Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2018/0211(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0064/2019

Esitatud tekstid :

A8-0064/2019

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 13
CRE 11/02/2019 - 13

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0068

Vastuvõetud tekstid
PDF 221kWORD 76k
Teisipäev, 12. veebruar 2019 - Strasbourg
ELi pettustevastase võitluse programm ***I
P8_TA(2019)0068A8-0064/2019
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta (COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0386),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33 ja 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0236/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 15. novembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8‑0064/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale esitatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 10, 10.1.2019, lk 1.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta
P8_TC1-COD(2018)0211

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid võitlema pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Liit peaks selles valdkonnas võetavaid meetmeid toetama.

(2)  Selliste meetmete varasem rahaline toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 804/2004/EÜ (Heraklese programm)(3) (mida muudeti ja mille kehtivust pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 878/2007/EÜ(4) (programm Herakles II), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 250/2014(5) (programm Herakles III)) kaudu on aidanud tõhustada liidu ja liikmesriikide meetmeid võitluses pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(3)  Toetada liidu finantshuve mõjutavatest õigusnormide rikkumistest ja pettustest teatamist liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide poolt eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu on nõue, mis on esitatud valdkondlikes õigusaktides Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi(6) kohta, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi(7) kohta, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi(8) kohta, Euroopa abifondi kohta enim puudust kannatavate isikute jaoks(9) ja ühinemiseelse abi kohta(10) programmitöö perioodiks 2014–2020 ja sellest edasi. IMS on turvaline elektroonilise side vahend, mis hõlbustab liikmesriikidel ning samuti kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel täita kohustust teatada tuvastatud õigusnormide eiramistest ning mis aitab hallata õigusnormide eiramisi ja neid analüüsida.

(3a)  Et õigusnormide eiramise ja pettustega võidelda, tuleb liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide erinevused korvata. Seda, et õigusnormide eiramise juhtumite arv kõigub, võib seostada mitmeaastase programmitöö tsüklite kulgemisega ning aruannete viibinud esitamisega. Kõige selle tõttu tuleb liikmesriikidelt õigusnormide eiramise ja pettusjuhtumite kohta andmete kogumiseks luua ühtne süsteem, mille abil ühtlustada aruandlust ning tagada, et esitatud andmed on kvaliteetsed ja võrreldavad. [Am. 1]

(3b)  Väga tähtis on komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ennetustegevus, samuti tuleb paremini rakendada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES) ja pettustevastast infosüsteemi (AFIS) ning töötada lõplikult välja riiklikud pettusevastased strateegiad. Nende tegevusvaldkondade jaoks tuleb välja töötada raamistik, mille alusel digiteerida kõik liidu meetmete elluviimise etapid (sh konkursikutsed, taotlused, hindamine, rakendamine ja maksed) ja mida peavad kohaldama kõik liikmesriigid. [Am. 2]

(4)  Nõukogu määruses (EÜ) nr 515/97(11) ja nõukogu otsuses 2009/917/JSK(12) on sätestatud, et liit toetab liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abistamist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks.

(5)  Seda toetust antakse mitmetele operatiivmeetmetele. See hõlmab pettustevastase infosüsteemi (AFIS) platvormi, mis kujutab endast komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames töötavatest rakendustest koosnevat infotehnoloogia platvormi. Ka IMS töötab AFISe platvormi raames. Niisugune süsteem vajab jätkusuutlikkusse tagamiseks stabiilset ja prognoositavat rahastamist mitme aasta jooksul.

(6)  Toetust, mida liit annab liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, õigusnormide eiramisest teatamise ning vastastikuse haldusabi ja koostöö jaoks tolli ja põllumajandusküsimustes, tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist, ilma et see piiraks programmi rakendamise tõhusat kontrolli kaasseadusandjate poolt. [Am. 3]

(7)  Programmis on seega ühendatud Heraklese programmi komponendid, IMSi rahastamist tagav komponent ja komponent, millest rahastatakse komisjonile määrusega (EÜ) nr 515/97 ülesandeks tehtud tegevust, sealhulgas AFISe platvorm.

