Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta (COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0337),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0220/2018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8‑0044/2019),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta
(1) Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Magevee halba kättesaadavust mõjutavad palju linnaarendusest ja põllumajandusest tulenevad kliimamuutused, prognoosimatud ilmastikuolud ja põuad. [ME 1]
(2) Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse, piirates pinna- ja põhjavee eemaldamist, vähendades puhastatud reovee heite mõju veekogudele ning edendades veesäästu asulareovee mitmekordse kasutamise abil, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ(4) on vee taaskasutus, koos tõhusa veekasutusega tööstustehnoloogia kasutamise ja veesäästliku niisutustehnika edendamisega, märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita direktiivi eesmärk saavutada pinna- ja põhjavee hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ(5) kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada. [ME 2]
(2a) Paljudes piirkondades on tõsiseks probleemiks puhastatud reovee jaotusvõrgu vanus ja halb seisund, mis toob kaasa puhastatud reovee suured kaod ja ühtlasi puhastamisse investeeritud rahaliste vahendite kaotuse. Selliste torustike ajakohastamine peaks seega olema esmatähtis. [ME 3]
(3) Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“(6) osutati vajadusele kehtestada liidu tasandil standardite reguleerimise vahend vee taaskasutusele niisutamiseks või tööstuslikul otstarbel kui ühele veevarustusvõimalusele, millele liit peab pöörama tähelepanutaaskasutuseks, et kõrvaldada takistused sellise veevarustusvõimaluse laialdasemal kasutamisel, mis võib aidata vähendada veenappust ja veevarustussüsteemide haavatavust. [ME 4]
(4) Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatises „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“(7) on tähtsuse järjekorras esitatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid kaaluma veenappuse ja põudade ohjamiseks. Samal eesmärgil oleks soovitav sätestada direktiivis 2000/60/EÜ vee õigeks majandamiseks mõeldud meetmete siduv hierarhia. Teatises on öeldud, et piirkondades, kus kõik ennetavad meetmed on rakendatud vastavalt veepoliitiliste lahenduste tähtsuse järjekorrale ning kus nõudlus ikkagi ületab vee kättesaadavuse, võib täiendavat veevarustustaristut teatavatel tingimustel ning kulude ja tulude mõõdet arvesse võttes pidada võimalikuks alternatiiviks raske põua mõju leevendamisel. [ME 5]
(4a) Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus(8) tuletatakse meelde, et veevarude majandamisel tuleks eelistada nõudluspõhist lähenemist, ja asutakse seisukohale, et liit peaks võtma veevarude majandamiseks vastu tervikliku lähenemisviisi, ühendades nõudluse juhtimise meetmed ning veeringluses olemasolevate varude optimeerimise ja uute varude loomise meetmed, ning integreerides sellesse lähenemisviisi ka keskkonnalased, sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused. [ME 6]
(5) Ringmajanduse loomise tegevuskavas(9) kohustus komisjon võtma mitmesuguseid meetmeid, et edendada puhastatud reovee taaskasutamist, sealhulgas koostama seadusandliku ettepaneku vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta. Komisjon peaks ajakohastama oma tegevuskava ja säilitama veeressurssi sekkumise peamise valdkonnana. [ME 7]
(6) Nõuetekohaselt näiteks asula- või tööstusreoveepuhastisasulareoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutamisel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, nagu vee ümberjuhtimisel või magestamisel,. Kuid selline taaskasutamine, mis võiks vähendada veevarude raiskamist ja vett säästa, toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat reovee taaskasutussüsteemide kõrge hind ja liidu ühiste keskkonna- võija tervishoiustandardite puudumine vee taaskasutamise kohta ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud tervise- ja keskkonnariskid ning võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutusele suunatud veegataaskasutatava heitveega niisutatud toodetel vabalt liikuda. Samal ajal tuleks meeles pidada, et teatavates liikmesriikides ei ole niisutustaristu piisav või puudub. [ME 8]
(6a) Vee taaskasutus võib kaasa aidata puhastatud reovees sisalduvate toitainete taastumisele ning taaskasutatava heitvee kasutamine põllumaade või metsade niisutamiseks võib olla viis, kuidas toitaineid, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, looduslikesse biogeokeemilistesse tsüklitesse tagastada. [ME 9]
(6b) Nõuetekohaselt käideldud taaskasutatava heitvee taaskasutamine niisutamiseks vastavalt käesolevale määrusele peaks toimuma keskkonda säästvalt. Seega ei tohiks see põhjustada lämmastiku- ja fosforisisalduse suurenemist, sest selliste toitainete liiasus põhjustab pinnase ning pinna- ja põhjaveekogude eutrofeerumist, kahjustab ökosüsteeme ning aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. [ME 10]
(6c) Selleks et tagada asulareoveevarude tõhus taaskasutus, tuleks võtta teadmiseks, et iga liiki taaskasutatav heitvesi ei sobi kasutamiseks mis tahes põllumajanduskultuuride kasvatamisel.Seetõttu tuleks põllumajandustootjaid koolitada, et nad kasutaksid taaskasutatava heitvee eri liike põllumajanduskultuuridel optimaalsel viisil, nii et kasutatava vee kvaliteet ei kahjustaks inimeste tervist. [ME 11]
(7) Taaskasutusele suunatud veegaTaaskasutatava heitveega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud samaväärsed tervishoiustandardid saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutamiseks ette nähtud taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee kvaliteedi nõuded ei erine liikmesriigiti märkimisväärselt. Kui nõudeid ühtlustada, toimib ka siseturg selliste toodete suhtes paremini. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalne ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi, seiresageduse ja seireoluliste riskijuhtimisülesannete miinimumnõuded. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee miinimumnäitajatest ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega. Rangemate või täiendavate veekvaliteedinõuete kindlaksmääramiseks peaksid taaskasutatava veepuhasti käitajadTaaskasutatava heitvee käitise käitaja peaks välja töötama vee taaskasutamise riskijuhtimiskava koostöös asjaosalistega ja tal peaks olema võimalik kehtestada taaskasutatava heitvee kvaliteedile rangemaid või täiendavaid nõudeid. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja peaks täitma olulisi riskijuhtimisülesandeid, tehes koostööd vähemalt taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajaga ja taaskasutatava heitvee hoidla käitajaga.Vee taaskasutamise riskijuhtimiskava tuleks nii koostada kui ka pidevalt ajakohastada vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standardmenetlustele. Kõnealused näitajad põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel ja neis on arvesse võetud vee taaskasutamise rahvusvahelisi standardeid. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus peaks välja töötama parameetrid ja mõõtmismeetodid, et teha kindlaks mikroplasti ja ravimijääkide olemasolu taaskasutatavas heitvees. [ME 12]
(7a) Mikroplasti olemasolu võib kujutada endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Seetõttu peaks komisjon osana mikroplasti allikate, leviku, edasise saatuse ja mõjude põhjalikust analüüsist reoveekäitluse kontekstis töötama välja meetodi mikroplasti mõõtmiseks asulareovees, mida on puhastatud vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ ja taaskasutatud vastavalt käesolevale määrusele. [ME 13]
(7b) Mitte küllalt puhta reovee kasutamine avalike teenuste jaoks, nagu tänavapuhastus või parkide ja golfiväljakute kastmine, või olla tervisele kahjulik. Seetõttu peaks komisjon kehtestama vee avalikeks teenusteks taaskasutamise kvaliteedieesmärgid, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning põhja- ja pinnavee kvaliteeti. [ME 14]
(7c) Niisutuseks kasutatava vee kvaliteedinõuetes tuleks arvestada teaduse arengut, seda eelkõige seoses mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete kontrolliga, et tagada veekasutuse ohutus ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. [ME 15]
