Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra järgmiste osade muutmise kohta: I osa 1. ja 4. peatükk, V osa 3. peatükk, VII osa 4. ja 5. peatükk ning VIII osa 1. peatükk, XII osa, XIV osa ja II lisa (2018/2170(REG))

P8_TA(2019)0046 A8-0462/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 226 ja 227,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A8‑0462/2018),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  otsustab, et muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval, välja arvatud muudatused, millega lisatakse artiklisse 11 lõike 3e teine lõik, Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendi punktid 6 ja 7 ning kodukorra artiklite 196 ja 204 muudatused, mis jõustuvad esimese osaistungjärgu alguses pärast Euroopa Parlamendi 2019. aastal toimuvaid järgmisi valimisi;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – pealkiri Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja käitumisreeglid Käitumisreeglid Muudatusettepanek 2 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 1 1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale. välja jäetud Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. ______________ 4 Vt I lisa. Muudatusettepanek 3 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 2 2.  Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris, mis on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register5. välja jäetud ______________ 5 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheline 16. aprilli 2014. aasta läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11). Muudatusettepanek 4 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 1 Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel ning tagab parlamendi väärikuse. Parlamendiliikme käitumine ei tohi ka ohustada parlamendi töö sujuvust, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides ega parlamendi töövahendite toimimist. Parlamendiliikmete käitumine põhineb vastastikusel austusel ning aluslepingutes ja eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustel ja põhimõtetel. Parlamendiliikmed austavad parlamendi väärikust ja ei kahjusta parlamendi mainet. Muudatusettepanek 5 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 2 Parlamendiliikmed ei tohi kasutada parlamendi arutelude käigus laimavat, rassistlikku või ksenofoobset keelepruuki, käitumismaneere ega visuaalseid loosungeid. välja jäetud Muudatusettepanek 6 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 3 Parlamendiliikmed järgivad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta. välja jäetud Muudatusettepanek 7 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 – lõik 4 Kui nimetatud põhimõtteid ja eeskirju ei järgita võib kohaldada meetmeid vastavalt artiklitele 165, 166 ja 167. välja jäetud Muudatusettepanek 8 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) 3a.  Parlamendiliikmed ei tohi ohustada parlamendi töö sujuvust, julgeoleku ja korra tagamist parlamendi ruumides ega parlamendi töövahendite toimimist. Muudatusettepanek 9 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 1 – lõige 3 b (uus) 3b.  Parlamendiliikmed ei tohi rikkuda korda istungisaalis ega käituda sobimatult. Nad ei tohi loosungeid üles panna. Muudatusettepanek 10 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 c (uus) 3c.  Parlamendiliikmed ei tohi istungisaalis toimuvate parlamendi arutelude käigus kasutada solvavat väljendusviisi. Muudatusettepanek 11 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 c (uus) – tõlgendus Hinnates, kas parlamendiliikme poolt parlamendi arutelus kasutatav väljendusviis on solvav või mitte, tuleks muu hulgas arvesse võtta kõneleja teadaolevaid kavatsusi, seda, kuidas kuulajad seda tajuvad ja mil määral see kahjustab parlamendi väärikust ja mainet, ning asjaomase parlamendiliikme sõnavabadust. Näiteks laimu, vaenu õhutamist ja eelkõige põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alustel diskrimineerimise õhutamist tuleks üldjuhul pidada käesoleva artikli tähenduses solvavaks väljendusviisiks. Muudatusettepanek 12 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 d (uus) 3d.  Parlamendiliikmed järgivad parlamendi eeskirju konfidentsiaalse teabe käsitlemise kohta. Muudatusettepanek 13 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 3 e (uus) 3e.  Parlamendiliikmed hoiduvad kasutamast mis tahes psühholoogilist või seksuaalset ahistamist ning järgivad Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendit, mis on lisatud käesolevale kodukorrale1a. Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole allkirjastanud nimetatud käitumisjuhendi kohta käivat deklaratsiooni. ____________________ 1a Juhatuse poolt 2. juulil 2018. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhend lisatakse kodukorrale. Muudatusettepanek 14 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 4 4.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendis toimuvate arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust. välja jäetud Artikli kohaldamine põhineb liidu esmases õiguses ja parlamendiliikmete põhimääruses sätestatud parlamendiliikmete õiguste täielikul austamisel. Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse antud valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine parlamendiliikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest. Muudatusettepanek 15 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 5 5.  Kui lõikes 3 sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib asjaomase parlamendiliikme suhtes asjakohasel juhul kohaldada artiklis 166 sätestatud karistusi. 5.  Kui käesolevas artiklis sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on parlamendiliikme teenistuses või kelle juurdepääsu parlamendi ruumidesse või töövahenditele on korraldanud parlamendiliige, võib sellise käitumise asjakohasel juhul omistada asjaomasele parlamendiliikmele. Muudatusettepanek 16 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 5 a (uus) 5a.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira muul viisil parlamendi arutelude elavust ega parlamendiliikmete sõnavabadust. Muudatusettepanek 17 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 1 – lõige 5 b (uus) 5b.  Käesolevat artiklit kohaldatakse vajalike muudatustega Euroopa Parlamendi organites, komisjonides ja delegatsioonides. Muudatusettepanek 18 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 6 6.  Kvestorid määravad kindlaks, mitu assistenti võib iga parlamendiliige registreerida. välja jäetud Muudatusettepanek 19 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11 – lõige 7 7.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt. välja jäetud Muudatusettepanekud 20 ja 75 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 11a (uus) Artikkel 11a Parlamendiliikmete majanduslikud huvid ja läbipaistvusregister 1.  Parlament kehtestab parlamendiliikmete majanduslike huvide läbipaistvust reguleeriva eeskirja käitumisjuhendina, mis võetakse vastu parlamendiliikmete häälteenamusega ja lisatakse kodukorrale1a. Eeskiri ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. 2.  Parlamendiliikmed peaksid omaks võtma tava kohtuda ainult nende huvirühma esindajatega, kes on registreeritud läbipaistvusregistris, mis on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahelise läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register1b. 3.  Parlamendiliikmed peaksid veebis avaldama kõik läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega kavandatud kohtumised. Ilma et see piiraks I lisa artikli 4 lõike 6 kohaldamist, avaldavad raportöörid, variraportöörid ja komisjonide esimehed iga raporti puhul veebis kõik kavandatud kohtumised läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluvate huvirühmade esindajatega. Juhatus tagab parlamendi veebisaidil selleks vajaliku infrastruktuuri. 4.  Juhatus tagab parlamendi veebisaidil parlamendiliikmete veebilehel vajaliku infrastruktuuri nendele parlamendiliikmetele, kes soovivad vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavatele sätetele avaldada vabatahtliku auditi või kinnituse selle kohta, et nende üldkulude hüvitise kasutamine on parlamendiliikmete põhimääruse ja selle rakendusmeetmete kohaldatavate sätetega kooskõlas. 5.  Need sätted ei piira muul viisil parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seotud poliitilises või muus tegevuses. 6.  Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeks, õigused ja eesõigused kehtestatakse juhatuse otsusega. Endisi parlamendiliikmeid koheldakse võrdselt. __________________ 1a Vt I lisa. 1b Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheline 16. aprilli 2014. aasta läbipaistvusregistri loomist käsitleva kokkuleppega loodud register organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (ELT L 277, 19.9.2014, lk 11). Muudatusettepanek 88 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 32 – lõige 5 5.   Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Avaldusele kirjutavad alla kõik fraktsiooni liikmed. 5.   Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses esitatakse: –  fraktsiooni nimi, –  poliitiline deklaratsioon, milles tuuakse välja fraktsiooni eesmärk, ning –  fraktsiooni liikmete ja juhatuse liikmete nimed. Kõik fraktsiooni liikmed kinnitavad avalduse lisas kirjalikult, et neil on sarnased poliitilised vaated. Muudatusettepanek 21 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 1 a (uus) 1a.  Laiendatud töörühmade ja muude mitteametlike rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ja nad ei või tegutseda nii, et seda võidaks ekslikult pidada parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Nad ei tohi korraldada kolmandates riikides üritusi samal ajal parlamendi ametliku organi, sealhulgas ametliku valimisvaatlusdelegatsiooni lähetusega. Muudatusettepanek 22 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 2 2.  Kõnealuste rühmade tegevus peab olema täiesti läbipaistev ega tohi olla selline, mida võiks pidada Euroopa Parlamendi või selle organite ametlikuks tegevuseks. Fraktsioonid võivad rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse juhatuse poolt kehtestatud rühmade moodustamise eeskirjas sätestatud tingimusi. 2.  Fraktsioon võib rühmade tegevuse soodustamiseks neid logistiliselt toetada, kui järgitakse parlamendi sise-eeskirjades kehtestatud selliste rühmade moodustamise tingimusi. Muudatusettepanek 23 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 3 – lõik 1 a (uus) Muud mitteametlikud rühmad on samuti kohustatud järgmise kuu lõpuks deklareerima rühmale antud rahalise ja muu toetuse, mida parlamendiliikmed ei ole deklareerinud eraldi vastavalt oma I lisast tulenevatele kohustustele. Muudatusettepanek 24 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 3 a (uus) 3a.  Parlamendi ruumides korraldatavatel laiendatud töörühmade või muude mitteametlike rühmade üritustel võivad osaleda üksnes läbipaistvusregistrisse kantud huvirühmade esindajad ning nad võivad osaleda näiteks laiendatud töörühmade või teiste mitteametlike rühmade koosolekutel või üritustel, pakkudes neile toetust või olles nende ürituste kaaskorraldaja. Muudatusettepanek 25 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 4 4.  Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Register avaldatakse parlamendi veebisaidil. Kvestorid kehtestavad nimetatud deklaratsioone käsitlevad üksikasjalikud reeglid ning tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. 4.  Kvestorid peavad lõikes 3 osutatud deklaratsioonide registrit. Kvestorid kehtestavad üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad nimetatud deklaratsioone ja nende avaldamist parlamendi veebisaidil. Muudatusettepanek 26 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 34 – lõige 4 a (uus) 4a.  Kvestorid tagavad käesoleva artikli tulemusliku täitmise. Muudatusettepanek 27 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 128 – lõige 4 4.  Üks küsimuse esitajatest võib küsimuse parlamendis ette kanda. Küsimusele vastab selle adressaat. 4.  Küsimuse esitajate poolt eelnevalt määratud parlamendiliige kannab küsimuse parlamendis ette. Kui seda parlamendiliiget ei ole kohal, muutub küsimus kehtetuks. Küsimusele vastab selle adressaat. Muudatusettepanek 28 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 1 1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad. 1.  Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi27. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad. ________________________ ____________________ 27 Vt II lisa. 27 Vt II lisa. Muudatusettepanek 29 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 2 2.  Küsimused esitatakse presidendile. Küsimuse lubatavuse otsustab president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhistatud otsus tehakse küsimuse esitajale teatavaks. 2.  Küsimused esitatakse presidendile elektrooniliselt. Küsimuse lubatavuse otsustab president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi põhistatud otsus tehakse küsimuse esitajale teatavaks. Muudatusettepanek 30 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 3 3.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust. 3.  Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib kolmekuulise jooksva ajavahemiku vältel esitada kuni 20 küsimust. Adressaat vastab küsimusele üldjuhul kuue nädala jooksul alates küsimuse talle edastamisest. Iga parlamendiliige, fraktsioon või parlamendikomisjon võib igal kuul määrata ühe oma küsimuse prioriteetseks ja adressaat on kohustatud sellele vastama kolme nädala jooksul alates küsimuse talle edastamisest. Muudatusettepanek 31 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 5 5.  Kui adressaat ei ole küsimusele vastanud kolme nädala (prioriteetne küsimus) või kuue nädala (mitteprioriteetne küsimus) jooksul alates küsimuse talle edastamisest, võib selle esitaja taotlusel võtta vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. 5.  Kui adressaat ei vasta küsimusele lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib vastutav komisjon otsustada võtta selle oma järgmise koosoleku päevakorda. Muudatusettepanek 32 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 6 6.  Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus. välja jäetud Muudatusettepanek 33 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130 – lõige 7 7.  Küsimused ja vastused ning nende lisad avaldatakse parlamendi veebisaidil. 7.  (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 34 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130a Artikkel 130a välja jäetud Lühemad kirjalikult vastatavad arupärimised 1.   Lühemate arupärimistega, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest paluda nõukogul, Euroopa Komisjonil või Euroopa Komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada parlamendile teavet konkreetselt kindlaks määratud teemadel. Küsimused esitatakse presidendile, kes – tingimusel, et küsimused on üldiselt kodukorraga kooskõlas ja vastavad kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidele – palub adressaadil vastata kahe nädala jooksul; president võib tähtaega küsimuse esitajatega konsulteerides pikendada. 2.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil. _____________________ 28 Vt II lisa. Muudatusettepanek 35 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – pealkiri Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised koos aruteluga Põhjalikumad kirjalikult vastatavad arupärimised Muudatusettepanek 36 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 1.  Põhjalikumaid arupärimisi, mis koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest koos aruteluga, võivad parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest esitada nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Küsimustele võib olla lisatud lühike põhjendus. 1.  Põhjalikumad arupärimised koosnevad kirjalikult vastatavatest küsimustest, mille fraktsioon esitab nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale. Küsimused esitatakse kirjalikult presidendile, kes – tingimusel, et need küsimused on üldiselt kodukorraga kooskõlas ja vastavad kodukorra lisas29 sätestatud kriteeriumidele – teavitab viivitamata küsimuse adressaati ning palub adressaadil teatada, kas ja millal küsimusele vastatakse. _____________________ 29 Vt II lisa. Muudatusettepanek 37 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 a (uus) 1a.   Põhjalikum arupärimine peab pakkuma üldist huvi ja see esitatakse kirjalikult presidendile. Arupärimine ei tohi olla pikem kui 500 sõna. Tingimusel, et põhjalikum arupärimine on üldiselt kodukorra sätetega kooskõlas, edastab president arupärimise viivitamata selle adressaadile kirjaliku vastuse saamiseks. Muudatusettepanek 38 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 b (uus) 1b.   Aastas võib esitada kuni 30 põhjalikumat arupärimist. Esimeeste konverents tagab arupärimiste õiglase jaotuse fraktsioonide vahel ning ükski fraktsioon ei või esitada rohkem kui ühe arupärimise kuus. Muudatusettepanek 39 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 1 c (uus) 1c.  Kui adressaat ei vasta kuue nädala jooksul talle esitatud põhjalikumale arupärimisele, kantakse arupärimine autori soovil parlamendi lõplikku päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale ja käesoleva artikli lõike 3a kohaselt. Muudatusettepanek 40 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 2 2.  Pärast kirjaliku vastuse saamist kantakse põhjalikum arupärimine parlamendi päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu. 2.  Kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile seda taotlevad, kantakse põhjalikum arupärimine pärast kirjaliku vastuse saamist parlamendi lõplikku päevakorra projekti vastavalt artiklis 149 sätestatud korrale ja käesoleva artikli lõike 3a kohaselt. Muudatusettepanek 41 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 3 3.  Kui adressaat keeldub küsimusele vastamast või ei vasta kolme nädala jooksul, kantakse küsimus päevakorra projekti. Kui parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt viis protsenti parlamendi liikmetest seda nõuab, tuleb korraldada arutelu. Enne arutelu võib ühele küsimuse esitajatest anda võimaluse küsimust täiendavalt põhjendada. välja jäetud Muudatusettepanek 42 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 3 a 3a.  Ühel osaistungjärgul arutatakse kuni kolme põhjalikumat arupärimist. Kui ühe osaistungjärgu jooksul taotletakse rohkem kui kolme põhjalikuma arupärimise arutelu, kannab esimeeste konverents need lõplikku päevakorra projekti selles järjekorras, milles ta on arutelu taotlused saanud. Muudatusettepanek 43 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 4 4.   Üks küsimuse esitajatest võib küsimuse täiskogu istungil ette kanda. Üks asjaomase institutsiooni liige vastab. 4.  Parlamendiliige, kelle on eelnevalt määranud arupärimise autor või lõike 2 kohaselt arutelu taotlejad, kannab põhjalikuma arupärimise täiskogu istungil ette. Kui seda parlamendiliiget ei ole kohal, muutub põhjalikum arupärimine kehtetuks. Arupärimisele vastab selle adressaat. Artikli 123 lõikeid 2–5 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega. Artikli 123 lõikeid 2–8 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende hääletusele panemise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega. Muudatusettepanek 44 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 130b – lõige 5 5.  Need küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil. 5.  Arupärimised ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil. Muudatusettepanek 45 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 1 1.  President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes takistab istungi nõuetekohast läbiviimist või kelle käitumine ei ole kooskõlas artikli 11 vastavate sätetega. 1.  President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes rikub artikli 11 lõikes 3b või 3c kehtestatud käitumisreegleid. Muudatusettepanek 46 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 2 2.  Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme teist korda korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus. 2.  Kui rikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme teist korda korrale ja istungi protokolli kantakse vastav märkus. Muudatusettepanek 47 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 3 3.  Korrarikkumise jätkumisel või järgmise korrarikkumise korral võib president parlamendiliikmele sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Eriti tõsise rikkumise korral võib president asjaomase parlamendiliikme ülejäänud istungi ajaks istungisaalist välja saata viivitamata ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest. 3.  Rikkumise jätkumisel või järgmise rikkumise korral võib president parlamendiliikmele sõna andmisest keelduda ja parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Eriti tõsise rikkumise korral võib president asjaomase parlamendiliikme ülejäänud istungi ajaks istungisaalist välja saata viivitamata ja ilma teistkordse korralekutsumiseta. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja vajaduse korral koos parlamendi turvateenistusega distsiplinaarmeetme viivitamatu täideviimise eest. Muudatusettepanek 48 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 5 5.  Parlamendiliikme laimava, rassistliku või ksenofoobse keelekasutuse või käitumise korral võib president otsustada istungi otseülekande katkestada. 5.  Juhul kui parlamendiliige rikub artikli 11 lõiget 3b või 3c, võib president otsustada istungi otseülekande katkestada. Muudatusettepanek 49 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 165 – lõige 6 – lõik 1 President võib anda korralduse kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis sisaldavad laimavaid, rassistlikke või ksenofoobseid väljendeid. President võib anda korralduse kustutada istungi audiovisuaalsest salvestisest parlamendiliikme sõnavõtu osad, mis on vastuolus artikli 11 lõikega 3b või 3c. Muudatusettepanek 50 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 1 1.  Kui parlamendiliige rikub tõsiselt korda või häirib parlamendi tööd, rikkudes artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, teeb president põhistatud otsuse asjakohase karistuse rakendamise kohta. 1.  Kui parlamendiliige rikub tõsiselt artikli 11 lõikeid 3a kuni 5b, teeb president kooskõlas käesoleva artikliga põhistatud otsuse parlamendiliikmele asjakohase karistuse määramise kohta. Artikli 11 lõike 3b või 3c puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel olenemata sellest, kas parlamendiliikme suhtes on eelnevalt kohaldatud viivitamatult rakendatavat meedet artikli 165 tähenduses või mitte. Artikli 11 lõike 3e puhul võib president teha põhistatud otsuse käesoleva artikli alusel üksnes juhul, kui ahistamise toimumine on ahistamist ja selle vältimist käsitleva institutsioonisisese haldusmenetluse kohaselt kindlaks tehtud. President võib määrata parlamendiliikmele karistuse juhtudel, kui käesoleva artikli kohaldamine on ette nähtud kodukorraga või juhatuse otsusega, mis on vastu võetud artikli 25 alusel. Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. Erandjuhul võib president korraldada asjaomase parlamendiliikme suulise kuulamise. Parlamendiliiget teavitatakse nimetatud otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu. Pärast parlamendiliikme teavitamist otsusest teeb president parlamendiliikmele määratud karistuse parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub. Kui karistus on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb parlamendi koosseisu ametiaja lõpuni. Muudatusettepanek 51 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 1 a (uus) 1a.  Enne otsuse tegemist palub president asjaomasel parlamendiliikmel esitada kirjalikud märkused. President võib otsustada korraldada selle asemel suulise kuulamise, kui see on asjakohasem. Parlamendiliiget teavitatakse karistuse määramise otsusest tähitud kirjaga või kiireloomulistel juhtudel parlamendi saaliteenindajate kaudu. Pärast parlamendiliikme teavitamist otsusest teeb president parlamendiliikmele määratud karistuse parlamendile teatavaks, samuti teatatakse sellest nende organite ja komisjonide juhatajatele ning delegatsioonide juhtidele, mille koosseisu kõnealune parlamendiliige kuulub. Kui karistus on lõplik, avaldatakse see nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb parlamendi koosseisu ametiaja lõpuni. Muudatusettepanek 52 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 2 2.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. 2.  Käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta selle erakorralist, korduvat või alalist iseloomu, samuti selle tõsidust. Vajaduse korral võetakse samuti arvesse parlamendi väärikusele ja mainele tekitatud võimalikku kahju. Vahet tuleb teha visuaalselt väljenduval tegevusel, mis ei ole keelatud, kui see ei ole solvav, laimav, rassistlik ega ksenofoobne ja jääb mõistlikesse piiridesse, ning tegevusel, mis aktiivselt häirib parlamendi tegevust. Muudatusettepanek 53 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 166 – lõige 4 4.  Lõike 3 punktides b–e sätestatud meetmeid võib kahekordistada, kui tegu on korduvate rikkumistega või kui parlamendiliige keeldub täitmast artikli 165 lõike 3 alusel võetud meetmeid. 4.  (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 54 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 174 – lõige 7 7.  Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist. Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud on üksteist täiendavad. 7.  Kui teised muudatusettepanekud on üksteist täiendavad, võib president need hääletusele panna ühiselt, välja arvatud juhul, kui fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid on taotlenud eraldi või osade kaupa hääletamist. Ka muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks nende esitatud muudatusettepanekute üle. Muudatusettepanek 55 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 174 – lõige 10 10.  Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse ükshaaval. 10.  Nimelisele hääletusele pandud muudatusettepanekute üle hääletatakse muudest muudatusettepanekutest eraldi. Muudatusettepanek 56 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 177 – pealkiri Käesoleva artikli rikkumist loetakse artikli 166 lõike 1 tähenduses istungi korra tõsiseks rikkumiseks, mille suhtes kohaldatakse selles artiklis nimetatud õiguslikke tagajärgi. Käesoleva artikli rikkumist loetakse artikli 11 lõike 3b tõsiseks rikkumiseks. Muudatusettepanek 57 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 196 Artikkel 196 Artikkel 196 Alaliste komisjonide moodustamine Alaliste komisjonide moodustamine Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone. Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas52. Lisa võetakse vastu antud häälte enamusega. Komisjonide liikmed valitakse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast. Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone. Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas52. Lisa võetakse vastu antud häälte enamusega. Komisjonide liikmed määratakse ametisse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul. Alaliste komisjonide vastutusalasid on võimalik kindlaks määrata ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel. Alaliste komisjonide vastutusalasid on võimalik muuta ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel. _________________ _________________ 52 Vt V lisa. 52 Vt V lisa. Muudatusettepanek 58 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 204 – lõige 1 1.  Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist. 1.  Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, ning uuesti kahe ja poole aasta pärast, valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist. Muudatusettepanek 59 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210b – pealkiri Parlamendikomisjonide juurdepääs parlamendile edastatud konfidentsiaalsele teabele Parlamendikomisjonide juurdepääs konfidentsiaalsele teabele parlamendikomisjoni kinnisel koosolekul Muudatusettepanek 60 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210a – lõige 3 – lõik 1 Kui parlamendikomisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, võivad koosolekutel viibida ainult selle komisjoni liikmed ning ametnikud ja eksperdid, kellele esimees on eelnevalt andnud vastava loa ja kelle kohalolek on tingimata vajalik. Kui parlamendikomisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, on koosolek kinnine ning sellel võivad viibida ainult selle komisjoni liikmed, sealhulgas asendusliikmed. Komisjon võib kooskõlas kohaldatava institutsioonidevahelise õigusraamistikuga otsustada, et artikli 206 lõike 3 kohaselt võivad koosolekul viibida ka teised parlamendiliikmed. Koosolekul võivad viibida ka isikud, kellele esimees on eelnevalt andnud vastava loa, põhjendades seda teadmisvajadusega ja võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad parlamendi konfidentsiaalse teabe käsitlemist reguleerivatest eeskirjadest. Salastatud teabe puhul, mille salastatuse tase on CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või kõrgem, või juhul, kui tegemist on institutsioonidevahelise õigusraamistiku alusel kehtestatud konkreetsete juurdepääsupiirangutega, võivad kehtida lisapiirangud. Muudatusettepanek 61 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210a – lõige 4 4.  Salajast menetlust kohaldava komisjoni parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile võivad esitada taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise arutamiseks. Taotluse võib võtta komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Komisjon võib liikmete häälteenamusega võtta vastu otsuse edastada küsimus presidendile selle läbivaatamiseks artiklite 11 ja 166 alusel. 4.  Ilma et see piiraks konfidentsiaalsusnõuete rikkumist üldiselt käsitlevate eeskirjade kohaldamist, võivad salajast menetlust kohaldava komisjoni parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt keskmisele lävendile esitada taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise arutamiseks. Taotluse võib võtta komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Komisjon võib liikmete häälteenamusega võtta vastu otsuse edastada küsimus presidendile selle läbivaatamiseks artiklite 11 ja 166 alusel. Muudatusettepanek 62 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 211 – pealkiri Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised Kodanikualgatustega seotud avalikud kuulamised ja arutelud Muudatusettepanek 63 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 211 – lõige 7 a (uus) 7a.  Parlament korraldab määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt vastavas registris avaldatud kodanikualgatust käsitleva arutelu avalikule kuulamisele järgneval osaistungjärgul ning otsustab arutelu päevakorda kandes, kas arutelu lõpul võetakse vastu resolutsioon. Arutelu lõpul ei võeta resolutsiooni vastu, kui samal või sarnasel teemal raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud juhul, kui president teeb erandlikel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul resolutsiooni vastu võtta, võib selle teema eest vastutav parlamendikomisjon, fraktsioon või vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid esitada resolutsiooni ettepaneku. Artikli 123 lõikeid 3–8 resolutsiooni ettepanekute esitamise ja nende üle hääletamise kohta kohaldatakse vajalike muudatustega. Muudatusettepanek 76 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 211 – lõige 8 8.  Kui Euroopa Komisjon ei esita kooskõlas määruse (EL) nr 211/2011 artikliga 9 esitatud eduka kodanikualgatuse alusel õigusakti ettepanekut 12 kuu jooksul pärast selle kohta positiivse arvamuse esitamist ja kavandatavate meetmete kohta teatise avaldamist, võib valdkonna eest vastutav komisjon korraldada kuulamise, konsulteerida kodanikualgatuse korraldajatega ja kasutada vajaduse korral artiklis 46 ette nähtud menetlust, mis võimaldab parlamendil nõuda Euroopa Komisjonilt asjakohase ettepaneku esitamist. 8.  Pärast seda, kui Euroopa Komisjon avaldab teatise, milles ta esitab oma õiguslikud ja poliitilised järeldused konkreetse kodanikualgatuse kohta, annab parlament hinnangu meetmetele, mida Euroopa Komisjon sellise teatise järel kavatseb võtta. Kui Euroopa Komisjon ei esita kodanikualgatust käsitlevat asjakohast ettepanekut, võib valdkonna eest vastutav komisjon korraldada kuulamise, konsulteerides kodanikualgatuse korraldajatega. Lisaks võib parlament otsustada, kas pidada täiskogu arutelu ja kas võtta arutelu põhjal vastu resolutsioon. Artikli 211 lõikes 7a sätestatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis. Parlament võib samuti otsustada kasutada talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 225 antud õigust ja algatada kodukorra artiklis 46 ette nähtud menetluse. Muudatusettepanek 64 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 210b – pealkiri – joonealune märkus 61 Artiklit 223a kohaldatakse ainult nende Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste suhtes, mis vastavad määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 lõigetele 3 ja 4. Vt ka artiklite 224 ja 225 joonealuseid märkuseid. 61 Artiklit 223a kohaldatakse ainult nende Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste suhtes, mis vastavad määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 lõigetele 3 ja 4. Muudatusettepanek 65 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 223a – lõige 2 a (uus) 2a.   Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 10 lõike 3 esimese lõigu kohaselt võib vähemalt 50 kodanikust koosnev rühm esitada põhjendatud taotluse, et parlament taotleks lõikes 2 nimetatud kontrollimist. Seda põhjendatud taotlust ei esita ega allkirjasta parlamendiliikmed. Taotlus peab sisaldama olulisi faktilisi tõendeid selle kohta, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei vasta lõikes 2 osutatud tingimustele. President edastab kodanike rühmalt saadud vastuvõetava taotluse edasiseks läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Pärast läbivaatamist, mis peaks toimuma nelja kuu jooksul pärast presidendi poolt taotluse edastamist, võib vastutav komisjon oma vähemalt kolme fraktsiooni esindavate liikmete häälteenamusega teha ettepaneku, et taotlusega tuleks edasi tegeleda, ja teavitab sellest presidenti. Kodanike rühma teavitatakse komisjoni läbivaatamise tulemustest. Komisjoni ettepaneku kättesaamisel edastab president taotluse parlamendile. Pärast taotluse kättesaamist otsustab parlament antud häälte enamusega, kas esitada taotlus Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametile või mitte. Parlamendikomisjon kehtestab kodanike rühmadelt saadud taotluste käsitlemise suunised. Muudatusettepanek 89/rev Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 228 a (uus) Artikkel 228a Soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine Juhatus võtab vastu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava, mille eesmärk on arvestada soolist perspektiivi kogu parlamendi tegevuses, kõigil tasanditel ja kõigis etappides. Soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava kontrollitakse kaks korda aastas ja see vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel. Muudatusettepanek 66 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 229 – lõige 3 Neid sätteid ei kohaldata petitsioonide ja teatiste suhtes, mille puhul ei ole vaja vastu võtta otsust. Neid sätteid ei kohaldata petitsioonide, kodanikualgatuste ja teatiste suhtes, mille puhul ei ole vaja vastu võtta otsust. Muudatusettepanek 67 Euroopa Parlamendi kodukord II lisa – pealkiri ARTIKLITE 130, 130A, 130B, 131 JA 131A ALUSEL ESITATAVATELE KIRJALIKULT VASTATAVATELE KÜSIMUSTELE JA ARUPÄRIMISTELE KOHALDATAVAD KRITEERIUMID ARTIKLITE 130, 131 JA 131A ALUSEL ESITATAVATELE KIRJALIKULT VASTATAVATELE KÜSIMUSTELE JA ARUPÄRIMISTELE KOHALDATAVAD KRITEERIUMID