(7a)   Liidu finantshuvide kaitse peaks hõlmama kõiki liidu eelarve nii kulu- kui ka tulupoole aspekte. Seetõttu tuleks kindlasti arvesse võtta, et see programm on ainuke omasugune, millega kaitstakse liidu eelarve kulupoolt. [Am. 4]

(8)  AFISe platvorm hõlmab mitmeid infosüsteeme, sealhulgas ka tolliinfosüsteemi (TIS). TIS on automatiseeritud infosüsteem, mille eesmärk on abistada liikmesriike tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ärahoidmisel, uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel, suurendades kiirema teabelevi abil liikmesriikide tolliametite koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust. TIS toetab ühtses infrastruktuuris nii haldus- kui ka politseikoostööd. TISi kasutamist halduskoostöö eesmärgil reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 33 ja 325 alusel vastu võetud määrusega (EÜ) nr 515/97.

TISi kasutamist politseikoostöö eesmärgil reguleeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti c alusel vastu võetud otsusega 2009/917/JSK. Tehniliselt ei saa TISi kasutamist politseikoostööks halduskoostööst lahutada, sest mõlemat tehakse ühtse infotehnoloogia süsteemi abil. Võttes arvesse, et TIS ise on vaid üks AFISe raames kasutatavatest infosüsteemidest ning et politseikoostöö juhtumite arv TISis on väiksem kui halduskoostööjuhtumite arv, on AFISe politseikoostööalane kasutamine pigem täienduseks halduskoostööalasele kasutamisele.

(9)  Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viide tuleb ajakohastada vastavalt uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(13) punkti 17] tähenduses.

(10)  Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Lepingute suhtes, mida rahastatakse programmi raames täielikult või osaliselt liidu eelarvest, kohaldatakse seetõttu muu hulgas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ning toetuste suhtes kohaldatakse peale selle kaasrahastamise, toetuste mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise keelu, tagasiulatuva jõu puudumise ja kasumi taotlemise keelu põhimõtet. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. [Am. 5]

(11)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(11a)   Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise ülemmäär ei tohiks olla kõrgem kui 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Tööprogrammis osutatud põhjendatud erandjuhtudel, nt kui liikmesriigi puhul esineb liidu finantshuvide seisukohast suur risk, tuleks kaasrahastamise ülemmääraks kehtestada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. [Am. 6]

(12)  Selleks et tagada programmi raames kõigi nende tegevuste rahastamise järjepidevus, mis komisjonile vastavalt määrusele (EÜ) nr 515/97 ülesandeks on tehtud, sealhulgas AFISe platvorm, on I lisas esitatud rahastatavate tegevuste soovituslik loetelu.

(12a)   Komisjon peaks tööprogrammid vastu võtma kooskõlas finantsmääruse artikliga 110. Tööprogrammides tuleks muu hulgas kirjeldada rahastatavaid meetmeid, märkida igale meetmele eraldatav summa, esitada rakendamiseks ette nähtud esialgne ajakava ja toetuste puhul kohaldatav kaasrahastamise ülemmäär. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjon arvesse võtma prioriteete, mille Euroopa Parlament on seadnud igal aastal koostatavas liidu finantshuvide kaitset käsitlevas hindamisraportis. Tööprogramm tuleks avaldada komisjoni veebisaidil ja edastada Euroopa Parlamendile. [Am. 7]

(12b)   Rahastamiskõlblike meetmete kindlakstegemisel tuleks lähtuda sellest, kuivõrd aitab meede saavutada programmi erieesmärke, mis on sätestatud artiklis 2. Selle hulka võivad kuuluda tehnilise eriabi osutamine liikmesriikide pädevatele asutustele, nt eriteadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate IT‑vahenditega varustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine või konkreetsete projektide puhul töötajate vahetuse soodustamine. Peale selle võib rahastamiskõlblike meetmete hulka kuuluda spetsiaalse koolituse, riskianalüüsiteemaliste seminaride ning vajaduse korral konverentside ja uuringute korraldamine. [Am. 8]

