Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2017. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse EIP 2017. aasta finantsaruannet ja statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2017. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, 2017. aasta aruannet EIP ELi‑sisese tegevuse 3 samba alusel toimuva hindamise kohta ja 2017. aasta aruannet EIP tulemuste kohta väljaspool ELi,

–  võttes arvesse EIP auditikomisjoni aruandeid 2017. aasta kohta,

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2017. aastal ning äriühingu juhtimise 2017. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi(1),

–  võttes arvesse kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamist, mis on tingitud Euroopa Ombudsmani otsusest juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi,

–  võttes arvesse EIP vastavuskontrollijuhi 2017. aasta tegevusaruannet ja EIP grupi 2017. aasta aruannet pettustevastase tegevuse kohta,

–  võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2017–2019,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta ning sellele lisatud protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse oma 27. aprilli 2017 resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta (2) ning 3. mai 2018 resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta (3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(6),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 14. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597, SWD(2016)0297 ja SWD(2016)0298),

–  võttes arvesse Ernst & Youngi 8. novembri 2016. aasta ad hoc auditit määruse (EL) nr 2015/1017 (EFSI määrus) rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 28. mai 2018. aasta aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisfondi valitsemise kohta 2017. aastal (COM(2018)0345 final),

–  võttes arvesse 2018. aasta juunis esitatud EIP tegevuse hindamise aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) hindamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2018. aasta aruannet „Põhjalik aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ELi tagatise kasutamise ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi toimimise kohta“ (COM(2018)0497),

–  võttes arvesse 2016. aasta septembris sõlmitud kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta veebruari infodokumenti „ELi rahanduse tulevik: ELi eelarve toimimise reformimine“, ja 2018. aasta juulis esitatud komisjoni ettepanekut mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0479/2018),

A.  arvestades, et EIP eesmärk on panustada liikmesriikide lõimumisse, tasakaalustatud arengusse ning majanduslikku ja sotsiaalsesse sidususse, kogudes kapitaliturgudel märkimisväärses koguses vahendeid ja laenates neid vahendeid soodsatel tingimustel edasi ELi poliitikaeesmärke edendavate projektide jaoks;

B.  arvestades, et EIP on liidu tasandil majanduse elavdamise püüete keskmes koos kahe järjestikuse kapitalisuurendusega ja oma keskse rolliga Euroopa investeerimiskava rakendamisel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) haldamise kaudu;

C.  arvestades, et EIP peab panustama kaasavasse majanduskasvu, jätkusuutlikkesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse ja ebavõrdsuse vähendamisse;

D.  arvestades, et regulaarne ja põhjalik vajaduste hindamine eri sektorites on võti erinevates piirkondades investeerimislünkade ja takistuste märkamiseks, aga ka võimaluste hulga tuvastamiseks, millel on potentsiaali majanduskasvuks ja töökohtade jaoks, täiendavaks panustamiseks 2015. aasta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse ning turutõrgete laadi ja suuruse piisavaks täpsustamiseks sõltuvalt olemasolevatest välismõjudest ning sektori- ja territoriaalsetest arenguvajadustest;

E.  arvestades, et EIP roll avaliku sektori raha võimendamisel on ülioluline, et liit suudaks vastata ja kohaneda uute majanduslike ja keskkonnaalaste suundumuste ja riskide ja geopoliitilise ebakindlusega, samal ajal tõhustades ja tugevdades EIP grupi riskijärelevalvet ja usaldatavusriski juhtimist;

F.  arvestades, et EIP grupp on näinud viimastel aastatel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames olulisi muutusi oma tegevuse laadis, mahus, riskiprofiilis ja keerukuses, lisaks kipub EFSI raames ELi tagatisega toetatavate väiksemate tehingute arv järjest suurenema ning tunduvalt on sagenenud ka volituste haldamine Euroopa Komisjoni nimel ja nõustamisteenuste pakkumine;

G.  arvestades, et Brexit mõjutab EIP kapitalibaasi, adekvaatsust ja tulevast laenuandmisvõimet;

H.  arvestades, et EIP peab looma lisandväärtust ning tagama tervikluse, hea valitsemistava järgimise, läbipaistvuse kõrgeima taseme ja eriti – võttes arvesse ombudsmani tähelepanekuid otsuses juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi(7) –, võimalikult suure vastutuse ja kooskõla kohaldatavate parimate pangandustavadega;

I.  arvestades, et võitlus rahapesu, terrorismi rahastamise ja kahjulike maksutavade kõigi vormidega peab jääma EIP alaliseks prioriteediks;

J.  arvestades, et 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli Euroopa Investeerimisfondi aktsionäride koosseisus EIP (58,5 %) ning liitu esindasid Euroopa Komisjon (29,7 %) ja 32 finantseerimisasutust (11,8 %); arvestades, et enamiku Euroopa Investeerimisfondi tegevuste rahastamise aluseks on praegu sihtotstarbelised volituslepingud kolmandate isikutega;

EIP roll väärtust loova strateegilise avaliku sektori investeerimise tagamisel

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et avaliku sektori investeeringud on endiselt vajalikud, et kaotada investeerimislüngad erinevates sektorites, mis jäävad kõige haavatavamates liikmesriikides ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavates riikides kriisieelsetele tasemetele alla, ning et täiendavalt taastuda kriisi mõjust ja edendada liidus pikaajalist ja jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust;

2.  võtab teadmiseks, et EIP märgitud kapitali kogusumma on 243 miljardit eurot; märgib, et kõik liikmesriigid on EIP aktsionärid ja et lisaks sissemakstud kapitalile kohustuvad liikmesriigid andma taotluse korral ka lisakapitali; juhib tähelepanu sellele, et neli suurimat aktsionäri on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik, kellest igaüks on andnud 39,14 miljardit eurot ehk 16,11 % kogusummast;

3.  märgib, et Euroopa Investeerimispank on oma tegevusstrateegia kohaselt seadnud eesmärgiks toetada Euroopa strateegilisi eesmärke, näiteks ELi konkurentsivõime taastamist ning pikaajalist majanduskasvu ja töökohtade loomist, hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) juurdepääsu rahastamisele, kaitsta keskkonda ja soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektide rahastamisega, võidelda ELi noorema põlvkonna tööhõivekriisi vastu, toetada taristuprojekte ning aidata leevendada rände põhjuseid;

4.  on seisukohal, et EIP-l on rahalises mõttes oluline roll, mis võib anda ebavõrdsuse vähendamisel liidus märkimisväärseid tulemusi, ja kutsub EIPd üles keskenduma investeeringutele, mis aitavad saavutada 2015. aasta Pariisi kokkuleppe eesmärke, suurendavad konkurentsivõimet ja võrdseid võimalusi ning toetavad vähem arenenud piirkondades ühtekuuluvuspoliitikat;

5.  kutsub EIPd üles jätkama korduvate investeerimislünkade ja jätkuvate struktuuriliste turutõrgete kaotamist terviklike ja keskpikaajaliste kulutuste kavandamise kaudu, kaasrahastamise hõlbustamise kaudu riiklikul tasandil ning investeerimiskavade kaudu, muu hulgas liidu piirkondade ja kohalike territooriumide jaoks, mida iseloomustab madal sissetulek ja mis seisavad silmitsi rohkemate investeerimistakistustega;

6.  rõhutab, et EIP 2017.–2019. aasta tegevuskava prioriteetides tuleks keskenduda aruka ja jätkusuutliku arengu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide tõhusale rakendamisele;

7.  rõhutab asjaolu, et EIP laenuandmistingimused peaksid soodustama ELi äärealade arengut majanduskasvu ja tööhõive edendamisega; palub, et EIP tugevdaks märgatavalt korda, mille alusel antakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele enne projektide heakskiitmist tehnilist abi ja finantsoskusteavet, et parandada juurdepääsetavust ja tagada kõikide liikmesriikide kaasatus, eriti nende kaasatus, kelle puhul on heakskiidetud projektide määr olnud madalam;

8.  julgustab EIPd kujundama jätkusuutlikke rahastamisvõimalusi ja soodsat investeerimiskeskkonda, mis oleks kooskõlas liidu kohustuste ja poliitiliste eesmärkidega, et edendada liidus innovatsiooni ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning tugevdama EIP investeeringute sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet, kaotades investeerimislünga sotsiaalsetes sektorites ja seoses taristu ohutusega; kutsub EIPd üles võtma ulatuslike taristuprojektide puhul arvesse kõiki asjakohaseid keskkonnamõju ohte ning rahastama üksnes neid, mis annavad tõendatult lisaväärtust kohaliku elanikkonna jaoks ning keskkonna, ühiskonna ja majanduse perspektiivist; rõhutab, kui oluline on jälgida sellega seoses tähelepanelikult võimalikku korruptsiooni- ja pettuseohtu ning viia läbi rahastatavate projektide hoolikas eel- ja järelhindamine;

9.  julgustab EIPd jätkuvalt teavitama sidusrühmi finantsvõimalustest ja pakkuma vajaduse korral sobivaid nõustamisteenuseid, kuigi EIP vahendeid antakse nõudluse põhjal;

10.  rõhutab, et käimasolevatel läbirääkimistel, mis käsitlevad Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust, tuleb selleks, et vältida mõju avaldamist EIP suutlikkusele täita oma eesmärke, koostada üksikasjalik kord kõikide kohustuste suhtes, mille Ühendkuningriik on võtnud EIP vastu;

Investeerimise hoogustamine peamistes strateegilistes valdkondades

11.  märgib, et vastavalt EIP 2017. aasta finantsaruandele sõlmis pank 2017. aastal laenulepinguid kokku 69,9 miljardi euro eest (62,6 miljardit eurot ELi-siseselt ja 7,3 miljardit eurot ELi-väliselt), mis on viimase viie aasta (2013–2016) madalaim summa, langedes alla 70 miljardi euro, kuid see jääb siiski EIP tegevuskavas ette nähtud 10 % suuruse paindlikkusmäära piiresse; märgib samuti üleüldise laenuportfelli stabiilsust ja kvaliteeti, sest langenud väärtusega laenulepingute osakaal oli 0,3 %, mis on võrreldav 2016. aastaga;

12.  märgib, et Euroopa Liit annab EIP-le tagatise, mis on tavapärane finantseerimisasutuste puhul, mille on määranud liikmesriigid, et aidata täita avaliku sektori eesmärke; juhib siiski tähelepanu sellele, et niisugune olukord nõuab võimalikult vastutustundlikku krediidipoliitikat, et rahalisi vahendeid kasutataks tõhusalt kogu liidu, selle liikmesriikide ja avalikes huvides; palub arengumandaadi alusel tegutseval EIP-l tagada, et tema keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkidest ning ÜRO kestliku arengu eesmärkidest peetaks paremini kinni, sh kaasrahastatavate projektide puhul ning investeerimisfondidesse ja erakapitalifondidesse tehtavate maksete puhul;

13.  kordab oma muret, et 80 % EIP ELi-sisestest koguinvesteeringutest läksid kokku ainult pooltesse liikmesriikidesse, samal ajal kui ülejäänud 14 liikmesriiki said investeeringutest kokku vaid 10 %; kordab lisaks, et kolm liikmesriiki said individuaalselt vastavalt 16 %, 15 % ja 11 % investeeringutest; palub EIP-l lisada oma aruandlusse omaenda investeerimisuuringule (EIBIS) tuginev ülevaatlik teave investeeringute kohta madala ja kõrge sissetulekuga piirkondades, võttes arvesse ka potentsiaalset mõju investeerimislünkade ja takistuste kaotamisele ELi vähem soositud piirkondades;

14.  kutsub EIPd üles uurima uuesti elanike kohta tehtavate investeeringute prognoose ja sellele vastavat liikmesriikide järjestust, kuna uuendatud arvandmed näivad viitavat üldisele järjestusele, mis vastab liikmesriikide saadud absoluutsummadele;

15.  märgib lisaks, et vastavalt Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 2017. aasta aruandele tegi EIF 2017. aastal tehinguid kokku 9,3 miljardi euro eest (võrreldes 9,45 miljardi euroga 2016. aastal), kaasates Euroopa VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks 35,4 miljardit eurot rahastust;

16.  võtab teadmiseks EIP grupi poolt 2017. aastal nii ELis kui ka väljaspool seda avaliku sektori poliitika eesmärkide toetamiseks tehtud investeeringud, mille vastavad summad on: i) 13,8 miljardit eurot innovatsioonile ja oskustele, ii) 18 miljardit eurot taristule, iii) 16,7 miljardit eurot keskkonnaga seotud projektidele ja iv) 29,6 miljardit eurot VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele; rõhutab asjaolu, et VKEd, idufirmad, teadus, innovatsioon, digitaalmajandus ja energiatõhusus avaldavad kohaliku ja riigi tasandi majandusele suurt ja arvestatavat mõju, mistõttu on nendesse investeerimine oluline ka selleks, et aidata ELi majandusel taastuda ja toetada kvaliteetsete töökohtade loomist;

17.  märgib, et 2017. aastal ulatus EIP liidusisene laenumaht majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse horisontaalse eesmärgi puhul 18,24 miljardi euroni ja et pank jõudis selle eesmärgi puhul 29,6 %-ni 30 %-lisest soovitavast investeerimismahust;

18.  märgib, et EIP on võtnud kohustuse suunata 25 % oma kogurahastusest kliimamuutustega seotud projektidesse ning 2020. aastaks suureneb see osakaal 35 %‑ni; juhib tähelepanu sellele, et kõnealusesse suundumusse tuleks suhtuda heakskiitvalt, ning märgib, et toetatavad projektid peaksid lisaks oma tõhususele kliimamuutuste vastu võitlemisel olema tõhusad ka rahalisest seisukohast vaadatuna;

19.  võtab teadmiseks, et kliimameetmete horisontaalsele eesmärgile oli liidus ette nähtud 16,58 miljardit eurot, mille kaudu aitas EIP kaasa 2015. aasta Pariisi kokkuleppe ja ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmisele; julgustab EIPd säilitama selles valdkonnas ambitsioonikust;

20.  peab kiiduväärseks EIP võetud kohustust kooskõlastada oma tegevus 2020. aastaks 2015. aasta Pariisi kokkuleppega; kutsub valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hiljutist aruannet arvesse võttes EIPd üles vaatama läbi oma kliimastrateegia, et kooskõlastada see ülemaailmse soojenemise 1,5 °C eesmärgiga;

21.  julgustab EIPd tugevdama oma esindatust ja meetmeid Lääne-Balkani riikides, kuna need on ELi jaoks strateegiliselt olulised ning laenu- ja investeerimistegevuse suurendamine piirkonnas on ülioluline;

22.  võtab teadmiseks EIP energialaenude kriteeriumide käimasoleva läbivaatamise; eeldab, et selle käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse ka 2015. aasta Pariisi kokkulepet; kordab EIP-le esitatud üleskutset seada prioriteetsele kohale laenud energiatõhusatele ja väikesemahulistele detsentraliseeritud taastuvatele energiaallikatele ning esitada ulatuslik kava fossiilkütuste projektide rahastamise lõpetamiseks; kutsub EIPd üles seadma eesmärgiks kliimameetmete valdkonnas juhtpositsioonile asumise ja suurema investeerimise taastuvenergiasse ja energiatõhususse ning pidama seda eesmärki energialaenude kriteeriumide läbivaatamisel esmatähtsaks;

23.  peab sellega seoses kiiduväärseks EIP rolli kliimateadlikkusvõlakirjade emitendina (4,29 miljardit eurot võrreldes 2016. aasta 3,8 miljardi euroga), mis näitab, et pank osaleb kliimameetmes ning suurendab investeeringuid energiatõhususe ja väikesemahuliste taastuvate energiaallikate valdkonnas, et suurendada kohalikku ja piirkondlikku mõju;

24.  on arvamusel, et EIP peaks püüdma kestliku arengu saavutamisele veel rohkem kaasa aidata ning et kliimameetmetes tuleks peamiselt keskenduda keskkonnasõbralikule transpordile ja puhta energia tootmisele, energiatarbimise vähendamisele (küttes, transpordis ja tootmisel), keskkonnasõbralikule tööstustootmisele, säästvale põllumajandusele ning veepuhastusele ja -varustusele ning üldiselt keskkonnaalasele ümberkujundamisele;

25.  tuletab meelde, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo, ning kutsub seetõttu EIPd üles parandama nende laenu saamise võimalusi olemasolevate programmide, näiteks Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ tõhustamisega ning neile eraldatavate rahaliste vahendite suurendamisega; nõuab, et EIP rahalisi vahendeid välja maksvatele vahenduspankadele kehtestataks VKEde ja mikroettevõtjate puhul ennetavama poliitika rakendamise nõuded;

26.  juhib tähelepanu sellele, et EIP peaks välismaal ELi äriühingute toetamisel võtma nõuetekohaselt arvesse ELi kaubandusstrateegiat, sealhulgas kehtivaid ja tulevasi vabakaubandus-, teenus- ja investeerimislepinguid; juhib tähelepanu asjaolule, et sellega seoses peaks EIP võtma eriliselt arvesse Euroopa VKEde rahvusvahelistumise nõudeid;

27.  juhib tähelepanu sellele, et osa EIP üldisest laenuandmistegevusest on suunatud liiduvälistele toimingutele; märgib, et EIP välislaenutegevus ja ELi välisinvesteeringute kava peavad olema omavahel tihedalt kooskõlastatud ja need peavad üksteist täiendama;

28.  tunnustab EIP jõupingutusi aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning rändega seotud ülemaailmsete probleemide lahendamisele, sealhulgas alustades kliimateadlikkusvõlakirjade emiteerimist ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 17 rahastamiseks;

EIP finantstehingute tulemuslikkus

29.  võtab rahulolevalt teadmiseks auditikomisjoni järeldused, et EIP direktorite nõukogu vastu võetud finantsaruanded esitavad õige ja õiglase ülevaate panga finantsseisundist 31. detsembri 2017. aasta seisuga ja et selle 2017. aasta tegevuse ja rahavoogude tulemused on kooskõlas kohaldatava raamatupidamisraamistikuga;

30.  kordab siiski seoses EIP aastaaruandega esitatud nõudmist ja palub, et EIP esitaks põhjalikuma, üksikasjalikuma ja ühtlustatuma tervet aastat hõlmava tegevusaruande ning parandaks märkimisväärselt andmete esitamist, lisades esitatavatele andmetele ka üksikasjaliku ja usaldusväärse ülevaate heaks kiidetud, allkirjastatud ja eraldatud investeeringute kohta asjaomasel aastal ning tuues välja kasutatud rahastamisallikad (omavahendid, EFSI, ELi tsentraalselt juhitavad programmid jne), teabe toetusesaajate (liikmesriigid, avalik ja erasektor ning vahendajad või otsesed vahendite saajad) ja toetatavate sektorite kohta ning järelhindamiste tulemused;

31.  võtab teadmiseks, et 2017. aastal kiideti uusi eritegevusi, mis vastavad kõrgema riskiprofiiliga projektidele, heaks kogusummas 18,0 miljardit eurot (2016: 13,1 miljardit eurot), millest 2,7 miljardit eurot oli EIP omal riisikol ja ülejäänud 15,3 miljardit eurot kaeti portfelli krediidiriski maandamisega;

32.  võtab teadmiseks 2017. aastal väljaspool ELi lõpetatud 26 projekti tulemused, mille puhul võimaldas nende hindamine välissekkumiste tulemuste mõõtmise raamistikus hinnata mitte ainult oodatavaid, vaid ka saavutatud tulemusi; märgib siiski, et ELi-siseste tegevuste kohta esitatakse teavet ainult 2017. aastal sõlmitud uute lepingute potentsiaalse mõju ja oodatavate tulemuste kohta, tuginedes kolme samba põhise hindamise vahendile; kordab EIP-le esitatud üleskutset esitada ka teave ELi-siseste lõpetatud projektide tulemuste kohta ja kohandada selleks vajaduse korral kolme samba põhist hindamisvahendit;

33.  usub, et EIP pakutava lisaväärtuse kontrollikriteeriume on vaja süvendada, et suunata raha paremini, vältida topelteesmärgistamist ja otsida igal võimalusel koostoimet;

34.  julgustab tulemuspõhise töökultuuri edendamist EIPs järkjärgulise parendamise kaudu, eriti just EIP põhitoimingute mõju mõõtvate valdkonnaüleste tulemuslikkusnäitajate kitsendamist;

35.  kutsub EIPd üles esitama korrapäraselt tõendeid tulemuste ja mõju jätkusuutlikkuse kohta asjakohaste ja ajakohastatud näitajatega; usub, et näitajate asjakohasuse ja sobivuse parendamine tulemustabelis on oluline nii tulemuste ja mõju ulatuse näitamiseks kui ka selleks, et leida sekkumisviise, mis on alati tõhusamad;

36.  on arvamusel, et lisaks investeerimise tõhusale tasemele on vaja mõelda ka kestvusele, st et projekt oleks kasulik pikas perspektiivis ja pärast projekti lõpetamist, olgu siis keskkonnaalaselt, rahaliselt, majanduslikult või sotsiaalselt (otseselt või kaudselt);

37.  peab kiiduväärseks, et EIP võttis vastu 2017. aasta detsembris heaks kiidetud välistamispoliitika, ning nõuab, et seda vahendit kasutataks rangelt selleks, et välistada EIP rahastus korruptiivsete tavade või pettusega seotud klientide puhul;

EFSI areng

38.  võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpu seisuga on EIP grupp (EIP ja EIF) sõlminud EFSI raames 606 lepingut kogusummas 37,4 miljardit eurot, millega loodetakse kaasata kõigis 28 liikmesriigis ja kõigi EFSI määrusega sätestatud eesmärkide peale kokku 207,3 miljardit eurot investeeringuid, kusjuures vahendid jagunevad peamiste sektorite vahel nii: 30 % VKEdele, 24 % teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, 21 % energiasektorile, 10 % digitaalvaldkonnale, 8 % transpordile, 4 % sotsiaalsele taristule ning 4 % keskkonnale ja ressursitõhususele; nõuab tungivalt, et EIP viiks miinimumini investeeringud CO2-mahukatesse sektoritesse ja projektidesse ning suurendaks keskkonna ja ressursitõhususe parandamiseks tehtavate investeeringute osa;

39.  märgib, et 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli EIP sõlminud taristu- ja innovatsioonikomponendi vallas 278 lepingut kogusummas 27,4 miljardit eurot, millega loodetakse kaasata 131,4 miljardi euro ulatuses investeeringuid 27 liikmesriigis; VKEde komponendi raames oli EIF sõlminud lepingud 305 finantsvahendajaga ning EIFi rahastuse kogusumma oli seejuures peaaegu 10 miljardit eurot, millega loodetakse kaasata kõigis 28 ELi liikmesriigis 76 miljardit eurot investeeringuid; märgib, et 2017. aasta lõpuks olid VKEde komponendi raames EFSI toetatud rahastust saanud kokku 135 785 ettevõtet ning loodi või toetati 1,5 miljonit töökohta;

40.  kordab, et EFSIga tegelikult kaasatud investeeringuid saab mõõta alles investeerimisperioodi lõpus, võttes arvesse, et EFSI raames heaks kiidetud ja sõlmitud 606 tehingu hinnanguline üleilmne mitmekordistav mõju oli 2017. aasta lõpus 13,53x, mis jääb veidi alla esialgsele hinnangule ja EFSI alustamise eesmärgile (15x); märgib, et teave, kuidas võrdlusaluse kordajad tuletati, on praegu EIP talituste vahel killustunud, ja soovitab see teave koguda eraldi dokumenti;

41.  märgib, et liidu eelarvest ei olnud vaja maksekohustuste täitmata jätmisest tulenevate tehingute jaoks tagatist välja maksta;

42.  märgib, et kinni pole peetud EFSI juhatuse sätestatud suunavatest geograafilise kontsentratsiooni piirmääradest, mis nõuavad, et taristu- ja innovatsioonikomponendi investeeringu osa (sõlmitud lepingute mõttes) ei ületaks investeerimisperioodi lõpus mis tahes kolmes liikmesriigis kokku 45 % EFSI portfellist, aga 31. detsembri 2017. aasta seisuga moodustasid kolm suurima arvu lepingutega liikmesriiki (Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) kokku umbes 47 % sõlmitud lepingute mahust; juhib tähelepanu asjaolule, et EFSI rahaliste vahendite territoriaalse jagunemise laiendamise vallas on endiselt arenguruumi ning selle investeerimisvõimalusi tuleks levitada laiemalt;

43.  võtab teadmiseks EFSI hindamise ja järeldused selle kohta, et EFSI ja mitte-EFSI eritegevuse lepingutel on sarnane riskiprofiil, ja samuti selle, et kombinatsioon EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa ühendamise rahastu toetuste vahel jääb piiratuks, samas on aga risk, et EFSI tõrjub välja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalised vahendid; eeldab, et EFSI hindamise käigus tuvastatud puudused ja riskid kaotatakse EFSI 2.0 rakendamisega;

44.  tunneb heameelt läbipaistvuse paranemise üle seoses EFSI investeeringute komitee otsuste ja juhatuse poolt vastu võetud dokumentide ning koosolekute protokollide avaldamisega;

45.  ergutab paremat koostoimet EFSI ja riiklike tugipankade vahel, kuna koordineerimine riiklike tugipankadega on pidev pingutus, mis võib kaasa aidata EFSI tõhususele;

Inimõigused

46.  kutsub EIPd üles kehtestama inimõiguste strateegia ja suurendama oma hoolsuskohustust projekti tasandil, et teha kõikides oma tegevustes ja oma projektide rakendamistsükli vältel kindlaks inimõigustega seotud riskid ja nendega tegeleda; kutsub EIPd lisaks üles looma tõhusa mehhanismi, mille abil saaksid inimõiguste kaitsjad hoiatada panka halvenevatest tingimustest või konfliktiohtudest ja survestamisest ohutult;

EIP üldjuhtimise ja tegevuse läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine

47.  võtab teadmiseks auditikomisjoni tähelepanekud, mille see juhatajate nõukogule 2017. aasta majandusaastat käsitlevas aastaaruandes esitas ja mis seondusid järgmisega:

48.  peab – nagu auditikomisjongi – äärmiselt kahetsusväärseks, et EIP pole endiselt saavutanud edu probleemi lahendamisel, millele on tähelepanu juhitud kolmel järjestikusel aastal (2015, 2016 ja 2017) ja mis on seotud halduskomitee teatud liikmete kohustuste kombinatsiooniga; nõustub täielikult auditikomisjoni soovitusega ja toetab seisukohta, et kõik EIP halduskomitee liikmed peaksid olema võimelised käituma objektiivselt, kriitiliselt ja sõltumatult ja et kohustuste tavatud kombinatsioonid, näiteks vastutus nii esimese kui ka teise tasandi kaitsemeetmete eest, tuleks kaotada;

49.  palub EIP-l sellega seoses nimetatud soovitust tõsiselt arvesse võtta ja tagada kohustuste selge jaotus halduskomitee tasandil; tunnustab EIP juhtimisstruktuuri muutmiseks algatatud reformi;

50.  kutsub EIPd üles likvideerima kohaldatavas parimate pangandustavade raamistikus olevad lüngad ja eeldab, et see raamistik on 2018. aastal täielikult tööle hakanud, kuna selle rakendamist nähakse EIP finantstugevuse ja stabiilsuse säilitamise eeltingimusena;

51.  on mures auditikomisjoni järelduse pärast, et EIP tegevuste ja ülesannete kiire laienemine seoses EFSI rakendamisega ning üha sagenev volituste haldamine kolmandate osapoolte nimel ja nõustamisteenuste pakkumine ei ole olnud alati kooskõlas tegevusstruktuuris või protsessides tehtavate muudatustega; märgib, et 2017. aastal kordab auditikomisjon viit soovitust aastatest 2015 ja 2016 (seoses sisekontrolli ja riskikeskkonnaga); kutsub EIPd üles neid soovitusi kiiremas korras rakendama ja tagama, et siseprotsessid, küberturve ja riskijuhtimine vastavad uutele ja kasvavatele nõuetele ning väljakutsetele, millega EIP grupp silmitsi seisab;

52.  on seisukohal, et EIP peaks suurendama läbipaistvust nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide ametiasutuste ees; on veendunud, et demokraatlikud esindajad peaksid õigustatult saama EIP tegevuse kohta rohkem teavet;

53.  on seisukohal, et läbipaistvuse osas on veel arenguruumi nii juhtorganite kui ka tegevuse tasandil; kordab, et kolme samba põhise hindamise ja tulemuste mõõtmiste raamistiku dokumendid tuleb süsteemselt avaldada; palub avaldada ka halduskomitee ja juhatajate nõukogu koosolekute protokollides sisalduva mittekonfidentsiaalse teabe; märgib tunnustavalt, et 2017. aastal hakkas EIP avaldama EIP direktorite nõukogu koosolekute protokolle, direktorite huvide konfliktide deklaratsioone ja ka osalist teavet projektide kohta (keskkonnamõju hinnanguid);

54.  kordab, et läbipaistvus, tugev hoolsuskohustuse täitmine ja ELi poliitika rakendamise kontroll mitte üksnes ei tugevda EIP üleüldist aruandluskohustust ja vastutust tänu selgele ülevaatele finantsvahendajatest ja lõplikest toetusesaajatest, mis saadakse tänu hoolsuskohustuse täitmisele ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kasutamisele, vaid aitab suurendada ka rahastatavate projektide tõhusust ja jätkusuutlikkust;

55.  kordab oma üleskutset EIP-le laiendada vahendajate kaudu rakendatud projektide kohta avaldatavat teavet, lisades teabe lõpp-projektidest, mis võimaldaks hinnata investeeringute majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

56.  tuletab meelde, et juhtimisprotsessis tuleks rohkem arvesse võtta kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetud dialoogide või konsultatsioonide tulemusi ning kohalike ja piirkondlike toimijate kindlaid huvisid või muresid, et otsustusprotsess oleks informeeritum ja õiguspäraselt demokraatlik;

57.  on mures Euroopa Kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute pärast, mille kohaselt on Euroopa Investeerimisfondiga seoses leitud tõsiseid puudusi; Euroopa Kontrollikoda juhib tähelepanu regulatiivsele rikkumisele, mille raames oli liikmesriigi auditeerimisasutustel kohustus auditeerida VKEde algatusi, kuid neil ei olnud kehtivate õigusaktide tõttu õigust korraldada kohapealseid kontrolle;

58.  Euroopa Kontrollikoja kontrollitud 30 investeeringu puhul olid finantsvahendajad kiitnud heaks laenud viiele ettevõtjale ilma nende VKE-staatust kontrollimata; kontrollikoda ei lugenud neid projekte rahastamiskõlblikuks, samas kui veel neljal juhul anti toetusesaajatele laenu kas osaliselt või täielikult rahastamiskõlbmatute tegevuste jaoks;

59.  peab kiiduväärseks, et finantsmääruse muutmisega on Euroopa Kontrollikoja tuvastatud probleemid teoreetiliselt lahendatud; kutsub EIPd üles käsitlema oma järgmises aastaaruandes regulatiivsete puudustega seotud probleeme ning tagama, et muudetud finantsmäärus võimaldab liikmesriikide auditeerimisasutustel korraldada auditeid ka lõplike toetusesaajate tasandil;

60.  peab kiiduväärseks nõrgalt reguleeritud, mitteläbipaistvaid ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone ning maksutundlikke jurisdiktsioone puudutava EIP poliitika vahekäsituse vastuvõtmist direktorite nõukogus 2017. aasta jaanuaris, kuid ootab, et sellele järgneb nimetatud poliitika läbivaatamine, et parandada EIP välislaenude andmisel maksualast hoolsuskohustust, ning et läbi vaadatakse ka EIP grupi raamistik rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta;

61.  kutsub EIPd üles toimima nõutava ettevõtluse ja tervikluse hoolsuskohustusega, tuvastades kõigi oma klientide ja tehingute tegelikud tulusaajad ja ka investeerimisobjektiks olevad lõplikud äriühingud, kui kaalul on EIP investeeringud aktsiafondidesse; kutsub EIPd üles avaldama oma veebisaidil enda klientidega seotud tegelikku tulusaajat puudutavad andmed, et suurendada oma tehingute nähtavust ning aidata ennetada korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumeid;

62.  kutsub EIPd üles tugevdama kooskõlas nõukogu 25. mai 2018. aasta järeldustega, mis käsitlevad kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse lisatavat ELi standardsätet hea maksuhaldustava kohta, seost EIP rahastuse ja hea maksuhaldustava vahel; usub, et EIP peaks rohkem panustama õiglase maksustamise parimate tavade arendamisele, võideldes maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega; kutsub EIPd üles vastu võtma vastutustundliku maksupoliitika, mis tagab, et EIP ei rahasta kliente, kes on seotud maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidumise skeemidega või kes tegutsevad maksuparadiiside kaudu; nõuab, et EIP lisaks kõigi välja valitud finantsvahendajatega sõlmitavatesse lepingutesse standardsätted ja klauslid hea juhtimistava kohta;

63.  rõhutab, et EIP välislaenude andmise läbivaadatud volituses öeldakse selgelt, et ELi must nimekiri on pangale siduv ja et EIP lepingutega ei tohi toetada projekte, mis aitavad kaasa rahapesule, terrorismi rahastamisele, maksustamise vältimisele, maksupettusele ja maksudest kõrvalehoidumisele;

64.  märgib, et 2017. aasta lõpus oli EIP-l uurimisel 136 pettusejuhtumit, mis jagunesid kolme kategooriasse: pettus (53,7 %), korruptsioon (25,5 %) ja salakokkulepped (10,7 %);

65.  märgib, et EIP vahendeid on kasutanud ka äriühingud, kes olid kaasatud heitkoguste skandaali, näiteks Volkswagen, ning et neid vahendeid võidi seetõttu kasutada ebaeetilise ja ebaseadusliku tegevuse rahastamiseks;

66.  märgib, et uute vastuvõetavate kaebuste arv kasvas 84 kaebuselt 2016. aastal uue rekordini – 2017. aastal esitati 102 kaebust ja menetleti 173 kaebust; võtab teadmiseks, et 2017. aastal esitatud kaebustest 38 on seotud kahe EIP investeerimisprojektiga: Aadria mere torujuhtmega ja Mombasa sadama juurdepääsuteega Keenias;

67.  võtab teadmiseks EIP kaebuste lahendamise mehhanismi poliitika läbivaatamise ning Euroopa Ombudsmani esitatud näidete arvessevõtmise haldusomavoli määratlemisel, mis hõlmab puudulikku või vigast haldust (nt halduseeskirjade eiramised, ebaseaduslik diskrimineerimine, põhjendamatu teabe andmisest keeldumine, võimu kuritarvitamine ja tarbetu viivitamine), kuid väljendab siiski muret läbivaatamise ülejäänud tulemuste pärast;

68.  peab kahetsusväärseks, et EIP ei ole võtnud arvesse Euroopa Parlamendi muret EIP kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamise pärast, mida väljendati 3. mai 2018. aasta resolutsiooni (Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta) punktis 86; on sügavalt mures asjaolu pärast, et läbivaadatud kaebuste lahendamise mehhanism, mis kiideti heaks, ohustab tõsiselt uurimiste ja järelduse sõltumatust ja läbipaistvust; kutsub EIPd üles tagama, et selle kaebuste lahendamise mehhanismi juhil on võimalik teha otsuseid kaebuste vastuvõetavuse ja sobivuse kohta muudest EIP teenistustest sõltumatult ning et kaebuste lahendamise mehhanismi juhi ametisse nimetamise kord muutuks läbipaistvamaks;

69.  võtab teadmiseks ombudsmani 23. mai 2018. aasta otsuse asjas 1316/2016 TN, mis puudutab EIP läbipaistvuspoliitikaga seotud väiteid, ja kutsub panka üles rakendama ombudsmani soovitatud parendusi, mis hõlmavad mitteavalikustamise eelduse kaotamist seoses dokumentidega, mida inspektsioonide, uurimiste ja auditite käigus kogutakse ja koostatakse, ning nende läbipaistvuspoliitika sätete uuesti sõnastamist, mis puudutavad vahendatud laene ja teabenõuete menetlemise tähtaegu;

70.  tuletab meelde vajadust kehtestada rangemad reeglid huvide konfliktide jaoks ning selged, ranged ja läbipaistvad kriteeriumid, et ennetada mis tahes mõjutamist või objektiivsuse puudumise võimalust laenuandmise protsessis; kordab, et EIP peab viivitamata läbi vaatama oma tegevusjuhendi, tagamaks, et EIP asepresidendid ei vastutaks tehingute eest oma päritoluliikmesriigis, kuna see ohustab asutuse sõltumatust; palub, et EIP võtaks arvesse ombudsmani soovitusi, et vältida paremini huvide konflikte oma juhtorganites ja võimalikke nn pöördukse probleeme, ning vaataks läbi oma tegevusjuhendi;

71.  ootab, et praegu läbi vaadatav EIP rikkumisest teatajate kaitsmise poliitika oleks ambitsioonikas ja tagaks kõrged standardid; soovitab EIP-l tungivalt kaasata sellesse läbivaatamisse nii organisatsioonisisesed kui ka -välised rikkumisest teatajad ning näha ette selged ja hästi määratletud menetlused, tähtajad ja suunised, et tagada rikkumisest teatajatele parim võimalik tugi ja kaitsta neid võimaliku kättemaksu eest;

Euroopa Parlamendi järelevalve

72.  toetab Euroopa Kontrollikoja seisukohta, et kontrollikojale tuleks anda õigus auditeerida kõiki EIP tehinguid, sealhulgas neid, mille puhul kasutatakse ELi eelarvega mitteseotud vahendeid;

73.  palub, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldaks EIP tehingute ja nende kontrolli kohta iga-aastase seminari/kuulamise, mis annaks Euroopa Parlamendile EIPd ja selle tehingute järelevalvet puudutavaks tööks vajalikku lisateavet;

Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võetud järelmeetmed

74.  kordab EIP-le esitatud üleskutset anda aru Euroopa Parlamendi poolt varasemates iga-aastastes resolutsioonides antud soovituste põhjal võetud meetmete hetkeolukorra ja seisu kohta, eriti mis puudutab:

o
o   o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/en/95520. (2) ELT C 298, 23.8.2018, lk 80. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0198. (4) ELT L 280, 27.10.2011, lk 1. (5) ELT L 135, 8.5.2014, lk 1. (6) ELT L 169, 1.7.2015, lk 1. (7) https://www.ombudsman.europa.eu/et/decision/en/95520.