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (COM(2018)0259 – C8-0180/2018 – 2018/0123(COD))

P8_TA(2019)0047 A8-0368/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0259),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8‑0180/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8‑0368/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 31. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/474) lõplikule kujule).

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 39.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 aastate 2019 ja 2020 kohta antavate otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste teatavate eeskirjade osas (COM(2018)0817 – C8-0506/2018 – 2018/0414(COD))

P8_TA(2019)0048 A8-0018/2019

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0817),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0506/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8‑0018/2019),

A.  arvestades, et olukorra kiireloomulisuse tõttu on põhjendatud hääletada eelnõu üle enne kaheksanädalase tähtaja möödumist, mis on ette nähtud protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) artiklis 6;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 31. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 aastate 2019 ja 2020 kohta antavate otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste teatavate reeglite osas

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/288) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Austrial, Küprosel, Horvaatial, Luksemburgil, Portugalil, Rumeenial ja Ühendkuningriigil anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Dominikaani Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2018)0526 – C8-0376/2018 – 2018/0276(NLE))

P8_TA(2019)0049 A8-0451/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2018)0526),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0376/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust(1), mille kohaselt kuulub rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c ja artikli 108 lõiget 8,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0451/2018),

1.  kiidab heaks lubada Austrial, Küprosel, Horvaatial, Luksemburgil, Portugalil, Rumeenial ja Ühendkuningriigil anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Dominikaani Vabariigi ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Austrial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Ecuadori ja Ukraina ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2018)0527 – C8-0375/2018 – 2018/0277(NLE))

P8_TA(2019)0050 A8-0452/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2018)0527),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0375/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust(1), mille kohaselt kuulub rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c ja artikli 108 lõiget 8,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0452/2018),

1.  kiidab heaks lubada Austrial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Ecuadori ja Ukraina ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Austrial ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Hondurase ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2018)0528 – C8-0377/2018 – 2018/0278(NLE))

P8_TA(2019)0051 A8-0457/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2018)0528),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0377/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust(1), mille kohaselt kuulub rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c ja artikli 108 lõiget 8,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0457/2018),

1.  kiidab heaks lubada Austrial ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Hondurase ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Austrial, Luksemburgil ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Valgevene ja Usbekistani ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga (COM(2018)0530 – C8-0378/2018 – 2018/0279(NLE))

P8_TA(2019)0052 A8-0458/2018

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2018)0530),

–  võttes arvesse rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 38 neljandat lõiku,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti b, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0378/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust(1), mille kohaselt kuulub rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks nõusoleku andmine Euroopa Liidu ainupädevusse välisasjades,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c ja artikli 108 lõiget 8,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0458/2018),

1.  kiidab heaks lubada Austrial, Luksemburgil ja Rumeenial anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Valgevene ja Usbekistani ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.

(1) Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2014. aasta arvamus, 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus) (COM(2018)0461 – C8‑0379/2018 – 2018/0244(CNS))

P8_TA(2019)0053 A8-0480/2018

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0461),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0379/2018),

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8‑0480/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 6 (6)  Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, näiteks eesmärki säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel, Gröönimaa geostrateegilise positsiooni tunnistamist, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandusalase erikokkuleppe olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika-küsimustes. Eelkõige tuleks seda kasutada, et üleilmsetele probleemidele reageerimiseks töötada välja ennetav tegevuskava ja tegutseda ühiste huvide nimel, seda eelkõige järgmistes valdkondades: kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport, loodusvarad (sh toorained ja kalavarud), samuti teadusuuringud ja innovatsioon. (6)  Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid. Nõukogu leppis 2003. aastal kokku selles, et liidu tulevased suhted Gröönimaaga rajanevad pärast 2006. aastat laiahaardelisele säästvat arengut soodustavale partnerlusele, mis sisaldaks kalandusalast erikokkulepet, mille üle peetakse läbirääkimisi selliste kokkulepete suhtes kohaldatavate üldeeskirjade ja põhimõtete kohaselt. Ka ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahel 19. märtsil 2015 Brüsselis allkirjastatud ühisdeklaratsioonis liidu ja Gröönimaa vaheliste suhete kohta tuletati meelde liidu ja Gröönimaa vahelisi ajaloolisi, poliitilisi, majandus- ja kultuurisidemeid ning rõhutati vajadust tihendada suhteid ja koostööd vastastikuste huvide alusel. Käesoleva uue otsuse kohase partnerluse eesmärk peaks seega olema säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel ning see peaks aitama lahendada ülemaailmseid probleeme, võimaldades arendada dünaamilist tegevuskava ja otsida vastastikuseid huve. Otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, tunnistades Gröönimaa geostrateegilist positsiooni, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandussektori partnerluslepingu olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika küsimustes. Selles tuleks eelkõige arvesse võtta kliimamuutuste kasvavat mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransporti, loodusvarasid, sh tooraineid ja kalavarusid, samuti teadusuuringuid ja innovatsiooni. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 16 (16)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 20 % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel. (16)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 30 % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 18 (18)  Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina. (18)  Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina, seda eriti territooriumidel, kus üldine haridustase on küllaltki madal. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 19 (19)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. (19)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. Assotsieerimisel tuleks seega pöörata erilist tähelepanu ÜMTde põlisrahvaste õigustele ning aidata kaasa nende edendamisele ja austamisele. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 20 (20)  Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke. (20)  Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke, mille puhul lähtutakse kestliku arengu eesmärkidest. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 21 (21)  Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et vältida kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohane täitmine. (21)  Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et kaubandusliit oleks tugevam ja suudaks takistada kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohase täitmise. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 25 (25)  Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et muuta finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas. (25)  Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning muuta seeläbi finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu otsus Põhjendus 32 (32)  Käesolevas otsuses tuleks koostöö rakendamiseks ja seega rahastamisvahendite üleselt haldamise sidususe tagamiseks vajaduse korral viidata (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi) [määrusele]. välja jäetud Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 1 – lõige 1 1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit“), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada ELi väärtusi ja standardeid kogu maailmas. 1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit“), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada ELi väärtusi, põhimõtteid ja standardeid kogu maailmas. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 1 1.  Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel. 1.  Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel. Assotsieerimine aitab kaasa kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kindlaks määratud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 3 3.  Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning ÜMTde kestliku arengu kolmest põhitahust – majandus- ja sotsiaalareng ning keskkonnakaitse. 3.  Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning ÜMTde kestliku arengu kolmest põhitahust – majandusareng, sotsiaalne ja kultuuriline areng ning keskkonnakaitse. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 4 4.  Käesoleva otsuse pikaajaline eesmärk on edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Assotsieerimisega püütakse seda üldeesmärki saavutada, parandades ÜMTde konkurentsivõimet, tugevdades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning edendades nende koostööd teiste partneritega. 4.  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5 ja artikliga 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 198 on käesoleva otsuse pikaajaline eesmärk edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt a (a)  edendada ja toetada ÜMTdega tehtavat koostööd; välja jäetud Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b (b)  toetada Gröönimaad ja teha Gröönimaaga koostööd tema peamiste sõlmküsimuste lahendamisel (eelkõige haridustaseme parandamisel) ning toetada Gröönimaa kohaliku valitsuse suutlikkust töötada välja ja rakendada kohalikku poliitikat. b)  toetada ÜMTsid nende peamiste sõlmküsimuste lahendamisel, mille hulgas on ka haridustase Gröönimaal; Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b a (uus) ba)  suurendada ÜMTde vastupanuvõimet, vähendades selleks nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust; Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b b (uus) bb)  parandada ÜMTde konkurentsivõimet, sealhulgas sotsiaalstandardeid; Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b c (uus) bc)  edendada ÜMTde koostööd teiste partneritega. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 – lõige 6 6.  Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustest kinnipidamise, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid. 6.  Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel demokraatia, kõiki inimõigusi ja põhivabadusi hõlmaval õigusel põhineva lähenemisviisi, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid. Samuti järgitakse soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet ning soolist võrdõiguslikkust. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 4 – lõik 1 a (uus) Komisjon võtab programmitöö ja rakendamise protsessi käigus ning eelkõige oma suuniste vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse, et ÜMTde haldussuutlikkus ja inimressursid on piiratud. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a (a)  ÜMTde majanduse mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi; a)  ÜMTde majanduse jätkusuutlik mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi; Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus) aa)   kvaliteetse sotsiaalse mudeli edendamine; Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e (e)  katastroofiohu vähendamine; e)  katastroofiohu vähendamine, pidades silmas Sendai raamistikus ajavahemikuks 2015–2030 sätestatud prioriteete; Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt h a (uus) ha)  Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna küsimused. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 2 2.  Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele. 2.  Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, et toetada ÜMTde sujuvat integreerimist vastavasse geograafilisse keskkonda. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 3 3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit asjaomaste programmide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Samuti püüab liit vajaduse korral assotsieerida ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega. 3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit asjaomaste programmide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Liit assotsieerib ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega, tehes vajaduse korral ettepaneku anda ÜMTdele vaatleja staatus. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 7 – lõige 4 – punkt a a (uus) aa)  ÜMTde suutlikkuse tugevdamine, et mõjutada selliste piirkondlike strateegiate vastuvõtmist, kus võetakse arvesse ÜMTde eripärasid, potentsiaali ja nende Euroopa perspektiivi; Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 – pealkiri Erirežiim Isoleeritud ÜMTde erirežiim Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 9 a (uus) Artikkel 9a Vähimarenenud ÜMTde erirežiim 1.  Assotsieerimisel võetakse arvesse ÜMTde arengutaseme ja struktuuriliste piirangute puhul esinevat mitmekesisust. 2.  Vähim arenenud ÜMTde suhtes kehtestatakse erirežiim. 3.  Et vähim arenenud ÜMTd võiksid arengus teistele järele jõuda ja oma püsivate struktuuriliste piirangutega toime tulla, võetakse nende eripärasid nõuetekohaselt arvesse finantsabi suuruse ja tingimuste kindlaksmääramisel. 4.  Kõige vähem arenenud ÜMTks loetakse Wallist ja Futunat. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 10 – lõige 1 1.  Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1.  Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Parlamendi ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – pealkiri Valitsusväliste osalejate ülesanded Kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate ülesanded Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 12 – lõige 1 1.  Valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi. 1.  Kodanikuühiskond, erasektor ja valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 3 3.  Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises. 3.  Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises ning samuti liidu piirkondlike strateegiate kujundamises ja elluviimises piirkondades, kus ÜMTd asuvad. Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 4 4.  Dialoog keskendub muu hulgas assotsieerimise eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele. 4.  Dialoog keskendub muu hulgas nii assotsieerimise eesmärkide kui ka kestliku arengu eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 5 5.  Eelkõige kasutatakse Gröönimaaga peetavat dialoogi, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile, mis hõlmab muu hulgas energiat, kliimamuutusi ja keskkonda, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet. 5.  Eelkõige kasutatakse Gröönimaaga peetavat dialoogi, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile, mis hõlmab muu hulgas haridust, energiat, kliimamuutusi ja keskkonda, loodust, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 5 a (uus) 5a.  Kariibi mere piirkonna ÜMTdega peetava dialoogi eesmärk on eelkõige tugevdada Euroopa strateegiat Kariibi mere piirkonnas ning teha koostööd bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuste, loodusvarade säästva majandamise, katastroofiohu ennetamise ja ohjamise, sotsiaalse mõõtme ning eelkõige maksustamisalase hea valitsemistava edendamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimustes. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 13 – lõige 5 b (uus) 5b.  Vaikse ookeani piirkonna ÜMTdega peetava dialoogi eesmärk on eelkõige töötada välja ja viia Vaikse ookeani piirkonnas Euroopa kohalolekut tugevdades ellu ulatuslik Euroopa strateegia ning teha koostööd eelkõige sotsiaalküsimustes ning mere- ja maismaaressursside säästva majandamise, kliimamuutuste, energia, keskkonna ja sinise majanduse valdkonnas. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a (a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimate piirkondade esindajad; a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide, komisjoni, nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ELi vahelisel poliitilise dialoogi foorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile ÜMTde ühendus (OCTA), Euroopa Investeerimispanga, äärepoolseimate piirkondade ning kolmandate riikide või ÜMT naaberpiirkondade esindajad; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 14 – lõige 1 –punkt b (b)  komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt kolm korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel; b)  komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt neli korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel; Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu otsus II osa – 1. peatükk – pealkiri KESKKONNAPROBLEEMID, KLIIMAMUUTUSED, OOKEANID JA KATASTROOFIOHU VÄHENDAMINE (Ei puuduta eestikeelset versiooni.) Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 15 – lõik 1 – sissejuhatav osa Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas selleks, et: Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste, katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime suurendamise valdkonnas selleks, et: Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c (c)  edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust ning katkestada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel ning c)  edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust, et saavutada vähese CO2-heitega majandus, mis põhineb õiglase ülemineku strateegiatel ning Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e a (uus) ea)   lahendada maa degradeerumisega seotud probleeme, milleks on eelkõige merepinna tõus ja pinnase saastumine. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 17 – lõik 1 Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist. Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist ning ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemist. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b (b)  kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju. b)  kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja säästev põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 23 – lõik 1 – punkt c (c)  keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine; c)  inimõiguste ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine; Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 24 – lõik 1 – punkt b (b)  partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele; b)  partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele; Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu otsus II osa – 4. peatükk – pealkiri NOORSUGU, HARIDUS, KOOLITUS, TERVISHOID, TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKINDLUSTUS, TOIDUOHUTUS JA TOIDUGA KINDLUSTATUS NOORSUGU, NAISED, HARIDUS, KOOLITUS, TERVISHOID, TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKINDLUSTUS, TOIDUOHUTUS JA TOIDUGA KINDLUSTATUS Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 32 – lõige 2 a (uus) 2a.  Liit ja ÜMTd teevad noorte töötuse vältimiseks koostööd selle nimel, et tagada noorte aktiivne osalemine tööturul. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 32 a (uus) Artikkel 32a Naiste ja meeste võrdõiguslikkus 1.  Liit edendab ÜMTdes naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi, naiste mõjuvõimu suurendamist ning naistele poliitikas ja majanduses võrdsete võimaluste pakkumist. 2.  Assotsieerimise eesmärk on kaitsta naiste ja tüdrukute õigusi, eelkõige igasuguse vägivalla eest. 3.  Assotsieerimise eesmärk on samuti suurendada naiste mõjuvõimu, eelkõige kestliku arenguga tegelevate osalejatena ning majandus- ja finantsvaldkonnas. Kõik algatused peavad sisaldama soolist mõõdet. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 33 – lõige 1 – punkt b (b)  abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. b)  abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 33 – lõige 1 – punkt b a (uus) ba)   toetust, mis soodustab ÜMTde osalemist programmis Erasmus+ ja nende juurdepääsu sellele programmile, julgustades ja suurendades võimalike toetusesaajate liikuvust nii ÜMTdest väljapoole kui ka ÜMTdesse. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – pealkiri Lavakunst Kaunid kunstid Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – lõik 1 – sissejuhatav osa Assotsieerimise raames võib teha koostööd lavakunsti valdkonnas selleks, et: Assotsieerimise raames võib teha koostööd kaunite kunstide valdkonnas selleks, et: Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a (a)  lavakunsti viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke; a)  kaunite kunstide viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke, pakkudes selleks piisavat rahalist toetust; Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a a(uus) aa)  tutvustada ÜMTde kunstiloomet liidus; Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 39 – lõik 1 – sissejuhatav osa Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava, Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava ning kultuuripärandiga seotud paikade püsivat väärtustamist, Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 39 – lõik 1 – punkt d a (uus) da)  parandades ÜMTde materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi tundmist, säilitamist ja väärtustamist; Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu otsus II osa – 6. peatükk – pealkiri VÕITLUS ORGANISEERITUD KURITEGEVUSEGA ÕIGUSRIIGI EDENDAMINE Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel -40 a (uus) Artikkel -40a Õigusriigi edendamine 1.  Assotsieerimise eesmärk on edendada liidu ja ÜMTde vahelise dialoogi ja koostöö kaudu demokraatia, õigusriigi ning inimõigustest ja põhivabadustest kinnipidamise põhimõtteid, millele liit on rajatud. 2.  ÜMTd on liidu arenenud tugipunktidena oma piirkonnas liidu väärtuste ja põhimõtete peamised levitajad. Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 41 – pealkiri Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga ning ennetamine Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas selleks, et: 1.  Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ennetamise valdkonnas selleks, et: Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 42 a (uus) Artikkel 42a Läbirääkimised kolmandate riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute üle Kui kolmandate riikidega sõlmitavate kaubandus- või kalanduslepingute üle toimuvad läbirääkimised võivad tõsiselt kahjustada piirkondlikku integratsiooni või ÜMTde tundlikke sektoreid, teeb komisjon mõjuhinnangu, võttes arvesse nende lepingute kumulatiivset mõju ÜMTde majandusele. Komisjon edastab tehtud analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning ÜMTde valitsusasutustele ja kohalikele ametiasutustele enne kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 53 – lõige 2 2.  Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni alusel toimuvale koostööle. 2.  Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke, Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ja kestliku arengu eesmärke. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni alusel toimuvale koostööle. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 59 – lõik 1 – punkt 4 4.  ÜMT poolt riigi vahenditest antud abi, mis teatud ettevõtjaid soodustades kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, kuivõrd see mõjutab märkimisväärselt kaubandust või investeerimist. välja jäetud Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 70 – lõik 1 Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“). Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“) ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon ja selle protokollid. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 – punkt a (a)  piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke; a)  käesoleva otsuse raames piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke; Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 – punkt b (b)  pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks. b)  käesoleva otsuse raames pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks; Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 – punkt c (c)  Vajaduse korral võib käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmete jaoks toetust saada muude liidu programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis. c)  muude liidu programmide kaudu lisarahastamist, mis võimaldab toetada käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmeteid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 72 – lõik 1 a (uus) Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul täpsustatakse kohaldatavaid eeskirju kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 73 – lõige 1 1.  Programmi rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 500 000 000 eurot. 1.  Programmi rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 669 000 000 eurot. Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 74 – lõik 1 – punkt a (a)  „programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist; a)  „programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse vajaduse korral programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist; Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 74 – lõik 1 – punkt g (g)  „vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, ja kuhu on kaasatud vähemalt üks ÜMT ja üks või mitu ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimat piirkonda ja/või üks või mitu AKV riiki ja/või üks või mitu AKV riikide hulka mittekuuluvat riiki või territooriumi. g)  „vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, kuhu on kaasatud käesoleva otsuse artiklis 82 osutatud üksused. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 74 a (uus) Artikkel 74a Üldpõhimõte Kui käesolevas otsuses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/10461a („finantsmäärus“) ning käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide ja üldpõhimõtetega. ___________________ 1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 75 – lõige 3 – punkt a (a)  võetakse arvesse ÜMTde geograafilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi; a)  võetakse arvesse ÜMTde demograafilisi, geograafilisi, majanduslikke ja finantsilisi, keskkondlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi; Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 75 – lõige 4 a (uus) 4a.  Liidupoolne rahastamine võib toimuda finantsmäärusega ettenähtud rahastamisliikide teel ning eelkõige a)  toetustena; b)  teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena; c)  eelarvetoetusena; d)  maksetena komisjoni poolt kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 asutatud usaldusfondidesse; e)  finantsinstrumentidena; f)  eelarveliste tagatistena; g)  segarahastamistoimingutena; h)  finantsabina; i)  tasustatud välisekspertide tööna. Programmikohase abi korral antakse liidu finantsabi eelkõige eelarvetoetusena ÜMTdele. Kooskõlas finantsmäärusega võib liidu rahalist abi anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid või partnerriigid ja -piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks. Nagu on sätestatud finantsmääruses, rakendab liidu rahalist abi komisjon kas otse oma talituste, liidu delegatsioonide ja rakendusametite kaudu, koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kaudu, või kaudselt, tehes eelarve täitmise finantsmääruses loetletud üksuste ülesandeks. Nimetatud üksused tagavad järjepidevuse liidu välispoliitikaga ja võivad anda eelarve täitmisega seotud ülesanded muudele üksustele komisjonile kohaldatavate tingimustega samaväärsetel tingimustel. Rahastatavaid meetmeid võidakse rakendada paralleelse või ühise kaasrahastamisega. Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastab erinev kaasrahastav partner nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha. Sellisel juhul järgitakse finantsmääruse artiklis 38 sätestatud toetus- ja hankelepingute tagantjärele avalikustamise puhul volitatud üksuse eeskirju, kui sellised eeskirjad on olemas. Liidupoolne rahastamine ei tekita eriomaseid makse, tollimakse ega muid lõive ega põhjusta nende kogumist. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 75 a (uus) Artikkel 75a Ülekandmised, aastased osamaksed, kulukohustuste assigneeringud, tagasimaksed ja rahastamisvahendite raames tekkinud tulud 1.  Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikele 2 kantakse käesoleva otsuse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib kulukohustustega siduda kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada üle kantud summat. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu vastavalt finantsmääruse artikli 12 lõikele 6 üle kantud kulukohustuste assigneeringutest. 2.  Lisaks finantsmääruse artiklis 15 assigneeringute vabastamise kohta sätestatud eeskirjadele vabastatakse käesoleva otsuse raames võetud meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste assigneeringud algsele eelarvereale. Määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) artikli 12 lõike 1 punktis b esitatud viiteid finantsmääruse artiklile 15 tõlgendatakse käesoleva otsuse kohaldamisel ka viidetena käesolevale lõikele. 3.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale, kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2. Finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku selliste mitmeaastaste meetmete suhtes ei kohaldata. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mis ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelrahastamiseks või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitanud tõendatud kuluaruannet ega maksetaotlust. Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse ka aastaste osamaksete suhtes. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 76 – lõik 1 – punkt b (b)  institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ja keskkonnaaspektidega arvestamist; b)  institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ning keskkonna, soopõhiste ja hea valitsemistava aspektidega arvestamist; Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 77 – lõige 2 2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks. 2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava ja avalikkusele kättesaadava usaldusväärse statistika saamiseks. Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 77 – lõige 3 3.  Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust. 3.  Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust, hõlbustades eelkõige ÜMTde SKP analüüsimist ostujõu pariteedina, kui vastavad andmed on kättesaadavad. Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 78 – lõige 1 1.  Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva otsuse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte info- ja tehnoloogiasüsteemid. 1.  Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge. Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 79 Artikkel 79 välja jäetud Üldpõhimõte Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisti, rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas eesmärkide ja üldpõhimõtetega, mis on sätestatud käesolevas otsuses, finantsmääruses ja [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruses], eriti II jaotise I peatükis, v.a artikkel 13, artikli 14 lõiked 1 ja 4 ning artikkel 15, III peatükis, v.a artikli 21 lõige 1, lõike 2 punktid a ja b ning lõige 3, ning V peatükis, v.a artikli 31 lõiked 1, 4, 6 ja 9 ning artikli 32 lõige 3. Käesoleva otsuse artiklis 80 sätestatud korda ei kohaldata [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud juhtudel. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 79 a (uus) Artikkel 79a Programmdokumentide vastuvõtmine 1.  Liidu ja ÜMTde vahelise partnerluse raames vastutavad ÜMTde ametiasutused käesoleva otsuse II osas osutatud peamistes koostöövaldkondades valdkondlike poliitikasuundade kujundamise ja rakendamise eest ning tagavad asjakohaste järelmeetmete võtmise. Selle põhjal koostab ja esitab iga ÜMT programmdokumendi oma territooriumi kestliku arengu kohta. Programmdokumendi eesmärk on tagada liidu ja asjaomase ÜMT koostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas reguleerimiseseme ja kohaldamisala ning liidu eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga. Igas programmdokumendis esitatakse järgmine teave: –  ÜMT poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnaalase olukorra lühikirjeldus; –  ÜMT kestliku arengu strateegia (tegevuskava aastani 2030) lühikirjeldus, kus määratakse kindlaks ÜMT prioriteedid ning see, kuidas ÜMT kavatseb kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata; –  liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad; –  erieesmärgid; –  oodatavad tulemused; –  selged ja konkreetsed tulemuslikkuse näitajad; –  rahaliste eraldiste soovituslik jaotus üldiselt ja prioriteetsete valdkondade kaupa; –  orienteeriv ajakava. 2.  Programmdokument põhineb saadud kogemustele ja headele tavadele, selles tuginetakse kodanikuühiskonna, kohalike ametiasutuste ja teiste sidusrühmadega korraldatud konsultatsioonidele ja nendega peetud dialoogile, mille eesmärk on tagada nende piisaval määral kaasamine ja suunava programmdokumendi edasine arvessevõtmine. 3.  Iga ÜMT ametiasutused, seotud liikmesriik ja komisjon vahetavad programmdokumendi kavandi kohta arvamusi. Programmdokumendi lõpliku vormistamise eest vastutavad ÜMTde ametiasutused. Komisjon sätestab suunistes ÜMTde programmitöö korra selliselt, et programmdokumendid oleks võimalik kiiresti heaks kiita. 4.  Lõpliku vormistamise järel hindab programmdokumenti komisjon, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva otsuse eesmärkide ja liidu asjakohaste poliitikasuundadega ning kas see sisaldab kõiki elemente, mis on vajalikud iga-aastase rahastamisotsuse vastuvõtmiseks. Selliseks hindamiseks esitavad ÜMT ametiasutused kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused. 5.  Programmdokument kiidetakse heaks kooskõlas käesoleva otsuse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Seda menetlust kohaldatakse ka ulatusliku läbivaatamise korral, mille tulemusel tehakse strateegiasse või programmitöösse olulisi muudatusi. Kontrollimenetlust ei kohaldata vähem oluliste muudatuste tegemise korral, mille eesmärk on suunavat programmdokumenti tehniliselt kohandada, kavandatud rahalisi vahendeid teatava prioriteetse valdkonna raames ümber paigutada või suurendada või vähendada esialgu kavandatud soovituslikke rahalisi vahendeid vähem kui 20 %, tingimusel et need muudatused ei mõjuta suunavas programmdokumendis kindlaks määratud peamisi koostöövaldkondi ja eesmärke. Komisjon teeb sellised vähem olulised muudatused Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks ühe kuu jooksul alates asjaomase otsuse vastuvõtmisest. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 79 b (uus) Artikkel 79b Tegevuskavad ja meetmed 1.  Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga tegevusega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised meetmed, rakendusmeetodid, eelarve ja kõik seonduvad toetuskulud. 2.  Tegevuskavad põhinevad programmdokumentidel. 3.  Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu kooskõlas käesoleva otsuse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Lõikes 1 osutatud menetluse järgimine ei ole nõutav järgmistel juhtudel: (a)  tegevuskavad, üksikmeetmed ja toetusmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 000 000 eurot; (b)  tehnilised muudatused, eeldusel et need ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, nt: i)  rakendusmeetodi muutmine; ii)  vahendite ümberjaotamine samas tegevuskavas ette nähtud meetmete vahel; iii)  tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine või vähendamine mitte rohkem kui 20 % võrreldes esialgse eelarvega ning mis ei ületa 10 000 000 eurot. Mitmeaastaste tegevuskavade ja meetmete korral rakendatakse lõike 3 punktis a ja punkti b alapunktis iii sätestatud piirmäärasid aastapõhiselt. Euroopa Parlamenti ja liikmesriike teavitatakse käesoleva lõike põhjal vastu võetud tegevuskavadest ja meetmetest, välja arvatud eriabimeetmed, ja tehnilistest muudatustest nende vastuvõtmisele järgneva kuu jooksul. 4.  Enne kuni 20 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet nende meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud rahaliste vahendite kohta. Komisjon teavitab enne juba vastu võetud eriabimeetmetes oluliste sisuliste muudatuste tegemist sellest nõukogu. Komisjon võtab selliste meetmete kavandamisel ja edasisel rakendamisel arvesse nõukogu asjaomast strateegilist lähenemisviisi, säilitades liidu välistegevuse sidususe. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrakohaselt ja õigel ajal käesoleva artikli kohaste eriabimeetmete kavandamisest ja rakendamisest, sealhulgas kavandatud rahalistest vahenditest, samuti sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi olulisest pikendamisest. 5.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud kriisid või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi vahetult ohustav olukord, võib komisjon võtta artikli 88 lõikes 5 osutatud menetlust järgides vastu tegevuskavasid ja meetmeid või olemasolevate tegevuskavade ja meetmete muudatusi. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 80 Artikkel 80 välja jäetud Mitmeaastaste sihtprogrammide, tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine Komisjon võtab käesoleva otsuse alusel ühtsete programmdokumentidena vastu [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 12 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid koos vastavate [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 19 osutatud tegevuskavade ja meetmetega kooskõlas käesoleva määruse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse ka siis, kui on tegemist [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 14 lõikes 3 osutatud läbivaatamistega, mille tulemusel mitmeaastase sihtprogrammi sisu oluliselt muudetakse. Gröönimaa puhul võib [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 19 osutatud tegevuskavu ja meetmeid vastu võtta mitmeaastastest sihtprogrammidest eraldi. Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 81 – lõige 1 1.  ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi. 1.  Kõigi ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi. Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 81 – lõige 2 – punkt e (e)  ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt. e)  ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, keskkonna-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt. Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 82 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii iii)  üks või mitu piirkondlikku organit, mille liikmeteks on ÜMTd; iii)  üks või mitu piirkondlikku organit või ühendust, mille liikmeteks on ÜMTd; Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 83 – lõige 1 1.  Artiklis 50 määratletud ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda liidu programmides ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. 1.  Artiklis 50 määratletud ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda kõigis liidu programmides, sealhulgas Euroopa Liidu Solidaarsusfond, ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 83 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjon tagab ÜMTdele tulemusliku ja tõhusa juurdepääsu kõikidele liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidele ja rahastamisvahenditele, sätestades vajaduse korral erimeetmed. Lisaks tagab komisjon ÜMTdele mõeldud ja ajakohastatud juurdepääsuportaali kaudu teabe läbipaistvuse ning erinevate liidu programmide raames korraldatud projektikonkursside nähtavuse. Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 83 – lõige 3 3.  ÜMTd annavad sellistes liidu programmides osalemise kohta komisjonile alates 2022. aastast igal aastal teada. 3.  Komisjon koostab ÜMTde esitatud teabe põhjal ÜMTde liidu programmides osalemise kohta aastaaruande. Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 86 – lõik 2 Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 3. artikli muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse otsusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte I lisa artiklis 3 osutatud tulemuslikkuse näitajate kindlaksmääramiseks või selleks, et need vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse otsusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 87 – lõige 2 2.  Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. 2.  Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. Nõukogu teavitab oma otsusest Euroopa Parlamenti. Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 87 – lõige 4 4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks. 4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule ja Euroopa Parlamendile teatavaks. Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 87 – lõige 5 5.  Artikli 86 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 5.  Artikli 86 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Kui nõukogu kavatseb esitada vastuväite, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigusakti, mille suhtes ta kavatseb vastuväite esitada, ja vastuväite võimalikud põhjused. Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 90 – lõik 1 Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL46. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades seejuures liidu välistegevuse ühtsuse, sidususe ja tõhususe. __________________ 46 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30). Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 92 – lõik 2 Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2027. Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel jaotatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 eraldatud liidu rahaline abi üldsummas 500 000 000 eurot jooksevhindades järgmiselt: 1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel jaotatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 eraldatud liidu rahaline abi üldsummas 669 000 000 eurot jooksevhindades järgmiselt: Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt a (a)  159 000 000 eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Programmidokumendis juhitakse vajaduse korral erilist tähelepanu abisaavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel kavandatavate meetmete tõenäolisele ajakavale. Selle summa eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset, eelnevalt eraldatud summasid ja käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme. a)  81 % toetustena kõigile ÜMTdele pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset SKP ostujõu pariteedina, kui see on kättesaadav, eelnevalt eraldatud summasid, käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme, käesoleva otsuse artiklis 9 a osutatud ÜMTde madalat arengutaset, territooriumite suurust ning keskkonna- ja kliimaküsimusi. 4 % Arubale 1,5 % Bonaire’ile 5 % Curaçaole 48 % Gröönimaale 10,75 % Uus-Kaledooniale 10,85 % Prantsuse Polüneesiale 1,2 % Sabale 2 % Saint-Barthélemyle 0,8 % Sint Eustatiusele 7,5 % Saint-Pierre’ile ja Miquelonile 2,5% Sint Maartenile 0,4 % Prantsuse Antarktilistele ja Lõunaaladele 5,5 % Wallisele ja Futunale Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt b (b)  225 000 000 eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. välja jäetud Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt c (c)  ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 81 000 000 eurot, millest 15 000 000 võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega. c)  ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 12 %, millest 30 000 000 eurot võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt d (d)  22 000 000 eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 781. d)  3,5 % uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 78. __________________ 1 Sellest summast reserveeritakse komisjonile 9 725 000 eurot, et katta tehnilise ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete, samuti kaudsete ja otseste teadusuuringute kulud. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa (e)  13 000 000 eurot jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas: e)  3,5 % jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas: Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 1 – lõige 2 2.  Komisjon võib pärast läbivaatamist otsustada eraldada käesolevas artiklis nimetatud jaotamata vahendid. 2.  Komisjon võib enne 2025. aastat tehtud läbivaatamise järel otsustada pärast liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist eraldada käesolevas artiklis nimetatud jaotamata vahendid. Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa Otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiselt: Vastavalt kestliku arengu eesmärkidele koostatakse artiklis 86 sätestatud menetluse põhjal peamiste tulemuslikkuse näitajate loetelu ja kasutatakse seda, et aidata hinnata, mil määral on liit soodustanud käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 1.  ÜMTde puhul, v.a Gröönimaa, kaupade ja teenuste eksport protsendina SKPst ja valitsemissektori kogutulu protsendina SKPst; välja jäetud Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu otsus I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2 2.  Gröönimaa puhul kaupade ja teenuste eksport protsendina SKPst ja kalandussektori osakaal kogu ekspordist. välja jäetud