(13)  Seadmete ostmine tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi(14) kaudu võib avaldada positiivset mõju võitluses pettuste vastu, mis kahjustavad ELi finantshuvisid. Tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi ja programmi vahel on ühine vastutus, et vältida liidu toetuse dubleerimist. Programmi raames tuleks eelkõige toetada sellist liiki seadmete soetamist, mille jaoks ei ole liidu rahastamisvahendist tollikontrolli seadmete soetamiseks toetust ette nähtud, või seadmete jaoks, mis on ette nähtud asutustele, mida kõnealune rahastamisvahend ei hõlma. Kattuvuste vältimine tuleks eelkõige tagada iga-aastaste Peale selle peaks toetusest rahastatud seadmete mõju ja liidu finantshuvide kaitse vahel olema selge seos. Eelkõige tuleks tööprogrammide ettevalmistamise käigus vältida kattuvusi ja luua koostoime käesoleva programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades. [Am. 9]

(13a)   Programmiga toetatakse koostööd liikmesriikide haldus- ja õiguskaitseasutuste vahel ning liikmesriikide haldus- ja õiguskaitseasutuste ja komisjoni, sh OLAFi ja muude asjaomaste liidu organite ja ametite vahel, nt Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), et tagada liidu finantshuvide tõhusam kaitse. Kui Euroopa Prokuratuur (EPPO) tööle hakkab, toetatakse sellega seoses koostööd ka sellega. [Am. 10]

(14)  Programm peaks olema avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed. Samuti peaks selles osaleda saama ka ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes. Programm peaks olema avatud ka muudele kolmandatele riikidele, tingimusel, et neil on assotsieerimisleping või et nad sõlmivad konkreetse lepingu liidu programmides osalemiseks. [Am. 11]

(15)  Võttes arvesse Heraklese programmide varasemaid hindamisi ning selleks, et programmi veelgi tõhustada, peaksid programmis erandkorras osaleda saama ka programmiga liitumata kolmanda riigi juriidilised isikud, ilma et nad peaksid kandma programmis osalemise kulud.

(15a)   Eriti tuleks osalema innustada üksusi, mis on asutatud riikides, kellel on kehtiv liiduga sõlmitud assotsieerimisleping, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset, tehes koostööd tollioperatsioonides ja vahetades parimaid tavasid, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise viiside ning uute tehnoloogiliste arengusuundadega seotud probleemidega. [Am. 12]

(16)  Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse soovitusi ja meetmeid, mis esitati komisjoni 6. juuni 2013. aasta teatises „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia“(15), ning ka selle teatise rakendamise eduaruannet(16), mis avaldati 12. mail 2017.

(17)  Liit ratifitseeris Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli (edaspidi „protokoll“) 2016. aastal. Protokoll peaks aitama kaitsta liidu finantshuve, kuivõrd see puudutab võitlust tubakatoodete ebaseadusliku piiriülese kaubanduse vastu, mis põhjustab maksutulu vähenemist. Programm peaks toetama Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaati protokolliga seotud ülesannetes. Samuti peaks see toetama muid tegevusi, mida sekretariaat korraldab tubakatoodete ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse raames.

(18)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(17), nõukogu määrusele (EÜ, Euratom, EÜ) nr 2988/95(18), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(19) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(20) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist.

Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(21). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(19)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(20)  

(21)  Vastavalt [viide tuleb ajakohastada vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL(22) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi õigusnormidest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(22)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(23) punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel tulemuslikkus-, seire- ja hindamisnõuete aruannete kaudu, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal. Hindamise peaks läbi viima sõltumatu hindaja. [Am. 13]

(23)  Komisjonile Et käesolevat määrust täiendada, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja programmi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätted võtta vastu tööprogramme. Et kõnealust määrust muuta, peaks komisjonil lisaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käesoleva määruse II lisas esitatud näitajatega. Seejuures on eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [Am. 14]

(24)  AFISe rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2. Käesoleva määrusega asendatakse see õiguslik alus ja nähakse ette uus. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42 a lõikeid 1 ja 2 muuta.

