– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Aserbaidžaanis, eelkõige 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani ajakirjaniku Afgan Muhtarli juhtumi kohta(1), 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani kohta(2) ja 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate tagakiusamise kohta Aserbaidžaanis(3),
– võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimisi(4),
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika kohta, eelkõige 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(5),
– võttes arvesse oma 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides(6),
– võttes arvesse ELi‑Aserbaidžaani parlamentaarse koostöökomisjoni 15. kohtumist, mis toimus 7.–8. mail 2018 Bakuus,
– võttes arvesse 1996. aastal sõlmitud ELi ja Aserbaidžaani partnerlus- ja koostöölepingut, 14. novembril 2016 nõukogus vastuvõetud komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja mandaati läbirääkimisteks laiaulatusliku lepingu üle Aserbaidžaaniga ning läbirääkimiste alustamist ülalmainitud lepingu üle 7. veebruaril 2017,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. märtsi 2017. aasta avaldust Mehman Hüseynovi süüdimõistmise kohta Aserbaidžaanis,
– võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid väljendusvabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma viimast aruannet ÜRO Inimõiguste Nõukogule oma lähetuse kohta Aserbaidžaani(7),
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et korruptsioonivastane blogija ning reporterite vabaduse ja turvalisuse instituudi (IRFS) direktor Mehman Hüseynov kannab kaheaastast vanglakaristust, kuna ta mõisteti 3. märtsil 2017 süüdi avalike süüdistuste eest seoses tema väärkohtlemise ja piinamisega politsei poolt ning valitsuse ametnike kritiseerimise ja nende seletamatule rikkusele osutamise eest;
B. arvestades, et Mehman Hüseynov, kelle vabanemistähtaeg on märtsis 2019, seisab silmitsi võimaliku 5–7‑aastase täiendava vangistusega, süüdistatuna artikli 317 lõike 2 alusel, mis käsitleb vägivalla kasutamist, mis ei ohusta kriminaalkaristusasutuse või eeluurimisvangla töötajate elu ega tervist;
C. arvestades, et Mehman Hüseynovit süüdistatakse vangivalvuri ründamises, et vältida rutiinset kontrolli 26. detsembril 2018; arvestades, et pärast väidetavat rünnakut paigutati ta üksikvangistusse, ilma et tal oleks olnud õigus oma advokaadiga kohtuda; arvestades, et 28. detsembril alustas Mehman Hüseynov näljastreiki, et protesteerida nende katsete vastu pikendada tema karistust ja võimalike uute süüdistuste vastu; arvestades, et 30. detsembril blogija tervislik seisund halvenes ja ta minestas; arvestades, et ta peatas oma sugulaste nõudmisel näljastreigi ning hakkas vedelikke jooma; arvestades, et 11. jaanuaril 2019 võimaldati ELi delegatsioonil Aserbaidžaanis teda külastada ning talle kinnitati, et ta saab arstiabi;
D. arvestades, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid esineb veel juhtumeid, kus ametivõimud püüavad esitada uusi süüdistusi poliitvangide vastu, kelle vanglakaristus hakkab peagi lõppema; arvestades, et idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi andmetel on see viimastel kuudel viies selline juhtum;
E. arvestades, et 4. jaanuaril 2019 määras Bakuu Nizami ringkonnakohus halduskaristuse isikutele, kes olid osalenud meeleavaldusel Mehman Hüseynovi vastase uue kriminaalasja vastu, nimelt Mete Turksoyle, Afghan Sadigovile, Nurlan Gahramanlile, Elimkhan Aghayevile, Sakhavat Nabiyevile, Ismayil Islamoghlule, Goshgar Ahmadovile,Yashar Khaspoladovile, Farid Abdinovile, Elchin Rahimzadele, Orkhan Mammadovile, Bakhtiyar Mammadlile, Fatima Movlamlile, Matanat Mahmurzayevale ja Parvin Abishovale; arvestades, et kõik süüdistatavad tunnistati süüdi haldusrikkumiste seadustiku artikli 513 lõike 2 (rahvakogunemiste, pikettide ja meeleavalduste korraldamise eeskirja rikkumine) kohaselt;
F. arvestades, et meediakeskkonna ja väljendusvabaduse alal ei ole Aserbaidžaanis märkimisväärseid edusamme tehtud; arvestades, et organisatsiooni Piirideta Reporterid avaldatud 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Aserbaidžaan 180 riigi seas 163. kohal; arvestades, et praegu viibib Aserbaidžaanis vanglas 10 ajakirjanikku;
G. arvestades, et mitmed sõltumatud meedia veebisaidid ja portaalid on riigis blokeeritud ja ligipääsmatud, sealhulgas Azadlıq Radiosu (Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio Aserbaidžaani teenistus) ja selle rahvusvaheline teenistus, Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio, ajaleht Azadliq (ei ole seotud Azadliq Radiosuga), Meydan TV ja Azerbaycan Saati (Aserbaidžaani tund); arvestades, et 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses kuulati üle hulgaliselt Aserbaidžaani kodanikke selle eest, et nad postitasid Facebookis kriitilisi kommentaare või lihtsalt laikisid sotsiaalmeedia staatust või klõpsasid „osales“ poliitilistel kogunemistel;
H. arvestades, et detsembris 2018 määras Bakuu majandus- ja halduskohus uurivale ajakirjanikule Khadija Ismayilovale üle 23 000 euro suuruse trahvi väidetava maksudest kõrvalehoidumise juhtumi eest, mis oli seotud Raadio Vaba Euroopaga, kus ta töötas toimetajana ja kus ta ei olnud kunagi selle seaduslik esindaja; arvestades, et tema advokaat Yalçın İmanov on nende hulgas, kes Aserbaidžaani advokatuurist välja heideti; arvestades, et 10. jaanuaril 2019 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse Khadija Ismayilova poolt Aserbaidžaani valitsuse vastu esitatud kaebuse asjus seoses tema isiklikku elu käsitlevate videote levitamisega, leides, et tema õigusi on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklite 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja 10 (sõnavabadus) alusel;
I. arvestades, et 2017. aastal tsiviil- ja haldusmenetluse seadustikku ja advokatuuriseadusesse tehtud muudatustega keelatakse advokatuuri liikmete hulka mittekuuluvatel juristidel kohtusse ilmuda ja oma kliente esindada; arvestades, et see uus reegel on suunatud paljude opositsiooniliikmeid ja inimõiguslasi esindavate juristide vastu, kes on advokatuurist välja heidetud või kelle suhtes kohaldatakse distsiplinaarmeetmeid;
J. arvestades, et Aserbaidžaan on Euroopa Nõukogu liige ning on seetõttu võtnud kohustuse austada demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki; arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kaks Aserbaidžaani kaasraportööri ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on väljendanud sügavat muret Hüseynovi vastu esitatud uute süüdistuste pärast; arvestades, et sama muret on väljendanud ka OSCE meediavabaduse esindaja;
K. arvestades, et 11. juulil 2018 viisid EL ja Aserbaidžaan lõpule oma partnerluse prioriteetide sõnastamise, seades ühised poliitilised prioriteedid ELi ja Aserbaidžaani partnerluse suunamiseks ja tõhustamiseks eelolevatel aastatel;
1. nõuab Mehman Hüseynovi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud tühistaksid kõik uued süüdistused tema vastu; väljendab muret Mehman Hüseynovi tervise pärast, millega seoses ametiasutused peavad andma kogu vajaliku kutselise arstiabi ning võimaldama korrapärase juurdepääsu Hüseynovi perekonnale ja eelisõigusega õigusnõustajale;
2. nõuab, et Aserbaidžaan lõpetaks teisitimõtlejate mahasurumise, ning nõuab kõikide poliitvangide, sealhulgas ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna aktivistide, sealhulgas, kuid mitte ainult, Afgan Muhtarli, Ilkin Rustamzadehi, Rashad Ramazanovi, Seymur Hazi, Giyas Ibrahimovi, Mehman Hüseynovi, Bayram Mammadovi, Araz Guliyevi, Tofig Hasanli, Ilgiz Qahramanovi ja Afgan Sadygovi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, ning nõuab kõigi nende vastu esitatud süüdistuste tühistamist ning nende poliitiliste ja kodanikuõiguste täielikku taastamist;
3. väljendab heameelt selle üle, et Aserbaidžaanis on viimastel aastatel vabastatud mitu kõrgetasemelist inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku, opositsiooni liiget ja aktivisti; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama vaba liikumise neile, kes seisavad silmitsi piirangutega, sealhulgas Ilgar Mammadovile, Intigam Alyievile, Khadija Ismayilovale ja teistele ajakirjanikele, ning võimaldama neil vabalt töötada; väljendab muret Khadija Ismayilova vastu esitatud uute kriminaalsüüdistuste pärast ja nõuab nende tühistamist;
4. tuletab Aserbaidžaanile meelde Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi ning kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles täielikult austama ja jõustama Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid;
5. nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani valitsus teeks täielikult koostööd Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ja inimõiguste volinikuga ja rakendaks nende soovitusi ning samuti ÜRO erimenetlusi seoses inimõiguste kaitsjatega, ning tagaks, et sõltumatud kodanikuühiskonna rühmad ja aktivistid saaksid vabalt ja piiranguteta tegutseda, sealhulgas muutes selleks seadusi, mis piiravad oluliselt kodanikuühiskonna rahastamist;
6. kutsub Aserbaidžaani üles täielikult tagama nii õigusaktides kui ka praktikas ajakirjandus- ja meediavabaduse nii internetis kui ka väljaspool seda, et tagada väljendusvabadus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;
7. nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud tagaksid advokatuuri de facto sõltumatuse täidesaatvast võimust; nõuab, et sõltumatult praktiseerivatel juristidel lubataks praktiseerimist jätkata ja oma kliente notariaalselt kinnitatud volikirja alusel esindada, ning nõuab, et lõpetataks opositsiooni liikmeid ja inimõiguste kaitsjaid esindavate advokaatide meelevaldne advokatuuri liikmete hulgast kustutamine;
8. väljendab muret seoses väidetega, mis puudutavad mitut Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liiget ja väidetavaid katseid mõjutada Euroopa poliitikakujundajaid ebaseaduslike vahendite abil, mille eesmärk on takistada Aserbaidžaanis toimuvate raskete inimõiguste rikkumiste kriitikat;
9. väljendab muret lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI‑inimesed) olukorra pärast Aserbaidžaanis ning kutsub Aserbaidžaani valitsust üles lõpetama LGBTI‑inimeste õiguste edendamise ja kaitsmisega tegelevate inimõiguslaste takistamine ja hirmutamine;
10. toonitab, kui tähtis on uus leping Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahel; toonitab, et uue lepingu keskmes peavad olema demokraatlikud reformid, õigusriik, hea haldustava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine; rõhutab, et ta jälgib tähelepanelikult olukorda kogu uue lepingu üle peetavate läbirääkimiste ajal enne, kui ta teeb otsuse lepingule nõusoleku andmise kohta;
11. kutsub nõukogu, komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tagama, et Mehman Hüseynovi ja kõigi teiste Aserbaidžaani poliitvangide vabastamine jääb ELi ja Aserbaidžaani kahepoolsete suhete prioriteediks;
12. nõuab tungivalt, et ELi ja liikmesriikide delegatsioonid Aserbaidžaanis kahekordistaksid jõupingutusi, et toetada ja abistada poliitvange, reportereid ja blogijaid, korruptsioonivastaseid aktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna liikmeid;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ja OSCE‑le.
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta, sealhulgas 31. mai 2018. aasta resolutsiooni(1), 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni(2), 16. novembri 2017. aasta resolutsiooni(3) ja 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni(4),
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste ra6hvusvahelist pakti, mille osaline Sudaani Vabariik on alates 1986. aastast,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna andmist inimõiguste kaitsja Salih Mahmoud Osmanile 2007. aastal,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldusi Sudaani kohta,
– võttes arvesse kolmiku (Ameerika Ühendriigid, Norra ja Ühendkuningriik) ning Kanada 8. jaanuari 2019. aasta avaldust Sudaanis jätkuvatele meeleavaldustele reageerimise kohta,
– võttes arvesse välisasjade ja julgeolekupoliitika pressiesindaja 24. detsembri 2018. aasta ja 11. jaanuari 2019. aasta avaldusi Sudaanis jätkuvate meeleavalduste kohta,
– võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,
– võttes arvesse Sudaani 2005. aasta põhiseadust,
– võttes arvesse Cotonou lepingut, mille Sudaani valitsus allkirjastas 2005. aastal,
– võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 11. detsembril 2018 peetud interaktiivseid dialooge inimõiguste olukorra üle Sudaanis,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et detsembri keskel teatas Sudaani valitsus esmatarbekaupade toetuste kaotamisest, et reageerida üha kasvavale inflatsioonile; arvestades, et riigi inflatsioon (ligikaudu 122 %) on praegu maailmas suuruselt teisel kohal(5);
B. arvestades, et alates 19. detsembrist 2018 on kõikjal Sudaanis tulnud tänavatele meeleavaldajad, et protestida hinnatõusu, esmatarbekaupade toetuste vähendamise ja kütusepuuduse vastu; arvestades, et need meeleavaldused on levinud linnadest ja küladest pealinna Hartumi;
C. arvestades, et meeleavaldused laienesid ja tänavatele tuli veel kümneid tuhandeid inimesi, kes esindavad laia läbilõiget Sudaani ühiskonnast ning on vastu autoritaarsele režiimile ja kutsuvad 29 aastat võimul olnud president Omar al‑Bashiri üles ametist lahkuma;
D. arvestades, et 22 erakonda on valitsusest lahkunud, väljendades meeleavaldajatega solidaarsust; arvestades, et meeleavaldusi toetavad mõned presidendi endised liitlased ja tema valitseva erakonna liikmed, keda peetakse tõsiseks probleemiks president al‑Bashiri jaoks, kes soovib muuta põhiseaduse artiklit 57, et saada eluaegne mandaat;
E. arvestades, et 1. jaanuaril 2019. aastal nõudsid 22 opositsioonierakonda ja -rühmitust, et president al‑Bashir annaks võimu üle nn suveräänsele nõukogule ja üleminekuvalitsusele, kes määraksid kindlaks demokraatlike valimiste jaoks sobiva kuupäeva; arvestades, et Sudaani järgmised presidendivalimised on kavas 2020. aastal; arvestades, et Sudaani põhiseaduse kohaselt ei tohi president al‑Bashir oma praeguse ametiaja lõppedes uuesti kandideerida; arvestades, et mõned Sudaani seadusandjad on teatanud oma valmisolekust muuta põhiseadust, et lõdvendada presidendi ametiaja piiranguid ja anda president al‑Bashirile võimalus, et ta 2020. aastal tagasi valitakse;
F. arvestades, et Sudaani ametivõimud rakendasid tegevusse riigi julgeolekujõud, politsei ja poolsõjaväelised jõud, kes kasutasid relvastamata meeleavaldajate laialiajamiseks ülemäärast jõudu, peksid neid kumminuiadega, tulistasid lahinglaskemoona ja kummikuule ning lasid pisargaasi;
G. arvestades, et president al‑Bashir on ainus ametisolev riigipea, keda tahetakse vahistada inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi eest, mis pandi toime tema etnilise puhastuse kampaania ajal Darfuris, ning Rahvusvaheline Kriminaalkohus on 4. märtsil 2009 ja 12. juulil 2010 välja andnud kaks vahistamismäärust, mis on täide viimata; arvestades, et kuigi Sudaan ei ole Rooma statuudi osalisriik, nõutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1593 (2005), et Sudaan teeks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd; arvestades, et hoolimata vahistamismäärusest jätkas president al-Bashir oma kuritegusid karistamatult ning laiendas oma pommirünnakuid ja tsiviilisikute vastu suunatud rünnakuid Darfurist kaugemale – Sudaani Sinise Niiluse ja Lõuna‑Kordofani provintsidesse;
H. arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide andmetel oli 1. jaanuariks 2019 hukkunud 45 inimest; arvestades, et Sudaani valitsus on teatanud ainult 24 surmajuhtumist; arvestades, et 9. jaanuaril 2019 tapeti Sudaanis valitsusvastase meeleavalduse käigus veel kolm meeleavaldajat; arvestades, et samal päeval toimus Hartumis esimene kogunemine president al‑Bashiri toetuseks;
I. arvestades, et Sudaani valitsuse andmetel on politsei kolm nädalat kestnud meeleavalduste jooksul vahistanud 816 inimest, kuid kodanikuühiskonna andmetel on tegelik arv palju suurem; arvestades, et mitu Hartumi Ülikooli õppejõudu vahistati pärast seda, kui nad meeleavaldustega ühinesid; arvestades, et mitmeid opositsioonijuhte, ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid, ülikoolide professoreid ja üliõpilasi, sealhulgas neid, kellel on rasked vigastused, peetakse endiselt kinni ning neid ei saa külastada nende pere, juristid ega arstid;
J. arvestades, et 8. jaanuaril 2019 vahistati oma õigusbüroos Sudaani inimõigusjurist ja 2007. aasta Sahharovi auhinna laureaat Salih Mahmoud Osman; arvestades, et ametivõimud on kinnitanud, et ta on vahi all, kuid ei ole avalikustanud, kus teda hoitakse; arvestades, et Salih Mahmoud Osmani perekonda teeb tema kinnipidamine eriti murelikuks, kuna tal on kõrgvererõhutõbi ja diabeet, mis vajavad meditsiinilist jälgimist;
K. arvestades, et vahistamiste laine käigus on kinni peetud palju inimõiguste kaitsjaid ja mitmeid opositsiooniliikmeid;
L. arvestades, et 8. jaanuaril 2019 hoiatas endine asepresident Ali Osman Taha valitsuse vastaseid, et riiki kaitsevad relvastatud rühmitused;
M. arvestades, et vaba, sõltumatu ja erapooletu meedia on demokraatliku ühiskonna üks tähtsamaid alustalasid; arvestades, et valitsus on tõkestanud juurdepääsu sotsiaalmeedia saitidele ning pärast seda, kui Sudaani riiklik luure- ja julgeolekuteenistus (NISS) kehtestas piirangud meeleavaldustega seotud teabe avaldamisele, on mitu ajalehte oma väljaanded ilmumata jätnud; arvestades, et virtuaalsete privaatvõrkude laialdane kasutamine on võimaldanud inimestel jagada haavata või surma saanud meeleavaldajatest graafilisi pilte ja videoid; arvestades, et Piirideta Reporterite 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi järgi on Sudaan 180 riigi seas174. kohal; arvestades, et 13. jaanuaril 2019. aastal tegi Sudaani kutsetöötajate ühendus, kuhu kuuluvad muu hulgas arstid, professorid ja insenerid, üleskutse korraldada nn ülestõusude nädala raames meeleavaldus pealinnas Hartumis ja teistes linnades nagu Wad Madanī (ida), Kūstī (lõuna) ja Dunqulah (põhi); arvestades, et esimest korda kutsuti üles meelt avaldama ka Darfuri konfliktipiirkonnas asuvas Nyalas ja Al‑Fāshiris;
N. arvestades, et inimõiguste kaitsjate sõnul on eelkõige Darfuri piirkonnast pärit inimesi kogu riigis taga kiusatud ja vahistatud, isegi kui nad ei ole meeleavaldustest osa võtnud;
O. arvestades, et Sudaan ei ole veel ratifitseerinud teisi olulisi ülemaailmseid inimõigustealaseid lepinguid, sealhulgas piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ega naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitlevat konventsiooni;
P. arvestades, et Ameerika Ühendriikidest, Norrast ja Ühendkuningriigist koosnev kolmik, keda toetab Kanada, on Sudaani meeleavalduste jõhkra mahasurumise avalikult hukka mõistnud;
Q. arvestades, et EL suhtleb Sudaani valitsusega kõrgel tasemel, mis hõlmab volinike visiite Sudaani;
R. arvestades, et Sudaan on organisatsiooni Open Doors International koostatud 2018. aasta ülemaailmse kristlaste tagakiusamise indeksi järgi neljandal kohal nende riikide seas, kus on kõige halvem olla kristlane; arvestades, et teiste usuvähemuste või mitteusklike olukord on sama keeruline;
1. mõistab teravalt hukka Sudaani riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse poolse ülemäärase jõu kasutamise Sudaanis kestvate rahva meeleavalduste ajal ja Sudaani ametivõimude jätkuvad repressioonid, mis on endiselt suunatud aktivistide ja inimõiguste kaitsjate, juristide, õpetajate, üliõpilaste ja arstide vastu;
2. kutsub Sudaani valitsust üles lõpetama jõu surmavat kasutamist, rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldset vahistamist ja kinnipidamist ning ära hoidma edasist verevalamist ja piinamise kasutamist; rõhutab, et kõik õiguskaitse- ja julgeolekuasutused peaksid tegutsema Sudaani valitsuse otsese kontrolli all ja kooskõlas Sudaani põhiseaduslike ja rahvusvaheliste kohustustega;
3. avaldab kaastunnet rahva meeleavalduste algusest kestnud vägivalla ohvritele ja nende peredele;
4. nõuab Sahharovi auhinna laureaadi Salih Mahmoud Osmani viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning tungivalt ka seda, et Sudaani ametivõimud tagaksid talle kiiresti arstiabi ning tema kaitsjale ja perele takistamatu juurdepääsu;
5. nõuab, et Sudaani valitsus austaks inimeste õigust väljendada oma muret ja lubaks kõigil inimõiguste kaitsjatel Sudaanis teha oma seaduslikku tööd inimõiguste kaitsmisel ilma igasuguste piirangute ja survestamiseta;
6. on eriti mures Darfurist pärit 32 üliõpilase pärast, kelle Sudaani ametivõimud vahistasid 23. detsembril 2018, keda on meedias korduvalt näidatud ja süüdistatakse teadaolevalt selles, et nad said väljaõppe Iisraelis ja on süüdi meeleavalduste jätkumises;
7. nõuab, et Sudaani valitsus vabastaks viivitamata ja tingimusteta kõik inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud, poliitilise opositsiooni liidrid ja muud meeleavaldajad, keda hoitakse praegu kinni süüdistust esitamata või kohtu ette toomata, ning võimaldaks neile, kes kohtu ette viiakse, täielikku juurdepääsu õiguslikule esindamisele; palub Sudaani valitsusel teha teatavaks nende asukoht;
8. kutsub Sudaani valitsust üles viivitamata uurima kõiki politsei ja Sudaani riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse poolt kinnipeetavate isikute piinamise, väärkohtlemise ja meelevaldse kinnipidamise ning ülemäärase jõu kasutamise süüdistusi, sealhulgas vajaliku arstiabi andmisest keeldumise kohta, ning mõistma vastutavate isikute üle õiglaselt kohut, et avaldada tulemused ja tuua vastutavad isikud rahvusvaheliste standardite kohaselt kohtu ette;
9. on veendunud, et vaba, sõltumatu ja erapooletu meedia on üks niisuguse demokraatliku ühiskonna põhialus, kus avatud aruteludel on väga tähtis roll; nõuab, et EL suurendaks jõupingutusi väljendusvabaduse edendamiseks oma välispoliitika ja vahendite kaudu, sealhulgas Sudaanis;
10. nõuab, et viivitamata kaotataks internetile juurdepääsu piirangud ja väljendusvabaduse piiramine ajalehtede tsenseerimise kaudu, ning nõuab tungivalt, et Sudaan viiks läbi reformid väljendusvabaduse tagamiseks vastavalt oma põhiseaduslikele ja rahvusvahelistele kohustustele, sealhulgas Cotonou lepingule, mida muudeti esimest korda Luxembourgis 25. juunil 2005. aastal;
11. mõistab hukka kristlaste, muude religioonide ja mitteusklike riigi poolt heakskiidetud tagakiusamise ning kirikute sulgemise ja lammutamise; kinnitab veel kord, et usu-, südametunnistuse- ja veendumusvabadus on üldine inimõigus, mida tuleb kaitsta igal pool ja igaühe puhul;
12. rõhutab, kui tähtis on järgida valimiste ajakava, kuid märgib murega, et juba on alanud Sudaani põhiseaduse muutmise protsess, et president al‑Bashir saaks veel kord presidendiks kandideerida;
13. kordab oma nõudmist, et president al‑Bashir järgiks rahvusvahelist õigust vastavalt konventsioonidele ja lepingutele, mille osaline tema valitsus on; toetab ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli talle sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi eest süüdistuse esitamisel;
14. tuletab meelde volinik Christos Stylianidese 31. mail 2018. aastal Euroopa Parlamendis tehtud avaldust, milles ta ütles, et EL kasutab ka edaspidi oma käsutuses olevaid vahendeid, et edendada ja kaitsta Sudaani naiste ja tütarlaste inimõigusi, sealhulgas parandades nende juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja tervishoiuteenustele ning suurendades kogukondades teadlikkust nende õigustest, eelkõige selleks, et vähendada kahjulikke tavasid, nagu naiste suguelundite moonutamine;
15. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid tagaksid, et nn rände haldamine ja terrorismivastane võitlus ei kahjustaks inimõiguste toetamist; tunneb muret selle pärast, et Sudaani režiim kasutab ELi ja üksikute liikmesriikide rändealast koostööd Sudaaniga ettekäändena ja selleks, et tugevdada oma suutlikkust inimesi kontrollida ja survestada, näiteks tugevdades oma järelevalvesuutlikkust, sealhulgas piiridel, ja tarnides varustust, näiteks biomeetrilisi seadmeid; nõuab seetõttu, et EL ja liikmesriigid tagaksid Sudaaniga seotud projektide, sealhulgas kõigi ELi ja riikliku rahastamise abil kavandatud tegevuste ja abisaajate täieliku läbipaistvuse;
16. nõuab veel kord, et kogu ELis keelataks eksportida või müüa riikidele, kus inimõiguste olukord on kahetsusväärne (nt Sudaan), mis tahes sellist liiki julgeolekuvarustust, mida saab kasutada või mida kasutatakse asjaomases riigis represseerimiseks, sealhulgas interneti jälgimise tehnoloogiat, samuti sellist varustust ajakohastada või hooldada;
17. võtab teadmiseks Euroopa välisteenistuse pressiesindaja avaldused jätkuvate meeleavalduste kohta; palub, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja mõistaks Sudaani murettekitava olukorra avalikult hukka ja kasutaks kõiki oma käsutuses olevaid mõjutusvahendeid, et sundida Sudaani ametivõime praegust vägivalda ja represseerimist, massilist vahistamist ja tapmist lõpetama ning oma rahvusvahelistest õigusnormidest tulenevaid kohustusi täitma;
18. rõhutab ELi pühendumust humanitaarabi andmisele ja Sudaani kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamisele ning innustab ELi ja selle liikmesriike oma pingutusi selles vallas jätkama; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks Euroopa Arengufondi raames veelgi rahalist toetust Sudaani inimõiguste kaitsjatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Sudaani valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV‑ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.
Professor Steve H. Hanke’i (Johns Hopkinsi Ülikool) arvutused. https://allafrica.com/stories/201807230267.html.
Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm *
162k
56k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013 (COM(2018)0466 – C8‑0394/2018 – 2018/0251(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0466),
— võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti sellele lisatud protokolli nr 4 artiklit 3,
– võttes arvesse nõukogu taotlust arvamuse esitamise kohta (C8‑0394/2018),
— võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0413/2018),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) 2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta)1 kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida.
(1) 2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta)1 kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida. Protokoll nr 4 jääb Ignalina programmi õiguslikuks aluseks.
_____________
_________________
1 ELT L 236, 23.9.2003, lk 944.
1 ELT L 236, 23.9.2003, lk 944.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
(2) Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt on selleks pärast 2020. aastat vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.
(2) Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt ja 2038. aastaks kavandatud lõplikku sulgemiskuupäeva silmas pidades on selleks pärast 2020. aastat vaja märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid. Dekomisjoneerimiskava täitmiseks 2038. aastaks tuleb lahendada 1548 miljoni euro suurune rahastamispuudujääk.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom)(1) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom)(2). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda.
(3) Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom)(1) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom)(2). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda. Direktiiviga 2011/70/Euratom lubatakse aga liidul toetada mitmesuguseid dekomisjoneerimisprojekte, sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamist ja kõrvaldamist. Kuigi direktiivis 2011/70/Euratom sätestatakse, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nende ainete tekitaja, ei saa seda sätet tagasiulatuvalt kohaldada Leedu suhtes, kes sulges Ignalina tuumajaama enne direktiivi vastuvõtmist ega saanud seetõttu koguda piisavalt vahendeid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks ja kõrvaldamiseks.
_____________
_________________
1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).
1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).
2 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).
2 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks.
(4) Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK‑tüüpi reaktoriga reaktoriga (kanaltüüpi grafiitreaktorid, mis olid samalaadsed kui Tšernobõlis kasutatud reaktorid) Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu, kuna samalaadse ehitusega reaktoreid ei olnud mujal maailmas kusagil tegelikult demonteeritud, ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks kuni lõpliku sulgemiskuupäevani, mis on praegu kavandatud 2038. aastaks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, kuna sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse.
(10) Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, Selleks et need meetmed annaksid liidu jaoks suurima lisaväärtuse, ei tohiks teadmiste levitamise rahastamine olla osa dekomisjoneerimistööde rahastamisest, vaid see peaks pärinema liidu muudest rahastamisallikatest.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.
(11) Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid ja tagades kvalifitseeritud töötajatele konkurentsivõimelise töötasu.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb Leedu kanda. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse mõõtmist ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.
(12) Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse kontrollimist ning vajaduse korral Leedu ja Euroopa Liidu ühiste parandusmeetmete võtmist.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse võrreldavate liidu programmide tavasid ja Leedu tugevamat majandust alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, ei tohiks liidu kaasrahastamise määr ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ülejäänud kaasrahastamine peaks pärinema Leedult ja muudest allikatest kui liidu eelarve, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.
(16) Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. 2003. aasta ühinemisakti protokollis nr 4 on sätestatud, et teatavate meetmete puhul võib liidu panus Ignalina programmi raames ulatuda kuni 100 %‑ni kogukuludest. ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruande järeldusi Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus paiknevate tuumarajatiste dekomisjoneerimise ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta ja Leedu poliitilist kohustust kanda 14 % dekomisjoneerimise kogukulust, peaks liidu kaasrahastamise määr alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, moodustama 86 % rahastamiskõlblikest kuludest. Tuleks püüda kaasata rahastamist muudest allikatest, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
16a) Väljaspool Ignalina programmi kohaldamisala on Leedu jätkuvalt vastutav Ignalina piirkonna arendamise ja sellesse investeerimise eest, kuna praegu on seal sissetulekud väikesed ja töötuse määr Leedu kõrgeim – põhiliselt Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise tõttu, mis oli piirkonna suurim tööandja.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
(19) Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse.
(19) Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse ning võib aidata kaasa selle elluviimisele, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
(23a) Ajaloolistel põhjustel on liidu rahaline toetus Ignalina tuumareaktori tegevuse lõpetamiseks igati õigustatud, kuid programm ei tohiks luua pretsedenti liidu vahendite kasutamiseks teiste tuumareaktorite dekomisjoneerimisel.Iga liikmesriigi moraalne kohus peaks olema vältida kasutatud tuumkütuse, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumaseadmete dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut pärandamist tulevastele põlvkondadele.Riikide poliitika peab tuginema põhimõttele, mille kohaselt kannab kulud saastaja.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 b (uus)
(23b) Komisjoni soovituses 2006/851/Euratom märgitakse, et vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele peaks tuumarajatise käitaja tagama, et tuumarajatise tootliku perioodi vältel eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid, et katta tulevasi dekomisjoneerimiskulusid.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
1. Programmi üldeesmärk on aidata Leedut Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, tagades ühtlasi tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise käigus selle kohta saadud teadmiste laialdase levitamise kõigile liikmesriikidele.
1. Programmi üldeesmärk on aidata Leedut vajalikul määral Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise ohutul rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, sealhulgas tuumkütuse vaheladustamise ohutuse tagamisele.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
2. Programmi erieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga, dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine ning saadud teadmiste levitamine ELi sidusrühmadele.
2. Programmi põhieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga ning dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a. Programmil on ka lisaeesmärk: tagada tuumarajatiste dekomisjoneerimise kohta saadud teadmiste laialdane levitamine kõigis liidu liikmesriikides. Lisaeesmärgi täitmist rahastatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbelise rahastamiskava kaudu (COM(2018)0467).
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
3. Konkreetse eesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas. Komisjon võib kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega muuta rakendusaktidega I lisa.
3. Põhieesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
1. Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 552 000000 eurot.
1. Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 780 000 000 eurot, mis on ette nähtud programmi põhieesmärgi täitmiseks (dekomisjoneerimismeetmed).
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1
Liidu suurim kaasarahastamismäär on programmi korral 80 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve.
Liidu kaasarahastamismäär on programmi korral 86 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4
4. Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Vähemoluliste probleemidega tegeletakse punkti P.3 raames ning punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid.
4. Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2, P.3 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 5 – tabel 1 – punkt P.3
Komisjoni ettepanek
Tabel 1
#
Punkt
Prioriteetsus
P.3
Kasutatud tuumkütuse käitlemine
II
Muudatusettepanek
TABEL 1
#
Punkt
Prioriteetsus
P.3
Kasutatud tuumkütuse käitlemine
I
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7
7. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on programmi kohaldamisalast välja jäetud ning selle küsimuse peab lahendama Leedu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku programmiga, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom.
7. Kuigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on ajavahemikul 2021–2027 programmi kohaldamisalast välja jäetud, alustavad Leedu ja Euroopa Liit sobival ajal konsultatsioone selle tegevuse võimaliku kaasamise üle programmi kohaldamisalasse järgmises mitmeaastase finantsraamistikus.
Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruanne (2017)
148k
64k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2017) kohta (2018/2151(INI))
– võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2017. aasta tegevusaruannet,
– võttes arvesse EIP 2017. aasta finantsaruannet ja statistilist aruannet,
– võttes arvesse 2017. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, 2017. aasta aruannet EIP ELi‑sisese tegevuse 3 samba alusel toimuva hindamise kohta ja 2017. aasta aruannet EIP tulemuste kohta väljaspool ELi,
– võttes arvesse EIP auditikomisjoni aruandeid 2017. aasta kohta,
– võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2017. aastal ning äriühingu juhtimise 2017. aasta aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani otsust juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi(1),
– võttes arvesse kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamist, mis on tingitud Euroopa Ombudsmani otsusest juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi,
– võttes arvesse EIP vastavuskontrollijuhi 2017. aasta tegevusaruannet ja EIP grupi 2017. aasta aruannet pettustevastase tegevuse kohta,
– võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2017–2019,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 3 ja 9,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309, sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta ning sellele lisatud protokolli nr 28 majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,
– võttes arvesse oma 27. aprilli 2017 resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2015) kohta (2) ning 3. mai 2018 resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta (3),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks(5),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(6),
– võttes arvesse komisjoni talituste 14. septembri 2016. aasta töödokumenti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (COM(2016)0597, SWD(2016)0297 ja SWD(2016)0298),
– võttes arvesse Ernst & Youngi 8. novembri 2016. aasta ad hoc auditit määruse (EL) nr 2015/1017 (EFSI määrus) rakendamise kohta,
– võttes arvesse komisjoni 28. mai 2018. aasta aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tagatisfondi valitsemise kohta 2017. aastal (COM(2018)0345 final),
– võttes arvesse 2018. aasta juunis esitatud EIP tegevuse hindamise aruannet Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) hindamise kohta,
– võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2018. aasta aruannet „Põhjalik aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ELi tagatise kasutamise ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatisfondi toimimise kohta“ (COM(2018)0497),
– võttes arvesse 2016. aasta septembris sõlmitud kolmepoolset lepingut Euroopa Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga vahel,
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2018. aasta veebruari infodokumenti „ELi rahanduse tulevik: ELi eelarve toimimise reformimine“, ja 2018. aasta juulis esitatud komisjoni ettepanekut mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0479/2018),
A. arvestades, et EIP eesmärk on panustada liikmesriikide lõimumisse, tasakaalustatud arengusse ning majanduslikku ja sotsiaalsesse sidususse, kogudes kapitaliturgudel märkimisväärses koguses vahendeid ja laenates neid vahendeid soodsatel tingimustel edasi ELi poliitikaeesmärke edendavate projektide jaoks;
B. arvestades, et EIP on liidu tasandil majanduse elavdamise püüete keskmes koos kahe järjestikuse kapitalisuurendusega ja oma keskse rolliga Euroopa investeerimiskava rakendamisel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) haldamise kaudu;
C. arvestades, et EIP peab panustama kaasavasse majanduskasvu, jätkusuutlikkesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse ja ebavõrdsuse vähendamisse;
D. arvestades, et regulaarne ja põhjalik vajaduste hindamine eri sektorites on võti erinevates piirkondades investeerimislünkade ja takistuste märkamiseks, aga ka võimaluste hulga tuvastamiseks, millel on potentsiaali majanduskasvuks ja töökohtade jaoks, täiendavaks panustamiseks 2015. aasta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse ning turutõrgete laadi ja suuruse piisavaks täpsustamiseks sõltuvalt olemasolevatest välismõjudest ning sektori- ja territoriaalsetest arenguvajadustest;
E. arvestades, et EIP roll avaliku sektori raha võimendamisel on ülioluline, et liit suudaks vastata ja kohaneda uute majanduslike ja keskkonnaalaste suundumuste ja riskide ja geopoliitilise ebakindlusega, samal ajal tõhustades ja tugevdades EIP grupi riskijärelevalvet ja usaldatavusriski juhtimist;
F. arvestades, et EIP grupp on näinud viimastel aastatel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames olulisi muutusi oma tegevuse laadis, mahus, riskiprofiilis ja keerukuses, lisaks kipub EFSI raames ELi tagatisega toetatavate väiksemate tehingute arv järjest suurenema ning tunduvalt on sagenenud ka volituste haldamine Euroopa Komisjoni nimel ja nõustamisteenuste pakkumine;
G. arvestades, et Brexit mõjutab EIP kapitalibaasi, adekvaatsust ja tulevast laenuandmisvõimet;
H. arvestades, et EIP peab looma lisandväärtust ning tagama tervikluse, hea valitsemistava järgimise, läbipaistvuse kõrgeima taseme ja eriti – võttes arvesse ombudsmani tähelepanekuid otsuses juhtumi 1316/2016/TN kohta, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga läbipaistvuspoliitika väidetavaid puudusi(7) –, võimalikult suure vastutuse ja kooskõla kohaldatavate parimate pangandustavadega;
I. arvestades, et võitlus rahapesu, terrorismi rahastamise ja kahjulike maksutavade kõigi vormidega peab jääma EIP alaliseks prioriteediks;
J. arvestades, et 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli Euroopa Investeerimisfondi aktsionäride koosseisus EIP (58,5 %) ning liitu esindasid Euroopa Komisjon (29,7 %) ja 32 finantseerimisasutust (11,8 %); arvestades, et enamiku Euroopa Investeerimisfondi tegevuste rahastamise aluseks on praegu sihtotstarbelised volituslepingud kolmandate isikutega;
EIP roll väärtust loova strateegilise avaliku sektori investeerimise tagamisel
1. juhib tähelepanu asjaolule, et avaliku sektori investeeringud on endiselt vajalikud, et kaotada investeerimislüngad erinevates sektorites, mis jäävad kõige haavatavamates liikmesriikides ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavates riikides kriisieelsetele tasemetele alla, ning et täiendavalt taastuda kriisi mõjust ja edendada liidus pikaajalist ja jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust;
2. võtab teadmiseks, et EIP märgitud kapitali kogusumma on 243 miljardit eurot; märgib, et kõik liikmesriigid on EIP aktsionärid ja et lisaks sissemakstud kapitalile kohustuvad liikmesriigid andma taotluse korral ka lisakapitali; juhib tähelepanu sellele, et neli suurimat aktsionäri on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik, kellest igaüks on andnud 39,14 miljardit eurot ehk 16,11 % kogusummast;
3. märgib, et Euroopa Investeerimispank on oma tegevusstrateegia kohaselt seadnud eesmärgiks toetada Euroopa strateegilisi eesmärke, näiteks ELi konkurentsivõime taastamist ning pikaajalist majanduskasvu ja töökohtade loomist, hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) juurdepääsu rahastamisele, kaitsta keskkonda ja soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektide rahastamisega, võidelda ELi noorema põlvkonna tööhõivekriisi vastu, toetada taristuprojekte ning aidata leevendada rände põhjuseid;
4. on seisukohal, et EIP-l on rahalises mõttes oluline roll, mis võib anda ebavõrdsuse vähendamisel liidus märkimisväärseid tulemusi, ja kutsub EIPd üles keskenduma investeeringutele, mis aitavad saavutada 2015. aasta Pariisi kokkuleppe eesmärke, suurendavad konkurentsivõimet ja võrdseid võimalusi ning toetavad vähem arenenud piirkondades ühtekuuluvuspoliitikat;
5. kutsub EIPd üles jätkama korduvate investeerimislünkade ja jätkuvate struktuuriliste turutõrgete kaotamist terviklike ja keskpikaajaliste kulutuste kavandamise kaudu, kaasrahastamise hõlbustamise kaudu riiklikul tasandil ning investeerimiskavade kaudu, muu hulgas liidu piirkondade ja kohalike territooriumide jaoks, mida iseloomustab madal sissetulek ja mis seisavad silmitsi rohkemate investeerimistakistustega;
6. rõhutab, et EIP 2017.–2019. aasta tegevuskava prioriteetides tuleks keskenduda aruka ja jätkusuutliku arengu strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide tõhusale rakendamisele;
7. rõhutab asjaolu, et EIP laenuandmistingimused peaksid soodustama ELi äärealade arengut majanduskasvu ja tööhõive edendamisega; palub, et EIP tugevdaks märgatavalt korda, mille alusel antakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele enne projektide heakskiitmist tehnilist abi ja finantsoskusteavet, et parandada juurdepääsetavust ja tagada kõikide liikmesriikide kaasatus, eriti nende kaasatus, kelle puhul on heakskiidetud projektide määr olnud madalam;
8. julgustab EIPd kujundama jätkusuutlikke rahastamisvõimalusi ja soodsat investeerimiskeskkonda, mis oleks kooskõlas liidu kohustuste ja poliitiliste eesmärkidega, et edendada liidus innovatsiooni ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning tugevdama EIP investeeringute sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet, kaotades investeerimislünga sotsiaalsetes sektorites ja seoses taristu ohutusega; kutsub EIPd üles võtma ulatuslike taristuprojektide puhul arvesse kõiki asjakohaseid keskkonnamõju ohte ning rahastama üksnes neid, mis annavad tõendatult lisaväärtust kohaliku elanikkonna jaoks ning keskkonna, ühiskonna ja majanduse perspektiivist; rõhutab, kui oluline on jälgida sellega seoses tähelepanelikult võimalikku korruptsiooni- ja pettuseohtu ning viia läbi rahastatavate projektide hoolikas eel- ja järelhindamine;
9. julgustab EIPd jätkuvalt teavitama sidusrühmi finantsvõimalustest ja pakkuma vajaduse korral sobivaid nõustamisteenuseid, kuigi EIP vahendeid antakse nõudluse põhjal;
10. rõhutab, et käimasolevatel läbirääkimistel, mis käsitlevad Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust, tuleb selleks, et vältida mõju avaldamist EIP suutlikkusele täita oma eesmärke, koostada üksikasjalik kord kõikide kohustuste suhtes, mille Ühendkuningriik on võtnud EIP vastu;
11. märgib, et vastavalt EIP 2017. aasta finantsaruandele sõlmis pank 2017. aastal laenulepinguid kokku 69,9 miljardi euro eest (62,6 miljardit eurot ELi-siseselt ja 7,3 miljardit eurot ELi-väliselt), mis on viimase viie aasta (2013–2016) madalaim summa, langedes alla 70 miljardi euro, kuid see jääb siiski EIP tegevuskavas ette nähtud 10 % suuruse paindlikkusmäära piiresse; märgib samuti üleüldise laenuportfelli stabiilsust ja kvaliteeti, sest langenud väärtusega laenulepingute osakaal oli 0,3 %, mis on võrreldav 2016. aastaga;
12. märgib, et Euroopa Liit annab EIP-le tagatise, mis on tavapärane finantseerimisasutuste puhul, mille on määranud liikmesriigid, et aidata täita avaliku sektori eesmärke; juhib siiski tähelepanu sellele, et niisugune olukord nõuab võimalikult vastutustundlikku krediidipoliitikat, et rahalisi vahendeid kasutataks tõhusalt kogu liidu, selle liikmesriikide ja avalikes huvides; palub arengumandaadi alusel tegutseval EIP-l tagada, et tema keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkidest ning ÜRO kestliku arengu eesmärkidest peetaks paremini kinni, sh kaasrahastatavate projektide puhul ning investeerimisfondidesse ja erakapitalifondidesse tehtavate maksete puhul;
13. kordab oma muret, et 80 % EIP ELi-sisestest koguinvesteeringutest läksid kokku ainult pooltesse liikmesriikidesse, samal ajal kui ülejäänud 14 liikmesriiki said investeeringutest kokku vaid 10 %; kordab lisaks, et kolm liikmesriiki said individuaalselt vastavalt 16 %, 15 % ja 11 % investeeringutest; palub EIP-l lisada oma aruandlusse omaenda investeerimisuuringule (EIBIS) tuginev ülevaatlik teave investeeringute kohta madala ja kõrge sissetulekuga piirkondades, võttes arvesse ka potentsiaalset mõju investeerimislünkade ja takistuste kaotamisele ELi vähem soositud piirkondades;
14. kutsub EIPd üles uurima uuesti elanike kohta tehtavate investeeringute prognoose ja sellele vastavat liikmesriikide järjestust, kuna uuendatud arvandmed näivad viitavat üldisele järjestusele, mis vastab liikmesriikide saadud absoluutsummadele;
15. märgib lisaks, et vastavalt Euroopa Investeerimisfondi (EIF) 2017. aasta aruandele tegi EIF 2017. aastal tehinguid kokku 9,3 miljardi euro eest (võrreldes 9,45 miljardi euroga 2016. aastal), kaasates Euroopa VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks 35,4 miljardit eurot rahastust;
16. võtab teadmiseks EIP grupi poolt 2017. aastal nii ELis kui ka väljaspool seda avaliku sektori poliitika eesmärkide toetamiseks tehtud investeeringud, mille vastavad summad on: i) 13,8 miljardit eurot innovatsioonile ja oskustele, ii) 18 miljardit eurot taristule, iii) 16,7 miljardit eurot keskkonnaga seotud projektidele ja iv) 29,6 miljardit eurot VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele; rõhutab asjaolu, et VKEd, idufirmad, teadus, innovatsioon, digitaalmajandus ja energiatõhusus avaldavad kohaliku ja riigi tasandi majandusele suurt ja arvestatavat mõju, mistõttu on nendesse investeerimine oluline ka selleks, et aidata ELi majandusel taastuda ja toetada kvaliteetsete töökohtade loomist;
17. märgib, et 2017. aastal ulatus EIP liidusisene laenumaht majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse horisontaalse eesmärgi puhul 18,24 miljardi euroni ja et pank jõudis selle eesmärgi puhul 29,6 %-ni 30 %-lisest soovitavast investeerimismahust;
18. märgib, et EIP on võtnud kohustuse suunata 25 % oma kogurahastusest kliimamuutustega seotud projektidesse ning 2020. aastaks suureneb see osakaal 35 %‑ni; juhib tähelepanu sellele, et kõnealusesse suundumusse tuleks suhtuda heakskiitvalt, ning märgib, et toetatavad projektid peaksid lisaks oma tõhususele kliimamuutuste vastu võitlemisel olema tõhusad ka rahalisest seisukohast vaadatuna;
19. võtab teadmiseks, et kliimameetmete horisontaalsele eesmärgile oli liidus ette nähtud 16,58 miljardit eurot, mille kaudu aitas EIP kaasa 2015. aasta Pariisi kokkuleppe ja ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmisele; julgustab EIPd säilitama selles valdkonnas ambitsioonikust;
20. peab kiiduväärseks EIP võetud kohustust kooskõlastada oma tegevus 2020. aastaks 2015. aasta Pariisi kokkuleppega; kutsub valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hiljutist aruannet arvesse võttes EIPd üles vaatama läbi oma kliimastrateegia, et kooskõlastada see ülemaailmse soojenemise 1,5 °C eesmärgiga;
21. julgustab EIPd tugevdama oma esindatust ja meetmeid Lääne-Balkani riikides, kuna need on ELi jaoks strateegiliselt olulised ning laenu- ja investeerimistegevuse suurendamine piirkonnas on ülioluline;
22. võtab teadmiseks EIP energialaenude kriteeriumide käimasoleva läbivaatamise; eeldab, et selle käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse ka 2015. aasta Pariisi kokkulepet; kordab EIP-le esitatud üleskutset seada prioriteetsele kohale laenud energiatõhusatele ja väikesemahulistele detsentraliseeritud taastuvatele energiaallikatele ning esitada ulatuslik kava fossiilkütuste projektide rahastamise lõpetamiseks; kutsub EIPd üles seadma eesmärgiks kliimameetmete valdkonnas juhtpositsioonile asumise ja suurema investeerimise taastuvenergiasse ja energiatõhususse ning pidama seda eesmärki energialaenude kriteeriumide läbivaatamisel esmatähtsaks;
23. peab sellega seoses kiiduväärseks EIP rolli kliimateadlikkusvõlakirjade emitendina (4,29 miljardit eurot võrreldes 2016. aasta 3,8 miljardi euroga), mis näitab, et pank osaleb kliimameetmes ning suurendab investeeringuid energiatõhususe ja väikesemahuliste taastuvate energiaallikate valdkonnas, et suurendada kohalikku ja piirkondlikku mõju;
24. on arvamusel, et EIP peaks püüdma kestliku arengu saavutamisele veel rohkem kaasa aidata ning et kliimameetmetes tuleks peamiselt keskenduda keskkonnasõbralikule transpordile ja puhta energia tootmisele, energiatarbimise vähendamisele (küttes, transpordis ja tootmisel), keskkonnasõbralikule tööstustootmisele, säästvale põllumajandusele ning veepuhastusele ja -varustusele ning üldiselt keskkonnaalasele ümberkujundamisele;
25. tuletab meelde, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo, ning kutsub seetõttu EIPd üles parandama nende laenu saamise võimalusi olemasolevate programmide, näiteks Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ tõhustamisega ning neile eraldatavate rahaliste vahendite suurendamisega; nõuab, et EIP rahalisi vahendeid välja maksvatele vahenduspankadele kehtestataks VKEde ja mikroettevõtjate puhul ennetavama poliitika rakendamise nõuded;
26. juhib tähelepanu sellele, et EIP peaks välismaal ELi äriühingute toetamisel võtma nõuetekohaselt arvesse ELi kaubandusstrateegiat, sealhulgas kehtivaid ja tulevasi vabakaubandus-, teenus- ja investeerimislepinguid; juhib tähelepanu asjaolule, et sellega seoses peaks EIP võtma eriliselt arvesse Euroopa VKEde rahvusvahelistumise nõudeid;
27. juhib tähelepanu sellele, et osa EIP üldisest laenuandmistegevusest on suunatud liiduvälistele toimingutele; märgib, et EIP välislaenutegevus ja ELi välisinvesteeringute kava peavad olema omavahel tihedalt kooskõlastatud ja need peavad üksteist täiendama;
28. tunnustab EIP jõupingutusi aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning rändega seotud ülemaailmsete probleemide lahendamisele, sealhulgas alustades kliimateadlikkusvõlakirjade emiteerimist ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 17 rahastamiseks;
EIP finantstehingute tulemuslikkus
29. võtab rahulolevalt teadmiseks auditikomisjoni järeldused, et EIP direktorite nõukogu vastu võetud finantsaruanded esitavad õige ja õiglase ülevaate panga finantsseisundist 31. detsembri 2017. aasta seisuga ja et selle 2017. aasta tegevuse ja rahavoogude tulemused on kooskõlas kohaldatava raamatupidamisraamistikuga;
30. kordab siiski seoses EIP aastaaruandega esitatud nõudmist ja palub, et EIP esitaks põhjalikuma, üksikasjalikuma ja ühtlustatuma tervet aastat hõlmava tegevusaruande ning parandaks märkimisväärselt andmete esitamist, lisades esitatavatele andmetele ka üksikasjaliku ja usaldusväärse ülevaate heaks kiidetud, allkirjastatud ja eraldatud investeeringute kohta asjaomasel aastal ning tuues välja kasutatud rahastamisallikad (omavahendid, EFSI, ELi tsentraalselt juhitavad programmid jne), teabe toetusesaajate (liikmesriigid, avalik ja erasektor ning vahendajad või otsesed vahendite saajad) ja toetatavate sektorite kohta ning järelhindamiste tulemused;
31. võtab teadmiseks, et 2017. aastal kiideti uusi eritegevusi, mis vastavad kõrgema riskiprofiiliga projektidele, heaks kogusummas 18,0 miljardit eurot (2016: 13,1 miljardit eurot), millest 2,7 miljardit eurot oli EIP omal riisikol ja ülejäänud 15,3 miljardit eurot kaeti portfelli krediidiriski maandamisega;
32. võtab teadmiseks 2017. aastal väljaspool ELi lõpetatud 26 projekti tulemused, mille puhul võimaldas nende hindamine välissekkumiste tulemuste mõõtmise raamistikus hinnata mitte ainult oodatavaid, vaid ka saavutatud tulemusi; märgib siiski, et ELi-siseste tegevuste kohta esitatakse teavet ainult 2017. aastal sõlmitud uute lepingute potentsiaalse mõju ja oodatavate tulemuste kohta, tuginedes kolme samba põhise hindamise vahendile; kordab EIP-le esitatud üleskutset esitada ka teave ELi-siseste lõpetatud projektide tulemuste kohta ja kohandada selleks vajaduse korral kolme samba põhist hindamisvahendit;
33. usub, et EIP pakutava lisaväärtuse kontrollikriteeriume on vaja süvendada, et suunata raha paremini, vältida topelteesmärgistamist ja otsida igal võimalusel koostoimet;
34. julgustab tulemuspõhise töökultuuri edendamist EIPs järkjärgulise parendamise kaudu, eriti just EIP põhitoimingute mõju mõõtvate valdkonnaüleste tulemuslikkusnäitajate kitsendamist;
35. kutsub EIPd üles esitama korrapäraselt tõendeid tulemuste ja mõju jätkusuutlikkuse kohta asjakohaste ja ajakohastatud näitajatega; usub, et näitajate asjakohasuse ja sobivuse parendamine tulemustabelis on oluline nii tulemuste ja mõju ulatuse näitamiseks kui ka selleks, et leida sekkumisviise, mis on alati tõhusamad;
36. on arvamusel, et lisaks investeerimise tõhusale tasemele on vaja mõelda ka kestvusele, st et projekt oleks kasulik pikas perspektiivis ja pärast projekti lõpetamist, olgu siis keskkonnaalaselt, rahaliselt, majanduslikult või sotsiaalselt (otseselt või kaudselt);
37. peab kiiduväärseks, et EIP võttis vastu 2017. aasta detsembris heaks kiidetud välistamispoliitika, ning nõuab, et seda vahendit kasutataks rangelt selleks, et välistada EIP rahastus korruptiivsete tavade või pettusega seotud klientide puhul;
EFSI areng
38. võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpu seisuga on EIP grupp (EIP ja EIF) sõlminud EFSI raames 606 lepingut kogusummas 37,4 miljardit eurot, millega loodetakse kaasata kõigis 28 liikmesriigis ja kõigi EFSI määrusega sätestatud eesmärkide peale kokku 207,3 miljardit eurot investeeringuid, kusjuures vahendid jagunevad peamiste sektorite vahel nii: 30 % VKEdele, 24 % teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, 21 % energiasektorile, 10 % digitaalvaldkonnale, 8 % transpordile, 4 % sotsiaalsele taristule ning 4 % keskkonnale ja ressursitõhususele; nõuab tungivalt, et EIP viiks miinimumini investeeringud CO2-mahukatesse sektoritesse ja projektidesse ning suurendaks keskkonna ja ressursitõhususe parandamiseks tehtavate investeeringute osa;
39. märgib, et 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli EIP sõlminud taristu- ja innovatsioonikomponendi vallas 278 lepingut kogusummas 27,4 miljardit eurot, millega loodetakse kaasata 131,4 miljardi euro ulatuses investeeringuid 27 liikmesriigis; VKEde komponendi raames oli EIF sõlminud lepingud 305 finantsvahendajaga ning EIFi rahastuse kogusumma oli seejuures peaaegu 10 miljardit eurot, millega loodetakse kaasata kõigis 28 ELi liikmesriigis 76 miljardit eurot investeeringuid; märgib, et 2017. aasta lõpuks olid VKEde komponendi raames EFSI toetatud rahastust saanud kokku 135 785 ettevõtet ning loodi või toetati 1,5 miljonit töökohta;
40. kordab, et EFSIga tegelikult kaasatud investeeringuid saab mõõta alles investeerimisperioodi lõpus, võttes arvesse, et EFSI raames heaks kiidetud ja sõlmitud 606 tehingu hinnanguline üleilmne mitmekordistav mõju oli 2017. aasta lõpus 13,53x, mis jääb veidi alla esialgsele hinnangule ja EFSI alustamise eesmärgile (15x); märgib, et teave, kuidas võrdlusaluse kordajad tuletati, on praegu EIP talituste vahel killustunud, ja soovitab see teave koguda eraldi dokumenti;
41. märgib, et liidu eelarvest ei olnud vaja maksekohustuste täitmata jätmisest tulenevate tehingute jaoks tagatist välja maksta;
42. märgib, et kinni pole peetud EFSI juhatuse sätestatud suunavatest geograafilise kontsentratsiooni piirmääradest, mis nõuavad, et taristu- ja innovatsioonikomponendi investeeringu osa (sõlmitud lepingute mõttes) ei ületaks investeerimisperioodi lõpus mis tahes kolmes liikmesriigis kokku 45 % EFSI portfellist, aga 31. detsembri 2017. aasta seisuga moodustasid kolm suurima arvu lepingutega liikmesriiki (Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) kokku umbes 47 % sõlmitud lepingute mahust; juhib tähelepanu asjaolule, et EFSI rahaliste vahendite territoriaalse jagunemise laiendamise vallas on endiselt arenguruumi ning selle investeerimisvõimalusi tuleks levitada laiemalt;
43. võtab teadmiseks EFSI hindamise ja järeldused selle kohta, et EFSI ja mitte-EFSI eritegevuse lepingutel on sarnane riskiprofiil, ja samuti selle, et kombinatsioon EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa ühendamise rahastu toetuste vahel jääb piiratuks, samas on aga risk, et EFSI tõrjub välja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalised vahendid; eeldab, et EFSI hindamise käigus tuvastatud puudused ja riskid kaotatakse EFSI 2.0 rakendamisega;
44. tunneb heameelt läbipaistvuse paranemise üle seoses EFSI investeeringute komitee otsuste ja juhatuse poolt vastu võetud dokumentide ning koosolekute protokollide avaldamisega;
45. ergutab paremat koostoimet EFSI ja riiklike tugipankade vahel, kuna koordineerimine riiklike tugipankadega on pidev pingutus, mis võib kaasa aidata EFSI tõhususele;
Inimõigused
46. kutsub EIPd üles kehtestama inimõiguste strateegia ja suurendama oma hoolsuskohustust projekti tasandil, et teha kõikides oma tegevustes ja oma projektide rakendamistsükli vältel kindlaks inimõigustega seotud riskid ja nendega tegeleda; kutsub EIPd lisaks üles looma tõhusa mehhanismi, mille abil saaksid inimõiguste kaitsjad hoiatada panka halvenevatest tingimustest või konfliktiohtudest ja survestamisest ohutult;
EIP üldjuhtimise ja tegevuse läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine
47. võtab teadmiseks auditikomisjoni tähelepanekud, mille see juhatajate nõukogule 2017. aasta majandusaastat käsitlevas aastaaruandes esitas ja mis seondusid järgmisega:
a)
EIP pikaajalise finantstugevuse ja jätkusuutlikkuse tagamise olulisusega ja panga AAA-reitingu säilitamisega geopoliitiliselt, majanduspoliitika ja regulatiivsete või makromajanduslike arengusuundumuste poolest ebakindlas keskkonnas;
b)
vajadusega vaadata läbi ja tugevdada EIP grupi sisekontrolli ja riskijuhtimise keskkond, pidades silmas EIP grupi tegevuste muutuvat mahtu ja keerulisemaks muutumist;
c)
vajadusega saavutada parimate pangandustavade täielik rakendamine, muu hulgas ka neis valdkondades, kus on endiselt levinud nõuetele mittevastavus;
d)
vajadusega viia läbi põhjalik läbivaatus ja seejärel uuendada EIP krediidi andmise otsuste ja seotud otsuste tegemise protsessi, kuna laenude hindamise ja andmise protsess ja vastav kontrollkeskkond ei näi praeguste ärivajadustega hakkama saavat, vaid näitavad, et teenistused on surve all;
48. peab – nagu auditikomisjongi – äärmiselt kahetsusväärseks, et EIP pole endiselt saavutanud edu probleemi lahendamisel, millele on tähelepanu juhitud kolmel järjestikusel aastal (2015, 2016 ja 2017) ja mis on seotud halduskomitee teatud liikmete kohustuste kombinatsiooniga; nõustub täielikult auditikomisjoni soovitusega ja toetab seisukohta, et kõik EIP halduskomitee liikmed peaksid olema võimelised käituma objektiivselt, kriitiliselt ja sõltumatult ja et kohustuste tavatud kombinatsioonid, näiteks vastutus nii esimese kui ka teise tasandi kaitsemeetmete eest, tuleks kaotada;
49. palub EIP-l sellega seoses nimetatud soovitust tõsiselt arvesse võtta ja tagada kohustuste selge jaotus halduskomitee tasandil; tunnustab EIP juhtimisstruktuuri muutmiseks algatatud reformi;
50. kutsub EIPd üles likvideerima kohaldatavas parimate pangandustavade raamistikus olevad lüngad ja eeldab, et see raamistik on 2018. aastal täielikult tööle hakanud, kuna selle rakendamist nähakse EIP finantstugevuse ja stabiilsuse säilitamise eeltingimusena;
51. on mures auditikomisjoni järelduse pärast, et EIP tegevuste ja ülesannete kiire laienemine seoses EFSI rakendamisega ning üha sagenev volituste haldamine kolmandate osapoolte nimel ja nõustamisteenuste pakkumine ei ole olnud alati kooskõlas tegevusstruktuuris või protsessides tehtavate muudatustega; märgib, et 2017. aastal kordab auditikomisjon viit soovitust aastatest 2015 ja 2016 (seoses sisekontrolli ja riskikeskkonnaga); kutsub EIPd üles neid soovitusi kiiremas korras rakendama ja tagama, et siseprotsessid, küberturve ja riskijuhtimine vastavad uutele ja kasvavatele nõuetele ning väljakutsetele, millega EIP grupp silmitsi seisab;
52. on seisukohal, et EIP peaks suurendama läbipaistvust nii Euroopa Parlamendi kui ka liikmesriikide ametiasutuste ees; on veendunud, et demokraatlikud esindajad peaksid õigustatult saama EIP tegevuse kohta rohkem teavet;
53. on seisukohal, et läbipaistvuse osas on veel arenguruumi nii juhtorganite kui ka tegevuse tasandil; kordab, et kolme samba põhise hindamise ja tulemuste mõõtmiste raamistiku dokumendid tuleb süsteemselt avaldada; palub avaldada ka halduskomitee ja juhatajate nõukogu koosolekute protokollides sisalduva mittekonfidentsiaalse teabe; märgib tunnustavalt, et 2017. aastal hakkas EIP avaldama EIP direktorite nõukogu koosolekute protokolle, direktorite huvide konfliktide deklaratsioone ja ka osalist teavet projektide kohta (keskkonnamõju hinnanguid);
54. kordab, et läbipaistvus, tugev hoolsuskohustuse täitmine ja ELi poliitika rakendamise kontroll mitte üksnes ei tugevda EIP üleüldist aruandluskohustust ja vastutust tänu selgele ülevaatele finantsvahendajatest ja lõplikest toetusesaajatest, mis saadakse tänu hoolsuskohustuse täitmisele ja põhimõtte „tunne oma klienti“ kasutamisele, vaid aitab suurendada ka rahastatavate projektide tõhusust ja jätkusuutlikkust;
55. kordab oma üleskutset EIP-le laiendada vahendajate kaudu rakendatud projektide kohta avaldatavat teavet, lisades teabe lõpp-projektidest, mis võimaldaks hinnata investeeringute majanduslikku ja sotsiaalset mõju;
56. tuletab meelde, et juhtimisprotsessis tuleks rohkem arvesse võtta kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetud dialoogide või konsultatsioonide tulemusi ning kohalike ja piirkondlike toimijate kindlaid huvisid või muresid, et otsustusprotsess oleks informeeritum ja õiguspäraselt demokraatlik;
57. on mures Euroopa Kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute pärast, mille kohaselt on Euroopa Investeerimisfondiga seoses leitud tõsiseid puudusi; Euroopa Kontrollikoda juhib tähelepanu regulatiivsele rikkumisele, mille raames oli liikmesriigi auditeerimisasutustel kohustus auditeerida VKEde algatusi, kuid neil ei olnud kehtivate õigusaktide tõttu õigust korraldada kohapealseid kontrolle;
58. Euroopa Kontrollikoja kontrollitud 30 investeeringu puhul olid finantsvahendajad kiitnud heaks laenud viiele ettevõtjale ilma nende VKE-staatust kontrollimata; kontrollikoda ei lugenud neid projekte rahastamiskõlblikuks, samas kui veel neljal juhul anti toetusesaajatele laenu kas osaliselt või täielikult rahastamiskõlbmatute tegevuste jaoks;
59. peab kiiduväärseks, et finantsmääruse muutmisega on Euroopa Kontrollikoja tuvastatud probleemid teoreetiliselt lahendatud; kutsub EIPd üles käsitlema oma järgmises aastaaruandes regulatiivsete puudustega seotud probleeme ning tagama, et muudetud finantsmäärus võimaldab liikmesriikide auditeerimisasutustel korraldada auditeid ka lõplike toetusesaajate tasandil;
60. peab kiiduväärseks nõrgalt reguleeritud, mitteläbipaistvaid ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone ning maksutundlikke jurisdiktsioone puudutava EIP poliitika vahekäsituse vastuvõtmist direktorite nõukogus 2017. aasta jaanuaris, kuid ootab, et sellele järgneb nimetatud poliitika läbivaatamine, et parandada EIP välislaenude andmisel maksualast hoolsuskohustust, ning et läbi vaadatakse ka EIP grupi raamistik rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta;
61. kutsub EIPd üles toimima nõutava ettevõtluse ja tervikluse hoolsuskohustusega, tuvastades kõigi oma klientide ja tehingute tegelikud tulusaajad ja ka investeerimisobjektiks olevad lõplikud äriühingud, kui kaalul on EIP investeeringud aktsiafondidesse; kutsub EIPd üles avaldama oma veebisaidil enda klientidega seotud tegelikku tulusaajat puudutavad andmed, et suurendada oma tehingute nähtavust ning aidata ennetada korruptsiooni ja huvide konflikti juhtumeid;
62. kutsub EIPd üles tugevdama kooskõlas nõukogu 25. mai 2018. aasta järeldustega, mis käsitlevad kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse lisatavat ELi standardsätet hea maksuhaldustava kohta, seost EIP rahastuse ja hea maksuhaldustava vahel; usub, et EIP peaks rohkem panustama õiglase maksustamise parimate tavade arendamisele, võideldes maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega; kutsub EIPd üles vastu võtma vastutustundliku maksupoliitika, mis tagab, et EIP ei rahasta kliente, kes on seotud maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidumise skeemidega või kes tegutsevad maksuparadiiside kaudu; nõuab, et EIP lisaks kõigi välja valitud finantsvahendajatega sõlmitavatesse lepingutesse standardsätted ja klauslid hea juhtimistava kohta;
63. rõhutab, et EIP välislaenude andmise läbivaadatud volituses öeldakse selgelt, et ELi must nimekiri on pangale siduv ja et EIP lepingutega ei tohi toetada projekte, mis aitavad kaasa rahapesule, terrorismi rahastamisele, maksustamise vältimisele, maksupettusele ja maksudest kõrvalehoidumisele;
64. märgib, et 2017. aasta lõpus oli EIP-l uurimisel 136 pettusejuhtumit, mis jagunesid kolme kategooriasse: pettus (53,7 %), korruptsioon (25,5 %) ja salakokkulepped (10,7 %);
65. märgib, et EIP vahendeid on kasutanud ka äriühingud, kes olid kaasatud heitkoguste skandaali, näiteks Volkswagen, ning et neid vahendeid võidi seetõttu kasutada ebaeetilise ja ebaseadusliku tegevuse rahastamiseks;
66. märgib, et uute vastuvõetavate kaebuste arv kasvas 84 kaebuselt 2016. aastal uue rekordini – 2017. aastal esitati 102 kaebust ja menetleti 173 kaebust; võtab teadmiseks, et 2017. aastal esitatud kaebustest 38 on seotud kahe EIP investeerimisprojektiga: Aadria mere torujuhtmega ja Mombasa sadama juurdepääsuteega Keenias;
67. võtab teadmiseks EIP kaebuste lahendamise mehhanismi poliitika läbivaatamise ning Euroopa Ombudsmani esitatud näidete arvessevõtmise haldusomavoli määratlemisel, mis hõlmab puudulikku või vigast haldust (nt halduseeskirjade eiramised, ebaseaduslik diskrimineerimine, põhjendamatu teabe andmisest keeldumine, võimu kuritarvitamine ja tarbetu viivitamine), kuid väljendab siiski muret läbivaatamise ülejäänud tulemuste pärast;
68. peab kahetsusväärseks, et EIP ei ole võtnud arvesse Euroopa Parlamendi muret EIP kaebuste lahendamise mehhanismi läbivaatamise pärast, mida väljendati 3. mai 2018. aasta resolutsiooni (Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta) punktis 86; on sügavalt mures asjaolu pärast, et läbivaadatud kaebuste lahendamise mehhanism, mis kiideti heaks, ohustab tõsiselt uurimiste ja järelduse sõltumatust ja läbipaistvust; kutsub EIPd üles tagama, et selle kaebuste lahendamise mehhanismi juhil on võimalik teha otsuseid kaebuste vastuvõetavuse ja sobivuse kohta muudest EIP teenistustest sõltumatult ning et kaebuste lahendamise mehhanismi juhi ametisse nimetamise kord muutuks läbipaistvamaks;
69. võtab teadmiseks ombudsmani 23. mai 2018. aasta otsuse asjas 1316/2016 TN, mis puudutab EIP läbipaistvuspoliitikaga seotud väiteid, ja kutsub panka üles rakendama ombudsmani soovitatud parendusi, mis hõlmavad mitteavalikustamise eelduse kaotamist seoses dokumentidega, mida inspektsioonide, uurimiste ja auditite käigus kogutakse ja koostatakse, ning nende läbipaistvuspoliitika sätete uuesti sõnastamist, mis puudutavad vahendatud laene ja teabenõuete menetlemise tähtaegu;
70. tuletab meelde vajadust kehtestada rangemad reeglid huvide konfliktide jaoks ning selged, ranged ja läbipaistvad kriteeriumid, et ennetada mis tahes mõjutamist või objektiivsuse puudumise võimalust laenuandmise protsessis; kordab, et EIP peab viivitamata läbi vaatama oma tegevusjuhendi, tagamaks, et EIP asepresidendid ei vastutaks tehingute eest oma päritoluliikmesriigis, kuna see ohustab asutuse sõltumatust; palub, et EIP võtaks arvesse ombudsmani soovitusi, et vältida paremini huvide konflikte oma juhtorganites ja võimalikke nn pöördukse probleeme, ning vaataks läbi oma tegevusjuhendi;
71. ootab, et praegu läbi vaadatav EIP rikkumisest teatajate kaitsmise poliitika oleks ambitsioonikas ja tagaks kõrged standardid; soovitab EIP-l tungivalt kaasata sellesse läbivaatamisse nii organisatsioonisisesed kui ka -välised rikkumisest teatajad ning näha ette selged ja hästi määratletud menetlused, tähtajad ja suunised, et tagada rikkumisest teatajatele parim võimalik tugi ja kaitsta neid võimaliku kättemaksu eest;
Euroopa Parlamendi järelevalve
72. toetab Euroopa Kontrollikoja seisukohta, et kontrollikojale tuleks anda õigus auditeerida kõiki EIP tehinguid, sealhulgas neid, mille puhul kasutatakse ELi eelarvega mitteseotud vahendeid;
73. palub, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldaks EIP tehingute ja nende kontrolli kohta iga-aastase seminari/kuulamise, mis annaks Euroopa Parlamendile EIPd ja selle tehingute järelevalvet puudutavaks tööks vajalikku lisateavet;
Euroopa Parlamendi soovituste põhjal võetud järelmeetmed
74. kordab EIP-le esitatud üleskutset anda aru Euroopa Parlamendi poolt varasemates iga-aastastes resolutsioonides antud soovituste põhjal võetud meetmete hetkeolukorra ja seisu kohta, eriti mis puudutab:
a)
laenutegevuse mõju ja saavutatud tulemusi;
b)
huvide konfliktide vältimist, eriti EFSI investeeringute komitee ja EIP direktorite nõukogu liikmete puhul, ja rangemate reeglite kehtestamist huvide konfliktide kohta asjakohastes käitumisjuhendites, eelkõige halduskomitee ja direktorite nõukogu liikmetele mõeldud juhendis;
c)
läbipaistvust ja teabe avaldamist hangete ja allhangete süsteemi kohta, mis käsitleb vahendajaid ja lõppsaajaid seoses maksustamise vältimise, pettuste ja korruptsiooni ennetamisega;
o o o
75. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõuded
132k
59k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõuete kohta (2017/2023(INI))
– võttes arvesse 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ja selle teist protokolli, mis võeti vastu 1999. aasta märtsis,
– võttes arvesse oma 14. detsembri 1995. aasta resolutsiooni röövitud vara tagastamise kohta juudi kogukondadele(1) ja 16. juuli 1998. aasta resolutsiooni holokausti ohvrite vara tagastamise kohta(2),
– võttes arvesse detsembris 2016 vastu võetud meetmepaketti, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastu, täites 2. veebruari 2016. aasta terrorismi rahastamise vastases tegevuskavas (COM(2016)0050) võetud kohustusi, ning komisjoni 13. juuli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375),
– võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt(3),
– võttes arvesse 24. juuni 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta(4),
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artiklit 1,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17,
– võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta(5),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(6), eriti selle artiklit 4,
– võttes arvesse oma 17. detsembri 2003. aasta resolutsiooni selliste kaupade siseturul vaba liikumise õigusraamistiku kohta, mille omandiõigus ilmselt vaidlustatakse(7),
– võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta uurimust, milles käsitleti relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste piiriülese tagastamise nõudeid ja alternatiive kohtuvaidlustele,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(8),
– võttes arvesse UNESCO 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni,
– võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni 14232/12 kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8‑0465/2018),
A. arvestades, et Interpoli hinnangul on kunstiteoste must turg muutumas sama tulusaks kui uimastite, relvade ja võltsitud kaupade turg;
B. arvestades, et vastavalt mõjuhinnangule, mis esitati komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta, on 80–90 % maailmas müüdavatest antikviteetidest ebaseadusliku päritoluga;
C. arvestades, et kultuuripärand on tsivilisatsiooni üks põhielemente – arvestades muu hulgas selle sümboolset väärtust ja inimkonda ühendavat kultuurimälu; arvestades, et viimastel aastatel on sõdivad rühmitused ja terroriüksused kogu maailmas toime pannud maailma kultuuripärandi vastaseid kuritegusid, ning arvestades, et ELi müüakse ja imporditakse teatavatest ELi mittekuuluvatest riikidest väärtuslikke kunstiteoseid, skulptuure ja arheoloogilisi esemeid ning sellest saadavat kasumit võidakse kasutada terroritegevuse rahastamiseks; arvestades, et oluline on võtta kindel kohustus võidelda kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu, sealhulgas Liibüas, Süürias ja Iraagis relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteostega kaubitsemise vastu; arvestades, et kultuuriväärtused on suure kultuurilise, kunstilise, ajaloolise ja teadusliku tähtsusega ning neid tuleb kaitsta ebaseadusliku omastamise ja rüüstamise eest;
D. arvestades, et varsti pärast II maailmasõja lõppu püüti leida röövitud varasid leida ja päritoluriikidele tagastada;
E. arvestades, et tuleb tagada ebaseaduslikult müüdud ja/või väljakaevatud või omandatud objektide tagastamine, pidades silmas ELi kohustust tagada õiglane õigusemõistmine ja kannatanutele hüvitise maksmine, samuti UNESCO põhikirja ja pärandi kaitse konventsioonide järgimine;
F. arvestades, et Washingtoni konverentsi natside poolt konfiskeeritud kunstiteoseid käsitlevates põhimõtetes, Vilniuse foorumil ja holokausti aegseid varasid ja nendega seotud küsimusi käsitlevas Terezini deklaratsioonis rõhutatakse konkreetsete kinnisvarade tagastamise tähtsust; arvestades, et pärast Washingtoni konverentsi on tagastatud hinnanguliselt 1 000–2 000 kunstiteost(9); arvestades, et viimastel aastatel tagastatud kunstiteoste kohta puudub täielik nimekiri;
G. arvestades, et paljud kunstiteosed on endiselt kadunud ning tuleks tagastada õiguspärastele omanikele või nende pärijatele; arvestades, et 1998. aasta Washingtoni konverentsil ütles Jonathan Petropoulos, et tema hinnangul on kogu Euroopas varastatud umbes 650 000 kunstiteost ning Ronald Lauder teatas, et endiselt on kadunud 11 000 kunstiteost, mille väärtus oli sel ajal (1998) 10–30 miljardit USA dollarit; arvestades, et organisatsioon Claims Conference-WJRO annab üldise vastuse, et täpsed hinnangud puuduvad: varastatud on umbes 650 000 kunstiteost, millest ligikaudu 100 000 on endiselt kadunud;
H. arvestades, et vaidluste osapooled puutuvad endiselt kokku õiguslike probleemidega, mis on ühelt poolt seotud nende nõuete väga spetsiifilise iseloomuga ja teiselt poolt sõjajärgsete restitutsiooniseaduste kehtivuse lõppemisega, konventsionaalsete õigusnormide tagasiulatuva jõu puudumisega, „röövitud kunstiteose“ määratluse puudumisega, nõuete aegumisega ning igamise ja hea usu sätetega;
I. arvestades, et röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamise nõudeid on peamiselt käsitletud rahvusvahelises avalikus õiguses; arvestades, et seda peavad täiendama rahvusvahelise eraõiguse tugevamad normid;
J. arvestades, et nii rahvusvahelisel kui ka ELi tasandil ei ole piisavalt välja arendatud eraõiguslikku mõõdet, mis tekitab röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise asjades õiguslikku ebakindlust mitte ainult seoses natside röövitud kunstiteoste üleandmise lõpuleviimisega, vaid ka tulevaste juhtumitega;
K. arvestades, et puuduvad ELi õigusaktid, mis reguleeriksid eksplitsiitselt ja kõikehõlmavalt eraisikute relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõudeid;
L. arvestades, et UNESCO valmistab koos suurte oksjonifirmade, muuseumide ja tunnustatud kollektsionääridega Euroopas ette kõrgetasemelisi uuringuid selliste teoste päritolu selgitamiseks, et neid saaks omanikele tagastada;
M. arvestades, et Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM) on juba rohkem kui kümme aastat avaldanud ebaseadusliku kauplemise objektidena eriti ohustatud esemete kategooriate „punaseid nimekirju“, mille eesmärk on täiendada Interpoli varastatud omandi andmebaasi;
1. väljendab kahetsust, et siiamaani pole tegelikult rakendatud mingeid järelmeetmeid seoses parlamendi resolutsiooniga, milles käsitletakse õigusraamistikku sellise vara vaba liikumise kohta siseturul, mille omanikustaatust võidakse tõenäoliselt vaidlustada, ja milles parlament kutsus komisjoni üles viima läbi uuringut tsiviil- ja menetlusõiguse normide eri aspektide, lähteriigi kindlaksmääramise, kataloogisüsteemide, alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ning piiriülese koordineeriva haldusasutuse loomise väärtuse kohta; on seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 2 võiks olla õiguslik alus liidule selles valdkonnas volituste andmiseks;
2. rõhutab, et kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste röövimine relvakonfliktides ja sõdades ning ka rahu ajal on oluline ühine probleem, millega tuleb tegeleda nii ennetamise kui ka röövitud kultuuriväärtuste tagastamise aspektist, et tagada ühiskondade, kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuuripärandi ja identiteedi terviklikkus ning seda kaitsta;
3. märgib, et ELi tasandil pole pööratud piisavalt tähelepanu muu hulgas relvakonfliktides ja sõdades röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamisele, eelkõige eraõiguse, rahvusvahelise õiguses ja tsiviilkohtumenetluses; palub komisjonil seetõttu uurida võimalust kaitsta, toetada ja soodustada riigi poolt sanktsioneeritud rüüstamise tulemusena kaduma läinud või omastatud ning relvakonfliktides röövitud kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõudeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma soovitusi ja suuniseid, et suurendada teadlikkust vajadusest toetada liikmesriikide asutusi tagastamisnõuete lahendamisel;
4. rõhutab, et sellised institutsioonid nagu UNESCO ja Interpol nõuavad kultuuripärandi kaitse tugevdamist ja riikide mõjuvõimu suurendamist varade tagastamist hõlbustavate meetmete rakendamiseks;
5. peab kahetsusväärseks, et puuduvad usaldusväärsed statistilised andmed kultuuriväärtuste röövimise ja ebaseadusliku kaubanduse täpse ulatuse kohta; palub komisjonil ja liikmesriikidel selle kohta usaldusväärseid statistilisi andmeid koguda;
6. väljendab muret selle pärast, et valdav osa praegustest poliitilistest ja seadusandlikest algatustest keskendub üksnes avalikule, haldus- ja/või kriminaalõigusele; rõhutab, et tervikliku õigusraamistiku loomiseks tuleb rohkem arvesse võtta eraõigust; palub pädevatel asutustel selle saavutamiseks rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid ja algatusi;
7. on seisukohal, et vaja on edasist uurimist, et heita valgust kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise pimealale, ning koguda paremat teavet selle ulatuse, struktuuri ja suuruse kohta, nagu seda tehakse Saksamaal praegu jätkuva ILLICID projekti abil;
8. väljendab heameelt selle üle, et mõned liikmesriigid on tunnistanud, et relvakonfliktides ja sõdades röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamise nõuetega seotud ainulaadsete probleemidega tuleb tegeleda, et jõuda õiguslike lahendusteni, mis tagaksid relvakonfliktide või sõdade ajal oma kunstiteostest ebaõiglaselt ilma jäänud isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja usuühenduste omandiõiguse järgimise;
9. rõhutab, kui oluline on suurendada kollektiivset teadlikkust ebaseaduslikest tegudest ning tuletab meelde, et igal omanikult ära võetud objektil on ajalooline ja teaduslik väärtus, mis rööviga alatiseks kaotsi läheb;
10. märgib, et kõige tõhusam viis kultuuriväärtustega kaubitsemise ja ebaseadusliku kunstituru laienemise vastase võitluse ning varade tagastamise toetamiseks on edendada õiglast toimimist ja käitumist kunstikaubanduse ja tagastamise valdkonnas, pidades silmas nii selle eeldatavat ennetavat mõju kui ka sundivat või karistavat mõju;
11. on seisukohal, et selliste reeglite tagamiseks, millega tõhusalt ennetada kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimist ja salakaubavedu, ning täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise ülemaailmse kunstituru saavutamiseks peaks komisjon püüdma teha koostööd kolmandate riikidega, et luua viljakad partnerlused, võttes seejuures arvesse UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsioonis sätestatud põhimõtteid;
12. on seisukohal, et ELi seadusandlikud meetmed, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse mõõtme edendamine, peaksid olema suunatud vaid tulevasele kauplemisele;
13. on seisukohal, et kui eesmärk on luua Euroopas vastutustundlik ja eetiline kunstiteoste turg, siis on aeg jätta selja taha keerukate üksikasjade ja nüanssidega tegelemise aastad; kutsub komisjoni sellega seoses üles määrama kindlaks tsiviilõiguse meetmed, mis aitaksid ületada keerulisi probleeme, millega puutuvad kokku eraisikud, kes üritavad tegelikult neile kuuluvaid kunstiteoseid tagasi saada; palub komisjonil samal ajal välja töötada uue aruteluraamistiku, et selgitada välja parimad tavad ja lahendused oleviku ja tuleviku jaoks;
14. tunnustab komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta ja tunnustab parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal selle eelnõu kohta vastu võetud muudatusettepanekuid(10); rõhutab kunstituru ülemaailmset ulatust ja eraomanduses olevate esemete hulka arvesse võttes veel kord, et relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise valdkonnas tuleb teha täiendavaid jõupingutusi; rõhutab, et päritolu uurimine ja üle‑euroopaline koostöö on osutunud kasulikuks röövitud esemete kindlakstegemisel ja hiljem tagastamisel ning on mõnel juhul aidanud ära hoida terrorirühmituste või sõdade rahastamist;
15. peab kahetsusväärseks, et päritolu kindlaksmääramist ja hoolsuskohustust puudutavate normide puudumise, nende ebapiisavuse või liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu ei saa paljusid piiriülese tagastamise nõudeid tulemuslikult ja kooskõlastatult ellu viia, mis võib omakorda soodustada röövimist ja ebaseaduslikku kauplemist ning hoogustada salakaubavedu; märgib, et kuna puuduvad ühtsed standardid, jääb kohaldatav menetlus tihti ebaselgeks kõigile sidusrühmadele, sealhulgas nii muuseumitele, kunstikaupmeestele ja kollektsionääridele kui ka turistidele ja reisijatele; palub seda arvesse võttes, et komisjon ühtlustaks päritolu kindlaksmääramise nõudeid ja võtaks neisse Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni aluspõhimõtted;
16. rõhutab, et röövitud kunstiteoste kindlakstegemiseks, nende seaduslikele omanikele tagastamise hõlbustamiseks, täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise kunstituru saavutamiseks ning relvakonfliktides ja sõdades kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise tõhusaks ennetamiseks ja ärahoidmiseks on tingimata vaja aktiivselt edendada kvaliteetse ja sõltumatu kunstiteoste päritolu kindlaksmääramise süsteemset kasutamist; juhib tähelepanu võimalustele, mida Euroopa rahastamisvahendid selles valdkonnas pakuvad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama ja toetama päritolu uurimise ja kindlaksmääramise alaseid spetsiaalseid koolitusprogramme liidu ja liikmesriikide tasandil, et võimaldada eelkõige kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastases võitluses osalejatel arendada ja täiustada oma erialateadmisi, muu hulgas piiriüleste projektide kaudu;
17. on seisukohal, et päritolu kindlaksmääramine on tihedalt seotud kunstiteoste omandamisel kohaldatava hoolsuskohustusega ja kujutab endast kõigi kunstiturul osalejate jaoks suurt mureküsimist, kuna varastatud kunstiteoste omandamine, kas teadlikult või hooletusest, on teatavate riigi tasandi õigusaktide kohaselt karistatav;
18. on seisukohal, et kindlasti tuleks hoolitseda selle eest, et koostada kõikehõlmav nimekiri kultuuriväärtustest, sealhulgas juutidele kuulunud kultuuriväärtustest, mille natsid ja liitlased röövisid, alates nende röövimisest kuni tänapäevani; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks kataloogisüsteemi, mida saaksid kasutada avalikud asutused ja erakunstikollektsioonid, et koguda andmeid röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kultuuriväärtuste asukoha ja esitatud nõuete täpse staatuse kohta; palub komisjonil toetada digiteerimisprojekte, millega luuakse digitaalseid andmebaase või ühendatakse olemasolevaid andmebaase, et hõlbustada selliste andmete vahetamist ja päritolu kindlaksmääramist;
19. on seisukohal, et põhjaliku päritolu kindlaksmääramise võimaldamiseks on vaja koostada võimalikult üksikasjalik dokumentatsioon või tehingute register; palub komisjonil aktiivselt toetada ühiste suuniste koostamist selliste registrite kohta ja võtta vajalikud meetmed, et ärgitada liikmesriike kehtestama elukutselistele kunstiturul tegutsejatele üldine kohustus pidada tehingute registrit ja üleüldiselt järgida UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni;
20. palub komisjonil ergutada päritolu uurimist ja kindlaksmääramist kogu liidus ning toetada seda rahaliselt; teeb komisjonile ettepaneku korraldada arutelufoorum, et vahetada häid kogemusi ning leida parimad võimalikud lahendused tänaseks ja edaspidiseks;
21. palub komisjonil kaaluda spetsiaalse alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi, näiteks vahekohtu ja vahenduse hübriidvormi loomist röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamisnõuete käsitlemiseks, et ületada praegused õiguslikud takistused; rõhutab, kui olulised on selged normid ning läbipaistvad ja neutraalsed menetlused;
22. märgib, et hagide aegumine tekitab hagejatele vara tagastamise küsimustes sageli probleeme; palub komisjonil seda probleemi hinnata ning leida õige tasakaal röövitud kunstiteoste, sh natside röövitud kunstiteoste tagastamise nõuetele kehtiva aegumisperioodi osas, millega võetaks arvesse nii rüüstamise ja varguste ohvrite kui ka turu huve; on seisukohal, et eeskujuks võiks olla USA holokausti ajal võõrandatud kunstiteoste tagastamise seadus;
23. palub komisjonil kaaluda seadusandlike meetmete võtmist, et tugevdada relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõudeid rahvusvahelise eraõiguse normidega;
24. palub ELi pädevatel asutustel ärgitada liikmesriike jagama teavet kultuuriväärtuste päritolu kontrollimise valdkonnas rakendatavate tavade kohta ning intensiivistama koostööd, et ühtlustada kontrollimeetmed ja haldusmenetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks kultuuriväärtuste päritolu;
25. juhib tähelepanu mõiste „hoolsuskohustus“ tõlgendamise puudulikule koordineerimisele liikmesriikide tasandil; palub komisjonil selgitada hoolsuskohustuse mõistet seoses hea usu põhimõttega; märgib, et näiteks kultuurivara rahvusvahelist üleandmist käsitleva Šveitsi föderaalseaduse artiklis 16 keelatakse kauplejatel ja oksjonipidajatel sooritada kunstitehingut, kui neil on eseme päritolu suhtes kahtlusi; märgib, et selle seadusega pannakse tõendamiskohustus osaliselt müüjale; samas ei saa aga kunstiteose valdaja tugineda hea usu põhimõttele, kui ta ei suuda tõendada, et oli selle omandamise ajal piisavalt hoolas; palub komisjonil võtta meetmeid, mille eesmärk on teavitada kunstiturgu ja ka kultuuriväärtuste võimalikke ostjaid päritolu kindlaksmääramise tähtsusest, kuna päritolu kindlaksmääramine on seotud hoolsuskohustusega;
26. nõuab, et komisjon töötaks välja ühtsed põhimõtted nende avalike või eraarhiivide kasutamise kohta, mis sisaldavad teavet vara tuvastamise ja asukoha kohta ning kaardistaks põhjalikult olemasolevad kultuuriväärtuste andmebaasid ja looks saadaolevat teavet arvesse võtva keskse metaandmebaasi, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mida saavad kasutada kõik asjaosalised; on seisukohal, et sellise keskse metaandmebaasi põhjal tuleks luua ühine kataloogisüsteem, milles võiks kasutada esemete standarditud identifitseerimist; palub komisjonil sellega seoses ergutada Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) ja teiste organisatsioonide loodud ja edendatud esemete identifitseerimise kontrollnimekirja kasutuselevõtmist turustandardina kogu siseturul; juhib tähelepanu asjaolule, et selline andmebaas peaks olema ühendatud INTERPOLi varastatud kunstiteoste andmebaasi ja seda tuleks regulaarselt ajakohastada;
27. leiab, et põhjalikumat ja täpset päritolu kindlaksmääramist võimaldav dokumentatsioon või kultuuriväärtuste tehingute register võiksid olla eespool nimetatud andmebaasi kasulikuks täienduseks; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et ergutada liikmesriike kehtestama elukutselistele kunstiturul tegutsejatele üldine kohustus pidada tehingute registreid ja üleüldiselt järgida UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni;
28. on seisukohal, et keskne andmebaas peaks toimima ühise kataloogisüsteemi põhjal, mille puhul objektid identifitseeritakse standardselt (võttes arvesse selliseid näitajaid nagu materjal, tehnika, mõõdud, pealiskirjad, pealkiri, teema, kuupäev või periood jne);
29. palub komisjonil määrata kindlaks ühtsed põhimõtted, kuidas teha kindlaks omanikustaatus või omandiõigus, ning aegumist, tõendamisstandardeid ning röövimise ja kunstiteose mõisteid käsitlevad normid, võttes arvesse liikmesriikides kehtivaid sellekohaseid reegleid;
30. palub liikmesriikidel ja kandidaatriikidel teha kõik vajalikud jõupingutused võtmaks meetmeid, et tagada selliste mehhanismide loomine, mis soodustavad käesolevas resolutsioonis nimetatud vara tagastamist, ning võtta arvesse, et inimsusvastaste kuritegude käigus röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste tagastamine õiguspärastele nõudjatele on vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni esimese protokolli artiklile 1 üldise huvi küsimus;
31. rõhutab, et selliste reeglite tagamiseks, mis aitaksid tõhusalt ennetada kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimist ja salakaubavedu, ning täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise ülemaailmse kunstituru saavutamiseks peaks komisjon püüdma teha koostööd kolmandate riikidega ning looma viljakaid partnerlusi, võttes seejuures arvesse UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsioonis sätestatud põhimõtteid ja Euroopa inimõiguste konventsiooni esimese protokolli artiklit 1;
32. tuletab meelde, et haridus soodustab kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste austamist ja hindamist kultuuripärandi sümbolitena ning seetõttu on sellel oluline roll kultuuriväärtuste röövimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise ennetamises ja selle ärahoidmises; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ja toetama sellealaseid haridus- ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, kaasa arvatud mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas;
33. palub komisjonil ja kõigil pädevatel asutustel võtta meetmeid, mille eesmärk on teavitada kunstiturgu ja ka kultuuriväärtuste võimalikke ostjaid päritolu kindlaksmääramise tähtsusest, kuna päritolu kindlaksmääramine on seotud hoolsuskohustusega;
34. tuletab meelde, et võitluses ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu on oluline politsei- ja tolliteenistuste tihe koostöö ELi ja rahvusvahelisel tasandil;
35. toetab mõtet, et röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise menetlusi ning päritolu kindlaksmääramise aktiivset edendamist tuleks käsitleda Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 algatuse raames; palub seetõttu komisjonil ja tema moodustatud töörühmal võtta see küsimus Euroopa kultuuripärandiaasta meetmeid täpsustavasse töökavasse;
36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Liidu eelarve kaitsmine, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises ***I
200k
71k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018)0324 – C8-0178/2018 – 2018/0136(COD))(1)
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) Õigusriik on üks neist peamistest väärtustest, millel liit rajaneb. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega.
(1) Liit rajaneb sellistel ühistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2 ja liidu liikmesuse kriteeriumides. ELi lepingu artiklis 2 on meelde tuletatud, et tegemist on liikmesriikide ühiste väärtustega ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õigus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
(1a) Liikmesriigid peaksid täitma oma kohustusi ning näitama nende tõelise täitmisega eeskuju ja liikuma õigusriigi põhimõtte järgimise ühise tava kui universaalse väärtuse poole, mida kõik asjaomased isikud võrdselt kohaldavad. Nende põhimõtete täielik järgimine ja edendamine on kogu Euroopa projekti õiguspärasuse väga oluline eeltingimus ning põhitingimus, et kasvatada kodanike usaldust liidu vastu ja tagada liidu poliitika tõhus elluviimine.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
(1b) ELi lepingu artikli 2, artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt on liidul võimalus tegutseda, et kaitsta oma põhiseaduslikku tuuma ja ühiseid väärtusi, millele liit on rajatud, sealhulgas eelarvepõhimõtteid. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kandidaatriigid on kohustatud neid põhimõtteid ja väärtusi austama, kaitsma ja edendama ning neil on lojaalse koostöö kohustus.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
(2) Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõigustega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse7, õiguskindluse8, täidesaatva võimu omavoli keelamise,9 võimude lahususe10 ning tõhusa ja sõltumatu kohtuliku kaitse11 põhimõtet12.
(2) Õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad kõik avalikku võimu esindavad asutused tegutsema seadusega paika pandud piirides, kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste austamisega ning sõltumatute ja erapooletute kohtute järelevalve all. Eelkõige nõutakse, et tuleb järgida seaduslikkuse7, sh seaduste läbipaistva, vastutustundliku ja demokraatliku jõustamise protsessi, õiguskindluse8, täidesaatva võimu omavoli keelamise9, võimude lahususe10,õiguskaitse kättesaadavuse ning sõltumatus ja erapooletus kohtus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet12. Nimetatud põhimõtteid kajastatakse muu hulgas Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni tasandil ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomase kohtupraktika põhjal12a.
__________________
__________________
7 Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.
7 Euroopa Kohtu otsus, 29. aprill 2004, CAS Succhi di Frutta, C-496/99 P, ECLI:EU:C:2004:236, punkt 63.
8 Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.
8 Euroopa Kohtu otsus, 12. november 1981, Amministrazione delle finanze dello Stato versus Srl Meridionale Industria Salumi ja teised; Ditta Italo Orlandi & Figlio ja Ditta Vincenzo Divella versus Amministrazione delle finanze dello Stato. Liidetud kohtuasjad 212 kuni 217/80, ECLI:EU:C:1981:270, punkt 10.
9 Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.
9 Euroopa Kohtu otsus, 21. september 1989, Hoechst, liidetud kohtuasjad 46/87 ja 227/88, ECLI:EU:C:1989:337, punkt 19.
10 Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.
10 Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, Kovalkovas, C-477/16, ECLI:EU:C:2016:861, punkt 36; Euroopa Kohtu otsus, 10. november 2016, PPU Poltorak, C-452/16, ECLI:EU:C:2016:858, punkt 35; ning Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2010, DEB, C-279/09, ECLI:EU:C:2010:811, punkt 58.
11 Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41;
11 Euroopa Kohtu otsus, 27. veebruar 2018, Associação Sindical dos Juízes Portugueses vs. Tribunal de Contas, C‑64/16, ECLI:EU:C:2018:117, punktid 31 ja 40–41; Euroopa Kohtu otsus, 25. juuli 2018, LM, C-216/18 PPU, ECLI:EU:C:2018:586, punktid 63–67.
12 Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014)0158, I lisa.
12 Komisjoni teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, COM(2014)0158, I lisa.
12a Veneetsia komisjoni 4. aprilli 2011. aasta aruanne, uuring nr 512/2009 (CDL-AD(2011)003rev).
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
(2a) 1993. aastal Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumisel kehtestatud ja 1995. aastal Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel tugevdatud ühinemiskriteeriumid ehk Kopenhaageni kriteeriumid on olulised tingimused, mida kõik kandidaatriigid peavad täitma, et saada liikmesriigiks. Nimetatud kriteeriumid hõlmavad demokraatiat tagavate institutsioonide stabiilsust, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset, toimivat turumajandust ning suutlikkust tulla toime konkurentsi ja turujõududega ning suutlikkust täita liidu liikmesusest tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus)
(2b) Kui kandidaatriik ei vasta nõutavatele standarditele, ei järgi nõutavaid väärtusi ega demokraatlikke põhimõtteid, lükkub liiduga ühinemine edasi, kuni riik vastab täielikult nimetatud standarditele. Kopenhaageni kriteeriumide alusel kandidaatriikidele pandud kohustused kehtivad liikmesriikidele ELi lepingu artiklis 2 ja ELi lepingu artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ka pärast liiduga ühinemist. Liikmesriike tuleks seega korrapäraselt hinnata, et kontrollida, et nende seadused ja tavad oleksid jätkuvalt kooskõlas nimetatud kriteeriumide ja ühiste väärtustega, millel liit rajaneb, luues sellega tugeva õigus- ja haldusraamistiku liidu poliitika rakendamiseks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) Õigusriik on eeltingimus kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi.
(3) Kuigi liidu väärtusi ei ole seatud tähtsuse järjekorda, on õigusriigi põhimõtte austamine väga oluline kaitsmaks teisi põhiväärtusi, millel liit rajaneb, näiteks vabadust, demokraatiat, võrdsust ja inimõiguste austamist. Õigusriigi põhimõtte austamine on lahutamatult seotud demokraatia ja põhiõiguste austamisega: ei saa olla demokraatiat ja põhiõiguste austamist ilma õigusriigi põhimõtte austamiseta ja vastupidi. Demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja põhiõigusi käsitleva sise- ja välispoliitika ühtsus ja järjepidevus on liidu usaldusväärsuse jaoks keskse tähtsusega.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) Kohtuorganid peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletult ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada liidu finantshuve.
(6) Kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus peaks olema alati tagatud ning uurimistalitused ja prokuratuur peaksid olema suutelised oma ülesandeid nõuetekohaselt täitma. Neid tuleks toetada piisavate ressursside ja menetlustega, mis aitaksid neil tõhusalt toimida ja täiel määral austada õigust õiglasele kohtumenetlusele. Need tingimused peavad olema täidetud, et tagada miinimumkaitse avaliku sektori asutuste õigusvastaste ja meelevaldsete otsuste vastu, mis võivad kahjustada neid aluspõhimõtteid ja liidu finantshuve.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
(7a) Prokuratuuri ja kohtusüsteemi sõltumatus tähendab nii prokuratuuri ja kohtute kui ka prokuröride ja kohtunike ametlikku (de jure) ja tegelikku (de facto) sõltumatust.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
(8) Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kõige paremini kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus.
(8) Õigusriigi põhimõtte austamine ei ole väga oluline ainult liidu kodanike jaoks, vaid ka ärialgatuste, innovatsiooni ja investeeringute, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ning selleks, et siseturg saaks nõuetekohaselt toimida, sest see turg edeneb kestlikult ainult kindlas õigus- ja institutsioonilises raamistikus.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
(8a) Olemasolevate liidu seiremehhanismide, nagu koostöö- ja kontrollimehhanismi, õigusemõistmise tulemustabeli ja korruptsioonivastase võitluse aruannete lõimimine laiemasse õigusriigi põhimõtete seireraamistikku võiks anda tulemuseks tulemuslikuma ja tõhusama kontrollimehhanismi liidu finantshuvide kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
(8b) Vähene läbipaistvus, meelevaldne diskrimineerimine, konkurentsimoonutused ja ebavõrdsed tingimused siseturul ja väljaspool seda, ühtse turu usaldusväärsuse ning maksusüsteemi õigluse, stabiilsuse ja õiguspärasuse kahjustamine, suurem majanduslik ebavõrdsus, ebaõiglane konkurents riikide vahel, sotsiaalne rahulolematus, usaldamatus ja demokraatia defitsiit on kahjulike maksustamistavade mõned negatiivsed tagajärjed.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
(10a) Liidu käsutuses on palju vahendeid ja protsesse ELi lepingus sätestatud põhimõtete ja väärtuste täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, kuid praegu ei reageeri liidu institutsioonid kiirelt ja mõjusalt, eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise eesmärgil. Olemasolevaid vahendeid tuleks õigusriigi põhimõtete mehhanismi raamistikus tugevdada, hinnata ja täiendada, et need oleksid piisavad ja mõjusad.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada.
(11) Liikmesriikides õigusriigi toimimises esinevad üldistunud puudused, mis häirivad eelkõige avaliku sektori asutuste nõuetekohast toimimist ja tõhusat kohtulikku kontrolli, võivad liidu finantshuve tugevasti kahjustada. Kui tehakse kindlaks üldistunud puudus, tuleb sellist puudust tulemuslikult uurida ning kohaldada mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid mitte ainult selleks, et kindlustada liidu finantshuve, sh tulude tulemuslikku kogumist, vaid ka selleks, et tagada üldsuse usaldus liidu ja selle institutsioonide vastu.Üksnes siis, kui sõltumatud kohtud tagavad õigusriigi toimimise ja õiguskindluse kõigis liikmesriikides, on võimalik tagada ELi eelarvevahendite piisav kaitse.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
(11a) Komisjon hindab maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise suuruseks kuni 1 triljonit eurot aastas. Sellise tegevuse negatiivne mõju liikmesriikide eelarvetele ja liidu eelarvele ning kodanikele on ilmne ning võib vähendada usaldust demokraatia vastu.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus)
(11 b) Äriühingu tulumaksu vältimine mõjutab otseselt liikmesriikide eelarveid ja liidu eelarvet ning maksukoormuse jagunemist maksumaksjate kategooriate ja majandustegurite vahel.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 c (uus)
(11c) Liikmesriigid peaksid kohaldama lojaalse koostöö põhimõtet täies mahus maksukonkurentsi küsimustes.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 d (uus)
(11d) Komisjon peaks aluslepingute täitmise järelevalvajana tagama, et liidu õigust ja liikmesriikide lojaalse koostöö põhimõtet järgitakse täielikult.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 e (uus)
(11e) Liikmesriikide maksupoliitika hindamine ja seire liidu tasandil tagaks, et liikmesriikides ei rakendata uusi kahjulikke maksumeetmeid. Ühtset turgu kaitseks ja tagaks selle nõuetekohase ja sidusa toimimise, kui jälgitaks, kuidas liikmesriigid, nende jurisdiktsioonid, piirkonnad või muud haldusstruktuurid järgivad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ühist liidu nimekirja.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt kvalitatiivset hinnangut. See hinnang võib põhineda teabel, mis pärineb kõigist kättesaadavatest allikatest ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsustel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike, näiteks Euroopa Nõukogu organite ning Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.
(12) Üldistunud puuduse tuvastamine nõuab komisjonilt põhjalikku kvalitatiivset hinnangut. See hinnang peaks olema objektiivne, erapooletu ja läbipaistev ning põhinema teabel, mis pärineb kõigist asjaomastest allikatest, võttes arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriumeid, eelkõige kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust ning finantskontrolli ja maksustamist käsitlevaid õigustiku peatükke, samuti suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis, et jälgida liikmesriigi arengut, ja tunnustatud asutustelt, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustel, Euroopa Parlamendi resolutsioonidel, kontrollikoja aruannetel ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu organite (sh eelkõige Veneetsia komisjoni õigusriigi kontrollnimekiri) ning asjaomaste rahvusvaheliste võrgustike, näiteks Euroopa ülemkohtute ja kohtute nõukogude võrgustike järeldustel ja soovitustel.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
(12a) Tuleks luua sõltumatutest riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste ekspertidest koosnev nõuandekolleegium, et abistada komisjoni üldistunud puuduste hindamisel. Kõnealune kolleegium peaks korraldama igas liikmesriigis igal aastal sõltumatu hindamise õigusriigi põhimõtetega seotud küsimustes, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, võttes arvesse kõikidest asjaomastest allikatest ja tunnustatud institutsioonidelt saadud teavet. Kui komisjon teeb otsuse võimalike meetmete vastuvõtmise või tühistamise kohta, peaks ta võtma arvesse nimetatud kolleegiumi arvamusi.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Kindlaks tuleks määrata üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi.
(13) Tuleks määrata kindlaks üldistunud puuduste ilmnemise korral võetavad meetmed ja nende vastuvõtmiseks kohaldatav menetlus. Need meetmed peaksid hõlmama maksete ja kulukohustuste peatamist, rahastamise vähendamist olemasolevate kulukohustuste raames ning keeldu võtta teatavate vahendite saajate vastu uusi kohustusi.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
(14a) On väga oluline, et lõplike vahendite või toetuste saajate õigustatud huvid oleksid üldistunud puuduste ilmnemise korral meetmete vastuvõtmisel nõuetekohaselt kaitstud. Komisjon peaks meetmete vastuvõtmise kaalumisel võtma arvesse nende võimalikku mõju lõplikele vahendite või toetuste saajatele. Et tugevdada lõplike vahendite või toetuste saajate kaitset, peaks komisjon andma veebisaidi või internetiportaali kaudu teavet ja suuniseid koos piisavate vahenditega, et teavitada komisjoni mis tahes rikkumisest, mis on seotud valitsemissektori üksuste ja liikmesriikide õigusliku kohustusega jätkata maksete tegemist pärast meetmete vastuvõtmist käesoleva määruse alusel. Tagamaks, et valitsusemissektori üksused või liikmesriigid maksaksid lõplike vahendite või toetuste saajatele tegelikult välja tasuda tulevad summad, peaks komisjonil olema vajaduse korral võimalik nõuda tagasi makseid, mis on tehtud nendele üksustele, või vajaduse korral teha finantskorrektsioone, vähendades toetust programmile, ja kanda samaväärne summa üle liidu reservi, et kasutada seda lõplike vahendite või toetuste saajate kasuks.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
(15) Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda nõukogule, kes peaks tegema otsuse komisjoni ettepaneku põhjal.Selleks et hõlbustada liidu finantshuvide kaitseks vajalike otsuste vastuvõtmist, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.
(15) Käesoleva määruse ühetaolise rakendamise tagamiseks ja võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtestatavate meetmete finantsmõju tähtsust, tuleks rakendusvolitused anda komisjonile.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
(15a) Võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud meetmete mõju liidu eelarvele, peaksid need jõustuma alles pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on kiitnud heaks vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärse summa ümberpaigutamise eelarvereservi. Lihtsustamaks otsuste vastuvõtmist, mida on vaja liidu finantshuvide kaitsmiseks, tuleks selline ümberpaigutamine lugeda heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament või nõukogu neid kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (nõukogu puhul kvalifitseeritud häälteenamusega) ei muuda ega tagasi ei lükka.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda õigusriigi toimimises üldistunud puudus. Liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon ja nõukogu peaksid neid märkusi arvesse võtma.
(16) Enne mis tahes meetme vastuvõtmise ettepaneku esitamist käesoleva määruse alusel peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile teatama, miks ta arvab, et selles liikmesriigis võib esineda üldistunud puudus õigusriigi toimimises.Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada andma. Asjaomasele liikmesriigile tuleks anda võimalus esitada oma märkused. Komisjon peaks neid märkusi arvesse võtma.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
(17) Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni komisjon ettepaneku alusel, on piisavalt heastatud, peaks nõukogu need meetmed tühistama.
(17) Kui olukord, mis on viinud peatava mõjuga meetmete võtmiseni, on piisavalt heastatud, peaks komisjon need meetmed tühistama ning tegema Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt kõnealuste meetmetega seotud eelarvereserv.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
(18) Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti igast käesoleva määruse alusel ette pandud ja vastu võetud meetmest,
välja jäetud
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
(a) „õigusriik“ – Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtus, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; sõltumatute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse;ning võimude lahusus ja võrdsus seaduse ees;
a) „õigusriik“ – riik, mis põhineb ELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtustel ja liidu liikmesuse kriteeriumidel, millele on osutatud selle lepingu artiklis 49; see hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkus, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlus; täidesaatva võimu omavoli keelamine; õiguskaitse kättesaadavus ning tõhus kohtulik kaitse sõltumatutes ja erapooletutes kohtutes, sealhulgas põhiõiguste kohtulik kaitse, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates lepingutes; võimude lahusus; diskrimineerimise keeld ja võrdsus seaduse ees;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
(b) „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist;
b) „üldistunud puudus õigusriigi toimimises“ – avaliku sektori asutuste laialdane või korduv tegevus või tegevusetus või meede, mis kahjustab õigusriigi toimimist, kuna kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet;üldistunud puudus õigusriigi toimimises võib tuleneda ka süsteemsest ohust ELi toimimise lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustele, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c
(c) „valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus, aga ka liikmesriigi organisatsioon määruse (EL, Euratom) nr [...] („finantsmäärus“) [artikli 2 punkti 42] tähenduses.
c) „valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus, aga ka liikmesriigi organisatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/104611a („finantsmäärus“) artikli 2 punkti 42 tähenduses.