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2017. aasta aruande kohta (2018/2152(INI))

P8_TA(2019)0054 A8-0003/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõiget 6 ja artikli 325 lõiget 5,

–  võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) varasemate aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „29. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2017)“ (COM(2018)0553) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente ((SWD(2018)0381), (SWD(2018)0382), (SWD(2018)0383), (SWD(2018)0384), (SWD(2018)0385), ja (SWD(2018)0386)),

–  võttes arvesse OLAFi 2017. aasta aruannet(1) ja OLAFi järelevalvekomitee 2017. aasta tegevusaruannet,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 22. novembri 2018. aasta arvamust nr 8/2018 komisjoni 23. mai 2018. aasta ettepaneku kohta muuta OLAFi määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 seoses Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013(2), mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning selle vahehindamist, mille komisjon avaldas 2. oktoobril 2017. aastal (COM(2017)0589),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371(3), mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939(4), millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(5), mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002,

–  võttes arvesse komisjoni tellitud 2015. aasta uuringut käibemaksu alalaekumise ulatuse määramiseks ja analüüsiks EL 27s ja komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ (COM(2016)0148),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C‑105/14(6), kriminaalasi Taricco jt suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C‑42/17(7), kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: M.A.S. ja M.B.,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel(8),

–  võttes arvesse 12. mai 2017. aasta eduaruannet komisjoni teatise „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia ((COM(2013)0324), 6. juuni 2013)“ rakendamise kohta (COM(2017)0235),

–   võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308),

–  võttes arvesse OLAFi koordineerimisel valminud aruannet „Riigihangetega seotud pettused – ohumärgid ja parimad tavad“, mis avaldati 20. detsembril 2017, ja OLAFi 2017. aasta käsiraamatut vahendite ühise haldamise käigus esinevatest eeskirjade eiramistest teatamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL(9) riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta,

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni ELi finantshuvide kaitse kohta ning pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmise kohta kolmandatest riikidest(10),

–   võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 9/2018, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa pettustevastase võitluse programm,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018)0321),

–   võttes arvesse oma 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruannet nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT‑süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8‑0003/2019),

A.  arvestades, et de jure vastutavad liikmesriigid ja komisjon ühiselt 74 % liidu 2017. aasta eelarve täitmise eest; arvestades siiski, et de facto kulutavad neid vahendeid liikmesriigid ja komisjon vastutab nende järelevalve eest oma kontrollimehhanismide kaudu;

B.  arvestades, et avaliku sektori kulutuste nõuetekohane haldamine ja ELi finantshuvide kaitse peaksid olema ELi poliitika põhielemendid, et suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase ja tulemusliku kasutamise;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 310 lõige 6 sätestab, et „Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu kooskõlas artikliga 325“;

D.  arvestades, et heade tulemuste saavutamine tänu lihtsustamisprotsessile hõlmab tulude, kulude, tulemuste ja mõju regulaarset hindamist tulemusauditite abil;

E.  arvestades, et liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide mitmekesisust tuleb piisavalt käsitleda, et võidelda õigusnormide rikkumiste ja pettusega; arvestades, et komisjon peaks seepärast suurendama jõupingutusi, et tagada pettusevastase võitluse tulemuslik elluviimine ning selle käegakatsutavamad ja rahuldavamad tulemused;

F.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 võtavad liikmesriigid liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate pettuste vastu;

G.  arvestades, et ELil on korruptsioonivastase poliitika valdkonnas üldine meetmete võtmise õigus ELi toimimise lepinguga seatud piires; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 67 sätestab liidu kohustuse tagada kõrge turvalisuse tase, sealhulgas kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega ning kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 83 on nimetatud korruptsiooni eriti ohtlikuks piiriülese mõõtmega kuriteoks;

H.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 3 kohaselt kooskõlastavad liikmesriigid oma meetmeid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve pettuste eest, ja nad organiseerivad koos komisjoniga tiheda ja regulaarse koostöö pädevate asutuste vahel;

I.  arvestades, et korruptsioon on liikmesriikides laialt levinud ja see kujutab endast tõsist ohtu liidu finantshuvidele, mis omakorda ohustab usaldust avaliku halduse vastu;

J.  arvestades, et käibemaks on liikmesriikide eelarve jaoks oluline tuluallikas ning arvestades, et käibemaksupõhised omavahendid moodustasid 2017. aastal ELi eelarvest 12,1 %;

K.  arvestades, et nõukogu 14. aprilli 2005. aasta resolutsioonis 6902/05, mis käsitleb ELi terviklikku korruptsioonivastast poliitikat, kutsuti komisjoni üles kaaluma kõiki elujõulisi valikuid, nagu GRECOs osalemine või mehhanism, mille abil hinnata ja jälgida ELi vahendeid seoses vastastikuse hindamis- ja järelevalvemehhanismi väljatöötamisega;

L.  arvestades, et süstemaatilised ja institutsioonilised korruptsioonijuhtumid teatavates liikmesriikides kahjustavad tõsiselt ELi finantshuve, kujutades samal ajal ohtu demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele;

M.  arvestades, et 2017. aasta Eurobaromeetri eriaruandes korruptsiooni kohta märgiti, et arusaam korruptsioonist ja sellesse suhtumine jäi 2013. aastaga võrreldes pigem muutumatuks, mis näitab, et konkreetseid tulemusi ELi kodanike usalduse suurendamisel ELi institutsioonide vastu ei saavutatud;

Õigusnormide rikkumiste avastamine ja nendest teatamine

1.  märgib rahuloluga, et 2017. aastal teatatud pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste koguarv (15 213 juhtumit) langes 2016. aastaga (19 080 juhtumit) võrreldes 20,8 % ning et nende maksumus langes 13 % (2,97 miljardilt eurolt 2016. aastal 2,58 miljardi euroni 2017. aastal);

2.  rõhutab, et mitte kõik õigusnormide rikkumised ei ole seotud pettusega ning et tehtud vigu tuleb selgelt eristada;

3.  märgib, et pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv langes eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt – 19,3 %, mis oli jätkuks 2014. aastal alanud langussuundumusele; loodab, et langus kajastab pettuste tegelikku vähenemist, mitte puudulikku tuvastamist;

4.  peab soovitavaks tihedamat koostööd liikmesriikide vahel teabevahetuse valdkonnas nii selleks, et parandada andmete kogumist, kui ka selleks, et suurendada kontrollide tõhusust;

5.  peab kahetsusväärseks, et üle poole liikmesriikidest ei ole võtnud vastu riiklikke pettustevastase võitluse strateegiaid; palub komisjonil ergutada ülejäänud liikmesriike riiklike pettustevastase võitluse strateegiate vastuvõtmisel edasi liikuma;

6.  kutsub veel kord komisjoni üles looma ühtse süsteemi võrreldavate andmete kogumiseks liikmesriikide õigusnormide rikkumiste ja pettusejuhtumite kohta, et ühtlustada aruandlusprotsessi ning tagada edastatud andmete kvaliteet ja võrreldavus;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes liikmesriikides puuduvad konkreetsed õigusaktid organiseeritud kuritegevuse vastu, kuigi seda esineb üha rohkem piiriüleses tegevuses ja sektorites, mis mõjutavad liidu finantshuve, näiteks raha võltsimine või ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

8.  väljendab muret seoses vahendajate hallatavate rahastamisvahendite kontrolliga, ja toetusesaajate registrijärgsete asukohtade kontrollimisega seoses ilmnenud puudustega; rõhutab, et otseste ja kaudsete laenude andmise tingimuseks tuleb seada maksu- ja raamatupidamisandmete avaldamine riikide lõikes ning tegelikke tulusaajaid käsitlevate andmete avalikustamine rahastamistehingutega seotud toetusesaajate ja finantsvahendajate poolt;

Tulud – omavahendid

9.  väljendab oma muret seoses sellega, et komisjoni statistika kohaselt oli käibemaksulõhe suurus 2016. aastal 147 miljardit eurot, mis moodustab enam kui 12 % kogu eeldatavast käibemaksutulust, ning et ühendusesisese käibemaksupettuse juhtumid lähevad komisjoni hinnangul liidule maksma umbes 50 miljardit eurot aastas;

10.  tunneb heameelt komisjoni käibemaksuraamistiku reformimiseks ette nähtud 7. aprilli 2016. aasta käibemaksu tegevuskava ja komisjoni poolt 2016. aasta detsembrist alates vastu võetud 13 seadusandliku ettepaneku üle, milles käsitletakse üleminekut lõplikule käibemaksukorrale, kõrvaldatakse käibemaksu takistused e-kaubandusele, vaadatakse läbi VKEde käibemaksukord, ajakohastatakse käibemaksumäärade poliitikat ja võideldakse käibemaksulõhega; märgib, et nn lõpliku süsteemi ettepanek võiks kõrvaldada varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse (MTIC), kuid õigusakt ei jõustuks enne 2022. aastat; kutsub liikmesriike üles kiirelt rakendama käibemaksusüsteemi reformi ja võtma vahepeal vahetumaid meetmeid kahju kontrollimiseks, sealhulgas Eurofisci, OLAFi, Europoli ja tulevase Euroopa Prokuratuuri raames;

11.  väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu otsuse üle kohtuasjas C‑42/17 M.A.S., milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid tõhusate ja hoiatavate kriminaalkaristuste kohaldamise tõsiste käibemaksupettuse juhtumite korral, mis mõjutavad ELi finantshuve, kooskõlas nende ELi toimimise lepingu artikli 325 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustusega;

12.  peab kahetsusväärseks, et OLAFi 2017. aastal lõpetatud juurdlusest Ühendkuningriigi tollipettuse asjus selgus oluline käibemaksust kõrvalehoidumine seoses impordiga Ühendkuningriiki, kuritarvitades käibemaksu maksmise peatamist (nn tolliprotseduur 42); väljendab heameelt selle üle, et komisjon algatas 2018. aasta mais Ühendkuningriigi suhtes rikkumismenetluse; tuletab meelde, et sellest tekkis ajavahemikul 2013–2016 kokku ligikaudu 3,2 miljardi euro suurune kahju, mis ühtlasi kujutab endast kahju ELi eelarvele; väljendab muret selle pärast, et nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas)(12) hiljuti vastu võetud muudatusettepanekud, mis käsitlevad meetmeid halduskoostöö tugevdamiseks käibemaksu valdkonnas, ei pruugi olla piisavad, et takistada tolliprotseduuriga 42 seotud pettust, ning kutsub komisjoni üles kaaluma uusi strateegiaid tolliprotseduuri 42 raames kaupade jälgimiseks ELis;

13.  väljendab heameelt nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) muudatusettepaneku üle ja loodab, et tugevama koostöö raames käsitletakse tõhusalt ühtsel turul toimuvate piiriüleste pettuste peamisi aspekte, nagu MTIC‑pettus;

14.  väljendab heameelt finantshuvide kaitset käsitleva direktiivi vastuvõtmise üle, milles täpsustatakse liikmesriikide, Eurojusti, Euroopa Prokuratuuri ja käibemaksupettuste vastase võitluse komisjoni piiriülese koostöö ja vastastikuse õigusabi küsimusi;

15.  rõhutab selles kontekstis, et praegune olukord on tõsine, võttes arvesse pettusi, mida pannakse toime käibemaksu tasumata jätmise kaudu, eeskätt nn karussellpettused; palub kõigil liikmesriikidel osaleda kõigis Eurofisci tegevusvaldkondades, et hõlbustada teabevahetust ning aidata võidelda pettuse vastu;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus on mitmel korral kinnitanud, et käibemaks on liidu finantshuvi, nagu hiljuti kohtuasjas C‑105/14, Taricco; märgib siiski, et OLAF viib puuduvate vahendite tõttu väga harva läbi käibemaksualaste rikkumistega seotud juurdlusi; kutsub liikmesriike üles kiitma heaks komisjoni ettepaneku anda OLAFile käibemaksujuhtumitega tegelemiseks uusi vahendeid, nagu juurdepääs Eurofiscile, VIESile või pangakonto andmetele;

17.  märgib, et traditsiooniliste omavahenditega seotud teatatud pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste juhtumite arv (2016. aastal 4 647 ja 2017. aastal 4 636 juhtumit) ning asjaomased summad (2016. aastal 537 miljonit eurot ja 2017. aastal 502 miljonit eurot) on olnud stabiilsed; märgib siiski õigusnormide rikkumiste liikmesriigiti ebaühtlast jaotumist, kusjuures Kreeka (7,17 %), Hispaania (4,31 %) ja Ungari (3,35 %) puhul on sissenõudmata traditsiooniliste omavahendite summa selgelt üle ELi keskmise (1,96 %);

18.  tunneb suurt muret asjaolu pärast, et tubakatoodete salakaubavedu Euroopa Liitu on viimastel aastatel sagenenud ning hinnangute kohaselt põhjustab see igal aastal liidu ja liikmesriikide eelarvetes 10 miljardit eurot saamata jäänud avaliku sektori tulu ning on samal ajal oluline organiseeritud kuritegevust, sealhulgas terrorismi soodustav tegur; on seisukohal, et liikmesriigid peavad suurendama sellise ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise alaseid jõupingutusi, näiteks parandama liikmesriikide koostööd ja teabevahetuse korda;

19.  usub, et pettuste avastamiseks on kõige tõhusam erinevate tuvastusmeetodite (tollivormistuskontrollid, vabastusjärgsed kontrollid, pettusevastaste talituste kontrollid jm) kombinatsioon ja et iga meetodi tõhusus sõltub asjaomasest liikmesriigist, riigi haldusasutuste tõhusast koordineerimisest ja liikmesriikide asjaomaste teenistuste võimest omavahel teavet vahetada;

20.  peab murettekitavaks, et mõned liikmesriigid ei teata regulaarselt mitte ühestki pettuse juhtumist; palub komisjonil olukorda kontrollida, kuna on seisukohal, et tõenäosus, et need liikmesriigid on pettusevabad paradiisid, on üsna väike; kutsub komisjoni üles tegema neis riikides juhuslikke kohapealseid kontrolle;

21.  märgib nördimusega, et pettustena teatatud juhtumite puhul oli keskmine sissenõudmismäär aastatel 1989–2017 üksnes 37 %; palub komisjonil leida õiguskaitsevahendid selle murettekitava olukorra parandamiseks;

22.  kordab oma üleskutset, et komisjon annaks igal aastal aru ELi omavahendite summast, mis saadi OLAFi sõnastatud soovituste järgimise tulemusel, ning teavet veel sissenõudmata summade kohta;

ELi pettustevastase võitluse programm

23.  väljendab heameelt ELi pettustevastase võitluse programmi loomise üle, mida rakendab OLAF eelarve otsese täitmise kaudu (COM(2018)0386), ning nõuab, et toetusi hallataks elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni toetuste haldussüsteemi eGrants, alates 2019. aasta juunist;

Euroopa Prokuratuur ja selle tulevased suhted OLAFiga

24.  väljendab heameelt 22 liikmesriigi otsuse üle luua Euroopa Prokuratuur tõhustatud koostöö abil; kutsub komisjoni üles stimuleerima seni tõrkunud liikmesriike Euroopa Prokuratuuriga ühinema;

25.  juhib tähelepanu sellele, et koostöölepingud OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahel peaksid tagama volituste selge eristamise, et vältida topeltstruktuure, vastuolulisi pädevusi ja pädevuste puudumisest tingitud õiguslünki;

26.  väljendab heameelt seoses tõsiasjaga, et ELi 2019. aasta eelarveprojekt sisaldab esmakordselt assigneeringuid Euroopa Prokuratuuri jaoks (4,9 miljonit eurot) ning toonitab, et oluline on eraldada Euroopa Prokuratuurile asjakohane personal ja eelarve; märgib, et ette on nähtud ainult 37 ametikohta, mis tähendab, et kui 23 Euroopa prokuröri ametikohta maha arvata, on haldusülesannete täitmiseks kavandatud ainult 14 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik, eriti kuna hiljuti otsustasid Euroopa Prokuratuuriga ühineda veel kaks liikmesriiki; nõuab seetõttu 2020. aastaks ettenähtud töötajate arvu suurendamist juba varem, et aidata Euroopa Prokuratuuril saada 2020. aasta lõpuks täielikult toimivaks, nagu määrusega on ette nähtud;

27.  tunneb heameelt komisjoni suunatud ettepaneku üle vaadata läbi määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis on tingitud eeskätt Euroopa Prokuratuuri asutamisest; rõhutab, et tulevane koostöö OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahel peaks põhinema tihedal koostööl, tõhusal teabevahetusel ja täiendavusel, vältides samal ajal dubleerimist või vastuolulisi pädevusi;

Võitlus korruptsiooniga

28.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises; rõhutab, et objektiivse ja süstemaatilise hinnangu andmiseks peab komisjon korrapäraselt avaldama hinnangu õigusriigile avalduvate ohtude kohta igas liikmesriigis, sealhulgas süstemaatilise korruptsiooni ohu kohta, võttes aluseks näitajate kogumi ja sõltumatud aruanded;

29.  rõhutab, et pärast Euroopa Prokuratuuri loomist jääb OLAF ainsaks asutuseks, mis vastutab ELi finantshuvide kaitsmise eest viies ELi liikmesriigis, kes otsustasid Euroopa Prokuratuuriga mitte ühineda; rõhutab, et Euroopa Kontrollikoja arvamuse nr 8/2018 kohaselt ei lahenda komisjoni ettepanek, millega muudetakse OLAFi määrust, OLAFi haldusjuurdluste vähese tõhususe küsimust; rõhutab, kui oluline on tagada, et OLAF jääks Euroopa Prokuratuurile tugevaks ja täielikult toimivaks partneriks;

30.   taunib asjaolu, et komisjon ei pea enam vajalikuks ELi korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamist; peab kahetsusväärseks komisjoni otsust hõlmata korruptsioonivastane järelevalve Euroopa poolaasta majanduse juhtimise protsessi; on seisukohal, et see on vähendanud veelgi komisjoni tehtavat järelevalvet, kuna andmed on saada vaid väga üksikute riikide kohta; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et see lähenemisviisi muutus keskendub peamiselt korruptsiooni majanduslikule mõjule ning jätab peaaegu täielikult tähelepanuta muud võimalikud valdkonnad, mida korruptsioon mõjutab, nagu kodanike usaldus avaliku halduse vastu ja isegi liikmesriikide demokraatlik struktuur; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks korruptsioonivastase võitluse aruannete avaldamist; kordab oma üleskutset komisjonile võtta kasutusele terviklikum ja sidusam ELi korruptsioonivastane poliitika, mis hõlmaks ka iga liikmesriigi korruptsioonivastase poliitika põhjalikku hindamist;

31.  kordab, et nn pöördukse mõju võib kahjustada institutsioonide ja huvide esindajate vahelisi suhteid; nõuab, et ELi institutsioonid töötaksid välja süstemaatilise ja proportsionaalse lähenemisviisi sellele probleemile;

32.   peab kahetsusväärseks, et komisjon ei toetanud ELi osalemist Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastases ühenduses (GRECO); kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti läbirääkimisi GRECOga, et hinnata õigeaegselt vastavust ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (UNCAC) nõuetele ning luua ELi institutsioonide jaoks sisemine hindamismehhanism;

33.  kordab komisjonile esitatud üleskutset töötada välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteem, mis põhineb Stockholmi programmis sätestatud nõuetel, et mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides ja hinnata liikmesriikide korruptsioonivastast poliitikat; palub komisjonil töötada liikmesriikide pingeritta seadmiseks välja korruptsiooniindeksi; on arvamusel, et korruptsiooniindeks võib olla usaldusväärne alus, mille põhjal saaks komisjon luua ELi vahendite kasutamise kontrollimiseks riigipõhise kontrollimehhanismi;

34.  tuletab meelde, et komisjonil puudub juurdepääs teabele, mida liikmesriigid vahetavad omavahel MTIC‑pettuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eesmärgil; on arvamusel, et komisjonil peaks olema juurdepääs Eurofiscile, et paremini kontrollida, hinnata ja parandada liikmesriikidevahelist andmevahetust; kutsub kõiki liikmesriike üles osalema Eurofisci kõikides tegevusvaldkondades, et lihtsustada ja kiirendada teabevahetust õigus- ja õiguskaitseasutustega, näiteks Europoli ja OLAFiga, nagu on soovitanud Euroopa Kontrollikoda; kutsub liikmesriike ja nõukogu üles andma komisjonile juurdepääsu kõnealustele andmetele, et soodustada koostööd, suurendada andmete usaldusväärsust ja võidelda piiriülese kuritegevuse vastu;

Riigihanked

Digiteerimine

35.  märgib, et oluline osa avaliku sektori investeeringutest kulutatakse riigihangete kaudu (2 triljonit eurot aastas); rõhutab e-hangete eeliseid pettuse vastu võitlemisel, nagu kokkuhoid kõigi poolte jaoks, suurem läbipaistvus, lihtsamad ja lühemad protsessid;

36.  palub komisjonil töötada välja raamistiku, mille eesmärk on digiteerida kõik ELi poliitikameetmete rakendamise protsessid (konkursikutsed, taotlemine, hindamine, rakendamine, maksmine) ja mida hakkavad kohaldama kõik liikmesriigid;

37.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et üksnes mõned üksikud liikmesriigid kasutavad kõigi hankeprotsessi peaetappide (e‑teated, e‑juurdepääs hankedokumentidele, pakkumuste esitamine ja hindamine ning võitja väljaselgitamine elektroonilisel teel, e‑tellimused, e‑arved, e‑maksed) puhul uusi tehnoloogiaid; palub liikmesriikidel teha kõik riigihankemenetluses kasutatavad vormid ning üldsusele juurdepääsetavad hankelepinguregistrid internetis masinloetavas vormingus kättesaadavaks 2019. aasta juuliks;

38.  kutsub komisjoni üles arendama välja stiimuleid avaliku sektori hankijate elektrooniliste profiilide loomiseks nende liikmesriikide puhul, kus sellised profiilid puuduvad;

39.  väljendab heameelt komisjoni ajakava üle e-hangete kasutuselevõtmiseks ELis ning palub komisjonil sellest kinni pidada;

Ennetus ja hankemenetluse algetapid

40.  on seisukohal, et ennetustegevusel on suur tähtsus ELi raha kulutamisega seotud pettuse taseme alandamisel ning et üleminek e-hangetele on oluline samm pettuste ärahoidmiseks ning terviklikkuse ja läbipaistvuse edendamiseks;

41.  väljendab heameelt varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi loomise üle ning usub, et pettuste ärahoidmiseks on kõige tõhusam erinevate tuvastusmeetodite (kontrollid) kombinatsioon projektide hangete algetappidel, kuna see võimaldab vahendeid teistele projektidele ümber suunata;

42.  avaldab heameelt selle üle, et pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF) on koostanud juhendi riigihangetega seotud ohumärkide ja parimate tavade ning õigusnormide rikkumisest teatamise kohta;

43.  väljendab heameelt ELi üldeelarve suhtes kohaldatavate finantsreeglite lihtsustamise üle ning usub, et edasine lihtsustamine suurendab tõhusust; loodab, et muudel liidu vahendite saajatel on rohkem kasu lihtsustatud kuluvõimalustest;

Impordiprotseduurid

44.  märgib, et tollimaksud moodustavad 14 % ELi eelarvest ning usub, et nende ebatõhus kohaldamine ja ühtsete eeskirjade puudumine mõjutavad negatiivselt ELi finantshuve;

45.  märgib, et mitmete liikmesriikide tolliteenistused vahetavad teavet pettusekahtluste kohta, et tagada tollieeskirjade järgimine (vastastikune abi); usub, et selline teatamine on lihtsam juhtudel, kus kaubasaatja märkimine tolli impordideklaratsioonis (ühtne haldusdokument) on kohustuslik, ning palub komisjonil teha see märkimine kohustuslikuks kõikides liikmesriikides 2019. aasta juuliks;

46.  väljendab muret tollikontrollide ja nendega seotud tollimaksude kogumise pärast, mis on üks ELi eelarve omavahendeid; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrolle, mille eesmärk on veenduda, et importijad täidavad tollimaksu- ja impordieeskirju, korraldavad liikmesriikide endi tolliasutused, ning kutsub komisjoni üles tagama, et kontrollid ELi piiridel oleksid asjakohased ja ühtlustatud, tagades sel viisil liidu julgeoleku, ohutuse ja majanduslikud huvid, ning võtma kohustuseks võidelda eelkõige ebaseaduslike ja võltsitud toodete kaubanduse vastu;

47.  peab kahetsusväärseks, et tolliliidu uute IT‑süsteemide rakendamisel oli mitmeid viivitusi, mistõttu ei ole mõned põhisüsteemid liidu tolliseadustikus sätestatud 2020. aasta tähtaegadeks kättesaadavad; rõhutab, et kiire üleminek paberivabale tollikeskkonnale on võtmetähtsusega, tagamaks, et tolliasutused töötavad nii, nagu nad oleksid üks üksus; palub komisjonil ja liikmesriikidel aidata ELi tolliinfosüsteemid välja töötada ja tagada nende finantsiline jätkusuutlikkus;

48.  avaldab heameelt OLAFi 11 ühise tollioperatsiooni üle, mis tegelesid edukalt mitmesuguste ohtudega, nagu tulupettus, ebaseaduslikud sularaha liikumised, võltsitud tooted, sigarettide salakaubandus ja narkootikumid; väljendab lisaks heameelt rikkumiste avastamise üle pärast vastastikuse abistamise teadete avaldamist OLAFi poolt, sealhulgas päikesepaneelidega seotud pettused;

49.  rõhutab, et ühtlustatud ja standarditud tollikontroll on kõikides sisenemispunktides vajalik, sest tasakaalustamatus tollikontrolli läbiviimisel liikmesriikides takistab tolliliidu tõhusat toimimist;

Kulud

50.  väljendab heameelt pettustena teatatud juhtumite arvu märkimisväärse languse üle maaelu arengu valdkonnas (272 juhtumilt 2016. aastal 133 juhtumile 2017. aastal) ning sellega kaasnenud pettuse väärtuse langust 47 miljonilt eurolt 20 miljonile eurole; märgib siiski vastupidist suundumust põllumajanduse otsetoetuste puhul, kus pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste väärtus kasvas järsult 11 miljonilt eurolt 39 miljonile eurole ning iga juhtumiga seotud keskmine rahaline väärtus kasvas 227 % võrra; loodab, et see ei kujuta endast negatiivset suundumust;

51.  loodab, et halduseeskirjade lihtsustamine, mis on sätestatud aastaid 2014–2020 käsitlevates ühissätetes, võimaldab vähendada muude kui pettusena teatatud rikkumiste arvu, tuvastada pettusejuhtumeid ja parandada toetusesaajate jaoks juurdepääsu ELi fondidele;

52.  kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi kuludega seotud vigade nomenklatuuri standardimiseks, kuna andmed näitavad, et eri liikmesriigid deklareerivad samu vigasid eri kategooriate all (SWD(2018)0386);

53.  rõhutab tõsiasja, et tuvastussuutlikkus on pettustevastase võitluse tsükli üks olulisi näitajaid, mis suurendab ELi eelarve kaitse süsteemi tulemuslikkust ja tõhusust; väljendab seetõttu heameelt tõsisaja üle, et kõige aktiivsemad liikmesriigid võimalike pettusejuhtumite tuvastamisel ja neist teatamisel on olnud Poola, Rumeenia, Ungari, Itaalia ja Bulgaaria, kelle osaks langeb 73 % aastatel 2013–2017 ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas pettustena teatatud õigusnormide rikkumistest; rõhutab selles kontekstis, et teadaannete üksnes arvuline hindamine võib kaasa tuua kontrollide tõhususe eksliku tajumise; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama jätkuvalt liikmesriike, et parandada nii kontrollide kvaliteeti kui ka arvu ning et jagada parimaid tavasid pettusevastase võitluse vallas;

54.  märgib, et muude kui pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv ühtekuuluvus- ja kalanduspoliitika valdkonnas (5 129 juhtumit 2017. aastal) on taandunud pärast kaks aastat kestnud tipptaset 2013. ja 2014. aasta tasemele (vastavalt 4 695 ja 4 825 juhtumit);

55.  juhib tähelepanu kuluarvestuse täieliku läbipaistvuse suurele tähtsusele, eriti seoses taristutöödega, mida rahastatakse otse ELi fondidest või rahastamisvahenditest; palub komisjonil tagada ELi kodanikele täielik juurdepääs kaasrahastatud projekte puudutavale teabele;

56.  võtab teadmiseks tõsiasja, et teatatud õigusnormide rikkumiste arv ühinemiseelse abi valdkonnas langes 2017. aastal veelgi ning et koos ühinemiseelsete programmide järkjärgulise peatamisega lähenes pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv nullile;

Tuvastatud probleemid ja vajalikud meetmed

Parem kontroll

57.  toetab programmi Herakles III, mis on hea näide lähenemisviisist, mille kohaselt tuleks igat eurot parimal viisil ära kasutada; loodab, et selle 2020. aasta järgne järeltulija on veelgi tõhusam;

58.  loodab, et äsja kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, parandab veelgi koordineerimist ning tõhustab tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahelist rahastamise eesmärgil tehtavat koostööd parema ELi tasandi partnerluse kaudu;

Riikidevaheline pettus

59.  rõhutab, et ametiasutuste teabevahetust võimaldav süsteem hõlbustaks kahe või enama liikmesriigi vaheliste tehingutega seotud raamatupidamiskirjete ristvõrdlust, et ennetada rahvusvahelist pettust struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas, tagades seeläbi liikmesriikide finantshuvide kaitse suhtes horisontaalse ja tervikliku lähenemisviisi rakendamise; palub taas komisjonil esitada seadusandlik ettepanek vastastikuse haldusabi kohta Euroopa nendes rahastamisvaldkondades, kus niisugust tava veel ette nähtud ei ole;

60.  peab murettekitavaks, et OLAFi avastatud riikidevahelise pettuse oht ja selle esinemine suureneb; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta raporti üle, mis käsitleb pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmist kolmandatest riikidest ning selle üle, et vabakaubanduslepingusse Jaapaniga lisati edukalt pettustevastane klausel; kutsub komisjoni üles muutma üldiseks tavaks lisada ELi kolmandate riikidega sõlmitud lepingutesse pettustevastased klauslid;

Rikkumisest teatajad

61.  väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218); loodab, et see parandab märkimisväärselt rikkumisest teatajate turvalisust liidus, tuues kaasa ELi finantskaitse ja õigusriikluse olulise paranemise; loodab, et direktiiv jõustub lähitulevikus; kutsub kõiki ELi institutsioone üles rakendama direktiivis sätestatud standardeid oma sisepoliitikas võimalikult kiiresti, et tagada liidu finantshuvide kaitse kõrge tase; ergutab liikmesriike võtma direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võimalikult laiaulatusliku kohaldamisalaga;

62.  rõhutab, et rikkumisest teatajatel on oluline osa pettuste ennetamisel, avastamisel ja nendest teatamisel, ning rõhutab vajadust neid kaitsta;

Uuriv ajakirjandus

63.  leiab, et uurival ajakirjandusel on oluline osa vajaliku läbipaistvuse suurendamisel liidus ja liikmesriikides ning et seda tuleb soodustada ja toetada õiguslike vahendite abil nii liikmesriikides kui ka liidus;

Tubakatooted

64.  märgib murega, et OLAFi prognooside kohaselt jääb ebaseadusliku sigarettidega kauplemise tõttu liidu ja liikmesriikide eelarvetesse laekumata üle 10 miljardi euro aastas;

65.  väljendab heameelt selle üle, et 25. septembril 2018 jõustus Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokoll pärast selle ratifitseerimist 41. osalise poolt 27. juunil 2018; väljendab heameelt asjaolu üle, et protokolliosaliste esimene kohtumine leidis aset 8.–10. oktoobril 2018; nõuab siiski tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel protokolli ratifitseerinud, teeksid seda võimalikult kiiresti; kutsub komisjoni üles aktiivselt osalema, et koostada põhjalik aruanne, milles käsitletakse häid tavasid ja rakendatakse katseid seoses tuvastamis- ja jälgimissüsteemidega osalisriikides; kutsub neid ELi liikmesriike, kes on protokolli küll allkirjastanud, ent mitte ratifitseerinud, üles seda tegema;

66.  tuletab meelde komisjoni otsust mitte uuendada tubakatootjatega sõlmitud kokkulepet (PMI kokkulepet), mis lõppes 9. juulil 2016; tuletab meelde, et 9. märtsil 2016. aastal palus Euroopa Parlament komisjonil seda kokkulepet pärast kehtivusaja lõppemist mitte uuendada, pikendada ega selle üle uuesti läbirääkimisi pidada; leiab, et ka kolme muud kokkulepet (British American Tobacco (BAT), Japan Tobacco International (JTI) ja Imperial Tobacco Limited (ITL)) ei tohiks uuendada, pikendada ega uuesti läbi rääkida; palub komisjonil esitada 2018. aasta lõpuks aruande kolme ülejäänud kokkuleppe lõpetamise teostatavuse kohta;

67.  kutsub komisjoni üles koostama kiiresti uue tegevuskava ning ELi laiaulatusliku strateegia ebaseaduslike tubakatoodete vastu võitlemiseks, mis oli kavandatud 2018. aasta suve lõpuks;

68.  kutsub komisjoni üles veenduma, et päritolu kindlakstegemise süsteem ja ohutusmeetmed, mille liikmesriigid peavad olema kehtestanud 20. maiks 2019. aastaks sigarettide ja iserullitava tubaka puhul ja 20. maiks 2024. aastaks kõikide muude tubakatoodete puhul (näiteks sigarid, sigarillod ja muud kui suitsetatavad tubakatooted), oleksid kooskõlas Euroopa Liidu 24. juunil 2016. aastal ratifitseeritud Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli sõltumatuse suunistega;

69.  kutsub komisjoni üles ennetama ohtusid seoses tubakatööstuse individuaalsete märgiste varjatud kloonimisega paralleelturu varustamise eesmärgil;

70.  märgib murelikult, et OLAFi õiguslikke soovitusi on liikmesriikides rakendatud üksnes piiratud määral; on seisukohal, et selline olukord ei ole vastuvõetav, ning palub komisjonil ergutada liikmesriike tagama OLAFi soovituste täielik rakendamine;

OLAFi juurdlused ja roll

71.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle anda OLAFile õigus uurida käibemaksuga seotud juhtumeid; kutsub komisjoni üles tagama OLAFi aruannete ja soovituste teataval tasemel läbipaistvus pärast Euroopa ja riiklike menetluste lõpetamist; on seisukohal, et pärast OLAFi määruse vajalike muudatuste vastuvõtmist seoses Euroopa Prokuratuuri loomisega peaks komisjon korraldama OLAFi raamistiku põhjalikuma ja ulatuslikuma ajakohastamise;

72.  peab kahetsusväärseks terminoloogia järjepidevusetust OLAFi aruannetes, nagu lõpetatud ja lõpuleviidud juurdlused; kutsub komisjoni ja OLAFit üles kasutama ühtset terminoloogiat nii, et aastate lõikes oleks tagatud võrreldavus seoses pettusejuhtumitest teatamisega ja pettuste heastamisega;

73.  võtab teadmiseks jätkuvad probleemid OLAFi uue sisuhalduse andmebaasiga; peab eriti kahetsusväärseks asjaolu, et uues andmebaasis on läinud juhtumeid kaduma; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõnealune probleem on tähtsaim prioriteet; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile sisuhalduse andmebaasi IT‑projekti kohta põhjaliku hinnangu, eelkõige seoses projekti kavandamise, kogukulude, rakendamise ja kasutajate kogemustega ning esinenud probleemide loeteluga vastavalt OLAFi järelevalvekomitee esitatud soovitustele(13);

74.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühiselt tagama, et OLAFi ja liikmesriikide juurdlused on vastastikku täiendavad, et OLAFil on võrdsed uurimisvolitused igas liikmesriigis, sealhulgas juurdepääs pangakontode andmetele, ning et OLAFi kogutud tõendid on kohtus kuriteotõenditena aktsepteeritavad kõikides liikmesriikides, sest see on OLAFi juurdluste tõhusate järelmeetmete jaoks ülioluline;

o
o   o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Pettustevastase Ameti järelevalvekomiteele.

(1) OLAF, „Euroopa Pettustevastase Ameti kaheksateistkümnes aruanne, 1. jaanuar – 31. detsember 2017“, 5. oktoober 2018. (2) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1. (3) ELT L 198, 28.7.2017, lk 29. (4) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1. (5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (6) Euroopa Kohtu 8. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas C‑105/14 (suurkoda), kriminaalasi Ivo Taricco jt suhtes, 105/14, ECLI:EU:C:2015:555. (7) Euroopa Kohtu 5. detsembri 2017. aasta otsus kohtuasjas C‑42/17 (suurkoda), kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: M.A.S. ja M.B., ECLI:EU:C:2017:936 (8) ELT C 252, 18.7.2018, lk 56. (9) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65. (10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0419. (11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0384. (12) ELT L 268, 12.10.2010, lk 1 (13) OLAFi järelevalvekomitee arvamus nr 1/2018 OLAFi 2019. aasta esialgse eelarveprojekti kohta.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tippdomeeninime .eu rakendamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 733/2002 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004 (COM(2018)0231 – C8-0170/2018 – 2018/0110(COD))

P8_TA(2019)0055 A8-0394/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0231),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 172, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0170/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8‑0394/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 31. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb tippdomeeninime .eu kasutuselevõttu ja toimimist, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 733/2002 ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/517) lõplikule kujule).

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 112.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kogurahvatulu ühtlustamise kohta turuhindades (kogurahvatulu määrus), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (COM(2017)0329 – C8-0192/2017 – 2017/0134(COD))

P8_TA(2019)0056 A8-0009/2018

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0329),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0192/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8‑0009/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 31. jaanuaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/516) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega muudetakse rakendusotsust 2013/327/EL seoses niisuguse loa pikendamisega, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 antud geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 või MS8 × RF3 sisaldava või nendest koosneva sööda turule laskmiseks (D059688/02 – 2019/2521(RSP))

P8_TA(2019)0057 B8-0073/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega muudetakse rakendusotsust 2013/327/EL seoses niisuguse loa pikendamisega, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 antud geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 või MS8 × RF3 sisaldava või nendest koosneva sööda turule laskmiseks (D059688/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 25. oktoobril 2017. aastal vastu võetud ja 28. novembril 2017. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse 14. veebruari 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, 2017/0035(COD)),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 20. mail 2016 esitas Bayer CropScience AG komisjonile määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 11 ja 23 kohaselt taotluse komisjoni otsuses 2007/232/EÜ(5) hõlmatud toodete turule laskmise loa uuendamiseks (edaspidi „loa uuendamise taotlus“);

B.  arvestades, et otsusega 2007/232/EÜ anti luba lasta turule geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 sisaldavat või sellest koosnevat sööta ning et kõnealune luba hõlmas ka tooteid, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 või koosnevad sellest, mida kasutatakse muuks otstarbeks kui toit või sööt, välja arvatud viljelemine;

C.  arvestades, et 25. oktoobril 2017 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 vastu pooldava arvamuse loa pikendamise taotluse kohta;

D.  arvestades, et komisjon otsustas taotleja palvel muuta komisjoni varasemat rakendusotsust 2013/327/EL(6), et hõlmata selle kohaldamisalas otsuses 2007/232/EÜ käsitletud tooted; arvestades, et seega muudetakse komisjoni rakendusotsuse eelnõuga rakendusotsust 2013/327/EL ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/232/EÜ; arvestades, et sellise lähenemisviisi õiguspärasus on küsitav;

E.  arvestades, et pädevad asutused esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(7); arvestades muu hulgas, et liikmesriigid kritiseerisid asjaolu, et taotleja seiremeetod ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ(8) VII lisa nõuetega ega EFSA suunisdokumentidega, et taotleja esitatud turustamisjärgse keskkonnaseire aruannetes oli olulisi puudusi ja et aruannetes ei esitatud usaldusväärseid andmeid, mis toetaks järeldust, et geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 ja MS8 × RF3 impordi või kasutamisega ei kaasne mingit halba tervise- või keskkonnamõju;

F.  arvestades, et geneetiliselt muundatud rapsisordid Ms8, Rf3 ja MS8 × RF3 on aretatud selliselt, et need on resistentsed herbitsiid glufosinaadi kasutamisele;

G.  arvestades, et täiendava herbitsiidi kasutamine on osa tavapärasest põllumajandustavast herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel ning seepärast võib eeldada, et need taimed puutuvad kokku nii suuremate kui ka korduvannustega, mis ei too kaasa mitte ainult suuremaid pihustamise jääke saagis ja seetõttu imporditud tootes, vaid võib mõjutada ka geneetiliselt muundatud taime koostist ja selle põllumajanduslikke näitajaid;

H.  arvestades, et glufosinaadi kasutamine liidus ei ole enam lubatud, sest see on liigitatud reproduktiivtoksiliseks aineks ning seega kehtivad sellele piirkriteeriumid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009(9);

I.  arvestades, et herbitsiidide pihustamise jäägid ei kuulu EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse; arvestades, et geneetiliselt muundatud rapsi Ms8, Rf3 ja MS8 × RF3 glufosinaadiga pihustamise mõju ei ole hinnatud; arvestades, et teave herbitsiidide ja nende metaboliitide jäägi tasemete kohta on vajalik herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede põhjaliku riskihindamise jaoks;

J.  arvestades, et liikmesriigid ei ole kohustatud mõõtma osana ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammist aastateks 2019, 2020 ja 2021 glufosinaadi jääke imporditud rapsis, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele(10);

K.  arvestades, et lisaks võimalusele, et liidus puutuvad loomad ja inimesed jätkuvalt kokku selles geneetiliselt muundatud rapsis esineva glufosinaadi jääkide kõrge tasemega, väljendas pädev asutus ka muret metaboliit N‑atsetüül‑glufosinaadi pärast, mida tekib geneetiliselt muundatud rapsis MS8 × RF3, kuid mitte selle geneetiliselt muundamata võrdlussordis(11); arvestades, et hoolimata asjaolust, et 2013. aasta uuring näitab, et N‑Ac‑GLF‑il võib olla neurotoksiline toime, ei hinnatud seda EFSA hindamise raames;

L.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmist ei toetatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega;

M.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma vastavalt 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on loa andmise otsused vastu võtnud komisjon ilma liikmesriikide komiteede toetava arvamuseta ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et president Jean‑Claude Juncker on sellise tava juba mitmel korral hukka mõistnud, pidades seda ebademokraatlikuks(12);

N.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(13) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus ühega määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärkidest, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(14) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  palub komisjonil mitte anda ei toiduks ega söödaks importimise luba ühelegi geneetiliselt muundatud taimele, mis on muudetud tolerantseks herbitsiidile, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glufosinaadile;

5.  palub komisjonil mitte anda luba ühelegi herbitsiiditolerantsele geneetiliselt muundatud taimele, ilma et oleks täielikult hinnatud täiendavate herbitsiidide, metaboliitide ja kaubanduslike valmististega pihustamise jääke neid kultuure kasvatavates riikides;

6.  palub komisjonil täielikult integreerida täiendavate herbitsiidide ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud liidus viljelemiseks või impordiks liitu toidu ja söödana;

7.  kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul jätkata kiiremas korras tööd, mis on seotud selle komisjoni ettepanekuga;

8.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

9.  palub, et komisjon võtaks tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmise kohta kas kasvatamise või toidus ja söödas kasutamise eesmärgil;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) Geneetiliselt muundatud rapsi MS8 × RF3 käsitlev hindamine määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohase loa pikendamiseks (taotlus EFSA‑GMO‑RX‑004), https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2017.5067. (4) ––––––––––––––––––––––––––– 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7‑1 (KM-ØØØH71‑4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON‑ØØØ21‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON‑ØØ6Ø3‑6 × MON‑ØØ81Ø‑6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0416);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0417). (5) Komisjoni 26. märtsi 2007. aasta otsus 2007/232/EÜ, mis käsitleb herbitsiid glufosinaatammooniumi taluvuse parandamiseks geneetiliselt muundatud rapsitoodete (Brassica napus L., Ms8, Rf3 ja MS8 × RF3 liinid) turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ (ELT L 100, 17.4.2007, lk 20). (6) Komisjoni 25. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/327/EL, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 lasta turule toitu, mis koosneb geneetiliselt muundatud rapsist Ms8, Rf3 või MS8 × RF3 või sisaldab neid, ning toitu ja sööta, mis on toodetud nendest geneetiliselt muundatud organismidest (ELT L 175, 27.6.2013, lk 57). (7) Liikmesriikide märkused, lisa G, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00569 (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1). (10) Komisjoni 9. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/555 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2019, 2020 ja 2021, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 92, 10.4.2018, lk 6). (11) Liikmesriikide märkused, lisa G, lk 18, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2016-00569 (12) Vt näiteks tema 15. juulil 2014. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul peetud avakõne, mis lisati hiljem järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele, või tema 14. septembril 2016. aastal peetud kõne olukorrast Euroopa Liidus. (13) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi 5307 (SYN‑Ø53Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D059689/02 – 2019/2522(RSP))

P8_TA(2019)0058 B8-0074/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi 5307 (SYN‑Ø53Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (D059689/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(2)) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt 16. aprillil 2015 vastu võetud ja 5. mail 2015 avaldatud arvamust(3) ning EFSA poolt 7. märtsil 2018 vastu võetud ja 11. aprillil 2018 avaldatud avaldust „Avaldus, millega täiendatakse EFSA teaduslikku arvamust „Teaduslik arvamus Syngenta Crop Protection AG taotluse EFSA‑GMO‑DE‑2011‑95 („Taotlus geneetiliselt muundatud maisi 5307 turule laskmiseks toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel“) kohta“, võttes arvesse üht toksikoloogilist lisauuringut“(4),

–  võttes arvesse 14. veebruari 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, 2017/0035(COD)),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(5),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 7. aprillil 2011. aastal esitas Syngenta Crop Protection AG oma tütarettevõtte Syngenta Crop Protection NV/SA kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Saksamaa pädevale riiklikule asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi 5307 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“); arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 5307 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.  arvestades, et geneetiliselt muundatud mais 5307 toodab uut insektitsiidset valku eCry3.1Ab, mis on toksiline teatavatele mardikatele ja kärsaklastele ning mida saadakse selliste toksiinide tuumasünteesi ja ümberasetuse tulemusel, mis esinevad looduslikult mullabakterites, mis on tuntud kui Bacillus thuringiensis (Bt); arvestades, et geneetiliselt muundatud mais 5307 ekspresseerib ka valku fosfomannoos-isomeraas (PMI), mida kasutatakse valikulise markerina;

C.  arvestades, et EFSA otsustas oma 2015. aasta arvamuses, et ta ei saa puuduste tõttu taotleja esitatud 28‑päevases toksilisuse uuringus oma toidu/sööda riskianalüüsi lõpule viia, eelkõige sellepärast, et andmestud pärinesid kahest eraldi katsest ja sellepärast, et kasutati ebapiisavat arvu loomi(6);

D.  arvestades, et taotleja esitas hiljem uue 28‑päevase toksilisuse uuringu; arvestades, et teine uuring ei vastanud kõigile Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) närilisi hõlmavate korduval suukaudsel manustamisel 28 päeva vältel avalduva toksilisuse uuringuid käsitlevate suuniste nõudeid(7) nagu nõudis EFSA;

E.  arvestades, et EFSA võttis oma 2018. aasta avalduses nimetatud taotlusega seoses vastu soodsa arvamuse;

F.  arvestades, et kuigi on tunnistatud, et Cry‑valkudel (Bt‑toksiinid) on abiaine omadused, mis tähendab, et nad võivad tugevdada teiste toiduainete allergeenseid omadusi, EFSA seda ei uurinud; arvestades, et see on problemaatiline, sest Bt‑toksiinid võivad seguneda allergeenidega toidus ja söödas, nagu sojaoad;

G.  arvestades, et 28 päeva vältavas toksilisuse uuringus, mille EFSA heaks kiitis, kasutati üksnes isoleeritud valku; arvestades, et siiski on näidatud, et Bt‑toksiinide toksilisust saab tugevdada koostoimes teiste ühenditega, nagu taimeensüümid, teised Bt‑toksiinid ja herbitsiididega pritsimise jäägid; arvestades, et seepärast ei võimalda üksnes isoleeritud vormis Bt‑toksiini määramine selle tervisemõju kohta pärast tarbimist mingeid järeldusi teha(8);

H.  arvestades, et EFSA märkis, et „taotleja tuvastas olulised sarnasused eCry3.1Ab aminohapete järjestuse ja parasporiinide vahel, mis võivad toimida imetajate rakkudes tsütotoksiliste valkudena“(9); arvestades, et EFSA seda täiendavalt ei uurinud;

I.  arvestades, et liikmesriigi pädevad asutused esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(10);

J.  arvestades, et ühe pädeva asutuse kohaselt(11) ületavad eCry3.1Ab ekspressioonitasemed geneetiliselt muundatud maisi 5307 terades vaikimisi lubatud jääkide piirnormi, mis on 0,01 mg/kg, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 396/2005(12);

K.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmist ei toetatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega;

L.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon loa andmise otsused vastu võtnud ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et president Jean‑Claude Juncker on sellise tava juba mitmel korral hukka mõistnud, pidades seda ebademokraatlikuks(13);

M.  arvestades, et parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(14) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on – kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002(15) sätestatud üldpõhimõtetega – luua alus inimeste ja loomade elu, tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrge kaitstuse taseme tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kinnitab oma kindlat valmidust edendada tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul jätkata kiiremas korras tööd, mis on seotud selle komisjoni ettepanekuga;

5.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6.  kutsub komisjoni üles võtma tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee nende kohta arvamust ei esita, olgu siis seoses viljelemise või toiduks ja söödaks kasutamisega;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) Scientific Opinion on application (EFSA‑GMO‑DE‑2011‑95) for the placing on the market of genetically modified maize 5307 for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 from Syngenta Crop Protection AG, („Teaduslik arvamus Syngenta Crop Protection AG taotluse EFSA‑GMO‑DE‑2011‑95 („Taotlus geneetiliselt muundatud maisi 5307 turule laskmiseks toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel“) kohta“) https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2015.4083 (4) Statement complementing the EFSA Scientific Opinion on application (EFSA‑GMO‑DE‑2011‑95) for the placing on the market of genetically modified maize 5307 for food and feed uses, import and processing under Regulation (EC) No 1829/2003 from Syngenta Crop Protection AG taking into consideration an additional toxicological study („Avaldus, millega täiendatakse EFSA teaduslikku arvamust „Teaduslik arvamus Syngenta Crop Protection AG taotluse EFSA‑GMO‑DE‑2011‑95 („Taotlus geneetiliselt muundatud maisi 5307 turule laskmiseks toiduks ja söödaks kasutamiseks, importimiseks ja töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel“) kohta“), võttes arvesse üht toksikoloogilist lisauuringut“) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5233 (5) ––––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7‑1 (KM‑ØØØH71‑4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON‑ØØØ21‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON‑ØØ6Ø3‑6 × MON‑ØØ81Ø‑6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0416);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0417). (6) EFSA arvamus, 2015, lk 15, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2015.4083 (7) EFSA arvamus, 2018, lk 4, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5233 (8) Lisateabe saamiseks vt instituudi Institute for Independent Impact Assessment in Biotechnology, TESTBIOTECH analüüs, lk 3: https://www.testbiotech.org/sites/default/files/Testbiotech_Comment_Maize%205307.pdf (9) EFSA arvamus, 2015, lk 9, https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2015.4083 (10) võrdle G lisa – Liikmesriigi märkused, http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionLoader?question=EFSA-Q-2011-00310 (11) Liikmesriigi märkused, lk 95. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1). (13) Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016). (14) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165. (15) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 (MON‑874Ø3‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D059691/02 – 2019/2523(RSP))

P8_TA(2019)0059 B8-0075/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 (MON‑874Ø3‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D059691/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artikleid 11 ja 13(2),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 8. märtsil 2018. aastal vastu võetud ja 28. märtsil 2018. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, 2017/0035(COD)),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 26. juunil 2015 esitas Monsanto Europe S.A./N.V. Monsanto Company (Ameerika Ühendriigid) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Belgia pädevale riiklikule asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“), ja arvestades, et taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (mis on ette nähtud muudeks kasutusviisideks kui toiduks ja söödaks kasutamine, välja arvatud viljelemiseks) turule laskmist;

B.  arvestades, et maisisorti MON 87403 on geneetiliselt muundatud, et suurendada maisipeade biomassi ja saagikust (mis muutub saagikoristusel maisitõlvikuks), teisest taimeliigist saadud kärbitud geenijärjestuse (Arabidopsis thaliana) lisamisega; arvestades, et see toob kaasa valgu (AtHB17Δ113) ekspressiooni ja see valk peaks toimima, konkureerides sarnase loodusliku valguga, mis kontrollib geenide reguleerimist ja taimede kasvu;

C.  arvestades, et pädevad asutused esitasid kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul palju kriitilisi märkusi(5); arvestades, et märkused hõlmasid muu hulgas tähelepanekuid, et katseandmed ei toeta väidet geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 suurema saagikuse kohta, et ei ole võimalik teha järeldust kogu toidu ja/või sööda pikaajalise reproduktiiv- või arengumõju ohutuse kohta, et taotleja keskkonnaseire kava ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ(6) VII lisas määratletud eesmärkidele ning, mis kõige tähtsam, et esitatud tõendeid ei peetud piisavaks, et veenda tarbijaid geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 ohutuses;

D.  arvestades, et hoolimata sellest, et EFSA kinnitab geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 ohutust, näitab EFSA hinnangu sõltumatu analüüs, et AtHB17Δ113 ekspressiooniga seotud täpseid molekulaarseid mehhanisme, samuti seda, kuidas ekspressioon toob kaasa eeldatava kavandatud mõju ja võimalikud kõrvaltoimed, ei mõisteta endiselt piisavalt ja need vajavad täiendavaid uuringuid(7); arvestades, et ilma geneetilise muundamise põhjaliku mõistmiseta ei ole võimalik sellega seotud riske täielikult hinnata;

E.  arvestades, et taotleja tehtud väliuuringute tulemused näitavad, et kavandatud tunnuse täheldatud mõjud, s.t suurenenud biomass ja maisipeade suurem saagikus, ei olnud mitte ainult väga väikesed, vaid olid ka vastuolulised; arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon tunnistas, et „kavandatud tunnusest tulenev muutus on teadaolevalt piiratud amplituudiga ..., mis näitab, et tunnuse avaldumine võib sõltuda väliuuringute keskkonnatingimustest“(8);

F.  arvestades, et väliuuringuid tehti ainult Ameerika Ühendriikides; arvestades, et liitu importimise lubamise korral võib geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 kasvatada paljudes maisi tootvates riikides, kusjuures kliima- ja agronoomilised tingimused on väga erinevad ning esinevad sellised täiendavad stressitegurid nagu vee nappus või põud; arvestades, et nende stressitegurite ja tingimuste mõju, mida EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon tunnistab, võib mõjutada tunnuse ilmnemist (ja seega ka soovimatut mõju), ei ole seetõttu piisavalt käsitletud;

G.  arvestades, et kuigi EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon jõudis järeldusele, et koostise analüüsis (geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 koostise võrdlus geneetiliselt muundamata võrdlussordiga väliuuringute tulemuste põhjal) ei tuvastatud probleeme, mis nõuaksid toidu- ja söödaohutuse täiendavat hindamist, seadis GMO-komisjon paradoksaalsel kombel kahtluse alla, „kas väliuuringust saadud andmed koostise kohta võimaldavad teha põhjalikku riskianalüüsi“;

H.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon ei ole piisavalt uurinud selle geneetiliselt muundatud maisisordi võimalikku ohtu inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale; arvestades, et on vastuvõetamatu, et komisjon teeb ettepaneku anda sellele geneetiliselt muundatud maisisordile luba EFSA arvamuse alusel;

I.  arvestades, et ühe Euroopa Toiduohutusameti arvamuses viidatud uuringu kaasautor oli geneetiliselt muundatud organismide komisjoni liige ja Syngenta heaks töötav teadlane(9); arvestades, et on märgitud, et viited sellele uuringule eemaldati hiljem EFSA arvamusest, samas kui EFSA märkis, et nende eemaldamine „ei mõjuta oluliselt sisu või tulemust“(10);

J.  arvestades, et Euroopa Parlament peab kiiduväärseks asjaolu, et EFSA tegevdirektor on võtnud kohustuse tagada, et tulevikus ei ole EFSA töötajad enam tööstusharuga seotud teadlaste kõrval teaduslike väljaannete kaasautorid, et vältida muljet ebakohasest lähedusest tööstusele, ja selle huvides, et suurendada tarbijate usaldust liidu toiduohutussüsteemi vastu(11); arvestades, et on ääretult oluline, et kõik uuringud, mida EFSA oma töös kasutab, oleksid selgelt viidatud;

K.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmist ei toetatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega;

L.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon loa andmise otsused vastu võtnud ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et president Jean‑Claude Juncker on sellise tava juba mitmel korral hukka mõistnud, pidades seda ebademokraatlikuks(12);

M.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(13) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu on vastuolus liidu õigusega, sest see on vastuolus määruse (EÜ) nr 1829/2003 eesmärgiga, milleks on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(14) sätestatud üldpõhimõtetega luua alus inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kõrgel tasemel kaitse tagamiseks seoses geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamisega, tagades samal ajal ka siseturu tõhusa toimimise;

3.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

4.  kordab oma valmisolekut jätkata tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul jätkata kiiremas korras tööd, mis on seotud selle komisjoni ettepanekuga;

5.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

6.  palub, et komisjon võtaks tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei esita arvamust geneetiliselt muundatud organismide heakskiitmise kohta kas kasvatamise või toidus ja söödas kasutamise eesmärgil;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) Geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 hindamine toidu ja loomasöödana kasutamise eesmärgil turule laskmiseks, importimiseks ja töötlemiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (taotlus EFSA‑GMO‑BE‑2015‑125), https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5225. (4) ––––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST‑FGØ72‑2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD‑27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281‑24‑236 × 3006‑210‑23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS‑40278‑9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS‑GHØØ5‑8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7‑1 (KM‑ØØØH71‑4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON‑ØØØ21‑9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON‑ØØ6Ø3‑6 × MON‑ØØ81Ø‑6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0416);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0417). (5) Liikmesriikide märkused: http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionDocumentsLoader?question=EFSA-Q-2018-00222 (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). (7) Testbiotechi märkus EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjonis „Scientific opinion on the assessment of genetically engineered maize MON 87403 for food and feed uses, import and processing“ (Teaduslik hinnang geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 toiduks ja söödaks kasutamise, impordi ja töötlemise kohta), 2018, Monsantolt: https://www.testbiotech.org/node/2210 (8) EFSA arvamus, lk 3: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5225 (9) Üksikasjade kohta vt Testbiotechi märkus EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjonis „Scientific opinion on the assessment of genetically engineered maize MON 87403 for food and feed uses, import and processing“ (Teaduslik hinnang geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 toiduks ja söödaks kasutamise, impordi ja töötlemise kohta), 2018, Monsantolt: https://www.testbiotech.org/node/2210 (10) Vt EFSA arvamus, lk 2: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.2903/j.efsa.2018.5225 (11) EFSA 2018. aasta juuli kiri ettevõttele Testbiotech: http://www.testbiotech.org/sites/default/files/EFSA_letter_Testbiotech_July_2018%20.pdf (12) Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul peetud avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016). (13) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165. (14) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614× LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D059692/02 – 2019/2524(RSP))

P8_TA(2019)0060 B8-0076/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni rakendusotsuse eelnõu, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (D059692/02),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(1), eriti selle artikli 7 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 3,

–  võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletust, mille tulemusel arvamust ei esitatud,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)(2) artikleid 11 ja 13,

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 7. märtsil 2018. aastal vastu võetud ja 20. aprillil 2018. aastal avaldatud arvamust(3),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (COM(2017)0085, 2017/0035(COD)),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, milles esitatakse vastuväiteid geneetiliselt muundatud organismide kasutamiseks lubade andmisele(4),

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 106 lõikeid 2 ja 3,

A.  arvestades, et 11. veebruaril 2011. aastal esitas Bayer CropScience AG kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale riiklikule asutusele taotluse puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 ja alakombinatsiooni LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“); arvestades, et taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 ja alakombinatsiooni LLCotton25 × MON 15985 turule laskmist seda sisaldavates või sellest koosnevates toodetes, mis on ette nähtud muudeks eesmärkideks kui vaid toiduks ja söödaks, kuid mitte viljelemiseks;

B.  arvestades, et 7. märtsil 2018 võttis EFSA taotluse kohta vastu soodsa arvamuse;

C.  arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvillas GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 tekib valk 2mEPSPS, mis annab tolerantsuse glüfosaati sisaldavate herbitsiidide suhtes, valk PAT, mis annab tolerantsuse glüfosinaat-ammooniumil põhinevate herbitsiidide suhtes, ning valgud Cry1Ac ja Cry1Ab2, mis kaitsevad teatavate liblikaliste taimekahjurite eest; arvestades, et lisaks toodab taim valke (NPTII ja AAD), mis annavad antibiootikumiresistentsuse;

D.  arvestades, et kuigi puuvillaseemneõli kasutamine inimtoiduks võib olla Euroopas suhteliselt piiratud, võib seda leida mitmesugustes toiduainetes, sealhulgas salatikastmetes, majoneesis, valikpagaritoodetes, šokolaadivõietes ja šokolaadihelvestes(5);

E.  arvestades, et puuvilla söödetakse loomadele peamiselt puuvillaseemnekoogi või -jahuna või täisrasvaste puuvillaseemnetena(6);

Täiendavate herbitsiidide jäägid ja koostisosad

F.  arvestades, et täiendavate herbitsiidide, käesoleval juhul glüfosaadi ja glüfosinaadi kasutamine kuulub herbitsiidiresistentsete taimede kasvatamisel tavalise põllumajandustava juurde ning seega on eeldatav, et need puutuvad kokku nii suuremate kui ka korduvate doosidega, millega ei kaasne üksnes suuremad jäägid saagis ja seega imporditud tootes, vaid need võivad mõjutada ka geneetiliselt muundatud taime koostist ja selle põllumajanduslikke näitajaid;

G.  arvestades, et alates 1. augustist 2018 ei ole liidus enam lubatud glüfosinaat, kuna see on liigitatud reproduktiivtoksiliseks aineks ja kuulub seega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 kehtestatud piirkriteeriumide alla(7);

H.  arvestades, et glüfosaadi kantserogeensuse osas on endiselt küsimusi; arvestades, et EFSA järeldas 2015. aasta novembris, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas 2017. aasta märtsis, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et vastupidiselt sellele liigitas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeensete ainete hulka;

I.  arvestades, et üldiselt on EFSA taimekaitsevahendite ja nende jääkide komisjon leidnud, et ei saa teha järeldusi geneetiliselt muundatud põllukultuuridele glüfosaadivalmististe pihustamise jääkide ohutuse kohta(8); arvestades, et lisandid ja nende segud, mida kasutatakse pihustamiseks mõeldud kaubanduslikes glüfosaadivalmististes, võivad olla toksilisemad kui toimeaine eraldi(9);

J.  arvestades, et liit on toksilisuse kartuse tõttu juba kõrvaldanud turult polüetoksüleeritud rasvamiinina tuntud glüfosaadi lisaaine; arvestades, et probleemsed lisaained ja segud võivad siiski olla lubatud riikides, kus seda geneetiliselt muundatud puuvilla kasvatatakse (praegu Jaapanis);

K.  arvestades, et teave herbitsiidide ja nende metaboliitide jäägi tasemete kohta on hädavajalik herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede põhjaliku riskihindamise jaoks; arvestades, et herbitsiidide pihustamise jääke peetakse EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusest väljapoole jäävaks; arvestades, et geneetiliselt muundatud puuvilla herbitsiididega pihustamise mõju ei ole hinnatud, samuti ei ole hinnatud glüfosaadi ja glüfosinaadiga pihustamise kumulatiivset mõju;

L.  arvestades, et liikmesriigid ei ole õiguslikult kohustatud mõõtma imporditava puuvilla glüfosaadi või glüfosinaadi jääke, et tagada aastateks 2019, 2020 ja 2021 ettenähtud ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi raames vastavus piirnormidele(10); arvestades, et kõige viimases EFSA koostatud aruandes Euroopa Liidu toidus sisalduvate pestitsiidijääkide kohta, mis põhineb kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi ja liikmesriikide programmide tulemustel, puudub teave puuvilla vastavuse kohta mis tahes pestitsiidijääkide piirnormidele(11); arvestades, et kõige viimaste andmete kohaselt ei ole seega teada, kas geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 glüfosaadi või glüfosinaadi jäägid vastavad liidu jääksisalduse piirnormidele;

Toksilise aine gossüpoli esinemine

M.  arvestades, et gossüpol on puuvilla looduslikult esinev toksiline koostisosa; arvestades, et valgu EPSPS esinemise tõttu võib seda valku sisaldavate geneetiliselt muundatud taimede gossüpoli määr olla suurem(12); arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon märkis, et geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLcotton25 × MON15985 toorpuuvillaseemnete vaba gossüpoli sisaldus oli suurem kui selle geneetiliselt muundamata võrdluskultuuril (vastavalt 7200 mg/kg ja 6000 mg/kg)(13), mis mõlemad on suuremad kui seaduslik piirnorm 5000, mis on sätestatud loomatoidu kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/32/EÜ(14);

N.  arvestades, et 2014. aasta uuringu „Gossypol Toxicity from Cottonseed Products“ (Puuvillaseemnete toodete gossüpoli toksilisus) andmetel on kõige levinum toksiline mõju loomade puhul isas- ja emaslooma paljunemisvõime vaegus, mis tekitab loomakasvatussektori jaoks tõsist majanduslikku kahju, ning immuunfunktsiooni häirimine, mis vähendab loomade vastupanuvõimet nakkuste suhtes ning halvendab vaktsiinide tõhusust(15); arvestades, et EFSA toiduahelas olevate saasteainete komisjon on kirjeldanud gossüpoli kui loomatoidus olevat soovimatut ainet(16);

O.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon märkis, et gossüpoli suurem sisaldus geneetiliselt muundatud puuvillast GHB614 × LLcotton25 × MON15985 pärinevates puuvillaseemnetes võrreldes geneetiliselt muundamata võrdluskultuuriga „ei põhjusta tegelikkuses ohtu loomade ja inimeste tervisele, kuna i) vaba gossüpoli maksimumsisaldus on reguleeritud Euroopa õigusaktidega ning ii) pleegitatud ja rafineeritud puuvillaseemneõli ja puuvillaseemnetest toodetud jahu, mida inimesed võivad vahetult tarbida, on sisuliselt gossüpolist vabad“(17); arvestades, et EFSA ei hinnanud puuvillaõli (mis on ette nähtud inimtoiduna tarbimiseks) ega puuvillajahu (mis on ette nähtud loomatoiduks), nagu soovitati kehtivas OECD konsensusdokumendis, mis käsitleb arvamusi uute taimesortide koostise kohta; arvestades, et avaldus, mille kohaselt kehtivad gossüpoli suhtes liidu õigusaktide kohased seaduslikud piirangud, ei anna piisavat kinnitust selle kohta, et geneetiliselt muundatud puuvill GHB614 × LLcotton25 × MON15985 on tarbimiseks ohutu;

Cry-valgud ja seos allergiliste reaktsioonidega

P.  arvestades, et puuvillas GHB614 × LLcotton25 × MON15985 tekib kaks Bt-toksiini (Cry1Ac ja Cry1Ab2 valgud), mis kaitsevad seda teatavate liblikaliste taimekahjurite eest; arvestades, et kuigi Cry1 valkudel on tuvastatud adjuvandi omadused, mis tähendab, et need võivad tugevdada muude toiduainete allergeenilisi omadusi, ei ole EFSA seda analüüsinud;

Q.  arvestades, et 2017. aastal tehtud teaduslikus uuringus Bt-toksiinide ja täiendavate herbitsiididega pihustamise jääkide võimaliku tervisemõju kohta jõuti järeldusele, et erilist tähelepanu tuleks pöörata herbitsiidide jääkidele ja nende koostoimele Bt-toksiinidega(18); arvestades, et seda EFSA ei uurinud;

Antibiootikumiresistentsus

R.  arvestades, et GHB614 × LLcotton25 × MON15985 toodab valke (NPTII ja AAD), mis põhjustavad antibiootikumiresistentsust; arvestades, et NPT11 annavad resistentsuse neomütsiini ja kanamütsiini suhtes; arvestades, et AAD annab resistentsuse streptomütsiini suhtes; arvestades, et WHO on liigitanud kõik need antimikroobikumid äärmiselt olulisteks(19);

S.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ(20) artikli 4 lõikes 2 nõutakse, et keskkonnariski hindamisel pööratakse erilist tähelepanu GMOdele, mis sisaldavad geene, milles avaldub resistentsus inim- või veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide suhtes ning et üldine eesmärk on selgitada välja ja järk-järgult kõrvaldada antibiootikumiresistentsuse markerid, mis võivad kahjustada inimeste tervist ja keskkonnaohutust;

T.  arvestades, et EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjon uuris 2004. aasta arvamuses antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutamist valitud transgeensetes taimedes, tingituna kahtlustest, et selliste markergeenide kasutamine võib geeni ülekandumise tõttu geneetiliselt muundatud taimedelt bakteritele tekitada inimestes ja loomades suurema antibiootikumiresistentsuse;

U.  arvestades, et selle 2004. aasta arvamuse kohaselt kuulub AAD geen antibiootikumiresistentsuse markergeenide II rühma, mis „peaksid piirduma väliuuringutega ega tohiks esineda turule viidavates geneetiliselt muundatud taimedes“(21);

Liikmesriikide pädevate asutuste märkused

V.  arvestades, et pädevad asutused esitasid kolme kuu pikkuse konsultatsiooniperioodi vältel palju kriitilisi märkusi, mis hõlmasid eelnimetatud probleeme, kuid ei piirdunud nendega(22);

Demokraatia puudumine otsustusprotsessis

W.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 35 osutatud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. detsembril 2018 toimunud hääletuse tulemusel arvamust ei esitatud, mis tähendab, et loa andmist ei toetatud liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega;

X.  arvestades, et komisjon mõistis nii oma 22. aprillil 2015 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata) seletuskirjas kui ka 14. veebruaril 2017 esitatud seadusandliku ettepaneku (millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011) seletuskirjas hukka asjaolu, et pärast määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumist on komisjon võtnud loa andmise otsused vastu ilma liikmesriikide komitee toetava arvamuseta, ja et toimiku tagasisaatmine komisjonile lõpliku otsuse tegemiseks, mis oli varem kogu menetluse puhul väga erandlik, on geneetiliselt muundatud toiduainete ja loomasööda lubamist käsitlevate otsuste langetamisel muutunud tavapäraseks; arvestades, et president Jean‑Claude Juncker on selle tava mitmel korral hukka mõistnud, pidades seda ebademokraatlikuks(23);

Y.  arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 28. oktoobril 2015 esimesel lugemisel(24) tagasi 22. aprilli 2015. aasta seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003, ning palus komisjonil selle tagasi võtta ja esitada uue ettepaneku;

1.  on seisukohal, et komisjoni rakendusotsuse eelnõu ületab määruses (EÜ) nr 1829/2003 ette nähtud rakendamisvolitusi;

2.  palub komisjonil oma rakendusotsuse eelnõu tagasi võtta;

3.  palub komisjonil mitte anda luba importida toidu ja söödana kasutamiseks ühtegi geneetiliselt muundatud taime, mis on muudetud tolerantseks herbitsiidi suhtes, mille kasutamine ei ole liidus lubatud, käesoleval juhul glüfosinaat;

4.  palub komisjonil mitte anda luba herbitsiiditolerantsetele geneetiliselt muundatud taimedele, ilma et oleks antud täielik hinnang täiendavate herbitsiidide, metaboliitide ja kaubanduslike valmististe pihustamisjääkidele neid kultuure kasvatavates riikides;

5.  palub komisjonil integreerida täielikult täiendavate herbitsiidide kasutamise ja nende jääkide riskihindamine herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud taimede riskihindamisse, olenemata sellest, kas geneetiliselt muundatud taim on ette nähtud viljelemiseks liidus või importimiseks liitu toiduks ja söödaks;

6.  kutsub komisjoni üles mitte andma luba ühelegi antibiootikumiresistentsete geenidega geneetiliselt muundatud taimele;

7.  kordab, et on kohustunud edendama tööd komisjoni ettepanekuga, millega muudetakse määrust (EL) nr 182/2011; palub nõukogul jätkata viivitamata tööd, mis on seotud selle komisjoni ettepanekuga;

8.  kutsub komisjoni üles peatama kõik GMOde loataotluste kohta tehtud rakendusotsused, kuni loa andmise menetlust on muudetud, et kõrvaldada puudused kehtivas menetluses, mis on osutunud sobimatuks;

9.  kutsub komisjoni üles võtma tagasi ettepanekud GMOde lubamise kohta, kui alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei ole esitanud arvamust, olgu tegemist viljelemise või toiduks ja söödaks kasutamisega;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. (2) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (3) Geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 hindamine toiduks ja söödaks kasutamiseks määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel (taotlus nr EFSA‐GMO‐NL‐2011‐94), https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5213. (4) ––––––––––––––––––––––––––– – 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lastakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud ja teatavate liblikaliste maisikahjurite suhtes resistentne maisitoode (Zea mays L., liin 1507) (ELT C 482, 23.12.2016, lk 110);16. detsembri 2015. aasta resolutsioon komisjoni 4. detsembri 2015. aasta rakendusotsuse (EL) 2015/2279 kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi NK603 × T25 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest valmistatud tooted (ELT C 399, 24.11.2017, lk 71);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87705 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 19);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba MON 87708 × MON 89788 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 17);3. veebruari 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 (MST-FGØ72-2) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 35, 31.1.2018, lk 15);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × MIR604 × GA21 või neist neljast komponendist kahe või kolme kombinatsioonina esinevat geneetiliselt muundatud maisi sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud tooteid (ELT C 86, 6.3.2018, lk 108);8. juuni 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin SHD-27531‑4) turule laskmist (ELT C 86, 6.3.2018, lk 111);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisiliini MON 810 külviseemnete turule laskmise luba (ELT C 215, 19.6.2018, lk 76);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi MON 810 toodete turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 80);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 70);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lastakse viljelemise eesmärgil turule geneetiliselt muundatud maisi 1507 seemned (ELT C 215, 19.6.2018, lk 73);6. oktoobri 2016. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236 × 3006-210-23 × MON 88913 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud kaupade turule laskmist (ELT C 215, 19.6.2018, lk 83);5. aprilli 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × 59122 × MIR604 × 1507 × GA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest valmistatud toodete ja samuti geneetiliselt muundatud maisi (milles on kombineeritud kaks, kolm või neli Bt11, 59122, MIR604, 1507 ja GA21 transformatsiooni) turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 298, 23.8.2018, lk 34);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud maisi DAS-40278-9 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 307, 30.8.2018, lk 71);17. mai 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB119 (BCS-GHØØ5-8) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (ELT C 307, 30.8.2018, lk 67);13. septembri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑68416‑4 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 337, 20.9.2018, lk 54);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba FG72 × A5547‑127 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 55);4. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse geneetiliselt muundatud sojauba DAS‑44406‑6 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 60);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 1507 (DAS‑Ø15Ø7‑1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT C 346, 27.9.2018, lk 122);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud sojauba 305423 × 40‑3‑2 (DP‑3Ø5423‑1 × MON‑Ø4Ø32‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 127);24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) lasta turule geneetiliselt muundatud rapsisorte MON 88302 × Ms8 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8 × ACS‑BNØØ3‑6), MON 88302 × Ms8 (MON‑883Ø2‑9 × ACSBNØØ5‑8) ja MON 88302 × Rf3 (MON‑883Ø2‑9 × ACS‑BNØØ3‑6) sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (ELT C 346, 27.9.2018, lk 133);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi 59122 (DAS‑59122‑7) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0051);1. märtsi 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × NK603 (MON‑87427‑7 × MON‑89Ø34‑3 × MON‑ØØ6Ø3‑6) sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks MON 87427, MON 89034 ja NK603 transformatsioonidest, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/420/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0052);3. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7-1 (KM-ØØØH71-4) toodetud toidu ja sööda turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0197);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi GA21 (MON-ØØØ21-9) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0221);30. mai 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 1507 × 59122 × MON 810 × NK603 või geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks või kolm 1507, 59122, MON 810 ja NK603 transformatsiooni, koosnevad sellest või on sellest toodetud, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/815/EÜ, 2010/428/EL ja 2010/432/EL vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0222);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse geneetiliselt muundatud maisi NK603 × MON 810 (MON-ØØ6Ø3-6 × MON-ØØ81Ø-6) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turule laskmise loa kehtivust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0416);24. oktoobri 2018. aasta resolutsioon komisjoni rakendusotsuse eelnõu kohta, millega lubatakse lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87427 × MON 89034 × 1507 × MON 88017 × 59122 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid ja geneetiliselt muundatud maisi, milles on kombineeritud kaks, kolm või neli MON 87427, MON 89034, 1507, MON 88017 ja 59122 ühekordset transformatsiooni, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/366/EL (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0417). (5) EFSA arvamus, lk 17 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5213. (6) EFSA arvamus lk 18 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5213. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1). (8) EFSA conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate (EFSA järeldused toimeaine glüfosaadi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse hindamise kohta). EFSA Journal 2015;13 (11):4302, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4302/epdf . (9) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3955666. (10) Komisjoni 9. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/555 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2019, 2020 ja 2021, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 92, 10.4.2018, lk 6). (11) Euroopa Liidu 2016. aasta aruanne toidus sisalduvate pestitsiidijääkide kohta https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5348. (12) https://www.testbiotech.org/node/2209 lk 2. (13) EFSA arvamus lk 14, https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5213. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivis 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10) kehtestatakse puuvillaseemnetes (söödamaterjalina) sisalduva gossüpoli piirmäär 5000 mg/kg. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02002L0032-20131227&from=ES. (15) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4033412/. (16) EFSA arvamus, lk 15 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5213. (17) EFSA arvamus, lk 15 https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5213. (18) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5236067/. (19) lk 21 http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/255027/9789241512220-eng.pdf;jsessionid=11933F77EEEE4D6E7BD574889996C4E6?sequence=1. (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). (21) https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2004.48. (22) Vt lisa G, liikmesriikide märkused http://registerofquestions.efsa.europa.eu/roqFrontend/questionDocumentsLoader?question=EFSA-Q-2018-00147. (23) Vt näiteks Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgu avakõne, mis on lisatud järgmisele Euroopa Komisjonile antud poliitikasuunistele (Strasbourg, 15. juuli 2014) ja 2016. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (Strasbourg, 14. september 2016). (24) ELT C 355, 20.10.2017, lk 165.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon olukorra kohta Venezuelas (2019/2543(RSP))

P8_TA(2019)0061 RC-B8-0082/2019

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eriti 3. mai 2018. aasta resolutsiooni valimiste kohta Venezuelas(1), 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni rändekriisi ja humanitaarolukorra kohta Venezuelas ning selle maismaapiiridel Colombia ja Brasiiliaga(2) ning 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(3),

–  võttes arvesse avaldust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 26. jaanuaril 2019 ELi nimel Venezuela olukorra kohta,

–  võttes arvesse avaldust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 10. jaanuaril 2019 ELi nimel,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Venezuela põhiseadust, eriti selle artiklit 233,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 20. mail 2018 toimunud valimised ei vastanud usaldusväärse valimisprotsessi rahvusvahelistele miinimumstandarditele ega olnud kooskõlas poliitilise pluralismi, demokraatia, läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtetega; arvestades, et EL koos teiste piirkondlike organisatsioonide ja demokraatlike riikidega ei ole neid valimisi ega selle ebaseadusliku protsessi tagajärjel antud volitusi tunnistanud;

B.  arvestades, et 10. jaanuaril 2019 anastas Nicolás Maduro ülemkohtu ees ebaseaduslikult ja põhiseadusliku korra vastaselt presidendivõimu;

C.  arvestades, et 23. jaanuaril 2019 vannutati Venezuela rahvuskogu õiguspäraselt ja demokraatlikult valitud esimees Juan Guaidó ametisse Venezuela üleminekupresidendina kooskõlas Venezuela põhiseaduse artikliga 233;

D.  arvestades, et viimastel päevadel on Venezuelas toimunud massilised protestid ja meeleavaldused; arvestades, et meeleavalduste ja rahutustega seoses on teatatud kümnetest hukkunutest ja mitmesajast vigastatust; arvestades, et vägivallateod ja sotsiaalsete protestide mahasurumine, ebaseaduslikud haarangud, meelevaldsed vahistamised (sh enam kui 70 alaealist) ning opositsiooniaktivistide häbimärgistamine ja tagakiusamine põhjustavad endiselt surmajuhtumeid ja raskeid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et käesoleval nädalal on kutsutud üles uutele meeleavaldustele;

E.  arvestades, et EL on korduvalt nõudnud demokraatia ja õigusriigi taastamist Venezuelas usaldusväärse poliitilise protsessi abil;

F.  arvestades, et 2017. aastal anti Euroopa Parlamendi Sahharovi auhind mõttevabaduse eest Venezuela demokraatlikule opositsioonile ja poliitvangidele;

G.  arvestades, et Venezuela elanikke on tabanud enneolematu sotsiaalne, majanduslik ja demokraatia kriis, mille käigus enam kui kolm miljonit inimest on välja rännanud ja inflatsiooni määr ületab 1 650 000 %;

H.  arvestades, et rahvusvahelised ja piirkondlikud partnerid, sealhulgas EL, on pühendunud selliste tingimuste loomisele, mis võimaldavad rahumeelset, usaldusväärset ja kaasavat poliitilist protsessi kõigi oluliste Venezuela osaliste seas; arvestades, et EL on kinnitanud valmisolekut hoida suhtluskanalid avatuna;

I.  arvestades, et Nicolás Maduro lükkas uute presidendivalimiste korraldamise võimaluse avalikult tagasi vastusena komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, kes nõudis ELi nimel, et kiiresti kuulutataks välja vabad, läbipaistvad ja usaldusväärsed presidendivalimised;

1.  tunnustab Juan Guaidód Venezuela Bolívari Vabariigi seadusliku ajutise presidendina vastavalt Venezuela põhiseaduse artiklile 233 ja avaldab täielikku toetust tema tegevuskavale;

2.  palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal koos liikmesriikidega asuda ühtsele kindlale seisukohale ning tunnustada Juan Guaidód riigi ainsa seadusliku üleminekupresidendina, kuni demokraatia taastamiseks kuulutatakse välja uued vabad, läbipaistvad ja usaldusväärsed presidendivalimised; väljendab heameelt asjaolu üle, et paljud demokraatlikud riigid on uut ajutist presidenti juba tunnustanud;

3.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid juhul, kui seda otsust toetatakse, sellest tulenevaid meetmeid ja akrediteeriksid esindajad, kes nimetatakse seaduslike ametivõimude poolt;

4.  mõistab teravalt hukka ägedad repressioonid ja vägivalla, mille tagajärjeks on tapmised ja inimohvrid; väljendab solidaarsust Venezuela inimestega ning avaldab ohvrite peredele ja sõpradele siirast kaastunnet; nõuab tungivalt, et de facto Venezuela ametivõimud lõpetaksid igasuguse inimõiguste rikkumise, võtaksid süüdlased vastutusele ning tagaksid kõigi põhivabaduste ja inimõiguste täieliku järgimise;

5.  mõistab hukka mitmete Venezuela olukorda kajastavate ajakirjanike kinnipidamise ning nõuab nende viivitamatut vabastamist;

6.  mõistab hukka ja lükkab tagasi kõik sellised ettepanekud ja katsed kriisi lahendamiseks, millega võib kaasneda vägivalla kasutamine;

7.  kordab, et toetab täielikult rahvuskogu kui Venezuela ainsat legitiimset demokraatlikku organit, mille volitused on vaja taastada ja tagada, sealhulgas austades rahvuskogu liikmete eesõigusi ja turvalisust;

8.  toetab kindlalt ÜRO peasekretäri nõudmist uurida toimepandud tapmisi sõltumatult ja täielikult, nagu parlament on väljendanud ka oma varasemates resolutsioonides;

9.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tegema koostööd piirkonna riikidega ja kõigi teiste peamiste osalejatega, et luua kontaktrühm, nagu on märgitud nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta järeldustes, mis võiks olla vahendajaks, et saavutada kokkulepe vabade, läbipaistvate ja usaldusväärsete presidendivalimiste korraldamiseks, mille puhul on tagatud kokkulepitud ajakava, kõigile osalejatele võrdsed tingimused, läbipaistvus ja rahvusvaheliste vaatlejate kohalolu;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela seaduslikule üleminekupresidendile ja Venezuela Bolívari Vabariigi rahvuskogule, Lima rühma riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa – Ladina‑Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0199. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0313. (3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0436.

Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta resolutsioon konkurentsipoliitika aastaaruande (2018/2102(INI))

P8_TA(2019)0062 A8-0474/2018

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikleid 7, 8, 9, 11, 12, 39, 42, 101–109 ja 174,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 35, 37 ja 38,

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2018. aasta aruannet 2017. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2018)0482) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti,

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks(1),

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumise üle(2) (EÜ ühinemismäärus),

–  võttes arvesse komisjoni 9. juuli 2014. aasta valget raamatut „ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamine“ (COM(2014)0449),

–  võttes arvesse komisjoni 22. märtsi 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (COM(2017)0142) (Euroopa konkurentsivõrgustiku (ECN+) direktiiv),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2016. aasta teatist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud riigiabi mõiste kohta (C(2016)2946),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni konkurentsipoliitika jõustamist käsitlevate ELi koostöölepingute ja edasiste arengusuundade kohta(3),

–  võttes arvesse asjakohaseid komisjoni eeskirju, suuniseid, otsuseid, resolutsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta(4) resolutsiooni ja 14. veebruari 2017. aasta(5) resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika 2017. ja 2016. aasta aruande kohta,

–  võttes arvesse oma 2018. aasta juuli uuringut „Konkurentsiküsimused finantstehnoloogia (FinTech) valdkonnas”, mille tellis majandus- ja rahanduskomisjoni konkurentsi töörühm,

–  võttes arvesse komisjoni vastuseid kirjalikele küsimustele E‑000344‑16, E‑002666‑16 ja E‑002112‑16,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust komisjoni 18. juuni 2018. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2017. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 10. mai 2017. aasta lõpparuannet e‑kaubanduse sektori uurimise kohta (COM(2017)0229),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8‑0474/2018),

A.  arvestades, et konkurentsipoliitika on nüüdseks kehtinud juba üle 60 aasta, ja arvestades, et tugev ja tõhus ELi konkurentsipoliitika on alati olnud Euroopa projekti alus;

B.  arvestades, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine tekitavad ebaõiglast konkurentsi, mõjutades eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd);

C.  arvestades, et rahapesu, maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine kahjustab maksutulu õiglast jaotumist liikmesriikides ja moonutab seetõttu konkurentsi siseturul;

D.  arvestades, et varakate üksikisikute ja ettevõtjate ulatuslik maksustamise vältimine ei kahjusta üksnes tavalisi maksumaksjaid, riigi rahandust ja sotsiaalseid kulutusi, vaid ohustab ka head valitsemistava, makromajanduslikku stabiilsust, sotsiaalset sidusust ja üldsuse usaldust liidu institutsioonide ja liikmesriikide vastu;

E.  arvestades, et teatavad valitsused ja jurisdiktsioonid (mõned ka ELis) on spetsialiseerunud konkurentsi moonutavate soodsate maksusüsteemide loomisele või on need loonud ning sellest saavad kasu hargmaised ettevõtjad ja varakad üksikisikud, kellel ei ole nendes jurisdiktsioonides tegelikku majandustegevust, vaid kes on esindatud üksnes riiulifirmadega;

1.  on seisukohal, et konkurentsipoliitika, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused kõikides sektorites, on Euroopa sotsiaalse turumajanduse alus ja oluline tegur siseturu nõuetekohase toimimise tagamisel; väljendab heameelt komisjoni 2017. aasta konkurentsipoliitika aruande ning selle jõupingutuste ja tegevuse üle, et tagada konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine liidus ning tuua kasu kõigile ELi kodanikele, eriti nendele, kes on nõrgemal tarbijapositsioonil; kutsub lisaks komisjoni üles jätkama ELi konkurentsieeskirjade täieliku jõustamise tagamist, pöörates erilist tähelepanu VKEde ees seisvatele raskustele, ning vältima nende ebaühtlast kohaldamist liikmesriikides;

2.  tunnustab ja julgustab struktureeritud dialoogi konkurentsivolinikuga ning komisjoni jõupingutusi tihedas koostöös Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni liikmete ja selle konkurentsipoliitika töörühmaga; peab komisjoni konkurentsipoliitika aruannet demokraatliku kontrolli seisukohast hädavajalikuks; tuletab meelde, et viimastel aastatel on Euroopa Parlament kaasatud tavapärase seadusandliku menetluse kaudu konkurentsieeskirjade raamistiku kujundamisse, näiteks kavandatavasse ECN+ direktiivi; märgib, et Euroopa Parlamendile tuleks konkurentsieeskirjade raamistiku kujundamiseks anda kaasotsustusõigus, ning avaldab kahetsust, et liidu poliitika selle valdkonna demokraatlikku mõõdet ei ole viimastes lepingute muudatusettepanekutes tugevdatud;

3.  kiidab heaks komisjoni konkurentsi peadirektoraadi auahne tegevuskava ja prioriteedid ning toetab neid jätkuvalt, märkides samas, et olulised probleemid siiski jäävad, nt ühinemiskontrolli valdkonnas, kus ühinejate suur arv raskusi valmistab; märgib, et ühinemisi, konkurentsieeskirju ja riigiabi käsitlevad komisjoni otsused on sageli poliitiliste arutelude teema, ja rõhutab, et kuigi selles raportis kirjeldatakse vaid mõnede hiljutiste otsuste näiteid, on üldpilt palju kirjum ning parlament ei kavatse avaldada oma seisukohti üksikute juhtumite kohta, kuna on komisjoni ülesanne otsustada, kas konkurentsiõigust on järgitud või mitte;

4.  palub komisjonil analüüsida kavandatava Siemensi/Alstomi ühinemis võimalikku kahjulikku mõju Euroopa raudteeturu konkurentsivõimele ja selle kahjulikku mõju raudteekasutajatele;

5.  märgib, et komisjon tegi 2018. aastal seadusandliku ettepaneku luua üleeuroopaline personaalne pensionitoode – erapensionifond;

6.  rõhutab, et tarbija on Euroopa ühtsel turul tõhusa konkurentsi peamine kasusaaja;

7.  tervitab veoautokartellide uurimist; võtab tunnustavalt teadmiseks asjaolu, et komisjon ei uurinud mitte ainult kartelli mõju suurte veoautode valmistajate suhtes veoautode hindadele, vaid ka karistas neid koostöö eest keskkonnahoidlikumate veoautode kasutuselevõtuga viivitamisel;

8.  rõhutab asjaolu, et konkurentsieeskirjad põhinevad aluslepingul ja nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 7, tuleks neid vaadelda laiemate Euroopa väärtuste taustal, mis toetavad sotsiaalküsimusi, sotsiaalset turumajandust, keskkonnastandardeid, kliimapoliitikat ja tarbijakaitset käsitlevaid liidu õigusnorme; on seisukohal, et ELi konkurentsiõiguse kohaldamine peaks hõlmama kõiki turumoonutusi, sealhulgas negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid välismõjusid;

9.  usub, et konkurentsipoliitika peaks toimima katalüsaatorina, mis aitaks edendada energiasüsteemi ümberkujundamist kogu ELis, stimuleerida majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni Euroopas, ergutada keskkonnasäästlikku põllumajandustegevust ja piirata suurte elektrijaamade võimet tõsta energiavarustuse hinda;

10.  juhib tähelepanu sellele, et isegi kui tooteid või teenuseid tarnitakse tasuta, eriti digitaalmajanduses, võivad tarbijad siiski puutuda kokku väärkäitumise, näiteks kvaliteedi, valikuvõimaluste ja innovatsiooni halvenemise või väljapressimisega; on seisukohal, et ELi konkurentsieeskirjad ja nende täitmise tagamine peaksid hõlmama ka mitmeid aspekte, mis ei ole seotud hinnakeskse lähenemisviisiga, ning need peaksid arvestama laiemaid kaalutlusi, nagu toodete või teenuste kvaliteet, arvestades ka kodanike eraelu puutumatust;

11.  juhib tähelepanu jätkuvast tehnoloogilisest arengust tulenevatele tohututele turgude muutustele, mis toob kaasa nii võimalusi kui ka probleeme; rõhutab sellega seoses konkurentsipoliitika olulist rolli digitaalse ühtse turu edasisel arendamisel; rõhutab tungivat vajadust raamistiku järele, mis lahendaks andmeinnovatsiooni ja uusi ärimudeleid edendades tõhusalt andme- ja algoritmimajanduse probleeme; rõhutab eelkõige, et mitmed digitaalsed platvormid, millel on võime kasutada ja kontrollida üha suurenevaid andmevooge, võivad tekitada mastaabisäästu ja märkimisväärseid võrgu välismõjusid ning see võib viia kuritarvitavatest turuvõimudest tingitud turutõrgeteni liigse koondumise ja tulu kaudu; tunneb sellega seoses heameelt voliniku erinõunike määramise üle, kes keskenduvad konkurentsipoliitika digitaliseerimise tulevastele probleemidele, ning ootab huviga nende järeldusi ja soovitusi meetmete võtmiseks; rõhutab, et nendes küsimustes on vaja kogu ELi hõlmavat ühist lähenemisviisi;

12.  rõhutab, et kasutajad ei ole sageli teadlikud sellest, mil määral nende andmeid turundus- või kaubanduslikel eesmärkidel kasutatakse ja kolmandatele isikutele edastatakse; kutsub komisjoni üles tagama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris)(6) artikli 5 lõikega 3, et digitaalsed ettevõtted kasutaksid isikuandmeid alles pärast seda, kui asjaomane tellija või kasutaja on andnud sõnaselge nõusoleku, ja et ilma selle nõusolekuta ei saa andmeid anda edasi kolmandatele isikutele, kellega äriühingul või platvormil on kokkulepe; on seetõttu seisukohal, et digitaalseid turge tuleb hinnata multidistsiplinaarsest vaatenurgast, kuna konkurentsivastane käitumine võib kaasa tuua muude õigusvaldkondade, näiteks andmekaitse ja tarbijaõiguste rikkumisi; rõhutab, et asjakohane jõustamisalane tegevus nõuab, et erinevad pädevad asutused, eelkõige konkurentsi-, tarbija- ja andmekaitseasutused, töötaksid koos, nagu on soovitatud Euroopa andmekaitseinspektori algatusega kliiringukojale(7);

13.  kutsub komisjoni üles korraldama arutelu tehniliste ettevõtetega, kutsudes Google’i, Facebooki ja Apple’i tegevjuhte arutlema eelkõige selle üle, kuidas kolmandad riigid koguvad ja kasutavad tarbijate isikuandmeid; tunneb muret selle pärast, et kasutajad, reguleerivad asutused ja mõnikord isegi rakenduste arendajad ja reklaamijad ei ole teadlikud sellest, kui suures ulatuses andmeid liigub nutitelefonidest digitaalsetele reklaamigruppidele ja muudele kolmandatele isikutele; märgib, et kolmandate isikute poolt nutitelefonirakenduste kaudu kogutud andmed võivad sisaldada midagi profiilis sisalduvast teabest, näiteks vanust, sugu ja asukohateavet, sealhulgas andmeid lähedal asuvate mobiilimastide või WiFi‑ruuterite kohta ning teavet telefoni muude rakenduste kohta; usub, et EL peaks andma üksikisikutele võimaluse saada aru nende jälgimisettevõtete monopoli ja koondumisega seotud probleemidest;

14.  palub komisjonil sellega seoses pidada teenuste loomiseks ja osutamiseks vajaliku teabe haldamist turuvõimu märgiks, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 102 suuniste alusel, ning nõuda veebiplatvormide ja suhtlusvõrgustike teenusepakkujate koostalitlusvõimet; juhib tähelepanu ka iseõppivate algoritmide ja tehisintellekti arengule, eelkõige juhul, kui neid pakuvad ettevõtetele kolmandad isikud, ja selle mõjule kartellitegevuse olemusele; nõuab, et komisjon esitaks nende küsimuste kohta üksikasjaliku teabe oma järgmises konkurentsipoliitika aastaaruandes;

15.  peab oluliseks tagada liidu kollektiivse hüvitamise mehhanismide nõuetekohane toimimine, et kindlustada piisav hüvitis konkurentsivastasest tegevusest mõjutatud tarbijatele;

16.  peab vajalikuks tagada õigus piiriülesele kaasaskantavusele, et hoida ära selle õiguse olemasolevad piirangud, mis on õiguspärase turutava kohaselt kinnistunud; peab oluliseks ka kuritarvitavate ja põhjendamatute piirangute kaotamist geograafilistel alustel, mis pakuvad intellektuaalomandi õiguste väidetava kaitse ebajärjekindlat taset;

17.  on seisukohal, et kohtualluvuslikud künnised, mis määravad ELi ettevõtete ühinemise korral kindlaks läbivaatamise lähtepunkti ja mis põhinevad ühinevate üksuste käibel, ei sobi alati digitaalmajandusse, kus väärtus on reklaami otstarbel seotud sageli veebisaidi külastajate arvuga; soovitab need künnised läbi vaadata ja neid kohandada, et hõlmata muu hulgas selliseid tegureid nagu ühinemistest mõjutatud tarbijate arv ja seotud tehingute väärtus;

18.  rõhutab asjaolu, et tõkked mõnele digitaalmajanduse valdkonnale ülemineku ees muutuvad üha ületamatumaks, kuna mida kauem kinnistub ebaõiglane käitumine, seda raskem on pöörata tagasi selle konkurentsivastast mõju; on seisukohal, et ajutised meetmed võivad olla kasulikud vahendid, millega tagada, et uurimise ajal ei kahjustataks konkurentsi; kinnitab sellega seoses, et komisjon peaks tõhusalt ära kasutama ajutisi meetmeid, tagades samas nõuetekohase menetluse ja uurimisaluste ettevõtjate kaitseõiguse; tervitab komisjoni võetud kohustust analüüsida, kas on olemas vahendid ajutiste meetmete vastuvõtmise lihtsustamiseks kahe aasta jooksul alates ECN+ direktiivi ülevõtmise kuupäevast; soovitab sellega seoses komisjonil õppida teiste jurisdiktsioonide parimatest tavadest;

19.  kutsub komisjoni üles astuma ambitsioonikamaid samme, et kõrvaldada ebaseaduslikud takistused internetikonkurentsis, et tagada ELi piires vaba kaubandus internetis, jälgida hinnapiire sellistes sektorites nagu majutus- ja turismiplatvormid ning tagada, et tarbijatel oleks piiriülene juurdepääs laiale hulgale konkurentsivõimeliste hindadega internetikaupadele ja -teenustele; palub komisjonil viia läbi reklaamituru valdkondlik uurimine, et paremini mõista internetireklaami dünaamikat ja tuvastada konkurentsivastased tegevused, mida tuleb käsitleda konkurentsiõiguse jõustamise raames, nagu on teinud mõned riigiasutused;

20.  rõhutab asjaolu, et tänapäeva majanduse digitaliseerimine põhjustab muutusi traditsioonilises majandusloogikas; rõhutab seetõttu, et igasugune maksustamissüsteem peab arvestama, et digitaliseerimine on uus norm meie majanduse kõigis osades; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku digitaalse majanduse maksustamise normide(8) kehtestamise kohta; rõhutab, et digitaalne maksustamine peab tegelema traditsioonilise majanduse ja uue digitaalse majandustegevuse vaheliste ebakõladega ning vältima digiteerimise ja innovatsiooni takistamist või kunstlike piiride loomist majanduses; rõhutab, kui oluline on leida rahvusvahelisi lahendusi ja ühtseid lähenemisviise maksustamisele digitaalses majanduses; kutsub komisjoni üles jätkama sellise lepingu leidmiseks jõupingutusi rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige OECD juures;

21.  tervitab komisjoni ettepanekut digitaalteenuste maksu kohta (COM(2018)0148), mis on otsustav meede, millega tagatakse, et digitaalsektor maksaks õiglase osa maksudest, kuni võetakse vastu püsiv lahendus, mis võimaldab maksustada kasumit seal, kus väärtus on loodud;

22.  kordab, et konkurents telekommunikatsioonisektoris on äärmiselt tähtis võrkudes innovatsiooni ja investeerimise edendamisel ning et tuleks soodustada mõõdukaid hindu ja piisavat teenuste valikut tarbijatele; on seisukohal, et ELi‑sisesed kõned kujutavad endast endiselt suurt koormust ettevõtjatele ja klientidele ning et ELi rändlustasude lõpetamise meetmed ei ole piisavad, kui ühtset turgu veelgi süvendatakse; tunnistab, et tuleb luua stiimuleid, millega viia ELi‑sisesed kõned vastavusse kohalike kõnedega, hõlbustades investeeringuid täielikult Euroopa või jagatud võrku; on seisukohal, et poliitikameetmed peaksid soodustama tõhusaid investeeringuid uutesse võrkudesse, võtma arvesse mõju tarbijatele ning sellega vältima ka uut digitaalset lõhet kõrge ja madala sissetulekuga majapidamiste vahel; kutsub komisjoni üles soodustama lairibaühenduse kasutuselevõttu, edendades kõrget konkurentsitaset ning tagades ELis kõrgetasemelise ühenduvuse ja 5G kiire kasutuselevõtu kogu liidus, et tagada liidu ülemaailmne konkurentsivõime ja meelitada ligi investeeringuid; on veendunud, et eespool nimetatud ülesande täitmisel on oluline, et konkurentsipoliitika võtaks arvesse lairibaühenduse kasutuselevõtu erisusi maapiirkondades, selleks et teenida avalikke huve ja pöörata tagasi suundumus, kus maa- ja linnapiirkondade vahel suurenevad juurdepääsuga seotud tehnoloogilised erinevused;

23.  on seisukohal, et jooksev- ja hoiukontode kasutamise eest tohiks tasusid võtta vaid juhul, kui need on seotud kindlate teenustega;

24.  tervitab komisjoni konkurentsieeskirjade otsust trahvida Google’it 4,34 miljardi euro ulatuses ebaseadusliku tegevuse eest Google’i otsingumootori domineerimise tugevdamisel Androidi mobiilseadmetes; kutsub komisjoni üles viima 2019. aastal lõpule Google Shoppingu konkurentsieeskirjade rikkumisjuhtumi käsitlemise, mis algatati kaheksa aastat tagasi, 2010. aasta novembris; tuletab komisjonile meelde, et vaja on lõpule viia uurimine Google’i kohtlemise kohta Google’i muude eriotstarbeliste otsinguteenuste otsingutulemustes, sealhulgas kohaliku otsinguga seotud küsimustes, mille esitas Yelp oma hiljutises kaebuses; soovitab, et konkurentsi peadirektoraat mõtleks digitaalsete konkurentsieeskirjade rikkumise juhtumite ulatusele ja nende lahendamiseks kõige sobivamatele vahenditele; palub komisjonil eelkõige kaaluda võimalust kehtestada konkurentsiõiguse juhtumite tähtajad, nagu see toimub ühinemisjuhtumite puhul;

25.  juhib taas tähelepanu vajadusele, et komisjon kaaluks ka digitaaltehnoloogiliste monopolide täielikku struktuurset eraldamist kui võimalikku lahendust, millega võimaldada Euroopa digitaalturul konkurentsi taastamist ja võrdseid võimalusi;

26.  rõhutab, et konkurentsiõiguse jõustamise tõhusus sõltub õiguskaitsevahendite asjakohasest kavandamisest ja testimisest; rõhutab, et tarbijate ees seisvad õiguskaitsevahendid on olulised turu konkurentsivõime taastamisel, aidates tarbijatel teha teadlikke otsuseid ja tegeleda status quo eelarvamustega; on arvamusel, et komisjon peaks käitumuslike parandusmeetmete kavandamisel kaasama toetava distsipliinina tarbimiskäitumist, nii nagu mõned riiklikud ametiasutused on viimastel aastatel teinud;

27.  märgib, et komisjoni president on võtnud kohustuse esitada ettepanekud maksualase koostöö edendamiseks liikmesriikide vahel kohustusega vastata maksualastele rühmataotlustele, nii et üks liikmesriik saaks esitada teistele kogu teabe, et nad saaksid võtta kohtulikule vastutusele piiriülesed maksudest kõrvalehoidujad; märgib, et kui liikmesriigi tegevus kahjustab konkurentsitingimusi siseturul, võivad parlament ja nõukogu anda teatud asjaoludel ja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 116 direktiive, et kahjustus kõrvaldada;

28.  tunnistab komisjoni järeldust, et Luksemburg oli andnud Engiele põhjendamatu maksusoodustuse umbes 120 miljoni euro ulatuses ja et tagasinõudemenetlus on veel pooleli; kahetseb asjaolu, et Luksemburgi valitsus on otsustanud komisjoni otsuse edasi kaevata;

29.  võtab teadmiseks konkurentsivoliniku Margrethe Vestageri otsuse McDonald’sile antava riigiabi uurimise kohta, milles märgiti, et McDonald’si teatud kasumi maksustamata jätmine Luksemburgis ei kujuta endast ebaseaduslikku riigiabi; on seisukohal, et praegune ELi määrus ei sobi selleks, et tõhusalt võidelda topeltmittemaksustamise vastu ja lõpetada võidujooksu äriühingu tulumaksu tasemete vähendamisel;

30.  juhib tähelepanu kahele hiljutisele juhtumile, kus hoolimata Ühtse Kriisilahendusnõukogu järeldustest, et kriisilahendust ei saa põhjendada avaliku huviga, kiitis komisjon riigiabi heaks põhjusel, et see leevendaks majanduslikku olukorda piirkondlikul tasandil, näidates sellega, et avalikku huvi tõlgendatakse kahel täiesti erineval moel; kutsub komisjoni üles uurima lahknevusi riigiabi suhtes kohaldatavate likvideerimisabi nõuete ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohase kriisilahenduskorra vahel ning vaatama seejärel läbi oma 2013. aasta pangandusteatise;

31.  märgib, et mitmed uuringud(9) on näidanud varjatud sotsiaalseid kulusid ja vähenenud toodete konkurentsi, mis vastab kõrgemale horisontaalse omandi koondumise tasemele; palub seetõttu komisjonil seda silmas pidades kaaluda ühinemismääruse läbivaatamist ja anda suunised sellistel juhtudel ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kasutamise kohta;

32.  märgib, et finantssektorile antav ajutine riigiabi ülemaailmse finantssüsteemi stabiliseerimiseks oleks võinud olla vajalik kriisilahendusvahendite puudumisel, kuid seda tuleb nüüd kontrollida ja see kõrvaldada; avaldab kahetsust selle kontrolli ebapiisavuse üle; kordab seetõttu oma palvet, et komisjon kontrolliks, kas pangandusasutused on kriisi algusest alates saanud keskpankadelt likviidsusabi kujul kaudseid toetusi ja riigiabi; tuletab meelde, et volinik Vestager võttis 2017. aasta novembris Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga peetava struktureeritud dialoogi käigus kohustuse uurida EKP ettevõtlussektori ostukavast tulenevaid võimalikke konkurentsimoonutusi ja lubas anda selle põhjal kvalitatiivse vastuse; rõhutab sellega seoses, et riigiabi valikulisuse mõiste on oluline kriteerium, mida tuleb põhjalikult uurida, ja lisaks sellele viitab Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3, mis sisaldab nn lojaalsuse põhimõtet;

33.  on seisukohal, et esmatähtis on tagada riigiabi eeskirjade range ja erapooletu järgimine tulevaste panganduskriiside lahendamisel, et kaitsta maksumaksjaid pankade päästmisest tuleneva koormuse eest;

34.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on kehtestanud anonüümse rikkumisest teatamise vahendi, mis võimaldab teatada kartellidest või muudest ebaseaduslikest konkurentsivastastest tegevustest, suurendades seega nende avastamise ja süüdistuse esitamise tõenäosust; täheldab positiivseid näitajaid pärast esimest kuud;

35.  väljendab muret selle pärast, et kasvav koondumine finantssektoris võib vähendada sektori konkurentsi, ning tunneb muret ka tõelise panganduse siseturu puudumise ja jätkuva killustumise pärast siseriiklikeks turgudeks;

36.  rõhutab, et Euroopa vajab rahvusvahelistele äriühingutele aruannete esitamist ja ettevõtete maksustamist käsitlevat tugevat ühtlustatud raamistikku koos riigipõhise aruandluse ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasiga; tuletab meelde, et nii äriühingute kui ka liikmesriikide maksuhaldurite kulude vähendamise kõrval lahendaks nende meetmete vastuvõtmine siirdehindade probleemi ja tagaks ühtsel turul ausama konkurentsi;

37.  kutsub komisjoni üles jätkama Euroopa poolaasta raames kahjulike maksumeetmete hindamist liikmesriikides ning hindama täielikult konkurentsimoonutusi ja kõrvalmõjusid teistele jurisdiktsioonidele;

38.  kutsub komisjoni üles jätkama ja isegi suurendama oma jõupingutusi ELi tarbijaid negatiivselt mõjutava turgu valitseva seisundi kuritarvitamise uurimisel; nõuab, et komisjon teeks samal ajal järelevalvet kehtivate riiklike monopolide üle ning kontsessioonipakkumuste seaduslikkuse üle, et vältida ülemääraseid konkurentsimoonutusi;

39.  toonitab, et riigiabi võib siseturu toimimisele moonutavat mõju avaldada; tuletab meelde ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamise rangeid nõudeid; märgib, et enamik konkurentsieeskirjade ja riigiabiga seotud otsuseid tehakse riikide tasandil; on seetõttu veendunud, et komisjon peaks jälgima ja võtma meetmeid, et tagada siseturul järjekindel poliitika; kutsub komisjoni üles käivitama tegevuskava paremini suunatud riigiabi andmiseks; väljendab heameelt komisjoni pidevate jõupingutuste üle selgitada riigiabi määratluse eri aspekte, nagu on näidatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud teatises riigiabi mõiste kohta; võtab eelkõige teatavaks püüdlused selgitada mõisteid „ettevõtja“ ja „majandustegevus“; juhib siiski tähelepanu sellele, et on endiselt raske tõmmata piiri majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse vahele; juhib tähelepanu ka asjaolule, et aluslepingu nõuetekohase tõlgendamise tagamine on Euroopa Kohtu ülesanne; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, sealhulgas energia-, transpordi- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamisele ELi riigiabi eeskirjade kohaldamisel, eelkõige eraldiseisvatele, kaugetele või äärepoolsetele liidu piirkondadele antava riigiabi kontekstis; rõhutab, et üldist huvi pakkuvate teenuste edendamiseks antava riigiabi kohaldamisel peaks eesmärk olema tuua kasu tarbijatele ja kodanikele, mitte tugevdada erahuvisid;

40.  rõhutab asjaolu, et maksustamine on endiselt riikide pädevuses, arvestades nõukogu ühehäälsuse nõuet, ja et poliitika valik sõltub seega liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisest seisukohast ja suunast; märgib siiski, et maksustamisvahendit saab kasutada äriühingutele kaudse riigiabi andmiseks, mis võib luua siseturul ebavõrdsed tingimused; rõhutab seetõttu vajadust tagada, et riiklik maksupoliitika ei moonutaks ausat konkurentsi ja seepärast kohaldataks siseturul järjekindlalt maksu- ja konkurentsipoliitikat; tunneb heameelt asjaolu üle, et maksusoodustustena antava riigiabi rakkerühm on muutunud alaliseks organiks; nõuab, et rakkerühm oleks piisavalt varustatud inimressursside ja uurimisvahenditega; nõuab selget teavet selliste küsimustega seotud riigiabi uurimiste hetkeseisu kohta, sealhulgas uuritavate juhtumite arvu; rõhutab, et siseturul karistatakse uusi turuletulijaid ja ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, kes ei kasuta agressiivset maksustamist; väljendab heameelt selle üle, et komisjon uurib põhjalikult konkurentsivastast tegevust, näiteks valikulisi maksusoodustusi ja ülemäärase kasumi üle otsustamise süsteeme; toetab eelkõige suuniseid, mis on esitatud komisjoni teatises maksualaseid otsuseid käsitleva riigiabi mõiste kohta; kutsub liikmesriike üles loobuma põhjendamatutest maksusoodustustest tulenevast ebaausast konkurentsist; nõuab, et nõukogu võtaks vastu äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi käsitleva ettepaneku; avaldab kahetsust, et ELi riigiabi reeglite kohaselt tagastatakse ebaseadusliku maksutoetuse saajatelt tagasi makstud tasumata maksud abi andnud riigile; kutsub komisjoni üles töötama selle probleemi lahendamise nimel; rõhutab, et järgnevad läbirääkimised Ühendkuningriigiga peaksid hõlmama ausa konkurentsi austamist ja tagamist, et Ühendkuningriigil ei tohiks olla võimalik anda riigiabi salajaste maksutehingute kujul;

41.  rõhutab toiduainete tarneahela kaugeleulatuvat koondumist, mille puhul paar äriühingut moodustab seemnete ja pestitsiidide maailmaturul oligopoli tarbijate, põllumajandustootjate, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kahjuks; juhib tähelepanu asjaolule, et selline struktuur suurendab põllumajandustootjate tehnoloogilist ja majanduslikku sõltuvust mõnest üksikust ülemaailmselt integreeritud ühtse kontaktpunkti platvormist, vähendab seemnete mitmekesisust, suunab innovatsioonialase tegevuse eemale keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust austava tootmismudeli kasutuselevõtmisest ning lõppkokkuvõttes loob konkurentsi vähenemise tõttu ka vähem innovatsiooni ja põhjustab lõpptoodete madalama kvaliteedi; palub komisjonil, pidades silmas eelkõige põllumajandustootjate sissetulekute vähenemist, mis mõjutavad eelkõige väiketalunikke, suunata oma jõupingutused põllumajandustootjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate korraliku sissetuleku tagamiseks;

42.  peab oluliseks, et komisjon jälgiks põhjalikumalt põllumajanduses patentide kasutamist;

43.  tunneb heameelt selliste algatuste üle nagu arukate külade raamistik, mis stimuleerib asundusi muutuma paindlikumaks, kasutama paremini oma ressursse ja osalema aktiivsemalt ühtse turu konkurentsis ning parandama atraktiivsust ja maapiirkondade elanike elukvaliteeti;

44.  tunnistab plokiahela tehnoloogia potentsiaali finantsteenuste valdkonnas; hoiatab siiski, et tuleb reguleerida selle tehnoloogia kasutamist rahakogumisel, et vältida ülemäärast dumpingut reguleeritud finantsturgude suhtes, riske investoritele ja rahapesuriske; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama algmüntide pakkumist reguleerivat raamistikku;

45.  väljendab muret seoses Bayeri ja Monsanto ühinemise hiljutise heakskiitmisega komisjoni poolt ja asjaoluga, et ta ei võtnud arvesse ELi toimimise lepingus sätestatud otsustuseesmärke, eelkõige toiduohutust ning tarbija-, keskkonna- ja kliimakaitset;

46.  usub, et on oluline võtta meetmeid põllumajandustootmisahela turundus- ja turustussektoris tegutsevate ettevõtete vastu, kes moonutavad põllumajandusturgu põllumajandusettevõtete sissetulekuid ja tarbijahindu kahjustades;

47.  tunneb heameelt komisjoni lähenemisviisi üle horisontaalsete ühinemiste hindamisel, keskendudes üha enam innovatsioonikonkurentsile, eriti teadus- ja arendustegevusega seotud turgude ühinemisel, ning märgib, et ühinemisi tuleks hinnata kogu siseturu vaatenurgast; palub komisjonil lisaks esitada ettepanek EÜ ühinemismääruse läbivaatamiseks ja analüüsida, mil määral tuleks kehtestada mõnes liikmesriigis juba kasutusel oleva mudeli kohaselt võimalus võtta meetmeid, et kaitsta Euroopa avalikku korda ning ELi toimimise lepingu ja ELi põhiõiguste harta kohaseid õigusi ja põhimõtteid, sealhulgas keskkonnakaitse eesmärgil;

48.  kordab komisjoni esialgset järeldust, et Google on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit otsingumootorina, andes oma toodetele ebaseadusliku eelise; rõhutab, et selle kuritarvitamise lõpetamiseks on vaja täielikku struktuurilist eraldamist äriühingu üldiste ja spetsialiseeritud otsinguteenuste vahel.

49.  märgib, et Euroopa Kohus tõlgendab ELi toimimise lepingu artiklit 101, võttes arvesse aluslepingute erinevaid eesmärke; rõhutab siiski, et ELi toimimise lepingu artikli 101 kitsast tõlgendamist komisjoni horisontaalsete suunistega peetakse üha enam takistuseks väiksemate turuosaliste koostöös kõrgemate keskkonna- ja sotsiaalsete standardite vastuvõtmisel; usub, et komisjon peaks looma õiguskindluse tingimuste üle, mille kohaselt tootjaorganisatsioonide, sealhulgas ühistute, nende ühenduste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kollektiivseid kokkuleppeid, mis on tehtud kogu toiduainete tarneahelas jätkusuutlikkuse ja õiglaste töönormide eesmärgil, hinnataks konkurentsiõiguse alusel ja julgustataks konkurentsipoliitika raames selliseid algatusi; rõhutab, et selline lähenemisviis ei tohiks takistada odavamate kaupade tootmist, eriti sektorites, kus tarbijad on hinnatundlikumad; rõhutab ka proportsionaalsuse põhimõtte tähtsust, mis tähendab, et konkurentsi piiramine ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik üldise huvi saavutamiseks;

50.  rõhutab energialiidu ühiselt kokku lepitud sihte ja eesmärke ning osutab konkreetselt julgeolekumõõtmele, majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamisele, solidaarsusele ja usaldusele; rõhutab, kui oluline on tagada, et Euroopa energiaturud põhineksid õigusriigi põhimõtetel, konkurentsil, energiaallikate ja tarnijate mitmekesisusel, prognoositavusel ja läbipaistvusel ning välistaksid igasuguse liidus või kolmandas riigis asuva turuosalise valitseva seisundi võimendamise konkurentide ja tarbijate kahjuks; nõuab sellega seoses selliste turuosaliste suuremat kontrolli ja vajaduse korral meetmeid ja kohustusi; märgib eelkõige, et teatud energiaettevõtete kasutatavat strateegiat ELi gaasituru jagamisel ja laiemalt ELi konkurentsieeskirjade rikkumisel tuleb käsitleda nõuetekohaselt; tunnistab ka, et Pariisi kliimakokkuleppe raames liikmesriikide võetud õiguslikult siduvaid kohustusi ei saa täita, ilma et riik võtaks taastuvenergia tootmise ja kasutamise edendamiseks ning stiimulite loomiseks ja võimaldamiseks konkreetseid meetmeid; võtab teadmiseks riigiabi- ja energiasuuniste peatse läbivaatamise, mis hõlmavad nüüd ka kahte sektorit, mis saavad kõige rohkem riiklikke toetusi, nimelt tuumaenergia ja fossiilkütuste valdkonda, ning muudavad tarbijate taastuvenergia tootmise paindlikumaks; rõhutab energialiidu lõpuleviimise tähtsust turgude integreerimise kaudu, eelkõige investeerides võrkudevahelistesse ühendustesse, kui see on vajalik, ja põhinedes turutingimustel ja kaubanduslikul potentsiaalil ning suurendades kaubeldavat võimsust olemasolevates vastastikustes ühendustes; rõhutab seetõttu, et igasuguse võimsuse tagamise mehhanismidele antava riigiabi heakskiitmise suhtes tuleb kohaldada ranget vajalikkuse hindamist, sealhulgas alternatiivsete meetmete läbivaatamist, eelkõige olemasolevate vastastikuste ühenduste tõhusamat kasutamist; rõhutab, et võimsusmehhanismid kujutavad sageli tarbijatele märkimisväärseid kulusid ja toimivad nn varjatud subsiidiumina, millega toetatakse kahjumlikke ja saastavaid elektrijaamu, mistõttu on vaja tagada, et need kavad ei oleks neile antud riigiabi heakskiitmisel avatud kõige saastavamatele varadele;

51.  rõhutab vajadust parema läbipaistvuse järele avaliku ja erasektori partnerluse kavandamisel, et vähendada võimalust, et erasektori partnerid kasutaks neid konkurentsieelise tagamiseks konkurentide ees;

52.  tervitab komisjoni uurimist elupäästvate ravimite hinnakujunduse kohta, eriti Aspeni puhul;

53.  rõhutab, kui oluline on anda kõikidele lennuettevõtjatele samasugused õigused, kui nad lendavad ELi või sealt välja; kahjuks tunnistab, et see ei kehti alati väljaspool ELi tegutsevate ELi lennuettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse konkurentsi kahjustavaid ebaõiglaseid tavasid; kutsub komisjoni üles tegelema konkurentsivastase tegevusega, mis kahjustab ka tarbijakaitsealaseid õigusakte; rõhutab veel kord, kui oluline on tagada aus konkurents ELi lennuettevõtjate ja kolmandate riikide lennuettevõtjate vahel;

54.  rõhutab konkurentsivõimelise transpordisektori tähtsust; märgib, et transpordi ühtset turgu tuleb veel täiendada, kusjuures raudteesektor on kõige killustatum; väljendab heameelt komisjoni võetud meetmete üle maanteetranspordi siseturu väljakujundamise ja parema toimimise edendamisel;

55.  kinnitab veel kord, et uued infrastruktuuriprojektid, sealhulgas need, mis ühendavad liikmesriigi kolmanda riigiga, peavad kuuluma liidu õigusaktide alla, eelkõige seoses eraldamise ja turuhindade kujundamise eeskirjadega;

56.  rõhutab komisjoni konkurentsi peadirektoraadis ja riiklikes pädevates asutustes vajalike piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside ning IT- ja digitaalsete ekspertteadmiste tähtsust, mis on vajalik andme- ja algoritmimajanduse probleemide lahendamiseks; toetab sellega seoses mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ühtse turu programmi raames kavandatavat konkurentsivaldkonna tegevussuunda;

57.  rõhutab, et komisjon peaks konkurentsieeskirjade tegemisel vaatlema siseturgu ühtse turuna, mitte paljude kohalike või riiklike turgudena;

58.  rõhutab, et rahvusvaheline koostöö on konkurentsiõiguse põhimõtete tõhusaks jõustamiseks ja jõustamistavade parandusmeetmete ja tulemuste vastuolude vältimiseks hädavajalik; on sellega seoses veendunud, et parim viis kogu maailma konkurentsieeskirjade ja -tavade parandamiseks on osaleda õiglasel ja läbipaistval arutelul; toetab komisjoni, riiklike ja vajaduse korral piirkondlike konkurentsiasutuste aktiivset osalemist rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevuses;

59.  tunneb heameelt ECN+ direktiivi üle, mis parandab märkimisväärselt ELi konkurentsiõiguse tõhusat ja järjepidevat kohaldamist kogu liidus, tagades, et liikmesriikide konkurentsiasutustel oleks piisavad vahendid, ressursid ja sõltumatusega seotud kaitsemeetmed, sealhulgas nende juhtide valimise või määramise läbipaistev protsess, mis annab neile võimaluse kehtestada hoiatavaid trahve konkurentsieeskirjade rikkumise eest; hindab komisjoni varajast abi, mida on antud liikmesriikidele seoses kõnealuse direktiivi rakendamisega;

60.  palub komisjonil tagada, et kõigi tulevaste kaubanduslepingutega kindlustataks võrdsed tingimused, eelkõige konkurentsi ja riigiabi valdkonnas; rõhutab, et riigiabi tuleks lubada ainult seadusega reguleeritud erandjuhtudel ja põhjendatud juhtudel, et mitte moonutada konkurentsi turul, aktsepteerides samas erandeid ja põhjendusi, mis on seotud Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide täitmisega; tuletab meelde väidet, et kui ettevõtted globaliseeruvad, siis peavad sama teed käima ka konkurentsiasutused, eriti seetõttu et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) levik ning digitaalmajanduse areng on mõnes sektoris kaasa toonud turu ja võimu liigse koondumise; usub, et ülemaailmsed konkurentsieeskirjad ja konkurentsiasutuste tegevuse maksimaalne kooskõlastatus, sealhulgas teabevahetus konkurentsimenetluste käigus, on ülemaailmse õiglase kaubanduse arengu eeltingimus;

61.  tuletab meelde, et rahvusvahelistes kaubandus- ja investeerimislepingutes peaks olema konkreetne ja tugev konkurentsiküsimusi reguleeriv osa;

62.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi ja näitama sihikindlust rahvusvaheliste riigihanketurgude avamisel ja Euroopa ettevõtetele paremate võimaluste loomisel kolmandates riikides avaliku ja erasektori partnerlustes osalemiseks; peab vajalikuks vähendada ebavõrdsust juurdepääsul liidu ja kolmandate riikide vahelistele riigihankelepingutele, eriti lepingutele USA ja Hiinaga; kutsub kõiki ELi kaubanduspartnereid üles võimaldama Euroopa ettevõtetele ja töötajatele mittediskrimineerivat pääsu oma riigihanketurgudele; väljendab rahulolu rahvusvaheliste hangete instrumendi teemalise arutelu taasalustamise üle, kuna see instrument aitab tagada vajaliku vastastikkuse juhtudel, kus kaubanduspartnerid piiravad pääsu oma riigihanketurgudele, ning palub Euroopa Ülemkogul see kiiresti heaks kiita; toetab komisjoni püüdeid avada kolmandate riikide riigihanketurud kahepoolsete kaubanduspartnerluste kaudu; tuletab meelde, et mitteturumajanduslikes tingimustes tegutsevad ja geopoliitilistest kaalutlustest juhinduvad ettevõtted suudavad Euroopa riigihankepakkumistel võita tegelikult iga konkurenti; palub komisjonil jälgida riigihankepakkumisi ja hoida ära olukorrad, kus Euroopa ettevõtted ja töötajad kannatavad riiklikult suunatud ettevõtete ebaausa konkurentsi tõttu;

63.  juhib tähelepanu, et võitlus ebaausate kaubandustavade vastu, sealhulgas konkurentsipoliitika abil, on vajalik ülemaailmselt võrdsete tingimuste loomiseks, millest on kasu töötajatele, tarbijatele ja ettevõtetele ning mis on üks ELi kaubandusstrateegia prioriteete; toonitab, et aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta märgitakse, et liit peab astuma samme õiglaste konkurentsitingimuste taastamiseks; on rahul, et Jaapaniga sõlmitud majanduspartnerluslepingusse ning Kanadaga sõlmitud laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingusse on lisatud konkurentsi käsitlevad sätted; peab aga kahetsusväärseks, et nende sätete kohaldamisala jääb piiratuks ja nendega ei tagata tulemuslikku täitmist ega vaidluste lahendamist; juhib tähelepanu sellele, et oluline on lisada nõudlikud konkurentsi käsitlevad sätted kõigisse kaubanduslepingutesse ja tagada nende täitmine, pidades silmas õiglaste reeglite kindlustamist;

64.  toetab ettepanekut luua Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik; on seisukohal, et see on kasulik vahend, mis aitab strateegiliselt tähtsaid Euroopa ettevõtteid kaitsta ebaausate kaubandustavade eest, mis võivad ohustada julgeolekut ja avalikku korda, ning tagada ausa konkurentsi põhimõtete järgimine ELis;

65.  rõhutab subsiidiumidevastase vahendi tähtsust ebaausa üleilmse konkurentsi vastases võitluses ning võrdsete tingimuste loomises kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et 2017. aastal kehtestas Hiina Rahvavabariik taas kord kõige rohkem uusi kaubandustõkkeid Euroopa ettevõtetele ja töötajatele ning oli osaline enamikus Euroopa subsiidiumivastastes juhtumites;

66.  tunneb muret USA tollipoliitika ja selle mõju pärast Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimele; rõhutab, et komisjoni püüded tasakaalustada kaubavahetust USAga peaksid olema kindlad, kuid tasakaalustatud, proportsionaalsed ja vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõuetega;

67.  kutsub komisjoni üles rohkem pingutama ausa konkurentsi edendamiseks, sealhulgas võideldes tariifsete tõkete ja subsiidiumide põhjendamatu kasutamise vastu maailmaturul, tugevama koostöö kaudu teiste riikidega sellistes foorumites nagu WTO, OECD, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD), G20 ja Maailmapank; tuletab meelde WTO tegevust ajavahemikul 1996–2004 kaubandus- ja konkurentsipoliitika vastasmõju valdkonnas ning peab kahetsusväärseks, et see teema ei ole hiljem WTO tööprogrammi kuulunud; rõhutab, et sellised WTO lepingute sätted nagu IX artikkel teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) on aluseks WTO liikmete edasisele koostööle; nõuab seetõttu WTO 12. ministrite konverentsilt uusi samme õiglase rahvusvahelise konkurentsi tagamise suunas;

68.  uskudes küll kindlalt, et WTO täidab põhjapaneva tähtsusega rolli, on mures, et väidetavalt ei suuda see organisatsioon ohjeldada mitteturumajanduslikke riike ning võidelda konkurentsimoonutustega, mis on tingitud subsiidiumidest ja riiklikust sekkumisest; peab seetõttu õigeks USA, Jaapani ja ELi ühist tegevust WTO reformimiseks;

69.  kutsub komisjoni üles suurendama oma toetust ELi VKEdele, et nad saaksid ebaausate kaubandustavade, st kolmandate riikide poolse dumpingu ja subsideerimise korral oma õigusi kaitsta ja nende täitmise tagada; tunnistab sellega seoses komisjoni jõupingutusi võitluses ebaausa konkurentsiga laia kõlapinnaga juhtumitel, mis puudutavad tuntud ettevõtteid, kuid rõhutab, et järelevalve ausa konkurentsi reeglite järgimise üle on äärmiselt oluline ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul;

70.  rõhutab, et kaubanduslepingute kestliku arengu sätete tulemuslik rakendamine on oluline selleks, et parandada elamistingimusi partnerriikides ja kaitsta Euroopa ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest; peab õigeks keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumide võtmist subsiidiumide ja dumpinguvastaste meetmete reformimise kavva;

71.  juhib tähelepanu sellele, et ELi konkurentsipoliitika ei saavuta praegu soovitud tulemusi, sest kuigi selle kohaldamisel peetakse silmas kõigi siseturul osalejate vahelise ausa konkurentsi kaitset, pöörates erilist tähelepanu tarbijate huvidele, on tegelik olukord selline, et ebavõrdsuse tõttu toiduainete tarneahelas avaldatakse põllumajandustootjatele vastuvõetamatul tasemel survet; on arvamusel, et nii tarbijate kui ka põllumajandustootjate huvid tuleks seada samale tasemele;

72.  on seisukohal, et põllumajandustegevuse eripära tõttu muutuvad kollektiivsed organisatsioonid vajalikuks, et tugevdada esmatootjate positsiooni toiduainete tarneahelas ja võimaldada ÜPP eesmärkide saavutamist, nagu on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning et tootjaorganisatsioonide ja nende liitude kollektiivset tegevust, sealhulgas tootmise kavandamist, müügiläbirääkimisi ja lepingulisi kokkuleppeid tuleb seepärast pidada ELi toimimise lepingu artikliga 101 kooskõlas olevaks; rõhutab, et põllumajandustootjate ühendamine tootjaorganisatsioonide kaudu tugevdab nende positsiooni tarneahelas;

73.  on arvamusel, et tootmisharudevahelise organisatsiooni mudel on edukas sektori haldamise vorm, kuna see loob struktuuri kõigile sektori osalejatele, kes on struktuuris õiglaselt esindatud, ja korraldab nendevahelist teabevahetust, võimaldades edastada majanduslikku ja tehnilist teavet, suurendada turu läbipaistvust ning jagada paremini riske ja kasu; on arvamusel, et ÜPP peaks lihtsustama nõuetekohaselt struktureeritud koostöömudeleid, nagu praegune mudel, et lihtsustada tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomist Euroopa tasandil;

74.  leiab, et kooskõlas praeguse suundumusega tuleb veelgi suurendada tootja- ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide pädevusi, et viia põllumajandustootjate läbirääkimisjõud tasakaalu toiduainete tarneahela jaemüüjate läbirääkimisjõuga; peab vajalikuks suurendada nende organisatsioonide loomise ja toimimise ELi kaasrahastamist;

75.  palub komisjonil hõlbustada kollektiivsete turukorraldusvahendite kohaldamist kriisi korral, kasutades vahendeid, mis ei vaja avaliku sektori vahendeid, näiteks toodete turult kõrvaldamist toiduainete tarneahela ettevõtjate vaheliste kokkulepete kaudu; märgib, et tootmisharudevahelised organisatsioonid võiksid sellist meedet ise kohaldada;

76.  on seisukohal, et kui Euroopa turule sisenevad kolmandatest riikidest pärit tooted, mis ei vasta samadele sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnastandarditele, loob see Euroopa tootjate jaoks ebaausa konkurentsi; palub seetõttu, et kaitstaks haavatavaid sektoreid ja et nii tulevastel kui ka käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel kohaldataks põllumajandustoodete suhtes süstemaatiliselt vastastikkuse ja nõuetele vastavuse põhimõtteid; palub komisjonil lõimida see aspekt Brexiti läbirääkimistesse;

77.  rõhutab, et pääs ELi siseturule peaks sõltuma sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnanormide järgimisest; palub, et komisjon edendaks selleks, et tagada aus konkurents, kolmandate riikide ja ELi meetmete ning kontrollide vastavust keskkonna- ja toiduohutusnormide valdkonnas; märgib, et kõrgeimad keskkonna- ja loomade heaolu standardid võivad tähendada suuremaid kulusid ning järelikult võib standardite langetamisega kaasneda konkurentsivastane tegevus;

78.  juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjaid kahjustavad kliimakatastroofid mõjutavad turgu ja nõrgestavad põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas; tuletab meelde, et ELi dumpinguvastastes normides(10), mida kohaldatakse muu hulgas põllumajandussektori suhtes, käsitatakse, et keskkonnaalane dumping tekitab ebaausat konkurentsi; palub võtta arvesse nende ELi kodanike huve, kes nõuavad kestlikku ja keskkonnahoidlikku ühiskonda; palub seetõttu komisjonil võimaldada konkurentsieeskirjade kohaldamise erandite kehtestamist, et hõlbustada nii horisontaalset kui ka vertikaalset koostööd kestlikkusega seotud algatuste kontekstis, võttes arvesse ühtse turu toimimist ja kasulikkust ühiskonnale tervikuna;

79.  rõhutab, et õiglaseks hinnaks ei tuleks lugeda mitte võimalikult madalat tarbijahinda, vaid mõistlikku hinda, mis võimaldab õiglaselt tasustada kõiki toiduainete tarneahelas osalejaid; rõhutab, et tarbijatel on ka muid huve peale vaid madalate hindade, sealhulgas loomade heaolu, keskkonnasäästlikkus, maaelu areng, antibiootikumide kasutamise vähendamise ja antimikroobikumiresistentsuse ärahoidmise algatused jms;

80.  väljendab heameelt selle üle, et koondmäärusega(11) luuakse menetlus, mille kohaselt võib põllumajandustootjate rühm taotleda komisjonilt mittesiduvat arvamust kollektiivse meetme vastavuse kohta konkurentsieeskirjade kohaldamise üldisele erandile, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007) (põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrus) artiklis 209; palub komisjonil põllumajandusturgude töökonna soovituse taustal täpsustada põllumajandusele tehtava ülderandi ulatust ja selle kattuvust artiklites 149 ja 152 sätestatud eranditega ning seega määratleda erandid täpsemalt, et ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamist oleks võimalik vajaduse korral peatada;

81.  juhib tähelepanu sellele, et 2013. aastal kahekordistati põllumajandussektori vähese tähtsusega abi ülemmäära (7 500 eurolt 15 000 eurole), et aidata tulla toime sagenenud kliima-, tervishoiu- ja majanduskriisidega; märgib, et samas on riikliku vähese tähtsusega abi ülemmäära kohandatud väga vähe (0,75 %‑lt riiklikust põllumajandustoodangust 1 %‑le), mis on vähendanud riikide suutlikkust aidata raskustes olevaid põllumajandusettevõtteid; toetab seetõttu komisjoni ettepanekut võimaldada liikmesriikidele ja piirkondadele rohkem paindlikkust põllumajanduse vähese tähtsusega abi eeskirjade kaudu;

82.  väljendab heameelt koondmäärusega tehtud muudatuste üle, et oleks lihtsam kohaldada põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikli 222 sätteid, mis võimaldavad teha ajutist erandit konkurentsiõigusest; palub sellest hoolimata komisjonil täpsustada, kuidas kohaldada põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse artikleid 219 ja 222, mis puudutavad meetmete võtmist turuhäirete ja turul valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete korral, arvestades, et mõlema artikliga praegu seotud õiguskindlusetus tähendab, et keegi ei kohalda neid kartusest sattuda vastuollu liikmesriikide konkurentsiasutuste sätestatud eeskirjadega;

83.  tuletab meelde, et toimunud on oluline horisontaalne ja vertikaalne ümberkorraldamine, mis on toonud kaasa täiendava koondumise seemne-, põllumajanduskeemia-, väetise-, loomageneetika- ja põllumajandusmasinasektoris, samuti töötlemis- ja jaemüügisektoris; kutsub komisjoni üles tagama selles kontekstis ja pärast seda, kui Bayeri kontsern omandas Monsanto, mis koos kontrollivad ligikaudu 24 % ülemaailmsest pestitsiiditurust ja 29 % ülemaailmsest seemneturust, et kaitstakse ELi põllumajandustootjate, kodanike ja keskkonna huve;

84.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide riiklikele ja vajaduse korral piirkondlikele konkurentsiasutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 187, 26.6.2014, lk 1. (2) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. (3) ELT C 93, 24.3.2017, lk 71. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0187. (5) ELT C 252, 18.7.2018, lk 78. (6) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37. (7) „Eraelu puutumatus ja konkurentsivõime suurandmete ajastul: andmekaitse, konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse vastastikune mõju digitaalses majanduses“, Euroopa andmekaitseinspektori esialgne arvamus, märts 2014, https://edps.europa.eu/sites/edp/files/publication/14-03-26_competitition_law_big_data_en.pdf (8) COM(2018)0147, COM(2018)0148 ja C(2018)1650. (9) Institutsionaalsete investorite ühine omand ja selle mõju konkurentsile, OECD, 5.–6. detsember 2017. (10) COM(2013)0192. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta (ELT L 350, 29.12.2017, lk 15).