(25)  Määrus (EL) nr 250/2014, millega loodi programm Herakles III, hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014–31. detsember 2020. Käesoleva määrusega nähakse ette programmi Herakles III järelprogramm alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EÜ) nr 250/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi pettustevastase võitluse programm (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)  liidu finantshuvide kaitse;

b)  liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abistamise ning haldusasutuste ja komisjoni vahelise koostöö toetamine, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine.

2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:

a)  pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja nende vastu võitlemine;

b)  eelarve jagatud täitmise ja liidu eelarvest antava liitumiseelse abiga seotud õigusnormide eiramisest, sealhulgas pettustest teatamise soodustamine;

c)  teabevahetuse vahendite andmine ja operatiivtegevuse toetamine tolli- ja põllumajandusküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas.

Artikkel 3

Eelarve

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 181,207 miljonit 321 314 000 eurot 2018. aasta hindades (362 414 000 eurot jooksevhindades). [Am. 15]

2.  Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

a)  114,207 miljonit 202 512 000 eurot 2018. aasta hindades (228 414 000 eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile; [Am. 16]

b)  7 12 412 000 eurot 2018. aasta hindades (14 miljonit eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile; [Am. 17]

c)  60 106 390 000 eurot 2018. aasta hindades (120 miljonit eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile. [Am. 18]

2a.  Komisjonil on õigus jaotada rahasummasid artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkide vahel ümber. Kui ümberjaotamise tõttu muutuks käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud summad vähemalt 10 %, tuleb ümberjaotamiseks võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakt. [Am. 19]

3.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks. Peale selle võetakse lõike 2 punktis a osutatud soovitusliku jaotuse puhul arvesse seda, et programm on ainuke omasugune, millega kaitstakse liidu finantshuve kulupoolel. [Am. 20]

Artikkel 4

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

c)  Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

d)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

a)  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel; [Am. 21]

b)  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

c)  ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

d)  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 5

Liidu rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena vastavalt VIII jaotisele ja hangetena vastavalt VII jaotisele, kuid ka sõidu- ja elamiskulude hüvitisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 238. [Am. 22]

3.  Programmist võidakse rahastada määruse (EÜ) nr 515/97 kohaseid tegevusi, eelkõige katta I lisa soovituslikus loetelus osutatud kulusid.

4.  Kui toetust saav tegevus hõlmab seadmete hankimist, loob komisjon vajaduse korral koordineerimismehhanismi, et tagada liidu programmide toel ostetud seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.

Artikkel 6

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi.

II PEATÜKK

TOETUSED [Am. 23]

Artikkel 7

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega antud toetuste kaasrahastamise määr ei ületa 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Põhjendatud erandjuhtudel, mis on kindlaks määratud artiklis 10 osutatud tööprogrammides, ei ületa kaasrahastamise määr 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. [Am. 24]

Artikkel 8

Rahastamiskõlblikud meetmed

Rahastamiskõlblikud on üksnes järgmised meetmed, millega täidetakse artiklis 2 osutatud eesmärke.:

a)  selliste tehniliste teadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate infotehnoloogiavahenditega varustamine, mis tugevdavad riikide- ja valdkondadevahelist koostööd ning koostööd komisjoniga;

b)  konkreetseteks projektideks töötajate vahetuste tõhustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine;

c)  tehnilise abi ja tegevustoetuse andmine riiklikele uurimisasutustele, eriti tolli- ja õiguskaitseasutustele, et tugevdada pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust;

d)  kõikide liikmesriikide ja kolmandate riikide infotehnoloogilise suutlikkuse suurendamine, andmevahetuse parandamine, uurimisi toetavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja soetamine ning luuretegevuse seire;

e)  spetsiaalse koolituse, riskianalüüsi käsitlevate koolitusseminaride ning konverentside ja uurimuste korraldamine, mille eesmärk on parandada koostööd ja kooskõlastamist liidu finantshuvide kaitsega seotud asutuste vahel;

f)  tollialaste IT-rakenduste rahastamine, mis toimivad komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames, mis loodi komisjonile määrusega (EÜ) nr 515/97 antud ülesannete täitmiseks;

g)  turvalise elektroonilise kommunikatsioonivahendi rahastamine, mis aitab liikmesriikidel täita kohustust teatada tuvastatud õigusnormide eiramistest, sealhulgas pettustest, ning mis aitab neid hallata ja analüüsida;

h)  igasugune muu artikli 10 kohastes tööprogrammides ettenähtud tegevus, mis on vajalik artiklis 2 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmiseks. [Am. 25]