(7d) Vee kvaliteedinõuetes tuleks võtta arvesse varem tehtud katseid, eelkõige põllumajanduses reoveesetete ning metaankääritamise heitvee kasutamise valdkonnas. [ME 16]
(8) Vee taaskasutuse miinimumnõuete järgimine peaks olema kooskõlas liidu veepoliitikaga ja aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mis on seatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, eriti eesmärki 6, et tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ja säästev majandamine ning kõikjal maailmas vee oluliselt suurem ringlussevõtt ja vee ohutu taaskasutus, et aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) saavutamisele. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 (keskkonnakaitse) kohaldamine. [ME 17]
(8a) Olmevee kvaliteedinõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) .../...(10). Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et joogiveeks kasutatavad veevarud ei ole saastunud taaskasutatava heitveega, et vältida joogivee kvaliteedi halvenemist. [ME 18]
(8b) Mõnel juhul taaskasutatava heitvee käitise käitaja veel transpordib ja hoiustab taaskasutatavat heitvett väljaspool taaskasutatava heitvee käitise väljalaset, enne kui ta tarnib taaskasutatava heitvee ahela järgmisele osalisele, nagu taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajale, taaskasutatava heitvee hoidla käitajale või lõppkasutajale. On vaja määratleda nõuetele vastavuse hindamise koht, et selgitada, kus lõpeb taaskasutatava heitvee käitise käitaja vastutus ja algab järgmise ahela osalise vastutus. [ME 19]
(9) Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava kvaliteediga taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee tootmist, jaotamist, hoiustamist ja kasutamist. Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimisülesannetel ja muu hulgas ettevaatuspõhimõtte põhjalikul kohaldamisel ning selle tulemusel tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks. Riskijuhtimine peaks olema vee taaskasutamise riskijuhtimiskava asjaosaliste jagatud vastutus. Osaliste rollid ja vastutusalad peaksid olema vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas selgelt kindlaks määratud. Loa andmisel peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et vee taaskasutamise riskijuhtimiskava osalised võtavad täiendavaid riskijuhtimismeetmeid. [ME 20]
(9a) Koostöö ja suhtlemine vee taaskasutusprotsessi eri osaliste vahel peaks olema oluline tingimus, et taaskasutamise eesmärgil käitlemine toimuks vastavalt konkreetseks kasutusotstarbeks vajalikele nõuetele ja et oleks võimalik kavandada taaskasutatava heitveega varustamist vastavalt lõppkasutajate nõudlusele. [ME 21]
(10) Keskkonna, kaasa arvatud mulla kvaliteedi, ja inimeste tervise mõjusa kaitsmise huvides peaksid taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee kvaliteedi eest esmajoones vastutama taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitajad nõuetele vastavuse hindamise kohas. Et täita miinimumnõudeid ja täiendavaid tingimusi, mille on kehtestanud pädev asutus, peaksid taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitajad seirama taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee kvaliteeti vastavalt miinimumnõuetele ja täiendavatele tingimustele, mille on kehtestanud pädev asutus. Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ määratakse kindlaks teatavad korralise seire nõuded. [ME 22]
(11) On vaja tagada taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitveega ohutu varustamine, selle ohutu hoiustamine ja kasutamine ning seega kannustada liidu tasandil vee taaskasutamisttaaskasutamise arendamist, julgustada Euroopa põllumajandustootjaid seda tava kasutusele võtma ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Puhastatud reovee kasutatud kogused, selle liik, käitlemismeetodid ja omadused peaksid kasutamise laadist olenemata olema sellised, et selle vee käsitlemine, kasutamine ja hoiustamine, sealhulgas pihustamine, tilkkastmine, olgu hoiustamisega või ilma, ei kahjustaks otseselt ega kaudselt inimeste või loomade tervist ega mulla kvaliteeti või veekeskkonda lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Konkreetseteks kasutusotstarveteks mõeldud taaskasutusele suunatud veegataaskasutatava heitveega varustamine ja selle hoiustamine peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised eeskirjad sätestada liidu tasandil. Loamenetluse üksikasjad peaksid siiski kindlaks määrama liikmesriigid, kelle pädevad asutused vastutavad ise vee taaskasutamise riskihindamise eest. Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid. [ME 23]
(11a) Taaskasutatava heitveega varustamine ja selle hoiustamine, samuti selle kasutamine lõppkasutajate poolt on vee taaskasutussüsteemi lahutamatu osa. Varustamise ja hoiustamise käigus võib taaskasutatav heitvesi muutuda viisil, mis võib halvendada tema keemilist ja bioloogilist kvaliteeti. Taaskasutatavat heitvett tuleks kasutada asjakohaselt, võttes arvesse taaskasutatava heitvee klasse, põllukultuuride omadusi ja niisutusmeetodeid. Olulistes riskijuhtimisülesannetes tuleks võtta arvesse taaskasutatava heitveega varustamise, selle hoiustamise ja kavandatud kasutamisega seotud potentsiaalseid negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnamaatriksitele. Sellega seoses peaks komisjon koostama juhenddokumendid, et aidata pädevatel asutustel kontrollida ja seirata taaskasutatava heitvee tarnimist, hoiustamist ja kasutamist. [ME 24]
(11b) Kui on vaja taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajat ja taaskasutatav heitvee hoidla käitajat, peaks iga selline käitaja taotlema luba. Kui kõik nõuded loa saamiseks on täidetud, peaks liikmesriigi pädev asutus andma välja loa, mis sisaldaks kõiki riskihindamisel kindlaks määratud vajalikke tingimusi ja meetmeid, mille eesmärk on taaskasutatava heitvee ohutu jaotamine lõppkasutajale ja hoiustamine. [ME 25]
(12) Käesoleva määruse sätted täiendavad liidu muude õigusaktide nõudeid, eelkõige võimalike tervise- ja keskkonnariskide suhtes. Tagamaks, et vajaduse korral käsitletakse võimalikke inimeste, loomade ja loomade tervisega seotud ja keskkonnariske käsitletaksetaimetervisega seotud riske lisaks keskkonnakaitsega seotud riskidele terviklikul viisil, peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad ja pädevad asutused võtma arvessejärgima nõudeid, mis on sätestatud muudes asjakohastes liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivides 86/278/EMÜ(11), 91/676/EMÜ(12) ja 98/83/EÜ,(13) direktiivides 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002,(14) (EÜ) nr 852/2004,(15) (EÜ) nr 183/2005,(16) (EÜ) nr 396/2005(17) ja (EÜ) nr 1069/2009,(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/7/EÜ,(19) 2006/118/EÜ,(20) 2008/105/EÜ(21) ja 2011/92/EL(22) ning komisjoni määrustes (EÜ) nr 2073/2005,(23) (EÜ) nr 1881/2006(24) ja (EL) nr 142/2011(25). [ME 26]
(12a) Käesoleva määruse kohaldamisel peaks olema võimalik, et asulareovee puhastamine ja taaskasutamise eesmärgil käitlemine toimuvad samas füüsilises asukohas kas samas käitises või mitmes eraldi käitises. Lisaks peaks olema võimalus, et üks käitaja on nii puhasti käitaja kui ka taaskasutatava heitvee käitise käitaja. [ME 27]
(13) Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toidukäitlejate suhtes kehtivad üldeeskirjad ning selles käsitletakse inimtarbimiseks ettenähtud toidu tootmist, töötlemist, turustamist ja turuleviimist. Kõnealuses määruses käsitletakse toidu kvaliteeti tervise seisukohast ja üks selle peamine põhimõte on, et toiduohutuse eest vastutab eeskätt toidukäitleja. Kõnealuse määruse kohta on koostatud ka üksikasjalikud suunised, millest eriti olulised on komisjoni suunised värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil (2017/C 163/01). Käesoleva määruse kohased taaskasutusele suunatud vee tulemuseesmärgid ei takista toidukäitlejaid saavutamast määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuetele vastavat vee kvaliteeti, kasutades hilisemas etapis mitut veekäitlusviisi eraldi või koos muude lahendustega, mis ei hõlma käitlemist.
