(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0466),

—  võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti sellele lisatud protokolli nr 4 artiklit 3,

–  võttes arvesse nõukogu taotlust arvamuse esitamise kohta (C8‑0394/2018),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0413/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 (1)  2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta)1 kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida. (1)  2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta)1 kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida. Protokoll nr 4 jääb Ignalina programmi õiguslikuks aluseks. _____________ _________________ 1 ELT L 236, 23.9.2003, lk 944. 1 ELT L 236, 23.9.2003, lk 944. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 (2)  Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt on selleks pärast 2020. aastat vaja täiendavaid rahalisi vahendeid. (2)  Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt ja 2038. aastaks kavandatud lõplikku sulgemiskuupäeva silmas pidades on selleks pärast 2020. aastat vaja märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid. Dekomisjoneerimiskava täitmiseks 2038. aastaks tuleb lahendada 1548 miljoni euro suurune rahastamispuudujääk. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)  Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom)(1) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom)(2). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda. (3)  Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom)(1) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom)(2). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda. Direktiiviga 2011/70/Euratom lubatakse aga liidul toetada mitmesuguseid dekomisjoneerimisprojekte, sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamist ja kõrvaldamist. Kuigi direktiivis 2011/70/Euratom sätestatakse, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nende ainete tekitaja, ei saa seda sätet tagasiulatuvalt kohaldada Leedu suhtes, kes sulges Ignalina tuumajaama enne direktiivi vastuvõtmist ega saanud seetõttu koguda piisavalt vahendeid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks ja kõrvaldamiseks. _____________ _________________ 1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18). 1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18). 2 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48). 2 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48). Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)  Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks. (4)  Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK‑tüüpi reaktoriga reaktoriga (kanaltüüpi grafiitreaktorid, mis olid samalaadsed kui Tšernobõlis kasutatud reaktorid) Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu, kuna samalaadse ehitusega reaktoreid ei olnud mujal maailmas kusagil tegelikult demonteeritud, ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks kuni lõpliku sulgemiskuupäevani, mis on praegu kavandatud 2038. aastaks. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 (10)  Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, kuna sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse. (10)  Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, Selleks et need meetmed annaksid liidu jaoks suurima lisaväärtuse, ei tohiks teadmiste levitamise rahastamine olla osa dekomisjoneerimistööde rahastamisest, vaid see peaks pärinema liidu muudest rahastamisallikatest. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 (11)  Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid. (11)  Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid ja tagades kvalifitseeritud töötajatele konkurentsivõimelise töötasu. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)  Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb Leedu kanda. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse mõõtmist ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmist. (12)  Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse kontrollimist ning vajaduse korral Leedu ja Euroopa Liidu ühiste parandusmeetmete võtmist. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)  Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse võrreldavate liidu programmide tavasid ja Leedu tugevamat majandust alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, ei tohiks liidu kaasrahastamise määr ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ülejäänud kaasrahastamine peaks pärinema Leedult ja muudest allikatest kui liidu eelarve, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt. (16)  Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. 2003. aasta ühinemisakti protokollis nr 4 on sätestatud, et teatavate meetmete puhul võib liidu panus Ignalina programmi raames ulatuda kuni 100 %‑ni kogukuludest. ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruande järeldusi Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus paiknevate tuumarajatiste dekomisjoneerimise ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta ja Leedu poliitilist kohustust kanda 14 % dekomisjoneerimise kogukulust, peaks liidu kaasrahastamise määr alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, moodustama 86 % rahastamiskõlblikest kuludest. Tuleks püüda kaasata rahastamist muudest allikatest, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus) 16a)   Väljaspool Ignalina programmi kohaldamisala on Leedu jätkuvalt vastutav Ignalina piirkonna arendamise ja sellesse investeerimise eest, kuna praegu on seal sissetulekud väikesed ja töötuse määr Leedu kõrgeim – põhiliselt Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise tõttu, mis oli piirkonna suurim tööandja. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 (19)  Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse. (19)  Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse ning võib aidata kaasa selle elluviimisele, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus) (23a)   Ajaloolistel põhjustel on liidu rahaline toetus Ignalina tuumareaktori tegevuse lõpetamiseks igati õigustatud, kuid programm ei tohiks luua pretsedenti liidu vahendite kasutamiseks teiste tuumareaktorite dekomisjoneerimisel. Iga liikmesriigi moraalne kohus peaks olema vältida kasutatud tuumkütuse, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumaseadmete dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut pärandamist tulevastele põlvkondadele. Riikide poliitika peab tuginema põhimõttele, mille kohaselt kannab kulud saastaja. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 b (uus) (23b)   Komisjoni soovituses 2006/851/Euratom märgitakse, et vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele peaks tuumarajatise käitaja tagama, et tuumarajatise tootliku perioodi vältel eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid, et katta tulevasi dekomisjoneerimiskulusid. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 1.  Programmi üldeesmärk on aidata Leedut Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, tagades ühtlasi tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise käigus selle kohta saadud teadmiste laialdase levitamise kõigile liikmesriikidele. 1.  Programmi üldeesmärk on aidata Leedut vajalikul määral Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise ohutul rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, sealhulgas tuumkütuse vaheladustamise ohutuse tagamisele. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 2.  Programmi erieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga, dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine ning saadud teadmiste levitamine ELi sidusrühmadele. 2.  Programmi põhieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga ning dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus) 2a.  Programmil on ka lisaeesmärk: tagada tuumarajatiste dekomisjoneerimise kohta saadud teadmiste laialdane levitamine kõigis liidu liikmesriikides. Lisaeesmärgi täitmist rahastatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbelise rahastamiskava kaudu (COM(2018)0467). Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 3.   Konkreetse eesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas. Komisjon võib kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega muuta rakendusaktidega I lisa. 3.   Põhieesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 1.  Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 552 000 000 eurot. 1.  Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 780 000 000 eurot, mis on ette nähtud programmi põhieesmärgi täitmiseks (dekomisjoneerimismeetmed). Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 Liidu suurim kaasarahastamismäär on programmi korral 80 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve. Liidu kaasarahastamismäär on programmi korral 86 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 4.  Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Vähemoluliste probleemidega tegeletakse punkti P.3 raames ning punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid. 4.  Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2, P.3 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 5 – tabel 1 – punkt P.3 Komisjoni ettepanek Tabel 1 # Punkt Prioriteetsus P.3 Kasutatud tuumkütuse käitlemine II Muudatusettepanek TABEL 1 # Punkt Prioriteetsus P.3 Kasutatud tuumkütuse käitlemine I Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 7.  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on programmi kohaldamisalast välja jäetud ning selle küsimuse peab lahendama Leedu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku programmiga, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom. 7.  Kuigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on ajavahemikul 2021–2027 programmi kohaldamisalast välja jäetud, alustavad Leedu ja Euroopa Liit sobival ajal konsultatsioone selle tegevuse võimaliku kaasamise üle programmi kohaldamisalasse järgmises mitmeaastase finantsraamistikus.