Kui toetust saav meede hõlmab seadmete hankimist, tagab komisjon, et toetusest rahastatud seadmed aitavad liidu finantshuve kaitsta. [Am. 26]

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõikes 2 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2.  Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

a)  avaliku sektori asutused, kes võivad aidata kaasa artikli 2 osutatud eesmärkide saavutamisele ja asuvad ühes järgmistest riikidest:

a)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

b)  programmiga ühinenud kolmas riik;

c)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele;

b)  teadus- ja haridusasutused ning mittetulundusühendused, kes võivad aidata kaasa artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamisele, tingimusel et nad on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, kes on programmiga liitunud, või tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis lõikes 3 osutatud tingimustel ja tegutsenud seal vähemalt ühe aasta;

c)  iga juriidiline isik, kes on asutatud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon, nagu on määratletud finantsmääruse artiklis 156. [Am. 27]

3.  Lõikes 2 osutatud üksused, mis on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4.  Lõikes 2 osutatud üksused, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid põhimõtteliselt kandma oma osalemise kulud ise.

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 10

Tööprogramm

Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikliga 14. [Am. 28]

Komisjon uurib tööprogrammide ettevalmistamise käigus võimalust luua koostoime käesoleva programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades, ning väldib kattuvusi. [Am. 29]

Tööprogrammid avaldatakse komisjoni veebisaidil ja edastatakse Euroopa Parlamendile, kes hindab tööprogrammide sisu ja tulemusi liidu finantshuvide kaitset käsitleva iga-aastase hindamise raames. [Am. 30]

Artikkel 11

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ja lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevad sätted. [Am. 31]

2a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi tulemuste kohta igal aastal aruande. [Am. 32]

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja vajaduse korral liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 12

Hindamine

1.  Hindamised tuleb sõltumatu hindaja poolt teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks otsustamisprotsessis kasutada. [Am. 33]

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. [Am. 34]

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning ja Euroopa Kontrollikojale ning avaldab need komisjoni veebisaidil. [Am. 35]

Artikkel 13

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja järelevalve- võtta vastu artiklis 10 sätestatud tööprogrammid ja hindamisraamistiku sätted, nagu on ette nähtud artiklis 11 muuta käesoleva määruse II lisas esitatud näitajaid. [Am. 44]

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5a.  Artiklite 10 ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [Am. 36]

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet. Liidu rahastamise päritolu teatavaks tegemine ja nähtavuse tagamine ei ole vajalik juhtudel, kui see võib panna ohtu pettusevastaste ja tollialaste operatiivmeetmete tõhusa toimimise. [Am. 37]

2.  Komisjon rakendab korrapäraselt programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega. [Am. 38]

Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 515/97 muutmine

Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2 jäetakse välja.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 250/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artiklit 42a kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruse (EL) nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a alusel vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Nende kululiikide soovituslik nimekiri, mida rahastatakse programmist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 515/97 võetavate meetmete raames:

a)  kõik sellise tehnilise infrastruktuuri loomise ja haldamisega seotud kulud, millega antakse liikmesriikidele kasutada logistika-, kontori- ja infotehnoloogiavahendeid, et tagada ühiste tollioperatsioonide ja muu operatiivtegevuse koordineerimine;

b)  sõidu- ja elamiskulude hüvitamine, samuti asjakohasel juhul liikmesriikide või kolmandate riikide esindajate muude kulude hüvitamine, kes osalevad ühenduse missioonidel, komisjoni poolt või koostöös komisjoniga korraldatud ühistes tollioperatsioonides ning koolituskursustel, erikoosolekutel ja liikmesriikide poolt läbi viidavaid haldusuurimisi või operatiivtoiminguid ettevalmistavatel ja hindamiskoosolekutel, kui neid korraldab komisjon või kui neid korraldatakse koostöös komisjoniga;

c)  arvutiinfrastruktuuri (riistvara), tarkvara ja spetsiaalsete võrguühenduste ning nendega seotud toodete soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud ning tootmis-, tugi- ja koolitusteenuste osutamisega seotud kulud, mille eesmärk on määruses (EÜ) nr 515/97 ette nähtud tegevuste rakendamine ning eelkõige pettuse ärahoidmine ja pettusevastane võitlus;

d)  teabe edastamise ja muu samalaadse tegevusega seotud kulud, kui see tegevus tagab juurdepääsu teabele, andmetele ja andmeallikatele määruses (EÜ) nr 515/97 ette nähtud tegevuse rakendamise ning eelkõige pettuse ärahoidmise ja pettusevastase võitluse raames;

e)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 alusel vastu võetud õigusaktidega, eriti nõukogu otsuses 2009/917/JSK (infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta) ette nähtud tolliinfosüsteemi kasutamisega seotud kulud, tingimusel et kõnealustes õigusaktides on ette nähtud asjaomaste kulude rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest;

f)  punktis c osutatud eesmärgil kasutatavate ühise teabevõrgu komponentide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud.

II LISA

NÄITAJAD PROGRAMMI JÄRELEVALVE JAOKS

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.

Erieesmärk nr 1. Pettuse, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nendega võitlemine.

Näitaja 1. Toetus pettuse, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks, mida mõõdetakse järgmiselt:

1.1: rahulolu programmi raames võetud ja (kaas)rahastatud meetmetega;

a)  programmi raames korraldatud ja (kaas)rahastatud tegevuste arv ja liik; [Am. 39]

1.2: nende liikmesriikide osakaal loetelu, kes igal aastal programmist toetust saavad, ja asjakohane rahastamise osakaal. [Am. 40]

Erieesmärk nr 2. Toetus eelarve jagatud täitmise ja liidu eelarvest antava ühinemiseelse abiga seotud õigusnormide rikkumisest, sealhulgas pettustest teatamiseks.

Näitaja 2. Eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kasutajate rahulolu määr.

a)  õigusnormide eiramise juhtumitest teatamise kordade arv; [Am. 41]

Näitaja 2a. Kuidas on pettusevastase infosüsteemi kasutajad süsteemiga rahul; [Am. 42]

Erieesmärk nr 3. Tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas toimuva operatiivtegevuse toetamine ja selleks teabevahetuse vahendite andmine.

Näitaja 3. Vastastikust abistamist käsitleva teabe hulk ja vastastikuse abistamise raames toetatud meetmete arv.

Näitaja 3a. Vastastikuse abiga seotud tegevuste hulk ja liik. [Am. 43]

(1)ELT C 10, 10.1.2019, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsus nr 878/2007/EÜ, millega muudetakse otsust nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas, ja pikendatakse selle kehtivust (programm Herakles II) (ELT L 193, 25.7.2007, lk 18).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).
(6)Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1971, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1975, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 6).
(7)Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1970, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1974, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 1).
(8)Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1973, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga, ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1977, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 15).
(9)Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1972, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses enim puudust kannatavate isikute abistamiseks loodud Euroopa abifondiga, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1976, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 11).
(10)Komisjoni 2. mai 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 447/2014 (milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) rakendamise erieeskirju) artikkel 16 (ELT L 132, 3.5.2014, lk 32)
(11)Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks, viimati muudetud määrusega 2015/1525 (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).
(12)Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).
(13)Viide tuleb ajakohastada: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkuleppe tekst on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1527762854916&uri=CELEX:32013Q1220(01).
(14)[ref]
(15)COM(2013)0324.
(16)COM(2017)0235.
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(18)EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(19)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(20)Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(21)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(22)Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(23)Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 19. märts 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika