

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011(27) tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 27

Üleminekusäte

Määrust (EL) nr 1309/2013 kohaldatakse jätkuvalt kuni 31. detsembrini 2020 esitatavate taotluste suhtes. Seda kohaldatakse kuni vastavate juhtumite lõpetamiseni.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 esitatud taotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

EGFi EFT vahendite kasutuselevõtmise taotluste ühised väljund- ja tulemusnäitajad

Kõik isikuandmed(28) jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga).

1)  Ühised väljundnäitajad toetusesaajate kohta:

–   töötud*;

–   tööturult eemalejäänud isikud*;

–   töötavad isikud*;

–   füüsilisest isikust ettevõtjad*;

–   nooremad kui 30-aastased*;

–   vanemad kui 54-aastased*;

–   põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;

–   keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

–   kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*;

–  isikud, kellel on vähem kui kaks aastat kutsealast töökogemust;

–  isikud, kellel on kaks kuni kümme aastat kutsealast töökogemust;

–  isikud, kellel on rohkem kui kümme aastat kutsealast töökogemust. [ME 95]

Toetusesaajate koguarv arvutatakse automaatselt nende tööalase staatuse(29) ühiste väljundnäitajate põhjal.

Need andmed toetusesaajate kohta, kes osalevad EGFi EFT kaasrahastatud meetmetes, tuleb esitada artikli 20 lõike 1 kohases lõpparuandes.

2)  Ühised tulemusnäitajad toetusesaajate kohta:

–   EGFist EFTst toetust saavate töötavate isikute (jaotatud töölepingu liikide kaupa: täistööajaga/osalise tööajaga, tähtajaline/tähtajatu leping) osakaal ja samuti füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal, kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu*;

–   kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu kutsekvalifikatsiooni omandavate EGFist EFTst toetust saajate osakaal*;

–   kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu haridust või koolitust omandama asunud EGFist EFTst toetust saajate osakaal*.

Need andmed tuleb esitada artikli 20 lõikes 1 sätestatud lõpparuandes ning need põhinevad teabel, mis saadakse liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja toetusesaajate kohta artikli 20 lõike 1 punkti d alusel tehtud uuringust. Need andmed peavad hõlmama toetusesaajate arvutuslikku koguarvu, mis on esitatud ühiste väljundnäitajate (1) all. Osakaalud on seega samuti seotud selle arvutusliku koguarvuga.

3)  Ühine pikemaajaliste tulemuste näitaja toetusesaajate kohta:

–   EGFist EFTst toetust saavate palgatöötajate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal, 18 kuud pärast rahastamisotsuses täpsustatud rakendusperioodi lõppu*.

Need andmed tuleb kättesaadavaks teha rakendusperioodile järgneva üheksateistkümnenda kuu lõpuks. Andmed peaksid hõlmama toetusesaajate arvutuslikku koguarvu, mis on esitatud ühiste väljundnäitajate (1) all. Osakaalud on seega samuti seotud selle arvutusliku koguarvuga. Suuremate juhtumite puhul, mis hõlmavad rohkem kui 1 000 toetusesaajat, võib alternatiivina koguda andmeid väljundnäitajana (1) esitatud toetusesaajate koguarvu esindusliku valimi alusel.

(1) ELT C .... (2) ELT C .... (3) Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seisukoht. (4) https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et. (5) http://eu-un.europa.eu/eu-response-2030-agenda-sustainable-development-sustainable-european-future/. (6) https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld. (7) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098. (8) https://ec.europa.eu/commission/white-paper-future-europe-reflections-and-scenarios-eu27_et. (9) https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et. (10) https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et. (11) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele„Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882, 13.12.2013). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855). (15) COM(2018)0297 ja sellele lisatud dokument SWD(2018)0192. (16) Komisjoni talituste töödokument SWD(2018)0171 ja selle lisa COM(2018)0321. (17) ELT L ... (18) Viidet ajakohastatakse. (19) Viidet ajakohastatakse. (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). (21) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). (22) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (23) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (25) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (26) Viidet kontrollitakse/ajakohastatakse: Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16). (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (28) Korraldusasutused loovad süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt üksikute osalejate andmed. Liikmesriikide andmetöötluskord peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiviga (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1) eelkõige selle direktiivi artiklitega 4, 6 ja 9. Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 1 tähenduses. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkt c). (29) Töötud, tööturult eemalejäänud isikud, töötavad isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad.