(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0461),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0379/2018),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8‑0480/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 (6)  Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, näiteks eesmärki säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel, Gröönimaa geostrateegilise positsiooni tunnistamist, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandusalase erikokkuleppe olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika-küsimustes. Eelkõige tuleks seda kasutada, et üleilmsetele probleemidele reageerimiseks töötada välja ennetav tegevuskava ja tegutseda ühiste huvide nimel, seda eelkõige järgmistes valdkondades: kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport, loodusvarad (sh toorained ja kalavarud), samuti teadusuuringud ja innovatsioon. (6)  Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid. Nõukogu leppis 2003. aastal kokku selles, et liidu tulevased suhted Gröönimaaga rajanevad pärast 2006. aastat laiahaardelisele säästvat arengut soodustavale partnerlusele, mis sisaldaks kalandusalast erikokkulepet, mille üle peetakse läbirääkimisi selliste kokkulepete suhtes kohaldatavate üldeeskirjade ja põhimõtete kohaselt. Ka ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahel 19. märtsil 2015 Brüsselis allkirjastatud ühisdeklaratsioonis liidu ja Gröönimaa vaheliste suhete kohta tuletati meelde liidu ja Gröönimaa vahelisi ajaloolisi, poliitilisi, majandus- ja kultuurisidemeid ning rõhutati vajadust tihendada suhteid ja koostööd vastastikuste huvide alusel. Käesoleva uue otsuse kohase partnerluse eesmärk peaks seega olema säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel ning see peaks aitama lahendada ülemaailmseid probleeme, võimaldades arendada dünaamilist tegevuskava ja otsida vastastikuseid huve. Otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, tunnistades Gröönimaa geostrateegilist positsiooni, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandussektori partnerluslepingu olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika küsimustes. Selles tuleks eelkõige arvesse võtta kliimamuutuste kasvavat mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransporti, loodusvarasid, sh tooraineid ja kalavarusid, samuti teadusuuringuid ja innovatsiooni. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 (16)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 20 % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel. (16)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 30 % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 (18)  Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina. (18)  Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina, seda eriti territooriumidel, kus üldine haridustase on küllaltki madal. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 19 (19)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. (19)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. Assotsieerimisel tuleks seega pöörata erilist tähelepanu ÜMTde põlisrahvaste õigustele ning aidata kaasa nende edendamisele ja austamisele. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 20 (20)  Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke. (20)  Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke, mille puhul lähtutakse kestliku arengu eesmärkidest. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 21 (21)  Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et vältida kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohane täitmine. (21)  Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et kaubandusliit oleks tugevam ja suudaks takistada kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohase täitmise. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 25 (25)  Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et muuta finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas. (25)  Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning muuta seeläbi finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 32 (32)  Käesolevas otsuses tuleks koostöö rakendamiseks ja seega rahastamisvahendite üleselt haldamise sidususe tagamiseks vajaduse korral viidata (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi) [määrusele]. välja jäetud Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 1 1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit“), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada ELi väärtusi ja standardeid kogu maailmas. 1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit“), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada ELi väärtusi, põhimõtteid ja standardeid kogu maailmas. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 1.  Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel. 1.  Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel. Assotsieerimine aitab kaasa kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kindlaks määratud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 3.  Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning ÜMTde kestliku arengu kolmest põhitahust – majandus- ja sotsiaalareng ning keskkonnakaitse. 