(13a) Vee taaskasutustoimingute edasiseks edendamiseks ei tohiks käesolevas määruses konkreetsete kasutusotstarvete kehtestamine välistada liikmesriikide võimalust lubada taaskasutatava heitvee täiendavaid kasutusotstarbeid, sealhulgas taaskasutamist tööstuses, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel, tingimusel et liikmesriigid tagavad, et täidavad kohustust tagada kõrgetasemeline inimeste ja loomade tervise kaitse ja keskkonnakaitse. [ME 28]
(14) Et suurendada usaldust vee taaskasutamise vastu, tuleks üldsusele anda teavet. Vee taaskasutamist käsitleva selge, põhjaliku ja ajakohastatud teabe kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjakohastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab. Vee taaskasutuse ergutamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et kavandatakse teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis on konkreetsed ja kohandatud eri asjaosalistele, et muuta need osalised teadlikuks asula veevärgist, vajadusest vett taaskasutada ja vee taaskasutuse toodavast kasust, edendades sel moel sidusrühmade poolset heakskiitu vee taaskasutuse praktikale ja nende osalemist vee taaskasutuses. [ME 29]
(14a) Põllumajandusmaa niisutamisega tegelevate lõppkasutajate harimine ja koolitamine on esmatähtsad, sest nad on ennetusmeetmete rakendamise ja töös hoidmise oluline osa. Lõppkasutajad peaksid saama täieliku teabe taaskasutatava heitvee asjakohase kasutamise kohta, sest nad on eriti haavatavad. Tuleks rakendada mitmeid inimese kokkupuudet ennetavaid meetmeid, nagu isikukaitsevahendid, kätepesu ja isiklik hügieen. Selliste meetmete nõuetekohane seire peaks olema osa olulistest riskijuhtimisülesannetest. [ME 30]
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ(26) eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga(27) (Århusi konventsioon). Direktiivis 2003/4/EÜ on sätestatud ulatuslikud kohustused, mis on seotud keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega ja sellise teabe aktiivse levitamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ(28) hõlmab ruumiandmete, sh eri keskkonnateemasid käsitlevate andmekogumite jagamist. On tähtis, et käesoleva määruse sätetega, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, täiendatakse neid direktiive ning ei looda eraldi õiguslikku korda. Seepärast ei tohiks käesoleva määruse sätted üldsusele antava teabe ning rakendamise jälgimist käsitleva teabe kohta mõjutada direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.
(16) Et kohandada kehtivaid miinimumnõudeid ja olulisi riskijuhtimisülesandeid teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kehtivate miinimumnõuete ja oluliste riskijuhtimisülesannete muutmiseks, ilma et see piiraks nõuetekohaselt puhastatud reovee kasutusvõimalusi. Peale selle peaks komisjonil selleks, et tagada keskkonna ning inimeste tervise väga hea kaitse, olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse olulisi riskijuhtimisülesandeid, sätestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(29). Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 31]
(17) Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide poolt üldsusele antava teabe vormi ja esitamist, liikmesriikide poolt käesoleva määruse rakendamise jälgimise kohta antava teabe vormi ja esitamist ning Euroopa Keskkonnaameti koostatava kogu liitu hõlmava ülevaatega seotud teabe vormi ja esitamist. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(30).
(18) Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutusele suunatud vesitaaskasutatav heitvesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid pädevad asutused nõudma, et taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja võtab tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed. Taaskasutatava vee puhastiTaaskasutatav heitvee käitise käitajad peaksid viivitamata peatama taaskasutusele suunatud veegataaskasutatava heitveega varustamise, kui mittevastavus põhjustab olulist riskiületab teatud ülemmäära, mille tagajärjel kaasneb oluline risk keskkonnale või inimeste tervisele. Pädevad asutused peaksid tegema lõppkasutajatega tihedat koostööd, et muuta nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamine hõlpsamaks. Pädevad asutused peaksid kontrollima ja seirama taaskasutatava heitveega varustamist, selle hoiustamist ja kasutamist, võttes arvesse asjakohaseid tervise- ja keskkonnariske. [ME 32]
(19) Et tagada asjakohastele liidu ja liikmesriikide nõuetele vastavus, peaksid pädevad asutused tegema koostööd muude asjakohaste ametiasutustega, vahetades nendega teavet.
(20) Liikmesriikide esitatav teave on väga tähtis, et võimaldada komisjonil jälgida ja hinnata õigusakti tulemuslikkust selle eesmärkide täitmisel.
(21) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe artiklile 22 peaks komisjon käesolevat määrust hindama. Hindamine peaks põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus, ning olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks.
(22) Vastavalt Århusi konventsioonile peaks asjaomasel üldsusel olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.
(23) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
(24) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, st kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada, küll aga saab seda tänu kavandatud meetme ulatusele ja toimele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(25) Liikmesriikidele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku haldustaristu loomiseks ja ettevõtjatele uute eeskirjade järgimiseks valmistumiseks.
(25a) Selleks et võimalikult suures ulatuses arendada ja edendada nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamist, peaks Euroopa Liit toetama valdkondlikku teadus- ja arendustegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu, eesmärgiga tagada märkimisväärne areng nõuetekohaselt puhastatud reovee usaldatavuse ja jätkusuutlike kasutusviiside valdkonnas. [ME 33]
(25b) Et tõhusalt kaitsta keskkonda ja inimtervist, peaksid liikmesriigid koostöös sidusrühmadega läbi viima mulla kvaliteedi kontrolle lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. [ME 34]
(25c) Käesoleva määruse eesmärk on toetada veekasutuse jätkusuutlikku tava. Seega peaks komisjon võtma endale kohustuse kasutada liidu programme, nagu programm LIFE, eesmärgiga toetada kohalikke nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamise algatusi, [ME 35]
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärk
1. Käesolevas määruses sätestatakse veetaaskasutatava heitvee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded ning kohustus täita kindlaksmääratud olulisi riskijuhtimisülesandeid puhastatud asulareovee ohutuks taaskasutamiseks integreeritud veemajanduse raames, ning aidatakse kaasa direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisele. [ME 36]
2. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusele suunatud vesitaaskasutatav heitvesi on kavandatud otstarbel kasutamiseks ohutu, ning tagada seega inimeste ja loomade tervise ja keskkonna väga hea kaitse, vähendades samal ajal veeressursside kasutamise negatiivseid mõjusid ja parandades tõhusust, käsitledes veenappust, kliimamuutuste tekitatud probleeme ja liidu keskkonnaeesmärke ning sellest veevarudele põhjustatud survet kogu liidus kooskõlastatult ja aidates seega kaasa kajätkusuutlike veekasutuslahenduste kasutuselevõtule, toetades üleminekut ringmajandusele, tagades liidu pikaajalise konkurentsivõime ning siseturu tõhusale toimimiseletõhusa toimimise. [ME 37]
2a. Liikmesriigid tagavad, et joogiveeks kasutatavad veevarud ei ole saastunud taaskasutatava heitveega. [ME 38]
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse sellise taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee suhtes, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks.
Käesolevat määrust ei kohaldata katseprojektide suhtes, mis keskenduvad heitvee taaskasutusele taaskasutatav heitvee käitistes. [ME 39]
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „pädev asutus“ – liikmesriigi määratud asutus või organ, kelle ülesanne on täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;
2. „veemajandusega tegelev pädev asutus“ – direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõike 2 või 3 alusel määratud asutus(ed);
3. „lõppkasutaja“ – taaskasutusele suunatud vett kasutav füüsilinefüüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik või juriidiline isikeraõiguslik üksus, kes kasutab taaskasutatavat heitvett selleks ette nähtud eesmärgil; [ME 40]
4. „asulareovesi“ – direktiivi 91/271/EMÜ artikli 2 punktis 1 määratletud asulareovesi;
4a. „puhastatud reovesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt; [ME 41]
5. „taaskasutusele suunatud vesi“„taaskasutatav heitvesi“ – asulareovesipuhastatud reovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja käideldud taaskasutatava vee puhastislisaks käideldud taaskasutatava heitvee käitises, mis muudab selle kvaliteedi sobivaks selleks ettenähtud eesmärgil kasutamiseks; [ME 42]
5a. „vee taaskasutus“ – teatava kvaliteediga ja I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks sobiva taaskasutatava heitvee kasutamine jaotusvõrgu kaudu, mis seega asendab osaliselt või täielikult pinna- või põhjavee kasutamise; [ME 43]
6. „taaskasutatava vee puhastiheitvee käitis“ – asulareoveepuhasti osa või muu puhasti käitis, milles puhastataksekäideldakse täiendavalt asulareovett, mida on eelnevalt puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuetele vastavat asulareovett täiendavaltnõuete kohaselt, et saada vetttaaskasutatavat heitvett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, ning see hõlmab iga hoidla ja iga taristu, mille eesmärk on tarnida taaskasutatav heitvesi taaskasutatava heitvee jaotusvõrgule või lõppkasutajale; [ME 44]
7. „taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava vee puhastitheitvee käitist; [ME 45]
7a. „taaskasutatava heitvee jaotusvõrk“ – sihtotstarbeliste torude ja pumpade süsteem või muud sihtotstarbelised transpordivõimalused, mille eesmärk on tarnida taaskasutatav heitvesi lõppkasutajale, kaasa arvatud kõik rajatised tasakaalustamiseks, edasiseks käitlemiseks ja hoiustamiseks, mis asuvad väljaspool taaskasutatava heitvee käitist; [ME 46
7b. „taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee jaotusvõrku; [ME 47]
7c. „taaskasutatava heitvee hoidla“ – sihtotstarbeliste hoiustamisrajatiste süsteem, mille eesmärk on taaskasutatava heitvee hoiustamine; [ME 48]
7d. „taaskasutatava heitvee hoidla käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee hoidlat; [ME 49]
8. „ohutegur“ – bioloogiline, keemiline, füüsiline või radioaktiivne näitaja, mis võib inimesi, loomi, põllumajanduskultuure või taimi, maismaa- või vee-elustikku, mulda või üldist keskkonda kahjustada;
9. „risk“ – tõenäosus, et tuvastatud ohutegurid põhjustavad kindla ajavahemiku jooksul kahju, sh tagajärgede tõsidusaste;
10. „riskijuhtimine“ – süsteemne administreerimine, millega tagatakse järjepidevalt vee taaskasutuse ohutus konkreetses kontekstis;
11. „ennetusmeede“ – asjakohane meede või tegevus, millega saab ennetada või kõrvaldada tervise- ja keskkonnariski või vähendada seda vastuvõetava tasemeni.; [ME 50]
11a. „nõuetele vastavuse hindamise koht“ – koht, kus taaskasutatava heitvee käitise käitaja tarnib taaskasutatava heitvee ahela järgmisele osalisele; [ME 51]
11b. „mikrosaasteaine“ – keskkonnas tuvastatav väga väikeses kontsentratsioonis esinev soovimatu aine vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisale. [ME 52]
Artikkel 4
Taaskasutatava vee puhastiheitvee käitisekäitaja kohustused seoses vee kvaliteediga [ME 53]
1. Taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesitaaskasutatav heitvesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise kohaskoht) järgmisele:
a) I lisa 2. jao kohased vee kvaliteedi miinimumnõuded;
b) vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c. [ME 54]
2. Et tagada vastavus lõikes 1 osutatud nõuetele ja tingimustele, jälgib taaskasutatava vee puhasti käitaja vee kvaliteeti vastavalt järgmisele:
a) I lisa 2. jagu;
b) seirega seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c.
2a. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee käitises rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes -1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed. [ME 55]
2b. Pärast nõuetele vastavuse hindamise koha läbimist ei vastuta vee kvaliteedi eest enam taaskasutatava heitvee käitise käitaja, vaid selle eest vastutab ahela järgmine osaline. [ME 56]
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada I lisa 2. jaos esitatud miinimumnõudeid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. [ME 57]
1. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja säilitab taaskasutatava heitvee kvaliteedi taaskasutatava heitvee jaotusvõrgus vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrgus rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes -1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.
Pädev asutus võib artiklile 7 vastava loa andmisel nõuda, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja võtab oma ülesannete täitmisel täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, ning täpsustada täiendavad nõuded ja ennetusmeetmed, mida on vaja vastavalt II lisa punktidele b ja c.
2. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja säilitab taaskasutatava heitvee kvaliteedi taaskasutatava heitvee hoidlas vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee hoidlas rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes -1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.
Pädev asutus võib artiklile 7 vastava loa andmisel nõuda, et taaskasutatava heitvee hoidla käitaja võtab oma ülesannete täitmisel täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, ning täpsustada täiendavad nõuded ja ennetusmeetmed, mida on vaja vastavalt II lisa punktidele b ja c.
3. Lõppkasutaja kasutatav taaskasutatava heitvee kvaliteet peab olema vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Pädev asutus võib kehtestada täiendavaid nõudeid lõppkasutaja kohustustele, mis on sätestatud I lisa 2. jaos.
4. Komisjon koostab juhenddokumendid, et aidata pädevatel asutustel rakendada taaskasutatava heitvee tootmise, jaotamise, hoiustamise ja kasutamise kontrolli ja seire nõudeid. [ME 58]
Artikkel 5
Riskijuhtimine
-1. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja koostab koostöös käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomaste osalistega vee taaskasutamise riskijuhtimiskava. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskava põhineb II lisa punktis a sätestatud olulistel riskijuhtimisülesannetel, selles esitatakse vastavalt II lisa punktile b lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning tehakse vastavalt II lisa punktile c kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed. [ME 59]
1. Taaskasutusele suunatud vee tootmisel ja sellega varustamisel tegeleb taaskasutatava vee puhasti käitaja riskijuhtimisegaSelleks et tagada taaskasutatava heitveeohutu tootmine, jaotamine, hoiustamine ja kasutamine, valvab pädev asutus riskijuhtimise järele, konsulteerides järgmiste osalistega: [ME 60]
a) taaskasutatava vee puhastit veegaheitvee käitist direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud kvaliteedinõuetele vastava puhastatud reoveega varustava(te) asulareoveepuhasti(te) käitaja, kui see ei ole sama kui taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja; [ME 61]
c) taaskasutatava vee puhasti käitajapädeva asutuse poolt asjakohaseks peetavad muud osalised. [ME 65]
2. Taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja koostab II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete põhjal vee taaskasutamise riskijuhtimiskava., taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja täidavad vähemalt neid riskijuhtimisülesandeid, mis on määratud lõikes -1 osutatavas vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatakse riskide täiendavaks leevendamiseks vajalikud lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning selles tehakse muu hulgas kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja kasutatavad riskijuhtimismeetodid peavad põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel. [ME 66]
2a. Vastavalt artiklile 7 antud asjakohases loas võib pädev asutus määrata vee taaskasutamise riskijuhtimiskava eri osalistele erinevad ülesanded ja kohustused. [ME 67]
2b. Juhul kui niisutatavat põllumajanduskultuuri turustatakse mitmel viisil ja selle kastmiseks kasutatakse mitmesse veekvaliteedi klassi kuuluvat taaskasutatavat heitvett, peab taaskasutatava heitvee käitise käitaja varustama põllumajandustootjat kõrgeima kvaliteediga veega asjaomaste kvaliteediklasside seast. [ME 68]
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada II lisas esitatud olulisi riskijuhtimisülesandeid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. [ME 69]
Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et sätestada II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete tehnilised nõuded. [ME 70]
Hiljemalt... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse taaskasutusele suunatud vees mikroplasti sisalduse mõõtmise metoodika, mille suhtes võidakse kohaldada täiendavaid nõudeid, mis põhinevad II lisa punktis 4 osutatud riskihindamisel. [ME 133]
3a. Kui lõppkasutaja kahtlustab, et artikli 4 a lõikes 2 sätestatud viisil hoiustatud vesi ei vasta käesolevas määruses kehtestatud miinimumnõuetele, peab ta toimima järgmiselt:
a) teavitama sellest viivitamata asjaomast terviseametit, andes talle vajaduse korral kogu olemasoleva teabe;
b) tegema täielikku koostööd asjaomase pädeva asutusega, et kontrollida ja teha kindlaks kahtluse põhjused ning I lisa 2. jao tabelites 2 ja 4 sätestatud lubamatute ainete või sisalduste võimalik esinemine. [ME 71]
Artikkel 6
Taaskasutusele suunatud veega varustamiseTaaskasutatava heitvee tootmise, jaotamise ja hoiustamiseloa taotlus [ME 72]
1. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutusele suunatud veega varustaminetaaskasutatava heitvee tootmine, jaotamine ja hoiustamine toimub loa alusel. [ME 73]
2. KäitajaTaaskasutatava heitvee käitise käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava vee puhastiheitvee käitis töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. [ME 74]
3. Taotlus peab sisaldama järgmist:
a) artikli 5 lõike 2-1 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava; [ME 75]
aa) värskeimad olemasolevad andmed, mis tõendavad puhastatud reovee nõuetele vastavust direktiivi 91/271/EMÜ kohaselt selles reoveepuhastis, kust taaskasutamiseks mõeldud vesi tuleb; [ME 76]
b) kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja täidab nõuetele vastavuse hindamise kohas I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid; [ME 77]
c) kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja täidab nõuetele vastavuse hindamise kohas vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid. [ME 78]
3a. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee jaotusvõrk töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. Taotlus sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja kavatseb täita artikli 4 a lõikes 1 sätestatud kohustusi. [ME 79]
3b. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee hoidla töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. Taotlus sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas taaskasutatava heitvee hoidla käitaja kavatseb täita artikli 4 a lõikes 2 sätestatud kohustusi. [ME 80]
Artikkel 7
Loa andmine
1. Taotluse hindamisel peab pädev asutus vajaduse korral nõu ja vahetab asjakohast teavet järgmiste osalistega:
a) sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutusja tegelevad asutused ja terviseametid, kui seeneed ei ole sama kui pädev asutus; [ME 81]
b) potentsiaalselt mõjutatud liikmesriigis (liikmesriikides) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkt.
2. Pädev asutus hindab taotlust asjakohase teadusliku toe põhjal ning teeb loa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis alõigetes 2, 3, 3a ja 3b. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja rohkem aega, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ning annab teada eeldatava loaandmiskuupäevaloa andmise või sellest keeldumise kuupäeva ja ajapikenduse põhjused. Pädev asutus teeb igal juhul otsuse kuue kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõigetes 2, 3, 3a ja 3b. [ME 82]
3. Kui pädev asutus otsustab loa anda, määrab ta kohaldatavad tingimused, mis hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist:
a) I lisa 2. jao kohaste vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;
b) vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõuetega seotud tingimused;
c) muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendadakõrvaldada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske. [ME 83]
3a. Kui lõike 3 punktides a–c osutatud tingimustega samaväärsed tingimused ei ole artiklis 5 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas juba sätestatud, tuleb pädeval asutusel kava viivitamata ajakohastada. [ME 84]
4. Luba vaadatakse läbi korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant ja vajaduse korral seda muudetakse.
Artikkel 8
Vastavuskontroll
1. Pädev asutus kontrollib nõuetele vastavuse hindamise kohas, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele, kas taaskasutatav heitvesi vastab tingimustele, mis on ette nähtud artikli 7 kohaselt antud loas. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel: [ME 85]
a) kohapealsed kontrollid;
b) käesoleva määruse ning direktiivide 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ kohaselt kogutud seireandmete kasutamine;
c) muud sobivad viisid.
2. Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et vastavalt kas taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja või taaskasutatava heitvee hoidla käitaja võtaks viivitamatavajalikud meetmed tingimustele vastavuse kiireks tagamiseks vajalikud meetmedja teavitaks viivitamata mõjutatud lõppkasutajaid. [ME 86]
3. Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste terviselemis tahes näitaja individuaalne väärtus on suurem kui I lisa 2. jao punktis a sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded, peatab taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veegataaskasutatava heitveega varustamise., kuni Pädev asutus on kindlaks teinudvõib üksnes siis otsustada, et nõuetele vastavus on taastatud, kui näitaja või näitajate individuaalne väärtus, mis on suurem kui asjakohane vee kvaliteedi miinimumnõue, on vähemalt kolmes järjestikuses kontrollis leitud olevat lubatud piirväärtusest väiksem. [ME 87]
4. Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatabteavitab vastavalt kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja või taaskasutatava vee puhastiheitvee hoidla käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe. [ME 88]
4a. Pärast loa andmist vastavalt artiklile 7 kontrollib pädev asutus korrapäraselt, kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja järgivad vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas sätestatud meetmeid. [ME 89]
4b. Kui taaskasutusele suunatud vesi ei vasta nõuetele vastavuse hindamise kohas nõuetele ja selle nõuetele mittevastava taaskasutusele suunatud vee jaotamise ja hoiustamise kaudu toimub mulla või põllumajandustoodete saastumine, mille tulemusel tekib oht tervisele ja keskkonnale, langeb vastutus ja kahjude hüvitamise kohustus taaskasutatava vee puhasti käitajale. [ME 134]
Artikkel 9
Liikmesriikide koostöö
1. Liikmesriigid määravad kontaktpunkti, mille kaudu teha vajaduse korral koostööd teiste liikmesriikide kontaktpunktidega ja pädevate asutustega. Kontaktpunkti ülesanne on taotluse korral abi pakkuda ning kooskõlastada pädevate asutuste vahel teabevahetust. Kontaktpunktide ülesanne on eelkõige vastu võtta ja edastada abitaotlusi.
2. Liikmesriigid vastavad abitaotlustele põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 9a
Teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad
1. Liikmesriigid korraldavad võimalikele lõppkasutajatele, sealhulgas kodanikele teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille teemaks on vee taaskasutuse ohutus ja vee taaskasutamisest tulenev veevarude säästmine.
2. Liikmesriigid korraldavad samuti teavituskampaaniaid põllumajandustootjatele eesmärgiga tagada, et nad kasutaksid taaskasutatavat heitvett põllukultuuridel optimaalsel viisil, ja vältida seeläbi sellise kasutamise tagajärjel tekkida võivat negatiivset mõju tervisele või keskkonnale. [ME 91]
Artikkel 10
Üldsuse teavitamine
1. Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et üldsusele on internetis või muude hõlpsasti kasutatavate vahendite kaudu kättesaadav piisav ja ajakohane, ajakohane ning kergesti juurdepääsetav teave vee taaskasutuse kohta, järgides andmekaitse eeskirju. See teave peab hõlmama järgmist: [ME 92]
a) käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus ja kvaliteet;
aa) taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal magevee üldkoguses, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel; [ME 93]
b) liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses;
ba) liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal puhastatava asulareovee üldkoguses; [ME 94]
c) käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sh pädevate asutuste poolt artikli 7 lõike 3 alusel seatud tingimused;
d) artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemus;
e) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.
2. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse vähemalt korra aastas.
2a. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004, millega sätestatakse toidukäitlejate suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad, mis hõlmab inimtoiduks ettenähtud toiduainete tootmist, töötlemist, levitamist ja turule laskmist, edastavad pädevad asutused kasutajatele nendeni jõudnud nõuetekohaselt puhastatud reovees sisalduvate toitainete piirnormid, et kasutajad, kaasa arvatud põllumajandustootjad saaksid veenduda, et vesi vastab toitainete sisalduse tasemele, mis on liidu asjakohaste reeglitega ette nähtud. [ME 95]
3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 96]
Artikkel 11
Rakendamise jälgimist käsitlev teave
1. Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, teevad kõik liikmesriigid Euroopa Keskkonnaameti abiga järgmist:
a) koostavad ja avaldavad ... [kolmneli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] andmekogumi teabega artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemuse kohta ja muu teabega, mis tuleb üldsusele artikli 10 kohaselt internetis kättesaadavaks teha, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel iga kuue aasta tagant; [ME 97]
b) koostavad ja avaldavad andmekogumi, mis sisaldab artikli 8 lõike 1 kohaselt kogutud teavet loas ettenähtud tingimustele mittevastavuse juhtumite kohta ning teavet artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel igal aastal.
2. Liikmesriigid tagavad komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmekogumitele.
3. Lõikes 1 osutatud teabe põhjal ning korrapäraselt või komisjoni taotluse korral koostab ja avaldab Euroopa Keskkonnaamet kogu liitu hõlmava ülevaate, mis sisaldab vajaduse korral käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kaarte ja liikmesriikide aruandeid, ning ajakohastab seda ülevaadet.
4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta ning lõikes 3 osutatud kogu liitu hõlmava ülevaate vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 12
Juurdepääs õiguskaitsele
1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses artiklite 4–8 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse sisulise või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) neil on küllaldane huvi;
b) nad väidavad, et nende õigusi on kahjustatud, kui asjakohase liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.
2. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises etapis võib otsuseid, tegevust või tegevusetust vaidlustada.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.
Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate, siseriikliku õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.
Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.
4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikus õiguses on selline nõue.
5. Kõik lõigetes 1 ja 4 osutatud läbivaatamismenetlused peavad olema ausad, õiglased, õigeaegsed ega või olla takistavalt kulukad.
6. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks teave halduslike või kohtulike läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.
Artikkel 13
Hindamine
1. Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt... [kuusviis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Hindamine põhineb vähemalt järgmistel elementidel: [ME 98]
a) käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemused;
b) andmekogumid, mille liikmesriigid on koostanud artikli 11 lõike 1 kohaselt, ja kogu liitu hõlmav ülevaade, mille Euroopa Keskkonnaamet on koostanud artikli 11 lõike 3 kohaselt;
c) asjakohased teaduslikud, analüütilised ja epidemioloogilised andmed;
d) tehnilised ja teadusandmed;
e) Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused, kui need on olemas;
ea) varem tehtud katsed, eelkõige põllumajanduses reoveesetete ning metaankääritamise heitvee kasutamise valdkonnas. [ME 99]
2. Lõikes 1 osutatud hindamisel arvestab komisjon eriti järgmiste aspektidega:
a) I lisas esitatud miinimumnõuded;
b) II lisas esitatud olulised riskijuhtimisülesanded;
c) lisanõuded, mille pädevad asutused on seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c;
d) vee taaskasutuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele;
da) mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete sagedasem esinemine taaskasutatavas heitvees. [ME 100]
a) käesoleva määruse kohaldamisala laiendamine taaskasutatavale veele, mis on mõeldud täiendavateks konkreetseteks kasutusviisideks, sealhulgas taaskasutuseks tööstuslikel eesmärkidel;
b) käesoleva määruse nõuete laiendamine puhastatud reovee kaudsele kasutusele;
c) miinimumnõuete kehtestamine, mis kohalduvad põhjaveekihtide varustamiseks ette nähtud puhastatud reovee kvaliteedile. [ME 101]
2b. Vajaduse korral lisab komisjon lõikes 1 osutatud hindamisele seadusandliku ettepaneku. [ME 102]
Artikkel 14
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõike 3 ja artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 15
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ alusel asutatud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 16
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad hiljemalt... [kolmneli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning seejärel kõigist nende hilisematest muudatustest. [ME 103]
Artikkel 17
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates ... [üks aastakaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. [ME 104]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED
1. jagu. Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2
a) Põllumajanduslik niisutus
Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:
— toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;
— töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);
— muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid);
Ilma et see piiraks liidu asjakohaste keskkonna ja tervishoiu valdkonna õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid kasutada taaskasutatavat heitvett täiendaval otstarbel, nagu taaskasutus tööstuslikel eesmärkidel, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel. [ME 105]
2. jagu. Miinimumnõuded
2.1. Miinimumnõuded põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee jaoks [ME 106]
Tabelis 1 on esitatud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning iga klassi puhul lubatud kasutusotstarve ja niisutusmeetodid. Punkti a tabelis 2 on esitatud vee kvaliteedi miinimumnõuded. Punkti b tabelites 3 (korraline seire) ja 4 (kontrollseire) on esitatud taaskasutusele suunatud vee seire vähim sagedus ja seire tulemuseesmärgid.
Tabel 1. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning lubatud kasutusotstarve ja niisutusmeetod
Taaskasutusele suunatud veeTaaskasutatava heitvee miinimumkvaliteedi klass
Põllumajanduskultuuri liik
Niisutusmeetod
A
Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veegataaskasutatava heitveega.
Kõik niisutusmeetodid
B
Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veegataaskasutatava heitveega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.
Kõik niisutusmeetodid
C
Üksnes tilkkastmine* Üksnes niisutusmeetodid, mille puhul põllumajanduskultuurid ei puutu vahetult kokku taaskasutatava heitveega. Näiteks tilkkastmine*
D
Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.
Kõik niisutusmeetodid
(*) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist. [ME 107]
a) Veekvaliteedi miinimumnõuded
Tabel 2. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi nõuded põllumajanduslikuks niisutamiseks
Taaskasutusele suunatud vee Taaskasutatava heitvee kvaliteedi klass
Soovituslik tehnoloogiline eesmärk nõuetekohane käitlemine
Kvaliteedinõuded Piirnorm
E. coli
(CFU/100 ml)
BHT5
(mg/l)
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS)
(mg/l)
Hägusus
(NTU)
Muu
A
Bioloogiline puhastus, filtreerimine ja desinfitseerimine
≤ 10
või allpool avastamispiiri
≤ 10
≤ 10
≤ 5
Legionella spp.: < 1 000 CFU/l, kui on kasvuhoones aerosooli tekke oht.
Sooles parasiteerivad nematoodid (ussnugiliste munad): ≤ 1 muna/l karjamaa või söödakultuuride niisutamise korral Salmonella: puudub.
Taaskasutusele suunatud vesi loetakse tabeli 2 nõuetele vastavaks, kui mõõtetulemused vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
– vähemalt 90 % proovidest vastab E. coli, Legionella spp. ja sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide maksimaalne analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on üks kümnendlogaritmiline ühik E. coli ja Legionella spp. kohta esitatud soovituslikest väärtustest ning 100 % sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikust väärtusest.Nõuet, mis tagab Salmonella puudumise, kohaldatakse 100 % proovide suhtes; [ME 109]
– vähemalt 90 % proovidest vastab A klassi all BHT5, TSS ja hägususe kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide maksimaalne analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on 100 % soovituslikust väärtusest. [ME 110]
b) Seire miinimumnõuded
Taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise käitaja teeb korralist seiret kontrollimaks, et taaskasutusele suunatud vesitaaskasutatav heitvesi vastab punkti a kohastele vee kvaliteedi miinimumnõuetele. Korraline seire lisatakse vee taaskasutuse süsteemiprojekti kontrolli menetlustesse. [ME 111]
Nõuetele vastavuse hindamise kohas mikrobioloogiliste parameetrite järgimise kontrollimiseks kasutavad proovid kogutakse standardi EN ISO 19458 alusel. [ME 112]
Tabel 3. Põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee korralise seire vähim sagedus
Vähim seiresagedus
Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klass
E. coli
BHT5
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS)
Hägusus
Legionella spp.:
(kui on asjakohane)
Sooles parasiteerivad nematoodid
(kui on asjakohane)
A
Kord
nädalas
Kord
nädalas
Kord
nädalas
Pidevalt
Kord
nädalas
Kaks korda kuus või sagedusega, mille on määranud taaskasutatava vee puhasti käitaja vastavalt taaskasutatava vee puhastisse sisenevas reovees sisalduvate munade arvule.
B
Kord
nädalas
Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ
(I lisa D jaotis)
Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ
(I lisa D jaotis)
–
C
Kaks korda kuus
–
D
Kaks korda kuus
–
Kontrollseire tuleb teha enne taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise kasutuselevõttu, samuti siis, kui ajakohastatakse seadmeid ja kui lisatakse uusi seadmeid või protsesse, või iga kord, kui antakse uus luba või muudetakse olemasolevat. [ME 113]
Kontrollseiret tuleb teha taaskasutusele suunatud veetaaskasutatava heitvee kvaliteedi kõige rangema klassi A puhul, et hinnata tulemuseesmärkide (vähendamine log10-ühiku võrra) täitmist. Kontrollseire tähendab iga patogeenide rühmaga (bakterid, viirused ja ainuraksed) seotud indikaatormikroorganismide seiret. Indikaatormikroorganismideks on patogeensete bakterite puhul valitud E. coli, patogeensete viiruste puhul F-spetsiifilised kolifaagid, somaatilised kolifaagid või kolifaagid ning ainuraksete puhul Clostridium perfringens'i spoorid või spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid. Valitud indikaatormikroorganismide suhtes tehtava kontrollseire tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra) on esitatud tabelis 4 ja need peavad olema täidetud taaskasutatava vee puhastiheitvee käitise väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht), võttes arvesse kontsentratsioone asulareoveepuhastisse sisenevas toorreovees. Vähemalt 90 % kontrollseire proovidest peavad saavutama tulemuseesmärgi või selle ületama. [ME 114]
Kui toorreovees ei ole piisavas koguses bioindikaatorit, et saavutada vähendamine log10‑ühiku võrra, tähendab selle bioindikaatori puudumine heitvees, et kontrollseire nõudeid on järgitud. Tulemuseesmärgi saavutamise võib kindlaks määrata analüütilise kontrolli abil või liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega. [ME 115]
Tabel 4. Põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kontrollseire
Clostridium perfringens’i spoorid / spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid(***)
≥ 5,0
(*) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0). Riigi terviseamet võib kehtestada lisanäitajaid konkreetse juhtumi põhiselt, kui see on põhjendatud inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise kõrge taseme tagamise vajadusega. [ME 116]
(**) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid). Kui toorreovees ei ole kolifaagide üldarv piisav, võib tulemuseesmärgi saavutamise kindlaks määrata, liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega. [ME 117]
(***) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid. Kui toorreovees ei ole piisavas koguses Clostridium perfringens’it, võib tulemuseesmärgi saavutamise kindlaks määrata, liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega. [ME 118]
Käitaja valideerib ja dokumenteerib seires kasutatavad analüüsimeetodid kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet. Taaskasutatava vee käitise käitaja tagab, et kontrollseireks valitud laborid rakendavad kvaliteedijuhtimise tavasid, mis vastavad standardis ISO/IEC 17025 ettenähtule. [ME 119]
II lisa
a) Olulised riskijuhtimisülesanded [ME 120]
-1. Teostada kavandatava taaskasutatava heitvee käitise teostatavusanalüüs, milles võetakse arvesse vähemalt käitise arendamise kulusid võrreldes piirkondliku nõudlusega taaskasutatava heitvee järele, potentsiaalseid lõppkasutajaid ja käitise nõudeid puhastatud reoveele ning hinnatakse siseneva puhastatud reovee kvaliteeti. [ME 121]
1. Kirjeldada vee taaskasutuse süsteemi alates reovee sisenemisest asulareoveepuhastisse kuni kasutuskohani, sh reovee allikad, taaskasutatava vee puhastis kasutatavad puhastusetapid ja -tehnoloogia, varustamis- ja hoiustamistaristu, kasutusotstarve, kasutuskoht ning pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus. Selle ülesande eesmärk on koostada kogu vee taaskasutuse süsteemi üksikasjalik kirjeldus.
2. Teha kindlaks võimalikud ohud, eelkõige saasteainete ja patogeenide olemasolu, ning ohtlike olukordade (nt puhastamisel esinevate tõrgete, juhuslike lekete või saaste) tekke võimalus kirjeldatavas vee taaskasutuse süsteemis.
3. Teha kindlaks keskkonnad, populatsioonid ja üksikisikud, millel või kellel on risk kindlakstehtud võimalike ohtudega vahetult või kaudselt kokku puutuda, võttes arvesse konkreetseid keskkonnategureid, nagu kohalikud hüdrogeoloogilised ja topoloogilised olud, mullaliigid ning ökoloogilised olud, samuti põllumajanduskultuuride liigi ja põllumajandustavadega seotud tegureid. Terviseriskide hindamist, sealhulgas ohu kindlakstegemist, annuse-reaktsiooni seost, kokkupuute hindamist ja riski iseloomustust võetakse arvesse kõigis reovee taaskasutussüsteemi etappides. Arvesse tuleb võtta ka vee taaskasutusse suunamise toimingutetaaskasutamise eesmärgil käitlemise, nagu jaotamise, hoiustamise ja kasutamise võimalikku pöördumatut või pikaajalist negatiivset mõju keskkonnale või tervisele, sealhulgas võimalikku negatiivset mõju ökoloogilisele vooluhulgale. [ME 122]
4. Teha riskihindamine, mis hõlmab nii keskkonnariske kui ka inimeste ja loomade tervisele kaasnevaid riske, võttes arvesse kindlakstehtud võimalike ohtude laadi, kindlakstehtud keskkondi, populatsioone ja üksikisikuid, millel või kellel on risk nende ohtudega kokku puutuda, ning ohtude võimaliku mõju suurust, samuti kõiki asjakohaseid liidu ja riigisiseseid õigusakte, suunisdokumente ja miinimumnõudeid, mis on seotud toidu ja sööda ning töötajate ohutusega jakeskkonnaeesmärkidega. Riskihindamisel võidakse kasutada kvalitatiivseid uuringuid. Kui riskide iseloomustamisel esineb teaduslikku ebakindlust, järgitakse ettevaatuspõhimõtet. [ME 123]
Riskihindamine koosneb järgmistest osadest:
a) hinnatakse keskkonnariske, tehes sealhulgas kõike järgmist:
i. kinnitatakse ohtude laadi, sh kui see on asjakohane, siis prognoositavat taset, mille korral mõju ei esine;
ii. hinnatakse võimalikku kokkupuute ulatust;
iii. iseloomustatakse riski;
b) hinnatakse inimeste tervisele kaasnevaid riske, tehes sealhulgas kõike järgmist:
i. kinnitataksekoostöös terviseametitega kinnitatakse ohtude laadi, sh doosi-reaktsiooniannuse-reaktsiooni seost, kui see on asjakohane; [ME 124]
ii. hinnatakse võimalikku doosi suurust või kokkupuute ulatust;
iii. iseloomustatakse riski.
Riskihindamisel võetakse arvessejärgitakse vähemalt järgmisi nõudeid ja kohustusi: [ME 125]
a) nõue vähendada ja hoida ära nitraatidest põhjustatud veereostust kooskõlas direktiiviga 91/676/EMÜ;
b) kohustus täita joogiveekaitsealade puhul direktiivi 98/83/EÜ nõudeid;
c) nõue täita direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud keskkonnaeesmärke;
d) nõue hoida ära põhjavee reostust kooskõlas direktiiviga 2006/118/EÜ;
e) nõue järgida prioriteetsete ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on kehtestatud direktiiviga 2008/105/EÜ;
f) nõue järgida riikliku tähtsusega (st valgalale eriomaste) saasteaineid hõlmavaid keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ;
g) nõue täita suplusvee kvaliteedi standardeid, mis on kehtestatud direktiiviga 2006/7/EÜ;
h) direktiivis 86/278/EMÜ sätestatud nõuded keskkonna, eelkõige mulla kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses;
i) määrusega (EÜ) nr 852/2004 kehtestatud nõuded toiduainete hügieeni kohta ning juhised, mis on esitatud komisjoni suunistes värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil;
j) määrusega (EL) nr 183/2005 kehtestatud söödahügieeni nõuded;
k) nõue täita asjakohaseid mikrobioloogilisi kriteeriume, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2073/2005;
l) nõuded, mis on seotud määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud teatavate saasteainete piirnormidega toiduainetes;
m) nõuded, mis on seotud taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormidega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 396/2005;
n) määruste (EÜ) nr 1069/2009 ning (EL) nr 142/2011 nõuded loomatervise kohta.
b) Lisanõuetega seotud tingimused [ME 126]
5. Kui see on keskkonna ning inimeste tervise piisavaasjakohase kaitse tagamiseks vajalik ja asjakohane, määrata kindlaks I lisas esitatut täiendavad ja/või sellest rangemad vee kvaliteedi ja seire nõuded.
Need lisanõuded võivad sõltuvalt punktis 4 osutatud riskihindamise tulemusest olla seotud järgmisega:
a) raskmetallid;
b) pestitsiidid;
c) desinfitseerimise kõrvalsaadused;
d) ravimid;
da) mikroplasti olemasolu;
e) kohalikul tasandil tehtud keskkonna- ja terviseanalüüside ja käigus olulisena ilmnenud muud uued probleemsed ainedsaasteained;
f) antimikroobikumiresistentsus. [ME 127]
c) Ennetusmeetmed [ME 128]
6. Teha kindlaks ennetusmeetmed, mida riskide piiramiseks juba võetakse või tuleks võtta, et kõiki kindlakstehtud riske oleks võimalik nõuetekohaselt juhtida.
Sellised ennetusmeetmed võivad hõlmata:
a) juurdepääsukontrolli;
b) täiendavaid desinfitseerimis- või saasteainete eemaldamise meetmeid;
c) spetsiaalset niisutamistehnoloogiat, millega vähendatakse aerosooli tekke ohtu (nt tilkkastmine);
d) patogeenide hävinemise soodustamist enne saagikoristust;
e) vähimate ohutusvahemaade loomist.
Tabelis 1 on loetletud konkreetsed ennetusmeetmed, mis võivad sobida.
Tabel 1. Konkreetsed ennetusmeetmed
Taaskasutusele suunatud
vee kvaliteedi
klass
Konkreetsed ennetusmeetmed
A
— Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusele suunatud veega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.
B
— Keeld koristada niisutamisjärgselt märgi või maha langenud saadusi.
— Lüpsvat piimakarja ei lasta karjamaale enne, kui see on kuivanud.
— Sööt peab olema enne pakendamist kuiv või sileeritud.
— Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusele suunatud veega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.
C
— Keeld koristada niisutamisjärgselt märgi või maha langenud saadusi.
— Kariloomi ei lasta karjamaale viie päeva jooksul pärast viimast niisutamist.
— Sööt peab olema enne pakendamist kuiv või sileeritud.
— Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusele suunatud veega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.
D
— Keeld koristada niisutamisjärgselt märgi või maha langenud saadusi.
7. Tagada, et kasutusel on piisavad kvaliteedikontrollisüsteemid ja -menetlused, sh taaskasutusele suunatud vee seire vastavalt asjakohastele näitajatele, ning et kehtestatud on piisavad seadmehooldusprogrammid.
8. Tagada, et kasutusel on keskkonnaseiresüsteemid, mille abil avastatakse vee taaskasutuse negatiivne mõju, samuti tagada, et seire kohta antakse tagasisidet ning et kõik protsessid ja menetlused on õigesti valideeritud ja dokumenteeritud.
Taaskasutatava vee puhasti käitajal soovitatakse seada sisse ja hoida kasutuses kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on sertifitseeritud standardi ISO 9001 või sellega võrdväärse standardi alusel.
8a. Tagada, et taaskasutatava heitvee käitis varustatakse taaskasutamata jäänud puhastatud reovee alternatiivse äravooluvõimalusega. [ME 129]
9. Tagada, et kasutusel on asjakohane intsidentide ja hädaolukordade ohjamise süsteem, sh kord, mille kohaselt teavitatakse kõiki asjakohaseid osalisi juhtumist nõuetekohaselt, ning et olemas on korrapäraselt ajakohastatav hädaolukorra lahendamise kava.
9a. Tagada, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrk on eraldiseisev ja ehitatud viisil, millega välditakse olmevee varustus- ja jaotusvõrgu saastamise riski. [ME 130]
9b. Tagada, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrk on kohaselt tähistatud ja seal, kus selle moodustavad avatud kanalid, tähistatud asjakohaselt ja piisavalt nähtavate märkidega, kaasa arvatud juhul, kui reovesi on segunenud muud päritolu veega. [ME 131]
9c. Tagada, et luuakse eri osaliste vahelised kooskõlastusmehhanismid eesmärgiga tagada taaskasutatava heitvee ohutu tootmine ja kasutamine. [ME 132]
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).