__________________
1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a
Üldistunud puudused
Üldistunud puuduseks õigusriigi toimimises loetakse eelkõige järgmine tegevus, mis kahjustab või võib kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet:
a) kohtusüsteemi sõltumatuse ohustamine, sh mis tahes piirangute kehtestamine kohtute võimele täita iseseisvalt oma ametiülesandeid väljastpoolt tuleva sekkumisega sõltumatuse tagatistesse, kohtuotsuste tegemise takistamisega väljastpoolt tulevate korralduste alusel, kohtute töötajate määramise ja ametiaja meelevaldse läbivaatamisega või kohtute töötajate mõjutamisega mis tahes viisil, mis kahjustab nende erapooletust või millega rikutakse juristide sõltumatust;
b) suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste õigusvastaseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;
c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja mõjususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste mõjusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine;
d) liidu liikmesusega seotud kohustusi puudutava liikmesriigi haldussuutlikkuse ohustamine, millega ohustatakse muu hulgas suutlikkust täita tulemuslikult eeskirju, standardeid ja poliitikat, mis moodustavad liidu õigustiku; e) meetmed, millega nõrgendatakse juristi ja kliendi vahelise konfidentsiaalse suhtluse kaitset.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – pealkiri
Meetmed
Liidu finantshuvide ohustamine
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Kui liikmesriigis esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis kahjustab või ohustab kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, eelkõige juhul kui ohus on:
1. Võidakse kindlaks määrata liikmesriigis esinev üldistunud puudus õigusriigi toimimises, kui see mõjutab või võib mõjutada eelkõige üht või mitut järgmistest asjaoludest:
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a
(a) asjaomase liikmesriigi selliste avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, kes täidavad liidu eelarvet, eelkõige korraldavad riigihankeid või toimetavad toetuste andmise menetlusi ning teevad järelevalvet ja kontrolli;
a) asjaomase liikmesriigi selliste avaliku sektori asutuste nõuetekohane toimimine, kes täidavad liidu eelarvet, eelkõige korraldavad riigihankeid või toimetavad toetuste andmise menetlusi;
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)
aa) turumajanduse nõuetekohane toimimine, millega austatakse konkurentsi- ja turujõude liidus ning täidetakse tulemuslikult liikmesuskohustusi, pidades muu hulgas kinni poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärgist;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a b (uus)
ab) finantskontrolli, seiret ning sise- ja välisauditeid tegevate asutuste nõuetekohane toimimine ning mõjusate ja läbipaistvate finantsjuhtimis- ja aruandlussüsteemide nõuetekohane toimimine;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b
(b) uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses pettuse eest süüdistuse esitamise, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumistega;
b) uurimistalituste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine seoses pettuse, sh maksupettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste eest süüdistuse esitamisega;
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
(c) tõhus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a ja b osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle;
c) tõhus kohtulik kontroll, mida teevad sõltumatud kohtud punktides a, a b ja b osutatud asutuste tegevuse või tegevusetuse üle;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d
(d) pettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ennetamine või nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt;
d) pettuse, sh maksupettuse, korruptsiooni või liidu eelarve täitmisega seotud muude liidu õiguse rikkumiste ennetamine või nende eest karistamine ning vahendite saajatele tõhusate ja hoiatavate karistuste määramine siseriiklike kohtute või haldusasutuste poolt;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)
ea) maksupettuse ja maksukonkurentsi ennetamine või selle eest karistamine ja nende asutuste nõuetekohane toimimine, kes aitavad kaasa halduskoostööle maksuküsimustes;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f
(f) tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele.
f) tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja, kui asjaomane liikmesriik selles osaleb, siis Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt f a (uus)
fa) liidu eelarve nõuetekohane täitmine pärast põhiõiguste süsteemset rikkumist;
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
2. Üldistunud puudusena õigusriigi toimimises võib käsitada eelkõige järgmist:
välja jäetud
(a) kohtute sõltumatuse ohustamine;
(b) suutmatus ennetada või korrigeerida avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste meelevaldseid otsuseid või määrata selliste otsuste eest karistusi, keeldumine võimaldada rahalisi vahendeid ja inimressursse, kahjustades sellega asutuste nõuetekohast toimimist, või suutmatus tagada huvide konflikti puudumine;
(c) õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja tõhususe piiramine, muu hulgas piiravate menetlusnõuete kaudu, kohtuotsuste puudulik rakendamine või õigusrikkumiste tõhusa uurimise, nende eest süüdistuse esitamise või nende eest karistuste määramise piiramine.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Sõltumatute ekspertide kolleegium
1. Komisjon moodustab sõltumatute ekspertide kolleegiumi (edaspidi „kolleegium“).
Sinna kuuluvad sõltumatud riigiõiguse ning finants- ja eelarveküsimuste eksperdid. Iga liikmesriigi parlament nimetab ühe eksperdi ja Euroopa Parlament nimetab viis eksperti. Kolleegiumi koosseisus tuleb tagada sooline tasakaal.
Kui see on asjakohane, võib vastavalt lõikes 6 osutatud töökorrale kutsuda kolleegiumisse vaatlejaks asjaomaste organisatsioonide ja võrgustike, nt teaduste ja humanitaarteaduste akadeemiate Euroopa föderatsiooni, inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste Euroopa võrgustiku, Euroopa Nõukogu organite, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, maksuõigusvõrgustiku, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni esindajaid.
2. Kolleegiumi nõuandvate ülesannete eesmärk on aidata komisjonil selgitada välja liikmesriigis esinevad üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärse finantsjuhtimise või liidu finantshuvide kaitse põhimõtet.
Kolleegium hindab igal aastal olukorda kõigis liikmesriikides kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide ja teabe alusel, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 5 lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid.
3. Igal aastal avaldab kolleegium kokkuvõtte oma järeldustest.
4. Nõuandvat ülesannet täites ja võttes arvesse lõikes 2 esitatud kaalutluste tulemusi, võib kolleegium esitada oma arvamuse liikmesriigis esineva üldistunud puuduse kohta õigusriigi toimimises.
Arvamuse esitamisel püüab kolleegium saavutada konsensuse. Kui konsensusele ei jõuta, väljendab kolleegium oma arvamust oma liikmete lihthääleenamusega.
5. Komisjon võtab rakendusaktide vastuvõtmisel vastavalt artikli 5 lõikele 6 ja artikli 6 lõikele 2 arvesse kõiki asjakohaseid arvamusi, mille kolleegium on esitanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.
6. Kolleegium valib oma liikmete hulgast esimehe. Kolleegium kehtestab oma töökorra.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri
Meetmete sisu
Liidu eelarve kaitsmise meetmed
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Ühe järgneva asjakohase meetme või mitu sellist meedet võib vastu võtta,
1. Kui artikli 3 tingimused on täidetud, võib vastu võtta ühe või mitu järgmistest meetmetest:
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
3. Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele.
3. Võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed õigusriigi toimimises esineva üldistunud puuduse laadi, raskusastme, kestuse ja ulatusega. Meetmed peaksid olema võimalikult suurel määral suunatud puuduse tõttu kahjustunud või potentsiaalselt kahjustunud liidu meetmetele.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a. Komisjon annab lõplike vahendite või toetuste saajate huvides teavet ja suuniseid lõikes 2 osutatud liikmesriikide kohustuste kohta veebisaidi või internetiportaali kaudu.
Ühtlasi annab komisjon samal veebisaidil või portaalis lõplike vahendite või toetuste saajatele piisavad vahendid, et teavitada komisjoni nende kohustuste mis tahes rikkumisest, mis nende lõplike vahendite või toetuste saajate arvates neid otseselt mõjutab. Käesolevat lõiget kohaldatakse viisil, mis tagab liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kooskõlas direktiivis XXX (direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta) sätestatud põhimõtetega. Komisjon võib kõnealuse lõike kohaselt lõplike vahendite või toetuste saajate esitatud teavet arvesse võtta üksnes juhul, kui sellega on kaasas tõend selle kohta, et asjaomane lõplike vahendite või toetuste saaja on esitanud pädevale asutusele ametliku kaebuse.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3 b (uus)
3b. Komisjon tagab lõplike vahendite või toetuste saajate lõike 3a kohaselt esitatud teabe põhjal, et kõik summad, mida valitsusemissektori üksused või liikmesriigid peavad lõike 2 kohaselt maksma, makstakse lõplike vahendite või toetuste saajatele välja. Vajaduse korral:
a) finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul teeb komisjon järgmist:
i) nõuab tagasi maksed, mis tehti finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides v-vii osutatud asutustele summas, mis on võrdne summaga, mida ei makstud kõnealuse artikli lõiget 2 rikkudes välja lõplike vahendite või toetuste saajatele;
ii) kannab nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis on võrdne eelmises punktis osutatud summaga. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks;
b) finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti b kohaselt hallatavate liidu eelarvest eraldatud rahaliste vahendite puhul:
i) kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud valitsusasutuste või liikmesriikide kohustust käsitatakse liikmesriikide kohustusena määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 63] tähenduses. Kohustuse rikkumist käsitletakse vastavalt määruse XXX (ühissätete määrus) [artiklile 98];
ii) komisjon kannab määruse (EL) nr XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artiklis 12 osutatud liidu reservi üle summa, mis saadakse fondide vähenenud toetuse arvelt programmile XXX määruse XXX (ühissätete määrus) [artikli 98] alusel. Nimetatud summat käsitatakse kasutamata jäänud varuna nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses ning see võetakse kasutusele nõukogu määruse XXX (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) artikli 12 lõike 2 kohaselt nii palju kui võimalik kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud lõplike vahendite ja toetuste saajate kasuks.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
1. Kui komisjon leiab, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused.
1. Kui komisjon leiab kolleegiumi arvamust arvesse võttes, et tal on piisavalt alust arvata, et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile kirjaliku teate, milles on esitatud komisjoni arvamuse aluseks olevad põhjused. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igast sellisest teatest ning selle sisust viivitamata teada.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2
2. Komisjon võib võtta arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide järeldusi ja soovitusi.
2. Hinnates, kas artikli 3 tingimused on täidetud, võtab komisjon arvesse kogu asjakohast teavet, sealhulgas kolleegiumi arvamusi, Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, Euroopa Parlamendi resolutsioone, kontrollikoja aruandeid ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike järeldusi ja soovitusi. Komisjon võtab samuti arvesse liidu ühinemisläbirääkimiste kontekstis kasutatud kriteeriume, eeskätt õigustiku peatükke, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja põhiõigusi, õigust, vabadust ja turvalisust, finantskontrolli ja maksustamist, ning suuniseid, mida kasutatakse koostöö- ja kontrollimehhanismi kontekstis liikmesriigi edusammude jälgimiseks.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4
4. Asjaomane liikmesriik edastab kogu nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.
4. Asjaomane liikmesriik edastab nõutava teabe ja võib esitada märkusi komisjoni määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kolm kuud alates komisjoni arvamuse teatavakstegemisest. Oma märkustes võib liikmesriik teha ettepaneku võtta parandusmeetmeid.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5
5. Otsustades selle üle, kas esitada ettepanek asjakohaste meetmete võtmise otsuse kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust.
5. Otsustades selle üle, kas võtta vastu otsus artiklis 4 osutatud mis tahes meetmete kohta, võtab komisjon arvesse saadud teavet, asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi ja ette pandud parandusmeetmete piisavust. Komisjon otsustab saadud teabe kohaste järelmeetmete üle soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates nimetatud teabe saamise kuupäevast.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)
5a. Komisjon võtab kehtestatavate meetmete proportsionaalsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teavet ja suuniseid.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6
6. Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta.
6. Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, võtab ta artiklis 4 osutatud meetmete kohta otsuse vastu rakendusakti abil.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
6a. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku paigutada eelarvereservi ümber vastuvõetud meetmete väärtusega samaväärne summa.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 b (uus)
6b. Erandina finantsmääruse artikli 31 lõigetest 4 ja 6 arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu ümberpaigutamise ettepanekut nelja nädala jooksul alates selle vastuvõtmisest mõlemas institutsioonis. Ümberpaigutamise ettepanek loetakse heakskiidetuks, kui Euroopa Parlament seda antud häälte enamusega või kui nõukogu seda kvalifitseeritud häälteenamusega nelja nädala jooksul ei muuda ega tagasi ei lükka. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu muudab ümberpaigutamise ettepanekut, kohaldatakse finantsmääruse artikli 31 lõiget 8.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 c (uus)
6c. Lõikes 6 osutatud otsus jõustub juhul, kui ei Euroopa Parlament ega nõukogu ümberpaigutamise otsust lõikes 6b osutatud ajavahemiku jooksul tagasi ei lükka.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 7
7. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud komisjoni ettepaneku tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist komisjonis.
välja jäetud
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 8
8. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekut muuta ja muudetud teksti nõukogu otsusena vastu võtta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
1. Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.
1. Asjaomane liikmesriik võib igal ajal esitada komisjonile ametliku teate, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on kõrvaldatud või olemast lakanud.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
2. Komisjon hindab olukorda asjaomases liikmesriigis. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohaste meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitab komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud menetlust.
2. Komisjon hindab asjaomase liikmesriigi taotluse alusel või oma algatusel kolleegiumi arvamusi arvesse võttes olukorda asjaomases liikmesriigis soovitusliku tähtaja (ühe kuu) jooksul ning igal juhul mõistliku aja jooksul alates ametliku teate saamise kuupäevast. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid artiklis 4 osutatud meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, võtab komisjon viivitamata vastu otsuse nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Samal ajal kui komisjon võtab vastu otsuse, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vabastada täielikult või osaliselt artikli 5 lõikes 6 a osutatud eelarveserv. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6, 6 b ja 6 c sätestatud menetlust.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
3. Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2.
3. Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+2. Alates aastast n+3 lisatakse nõukogu määruse (EL, Euratom) nr XXXX (mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus) artiklis 12 sätestatud liidu kulukohustuste reservi peatatud kulukohustustega võrdne summa.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Artikkel 7
välja jäetud
Euroopa Parlamendi teavitamine
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata kõigist artiklite 4 ja 5 alusel ette pandud või vastu võetud meetmetest.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7a
Aruandlus
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist aruande määruse kohaldamise, eelkõige võetud meetmete mõjususe kohta.
Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 1
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8a
Lisamine finantsmäärusesse
Käesoleva määruse sisu lisatakse finantsmäärusesse selle järgmise muutmise ajal.
Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavatele komisjonidele tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0469/2018).
Maksustamisalase koostöö programmi „Fiscalis“ loomine ***I
Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (COM(2018)0443 – C8-0260/2018 – 2018/0233(COD))(1)
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 197,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Programm „Fiscalis 2020“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013(4) ning mida komisjon rakendab koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, ning selle eelkäijad on märkimisväärselt aidanud lihtsustada ja tõhustada liidus maksuhaldurite koostööd. Osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud kõnealuste programmide lisaväärtust, sealhulgas liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuvide kaitsmisel. Järgmiseks kümnendiks prognoositud probleeme ei saa sageli tulemuslikult lahendada, kui liikmesriik ei vaata oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ega tee teiste liikmesriikidega tihedat koostööd.
(2) Programmiga „Fiscalis 2020“ loodi liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud kas siis omavahel või kolmandate riikidega, kellega liit teeb tihedat maksustamisalast koostööd. Seetõttu on asjakohane tagada, et kõnealune programm jätkuks samas valdkonnas uue programmi „Fiscalis“ (edaspidi „programm“) loomisega.
(2a) Programm peaks võimaldama suurendada liikmesriikide suutlikkust võidelda maksupettuse, korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, andes selleks muu hulgas tehnilist abi inimressursside koolitamiseks ja haldusstruktuuride arendamiseks. Niisugust abi tuleks anda läbipaistval viisil.
(3) Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu, edendada liidus ausat konkurentsi ning kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, peaks programm aitama hoida ära maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist, agressiivset maksuplaneerimist ja topeltmaksuvabastust ning nende vastu võidelda; vältida ja vähendada piiriüleste tehingute puhul üksikisikute ja ettevõtjate tarbetut halduskoormust; toetada õiglasemaid ja tõhusamaid maksusüsteeme; saavutada ühtse turu täielikku potentsiaali ja edendada liidus ausat konkurentsi ning toetada ühist liidu lähenemisviisi rahvusvahelistel foorumitel.
(4) Käesoleva määrusega nähakse programmile ette rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(5) punkti 17 tähenduses.
(5) Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate tingimuste täitmise korral osalemiseks avatud ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele, vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist mis tahes liidu programmis.
(5a) Euroopa Parlament on kehtestanud oma prioriteedid.Praegune rahaliste vahendite puudumine takistab aga Euroopa Parlamendi poolt 2020. aasta järgseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks seatud eesmärkide [2017/2052(INI)] saavutamist.Maksuküsimustes tehtav tulemuslikum koostöö võib anda võimaluse tulevase mitmeaastase finantsraamistiku rakendamiseks vajalike vahendite tulemuslikumaks kogumiseks.
(6) Kõnealuse programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046(6) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine kohta.
(7) Programmi „Fiscalis 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi elluviimist lihtsamaks ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini saavutada selle eesmärke, tuleks meetmed määrata kindlaks ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Meetmete eesmärk peaks siiski olema tegeleda prioriteetsete teemadega, et kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Fiscalis“ ühtlasi edendama ja toetama innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada suutlikkust maksunduse põhiprioriteetide saavutamisel.
(8) Võttes arvesse maksumaksjate üha suurenevat liikuvust, piiriüleste tehingute arvu ja finantsinstrumentide rahvusvahelistumist ning sellest tulenevat maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise suuremat ohtu, mis lähevad liidu piiridest kaugemale, võib Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine kolmandatele riikidele, kes ei ole programmiga assotsieerunud, ja rahvusvahelistele organisatsioonidele olla liidule või liikmesriikidele huvipakkuv. Eelkõige välditaks seeläbi halduskoormust ning liidusisese teabevahetuse ja rahvusvahelise teabevahetuse tarbeks kahe sarnase elektroonilise süsteemi väljaarendamise ja käitamise kulusid. Seepärast peaks Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine juhul, kui see on põhjendatud huviga kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö vastu, kuuluma programmi alusel rahastamiskõlblike kulude alla. Eeldusel et prioriteetseid teemavaldkondi rahastatakse täies ulatuses, tuleks programmi raames vajaduse korral ergutada ka niisuguste konkreetsete meetmete võtmist, millesse on kaasatud vähim arenenud riigid, eelkõige seoses teabe automaatse jagamisega.
(9) Võttes arvesse üleilmastumise tähtsust ning maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemise tähtsust, tuleks programmis ka edaspidi ette näha võimalus kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Ekspertide valimine peaks olema läbipaistev ning põhinema konkreetse meetme jaoks asjakohastel oskustel, kogemustel ja teadmistel ning ekspertide suutlikkusel kõnealusele meetmele kaasa aidata. Tuleks tagada, et kõnealused eksperdid on erapooletud ja puudub võimalik huvide konflikt nende ametialase tegevusega. Tagada tuleks ka kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud esindatus.
(9a) Võttes arvesse hiljuti vastu võetud nõukogu direktiive 2014/107/EL(7),(EL) 2015/2376(8),(EL) 2016/881(9),(EL) 2016/2258(10) ja(EL) 2018/822(11) ning käimasolevaid läbirääkimisi äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi üle, peaks programmi eesmärk olema koolitada maksuhaldurite töötajaid, et tagada nimetatud direktiivide tulemuslik rakendamine.
(10) Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“(12) kindlaks määratud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine, tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades siiski kahekordse rahastamise. Kõnealuse programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus maksupoliitika ja maksuhaldurite toetamisel.
(10a) Kulutasuvuse huvides tuleks programmis „Fiscalis“ kasutada ära võimalikku koostoimet asjaomastes valdkondades võetavate muude liidu meetmetega, näiteks tollialane tegevusprogramm, ELi pettustevastase võitluse programm, ühtse turu programm ja reformide tugiprogramm.
(10b) Üksikute liikmesriigi tasandil tehtavate pettustevastaste algatuste tagajärjel võivad pettused kanduda üle teistesse, sageli naabruses asuvatesse liikmesriikidesse ning need võivad nõuetele vastavate ettevõtjate jaoks tekitada ebaproportsionaalset halduskoormust ning rahvusvahelises kaubanduses õiguskindlusetust.Seetõttu on ülimalt oluline, et komisjon viiks liikmesriikide pettustevastased meetmed omavahel kooskõlla, koordineerides liikmesriikide parimaid tavasid liidu tasandil.
(11) Märkimisväärset osa programmi eelarvest soovitakse saada infotehnoloogiaalase (IT‑alase) suutlikkuse suurendamise meetmetele. Seega tuleks erisätetes kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Luua tuleks Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiste ja riiklike osade tõrgeteta koostalitlusvõime ning koostoime muude asjakohaste liidu programmide elektrooniliste süsteemidega.
(12) Praegu puudub nõue koostada liidu ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise maksustamiskeskkonna loomiseks maksustamise mitmeaastane strateegiakava. IT‑alase suutlikkuse suurendamise meetmete sidususe ja kooskõlastatuse tagamiseks tuleks programmis selline maksustamise mitmeaastane strateegiakava ette näha.
(13) Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu. Seatud eesmärkide keskpikka kuni pikaajalist olemust silmas pidades ning aja jooksul saadud kogemusele tuginedes peaksid tööprogrammid võimaldama hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele vähendab nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, kuid see ei tohiks mitte mingil juhul tuua maksumaksjate jaoks kaasa teabe või läbipaistvuse kadu. Mitmeaastased tööprogrammid peaksid kajastama kogu asjakohast teavet, mida kogutakse käesolevas määruses osutatud aastaaruannete või kaardistamise raames. Iga-aastased aruanded tuleks teha avalikult kättesaadavaks, et teavitada maksumaksjaid parimatest tavadest, saadud kogemustest, probleemidest ja kõrvaldamist vajavatest takistustest, mis on tuvastatud programmi raames.
(14) Selleks et käesolevat määrust täiendada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammide vastuvõtmise kohta.
(15) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(13) punktidele 22 ja 23 tuleb ▌ programmi hinnata konkreetsete järelevalvenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides, ning võttes seejuures arvesse ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse (REFIT) programmi. Need nõuded peaksid vajaduse korral hõlmama ka mõõdetavaid näitajaid, mis on aluseks käesoleva määruse mõju hindamisele kohapeal. Niisuguse järelevalve tulemusi tuleks käsitleda iga-aastases koondaruandes, mille koostab komisjon liikmesriikide esitatava sisendteabe alusel. Selles tuleks kaardistada kõrvaldamist vajavad takistused, mis ei lase liikmesriikides täita artiklis 3 sätestatud programmi eesmärke ega tegeleda artikli 7 lõikes 2 a esitatud prioriteetsete teemadega, ja esitada parimate tavade kohta soovitusi.Lisaks peaks komisjon koostama programmi vahe- ja lõpphinnangu.Nii iga-aastased aruanded kui ka hindamisaruanded tuleks asjakohasel veebisaidil teha avalikult kättesaadavaks.
(15a) Komisjon peaks korraldama kaks korda aastas seminari, kuhu kutsutakse kaks esindajat toetatavatest liikmesriikidest, et arutada probleeme ja pakkuda välja parendusvõimalusi programmiga seotud teemadel, sealhulgas maksuhaldurite vahel toimuva teabevahetuse teemal.Seminaril osalevad sellele vastavalt üks maksuhaldurite otsustusorgani esindaja, üks maksuhaldurite töötajate ametiühingu esindaja ning üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindaja.
(16) Selleks et asjakohaselt reageerida muutustele poliitilistes prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmise näitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(17) Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(14) ning nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95(15), (Euratom, EÜ) nr 2185/96(16) ja (EL) 2017/1939(17) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(18). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(18) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kohta ning ette on nähtud ka finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.
(19) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Esmatähtsaks tuleks pidada sõidukulude katmist, et tagada riikide ekspertide osalemine ühismeetmetes.
(20) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(21) Käesoleva määrusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2013, mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (edaspidi „programm“).
2. Määrusega nähakse ette programmi eesmärgid, programmi eelarve ajavahemikuks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja rahastamisvahendite andmise reeglid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „maksustamine“ – järgmiste maksude ja tollimaksudega seotud küsimised, sh ülesehitus, haldamine, sissenõudmine ja nende tasumise kohustuse täitmine:
a) nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ(19) sätestatud käibemaks;
b) nõukogu direktiivis 92/83/EMÜ(20) sätestatud alkohoolsete jookide aktsiis;
c) nõukogu direktiivis 2011/64/EL(21) sätestatud tubakatoodete aktsiis;
d) nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ(22) sätestatud energiatoodete ja elektrienergia maksud;
e) muud nõukogu direktiivi 2010/24/EL(23) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud maksud ja maksed, sealhulgas äriühingu tulumaks, kui need on seotud ühtse turuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga;
2) „maksuhaldurid“ – maksustamise või maksudega seotud tegevuse eest vastutavad avaliku sektori asutused ja muud organid;
3) „Euroopa elektroonilised süsteemid“ − maksustamise jaoks ja maksuhaldurite ülesannete täitmiseks vajalikud elektroonilised süsteemid;
4) „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;
4a) „vähim arenenud riik“ – väikese sissetulekuga kolmas riik, kus esineb tõsiseid struktuurilisi takistusi ÜRO määratlusele vastava kestliku arengu saavutamisel.
Artikkel 3
Programmi eesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on toetada maksuhaldureid ja maksustamist, et tõhustada ühtse turu toimimist, edendada liidus ausat konkurentsi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve muu hulgas maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise eest ning parandada maksude kogumist.
2. Programmi erieesmärk on toetada maksupoliitikat ja selle nõuetekohast rakendamist, edendada maksundusalast koostööd, maksuteabe vahetamist ja haldussuutlikkuse ülesehitamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist, samuti liikmesriikides ühetaoliselt kasutama hakatavate aruandlus-, auditeerimis- ja tarkvaravahendite järkjärgulist kaasajastamist. Programmiga aidatakse ühtlasi maksuhalduritel hõlbustada ja parandada liidu maksustamisalaste direktiivide rakendamist ning pakkuda oma töötajatele sellealast koolitust.
Artikkel 4
Eelarve
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 300 miljonit eurot või jooksevhindades 339 miljonit eurot.
2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada muu hulgas ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- ja muudeks toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute ja muu asjakohase kirjaliku materjali, ekspertide nõupidamiste ning info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui need on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, milles keskendutakse infotöötlusele ja -vahetusele, sh infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.
Artikkel 5
Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid
Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:
a) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud asjakohastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;
b) Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud asjakohastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes, eeldusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on liidu asjakohaste õigusaktide ja haldusmeetoditega piisavalt ühtlustatud;
c) muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:
– on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;
– on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sh iga programmiga seotud osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;
– ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;
– on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
Eeldusel et prioriteetseid teemavaldkondi rahastatakse täies ulatuses, ergutatakse vähim arenenud riike programmis osalema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtete ja tingimustega, mis on sätestatud selliste riikide ja liidu vahel sõlmitud erilepingutes, millega reguleeritakse selliste riikide osalemist programmis. Olenemata esimese lõigu punktist c on vähim arenenud riikide osalemine programmis nende jaoks tasuta ja seejuures keskendutakse rahvusvaheliste maksueesmärkide saavutamisele, näiteks maksuteabe automaatne vahetamine. Erilepinguga kindlustatakse liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.
Artikkel 6
ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning välisekspertide reisi- ja elamiskulude hüvitisena.
II PEATÜKK
RAHASTAMISKÕLBLIKKUS
Artikkel 7
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.
2. Lõikes 1 osutatud meetmed hõlmavad järgmist:
a) koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused;
b) projektipõhine struktureeritud koostöö, sealhulgas kohapealsed kontrollid ja ühised auditid; [ME 2 ja 3]
c) IT-alase suutlikkuse suurendamise meetmed, eelkõige Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine, või ühiste registrite loomise meetmed;
d) inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed;
e) toetus ja muud meetmed, sh:
1) uuringud ja muu asjakohane kirjalik materjal;
2) innovatsioonitegevus, eelkõige kontseptsiooni tõestamised, katseprojektid ja prototüüpide loomise algatused;
3) ühiselt välja töötatud teavitusmeetmed;
4) mis tahes muu artiklis 13 osutatud tööprogrammides sätestatud asjakohane meede, mis on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks või toetamiseks.
Punktides a, b ja d osutatud asjakohaste meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu on esitatud 1. lisas.
a) nõukogu direktiivi 2011/16/EL(24) muudetud versiooni tulemuslikul rakendamisel esinevate lünkade kõrvaldamine;
b) tulemuslik teabevahetus, sealhulgas rühmataotlused, ja kasutatavate vormingute arendamine, võttes arvesse rahvusvahelise tasandi algatusi;
c) piiriülese koostöö takistuste kõrvaldamine;
d) nõukogu direktiivi 2011/16/EL muudetud versiooni alusel tegelikku tulusaajat käsitleva teabe juurdepääsetavuse takistuste kõrvaldamine;
e) piiriülese käibemaksupettuse vastu võitlemine;
f) maksude, sealhulgas Euroopa hoiuste intresside maksustamise direktiivi kohaselt tasumata maksude sissenõudmise alaste parimate tavade vahetus;
g) ühtsete riiklike IT-vahendite rakendamine, et töötada välja ühised liidesed, mis võimaldaksid riikide IT-süsteeme omavahel ühendada.
3. Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiste osade kohandamist või laiendamist programmiga assotsieerumata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajaliku halduskorra, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.
4. Kui lõike 2 punktis c osutatud IT-alase suutlikkuse suurendamise meetme puhul on tegemist mõne Euroopa elektroonilise süsteemi arendamise ja käitamisega, peetakse programmi alusel rahastamiskõlblikeks ainult komisjonile artikli 11 lõike 2 kohaselt usaldatud ülesannetega seotud kulusid. Liikmesriigid kannavad artikli 11 lõike 3 kohaselt neile usaldatud ülesannetega seotud kulud.
Artikkel 8
Välisekspertide osalemine
1. Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei ole vastavalt artiklile 5 programmiga assotsieerunud, ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad. Komisjon hindab muu hulgas kõnealuste välisekspertide erapooletust, tagab selle, et puudub huvide konflikt nende ametialase tegevusega, ning teeb otsuse nende osalemise kohta juhtumipõhiselt ja vajadustest lähtuvalt.
2. Lõikes 1 osutatud välisekspertide kulud loetakse programmi alusel hüvitamiskõlblikeks vastavalt finantsmääruse artikli 238 sätetele.
3. Komisjon valib väliseksperdid läbipaistva ja tasakaalustatud menetluse raames konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste ning sellele meetmele kaasaaitamise alase suutlikkuse alusel. Komisjon tagab kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse. Ta täpsustab, kas väliseksperdid osalevad enda või mõne muu organisatsiooni või ettevõtja nimel. Välisekspertide loetelu tehakse komisjoni veebisaidil avalikult kättesaadavaks.
III PEATÜKK
TOETUSED
Artikkel 9
Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine
1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
2. Meede, mis on saanud toetust liidu mõne teise programmi alusel, võib saada toetust ka programmist, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Igast liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse asjakohase programmi reegleid. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevatele dokumentidele.
3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 198 punktiga f antakse toetusi ilma toetustaotluste esitamise kutseta, kui toetuskõlblike üksuste näol on tegemist liikmesriikide maksuhaldurite või käesoleva määruse artikli 5 kohaste programmiga assotsieerunud kolmandate riikide maksuhalduritega, eeldusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 10
Kaasrahastamise määr
1. Erandina finantsmääruse artiklist 190 võib programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest.
2. Artiklis 13 osutatud mitmeaastases tööprogrammis sätestatakse kohaldatav kaasrahastamise määr juhuks, kui meede vajab toetust.
IV PEATÜKK
ERISÄTTED IT-SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE KOHTA
Artikkel 11
Ülesanded
1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja ‑kontrolli.
2. Komisjon tagab eelkõige järgmise:
a) ühiste osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;
b) Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;
c) Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine liidu tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks riigi tasandil;
d) Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise koordineerimine kolmandate isikutega toimuva suhtluse osas, v.a riigisiseste nõuetega vastavusseviimiseks kavandatud meetmed;
e) Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e‑valitsusega seotud meetmetega liidu tasandil;
ea) riigi tasandil võetavate pettustevastaste meetmete koordineerimine liidu tasandil liikmesriikide parimate tavade väljaselgitamise ja nende kohta teabe edastamisega.
3. Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:
a) riiklike osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud artiklis 12 sätestatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;
b) Euroopa elektrooniliste süsteemide riiklike osade arendamise ja käitamise koordineerimine riigi tasandil;
c) Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste e‑valitsusega seotud meetmetega riigi tasandil;
d) komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;
e) Euroopa elektrooniliste süsteemide rakendamine riigi tasandil.
Artikkel 12
Maksustamise mitmeaastane strateegiakava
1. Komisjon koostab maksustamise mitmeaastase strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või selle osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastab seda:
a) „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;
b) „riiklik osa“ – niisugune riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;
c) või eespool nimetatute kombinatsioon.
2. Maksustamise mitmeaastane strateegiakava hõlmab ka innovatsiooni ja katsemeetmeid ning Euroopa elektrooniliste süsteemidega seotud toetavaid meetodeid ja vahendeid.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud maksustamise mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru kogu programmiga seotud ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.
4. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud maksustamise mitmeaastase strateegiakava rakendamist käsitleva iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini. Kõnealused aastaaruanded koostatakse eelnevalt kindlaks määratud vormis. Iga‑aastastes eduaruannetes annavad liikmesriigid aru takistustest, mis on esinenud artiklis 3 sätestatud programmi eesmärkide täitmisel ja artikli 7 lõikes 2a esitatud prioriteetsete teemadega tegelemisel, ning esitavad parimate tavade kohta soovitusi.
5. Hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks koostab komisjon liikmesriikidelt saadud, lõikes 4 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni poolt lõikes 1 osutatud kava rakendamisel tehtud edusamme ning artiklis 3 osutatud programmi eesmärkide täitmisel ja artikli 7 lõikes 2 a osutatud prioriteetsete teemadega tegelemisel tehtud edusamme. Tehtud edusammude hindamiseks kaardistab komisjon oma iga-aastases koondaruandes niisugused kõrvaldamist vajavad takistused, mis ei lase liikmesriikides täita artiklis 3 sätestatud programmi eesmärke ega tegeleda artikli 7 lõikes 2 a esitatud prioriteetsete teemadega, ja esitab parimate tavade kohta soovitusi. Komisjoni iga-aastane koondaruanne tehakse komisjoni asjakohasel veebilehel avalikult kättesaadavaks ning sellest lähtutakse artiklis 13 osutatud tulevaste mitmeaastaste tööprogrammide ja artiklis 15 osutatud hindamisaruannete koostamisel.
V PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL
Artikkel 13
Tööprogramm
1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 108 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.
2. Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktidega. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud menetlusega.
Artikkel 14
Järelevalve ja aruandlus
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.
2. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile õigus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral täiendamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Artikkel 15
Hindamine
1. Hindamised tehakse piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Komisjon teeb hindamised avalikult kättesaadavaks oma asjakohasel veebilehel.
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.
3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui üks aasta pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon programmi lõpphindamise.
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Artikkel 16
Auditid ja uurimised
Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust teha juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.
VI PEATÜKK
DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS
Artikkel 17
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 18
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse programmi „Fiscalis“ komiteeks. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
VII PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 19
Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine
1. Liidu vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi tutvustades), andes eri sihtrühmadele, sh meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
2. Komisjon võtab programmi, võetud meetmete ja saadud tulemustega seoses teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Artikkel 20
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 1286/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 21
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1286/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, määruse (EL) nr 1286/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.
3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 sätestatud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
1. LISA
Artikli7 lõike2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmete võimalike vormide
mitteammendav loetelu
Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmed võivad esineda muu hulgas järgmises vormis:
a) koosolekute ja sarnaste ühekordsete ürituste korral:
– seminar ja õpikoda, kus harilikult osalevad kõik riigid ja kus tehakse ettekandeid ning kus osalejad on kaasatud konkreetse teemaga seotud aktiivsesse arutelusse ja tegevusse;
– töövisiit, mis on korraldatud selleks, et ametnikud saaksid omandada või täiendada oskusi ja teadmisi maksunduse valdkonnas;
– viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes;
b) struktureeritud koostöö korral:
– projektirühmad, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja mis tegutsevad piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaks määratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimist või võrdlusuuringuid;
– ajutiste või alaliste struktureeritud koostöö vormidena tegutsevad töörühmad, kes koondavad asjatundjate arvamusi, et täita ülesandeid konkreetsetes valdkondades, või teevad operatiivtööd ja keda toetatakse näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;
– mitmepoolne või üheaegne kontroll, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi koordineeritud kontrollimises, mille korraldavad kaks või enam riiki, sealhulgas vähemalt kaks liikmesriiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi;
– ühine audit, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi ühises kontrollimises ühe auditirühma poolt, mis koosneb kahest või enamast riigist, sealhulgas vähemalt kahest liikmesriigist, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;
– mis tahes muu halduskoostöö vorm, mis on ette nähtud direktiiviga 2011/16/EL, määrusega (EL) nr 904/2010, määrusega (EL) nr 389/2012 või direktiiviga 2010/24/EL;
d) inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmete korral:
– ühised koolitused või e-õppe arendamine, et täiendada maksustamisega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;
– tehniline abi haldusmenetluste parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ning maksuhaldurite töö ja toimingute parandamiseks heade tavade algatamise ja jagamise teel.
2. LISA
Näitajad
Erieesmärk: toetada maksupoliitikat, maksualast koostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimpädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.
1. Suutlikkuse suurendamine (haldus-, inimressursside alane ja IT-suutlikkus)
1) liidu õiguse ja poliitika kohaldamise ja rakendamise indeks (programmi raames selles valdkonnas võetud meetmete arv ja nende meetmete tulemusena antud soovituste arv)
2) õppeindeks (kasutatud õppemoodulid; koolitatud ametnike arv; osalejate antud kvaliteedipunktid)
3) Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavus (aeg protsentides)
4) ühise teabevõrgu kättesaadavus (aeg protsentides)
5) lihtsustatud IT-menetlused riigiasutuste ja ettevõtjate jaoks (registreeritud ettevõtjate arv, taotluste arv ja programmi raames rahastatavates erinevates elektroonilistes süsteemides tehtud otsingute arv)
2. Teadmiste jagamine ja võrgustike loomine
6) koostöö tõhususe indeks (loodud võrgustike arv, isiklike kohtumiste arv, interneti teel tegutsevate koostöörühmade arv)
7) parimate tavade ja suuniste indeks (asjaomases valdkonnas programmi alusel võetud meetmete arv; niisuguste maksuhaldurite protsent, kes kasutasid programmi toetusega välja töötatud töötavasid või suuniseid)
2a. Lisanäitajad
1) ühise auditi käigus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastasest võitlusest saadud tulu
2) iga liikmesriigi puhul esitatud, saadud ja vastatud haldus- ja õigusalase koostöö taotluste arv
Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0421/2018).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1).
Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELTL 332, 18.12.2015, lk 1).
Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 146, 3.6.2016, lk 8).
Nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1).
Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1).
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv(EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).
Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).
Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
Õiguste ja väärtuste programmi loomine ***I
266k
92k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (COM(2018)0383 – C8‑0234/2018 – 2018/0207(COD))(1)
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Ettepanek:
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm
millega kehtestatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.
(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.“ Nende õiguste ja väärtuste seas on inimväärikus, nagu seda tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, kõikide põhiliste inimõiguste alus. „Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
(1a) Euroopa Parlament rõhutas oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta, kui olulised on horisontaalsed põhimõtted, mis peaksid toetama mitmeaastast finantsraamistikku ja sellega seotud liidu poliitikat, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärkide lisamist kõigisse liidu poliitikavaldkondadesse ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algatustesse, ning rõhutas, et diskrimineerimise kaotamine on äärmiselt oluline, et täita liidu kohustused kaasava Euroopa ees, ja taunis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse alaste kohustuste puudumist liidu poliitikavaldkondades, nagu on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
(1b) Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta uuesti oma toetust kultuuri-, haridus-, meedia-, noorsoo-, spordi-, demokraatia-, kodakondsus- ja kodanikuühiskonna programmidele, mis on selgelt tõestanud Euroopa lisaväärtust ja on toetusesaajate hulgas jätkuvalt populaarsed, ning rõhutas, et liit saab tugevamaks ja ambitsioonikamaks ainult siis, kui tema eelarvet suurendatakse, ning soovitas luua komisjoni hallatava liidusisese Euroopa Demokraatia Fondi, et kodanikuühiskonda ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas töötavaid vabaühendusi rohkem toetada. Tuleks tagada pidev toetus senisele poliitikale, suurendada liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks tuleks eraldada uued rahasummad.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
(2) Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Kodanike, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).
(2) Liit ja kõik liikmesriigid peavad jätkama nende õiguste ja väärtuste aktiivset viljelemist, kaitsmist ja edendamist oma kõigis poliitikavaldkondades järjepidevalt ning neid tuleb tugevdada ja jagada kodanike ja rahvaste vahel ning seada Euroopa projektis kesksele kohale, kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse halvenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu tervikuna. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega ning iseseisva kodanikuühiskonna järjest kahaneva ruumiga, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, diskrimineerimise keeldu ja õigusriiki. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“) ja seda kohandatakse uutele Euroopa väärtustega seotud probleemidele.
__________________
__________________
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.
(3) Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, võrdõiguslikkust, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, rahastades meetmeid, millega edendatakse aktiivset, hästi arenenud, säilenõtket ja võimestatud kodanikuühiskonda, sealhulgas meie ühiste väärtuste edendamise ja kaitsmise toetamist, ning millega ergutatakse inimeste kodaniku-, sotsiaalset ja demokraatlikku osalust ning soodustatakse rahu ja viljeletakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul ning pärandil. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse, et institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
(3a) Komisjon peaks tagama korrapärase, avatud ja läbipaistva dialoogi programmi toetusesaajatega ja muude asjakohaste sidusrühmadega, luues kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rühma. Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi töörühm peaks aitama kaasa kogemuste ja heade tavade vahetamisele ning arutelule poliitika arengu üle programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkides ning sellega seotud valdkondades. Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rühm peaks koosnema organisatsioonidest, kes on valitud saama programmist tegevus- või meetmetoetust, ning teistest organisatsioonidest ja sidusrühmadest, kes on väljendanud huvi programmi või töö vastu selles poliitikavaldkonnas, kuid keda programmist tingimata ei toetata.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.
(4) Programm peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on aluslepingutes sätestatud väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes ja seda edasi arendades. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi ning võimalusi osalemiseks, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud ja sihipäraseid lähenemisviise, sealhulgas edendada kõiki võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse vorme.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
(4a) Õigusriigi ja demokraatia täielik järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline, et suurendada kodanike usaldust liidu vastu. Õigusriigi järgimine liidus on nii põhiõiguste kaitsmise kui ka kõikide aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste kaitsmise eeltingimus. Viisil, kuidas õigusriigi liikmesriikides rakendatakse, on oluline roll liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel. Seepärast tuleks programmiga edendada ja kaitsta põhiõigusi, demokraatiat ja õigusriiki kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 b (uus)
(4b) Õigusriik, üks ELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtusi, hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkust, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlust; täidesaatva võimu omavoli keelamist; sõltumatute kohtute pakutavat tõhusat kohtulikku kaitset, sealhulgas põhiõiguste kohtulikku kaitset, ning võimude lahusust ja võrdsust seaduse ees.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
(5) Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.
(5) Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, edendada demokraatlikku osalemist ja võimestada kodanikke kasutama Euroopa kodakondsusega seotud õigusi, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust, mille eesmärk on tasakaalustatud geograafiline jaotus. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus ja liidu poliitilise tegevuskava kujundamises. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, leppimist, sotsiaalset kaasamist ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine liitu kuulumise tunde tekkimist ja Euroopa kodanikuks olemise ühist identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
(5a) Mitmekesisuse suurenemine ja üleilmsed rände suundumused muudavad meie ühiskondades tähtsamaks kultuuride- ja usunditevahelise dialoogi. Programmist tuleks täielikult toetada kultuuride- ja usunditevahelist dialoogi, mis on osa Euroopa sotsiaalsest harmooniast ning tähtis element sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse edendamisel. Kuigi usunditevaheline dialoog võib aidata juhtida tähelepanu usu positiivsele panusele sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, võib usundialaste teadmiste puudumine võimaldada ära kasutada elanikkonna usulisi tundeid. Seepärast tuleks programmist toetada usundialaseid teadmisi arendavaid projekte ja algatusi, soodustades nii usunditevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) Ajaloolist mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.
(6) Ajaloolise mäluga seotud tegevust ja loovat mõtlemist Euroopa ajaloolise mälu üle on vaja selleks, et kodanikud, eeskätt noored oleksid teadlikud oma ühisest ajaloost kui ühise tuleviku alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide, sallivuse ja dialoogi asjakohasust, et edendada jagatud väärtustel, solidaarsusel, mitmekesisusel ja rahul põhinevaid ühiseid arusaamu, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
(7) Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.
(7) Liidu kodanikud ei ole piisavalt teadlikud oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, näiteks õigusest hääletada Euroopa ja kohalikel valimistel või saada teiste liikmesriikide saatkondadelt konsulaarkaitset. Kodanikud peaksid olema neist õigustest teadlikumad ja tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb tugevdada kõikidel tasanditel ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
(7a) Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioonis Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning nõukogu 9.–10. juuni 2011. aasta järeldustes totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude mälestuse teadvustamise kohta rõhutatakse, et on tähtis hoida minevikumälestusi elus, et ehitada üles ühine tulevik, ning tõstetakse esile liidu rolli nende kuritegude kollektiivse mälestuse säilitamises, jagamises ja tutvustamises, seda samuti eesmärgiga tugevdada Euroopa ühist, pluralistlikku ja demokraatlikku identiteeti.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
(8) Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Naiste diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine liidu kõigis tegevustes liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada.
(8) Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Käesoleva määruse artikliga 8 seatakse liidule ülesanne kaotada kogu oma tegevuse kaudu ebavõrdsus ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Soolise võrdõiguslikkuse osas on edusammud siiski väga aeglased, vt Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksit 2017. Naiste ja tütarlaste sageli vaikse ja varjatud intersektsionaalse diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega ning naistevastase vägivalla mitmesuguste vormidega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad poliitilised, struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on liidu kõigis tegevustes soolise võrdõiguslikkuse edendamine soolise aspekti arvessevõtmise ja diskrimineerimisvastaste eesmärkide toetamise teel ning aktiivse stereotüüpide vastase võitluse ja vaikse diskrimineerimise takistamise abil liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada,
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
(9) Soolise vägivalla ning laste ja noorte vastase vägivalla näol on tegemist raske põhiõiguste riivega. Vägivalda esineb kogu liidus ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Eriti haavatavad on vägivalla suhtes lapsed, noored ja naised, eriti lähisuhetes. Tuleb võtta meetmeid, et edendada lapse õigusi ning toetada laste kaitsmist kahju ja vägivalla eest, mis ohustavad nende füüsilist või vaimset tervist ning millega rikutakse nende õigust arengule, kaitsele ja väärikusele. Liidu prioriteediks on võidelda vägivalla kõikide vormidega, edendada ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõiguseid ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmist toetada.
(9) Soolise vägivalla, laste, noorte ja eakamate inimeste, puudega inimeste, pagulaste ja rändajate ning mitmesuguste vähemusrühmade, näiteks etniliste vähemusrühmade ja LGBTQI-inimeste vastase vägivalla näol on tegemist raske põhiõiguste riivega. Vägivalda esineb kogu liidus ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Soolise vägivalla vastu võitlemine nõuab mitmemõõtmelist lähenemist, mis hõlmab juriidilisi, haridusalaseid, tervisealaseid (kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alased õigused), majanduslikke ja muid ühiskondlikke aspekte, nagu naiste õigustega tegelevate organisatsioonide toetamine ning nõustamine, abi pakkumine ja projektide läbi viimine eesmärgiga luua sooliselt võrdõiguslikum ühiskond. On vaja aktiivselt võidelda juba noores eas tekkivate kahjulike stereotüüpide ja normide vastu ning vihakõne ja internetivägivalla kõigi vormide vastu. Tuleb võtta meetmeid, et edendada lapse õigusi ning toetada laste kaitsmist kahju ja vägivalla eest, mis ohustavad nende füüsilist või vaimset tervist ning millega rikutakse nende õigust arengule, kaitsele ja väärikusele. Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) määratluse kohaselt tähendab naistevastane vägivald „kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus“. Liidu prioriteediks on võidelda vägivalla kõikide vormidega, edendada ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõigusi ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmist toetada. Meetmed vägivalla ennetamiseks ja ohvrite õiguste toetamiseks tuleks välja töötada koostöös sihtrühmaga, et tagada mitmeti haavatavate isikute erivajaduste arvestamine.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
(9a) Dokumentideta naised on vägivalla ja seksuaalse kuritarvitamise ees eriti kaitsetud ja nad ei saa kasutada tugiteenuseid. Äärmiselt oluline on rakendada ohvrikeskset lähenemist ja pakkuda kohaseid tugiteenuseid kõigile liidus elavatele naistele olenemata nende elanikustaatusest. Varjupaigamenetluses tarvilik sootundlik vaatenurk on intersektsionaalses tegevuses väga oluline ja võib aidata soolist võrdõiguslikkust suurendada.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. 1997. aastast käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid vabaühendusi. Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubandusega, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine. Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.
(10) Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. 1997. aastast käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid vabaühendusi. Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubanduse, ahistamise ja kahjulike tavadega nagu naiste suguelundite moonutamine, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine ja küberahistamine. Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega Daphne programmi jaoks ette nähtud sõltumatu eelarveeraldise abil ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide erisusi ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, antisemitism, moslemivastane vaen ja muud sallimatuse vormid. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“10 ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta11.
(11) Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide eripära, sealhulgas otsest, kaudset ja struktuurset diskrimineerimist, ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, afrofoobia, antisemitism, romadevastasus, moslemivastane vaen, homofoobia ja muud vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste vastase sallimatuse vormid internetis ja mujal, võttes arvesse naiste mitmetasandilist diskrimineerimist. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“10 ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta11.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetsele haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa.
(12) Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega isikutel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste, sealhulgas pikaajaliste füüsilise, vaimse, intellektuaalse või meelepuudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetset haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mille rakendamine on kohustuslik, on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa. Sellega seoses tuleks programmis pöörata erilist tähelepanu meetmetele, mis kasvatavad teadlikkust probleemidest, millega puudega inimesed ühiskonnas täiel määral osalemisel ja võrdsete kodanikena oma õiguste kasutamisel kokku puutuvad, ja neid meetmeid rahastada.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67912 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68013, on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse sel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik korraldada teadlikkuse suurendamise meetmeid, uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.
(13) Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67912 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68013, on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse praegusel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, toetada liidu nõuete kohast andmekaitset edendavaid vabaühendusi ning korraldada uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.
__________________
__________________
12 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
12 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.
13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.
13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
(13a) Sõna- ja teabevabadus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.Vaba juurdepääs teabele, meediaraamistiku tingimuste hindamine ning info- ja kommunikatsioonivõrkude vastutustundlik ja turvaline kasutamine on otseselt seotud avaliku arvamuse vaba kujundamisega ning hädavajalik toimiva demokraatia tagamiseks.On vaja, et üldsus omandaks meediapädevuse oskused, mis on vajalikud kriitilise mõtlemise ja arukuse jaoks, ning võime analüüsida keerukaid olukordi, tunda ära arvamuste ja faktide erinevused ning seista vastu mis tahes vormis vihkamisele õhutamisele.Sel eesmärgil peaks liit edendama kõigi kodanike meediapädevuse arendamist olenemata vanusest, tagades koolituse, teadlikkuse suurendamise, uuringud ja muu vajaliku tegevuse.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, toetades nii seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi.
(14) Euroopa kodanikualgatus on esimene riikideülene osalusdemokraatia vahend, millega luuakse vahetu side Euroopa kodanike ja liidu institutsioonide vahel. ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, kindlustades seega kodanike võimalusi teostada oma õigust algatada, toetada ja ergutada teisi toetama Euroopa kodanikualgatusi.
_________________
_________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
(15) ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke.
(15) ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke ning ühtlasi edendama sooteadlikku eelarvestamist ja soolise mõju hindamist vajaduse korral liidu kogu eelarvemenetluse jooksul.Soolise aspekti arvestamise nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja sooteadlikku eelarvestamist kõigis asjakohastes eelarveridades ning piisavaid vahendeid ja läbipaistvust soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soolise diskrimineerimise vastase võitluse eelarveridadel. Üksikprojektid ja programm tervikuna tuleks rahastamisperioodi lõpus läbi vaadata, et teha kindlaks, kuivõrd need on eespool nimetatud põhimõtteid järginud.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
(17) Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.
(17) Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt keele, vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et kõigi nende asjaomaste võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18.Komisjon võttis 22. juunil 2018 vastu soovituse võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta, milles käsitletakse nende asutuste volitusi, sõltumatust, tõhusust ja koordineerimist ning koostööd. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.
__________________
__________________
15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).
15 Nõukogu 29. juuni2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).
16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).
16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5.juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7.juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
(17a) Programmi juurdepääsetavuse parandamiseks ning sellega seotud erapooletute juhiste ja praktilise teabe esitamiseks peaks iga liikmesriik looma toetusesaajate ja taotlejate abistamiseks kontaktpunkti. Programmi kontaktpunktid peaksid olema võimelised täitma oma ülesandeid sõltumatult, ilma avaliku sektori asutuste otsese alluvuse või sekkumiseta otsuste tegemisse. Kontaktpunkte võib hallata liikmesriik või kodanikuühiskonna organisatsioon või nende konsortsium. Programmi kontaktpunktid ei vastuta projektide valimise eest;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
(18) Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.
(18) Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja inimõiguste kaitsjatel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on rahastuse suurendamine ja piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et muu hulgas piisava põhirahastuse ja lihtsustatud kuluvõimaluste, finantsreeglite ja menetluste kaudu toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad selliste liidu väärtuste nagu demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste edendamisega ning kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muude järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada nende tundmist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
(19) Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.
(19) Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades. Komisjon peaks aktiivselt juhendama programmis osalejaid, et nad kasutaksid liidu organite, ametite ja asutuste loodud aruandeid ja vahendeid, näiteks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis välja töötatud sooteadliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise vahendeid.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus)
(19a) Kõikehõlmav demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste liidu mehhanism peaks tagama kõigi liikmesriikide tegevuse korrapärase ja võrdse läbivaatamise, andes vajalikku teavet liikmesriikides üldiste liidu väärtustega seotud puudujääkide kaotamise meetmete rakendamiseks.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
(20) Teatud tingimustel peaks programmis olema võimalik osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.
(20) Seoses erieesmärkide – edendada soolist võrdõiguslikkust ja õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning võidelda vägivallaga – täitmisega, peaks teatud tingimustel olema võimalik programmis osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
(21) Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loovuse valdkondadega. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja areng.
(21) Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada Euroopa lisaväärtus kõigi programmi raames, sealhulgas kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ellu viidavate meetmete puhul, millega püütakse edendada ja kaitsta ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi. Komisjon peaks püüdlema järjepidevuse, koostoime ja täiendavuse poole liikmesriikide meetmete ja teiste rahastamisprogrammidega, sealhulgas programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“, mis toetavad õiguse, õiguste ja väärtuste fondiga tihedalt seotud poliitikavaldkondi ning liidu asjakohast poliitikat.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
(21a) ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt tuleks edendada tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalse kaitse tagamist ning võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu. Seetõttu tuleks programmi meetmetega edendada koostoimet vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemise ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise meetmete vahel. Programmi tuleks seepärast ellu viia nii, et oleks tagatud maksimaalne koostoime ja täiendavus nii selle eri suundade vahel kui ka Euroopa Sotsiaalfondiga+. Lisaks tuleks tagada koostoime Erasmuse ja Euroopa Sotsiaalfondiga+, tagamaks, et need fondid aitavad ühiselt kaasa kvaliteetse hariduse andmisele ja kõigile võrdsete võimaluste kindlustamisele.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
(22a) Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 b (uus)
(22b) Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
(23) Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.
(23) Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta, ning nõutakse vahendite kasutamisel täielikku läbipaistvust, usaldusväärset finantsjuhtimist ja vahendite kaalutletud kasutamist.Eeskätt tuleks programmi rakendamise raames rakendada ja tugevdada veelgi eeskirju, milles käsitletakse võimalust rahastada kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja riikidevahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas rohujuure tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste, alltoetuste (kolmandatele isikutele antava finantsabi) kaudu ja sätteid, millega tagatakse kiired ja paindlikud toetuste andmise menetlused, nagu kaheastmeline taotlusmenetlus, kasutajasõbralikud taotlusvõimalused ja aruandlusmenetlused.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
(24) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(24) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suurust ja suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete, ühikuhindade ja alltoetuste kasutamise kaalumist ning ka kaasrahastamise kriteeriume, mille puhul võetakse arvesse vabatahtlikku tööd ning sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Kaasrahastamise nõudeid tuleks aktsepteerida mitterahalistena ja neist võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
__________________
__________________
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
(25) Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
(25) Seoses erieesmärkide – edendada soolist võrdõiguslikkust, õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning võidelda vägivallaga – täitmisega, võivad kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, osaleda liidu programmides koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 a (uus)
(26a) Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, millega paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi toimimises kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuve. See peaks täiendama õiguste ja väärtuste programmi, millel on teistsugune roll – poliitikameetmete rahastamine kooskõlas põhiõiguste ja euroopalike väärtustega, mille keskmes on inimeste elu ja osalemine.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
(27) Vastavalt [nõukogu otsuse 2013/755/EL25 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.
(27) Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele:nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb võtta arvesse ülemeremaade ja -territooriumide eraldatusest tulenevaid piiranguid ning nende tõhusat osalemist tuleb jälgida ja korrapäraselt hinnata.
__________________
__________________
25 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
25 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
(28) Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärk, milleks on suunata 25 % ELi eelarve kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.
(28) Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärki, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal kliimaeesmärkide toetamiseks 25 % ELi eelarve kulutustest ja saavutada iga-aastane 30 % eesmärk võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2027. aastaks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
(29) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.
(29) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Sellega seoses võiks kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikud asutused, sotsiaalpartnerid jt lugeda sellisteks taotlejateks ja toetusesaajateks, kellel ei pruugi olla järelevalve- ja aruandlusnõuete täitmiseks vajalikke vahendeid ja töötajaid. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
(30) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(30) Selleks et täiendada käesolevat määrust eesmärgiga viia programm ellu ja tagada selle eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tõhus hindamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artikli 13 kohaseid tööprogramme ning artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
(31) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201126,
välja jäetud
__________________
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“).
Käesoleva määrusega kehtestatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“).
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 2
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Selles sätestatakse programmi eesmärgid ja ulatus, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise tingimused.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
1. Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.
1. Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada aluslepingutes sätestatud õigusi ja väärtusi, sealhulgas ELi lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi, eeskätt kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise ja nende suutlikkuse suurendamise kaudu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, eriti rohujuure tasandil, et toetada ja edasi arendada avatud, õigustel põhinevaid, demokraatlikke, võrdõiguslikke ja kaasavaid ühiskondi.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt -a (uus)
-a) kaitsta ja edendada demokraatiat ja õigusriiki kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil (liidu väärtuste tegevussuund);
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a
(a) edendada võrdõiguslikkust ja õiguseid (võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund),
a) edendada võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, õigusi, diskrimineerimiskeeldu ja soolise aspekti arvestamist (võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund);
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2– punkt b
(b) edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),
b) suurendada kodanike ja eelkõige noorte teadlikkust liidu olulisusest meetmetega, mille eesmärk on säilitada mälestusi liidu loomiseni viinud ajaloolistest sündmustest ning edendada demokraatiat, väljendusvabadust, pluralismi, kodanikukaasatust, kodanike kohtumisi ja kodanike aktiivset osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanikuaktiivsuse tegevussuund);
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c
(c) võitlus vägivallaga (Daphne tegevussuund).
c) võitlus vägivallaga, sealhulgas soolise vägivallaga (Daphne tegevussuund).
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2a
Liidu väärtuste tegevussuund
Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames ning artikli 2 lõike 2 punktis -a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:
a) demokraatia ja õigusriigi kaitsmine ja edendamine, sealhulgas kodanikuühiskonna sellise tegevuse toetamise kaudu, mis edendab kohtusüsteemi sõltumatust ja sõltumatute kohtute pakutavat tõhusat õiguskaitset, sealhulgas põhiõiguste kaitset; toetuse pakkumine sõltumatutele inimõiguslastele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes jälgivad õigusriigi järgimist, rikkumisest teatajate kaitsmiseks ja algatuste jaoks, millega edendatakse läbipaistvuse jagatud kultuuri, head juhtimistava ja võitlust korruptsiooni vastu;
b) demokraatlikuma liidu ülesehitamise edendamine ning aluslepingutes sätestatud õiguste ja väärtuste kaitsmine ja neist teadlikkuse suurendamine, andes rahalist toetust sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes edendavad ja kasvatavad neid õigusi ja väärtusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, luues seeläbi keskkonna, mis võimaldab demokraatlikku dialoogi ning tugevdab väljendusvabadust, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadust, meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning akadeemilist vabadust.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – pealkiri
Võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund
Võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:
Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames ning artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a
(a) hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu;
a) edendada võrdõiguslikkust ning hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise, sotsiaalse või etnilise päritolu, nahavärvi, geneetilise eripära, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, omandi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või mis tahes muul alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu nii internetis kui ka mujal;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa) toetada terviklikku poliitikat ja programme naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, naiste võimestamise ja soolise aspektiga arvestamise edendamiseks;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri
Kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund
Kodanikuaktiivsuse tegevussuund
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:
Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames püütakse programmiga saavutada järgmisi eesmärke:
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a
(a) parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;
a) toetada kodanike esitatud projekte (pidades silmas eeskätt noori), mille eesmärk on julgustada inimesi mitte ainult mäletama ELi rajamisele eelnenud sündmusi, mis moodustavad liidu ajaloolise mälu tuumiku, vaid ka õppima rohkem oma ühisest ajaloost, kultuurist ja väärtustest ning tajuda ühist kultuuripärandit ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust rikkusena, mis on aluseks ühisele tulevikule; tugevdada kodanike arusaamist liidust, selle olemasolu põhjusest ja saavutustest, ning suurendada teadlikkust liidu praegustest ja tulevastest väljakutsetest, samuti vastastikuse mõistmise ja sallivuse tähtsusest, mis on Euroopa projekti keskmes;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a a (uus)
aa) edendada ja toetada heade tavade vahetamist Euroopa kodanikuhariduse – nii formaal- kui ka mitteformaalse hariduse – valdkonnas;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b
(b) edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.
b) edendada avalikku dialoogi sõpruslinnade, kodanike, eelkõige noorte kohtumiste kaudu ning koostöö kaudu eri riikide omavalitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et anda neile otsene praktiline kogemus liidu kultuurilisest mitmekesisusest ja pärandist ning suurendada kodanike osalust ühiskonnas;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)
ba) edendada ja suurendada kodanikuosalust liidu demokraatlikus elus kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil; võimaldada kodanikel ja ühendustel edendada kultuuridevahelist dialoogi ja korraldada asjakohaseid avalikke arutelusid liidu tegevuse kõigi valdkondade üle, aidates sellega kaasa liidu poliitilise tegevuskava kujundamisele; toetada ühisalgatuste korraldamist, seda nii kodanike ühenduste kui ka juriidiliste isikute võrgustike kujul, eesmärgiga edendada tõhusamalt eelmistes lõikudes esitatud eesmärkide saavutamist;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:
Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt -a (uus)
-a) hoida ära igasugune naiste vastu suunatud sooline vägivald ja võidelda sellega ning edendada Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) täielikku rakendamist kõigil tasanditel, ning
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
(a) hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;
a) hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja muude riskirühmade, näiteks LGBTQI-inimeste, puudega inimeste, vähemuste, eakate, pagulaste ja sisserändajate vastu ning võidelda sellega;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
(b) toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid.
b) toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid, sealhulgas toetades kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust, mis hõlbustab õiguskaitse, ohvriabiteenuste ja turvalise politseiaruandluse kättesaadavust kõigi vägivallaohvrite jaoks ja need tagab, ning toetades ja tagades soolise vägivalla ohvritele kogu liidus samal tasemel kaitset.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [641 705 000]eurot.
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades [1 627 000 000] eurot [jooksevhindades 1 834 000 000 eurot].
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt -a (uus)
-a) [754 062 000 eurot 2018. aasta hindades] [850 000 000 eurot jooksevhindades] (s.o 46,34 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktis -a osutatud erieesmärkide jaoks;
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
(a) [408705 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks;
a) [429372 000 eurot 2018. aasta hindades] [484 000 000 eurot] (s.o 26,39 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktides a ja c osutatud erieesmärkide jaoks;
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
(b) [233 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks.
b) [443 566 000 eurot 2018. aasta hindades] [500 000 000 eurot] (s.o 27,26 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjon eraldab vähemalt 50 % käesoleva lõike esimese lõigu punktides -a ja a osutatud summadest kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetuseks, millest vähemalt 65 % eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele.
Komisjon ei tohi kalduda rahastamispaketi raames eraldatud protsendimäärast, mis on esitatud I lisa punktis -a, kõrvale rohkem kui 5 protsendipunkti võrra. Juhul kui selle piirmäära ületamine peaks osutuma vajalikuks, on komisjonil õigus võtta artikli 16 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa punkti -a, muutes programmist eraldatavate vahendite protsendimäära 5–10 protsendipunkti võrra.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5
5. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
5. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas liikmesriigi huve.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus)
Artikkel 6a
Väärtuste toetamise mehhanism
1. Erandjuhtudel, kui liikmesriigis toimub ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste järgimise tõsine ja järsk halvenemine, ning kui on oht, et neid väärtusi ei kaitsta ega edendata piisavalt, võib komisjon korraldada kodanikuühiskonna organisatsioonidele toetustaotluste esitamise kiirmenetluse, et hõlbustada, toetada ja tõhustada demokraatlikku dialoogi kõnealuses liikmesriigis ning lahendada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste ebapiisava järgimise probleem.
2. Komisjonil eraldab kuni 5 % artikli 6 lõike 2 punktis -a osutatud summadest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuste toetamise mehhanismile. Iga eelarveaasta lõpus kannab komisjon kõik selle mehhanismi alla kuuluvad paigutamata vabad vahendid üle, et toetada muid programmi eesmärkide alla kuuluvaid meetmeid.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuste toetamise mehhanismi kasutuselevõtu kohta. Mehhanism võetakse kasutusele kõigis liikmesriikides kohaliku olukorra jälgimiseks läbiviidava tervikliku, korrapärase ja asitõenditel põhineva järelevalve ning demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra hindamise alusel.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, peamiselt meetmetoetuste ning iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevustoetuste kaudu.Rahalisi toetusi võib anda viisil, mis tagab usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku sektori vahendite kaalutletud kasutamise, madalama halduskoormuse programmi läbiviija ja toetusesaajate jaoks ning võimalike toetusesaajate juurdepääsu programmi vahenditele. Kasutada võib kindlasummalisi makseid, ühikuhindu, kindlamääralisi makseid ja alltoetusi (kolmandatele isikutele antav rahaline toetus). Kaasrahastamist aktsepteeritakse mitterahalisena ja sellest võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.
1. Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud üld- või erieesmärkide saavutamisele. (Rahastamiskõlblikud on) eelkõige artiklis 9 a loetletud meetmed.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 (uus)
2. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikega 2 moodustab komisjon kodanikuühiskonna peetava dialoogi rühma, mille eesmärk on tagada korrapärane, avatud ja läbipaistev dialoog programmi toetusesaajate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et vahetada kogemusi ja häid tavasid ning arutada poliitika arengut programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkides ning sellega seotud valdkondades.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 a (uus)
Artikkel 9a
Rahastamiskõlblikud meetmed
Artiklis 2 seatud üld- ja erieesmärgid viiakse ellu eeskätt, kuid mitte üksnes järgmiste meetmete toetamise kaudu:
a) teadlikkuse suurendamine, avalik koolitamine, teavitamise edendamine ja teabe levitamine, et parandada poliitika, põhimõtete ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkide osas;
b) vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;
c) analüüsi-, järelevalve-, aruandlus- ja kaitsemeetmed, et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja liidu tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika ning liidu ühiste väärtuste nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides; selline tegevus on näiteks ka andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;
d) asjakohaste sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades, ning asjakohaste sidusrühmade iseseisvuse ja suutlikkuse suurendamine, et toetada poliitikat ja õigusi programmiga hõlmatud valdkondades, sealhulgas strateegiliste kohtuvaidluste kaudu;
e) üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamine isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise ning digijulgeolekuga seotud ohtudest, eeskirjadest, kaitsemeetmetest ja õigustest;
f) kodanike pühendumuse suurendamine õigusele, võrdõiguslikkusele, õigusriigile ja demokraatiale ning nende teadlikkuse parandamine Euroopa põhiväärtustest ja kodanike õigustest ja kohustustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, näiteks õigus reisida, töötada, õppida ja elada teises liikmesriigis, kasutades teabekampaaniaid ning edendades vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja mitmekesisuse austamist liidus;
g) kodanike, eelkõige noorte teadlikkuse parandamine Euroopa kultuurist, kultuuripärandist, identiteedist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning nende liitu kuulumise tunde tugevdamine, eelkõige algatuste kaudu, mis kajastavad Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide põhjusi ja mälestavad nende kuritegude ohvreid ja toimunud ebaõiglust, ning Euroopa lähiajaloo muid määravaid hetki puudutava tegevuse kaudu;
h) eri rahvusest ja kultuurist kodanike kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes ning väikesemahulistes ja kodanikuühiskonna projektides, tugevdades sellega alt-üles lähenemisviisi;
i) aktiivse ja kaasava osalemise soodustamine ja hõlbustamine, pöörates demokraatlikuma liidu ülesehitamisel erilist tähelepanu tõrjutud ühiskonnarühmadele, teadlikkuse suurendamine, põhiõiguste, õiguste ja väärtuste edendamine ja kaitsmine kõikides programmiga hõlmatud valdkondades kõikidel tasanditel tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, samuti Euroopa võrgustike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse arendamine, et aidata kaasa liidu õiguse, poliitiliste eesmärkide, väärtuste ja strateegiate väljatöötamisele, neist teadlikkuse tõstmisele ja nende rakendamise järelevalvele;
j) määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;
k) programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste ja kodanikuühiskonna teavitamine nendest, sealhulgas sõltumatute programmi kontaktpunktide loomise ja toetamise kaudu;
l) õigusriigi olukorda jälgivate inimõiguslaste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja sõltumatuse tugevdamine ning kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi meetmete toetamine;
m) rikkumisest teatajate kaitsmise toetamine, sealhulgas algatused ja meetmed, millega luua võimalused ohutuks teatamiseks organisatsioonide siseselt ning avaliku sektori asutustele või muudele asjakohastele asutustele, samuti meetmed, millega kaitsta rikkumisest teatajaid koondamise, madalamale ametikohale üleviimise või muude kättemaksuvormide eest, kaasa arvatud asjakohaste avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade teavitamise ja koolitamise kaudu;
n) selliste algatuste ja meetmete toetamine, millega edendada ja kaitsta meedia vabadust ja mitmekesisust ning suurendada suutlikkust tegeleda uute keerukate küsimustega, nagu uus meedia ja vihakõnele ning sihilikule väärteabele vastuseismine teadlikkuse suurendamise, koolituste, uuringute ja järelevalvemeetmete abil;
o) selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine, kes tegelevad avaliku halduse ja avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse edendamise ja jälgimisega ning korruptsiooni vastu võitlemisega;
p) vägivallaohvrite ja ohus olevate inimeste aitamise, majutamise ja kaitsmisega tegelevate organisatsioonide, sealhulgas naiste varjupaikade toetamine.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning need hõlmavad meetmetoetusi, mitmeaastaseid tegevustoetusi ja alltoetusi.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
2. Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.
2. Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest. Hindamiskomisjoni koosseisus tagatakse sooline tasakaal.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].
1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja välditakse topeltrahastamist, näidates selgelt iga kululiigi rahastamisallikad, nagu näeb ette usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a – taane 1
– liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;
– liikmesriik või liikmesriigiga seotud ülemeremaa või -territoorium;
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a – taane 2
– programmiga ühinenud kolmas riik;
– käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punktides a ja c nimetatud erieesmärkidega seoses programmiga ühinenud kolmas riik;
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b
(b) iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.
b) iga mittetulunduslik juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3
3. Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.
3. Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib artikli 6 lõike 2 punkti a alusel anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks, tingimusel et nende tööprogrammi kohta on tehtud soolise mõju hindamine.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – pealkiri
Tööprogramm
Tööprogramm ja mitmeaastased prioriteedid
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.
1. Programm viiakse ellu finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
1a. Kui komisjon teeb otsuseid programmi prioriteetide kohta, kohaldab ta partnerluse põhimõtet ja näeb kooskõlas artikliga 15 a ette sidusrühmade laiaulatusliku kaasamise programmi ja selle tööprogrammide kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
2. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud nõuandemenetlusega.
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 16 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega luuakse asjakohane tööprogramm.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, kogutakse asjakohasel juhul soo järgi liigendatult. Näitajate loetelu on esitatud II lisas.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed ja kõige vähem koormavad aruandlusnõuded. Et hõlbustada aruandlusnõuete täitmist, teeb komisjon kättesaadavaks kasutajasõbralikud vormid ning tagab tutvustus- ja tugiprogrammid, mis on konkreetselt suunatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele, millel ei pruugi alati olla aruandlusnõuete täitmiseks oskusteavet, piisavaid vahendeid ega töötajaid.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
1. Hindamised on sootundlikud, nende käigus kogutakse andmeid sugupoolte lõikes, nad sisaldavad iga tegevussuuna jaoks eraldi peatükki ning neis võetakse arvesse nende inimeste arvu, kelleni jõuti, nende tagasisidet ja geograafilist hõlmatust ning hindamised tehakse piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel võetakse arvesse eelkäija programmide (õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa”) pikaajalise mõju hindamiste tulemusi.
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel võetakse arvesse eelkäija programmide (õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa”) pikaajalise mõju hindamiste tulemusi. Vahehindamine sisaldab soolise mõju hindamist, et hinnata, mil määral on programmi soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid saavutatud, et tagada seda, et ükski programmi komponent ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele tahtmatut negatiivset mõju, ning esitada soovitused selle kohta, kuidas tuleks välja töötada tulevasi projektikonkursse ja tegevustoetuse määramise otsuseid, et aktiivselt edendada soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komisjon teeb hinnangu avalikuks ja hõlpsasti kättesaadavaks, avaldades selle oma veebisaidil.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
2. Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
2. Artiklites 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Eksperdirühma puhul, kellega konsulteeritakse, peab olema tagatud sooline tasakaal. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagab komisjon kõikide dokumentide, sealhulgas õigusaktide eelnõude sama- ja õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal nende esitamisega liikmesriikide ekspertidele. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu peavad seda vajalikuks, võivad nad kumbki saata oma eksperdid osalema komisjoni eksperdirühmade delegeeritud õigusakte ettevalmistavatel koosolekutel, kuhu on kutsutud liikmesriikide eksperdid. Selleks edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelseisvate kuude töökava ja kutsed kõikidele ekspertide koosolekutele.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 5
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tuginedes 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelise parema õigusloome kokkuleppele, võivad kodanikud ja muud sidusrühmad väljendada nelja nädala jooksul oma arvamust delegeeritud õigusakti teksti kavandi kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega konsulteeritakse teksti kavandi osas, tuginedes vabaühenduste ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kogemustele programmi rakendamisel.
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 6
6. Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
6. Artiklite 13 ja 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele ning vajaduse korral niiviisi rahastatud meetmetest kasusaajatele ja neis osalejatele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet vormis, mis on kättesaadav ka puudega inimestele, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 a (uus)
Artikkel 18a
Programmi kontaktpunktid
Iga liikmesriik loob sõltumatu programmi kontaktpunkti, mille kvalifitseeritud töötajate ülesanne on eelkõige anda sidusrühmadele ja programmi toetusesaajatele erapooletuid juhiseid, praktilist teavet ja abi seoses programmi ja selle taotlusmenetluse kõigi aspektidega.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19
Artikkel 19
välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Komitee võib programmi eri tegevussuundadega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes.
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus -I lisa (uus)
-I lisa
Artikli 6 lõikes 1 osutatud programmi vabad rahalised vahendid jaotatakse järgmiselt:
a) artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud summa ulatuses:
– vähemalt 15 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 3 punktis aa osutatud erieesmärki;
– vähemalt 40 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 5 punktis -a osutatud erieesmärke, ning
– vähemalt 45 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 3 punktides a ja b ning artikli 5 punktides a ja b osutatud erieesmärke;
b) artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud summa ulatuses:
– 15 % ajaloolise mäluga seotud tegevusele;
– 65 % demokraatlikule osalusele;
– 10 % reklaamitegevusele, ning
– 10 % haldusele.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa
I lisa
välja jäetud
Programmi meetmed
Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:
(a) teadlikkuse suurendamine, teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;
(b) vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;
(c) analüüsi- ja järelevalvemeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;
(d) sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades;
(e) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;
(f) kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine;
(g) Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;
(h) demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;
(i) määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;
(j) Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;
(k) programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.
1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:
Programmi jälgitakse tulemusnäitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid.Võimaluse korral liigitatakse näitajad vanuse, soo ja kõigi muude kogutavate andmete põhjal, näiteks etniline päritolu, puue, sooline identiteet. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – lõik 1 – tabel
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:
Nende inimeste arv soo ja vanuse kaupa, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:
i) koolitusmeetmed;
i) koolitusmeetmed;
ii) vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;
ii) vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;
iii) teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.
iii) teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – lõik 1 – rida 1 a (uus)
Komisjon avaldab igal aastal ka järgmised väljundnäitajad:
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – lõik 1 – rida 1 b (uus)
Rahastatud taotluste ja meetmete arv artikli 9 lõike 1 loetelu ja tegevussuundade lõikes
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – lõik 1 – rida 1 c (uus)
Taotlejate poolt soovitud ja neile eraldatud rahastamise tase artikli 9 lõike 1 loetelu ja tegevussuundade lõikes
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – tabel – rida 6
Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule ja kultuuripärandile
Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule, pärandile ja dialoogile kodanikuühiskonnaga
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – tabel – rida 6 a (uus)
Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8‑0468/2018).
Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit *
188k
63k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit (COM(2018)0462) – C8‑0315/2018 – 2018/0245(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0462),
— võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0315/2018),
— võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8‑0448/2018),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
(2a) Seetõttu peaksid tuumajulgeoleku, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumaohutuse alased kohustused ning kestliku arengu eesmärgid, samuti ELi üldised huvid olema käesoleva määruse kohaste meetmete kavandamisel oluliseks suunanäitajaks.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) Käesoleva programmi „Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit“ eesmärk peaks olema edendada tõhusa ja tulemusliku tuumaohutuse tagamist, kiirguskaitset ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist kolmandates riikides, tuginedes liidu siseselt võetud meetmetele.
(3) Käesoleva programmi „Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit“ (edaspidi „rahastamisvahend“) eesmärk peaks olema edendada tõhusa ja tulemusliku tuumaohutuse tagamist, kiirguskaitset ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist kolmandates riikides, tuginedes liidus olemasolevatele õigusraamistikele ja parimate tavade jagamisele.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
(3a) Kõnealune vahend ei tohiks mingil juhul edendada tuumaenergia kasutamist kolmandates riikides ega liidus, vaid peaks eelkõige keskenduma tuumaohutusnõuete täiustamisele kogu maailmas ning samas edendama kõrgetasemelist kiirguskaitset ning tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist tuumamaterjalide suhtes.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus)
(3b) Tšernobõlis 1986. aastal ja Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas 2011. aastal toimunud tuumaõnnetus on selgelt näidanud, et tuumaõnnetustel on kodanike ja keskkonna jaoks laastavad üleilmsed tagajärjed. See rõhutab rangeimate tuumaohutusnõuete ja tuumaohutusalaste kaitsemeetmete vajalikkust ja vajadust neid nõudeid ja kaitsemeetmeid kogu maailmas jätkuvalt täiustada ning kaasata ühendus samade eesmärkide toetamisse kolmandates riikides. Nimetatud nõuded ja kaitsemeetmed peaksid kajastama parimaid tavasid, eelkõige juhtimise ja reguleerivate asutuste sõltumatuse küsimustes.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Käesolev määrus moodustab osa koostöö kavandamiseks ettenähtud raamistikust ja peaks täiendama [NDICI määruse] kohaselt rahastatavaid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid.
(4) Käesolev määrus moodustab osa koostöö kavandamiseks ettenähtud raamistikust ja peaks täiendama Euroopa Liidu toimimise lepingu, eriti selle artiklite 209, 212 ja artikli 322 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva [NDICI määruse] kohaselt rahastatavaid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
(5a) Ühendus on 1994. aasta tuumaohutuse konventsiooni osaline ning kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni (1997) osaline.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus)
(5b) Tuumaohutuse, kaitsemeetmete, dekomisjoneerimise ja jäätmete käitlemisega seotud läbipaistvus ja avalik teave, nagu nõutakse nt Århusi konventsiooniga (1988), on tähtis radioaktiivse materjali kodanikele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju ärahoidmiseks, seetõttu tuleks see kõnealuse rahastamisvahendi raamistikus tagada.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) Ühendus peaks jätkama Euratomi asutamislepingu 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
(6) Ühendus peaks jätkama Euratomi asutamislepingu 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Lisaks peaks ta kohapeal tegema koostööd teiste selliste mainekate rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Tuumaenergia Agentuur, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning põhjamõõtme keskkonnakaitsepartnerlus, kellel on tuumaohutuse valdkonnas ühendusega sarnased eesmärgid. Käesoleva vahendi ning nimetatud organisatsioonide ja nende programmide vaheline sidusus, vastastikune täiendavus ja koostöö võivad laiendada tuumaohutusalaste kaitsemeetmete kohaldamisala, tõhusust ja tulemuslikkust kogu maailmas. Vältida tuleks tarbetut topelttööd ja kattumisi.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
(6a) Selleks et tuumaohutust jätkuvalt parandada ja tõhustada liidus nimetatud valdkonna reguleerimist, võttis nõukogu vastu nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom, 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom. Need direktiivid, samuti ühenduse ranged tuumaohutus- ja dekomisjoneerimisnõuded on suunisteks kõnealuse rahastamisvahendi alusel rahastatavatele meetmetele ning motiveerivad koostöös osalevaid kolmandaid riike rakendama sama ohutustasemega eeskirju ja nõudeid.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus)
(6b) Rahastamisvahend peaks edendama ka rahvusvahelist koostööd, mis põhineb tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise konventsioonidel. Partnerriike tuleks õhutada nimetatud konventsioonidega ühinema, et saaks IAEA toel nende riiklikke süsteeme korrapäraselt vastastikku hinnata. Hindamised annavad kolmandate riikide tuumaohutuse olukorrast ja probleemidest välise ülevaate, mille põhjal saab kavandada liidu kõrgetasemelist toetust. Rahastamisvahendil võib olla kasu mainekatest rahvusvahelistest tuumaenergiaagentuuridest, kes teostavad vastastikust hindamist ja annavad sellest aru nendele, kes võivad käesolevast rahastamisvahendist toetust saada. Vastastikuste hindamiste tulemused ja soovitused, mis tehakse liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavaks, võivad aidata prioriseerida asjaomaseid kolmandaid riike puudutavaid konkreetseid toetusmeetmeid.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 c (uus)
(6c) Mõisted „tuumaohutus“ ja „tuumajulgeolek“ on lahutamatult seotud, kuna puudujäägid tuumaohutuses, nt ohututes tööprotsessides, võivad tuua kaasa julgeolekuriske, ning kuna tuumajulgeolekuriskid, eriti uued riskid, nt küberturvalisuses, võivad põhjustada tuumaohutuse seisukohast uusi probleeme. Seega peaksid tuumaohutusega seotud liidu meetmed kolmandates riikides, nagu on sätestatud määruse ... [(EL) 2018/0243 (NDICI)] II lisas, ja kõnealuse rahastamisvahendi kaudu rahastatud tegevus olema sidusad ja vastastikku täiendavad.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
(7) Käesoleva vahendiga tuleks ette näha meetmed, mis aitaksid kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja tugineksid varem määruse (Euratom) nr237/201424 kohaselt rahastatud meetmetele, seoses tuumaohutuse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega kolmandates riikides, eeskätt ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatides.
(7) Käesoleva vahendiga tuleks ette näha meetmed, mis aitaksid kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja tugineksid varem määruse (Euratom) nr 237/201424 kohaselt rahastatud meetmetele, olles seotud tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise, endiste tuumaobjektide dekomisjoneerimise ja saneerimise ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega kolmandates riikides, eeskätt ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning naabruspoliitika piirkonna riikides [NDICI määruse (COD 2018/0243)] tähenduses.Kõige rangemate tuumaohutusnõuete rakendamiseks ja kehtivate ohutusabinõude puuduste avastamiseks võiks rahastamisvahendist toetada tuumavaldkonda reguleerivaid asutusi praeguste rajatiste ja rajatavate tuumajaamade põhjalike riski- ja ohutushindamiste (vastupidavustestide) tegemisel kooskõlas tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva ühenduse õigustikuga, samuti toetada antud soovituste täitmist ja asjakohaste meetmete järelevalvet. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt teavitama kolmandates riikides tuumaohutuse valdkonnas võetavatest meetmetest ja nende rakendamise seisust.
_______________
_________________
24 Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109).
24 Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
(7a) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk edendada oma rahvaste hüvangut. Käesolev vahend võimaldab liidul parandada kestlikult kogu maailmas, liidus ja väljapool selle piire elavate inimeste sotsiaal-majanduslikku ja tervislikku seisundit. Sellest rahastatud projektid peaksid olema ka liidu sise- ja välispoliitikaga kooskõlas, nt aitama saavutada selliseid kestliku arengu eesmärke nagu hea tervis ja heaolu, puhas vesi ja kanalisatsioon. Vahend ise peaks järgima hea valitsemistava põhimõtteid ning aitama sellega kaasa kestliku arengu eesmärgi „rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid“ saavutamisele.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus)
(7b) Rahastamisvahendi eesmärk peaks olema panna käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad riigid täitma liiduga sõlmitud assotsieerimis-, partnerlus- ja koostöölepingutest ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid kohustusi, pidama kinni asjakohastest rahvusvahelistest konventsioonidest, järgima tuumaohutuse ja kiirguskaitse nõudeid ning rakendama asjaomaseid soovitusi ja meetmeid suurima läbipaistvuse ja avalikkuse tingimustes.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 c (uus)
(7c) Rahastamisvahendist rahastatud projektide kaudu tuleks täiel määral toetada kolmandate riikide elanike, eriti tuumarajatiste ja/või uraanikaevanduste läheduses elavate inimeste tuumaohutust ja kaitsemeetmeid ning nende terviseseisundi parandamist, muu hulgas tuleks tegeleda endiste uraanikaevandustega seotud objektide ohutu saneerimisega kolmandates riikides, eelkõige Kesk-Aasias ja Aafrikas, kuna praegu tuleb umbes 18 % maailma uraanitarnetest Lõuna-Aafrikast, Nigerist ja Namiibiast.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 d (uus)
(7d) Rahastamisvahendi eesmärk peaks olema panna käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad riigid edendama demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi ning täitma Espoo ja Århusi konventsioonidest tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
(8) Käesoleva määruse rakendamine peaks vajaduse korral põhinema konsultatsioonidel, mida peetakse liikmesriikide asjaomaste asutustega, ja dialoogil, mida peetakse partnerriikidega.
(8) Käesoleva määruse rakendamine peaks vajaduse korral põhinema konsultatsioonidel liidu ja liikmesriikide asjaomaste asutustega, nt tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga, ja partnerriikidega peetaval dialoogil.Sellised konsultatsioonid peaksid toimuma eelkõige mitmeaastaste sihtprogrammide väljatöötamise ajal ja enne nende vastuvõtmist. Kui dialoogi käigus ei õnnestu liidu tuumaohutuse alaseid muresid lahendada, ei tohiks käesoleva määruse kohast välisrahastamist lubada.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
(8a) Rahastamisvahendi kaudu toetust saavate riikide puhul tuleks edendada individuaalset, diferentseeritud lähenemisviisi. Rahastamisvahendi kasutamine peaks põhinema toetust saavate riikide konkreetsete vajaduste hindamisel ning selle eeldataval kogukasul, eelkõige asjaomastes riikides toimuvatel struktuurilistel muutustel.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
(8b) Liikmesriikide reguleerivatel asutustel, tehnilise abi organisatsioonidel, tuumatehnika ettevõtetel ja tuumaelektrijaamadel on vajalikud teadmised ja oskusteave tuumaohutuse ja kiirguskaitse kõrgeimate standardite rakendamiseks liikmesriikide erinevates õigussüsteemides, mis võib olla kasulik teabeallikas partnerriikidele, kes kavatsevad oma riiklikes õigus- ja tööstusraamistikes alustada samasugust tegevust.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
(9) Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks ühenduse välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning mis eelistatult tuginevad partnerriigi tulemusraamistikule.
(9) Ühenduse välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks tuleks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning mis eelistatult tuginevad partnerriigi tulemusraamistikule. Näitajad peaksid olema saavutustele ja tulemustele suunatud, et panna abisaajariikidele liidu ja liikmesriikide suhtes rohkem vastutust ja aruandekohustusi seoses ohutustaseme tõstmise meetmete rakendamise tulemustega.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Liit ja ühendus peaksid otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide suhtes koostoime tagamisega. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.
(10) Liit ja ühendus peaksid oma välistegevuse optimaalse mõju saavutamiseks otsima võimalusi olemasolevate vahendite optimaalseks ja võimalikult tõhusaks kasutamiseks ning püüdma parandada kulutuste rakendamist ja kvaliteeti. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide (näiteks Euratomi teadusuuringute ja koolitusprogrammid) suhtes koostoime tagamisega. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste mõju maksimeerimiseks peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski.Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.
(14) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski, samuti nende kättesaadavust potentsiaalsetele partneritele ja nende võimet luua õiguskindlust.See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
(15a) Selleks et toetada rangeimate tuumaohutusnõuete tõhusat ja õigeaegset rakendamist kolmandates riikides, peab otsustamis- ja läbirääkimisprotsess komisjonis ja kolmandate riikidega olema kiire ja tõhus.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
1. Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse siseselt võetavatele meetmetele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega.
1. Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse reguleerivatele raamistikele ja parimatele tavadele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega ning aidates tagada tuumamaterjali üksnes tsiviilotstarbelise kasutamise ja seeläbi kodanike ja keskkonna kaitset.Seda eesmärki silmas pidades püütakse määrusega toetada ka kolmandate riikide ametivõimude tuumaküsimustega seotud otsustusprotsesside läbipaistvust.
Käesoleva määruse kohaselt ei ole tuumaohutus- ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas toimuva liidupoolse koostöö eesmärk tuumaenergia edendamine.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a
(a) tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine, kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine ning tuumaohutuse jätkuv parandamine;
a) tõhusa tuumaohutuskultuuri ja juhtimise edendamine, tuumaohutuse jätkuv parandamine ning asjakohaste tuumaalaste tegevuste suhtes ühenduses ja rahvusvaheliselt kasutusel olevate kõige rangemate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2– punkt b
(b) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine;
b) radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas kasutatud tuumkütuse vastutustundlik ning ohutu käitlemine (st eelkäitlemine, käitlemine, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine) ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste, samuti vanade uraanikaevanduste või uputatud radioaktiivsete esemete ja materjalide ohutu ja tõhus dekomisjoneerimine ja saneerimine;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c
(c) tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete süsteemide sisseseadmine.
c) tõhusate, tulemuslike ja läbipaistvate tuumamaterjaliga seotud kaitsemeetmete sisseseadmine;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2– punkt c a (uus)
ca) soodustatakse kolmandate riikide ametiasutuste üldise läbipaistvuse ja avatuse edendamist ning üldsuse teavitamist ja osalemist tuumarajatiste ohutuse ja radioaktiivsete jäätmete tulemusliku käitlemisega seotud otsustusprotsessides, kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste aktide ja konventsioonidega;
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c b (uus)
cb) rahastamisvahendi teadmiste ja meetmete kasutamine poliitilise mõju võimendamiseks rahvusvahelistes organisatsioonides energeetika- ja julgeolekuvaldkonnas.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
1. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikune täiendavus määrusega (EL) nr XXX/XXX (NDICI), muude liidu välistegevuse programmide ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.
1. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikune täiendavus määrusega (EL) XXX/XXX (NDICI), muude liidu välistegevuse programmide ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja õigusaktidega, näiteks nõukogu direktiividega 2009/71/Euratom, 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom, liidu eesmärkide ja väärtuste ning programmidega, nagu Euroopa Aatomienergiaühenduse uuringu- ja koolitusprogramm, mis täiendab programmi „Euroopa horisont“, ning tuleb tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
2a. Komisjon koordineerib oma koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes järgivad samasuguseid eesmärke, eriti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) ja OECD Tuumaenergia Agentuuriga (OECD NEA). Selline koordineerimine võimaldab ühendusel ja asjaomastel organisatsioonidel vältida kolmandate riikidega seotud meetmete ja rahastamise kattumist. Komisjon kaasab oma ülesannete täitmisse ka liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa ettevõtjad, rakendades nõnda Euroopas tuumaohutuse ja tuumavaldkonna kaitsemeetmete osas leiduvat parimat oskusteavet.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1
Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 300 miljonit eurot jooksevhindades.
Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 266 miljonit eurot püsivhindades.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1
Assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.
Ühenduse õigustik, mis käsitleb tuumaohutust ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist, assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
2. Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ning asjaomase kolmanda riigi või piirkonna koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.
2. Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide, piirkondade või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliseks koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
3. Mitmeaastane sihtprogramm koostöö üldine alus ning selles sätestatakse ühenduse eesmärgid käesoleva määruse alusel koostöö tegemisel, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja asjaomaste kolmandate riikide tegevust. Mitmeaastases sihtprogrammis märgitakse ka koostööga loodav lisaväärtus ning võimalused, kuidas vältida tegevuse kattumist teiste programmide ja algatustega, eelkõige selliste programmide ja algatustega, mida viivad läbi suuremad abiandjad ja sellised rahvusvahelised organisatsioonid, kes järgivad samasuguseid eesmärke.
3. Mitmeaastane sihtprogramm on koostöö üldine alus ning selles sätestatakse ühenduse eesmärgid käesoleva määruse alusel koostöö tegemisel, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi ja olusid, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja asjaomaste kolmandate riikide tegevust. Mitmeaastases sihtprogrammis tuuakse ära ka koostööga loodav lisaväärtus ning võimalused, kuidas vältida tegevuse kattumist teiste programmide ja algatustega, eelkõige selliste programmide ja algatustega, mida viivad läbi suuremad abiandjad ja samasuguseid eesmärke järgivad rahvusvahelised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)
3a. Mitmeaastaste sihtprogrammide eesmärk on panna käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad riigid võimalikult läbipaistvalt ja avalikult täitma oma kohustusi, mis tulenevad liiduga sõlmitud lepingutest ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, täitma asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone, järgima tuumaohutuse ja kiirguskaitse norme ning rakendama asjaomaseid meetmeid ja soovitusi.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
4a. Partnerriikide tuumaohutuse taseme tõstmiseks tuleks mitmeaastastes sihtprogrammides sätestada kvalifitseeritud ja sõltumatu järelevalveraamistik. Mitmeaastased sihtprogrammid võiksid sisaldada tuumaohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist reguleerival ühenduse õigustikul põhinevaid sätteid, mis aitavad tuumavaldkonna reguleerivatel asutustel läbi viia tuumarajatiste põhjalikke riski- ja ohutushindamisi (vastupidavusteste), ning sätteid nimetatud vastupidavustestidest tulenevate soovituste rakendamise ja asjakohaste meetmete kohaldamise järelevalve kohta näiteks ühinevates riikides, tegelikes ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning Euroopa naabruspoliitika riikides.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse partnerriikide või -piirkondadega peetava dialoogi alusel.
5. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse partnerriikide või -piirkondadega peetava dialoogi alusel. Programmide väljatöötamisel ja enne nende vastuvõtmist peaks komisjon konsulteerima tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga (ENSREG) ja vajaduse korral liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6
6. Komisjon võtab mitmeaastased sihtprogrammid vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. Komisjon vaatab kõnealused mitmeaastased sihtprogrammid läbi ja vajadusel ajakohastab neid, järgides eelnimetatud menetlust.
6. Komisjon võtab mitmeaastased sihtprogrammid vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. Keskpikas perspektiivis vaatab komisjon kõnealused sihtprogrammid läbi ning vajaduse korral muudab ja ajakohastab neid, järgides eelnimetatud menetlust.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
(a) tegevuskavad, üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;
a) üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
(b) teavitamis- ja teabevahetusmeetmete, sealhulgas kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise ja liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamise ja nende nähtavusega seotud kulud.
b) teavitamis- ja teabevahetusmeetmete, sealhulgas kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise ja liidu poliitilistest prioriteetidest, eesmärkidest ja väärtustest teavitamise ja nende nähtavusega seotud kulud.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus)
Artikkel 11a
Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö suhtes kohaldatavad kriteeriumid
1. Ühine seisukoht ja vastastikune kokkulepe kolmanda riigi ja ühenduse vahel tuleb kinnitada komisjonile esitatava ametliku taotlusega, mis on asjaomase valitsuse jaoks siduv.
2. Ühendusega koostööd teha soovivad kolmandad riigid peavad olema tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu osalisriigid ning neil peaks olema Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga sõlmitud selle lepingu lisaprotokoll või kaitsemeetmete leping, mis on piisav selleks, et usutavalt tagada, et riik ei vii oma deklareeritud tuumamaterjali rahumeelsest tuumavaldkonna tegevusest välja ning et tal ei ole kogu selles riigis deklareerimata tuumamaterjali ega tuumavaldkonna tegevusi. Samuti peavad nad täiel määral järgima IAEA ohutusstandardites sätestatud ohutuse aluspõhimõtteid ning olema asjaomaste konventsioonide, näiteks tuumaohutuse konventsiooni ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni osalisriigid või olema demonstreerinud oma kindlat kavatsust liituda nimetatud konventsioonidega. Aktiivse koostöö puhul tuleb seda kindlat kavatsust igal aastal hinnata, võttes arvesse riikide aruandeid ja muid dokumente asjaomaste konventsioonide rakendamise kohta. Sellise hindamise põhjal tehakse otsus koostöö jätkamise kohta. Eriolukorras ilmutatakse erandkorras nimetatud põhimõtete kohaldamisel paindlikkust.
3. Käesoleva määruse koostööeesmärkide täitmise tagamiseks ja selle üle järelevalve tegemiseks peab asjaomane kolmas riik nõustuma võetud meetmete hindamisega vastavalt lõikele 2. Hindamine peab võimaldama jälgida kokkulepitud eesmärkide järgimist ja kontrollida nende täitmist ning see võib olla ühenduse rahalise toetuse jätkuva maksmise eeltingimus.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
1. Järelevalve, aruandlus ja hindamine toimuvad vastavalt artikli 31 lõigetele 2, 4, 5 ja 6 ning määruse (EL) nr XXX/XXX (NDICI) artiklitele 32 ja 36.
1. Järelevalve, aruandlus ja hindamine toimuvad vastavalt määruse (EL) XXX/XXX (NDICI) artikli 31 lõigetele 2, 4, 5 ja 6 ning artiklitele 32 ja 36. Pärast ENSREGiga konsulteerimist arutatakse määruse (EL) nr XXX/XXX (NDICI) artikli 32 lõikes 2 nimetatud tuumaohutuse, kiirguskaitse ja -kontrolli erihindamisi Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi koostöökomitees ja esitatakse tulemused Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a
(a) koostatud, kehtestatud ja/või muudetud õigusaktide ja halduse üldaktide arv ning
a) koostatud, kehtestatud ja/või muudetud õigusaktide ja halduse üldaktide arv ning nende edukas rakendamine, samuti nende mõju tuumaohutusnõuetele ja tuumaohutusalastele kaitsemeetmetele vastavates riikides, sealhulgas mõju kodanikele ja keskkonnale;
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b
(b) projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringute arv rangeimatele tuumaohutusnõuetele vastavate käitiste rajamiseks.
b) rangeimatele tuumaohutusnõuetele vastavate käitiste rajamiseks teostatud projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringute arv ja nende uuringute tulemuste edukas rakendamine;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b a (uus)
ba) tuumaohutus, kiirguskaitse ning tulemuslikud ja tõhusad kaitsemeetmete täiustamise meetmed, mis põhinevad rangeimatel tuumaohutus- ja kiirguskaitsenõuetel ja tuumaohutusalastel kaitsemeetmetel, sh tuumarajatistes rakendatavate rahvusvaheliste vastastikuse hindamiste tulemustel.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12a
Läbipaistvus
Komisjon ja liiduga kõnealuse vahendi alusel koostööd tegevad kolmandad riigid peavad tagama, et nendes riikides kõnealuse rahastamisvahendi abil võetud tuumaohutusmeetmete ja nende riikide üldiste tuumaohutusnõuetega seotud vajalik teave tehakse töötajatele ja üldsusele kättesaadavaks, pöörates erilist tähelepanu tuumarajatise läheduses asuvatele kohalikele asutustele, elanikele ja sidusrühmadele. Muu hulgas tuleb tagada, et pädev reguleeriv asutus ja loa omanikud annavad teavet oma pädevusvaldkondade piires. Teave avalikustatakse vastavalt asjakohastele õigusaktidele ja rahvusvahelise õiguse aktidele, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjaomaste õigusaktide ja rahvusvahelise õiguse aktidega.
Hilinenud maksmisega võitlemine äritehingute puhul
147k
54k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) rakendamise kohta (2018/2056(INI))
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul(1),
– võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2011/7/EL rakendamise kohta (COM(2016)0534) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0278),
– võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu strateegia kohta(2),
– võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) rahastamisele juurdepääsu ja VKEde rahastamise mitmekesistamise kohta kapitaliturgude liidus(3),
– võttes arvesse analüüsi „Directive 2011/7/EU on late payments in commercial transactions: European Implementation Assessment“ (direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) Euroopa rakendamishinnang), mille Euroopa Parlamendi uuringuteenistus avaldas 2018. aasta juulis,
– võttes arvesse Intrumi avaldatud Euroopa maksearuandeid,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0456/2018),
A. arvestades, et ettevõtted sõltuvad maksetest ning elujõulises ja tõhusas ärikeskkonnas võimaldavad kiired maksed ettevõtetel oma kohustused õigeaegselt täita ning laieneda, investeerida, luua töökohti, toetada majanduskasvu ja olla üldiselt Euroopa majandusele kasuks;
B. arvestades, et siseturul toimub enamike kaupade ja teenuste tarnimine ja pakkumine majandustegevuses osalejate vahel või majandustegevuses osalejate ja avaliku sektori asutuste vahel nii, et nende eest tasutakse hiljem, st tarnija määrab kliendile vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele arve maksetähtaja, mis nähakse ette tarnija väljastatud arvel või asjakohastes õigusnormides;
C. arvestades, et hiline tasumine on püsiv kahjulik tava, mis takistab Euroopa ettevõtete, eriti VKEde arengut, sest neil puudub makse hilinemise korral prognoositav likviidsus;
D. arvestades, et see kahjustab eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sest mõjutab negatiivselt nende likviidsust, raskendab finantsjuhtimist ja mõjutab konkurentsivõimet ja kasumlikkust;
E. arvestades, et suurematel ettevõtetel on võrreldes VKEdega rohkem võimalusi enda hilinenud maksete eest kaitsmiseks (näiteks ettemaksed, krediidikontrollid, võlgade sissenõudmine, pangagarantiid või krediidikindlustus) ning suuremad ettevõtted võivad investeeringute suurendamiseks ja läbirääkimistel oma mõjuvõimu tugevdamiseks üleilmsetest madalatest intressimääradest rohkem kasu saada;
F. arvestades, et direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmise direktiiv) kohaselt on avaliku sektori asutustel õigeaegseid makseid toetava majanduskeskkonna väljaarendamisel „eriline vastutus“(4);
G. arvestades, et hilinenud maksmise direktiiviga kehtestatakse muu hulgas maksetähtajad ettevõtetevaheliste (B2B) ning avaliku sektori asutuste ja ettevõtete vaheliste tehingute (PA2B) jaoks, lisaks nähakse hilinenud maksmise korral ette automaatne õigus intressile, vähemalt 40-eurone kompensatsioon sissenõudmiskulude eest ja seadusjärgne viivis, mis on vähemalt 8 % suurem kui Euroopa Keskpanga viitemäär;
H. arvestades, et hilinenud maksmise direktiivi mõjul üldiselt lühenenud makseperioodidest hoolimata makstakse ettevõtetevaheliste tehingute puhul kuuele ELi ettevõttele kümnest endiselt lepingus kokkulepitust hiljem;
I. arvestades, et ettevõtete suurust silmas pidades nõustuvad kõige tõenäolisemalt just VKEd pikemate või ebaõiglaste maksetähtaegadega või sunnitakse neile suuremate ettevõtjate poolt peale ebaõiglased maksetingimused, millega nõustutakse jõutasakaalu erinevuste või ärisuhete kahjustamise ja tulevaste lepingute kaotamise hirmu tõttu;
J. arvestades, et Atradiuse maksetavade baromeetri kohaselt on 95 % VKEdest märkinud, et neile makstakse Euroopas hilinemisega – seda on rohkem kui suurte ettevõtete puhul, millest võib järeldada, et VKEd teevad makseid kiiremini kui suured ettevõtted, kuid neile makstakse hilinemisega;
K. arvestades, et maksete hilinemine mõjutab kõiki majandussektoreid, kuid see mõju on eriti tuntav sektorites, mille väärtusahelas domineerivad VKEd (näiteks ehitus, kommunaalteenused ja transport, ametitoimingud, tootmine, toidu- ja joogitööstus ning IT/telekommunikatsioon);
L. arvestades, et ühe pankroti puhul neljast on ELis põhjuseks hilinenud maksed;
M. arvestades, et hilinenud maksed tekitavad ettevõtetele lisakulusid, kuna nad peavad kulutama raha hilinenud maksjatega tegelemisele või maksma äritegevuse jätkamiseks võetud laenu pealt intressi;
N. arvestades, et hilinenud maksed või hirm hilinenud maksete ees on endiselt üks peamine tõke, mis takistab VKEdel hankelepingutes osaleda;
O. arvestades, et makseviivituste perioodi lühendamine aitaks hoida kokku iga päeva eest 158 miljonit eurot finantskulusid ning see täiendav rahavoog võiks Euroopas toetada 6,5 miljonit täiendavat töökohta;
P. arvestades, et komisjon on hilinenud maksmise direktiivi ebapiisava kohaldamise tõttu alustanud rikkumismenetlust nelja liikmesriigi (Kreeka, Slovakkia, Hispaania ja Itaalia) vastu ja pöördunud Itaalia suhtes ka Euroopa Kohtu poole;
Q. arvestades, et teatavad liikmesriigid on teinud algatusi õigeaegsete maksete tava juurutamiseks (õigeaegsete maksete toimimisjuhendite, valdkondlike vabatahtlike osaluste või riigihanke-eeskirjadega tugevama sünergia tekitamise kaudu);
R. arvestades, et 2016. aastal avaldatud komisjoni aruandes hilinenud maksmise direktiivi rakendamise kohta järeldati, et ettevõtjate teadlikkus direktiiviga antud õigustest ei tähenda, et nad neid õigusi kasutavad, ning et direktiivi tõhusat kohaldamist takistavad peamiselt keskmiste maksetähtaegade üldise kontrollisüsteemi puudumine, direktiivi teatavate oluliste põhimõtete selgusetus ning turu tasakaalustamatus suuremate ja väiksemate ettevõtete vahel;
S. arvestades, et hilinenud maksete probleem on mitmetahuline ja keeruline ning tingitud osaliselt horisontaalsetest teguritest, mis on kõikides sektorites ja kõikide tehinguliikide puhul ühised (näiteks rahavoo probleemid, ettevõtete mõjuvõimu ja suuruse ebavõrdsus, tarneahela struktuur, halduse ebatõhusus, probleemid krediidile juurdepääsuga, teadmiste puudumine arvete ja krediidi haldamise kohta jms), ning osaliselt välistest asjaoludest (näiteks majanduslik olukord ja ettevõtluskultuur riigis), mistõttu ei ole olemas ühte kõiki probleeme lahendavat lahendust;
T. arvestades, et ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (COM(2018)0173), hõlmab sätteid, milles käsitletakse hilinenud maksmist kiirestiriknevate kaupade eest ja jõustamisasutuste määramist liikmesriikides eeskirjade järgimise kontrollimiseks;
U. arvestades, et hilinenud makseid põhjustavad probleemid tuleb lahendada erinevate seaduslike ja vabatahtlike meetmete kombineerimise abil ning komisjoni, liikmesriikide ja ettevõtjate ühenduste sihipärasel sekkumisel; arvestades, et need lahendused peaksid hõlmama ennetavaid meetmeid, mille abil tegeleda enne tehingu sõlmimist tekkivate probleemidega, ning parandusmeetmeid, mida kasutatakse pärast tehingu sõlmimist tekkinud probleemide korral; arvestades, et igasuguse seadusandliku või vabatahtliku sekkumise puhul tuleks arvestada konkreetse majandussektori omapäraga;
Maksekäitumise parandamine ELis õiguslike ja vabatahtlike meetmete kaudu
1. usub, et nii hilinenud maksmise direktiivi kui ka riiklikke hilinenud maksete alaseid õigusnorme tuleks jõustada paremini, viivitamatult ja tõhusalt, järgides arvete maksmiseks kehtestatud maksimaalseid tähtaegu ning võttes meetmeid maksetähtaegu puudutavate eeskirjade täiustamiseks ja ebaõiglaste tavade vältimiseks; märgib, et selliseid meetmeid saab klassifitseerida iseloomu (õiguslik või vabatahtlik), kohaldamisala (horisontaalne või sektoripõhine) ja eesmärgi (ennetav, parandav või ettevõtluskultuuri muutev) järgi; leiab, et mõnes liikmesriigis on kehtivad õigusnormid ja rikkumiste suhtes võetud meetmed hakanud muutma ka liidu avaliku halduse kultuuri, nii et maksete hilinemine on üldiselt vähenenud;
2. on seisukohal, et hilinenud maksete probleemile puudub ühtne lahendus, sest teatud sektorites, kus domineerivad ettevõtetevahelised tehingud, võivad pikemad maksetähtajad, mis vastavad igal juhul ka direktiivi 2011/7/EL sätetele, olla kooskõlas ettevõtete vajadustega, nii et iga sektori eripära tuleb arvesse võtta; rõhutab vajadust teha jõupingutusi, et jõuda 30-päevaste maksetähtaegadeni, ning toonitab, et pikemad maksetähtajad kui direktiiviga 2011/7/EL lubatud 60 päeva kujutavad endast seaduselünka, mis võib sundida ettevõtteid leppima pikkade tähtaegadega, mis neid endid ja eriti VKEsid kahjustavad, kuid rõhutab, et samal ajal tuleb austada turul tegutsevate ettevõtjate vabadust lepingute sõlmimisel; rõhutab, kui oluline on tagada alati võrdsed võimalused turgu valitseva seisundiga ettevõtetele ja väikeettevõtjatele;
Ennetusmeetmed
3. usub, et liikmesriigid peaksid kehtestama rangemad maksetähtajad; märgib, et mõned liikmesriigid on näinud standardjuhtudeks ette 30 päeva pikkuse maksetähtaja, kuid vaid üksikud liikmesriigid on kehtestanud maksimaalsed maksetähtajad, mille täitmisest tehinguosalised mööda ei pääse; märgib lisaks, et sektori tasemel on maksimaalsete maksetähtaegade kehtestamine tavapärasem; on seisukohal, et maksetähtaegade teataval lühendamisel oleks kasu rangemate maksetähtaegade kehtestamisest õigusaktide abil, mis looksid nende jõustamise korral ka suurtele ja väikestele ettevõtetele võrdsed tingimused; juhib sellega seoses tähelepanu ka asjaolule, et ühtsemad ja lihtsamad reeglid võivad aidata võlausaldajatele ja võlgnikele selgitada, mida maksmisega hilinemise korral oodata, ja nii võidakse parandada nende majandustegevuse prognoositavust;
4. on seisukohal, et suurem läbipaistvus maksekäitumise osas võib samuti aidata maksete hilinemist vähendada; on veendunud, et selle teabe kättesaadavaks muutmine motiveeriks avaliku sektori asutusi ja ettevõtteid oma maksetavasid parandama ja oma rahalisi kohustusi täitma; julgustab liikmesriike kaaluma erinevaid võimalikke viise (näiteks andmebaasid või registrid) nii eraettevõtete kui ka avaliku sektori asutuste maksekäitumist käsitleva teabe kohustuslikus korras avaldamiseks;
5. julgustab liikmesriike kaaluma võimalust võtta kasutusele kohustuslikud süsteemid hea maksekäitumise tunnustamiseks (nimeline kiitmine) ja edendama ärisuhetes maksete õigeaegse tasumise kultuuri, pidades muu hulgas silmas asjaolu, et arvete õigeaegne tasumine on tõendatult arukas äristrateegia, sest vastutustundlikud maksjad saavutavad läbirääkimistel paremaid kokkuleppeid ja saavad loota ka usaldusväärsetele tarnijatele; palub komisjonil uurida olemasolevaid riiklikke süsteeme, mille kaudu nii ettevõtete kui ka avaliku sektori asutuste hea maksekäitumise kohta teavet saadakse (nimeline kiitmine), ning uurida ka võimalust näha nende süsteemide ELi tasandil kehtestamiseks ette ühised kriteeriumid;
6. rõhutab, kui oluline on pakkuda ettevõtjatele, eriti VKEdele, krediidijuhtimise ja arvete haldamise kohta lisateavet ja koolitust; tuletab meelde, et krediidi tõhus haldamine lühendab raha keskmist kättesaamisperioodi ja hoiab rahavoo optimaalsena, vähendades seeläbi maksejõuetuse riski ja suurendades kasvupotentsiaali; usub, et koolitust tuleks pakkuda ka avaliku sektori asutuste ametnikele ning et VKEd võtaksid koolitust ja tuge saades hilinenud maksmise direktiivis ette nähtud meetmed suurema tõenäosusega kasutusele; märgib, et VKEdel puudub kahjuks sageli võimekus koolitusse investeerida ning hetkel puuduvad ELi ja riikide tasandil sellised programmid, milles keskendutaks ettevõtete krediidijuhtimise ja arvete haldamise alaste teadmiste suurendamisele; usub, et VKEde finantshariduse toetamiseks tuleks eraldada rohkem ELi vahendeid, ning nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriikide ametiasutused suurendaksid jõupingutusi VKEdele krediidihalduse alaste täiendkoolituste pakkumisel; on lisaks seisukohal, et koolitus ja tugi peaksid hõlmama ka suuniseid tähtajaks tasumata summade sissenõudmise kohta piiriüleste tehingute korral, ning kutsub komisjoni üles jätkama nende suuniste ja muu kasuliku teabe (näiteks ettevõtja õiguste ja võimaluste kohta võlgnikega tekkinud juriidilistes vaidlustes) lisamist teabeportaali Teie Euroopa ja tagama ettevõtete toetamise Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu;
Parandusmeetmed
7. kutsub liikmesriike ja ettevõtjate ühendusi üles kaaluma võimalust luua riiklikud ja piirkondlikud tasuta ja konfidentsiaalsed vahendusteenused (vahendus, lepitus, vahekohtumenetlus ja juhtumilahendus), mis oleksid ärisuhete hoidmisel ja maksevaidluste lahendamisel kohtumenetluse alternatiivina kättesaadavad kõigile ettevõtjatele ja annaksid neile ühtlasi teavet hilinenud makseid puudutavate õiguste ja meetmete kohta; rõhutab, et sellised vahendusteenused oleksid eriti kasulikud VKEdele, kellel puuduvad sageli kohtuvaidlustes osalemiseks piisavad rahalised vahendid ja kes loobuvad seetõttu oma õigustest; soovib lisaks, et liikmesriigid kaaluksid põhjalikult võimalust rahastada avalikult sõltumatuid ombudsmane, kes tegeleksid hilinenud maksmise juhtumite uurimise ja arvete maksmata jätmise vaidlustega, abistaksid väikeettevõtteid hilinenud maksete ja maksmata jätmise juhtumite lahendamisel, annaksid nõu, kuidas maksevõlgnevuste puhul toimida, ning pakuksid välja lahendusi, eriti VKEdele; nõuab, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid võlgade sissenõudmisega seotud küsimustes tõhusa õigusabi ka piiriüleste tehingute puhul;
8. kutsub liikmesriike üles jõustama enda riiklikke õigusakte ning toetama ja kehtestama rangemaid kontrolle, näiteks suurte ettevõtete hulgas, ja kasutama tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, et toetada parema maksekäitumise arengut; leiab, et halduskaristusi jõustavate avaliku sektori asutuste otsene sekkumine võib aidata hirmutegurist üle saada ja võtta võlausaldajalt võlgnike suhtes meetmete võtmise koorma, sest ametiasutused jõustaksid õigusakte otse ning rakendaksid halbu maksetavasid kasutavate ettevõtete suhtes kaalutlusõigusel põhinevaid meetmeid; usub, et halduskaristuste ulatus ja nende kumuleeruv iseloom võib veenda ettevõtjaid maksetega mitte hilinema, ning toonitab, et seda korda tuleks kohaldada astmeliselt, sõltuvalt sellest, mil määral ettevõte nõudeid täidab;
9. juhib tähelepanu asjaolule, et vaatamata 2011. aasta veebruaris vastu võetud hilinenud maksmise direktiivile ning uutele ettevõtjate kaitse mehhanismidele, mis on mõnes liikmesriigis kehtestatud, läheb igal aastal Euroopas pankrotti tuhandeid VKEsid ja idufirmasid, kes ootavad muu hulgas avaliku sektori asutustele esitatud arvete tasumist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid kohustuslike piisava kompensatsiooni viiside (nt tasaarveldamine) ja muude tugimeetmete (nt VKEde tagatisfondid ja faktooring) kasutuselevõtmist ettevõtjate jaoks, kelle võlgnikuks on avaliku sektori asutus, et ettevõtjad ei läheks neile võlgnetavate summade pärast pankrotti;
10. rõhutab, et ettevõtete maksu- ja sotsiaalkindlustusvõlgu tuleks avaliku sektori asutuste tasumata summade võrra vähendada;
11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid VKEdele tagatisfondid, millega tagataks selliste VKEde pangavõlad, kellele on raha võlgu avaliku sektori asutused;
12. võtab suure murega teadmiseks teatavates liikmesriikides valitseva olukorra, kus avaliku sektori asutused on märkimisväärselt hilinenud ettevõtjate poolt tarnitud kaupade ja/või teenuste eest tasumisega (kõige rohkem mõjutab see tervishoiusektorit), lisanud tarnelepingutesse edasiandmist keelavaid klausleid, takistanud (seaduste abil) tarnijatel oma nõuetega kohtusse pöörduda ning põhjustanud seeläbi ettevõtetele tõsiseid finantsraskusi või viinud nad pankrotti; usub, et liikmesriigid peaksid avaliku sektori asutuste hilinenud maksete tõttu keerulisse finantsolukorda sattunud ettevõtjate toetuseks (eriti VKEde jaoks) kehtestama kiiremad ja tõhusamad käibemaksu tagastamise ja tasumisele kuuluvate summade sissenõudmise menetlused;
13. märgib, et õigeaegsete maksete toimimisjuhendid ja põhimõtted, ettevõtja sotsiaalse vastutuse meetmed, siseauditid ja sisekontrolli nõuded aitavad luua vastutustundlikku maksekultuuri ning tagada ettevõtjate vahel õiglased suhted ja usalduse;
14. väidab, et direktiivi teatavad elemendid, näiteks lepingutes sätestatud ja äritavade kohaste maksetähtaegade kirjeldamine „äärmiselt ebaõiglastena“ või see, millal lepingukohane makseperiood algab ja lõpeb, vajavad selgitamist ning selleks peaks komisjon välja andma suunised; juhib lisaks tähelepanu Euroopa Kohtu täienevale kohtupraktikale direktiivi teatavate osade (näiteks mõisted „ettevõtja“, „äritehing“ ja „äärmiselt ebaõiglane“ seoses kohtuasjadega C-256/15 ja C-555/14) tõlgendamisel;
15. peab oluliseks, et avalik sektor ei kalduks kõrvale direktiivis maksetähtaegade kohta sätestatud reeglitest; kutsub seega liikmesriike ja komisjoni üles võtma Euroopa Kohtu hiljutise kohtupraktika (kohtuasi C-555/14) põhjal meetmeid, et tagada avaliku sektori asutuste õigeaegsed maksed tarnijatele ning hilinenud maksete eest võlausaldajatele automaatselt makstavad lepingukohased intressid ja kompensatsioon, mille saamiseks ei oleks vaja alustada hilinenud maksete suhtes lisamenetlusi, ja palub, et komisjon esitaks ettepaneku intresside automaatse arvestamise kohta;
16. toonitab, et arvete kiire maksmine on ettevõtete ja eriti VKEde ellujäämiseks ja kasvuks väga oluline; märgib, et finants- ja digitaaltehnoloogia muudavad makseviise ja maksete tegemise kiirust; ootab seetõttu märkimisväärset elektroonilise arveldamise kasvu ja traditsiooniliste makseviiside järkjärgulist asendumist innovatiivsete makseviisidega (näiteks tarneahela rahastamine, faktooring jne), mis võimaldavad maksta võlausaldajale reaalajas kohe, kui arve on väljastatud;
17. võtab suure huviga teadmiseks, et teatavates liikmesriikides on avaliku sektori asutuste maksete hilinemise puhuks loodud menetlused, mille raames võib keskvalitsus teha kohalikule üksusele hoiatuse, kui see ei ole arveid tarnijatele õigeaegselt ära maksnud, ning kui arvete tasumine jätkuvalt viibib, võib keskvalitsus tarnitud kaupade või teenuste eest tarnijatele otse ära maksta ning peatada eelarvekohaste vahendite maksmise reegleid mittetäitvale kohalikule omavalitsusele; arvab, et selline süsteem võimaldab usaldusväärselt jälgida avaliku sektori asutuste maksekäitumist ning tagab, et olukord ei eskaleeru, lisaks antakse süsteemi kasutuselevõtust laialdaselt teada, mistõttu on see andnud edasist analüüsi väärivaid tulemusi ja seda tuleks hea tava näitena liikmesriikidele tutvustada;
18. võtab murega teadmiseks komisjoni aruande järeldused, mille kohaselt on peamiseks põhjuseks, miks võlausaldajad hilinenud maksmise direktiivi kohaseid õigusi ei kasuta, hirm kahjustada ärisuhteid; peab sellega seoses vajalikuks võtta meetmeid, mille abil lihtsustada VKEde jaoks hilinenud maksmise direktiivi kohaste õiguste jõustamist; kutsub selles kontekstis üles uurima lähemalt hilinenud maksmise direktiivi artikli 7 lõikes 5 esitatud võimalust, et ettevõtjaid ametlikult esindavad organisatsioonid võivad pöörduda äärmiselt ebaõiglaste lepinguliste tingimuste või tavade asjus liikmesriigi kohtusse;
19. peab kiiduväärseks teatavates liikmesriikides tehtud sektoripõhiseid algatusi, milles osalevad ettevõtjad on esitanud loetelu konkreetsetest meetmetest, mida nad oma väiksematele tarnijatele toodete ja teenuste eest kiiremaks tasumiseks võtavad; märgib, et positiivne tähelepanu (nimeline kiitmine) ja ka avalik häbistamine võivad anda sektori tasandil iseregulatsiooni tõttu soovitud tulemusi ja pakkuda VKEdele olulist tuge;
20. toonitab, kui tähtsad on avalikud hanked ühtse turu toimimise parandamiseks; nõuab, et uuritaks võimalusi tekitada hilinenud maksmise direktiivi ja riigihanke-eeskirjade vahel suuremat sünergiat, eriti võimalust anda hankijatele õigus nõudeid mittetäitva ettevõtja kõrvalejätmiseks tulevastest hankemenetlustest, kui põhitöövõtja ei tasu alltöövõtjatele õigeaegselt (riigihankedirektiiv)(5), ja võimalust kasutada ulatuslikumalt riigihankedirektiivi artikli 71 lõike 3 sätteid selle kohta, et teatavatel tingimustel võib alltöövõtjatele maksta otse, lisaks võiks alltöövõtjate suhtes järgitav maksekäitumine olla avalikus pakkumismenetluses osalevate potentsiaalsete töövõtjate finantssuutlikkuse hindamisel üheks kriteeriumiks; soovib, et liikmesriigid tagaksid avaliku sektori asutuste poolt töövõtjatele ja alltöövõtjatele tehtavate maksete ning töövõtja poolt alltöövõtjatele või tarnijatele tehtavate maksete läbipaistvuse ja jälgitavuse;
Järeldused ja soovitused
21. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid avaliku sektori asutuste tehtavate maksete eest täieliku vastutuse ning parandaksid oma seadusi, et tagada hilinenud maksmise direktiivi kõikide osade nõuetekohane rakendamine, kõrvaldades muu hulgas kõik riiklikud seadused, eeskirjad või avaliku sektori lepingulised tavad, mis on direktiivi eesmärkidega vastuolus (näiteks avalikule sektorile esitatavate nõuete täitmisele pööramise ja edasiandmisega seotud keelud); kordab samal ajal, et komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et püüda tagada võetud kohustuste täielik ja nõuetekohane täitmine;
22. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama „otsustavat tegutsemist õigeaegse maksmise kultuuri suunas“(6), kasutades selleks kõige sobivamaid meetmeid, sh andes välja parimaid tavasid käsitlevad suunised ning tehes eespool kirjeldatud ettepanekute põhjal vajaduse korral ja asjakohastel juhtudel seadusandlikke algatusi, et luua ettevõtjate jaoks usaldusväärne ettevõtluskeskkond ja täpne maksekultuur;
23. nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid makseprotseduurid tõhusamaks, ja juhib konkreetsemalt tähelepanu arvete kontrollimisele või kaupade ja teenuste lepingukohasuse kontrollimisele, mida ei tohiks kasutada direktiiviga lubatud makseperioodide kunstlikuks pikendamiseks;
24. tuletab liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et arvete õigeaegne tasumine on ärikeskkonna elujõulisuse eeltingimus ning seetõttu tuleb seda arvestada kõikides äritegevust mõjutavates poliitikavaldkondades ja seadusandlikes algatustes (näiteks seoses ettevõtja sotsiaalse vastutuse, idufirmade ning platvormide ja ettevõtete vaheliste suhetega);
25. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kasutama erialaseid väljaandeid, reklaamikampaaniaid ja muid vahendeid, et suurendada ettevõtjate teadlikkust meetmetest, mida on võimalik hilinenud maksmise vältimiseks võtta;
26. kutsub komisjoni üles toetama ja edendama Euroopa ettevõtjate juurdepääsu asjakohastele rahastamisallikatele;
o o o
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 57 lõike 4 punkt g.
– võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2017. aasta tegevusaruannet pealkirjaga „Mõju tulevikule“ (Impact into the Future),
– võttes arvesse EIP 2017. aasta finantsaruannet ja statistilist aruannet,
– võttes arvesse EIP 2018. aasta aruannet pealkirjaga „EIB operations inside the European Union 2017: Results and Impact“ (EIP tehingud Euroopa Liidus 2017. aastal: tulemused ja mõju),
– võttes arvesse EIP 2018. aasta aruannet pealkirjaga „The EIB outside the European Union – 2017: Financing with global impact“ (EIP väljaspool Euroopa Liitu 2017. aastal: üleilmse mõjuga rahastamine),
– võttes arvesse EIP grupi 2017. aasta jätkusuutlikkuse aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 126, 175, 177, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning sellele lisatud protokolli nr 5 EIP põhikirja kohta,
– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),
– võttes arvesse EIP vähereguleeritud, läbipaistmatuid ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone puudutavat poliitikat, mis avaldati 15. detsembril 2010, ja vähereguleeritud, läbipaistmatuid ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone puudutava poliitika addendum’it, mis avaldati 8. aprillil 2014,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8-0415/2018),
A. arvestades, et EIP peamine eesmärk on pakkuda projektidele pikaajalist rahastamist ja eriteadmisi ning võimendada täiendavaid investeeringuid, et aidata saavutada ELi eesmärke;
B. arvestades, et EIP on ainus pank, mille omanikuks on ELi liikmesriigid ja mis esindab ELi liikmesriikide huve;
C. arvestades, et EIP on ELi finantsharu ning suure tähtsusega institutsioon avaliku ja erasektori investeeringute säilitamiseks kõikjal liidus, kusjuures liidus toimub üle 90 % EIP laenutegevusest;
D. arvestades, et EIP laenutegevust rahastatakse peamiselt võlakirjade emiteerimise kaudu rahvusvahelistel kapitaliturgudel;
E. arvestades, et EIP aastane rahastamisprogramm ulatub ligikaudu 60 miljardi euroni;
F. arvestades, et 33 % ja 37 % EIP vastavalt 2017. ja 2016. aastal emiteeritud võlakirjadest emiteeriti USA dollarites;
G. arvestades, et EIP võlakirjad on kõrgeima krediidikvaliteediga ja kolm peamist reitinguagentuuri on andnud EIP-le krediidireitingu AAA, muu hulgas seepärast, et selle omanikud on liikmesriigid ja selle riskijuhtimine on konservatiivne, mille tulemus on kindel laenuportfell, kus viivislaene on kõigest 0,3 %;
H. arvestades, et finantsinstrumendid ja eelarvetagatised võivad ELi eelarve mõju suurendada;
I. arvestades, et EIP on finantsinstrumentide rakendamisel tihedas koostöös riiklike, piirkondlike või mitmepoolsete finantseerimisasutustega ELi iseenesestmõistetav partner;
J. arvestades, et EIP-l on samuti oluline roll väljaspool ELi tema välislaenutegevuse kaudu maailma suurima mitmepoolse laenuvõtja ja laenuandjana;
K. arvestades, et EIP tugevdab jätkuvalt Euroopa integratsiooni ja EIP roll on veelgi olulisem pärast finantskriisi algust 2008. aastal;
L. arvestades, et strateegilises tegevuskavas aastateks 2017–2019 esitatud EIP prioriteedid keskenduvad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks energeetika, transpordi ja liikuvuse, tervishoiu, maapiirkondade taristu arendamise ja põllumajanduse toetamise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, keskkonna ja innovatsiooni valdkonnas;
M. arvestades, et EIP grupp peaks säilitama oma ärimudeli alusväärtusena suure krediidivõimelisuse ning kvaliteetse ja tugeva varade portfelli, kuhu kuuluvad usaldusväärsed investeerimisprojektid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames, ning kõik finantsinstrumendid oma portfellis;
EIP saavutused viimase 60 aasta jooksul
1. õnnitleb EIPd, kelle edukas tegevus on kestnud 60 aastat, mille jooksul pank on investeerinud 1,1 triljonit eurot ja rahastanud 11 800 projekti 160 riigis maailma suurima mitmepoolse laenuvõtja ja laenuandjana;
2. peab kiiduväärseks asjaolu, et EIP grupi aastatel 2015–2016 heaks kiidetud laenutegevus toetab ELis investeeringuid 544 miljardi euro ulatuses, mis suurendab SKPd 2,3 % ja loob 2020. aastaks 2,25 miljonit töökohta; palub tungivalt, et EIP edendaks veelgi oma pikaajalisele ja jätkusuutlikule majanduskasvule kaasaaitavat tegevust;
3. tõstab esile EIP võimalusi kujundada turge kooskõlas ELi poliitikaeesmärkidega; tunnustab EIP suutlikkust investeerida vastutsükliliselt, et tegeleda finantskriisist tuleneva mahajäämuse ja majanduslangusega ning VKEde raskustega rahastamisele juurdepääsul ja innovatsiooniprojektide rahastamisel;
4. rõhutab olulist osa, mida täidab EIP ELi pangana, kuna see on ainus rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis kuulub täielikult liikmesriikidele ning juhindub täiel määral ELi poliitikast ja standarditest;
5. nõuab, et tugevdataks EIP nõustamistegevust ja et EIP tegeleks koos komisjoni, liikmesriikide ja liikmesriikide ametlike finantseerimisasutustega, kes edendavad investeeringuid, süsteemsete puudujääkidega, mis takistavad teatavatel piirkondadel või riikidel EIP finantstegevusest täit kasu saada;
6. rõhutab, et 700 000 VKEd peaks saama rahastamisele parema juurdepääsu, ning märgib, et EIP majandusosakonna ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnangul on EFSI tehingud juba toetanud rohkem kui 750 000 töökohta, kusjuures see näitaja peaks 2020. aastaks suurenema 1,4 miljonini, ning et Junckeri kava abil on ELi SKPd juba suurendatud 0,6 % ja 2020. aastaks peaks see näitaja suurenema 1,3 %ni;
7. väljendab heameelt selle üle, et EIP on käivitanud majandusliku vastupanuvõime algatuse, mille eesmärk on aidata Lääne-Balkani ja ELi lõunanaabruse riikidel toime tulla ebaseaduslikust rändest ja sundrändest tingitud probleemidega; nõuab, et sellele algatusele eraldataks rohkem raha ja EIP sekkuks nendes piirkondades rohkem, et toetada humanitaartegevust, töökohtade loomist, majanduskasvu ja taristu parandamist; tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et kiideti heaks esimesed Euroopa välisinvesteeringute kava Aafrika projektid, ja loodab, et EIP roll nendes projektides on suurem;
8. juhib tähelepanu asjaolule, et ainuüksi 2017. aastal võeti vastu rekordarv projekte ehk 901 projekti, mis hõlmavad rohkem kui 78 miljardit eurot innovatsiooni, keskkonna, taristu ja VKEde tarbeks;
9. rõhutab EIP tegevust majandusliku ja sotsiaalse kaasamise toetamisel, mis hõlmas viimase 10 aasta jooksul enam kui 200 miljardi euro suurust rahastust piirkondadele;
Üldised tähelepanekud
10. väljendab heameelt EIP tegevuse üle selleks, et oma investeeringute mõju paremini mõõta, selle asemel et rahastamise kohta üksnes kvantitatiivseid andmeid esitada;
11. tuletab meelde tõsiasja, et EIP on reageerinud kriisile tegevuse märkimisväärse laiendamisega; usub, et see on täitnud investeeringute puudujäägi vähendamisel positiivset rolli; palub tungivalt, et EIP pööraks nüüd, kui majandustingimused normaliseeruvad, erilist tähelepanu erainvesteeringute väljatõrjumise riskile;
12. rõhutab, et EIP tegevusel oli otsustav tähtsus kriisijärgses taastumises ja investeeringutasemete puhul, mis on liikmesriigiti ja piirkonniti, samuti sektorite arvestuses endiselt ebaühtlased; kutsub EIPd üles liikmesriikidesse rohkem investeerima, et aidata kaasa nende majanduse elavdamisele; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata innovatsiooni ja taristusektori rahastamisele, kus investeeringute puudujääk on eriti suur;
13. märgib, et peaaegu kolmandik EIP-poolsest rahastusest on dollarites nomineeritud, mis tekitab pangale USA võimalike sanktsioonide riski; palub, et EIP hakkaks oma dollarites rahastamist järk-järgult vähendama;
14. märgib, et igal aastal auditeerib EIPd Euroopa Kontrollikoda; võtab teadmiseks arutelu, mis käsitleb võimalust kehtestada EIP laenutehingute üle Euroopa Keskpanga järelevalve; hoiatab, et see võib avaldada EIP olemusele, toimimisele ja juhtimisele suurt mõju;
Innovatsioon ja oskused
15. tunnistab, et EIP peab prioriteediks innovatsiooni ja oskusi, et edendada majanduskasvu ja tagada Euroopa pikaajaline konkurentsivõime, pakkudes 2017. aastal 13,9 miljardi euro väärtuses laene muu hulgas 7,4 miljoni kiire digiühenduse loomiseks ja 36,8 miljoni aruka arvesti paigaldamiseks;
Keskkond ja jätkusuutlikkus
16. avaldab heameelt asjaolu üle, et EIP laenas 2017. aastal 16,6 miljardit eurot projektidele, mis toetavad tema keskkonnapoliitika-alaseid eesmärke, rahastades projekte keskkonnakaitse, taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse, puhta õhu, puhta vee, jäätmete ja jäätmekäitluse ja säästva transpordi valdkonnas, ning eraldas kliimavaldkonna laenudele rohkem kui 25 % oma avaliku poliitika valdkondades antud laenude kogusummast, mis ületas EIP esialgu võetud kohustust 3,2 %;
17. rõhutab, et rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuses peaksid ELi institutsioonid olema eeskujuks; tunnustab EIP kui maailma suurima roheliste võlakirjade emitendi staatust ja seda, et tema kliimateadlikkusvõlakirjad pakuvad investoritele läbipaistvat ühendust taastuvenergia ja ressursitõhususe projektide juurde, mis saavad kasu tulust, mida toovad EIP roheliste võlakirjade emissioonid, mis põhinevad EIP projektide kliimaalase kasu aruandlussüsteemil, sealhulgas sellised mõjunäitajad nagu ärahoitud kasvuhoonegaaside heide, heitkoguste absoluuttasemed, energiasääst ja paigaldatud täiendav energiatootmisvõimsus;
18. avaldab sellega seoses heameelt EIP kliimateadlikkusvõlakirjade esimese emissiooni üle summas 500 miljonit eurot, mis on mõeldud ÜRO kestliku arengu eesmärkide toetamisel suurt mõju avaldavate projektide tarbeks, tagades samas sotsiaalselt vastutustundlike investorite usalduse rangete läbipaistvus- ja turustandardite abil;
19. väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on saavutanud oma 25 % kliimaalase rahastamise eesmärgi; märgib murelikult, et komisjon seevastu 20 % eesmärki ei saavutanud;
20. väljendab heameelt algatuse „Arukate hoonete arukas rahastamine“ loomise üle, mille eesmärk on muuta investeeringud elamute energiatõhususe projektidesse erainvestoritele atraktiivsemaks, kasutades ELi toetusi mõistlikult tagatisena; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on hiljuti alustanud investeerimist sotsiaalmajadesse;
21. soovitab EIP-l võtta vastu energiastrateegia, mis on Pariisi kokkuleppe eesmärkidega täielikus vastavuses, võttes arvesse uurimistulemusi ja soovitusi, mis esitati valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruandes, mis käsitleb mõju, mida avaldavad üleilmne soojenemine 1,5 °C üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud üleilmne kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumine, kliimamuutuste ohule üleilmse reageerimise tugevdamise, kestliku arengu ja vaesuse kaotamiseks tehtavate jõupingutuste kontekstis;
22. kutsub EIPd üles säilitama Euroopa energiapoliitika eesmärke toetavaid laene;
23. kutsub EIPd üles jätkama kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega seotud projektide rakendamist, arvestades, et EL on üks Pariisi kokkuleppe allakirjastajaid, ning tuletab meelde ELi võetud kohustust vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 %;
24. rõhutab, kui tähtis on EIP-poolne rahastamine taastuvenergia tootmise võimsuse arendamise ja energiatõhususe suurendamise tarbeks sellistes sektorites nagu tööstus ja transport;
25. palub, et EIP teeks väikeste turuosaliste ja kogukondlike ühistutega koostööd taastuvenergiaalaste väikesemahuliste projektide ühendamiseks, võimaldades neil sellega olla abikõlblik EIP investeeringute saamiseks;
Taristu
26. juhib tähelepanu sellele, et EIP toetab turvalise ja tõhusa taristu ehitamist energia, transpordi ja linnapiirkondade jaoks, mida väljendavad tema 2017. aastal 18 miljardi euro väärtuses antud laenud, et toetada oma taristupoliitika eesmärki, ning rohkem kui 22 miljardi euro mahus laene linnadele;
27. kutsub EIPd üles säilitama Euroopa energiapoliitika eesmärke toetavaid laene;
VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad
28. väljendab heameelt EIP grupi tugeva toetuse üle VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (kokku 29,6 miljardit eurot investeeringuid), millel on olnud positiivne mõju 287 000 ettevõtjale, kes annavad tööd 3,9 miljonile inimesele;
29. tuletab meelde, et EIP andmetel on suurettevõtted kaks korda suurema tõenäosusega novaatorid kui VKEd, samas kui innovaatilistel uutel ettevõtetel on 50 % suurema tõenäosusega rahastamisraskusi kui teistel ettevõtetel; palub tungivalt, et EIP toetaks väiksemaid ettevõtjaid väiksemate laenudega, et avaldada Euroopa majanduse laiemale kihistatusele suuremat mõju;
30. on veendunud, arvestades VKEde tähtsat rolli, et EIP VKEde strateegia peaks hõlmama panga haldus- ja nõustamissuutlikkuse suurendamist, et pakkuda VKEdele arengu ja rahastamise taotlemise kohta teavet ja tehnilist tuge;
31. väljendab heameelt EIP keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamatus esitatud kümne standardi üle, mis on EIP laenutehingutes osalemise eelduseks, sealhulgas sellistes valdkondades nagu reostuse vältimine ja vähendamine, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, kliimaga seotud standardid, kultuuripärand, sunniviisiline ümberasustamine, haavatavate rühmade õigused ja huvid, töönormid, töötervishoid ja rahvatervis, ohutus ja julgeolek ning sidusrühmade kaasamine;
Vastutus, läbipaistvus ja teabevahetus
32. palub tungivalt, et EIP ja tema sidusrühmad arutleksid reformide üle, mida on vaja panga juhtimise demokratiseerimise, suurema läbipaistvuse ja selle tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks;
33. kutsub EIPd üles suurendama oma jõupingutusi teabevahetuse valdkonnas; peab eluliselt tähtsaks, et EIP suhtleks ELi kodanikega, et oma poliitikat paremini selgitada; on selles suhtes veendunud, et algatada tuleks arutelu eesmärgiga tugevdada EIP rahastamissuutlikkust, muu hulgas vahendina, mis näitaks konkreetselt ELi panust oma kodanike igapäevaellu;
34. märgib murelikult üldiste halduskulude jätkuvat kasvu, mille peamine põhjus on personalikulude suurenemine; hoiatab riski eest, mida kujutab endast EIP kapitalibaasile kulude ja tulude suhtarvu edasine suurenemine; palub, et EIP järgiks kuludistsipliini, et hoida oma juhtimisstruktuur sujuva ja tõhusana ning tagada, et see ei muutuks liiga paljude juhtidega struktuuriks;
35. märgib ära EIP hiljutised parandused läbipaistvuse valdkonnas, näiteks EIP direktorite nõukogu koosolekuprotokollide avaldamine ja EFSI tagatisega toetatud projektide näitajate tulemustabeli ning sõltumatu investeeringute komitee otsuse põhjenduste avaldamine kooskõlas EFSI määrusega; mõistab, et pank ei saa avalikustada tundlikku äriteavet;
36. tuletab meelde, et EIP grupi läbipaistvuspoliitika põhineb avalikustamise eeldusel ning et igaüks pääseb selle dokumentidele ja teabele ligi; kutsub EIPd üles läbipaistvust veelgi suurendama, näiteks avaldades üksikasjalikud koosolekuprotokollid ja andes teabele juurdepääsu nii institutsioonidesiseselt Euroopa Parlamendile ja teistele institutsioonidele kui ka üldsusele, eriti hangete ja allhangete süsteemi, sisejuurdluste tulemusi ning programmide tegevuste järelevalvet ja hindamist puudutavates küsimustes;
37. on arvamusel, et EIP lahendust vajavate probleemide seas on ülioluline asjakohase järelevalve tagamine; usub, et arvestades panga ülesandeid ja institutsioonilist ülesehitust, on vaja järelevalvestruktuuri;
38. võtab teadmiseks EIP kaebuste mehhanismi poliitika ja menetluste läbivaatamise; tuletab meelde oma seisukohta EIP kaebuste mehhanismi kohta, mida väljendati Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta(1); nõuab tungivalt, et EIP suurendaks oma kaebuste käsitlemise büroo sõltumatust ja tulemuslikkust, võtaks lisameetmeid bürokraatia vähendamiseks, suurendaks makromajandusliku analüüsi alast suutlikkust ning võtaks meetmeid naiste ja meeste võrdse esindatuse saavutamiseks oma juhtivatel ametikohtadel;
39. väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi tagatisega hõlmatud investeerimisprojektide tulemuste mõõtmise lehed tuleb nüüd nõudmise korral Euroopa Parlamendile esitada;
40. rõhutab vajadust EIP kasutatavate finantsvahendajate (eelkõige kommertspangad, aga ka väikerahastamisasutused ja ühistud) ulatusliku läbipaistvuse järele, et tagada vahendatud laenude suhtes samade läbipaistvusnõuete kohaldamine, nagu neid kohaldatakse muud liiki laenude suhtes;
41. väljendab heameelt EIP majandusliku vastupanuvõime algatuse (MVA) üle, mis on osa ELi ühisest reaktsioonist rände- ja pagulaskriisile, keskendudes rände algpõhjustega tegelemisele; nõuab tungivalt tihedat koostööd ja vastastikust täiendavust ELi välisinvesteeringute kavaga; märgib, et senised 26 MVA projekti ja 2,8 miljardit eurot investeeringuid toovad kasu eeldatavalt rohkem kui 1 500 väiksemale ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjale, mis aitab säilitada üle 100 000 töökoha;
42. kutsub EIPd üles võtma EFSIga saadud kogemustele tuginedes kõik vajalikud meetmed ja maksimeerima tulevase InvestEU programmi tulemusi, pöörates erilist tähelepanu piirkondlikule ja sotsiaalsele ebavõrdsusele ning majanduskriisi tõttu kõige rohkem kannatanud liikmesriikidele;
43. tunneb heameelt selle üle, et alates 2016. aasta oktoobrist suurenes lõunanaabruse ja Lääne-Balkani riikide teadusuuringute taristu rahastamine viie aasta jooksul 6 miljardi euro võrra lisaks juba kavandatud 7,5 miljardile eurole ning keskendutakse jätkusuutlikule ja elutähtsale taristule;
44. rõhutab majandusliku vastupanuvõime arendamise tähtsust vastuvõtvates ja transiidiriikides, toetades töökohtade loomist ning kohaliku elanikkonna ja ümberasustatud isikute jaoks vajaliku taristu rajamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et ka pagulaste kogukonnad saavad kasu võimalustest arendada iseseisvust ja elada väärikalt; rõhutab, et investeeringud majandusliku vastupanuvõime parandamisse peaksid aitama parandada piirkondade valmisolekut tulevaste väliste vapustuste suhtes ning need aitavad suurendada stabiilsust nõrkades riikides;
45. märgib ära EFSI kolmanda aastapäeva ja tunnustab EIP saavutusi, väljendades heameelt 335 miljardi euro suuruse investeeringu üle, mille kaasseadusandjad on alates EFSI määruse (määrus (EL) nr 2015/1017)(2) vastuvõtmisest kogu liidus kasutusele võtnud, mille raames on 28 liikmesriigis heaks kiidetud 898 toimingut, kaks kolmandikku neist tulid erasektori vahenditest, millega ületatakse 2015. aastal seatud 315 miljardi euro suurust esialgset eesmärki; juhib tähelepanu Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi otsusele laiendada EFSI kehtivusaega 2020. aasta lõpuni ja suurendada selle mahtu 500 miljardi euroni;
46. toonitab vajadust kiirendada kapitaliturgude liidu ülesehitustööd, võimaldades seega EIP-l tõeliselt keskenduda lünkade täitmisele turutõrgete korral ja kõrge riskitasemega projektide rahastamisele;
47. tuletab meelde, et Euroopa Parlament on tõdenud vajadust tagada selliste nõudlusest lähtuvate mehhanismide toetamise jätkuvus nagu EFSI, millest toetatakse pikaajalisi investeeringuid reaalmajandusse, võetakse kasutusele erasektori investeeringuid, luuakse olulist makromajanduslikku mõju ja töökohti sektorites, mis on olulised ELi tuleviku jaoks pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku;
48. ergutab nõutava järjepidevuse tagamiseks õigeaegselt looma 2020. aasta järgse perioodi jätkualgatust, mis peaks hõlmama EFSIga saadud kogemusi ja säilitama peamised edutegurid;
49. on veendunud, et EIP grupp on olnud EFSI kui toetusesaajate ja vahendajate ainsa koostööpartneri ning ainsa rakenduspartneri edu võti; usub, et mis tahes tulevases InvestEU programmis on EIP dubleerimise vältimiseks pangandusülesannete täitmisel (rahavood, varahaldus, riskihindamine) seoses finantsinstrumentide rakendamisega ELi iseenesestmõistetav partner;
50. nõuab EIP grupi poolset tõhustatud koostööd riiklike tugipankade ja institutsioonidega ning kutsub EIPd üles jätkuvalt tugevdama oma tööd riiklike tugipankadega, et tagada teavitustegevus ning arendada edasi nõustamisteenuseid ja tehnilist abi eesmärgiga toetada pikaajalist geograafilist tasakaalu; märgib, et EFSI rahastatud projektidest on saadud mitmekesiseid kogemusi; toetab ja ergutab parimate tavade edasist vahetamist EIP ja liikmesriikide vahel, et tagada suurem majanduslik tõhusus;
Laenude andmine väljaspool ELi
51. avaldab heameelt EIP tähtsa rolli üle ELi-välistes rahastustes selle välislaenutegevuse kaudu; juhib tähelepanu sellele, et EIP juhib välislaenude andmise volitust tõhusalt, mida kinnitas 2018. aasta juunis koostatud sõltumatu hinnang, milles tunnistatakse selle olulisust ja mõjusust ELi-poolse rahastuse pakkumisel kolmandatele riikidele vähimate kuludega liidu eelarvele; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta;
52. on veendunud, et EIP peaks jätkuvalt juhtima kolmandate riikide jaoks ELi tulevaste rahastamismehhanismide väljatöötamist, tagades samas, et see on nende kohalike ettevõtjate huvides, kes soovivad asutada kohalikke, sageli mikro- või väikeettevõtteid, eesmärgiga aidata kaasa eelkõige kohalikule majandusele, mis on EIP laenuotsustes esmatähtsal kohal;
53. on veendunud, et EIP peaks säilitama oma olemasoleva välispoliitilise tegevuse, sealhulgas selliste vahendite kaudu nagu kolmandatele riikidele laenude andmise volitus; avaldab heameelt selle üle, kuidas EIP haldab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma investeerimisrahastut, millest toetatakse peamiselt projekte, mis edendavad erasektori arengut; rõhutab sellega seoses, et EIP kui ELi kahepoolse rahastamistoe keskset rolli tuleb liiduvälise rahastamise 2020. aasta järgses struktuuris tingimata kindlalt kajastada;
54. leiab, et EIP tegevus peab toimuma täielikus kooskõlas Euroopa Liidu muude poliitikasuundade ja tegevustega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 7 ja põhiõiguste harta kohaselt;
55. rõhutab, et EIP peab liiduväliseid toiminguid puudutavas aastaaruandes kirjeldama, kuidas ta on järginud poliitika sidususe põhimõtet, millel liidu välispoliitika põhineb, ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepet;
56. tuletab EIP-le meelde, et selle tegevus peab olema kooskõlas välislaenude andmise volituse kohase arengumandaadiga, tagamaks, et arengumaades tehtavate investeeringute tulemusel laekuks kohalikele maksuasutustele õiglane tulu;
57. võtab teadmiseks asjaolu, et pooled laenud, mille EIP välislaenude andmise volituse kaudu annab, on mõeldud kohalikele finantsvahendajatele eesmärgiga edendada mikrokrediidi andmist, ja palub EIP-l esitada finantsvahendajate kaudu antud laenude kohta terviklikum ja süsteemsem teave;
58. tuletab meelde, et EIP tegevus peab olema kooskõlas liidu sise- ja välispoliitikaga; rõhutab, et EIPst laenu saamise tingimused peaksid soodustama majanduskasvu ja tööhõivet ning aitama sellega saavutada asjaomaseid poliitikaeesmärke, eelkõige liidu äärealade arengut; palub, et EIP parandaks märgatavalt korda, mille alusel antakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele enne projektide heakskiitmist tehnilist abi ja finantsoskusteavet, et abi ja teave oleksid paremini kättesaadavad ja et kaasatud oleksid kõik liikmesriigid, eriti need, kelle puhul on heakskiidetud projektide osakaal olnud väiksem;
59. kutsub EIPd üles tegema idanaabruse riikide keskkonnasäästlikkusse suuri investeeringuid;
60. kutsub EIPd üles suurendama jõupingutusi, et pakkuda ülemaailmset rahastust energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse investeeringute mitmekesistamiseks, millega tuleb tegeleda laiemal kui riigi tasandil, ulatudes üle piirkondade, valitsusüksuste ja väiksemate ettevõtjate, ning nõuab, et loobutakse keskkonnale ja loodusvaradele tõsist ohtu kujutavate projektide rahastamisest;
61. rõhutab, kui tähtis on EIP rahastamistegevus idanaabruses; palub EIP-l suurendada idanaabruses laenutegevust, et toetada investeeringuid riikidesse, kes rakendavad ELiga sõlmitud assotsieerimislepinguid;
Maksukohustuse täitmine
62. avaldab heameelt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku üle, mille EIP võttis vastu 2018. aasta jaanuaris ning milles kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust reguleerivad peamised põhimõtted ning nendega seotud terviklikkuse aspektid EIP grupi tegevuses;
63. avaldab heameelt EIP tehtud edusammude üle rangeimate standardite vastuvõtmisel eesmärgiga tõkestada maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist, rahapesu ja terrorismi rahastamist ning maksustamise vältimist ja agressiivset maksuplaneerimist, rakendades täielikult ELi poliitikat ja standardeid, näiteks maksustamise valdkonnas koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu; kutsub sellega seoses EIPd üles lõpetama koostöö selles loetelus olevate vahendajate, riikide ja jurisdiktsioonidega; rõhutab, et EIP peab tingimata olema jätkuvalt pidevalt valvas ja kohandama oma tegevust nende tavade pidevalt muutuva olukorraga;
64. julgustab EIPd jätkuvalt rakendama tõhustatud hoolsuskohustust iga toimingu suhtes, mille puhul on tuvastatud suuremad riskitegurid, näiteks seos nõuetele mittevastava jurisdiktsiooniga, maksuriski näitajad ja keerukad mitut jurisdiktsiooni hõlmavad struktuurid, olenemata sellest, kas seosed nõuetele mittevastava jurisdiktsiooniga on olemas või ei ole;
65. rõhutab, et tingimata tuleb tagada lõplikke toetusesaajaid käsitleva teabe kvaliteet ja hoida tulemuslikult ära tehingud finantsvahendajatega, nagu kommertspangad ja investeerimisühingud, kelle puhul on täheldatud negatiivseid juhtumeid seoses läbipaistvuse, pettuse, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga;
66. väljendab heameelt tõsiasja üle, et EIP võtab arvesse maksude mõju riikides, kus investeering tehakse, ja seda, kuidas see investeering aitab kaasa majandusarengule, töökohtade loomisele ja ebavõrdsuse vähendamisele;
67. kutsub EIPd üles suurendama oma jõupingutusi teabevahetuse valdkonnas; peab väga oluliseks, et EIP suhtleks ELi kodanikega, et oma poliitika eesmärke paremini selgitada ja seega ELi panust oma kodanike igapäevaellu konkreetselt näitlikustada;
68. ootab, et EIP kohandaks oma sisepoliitikat, et võtta arvesse äsja välja kujundatud õiguskeskkonda, et lisaks maksudest kõrvalehoidumise vastasele võitlusele võidelda ka maksustamise vältimise vastu, nagu on täpsustatud komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatises, milles käsitletakse ELi õigusaktide uusi maksustamise vältimise vastaseid nõudeid, millega reguleeritakse eelkõige rahastamis- ja investeerimistoiminguid (C(2018)1756);
69. ergutab EIPd tegema koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja riikide ametiasutustega, et vältida pettusi ja rahapesu;
Brexit
70. kutsub Brexiti läbirääkijaid üles leppima kokku Ühendkuningriigi järkjärgulises väljaviimises Ühendkuningriigi osalusel loodud EIP portfellist, Ühendkuningriigi sissemakstud kapitali hüvitamises ning EIP-le ja selle varadele Ühendkuningriigis antud kaitse jätkamises; rõhutab, et Ühendkuningriigi lahkumine EList ei tohi mõjutada EIP AAA-reitingut;
71. nõuab, et EIP briti töötajatele leitaks õiglane lahendus;
72. tunneb heameelt piirkondlike investeerimisplatvormide arendamise üle, et täita turulünki ja riikide vajadusi;
73. rõhutab veel kord vajadust vähendada EIP rahastuse geograafilise jagunemise ebaühtlust, kuna 2017. aastal eraldati 70 % rahalistest vahenditest kuuele liikmesriigile, kuigi üks panga eesmärkidest on liidu majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; nõuab, et projektid ja investeeringud jaguneksid liikmesriikide vahel ja geograafiliselt dünaamiliselt, õiglaselt ja läbipaistvalt, keskenduses eelkõige vähem arenenud piirkondadele;
o o o
74. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
– võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta „Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025“ (COM(2017)2025) ning sellega seotud aruteludokumente ELi rahanduse tuleviku kohta, Euroopa kaitseküsimuste tuleviku kohta, majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta, üleilmastumise ohjamise kohta ja Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta,
– võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(1),
– võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2),
– võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus(3),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8‑0402/2018),
A. arvestades, et diferentseeritud integratsioon on mitmetähenduslik kontseptsioon, millega saab hõlmata mitmesuguseid nähtusi nii poliitilisest kui ka tehnilisest seisukohast;
B. arvestades, et integratsiooniprotsesse ELis iseloomustavad kiiresti kasvavad erinevad olukorrad, millega kaasneb diferentseeritud integratsioon nii esmaste kui ka teiseste õigusaktide puhul;
C. arvestades, et poliitiline ettekujutus diferentseeritud integratsioonist erineb märkimisväärselt, olenevalt liikmesriigi kontekstist; arvestades, et mõnes liikmesriigis, kes on olnud liidu liikmed kauem, võib sellel olla positiivne tähendusvarjund ja seos „juhtrühma“ loomisega, mille eesmärk on saavutada integratsiooni süvendamisel kiirem edu, samas kui liikmesriikides, kes on liiduga ühinenud viimasel ajal, mõistetakse seda sageli kui liikumist esimese ja teise klassi liikmesriikide loomise suunas;
D. arvestades, et diferentseeritud integratsioon viitab ka väga mitmekesistele mehhanismidele, millel kõigil võib olla Euroopa integratsioonile väga erinev mõju; arvestades, et eristada võib ajalist diferentseerimist ehk mitmekiiruselist Euroopat, kus eesmärgid on samad, kuid nende saavutamiseks vajalik kiirus on erinev, käitumise diferentseerimist ehk à la carte Euroopat ja ruumilist diferentseerimist, millele viidatakse sageli kui muutuvale geomeetriale;
E. arvestades, et diferentseerimine on olnud Euroopa integratsiooni stabiilne osa, mitte ainult ELi pädevusvaldkondades, vaid ka mujal, ning see on mõnikord võimaldanud ELi samal ajal süvendada ja laiendada; arvestades, et seetõttu ei saa diferentseerimist ja integratsiooni üksteisele vastandada ega esitleda diferentseerimist kui innovatiivset viisi liidu tuleviku kujundamiseks;
F. arvestades, et kui diferentseeritud integratsioon võib olla pragmaatiline lahendus Euroopa integratsiooni ajendamiseks, tuleks seda kasutada säästlikult ja kitsalt määratletud piirides, pidades silmas liidu ja selle institutsioonilise raamistiku killustumise ohtu; arvestades, et diferentseeritud integratsiooni lõppeesmärk peaks olema edendada liikmesriikide kaasamist, mitte tõrjumist;
G. arvestades, et kogemused näitavad, et kuigi vastastikune sõltuvus toimib integratsiooni tegurina, on politiseerimine sageli selle takistus; arvestades, et seetõttu on liidu kõige paremini integreeritud poliitikavaldkonnad, näiteks siseturu ühtlustamine ja reguleerimine, kõige vähem politiseeritud, samas kui diferentseeritud integratsioon tekib kõige tõenäolisemalt poliitikavaldkondades, mida iseloomustab suur poliitiline polariseerumine, näiteks rahapoliitika, kaitse, piirikontroll, põhiõigused või maksustamine;
H. arvestades, et poliitiliste sidemete loomine ja liikmesriikide vastastikune sõltuvus annab otsustava tähtsusega panuse nende integratsiooni liidu piires;
I. arvestades, et aluslepingutes nähakse liikmesriikidele ette erinevate integratsiooniviiside võimalus, nimelt tõhustatud koostöö (Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikkel 20) ja alalise struktureeritud koostöö (ELi lepingu artikkel 46) kaudu, kuid need ei sisalda sätteid alalise paindlikkuse ega diferentseeritud integratsiooni kui pikaajalise eesmärgi või Euroopa integratsiooni põhimõtte kohta; arvestades, et neid erinevaid integratsiooniviise tuleks kohaldada üksnes piiratud poliitikavaldkondade suhtes, need peaksid olema kaasavad, et võimaldada kõigil liikmesriikidel osaleda, ja need ei tohiks kahjustada protsessi, millega luuakse üha tihedamat liitu, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 1; arvestades lisaks, et tõhustatud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames on nüüd tegelikkus, mis aitab kaasa tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisele;
J. arvestades, et kui finantstehingute maks välja arvata, oleks kõik praegused diferentseeritud integratsiooni juhud olnud võimalik nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta, kui see oleks olnud ühehäälsuse asemel ELi toimimise lepingu artikli 329 lõike 2 sätete alusel kohaldatav reegel;
K. arvestades, et mõnel diferentseeritud integratsiooni vormil võib olla tsentripetaalne mõju, meelitades rohkem liikmesriike algatusega hiljem ühinema;
L. arvestades, et diferentseerimise protsess on toonud kaasa algatuste loomise ELi õigusraamistikus, kuid ka mõned paindlikumad valitsustevahelised õiguslikud kokkulepped, mille tulemuseks on keeruka ja kodanike jaoks mõistetamatu süsteemi loomine;
M. arvestades, et liikmesriigid ei ole diferentseeritud integratsiooni ainsad võimalikud osalised; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta(4) võimaldab juba ühistel huvidel põhinevat riikidevahelist koostööd;
1. toonitab, et diferentseeritud integratsiooni puudutav arutelu ei peaks käima diferentseerimise poolt- ja vastuargumentide üle, vaid selle üle, millised on parimad viisid diferentseeritud integratsiooni rakendamiseks ELi institutsioonilises raamistikus – mis on juba praegu poliitiline tegelikkus – liidu ja selle kodanike huvides;
2. tuletab meelde oma järeldust, et valitsustevahelised otsuste tegemise struktuurid ja protsessid muudavad institutsioonilise vastutuse keerukamaks, vähendavad läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust ning et ühenduse meetod on liidu toimimiseks parim;
3. on seisukohal, et diferentseeritud integratsioon peaks kajastama mõtet, et Euroopa ei toimi ühetaoliselt ning peaks kohanduma oma kodanike vajadustele ja soovidele; on veendunud, et mõnikord võib diferentseerimine olla vajalik, et alustada uusi Euroopa projekte ja saada üle ummikseisust, mis tuleneb riiklikest poliitilistest asjaoludest, mis ei ole ühisprojektiga seotud; on samuti arvamusel, et seda tuleks kasutada pragmaatiliselt põhiseadusliku vahendina, et tagada paindlikkus, kahjustamata sealjuures liidu üldist huvi ning kodanike võrdseid õigusi ja võimalusi; kordab, et diferentseerimine on mõeldav ainult ajutise sammuna teel tõhusama ja integreerituma poliitikakujundamise poole;
4. on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu peaks võtma aega, mis on vajalik Euroopa tegevuskava kujundamiseks, näidates ühiste meetmete kasulikkust ja üritades veenda kõiki liikmesriike neis osalema; rõhutab, et mis tahes diferentseeritud integratsioon, mille suhtes kokkuleppele jõutakse, on seetõttu paremuselt teine võimalus, mitte strateegiline prioriteet;
5. kordab oma veendumust, et diferentseeritud integratsioon peab jääma, nagu on ette nähtud ELi lepingu artiklites 20 ja 46, kõikidele liikmesriikidele avatuks ja olema jätkuvalt Euroopa sügavama integratsiooni näiteks, mille puhul ükski liikmesriik ei jää pikas perspektiivis poliitika kohaldamisalast välja, ning seda ei tohiks käsitada vahendina, millega hõlbustada à la carte‑lahendusi, mis ohustavad liidu meetodit ja ELi institutsioonilist süsteemi;
6. kinnitab, et mis tahes diferentseerimisalgatus, mille tagajärjeks on liidu esimese ja teise klassi liikmesriikide teke, või nende tajumine sellistena, oleks suur poliitiline läbikukkumine, millel on ELi projektile kahjulikud tagajärjed;
7. nõuab, et mis tahes tulevane diferentseeritud integratsiooni mudel töötataks välja nii, et see pakuks stiimuleid liikmesriikidele, kes soovivad valida osalemise, ning toetaks täielikult nende püüdlusi majandusarengus ja üleminekus eesmärgiga täita mõistliku aja jooksul vajalikud kriteeriumid;
8. on seisukohal, et üks sobiv variant täita vajadust paindlike vahendite järele on lahendada üks probleemi algpõhjustest; nõuab seetõttu, et nõukogus kasutataks ühehäälse otsuste tegemise asemel järjest rohkem kvalifitseeritud häälteenamusega hääletust, kasutades sillaklauslit (ELi lepingu artikli 48 lõige 7);
9. on arvamusel, et diferentseeritud integratsioon peaks alati toimuma aluslepingu sätete raames, säilitama ELi institutsioonide ühtsust ega tohiks kaasa tuua paralleelse institutsioonilise korralduse või sellise korra loomist, mis on kaudselt vastuolus ELi õiguse vaimu ja aluspõhimõtetega, et see peaks hoopis võimaldama vajaduse korral konkreetsete organite loomist, piiramata ELi institutsioonide pädevust ja rolli; osutab asjaolule, et paindlikkust ja kohandamist vastavalt riiklikele, piirkondlikele või kohalikele eripäradele saaks tagada ka teiseste õigusaktide sätetega;
10. toonitab, et seepärast ei tohiks diferentseeritud integratsioon tuua kaasa keerukamaid otsustusprotsesse, mis õõnestaksid ELi institutsioonide demokraatlikku vastutust;
11. leiab, et Brexit annab võimaluse hakata „valin loobumise“ mudelite asemel kasutama mittediskrimineerivaid ja toetavaid „valin osalemise“ mudeleid; rõhutab, et need „valin osalemise“ mudelid ei piiraks edasiliikumist üha tihedama liidu suunas madalaima ühise nimetajaga universaalsete lahenduste leidmise vajadusega, vaid annaksid vajaliku paindlikkuse edasiliikumiseks, jättes ukse lahti liikmesriikidele, kes soovivad ja suudavad vajalikke kriteeriume täita;
12. nõuab, et aluslepingute järgmise muutmisega korrastataks praegune diferentseerimise protsess, lõpetades ELi esmasest õigusest tehtavate püsivate loobumisklauslite ja erandite tava üksikute liikmesriikide jaoks, kuna need toovad kaasa negatiivse diferentseerimise ELi esmases õiguses, moonutavad ELi õiguse homogeensust üldiselt ja ohustavad ELi sotsiaalset ühtekuuluvust;
13. võtab siiski teadmiseks, et uute liikmete puhul võivad olla vajalikud mõned üleminekuperioodid, kuid üksnes erandkorras, ajutiselt ja juhtumipõhiselt; on veendunud, et tuleks kehtestada teatavad selged ja jõustatavad õigusnormid, et vältida nende perioodide ajaliselt püsivaks muutumist;
14. nõuab seetõttu, et ELi liikmesus eeldaks ELi esmase õiguse täielikku järgimist kõigis poliitikavaldkondades, samal ajal kui nendele riikidele, kes soovivad ELiga tihedaid suhteid, ilma et nad oleksid valmis võtma kohustust järgida täielikult esmast õigust, ja kes ei taha või ei saa ELiga ühineda, tuleks pakkuda mingis vormis partnerlust; on arvamusel, et sellise suhtega peaksid kaasnema õigustele vastavad kohustused, näiteks panus ELi eelarvesse, ja selle tingimuseks peaks olema liidu põhiväärtuste, õigusriigi ning siseturul osalemise korral ka nelja vabaduse austamine;
15. rõhutab asjaolu, et ELi alusväärtuste austamine ja kaitsmine on Euroopa Liidu kui väärtustel põhineva ühenduse nurgakivi ning ühendab liikmesriike; on seetõttu seisukohal, et diferentseerimine ei tohiks olla lubatud juhul, kui tegemist on ELi lepingu artiklis 2 sätestatud kehtivate põhiõiguste ja väärtuste austamisega; toonitab lisaks, et diferentseerimine ei tohiks olla võimalik sellistes poliitikavaldkondades, kus mitteosalevad liikmesriigid võivad tekitada negatiivseid välismõjusid, nagu majanduslik ja sotsiaalne dumping; nõuab, et komisjon vaataks tõhustatud koostöö ettepanekute esitamisel hoolikalt läbi kõik võimalikud tsentrifugaalsed mõjud, kaasa arvatud pikas perspektiivis;
16. tuletab meelde oma soovitust määratleda partnerlus, et moodustada ELi ümber ring partnerriikidest, kes ei saa või ei taha liiduga ühineda, kuid soovivad sellele vaatamata tihedaid suhteid ELiga(5);
17. teeb ettepaneku luua erimenetlus, mis võimaldaks juhul, kui tõhustatud koostöö algatati mitme riigi poolt, kes esindavad nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust, ja pärast Euroopa Parlamendi nõusoleku saamist, integreerida teatava arvu aastate möödumisel tõhustatud koostöö sätted ELi acquis’sse;
18. rõhutab asjaolu, et paindlikkus ja diferentseerimine peaksid käima käsikäes ühiste normide tugevdamisega põhivaldkondades tagamaks, et diferentseerimine ei too kaasa poliitilist killustatust; on seetõttu arvamusel, et tulevane Euroopa institutsiooniline raamistik peaks sisaldama vältimatuid Euroopa sambaid, mis puudutavad poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid õigusi;
19. tunnistab, et piirkondlikul koostööl on oluline roll Euroopa integratsiooni tugevdamisel, ning on seisukohal, et selle edasiarendamisel on suur potentsiaal integratsiooni koondada ja süvendada, kohandades seda kohalikele eripäradele ja koostöövalmidusele;
20. teeb ettepaneku töötada ELi õiguse ja eelarve raames välja sobivad vahendid ELis piiriüleste algatuste katsetamiseks ELi-ülest huvi esindavates küsimustes, millest võiksid hiljem kujuneda välja seadusandlikud ettepanekud või tõhustatud koostöö juhtumid;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Ombudsmani strateegiline uurimine OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta
124k
54k
Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb õigusloomeprotsessi läbipaistvust nõukogu ettevalmistavates organites (2018/2096(INI))
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõiget 3 ja selle sätteid, mis käsitlevad juurdepääsu liidu institutsioonide dokumentidele,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 11,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 3 lõiget 7,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(1),
– võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (kodukorra artikli 116 lõige 7) aastatel 2014–2015(2),
– võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(3),
– võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta(4),
– võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise kohta(5),
– võttes arvesse 17.–19. juuni 2018. aasta COSACi täiskogu istungi ajal Sofias vastu võetud LIX COSACi seisukohtade artikleid 2.6 ja 2.7,
– võttes arvesse ombudsmani eriaruannet, mille ta esitas Euroopa Parlamendile nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust käsitleva strateegilise uurimise OI/2/2017/TE järel,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni ühisarutelusid,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni ja petitsioonikomisjoni raportit (A8‑0420/2018),
A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228 ja ombudsmani põhikirja artikkel 3 võimaldavad ombudsmanil korraldada esitatud kaebuste põhjal või omal algatusel uurimisi, kui ta leiab selleks olevat alust;
B. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 1 ja artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et liidu tasandi otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;
C. arvestades, et Euroopa Parlament kui otseselt kodanikke esindav institutsioon ja Euroopa Liidu Nõukogu, kes esindab liikmesriike, vastutavad mõlemad Euroopa Liidu õigusloome eest, tagades Euroopa Liidule kahekordse legitiimsuse;
D. arvestades, et Euroopa Parlament tagab oma seadusandlikes menetlustes suure läbipaistvuse, sealhulgas komisjonide etapis, mis võimaldab kodanikel, meedial ja sidusrühmadel teha selgelt kindlaks parlamendi eri seisukohad ja konkreetsete ettepanekute päritolu ning jälgida lõplike otsuste vastuvõtmist;
E. arvestades, et ELi lepingu artikli 16 lõike 8 kohaselt on nõukogu istungid seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel avalikud;
F. arvestades, et nõukogu võtab enamiku otsustest, mille võiks teha kvalifitseeritud häälteenamusega, vastu konsensuse alusel ja ilma ametliku hääletuseta;
G. arvestades, et ombudsman algatas uurimise nõukogu ettevalmistavate organite õigusloometegevuse läbipaistvuse kohta ning esitas sellega seoses 10. märtsil 2017 nõukogule 14 küsimust ja algatas avaliku konsulteerimise;
H. arvestades, et ombudsman jõudis uurimise tulemusel järeldusele, et läbipaistvuse puudumine nõukogus seoses üldsuse juurdepääsuga nõukogu dokumentidele ja nõukogu praegune tava kujutavad tema otsustusprotsessi läbipaistvuse seisukohast – eriti ettevalmistavas etapis alaliste esindajate komitee ja töörühma tasandil – haldusomavoli;
I. arvestades, et ombudsman esitas nõukogule 9. veebruaril 2018 kuus parandusettepanekut ja kolm konkreetset soovitust nõukogu ettevalmistavate organite läbipaistvuse kohta ning palus nõukogul vastata;
J. arvestades, et nõukogu ei vastanud ombudsmani aruandes esitatud soovitustele õiguslikult ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul ning et seadusandluse läbipaistvuse teema tähtsuse tõttu otsustas ombudsman mitte anda nõukogule pikendust seoses nimetatud tähtajaga ja esitas aruande parlamendile;
1. peab äärmiselt muret tekitavaks, et Euroopa Liidu vastu suunatud sage kriitika osutab demokraatia puudulikkusele; leiab seepärast, et Euroopa projekti kui kõrgelennulist ettevõtmist kahjustab olukord, kus üks ELi kolmest peamisest institutsioonist teeb otsuseid ilma demokraatlikelt institutsioonidelt oodatava läbipaistvuseta;
2. on sügavalt veendunud, et täielikult demokraatliku ja äärmiselt läbipaistva otsustusprotsessi tagamine Euroopa tasandil on hädavajalik, et suurendada kodanike usaldust Euroopa Liidu ja ELi institutsioonide vastu, eriti enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, ning on seepärast kindlalt otsustanud edendada kõigi ELi institutsioonide demokraatlikku vastutust;
3. jagab ombudsmani seisukohta, et vajadus tagada, et kodanikud mõistaksid ja saaksid üksikasjalikult jälgida õigusloomeprotsessi ja selles osaleda, on aluslepingutest tulenev nõue ja nüüdisaegse demokraatia põhinõue;
4. rõhutab, et õigusloomeprotsessi suur läbipaistvus on oluline, et kodanikud, meedia ja sidusrühmad saaksid nõuda oma valitud esindajatelt ja valitsuselt, et nad vastutaksid oma tegude eest;
5. on veendunud, et suur läbipaistvus aitab hoida ära spekulatsioonide, libauudiste ja vandenõuteooriate leviku, sest sellega pannakse faktiline alus selliste väidete avalikule ümberlükkamisele;
6. tuletab meelde, et Euroopa Parlament esindab Euroopa kodanike huve avatud ja läbipaistval viisil, nagu on kinnitanud ombudsman, ning võtab teadmiseks komisjoni edusammud läbipaistvusnõuete parandamisel; peab kahetsusväärseks, et nõukogu veel ei järgi võrreldavaid nõudeid;
7. juhib tähelepanu sellele, et nõukogu ettevalmistavad organid, st alaliste esindajate komiteed (COREPER I ja II) ja enam kui 150 töörühma on nõukogu otsustusmenetluse lahutamatu osa;
8. peab kahetsusväärseks asjaolu, et erinevalt Euroopa Parlamendi komisjonide koosolekutest on nõukogu ettevalmistavate organite koosolekud ja suur osa aruteludest kinnised; usub, et kodanikele, meediale ja sidusrühmadele tuleb asjakohasel viisil, sealhulgas otseülekannete ja veebiülekannete ning üldsusele nende koosolekute protokollide kättesaadavaks tegemise kaudu, tagada juurdepääs nõukogu ja selle ettevalmistavate organite koosolekutele, et muuta õigusloomeprotsess liidu mõlema seadusandja puhul täielikult läbipaistvaks; toonitab, et demokraatliku legitiimsuse põhimõttest lähtuvalt peavad mõlemad seadusandjad vastutama üldsuse ees oma tegude eest;
9. taunib asjaolu, et nõukogu ei avalda ennetavalt enamikku seadusandliku menetlusega seotud dokumente, takistades kodanikel teada saamast, millised dokumendid on olemas, ja piirates seeläbi nende õigust taotleda dokumentidele juurdepääsu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu on seadusandlike dokumentide kohta kättesaadava teabe esitanud registris, mis on puudulik ja kasutajavaenulik; kutsub nõukogu üles loetlema oma avalikus registris kõik seadusandliku menetlusega seotud dokumendid, sõltumata nende vormingust ja liigitusest; võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni, parlamendi ja nõukogu tehtud jõupingutused luua seadusandlike ettepanekute ühine andmebaas ning rõhutab, et kõigil kolmel institutsioonil on kohustus asjaomane töö kiiresti lõpule viia;
10. on seisukohal, et nõukogu tava liigitada oma ettevalmistavates organites levitatavaid seadusandlike ettepanekutega seotud dokumente süstemaatiliselt juurdepääsupiiranguga (märkega „LIMITE“) dokumentideks on vastuolus Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga(6) ning õigusliku nõudega, et seadusandlike dokumentidega tuleb võimaldada võimalikult laiaulatuslikult tutvuda; kutsub nõukogu üles Euroopa Liidu Kohtu otsuseid täiel määral rakendama ja vältima jätkuvalt tekkivaid ebakõlasid ja lahknevate tavade kasutamist; tuletab meelde, et märkel „LIMITE“ puudub kindel õiguslik alus, ja on seisukohal, et nõukogu sisesuunised tuleks läbi vaadata, tagamaks, et dokumendid saavad olla juurdepääsupiiranguga (märkega „LIMITE“) üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga;
11. taunib asjaolu, et pärast Euroopa Kohtu 2013. aasta otsust kohtuasjas Access Info otsustas COREPER, et reeglina peaks dokumendi koostaja dokumenteerima liikmesriikide nimed käimasolevaid seadusandlikke menetlusi käsitlevates dokumentides, „kui see on asjakohane“; peab vastuvõetamatuks, et seisukohti, mille liikmesriik on võtnud nõukogu ettevalmistavas organis, ei avaldata ega dokumenteerita süstemaatiliselt, mistõttu on kodanikel, meedial ja sidusrühmadel võimatu nende valitud valitsuste käitumist tõhusalt jälgida;
12. juhib tähelepanu sellele, et teabe puudumine takistab ka liikmesriikide parlamentidel kontrollimast riigi valitsuse tegevust nõukogus, mis on riikide parlamentide põhifunktsioon ELi seadusandlikus menetluses, ning võimaldab liikmesriikide valitsuste liikmetel distantseerida end riigisiseses kontekstis Euroopa tasandil tehtud otsustest, mida nad ise kujundasid ja mille vastu võtsid; on seisukohal, et selline praktika on vastuolus aluslepingute vaimuga, ja peab vastutustundetuks seda, kui riikide valitsuste liikmed vähendavad usaldust Euroopa Liidu vastu, süüdistades Brüsselit otsuste eest, mille tegemisel nad ise osalesid; väidab, et nõukogu ettevalmistavates organites esitatavate liikmesriikide seisukohtade süstemaatiline dokumenteerimine oleks viis, kuidas pärssida sellist tava kasutamist, mis tuleb kohe lõpetada; märgib, et see tava on kasulik poliitikutele, kes püüavad vähendada ELi legitiimsust üldsuse silmis;
13. peab demokraatia põhimõtetega kokkusobimatuks seda, et läbipaistvuse puudumise tõttu nõukogus ei ole kaasseadusandjate institutsioonidevahelistel läbirääkimistel kättesaadav teave tasakaalus, mis annab nõukogule Euroopa Parlamendi ees strukturaalse eelise; kordab oma nõuet parandada dokumentide ja teabe vahetamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel ning võimaldada Euroopa Parlamendi esindajatele vaatlejana juurdepääs nõukogu ja selle organite koosolekutele, eriti õigusaktide puhul, samaväärselt nõukogule võimaldatava juurdepääsuga Euroopa Parlamendi koosolekutele;
14. tuletab meelde, et Euroopa Ombudsmani kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvust puudutava strateegilise uurimise järel ei ole soovitusi järgitud suuresti nõukogu vastuseisu tõttu; usub, et kuna kolmepoolsed läbirääkimised on saanud seadusandlike ettepanekute suhtes kokkuleppele jõudmisel üldiseks tavaks, tuleb nende suhtes kohaldada suurt läbipaistvust; on seisukohal, et see peaks hõlmama asjakohaste dokumentide õigeaegset avaldamist, institutsioonidevahelise kalendri määratlemist ja üldeeskirja, mille kohaselt võib läbirääkimisi alustada alles pärast avalike volituste vastuvõtmist, kooskõlas avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtetega, mis on ELi õigusloomeprotsessi lahutamatu osa;
15. nõuab, et nõukogu kui üks kahest Euroopa seadusandjast viiks oma töömeetodid kooskõlla parlamentaarse ja osalusdemokraatia normidega, nagu näevad ette aluslepingud, mitte ei tegutseks diplomaatilise foorumina, mis ei ole selle ettenähtud ülesanne;
16. on seisukohal, et kaugeleulatuvaid majanduslikke ja finantsotsuseid sellistel mitteametlikel kohtumistel nagu eurorühma koosolekud ja euroala tippkohtumised ette valmistades või ette ära otsustades jätavad liikmesriikide valitsused kodanikud ilma nende õigusest teabele ning hiilivad mööda läbipaistvusnõuetest ja nõuetekohasest demokraatlikust kontrollist; nõuab, et läbipaistvust ja dokumentidele juurdepääsu puudutavaid ELi õigusakte kohaldataks viivitamata nõukogu mitteametlike organite ja ettevalmistavate organite suhtes, eelkõige eurorühma, eurorühma töörühma, finantsteenuste komitee ning majandus- ja rahanduskomitee suhtes; kutsub üles andma eurorühmale aluslepingute järgmise läbivaatamise käigus ametlik staatus, et tagada üldsuse nõuetekohane juurdepääs ja parlamentaarne kontroll;
17. kordab oma üleskutset muuta nõukogu tõeliseks seadusandlikuks kojaks, luues sellega tegeliku kahekojalise õigusloomesüsteemi, kuhu kuuluvad nõukogu ja Euroopa Parlament, ning täidesaatva organina tegutseb komisjon; soovitab kaasata praegu tegutsevad nõukogu valdkondlikud seadusandlikud koosseisud ettevalmistavate organitena, et moodustada ühtne seadusandlik nõukogu, mille koosolekud on avalikud, mis toimib sarnaselt Euroopa Parlamendi komisjonidega ja kus langetab kõik lõplikud seadusandlikud otsused nõukogu üksainus seadusandlik koosseis;
18. peab avalikult hääletamist demokraatliku otsustusprotsessi põhiomaduseks; nõuab tungivalt, et nõukogu kasutaks kvalifitseeritud häälteenamusega hääletuse võimalust ja hoiduks võimaluse korral tavast teha otsuseid konsensuse alusel ja seega ilma ametliku avaliku hääletuseta;
19. toetab täielikult Euroopa Ombudsmani nõukogule esitatud soovitusi ja nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks vähemalt kõik vajalikud meetmed ombudsmani soovituste võimalikult kiireks rakendamiseks, nimelt:
a)
identifitseeriks dokumentides süstemaatiliselt nõukogu ettevalmistavates organites seisukohti väljendavad liikmesriikide valitsused;
b)
töötaks välja selged ja avalikult kättesaadavad kriteeriumid dokumentide tähistamiseks juurdepääsumärkega „LIMITE“ kooskõlas ELi õigusega;
c)
vaataks süstemaatiliselt läbi dokumentide LIMITE‑staatuse varases etapis, enne õigusakti lõplikku vastuvõtmist, sealhulgas enne mitteametlike kolmepoolsete läbirääkimiste algust, mil nõukogu on saavutanud ettepaneku suhtes esialgse seisukoha;
20. leiab, et ametisaladusele viitamist ei tohi kasutada selleks, et süstemaatiliselt vältida dokumentide registreerimist ja avalikustamist;
21. võtab teadmiseks eesistujariigi Austria avalduse põhiseaduskomisjonile ja petitsioonikomisjonile, milles käsitletakse nõukogus käimasolevaid arutelusid eeskirjade ja menetluste parandamise teemal seoses õigusloome läbipaistvusega ning seda, kuidas hoida Euroopa Parlamenti nende aruteludega kursis, ning väljendatakse valmisolekut teha parlamendiga asjakohasel tasandil koostööd institutsioonidevahelist koordineerimist puudutavatel teemadel, ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendile ei ole seni sellist teavet esitatud;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.
Seadusandlike dokumentidega võimalikult laiaulatusliku tutvumise võimaldamise põhimõtte kohta vt järgmisi kohtuasju: liidetud kohtuasjad C‑39/05 P ja C‑52/05 P, Rootsi ja Turco vs. Euroopa Liidu Nõukogu [2008], ECLI:EU:C:2008:374, punkt 34; kohtuasi C‑280/11 P, Euroopa Liidu Nõukogu vs. Access Info Europe [2013], ECLI:EU:C:2013:671, punkt 27, ja kohtuasi T‑540/15, De Capitani vs. Euroopa Parlament [2018], ECLI:EU:C:2018:167, punkt 80.