3.  Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning ÜMTde kestliku arengu kolmest põhitahust – majandusareng, sotsiaalne ja kultuuriline areng ning keskkonnakaitse. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 4 4.  Käesoleva otsuse pikaajaline eesmärk on edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Assotsieerimisega püütakse seda üldeesmärki saavutada, parandades ÜMTde konkurentsivõimet, tugevdades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning edendades nende koostööd teiste partneritega. 4.  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5 ja artikliga 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 198 on käesoleva otsuse pikaajaline eesmärk edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt a (a)  edendada ja toetada ÜMTdega tehtavat koostööd; välja jäetud Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b (b)  toetada Gröönimaad ja teha Gröönimaaga koostööd tema peamiste sõlmküsimuste lahendamisel (eelkõige haridustaseme parandamisel) ning toetada Gröönimaa kohaliku valitsuse suutlikkust töötada välja ja rakendada kohalikku poliitikat. b)  toetada ÜMTsid nende peamiste sõlmküsimuste lahendamisel, mille hulgas on ka haridustase Gröönimaal; Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b a (uus) ba)  suurendada ÜMTde vastupanuvõimet, vähendades selleks nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust; Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b b (uus) bb)  parandada ÜMTde konkurentsivõimet, sealhulgas sotsiaalstandardeid; Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b c (uus) bc)  edendada ÜMTde koostööd teiste partneritega. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 6 6.  Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustest kinnipidamise, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid. 6.  Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel demokraatia, kõiki inimõigusi ja põhivabadusi hõlmaval õigusel põhineva lähenemisviisi, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid. Samuti järgitakse soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet ning soolist võrdõiguslikkust. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõik 1 a (uus) Komisjon võtab programmitöö ja rakendamise protsessi käigus ning eelkõige oma suuniste vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse, et ÜMTde haldussuutlikkus ja inimressursid on piiratud. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a (a)  ÜMTde majanduse mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi; a)  ÜMTde majanduse jätkusuutlik mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus) aa)   kvaliteetse sotsiaalse mudeli edendamine; Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e (e)  katastroofiohu vähendamine; e)  katastroofiohu vähendamine, pidades silmas Sendai raamistikus ajavahemikuks 2015–2030 sätestatud prioriteete; Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt h a (uus) ha)  Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna küsimused. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 2 2.  Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele. 2.  Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, et toetada ÜMTde sujuvat integreerimist vastavasse geograafilisse keskkonda. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 3 3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit asjaomaste programmide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Samuti püüab liit vajaduse korral assotsieerida ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega. 3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit asjaomaste programmide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Liit assotsieerib ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega, tehes vajaduse korral ettepaneku anda ÜMTdele vaatleja staatus. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 – punkt a a (uus) aa)  ÜMTde suutlikkuse tugevdamine, et mõjutada selliste piirkondlike strateegiate vastuvõtmist, kus võetakse arvesse ÜMTde eripärasid, potentsiaali ja nende Euroopa perspektiivi; Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 – pealkiri Erirežiim Isoleeritud ÜMTde erirežiim Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9a Vähimarenenud ÜMTde erirežiim 1.  Assotsieerimisel võetakse arvesse ÜMTde arengutaseme ja struktuuriliste piirangute puhul esinevat mitmekesisust. 2.  Vähim arenenud ÜMTde suhtes kehtestatakse erirežiim. 3.  Et vähim arenenud ÜMTd võiksid arengus teistele järele jõuda ja oma püsivate struktuuriliste piirangutega toime tulla, võetakse nende eripärasid nõuetekohaselt arvesse finantsabi suuruse ja tingimuste kindlaksmääramisel. 4.  Kõige vähem arenenud ÜMTks loetakse Wallist ja Futunat. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 10 – lõige 1 1.  Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1.  Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Parlamendi ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – pealkiri Valitsusväliste osalejate ülesanded Kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate ülesanded Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 1.  Valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi. 1.  Kodanikuühiskond, erasektor ja valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 3 3.  Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises. 3.  Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises ning samuti liidu piirkondlike strateegiate kujundamises ja elluviimises piirkondades, kus ÜMTd asuvad. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 4 4.  Dialoog keskendub muu hulgas assotsieerimise eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele. 4.  Dialoog keskendub muu hulgas nii assotsieerimise eesmärkide kui ka kestliku arengu eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 5 5.  Eelkõige kasutatakse Gröönimaaga peetavat dialoogi, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile, mis hõlmab muu hulgas energiat, kliimamuutusi ja keskkonda, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet. 5.  Eelkõige kasutatakse Gröönimaaga peetavat dialoogi, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile, mis hõlmab muu hulgas haridust, energiat, kliimamuutusi ja keskkonda, loodust, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 5 a (uus) 5a.  Kariibi mere piirkonna ÜMTdega peetava dialoogi eesmärk on eelkõige tugevdada Euroopa strateegiat Kariibi mere piirkonnas ning teha koostööd bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuste, loodusvarade säästva majandamise, katastroofiohu ennetamise ja ohjamise, sotsiaalse mõõtme ning eelkõige maksustamisalase hea valitsemistava edendamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimustes. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 5 b (uus) 5b.  Vaikse ookeani piirkonna ÜMTdega peetava dialoogi eesmärk on eelkõige töötada välja ja viia Vaikse ookeani piirkonnas Euroopa kohalolekut tugevdades ellu ulatuslik Euroopa strateegia ning teha koostööd eelkõige sotsiaalküsimustes ning mere- ja maismaaressursside säästva majandamise, kliimamuutuste, energia, keskkonna ja sinise majanduse valdkonnas. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a (a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimate piirkondade esindajad; a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide, komisjoni, nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ELi vahelisel poliitilise dialoogi foorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile ÜMTde ühendus (OCTA), Euroopa Investeerimispanga, äärepoolseimate piirkondade ning kolmandate riikide või ÜMT naaberpiirkondade esindajad; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 14 – lõige 1 –punkt b (b)  komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt kolm korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel; b)  komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt neli korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel; Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus II osa – 1. peatükk – pealkiri KESKKONNAPROBLEEMID, KLIIMAMUUTUSED, OOKEANID JA KATASTROOFIOHU VÄHENDAMINE (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 15 – lõik 1 – sissejuhatav osa Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas selleks, et: Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste, katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime suurendamise valdkonnas selleks, et: Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c (c)  edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust ning katkestada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel ning c)  edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust, et saavutada vähese CO2-heitega majandus, mis põhineb õiglase ülemineku strateegiatel ning Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e a (uus) ea)   lahendada maa degradeerumisega seotud probleeme, milleks on eelkõige merepinna tõus ja pinnase saastumine. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 17 – lõik 1 Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist. Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist ning ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemist. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b (b)  kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju. b)  kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja säästev põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 23 – lõik 1 – punkt c (c)  keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine; c)  inimõiguste ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 24 – lõik 1 – punkt b (b)  partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele; b)  partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele; Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu otsus II osa – 4. peatükk – pealkiri NOORSUGU, HARIDUS, KOOLITUS, TERVISHOID, TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKINDLUSTUS, TOIDUOHUTUS JA TOIDUGA KINDLUSTATUS NOORSUGU, NAISED, HARIDUS, KOOLITUS, TERVISHOID, TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKINDLUSTUS, TOIDUOHUTUS JA TOIDUGA KINDLUSTATUS Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 32 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liit ja ÜMTd teevad noorte töötuse vältimiseks koostööd selle nimel, et tagada noorte aktiivne osalemine tööturul. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 32 a (uus) Artikkel 32a Naiste ja meeste võrdõiguslikkus 1.  Liit edendab ÜMTdes naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi, naiste mõjuvõimu suurendamist ning naistele poliitikas ja majanduses võrdsete võimaluste pakkumist. 2.  Assotsieerimise eesmärk on kaitsta naiste ja tüdrukute õigusi, eelkõige igasuguse vägivalla eest. 3.  Assotsieerimise eesmärk on samuti suurendada naiste mõjuvõimu, eelkõige kestliku arenguga tegelevate osalejatena ning majandus- ja finantsvaldkonnas. Kõik algatused peavad sisaldama soolist mõõdet. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 33 – lõige 1 – punkt b (b)  abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. b)  abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 33 – lõige 1 – punkt b a (uus) ba)   toetust, mis soodustab ÜMTde osalemist programmis Erasmus+ ja nende juurdepääsu sellele programmile, julgustades ja suurendades võimalike toetusesaajate liikuvust nii ÜMTdest väljapoole kui ka ÜMTdesse. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – pealkiri Lavakunst Kaunid kunstid Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – lõik 1 – sissejuhatav osa Assotsieerimise raames võib teha koostööd lavakunsti valdkonnas selleks, et: Assotsieerimise raames võib teha koostööd kaunite kunstide valdkonnas selleks, et: Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a (a)  lavakunsti viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke; a)  kaunite kunstide viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke, pakkudes selleks piisavat rahalist toetust; Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a a(uus) aa)  tutvustada ÜMTde kunstiloomet liidus; Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 39 – lõik 1 – sissejuhatav osa Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava, Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava ning kultuuripärandiga seotud paikade püsivat väärtustamist, Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt d a (uus) da)  parandades ÜMTde materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi tundmist, säilitamist ja väärtustamist; Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu otsus II osa – 6. peatükk – pealkiri VÕITLUS ORGANISEERITUD KURITEGEVUSEGA ÕIGUSRIIGI EDENDAMINE Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel -40 a (uus) Artikkel -40a Õigusriigi edendamine 1.  Assotsieerimise eesmärk on edendada liidu ja ÜMTde vahelise dialoogi ja koostöö kaudu demokraatia, õigusriigi ning inimõigustest ja põhivabadustest kinnipidamise põhimõtteid, millele liit on rajatud. 2.  ÜMTd on liidu arenenud tugipunktidena oma piirkonnas liidu väärtuste ja põhimõtete peamised levitajad. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 41 – pealkiri Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga ning ennetamine Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas selleks, et: 1.  Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ennetamise valdkonnas selleks, et: Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 42 a (uus) Artikkel 42a Läbirääkimised kolmandate riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute üle Kui kolmandate riikidega sõlmitavate kaubandus- või kalanduslepingute üle toimuvad läbirääkimised võivad tõsiselt kahjustada piirkondlikku integratsiooni või ÜMTde tundlikke sektoreid, teeb komisjon mõjuhinnangu, võttes arvesse nende lepingute kumulatiivset mõju ÜMTde majandusele. Komisjon edastab tehtud analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning ÜMTde valitsusasutustele ja kohalikele ametiasutustele enne kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 53 – lõige 2 2.  Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni alusel toimuvale koostööle. 2.  Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke, Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ja kestliku arengu eesmärke. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni alusel toimuvale koostööle. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt 4 4.  ÜMT poolt riigi vahenditest antud abi, mis teatud ettevõtjaid soodustades kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, kuivõrd see mõjutab märkimisväärselt kaubandust või investeerimist. välja jäetud Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 70 – lõik 1 Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“). Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“) ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon ja selle protokollid. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 – punkt a (a)  piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke; a)  käesoleva otsuse raames piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke; Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 – punkt b (b)  pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks. b)  käesoleva otsuse raames pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks; Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 – punkt c (c)  Vajaduse korral võib käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmete jaoks toetust saada muude liidu programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis. c)  muude liidu programmide kaudu lisarahastamist, mis võimaldab toetada käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmeteid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 a (uus) Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul täpsustatakse kohaldatavaid eeskirju kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 73 – lõige 1 1.  Programmi rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 500 000 000 eurot. 1.  Programmi rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 669 000 000 eurot. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 74 – lõik 1 – punkt a (a)  „programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist; a)  „programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse vajaduse korral programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist; Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 74 – lõik 1 – punkt g (g)  „vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, ja kuhu on kaasatud vähemalt üks ÜMT ja üks või mitu ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimat piirkonda ja/või üks või mitu AKV riiki ja/või üks või mitu AKV riikide hulka mittekuuluvat riiki või territooriumi. g)  „vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, kuhu on kaasatud käesoleva otsuse artiklis 82 osutatud üksused. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 74 a (uus) Artikkel 74a Üldpõhimõte Kui käesolevas otsuses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/10461a („finantsmäärus“) ning käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide ja üldpõhimõtetega. ___________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 75 – lõige 3 – punkt a (a)  võetakse arvesse ÜMTde geograafilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi; a)  võetakse arvesse ÜMTde demograafilisi, geograafilisi, majanduslikke ja finantsilisi, keskkondlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi; Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 75 – lõige 4 a (uus) 4a.  Liidupoolne rahastamine võib toimuda finantsmäärusega ettenähtud rahastamisliikide teel ning eelkõige a)  toetustena; b)  teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena; c)  eelarvetoetusena; d)  maksetena komisjoni poolt kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 asutatud usaldusfondidesse; e)  finantsinstrumentidena; f)  eelarveliste tagatistena; g)  segarahastamistoimingutena; h)  finantsabina; i)  tasustatud välisekspertide tööna. Programmikohase abi korral antakse liidu finantsabi eelkõige eelarvetoetusena ÜMTdele. Kooskõlas finantsmäärusega võib liidu rahalist abi anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid või partnerriigid ja -piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks. Nagu on sätestatud finantsmääruses, rakendab liidu rahalist abi komisjon kas otse oma talituste, liidu delegatsioonide ja rakendusametite kaudu, koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kaudu, või kaudselt, tehes eelarve täitmise finantsmääruses loetletud üksuste ülesandeks. Nimetatud üksused tagavad järjepidevuse liidu välispoliitikaga ja võivad anda eelarve täitmisega seotud ülesanded muudele üksustele komisjonile kohaldatavate tingimustega samaväärsetel tingimustel. Rahastatavaid meetmeid võidakse rakendada paralleelse või ühise kaasrahastamisega. Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastab erinev kaasrahastav partner nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha. Sellisel juhul järgitakse finantsmääruse artiklis 38 sätestatud toetus- ja hankelepingute tagantjärele avalikustamise puhul volitatud üksuse eeskirju, kui sellised eeskirjad on olemas. Liidupoolne rahastamine ei tekita eriomaseid makse, tollimakse ega muid lõive ega põhjusta nende kogumist. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 75 a (uus) Artikkel 75a Ülekandmised, aastased osamaksed, kulukohustuste assigneeringud, tagasimaksed ja rahastamisvahendite raames tekkinud tulud 1.  Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikele 2 kantakse käesoleva otsuse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib kulukohustustega siduda kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada üle kantud summat. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu vastavalt finantsmääruse artikli 12 lõikele 6 üle kantud kulukohustuste assigneeringutest. 2.  Lisaks finantsmääruse artiklis 15 assigneeringute vabastamise kohta sätestatud eeskirjadele vabastatakse käesoleva otsuse raames võetud meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste assigneeringud algsele eelarvereale. Määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) artikli 12 lõike 1 punktis b esitatud viiteid finantsmääruse artiklile 15 tõlgendatakse käesoleva otsuse kohaldamisel ka viidetena käesolevale lõikele. 3.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale, kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2. Finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku selliste mitmeaastaste meetmete suhtes ei kohaldata. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mis ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelrahastamiseks või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitanud tõendatud kuluaruannet ega maksetaotlust. Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse ka aastaste osamaksete suhtes. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 76 – lõik 1 – punkt b (b)  institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ja keskkonnaaspektidega arvestamist; b)  institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ning keskkonna, soopõhiste ja hea valitsemistava aspektidega arvestamist; Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 77 – lõige 2 2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks. 2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava ja avalikkusele kättesaadava usaldusväärse statistika saamiseks. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 77 – lõige 3 3.  Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust. 3.  Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust, hõlbustades eelkõige ÜMTde SKP analüüsimist ostujõu pariteedina, kui vastavad andmed on kättesaadavad. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 78 – lõige 1 1.  Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva otsuse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte info- ja tehnoloogiasüsteemid. 1.  Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge. Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 79 Artikkel 79 välja jäetud Üldpõhimõte Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisti, rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas eesmärkide ja üldpõhimõtetega, mis on sätestatud käesolevas otsuses, finantsmääruses ja [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruses], eriti II jaotise I peatükis, v.a artikkel 13, artikli 14 lõiked 1 ja 4 ning artikkel 15, III peatükis, v.a artikli 21 lõige 1, lõike 2 punktid a ja b ning lõige 3, ning V peatükis, v.a artikli 31 lõiked 1, 4, 6 ja 9 ning artikli 32 lõige 3. Käesoleva otsuse artiklis 80 sätestatud korda ei kohaldata [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud juhtudel. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 79 a (uus) Artikkel 79a Programmdokumentide vastuvõtmine 1.  Liidu ja ÜMTde vahelise partnerluse raames vastutavad ÜMTde ametiasutused käesoleva otsuse II osas osutatud peamistes koostöövaldkondades valdkondlike poliitikasuundade kujundamise ja rakendamise eest ning tagavad asjakohaste järelmeetmete võtmise. Selle põhjal koostab ja esitab iga ÜMT programmdokumendi oma territooriumi kestliku arengu kohta. Programmdokumendi eesmärk on tagada liidu ja asjaomase ÜMT koostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas reguleerimiseseme ja kohaldamisala ning liidu eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga. Igas programmdokumendis esitatakse järgmine teave: –  ÜMT poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnaalase olukorra lühikirjeldus; –  ÜMT kestliku arengu strateegia (tegevuskava aastani 2030) lühikirjeldus, kus määratakse kindlaks ÜMT prioriteedid ning see, kuidas ÜMT kavatseb kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata; –  liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad; –  erieesmärgid; –  oodatavad tulemused; –  selged ja konkreetsed tulemuslikkuse näitajad; –  rahaliste eraldiste soovituslik jaotus üldiselt ja prioriteetsete valdkondade kaupa; –  orienteeriv ajakava. 2.  Programmdokument põhineb saadud kogemustele ja headele tavadele, selles tuginetakse kodanikuühiskonna, kohalike ametiasutuste ja teiste sidusrühmadega korraldatud konsultatsioonidele ja nendega peetud dialoogile, mille eesmärk on tagada nende piisaval määral kaasamine ja suunava programmdokumendi edasine arvessevõtmine. 3.  Iga ÜMT ametiasutused, seotud liikmesriik ja komisjon vahetavad programmdokumendi kavandi kohta arvamusi. Programmdokumendi lõpliku vormistamise eest vastutavad ÜMTde ametiasutused. Komisjon sätestab suunistes ÜMTde programmitöö korra selliselt, et programmdokumendid oleks võimalik kiiresti heaks kiita. 4.  Lõpliku vormistamise järel hindab programmdokumenti komisjon, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva otsuse eesmärkide ja liidu asjakohaste poliitikasuundadega ning kas see sisaldab kõiki elemente, mis on vajalikud iga-aastase rahastamisotsuse vastuvõtmiseks. Selliseks hindamiseks esitavad ÜMT ametiasutused kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused. 5.  Programmdokument kiidetakse heaks kooskõlas käesoleva otsuse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Seda menetlust kohaldatakse ka ulatusliku läbivaatamise korral, mille tulemusel tehakse strateegiasse või programmitöösse olulisi muudatusi. Kontrollimenetlust ei kohaldata vähem oluliste muudatuste tegemise korral, mille eesmärk on suunavat programmdokumenti tehniliselt kohandada, kavandatud rahalisi vahendeid teatava prioriteetse valdkonna raames ümber paigutada või suurendada või vähendada esialgu kavandatud soovituslikke rahalisi vahendeid vähem kui 20 %, tingimusel et need muudatused ei mõjuta suunavas programmdokumendis kindlaks määratud peamisi koostöövaldkondi ja eesmärke. Komisjon teeb sellised vähem olulised muudatused Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks ühe kuu jooksul alates asjaomase otsuse vastuvõtmisest. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 79 b (uus) Artikkel 79b Tegevuskavad ja meetmed 1.  Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga tegevusega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised meetmed, rakendusmeetodid, eelarve ja kõik seonduvad toetuskulud. 2.  Tegevuskavad põhinevad programmdokumentidel. 3.  Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu kooskõlas käesoleva otsuse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Lõikes 1 osutatud menetluse järgimine ei ole nõutav järgmistel juhtudel: (a)  tegevuskavad, üksikmeetmed ja toetusmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 000 000 eurot; (b)  tehnilised muudatused, eeldusel et need ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, nt: i)  rakendusmeetodi muutmine; ii)  vahendite ümberjaotamine samas tegevuskavas ette nähtud meetmete vahel; iii)  tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine või vähendamine mitte rohkem kui 20 % võrreldes esialgse eelarvega ning mis ei ületa 10 000 000 eurot. Mitmeaastaste tegevuskavade ja meetmete korral rakendatakse lõike 3 punktis a ja punkti b alapunktis iii sätestatud piirmäärasid aastapõhiselt. Euroopa Parlamenti ja liikmesriike teavitatakse käesoleva lõike põhjal vastu võetud tegevuskavadest ja meetmetest, välja arvatud eriabimeetmed, ja tehnilistest muudatustest nende vastuvõtmisele järgneva kuu jooksul. 4.  Enne kuni 20 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet nende meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud rahaliste vahendite kohta. Komisjon teavitab enne juba vastu võetud eriabimeetmetes oluliste sisuliste muudatuste tegemist sellest nõukogu. Komisjon võtab selliste meetmete kavandamisel ja edasisel rakendamisel arvesse nõukogu asjaomast strateegilist lähenemisviisi, säilitades liidu välistegevuse sidususe. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrakohaselt ja õigel ajal käesoleva artikli kohaste eriabimeetmete kavandamisest ja rakendamisest, sealhulgas kavandatud rahalistest vahenditest, samuti sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi olulisest pikendamisest. 5.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud kriisid või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi vahetult ohustav olukord, võib komisjon võtta artikli 88 lõikes 5 osutatud menetlust järgides vastu tegevuskavasid ja meetmeid või olemasolevate tegevuskavade ja meetmete muudatusi. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 80 Artikkel 80 välja jäetud Mitmeaastaste sihtprogrammide, tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine Komisjon võtab käesoleva otsuse alusel ühtsete programmdokumentidena vastu [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 12 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid koos vastavate [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 19 osutatud tegevuskavade ja meetmetega kooskõlas käesoleva määruse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse ka siis, kui on tegemist [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 14 lõikes 3 osutatud läbivaatamistega, mille tulemusel mitmeaastase sihtprogrammi sisu oluliselt muudetakse. Gröönimaa puhul võib [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 19 osutatud tegevuskavu ja meetmeid vastu võtta mitmeaastastest sihtprogrammidest eraldi. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 81 – lõige 1 1.  ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi. 1.  Kõigi ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 81 – lõige 2 – punkt e (e)  ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt. e)  ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, keskkonna-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 82 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii iii)  üks või mitu piirkondlikku organit, mille liikmeteks on ÜMTd; iii)  üks või mitu piirkondlikku organit või ühendust, mille liikmeteks on ÜMTd; Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 83 – lõige 1 1.  Artiklis 50 määratletud ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda liidu programmides ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. 1.  Artiklis 50 määratletud ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda kõigis liidu programmides, sealhulgas Euroopa Liidu Solidaarsusfond, ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 83 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjon tagab ÜMTdele tulemusliku ja tõhusa juurdepääsu kõikidele liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidele ja rahastamisvahenditele, sätestades vajaduse korral erimeetmed. Lisaks tagab komisjon ÜMTdele mõeldud ja ajakohastatud juurdepääsuportaali kaudu teabe läbipaistvuse ning erinevate liidu programmide raames korraldatud projektikonkursside nähtavuse. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 83 – lõige 3 3.  ÜMTd annavad sellistes liidu programmides osalemise kohta komisjonile alates 2022. aastast igal aastal teada. 3.  Komisjon koostab ÜMTde esitatud teabe põhjal ÜMTde liidu programmides osalemise kohta aastaaruande. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 86 – lõik 2 Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 3. artikli muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse otsusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte I lisa artiklis 3 osutatud tulemuslikkuse näitajate kindlaksmääramiseks või selleks, et need vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse otsusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 87 – lõige 2 2.  Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. 2.  Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. Nõukogu teavitab oma otsusest Euroopa Parlamenti. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 87 – lõige 4 4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks. 4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule ja Euroopa Parlamendile teatavaks. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 87 – lõige 5 5.  Artikli 86 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 5.  Artikli 86 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Kui nõukogu kavatseb esitada vastuväite, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigusakti, mille suhtes ta kavatseb vastuväite esitada, ja vastuväite võimalikud põhjused. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 90 – lõik 1 Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL46. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades seejuures liidu välistegevuse ühtsuse, sidususe ja tõhususe. __________________ 46 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30). Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 92 – lõik 2 Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2027. Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel jaotatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 eraldatud liidu rahaline abi üldsummas 500 000 000 eurot jooksevhindades järgmiselt: 1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel jaotatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 eraldatud liidu rahaline abi üldsummas 669 000 000 eurot jooksevhindades järgmiselt: Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt a (a)  159 000 000 eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Programmidokumendis juhitakse vajaduse korral erilist tähelepanu abisaavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel kavandatavate meetmete tõenäolisele ajakavale. Selle summa eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset, eelnevalt eraldatud summasid ja käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme. a)  81 % toetustena kõigile ÜMTdele pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset SKP ostujõu pariteedina, kui see on kättesaadav, eelnevalt eraldatud summasid, käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme, käesoleva otsuse artiklis 9 a osutatud ÜMTde madalat arengutaset, territooriumite suurust ning keskkonna- ja kliimaküsimusi. 4 % Arubale 1,5 % Bonaire’ile 5 % Curaçaole 48 % Gröönimaale 10,75 % Uus-Kaledooniale 10,85 % Prantsuse Polüneesiale 1,2 % Sabale 2 % Saint-Barthélemyle 0,8 % Sint Eustatiusele 7,5 % Saint-Pierre’ile ja Miquelonile 2,5% Sint Maartenile 0,4 % Prantsuse Antarktilistele ja Lõunaaladele 5,5 % Wallisele ja Futunale Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt b (b)  225 000 000 eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. välja jäetud Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt c (c)  ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 81 000 000 eurot, millest 15 000 000 võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega. c)  ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 12 %, millest 30 000 000 eurot võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt d (d)  22 000 000 eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 781. d)  3,5 % uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 78. __________________ 1 Sellest summast reserveeritakse komisjonile 9 725 000 eurot, et katta tehnilise ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete, samuti kaudsete ja otseste teadusuuringute kulud. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa (e)  13 000 000 eurot jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas: e)  3,5 % jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas: Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 2 2.  Komisjon võib pärast läbivaatamist otsustada eraldada käesolevas artiklis nimetatud jaotamata vahendid. 2.  Komisjon võib enne 2025. aastat tehtud läbivaatamise järel otsustada pärast liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist eraldada käesolevas artiklis nimetatud jaotamata vahendid. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa Otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiselt: Vastavalt kestliku arengu eesmärkidele koostatakse artiklis 86 sätestatud menetluse põhjal peamiste tulemuslikkuse näitajate loetelu ja kasutatakse seda, et aidata hinnata, mil määral on liit soodustanud käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 1.  ÜMTde puhul, v.a Gröönimaa, kaupade ja teenuste eksport protsendina SKPst ja valitsemissektori kogutulu protsendina SKPst; välja jäetud Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 2.  Gröönimaa puhul kaupade ja teenuste eksport protsendina SKPst ja kalandussektori osakaal kogu ekspordist. välja jäetud