(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0378),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0242/2018),

—  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8‑0477/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Siseturu nõuetekohase toimimise ning vastastikusel usaldusel ja kohtuotsuste tunnustamisel rajaneva Euroopa tsiviilõigusala loomise huvides on vaja täiustada ja kiirendada liikmesriikide kohtute koostööd tõendite kogumisel. [ME 1]

(2)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001(3) kehtestatakse õigusnormid liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades.

(2a)   Käesolevas määruses tuleks mõistele „kohus“ anda lai tähendus, nii et see ei hõlmaks ainult kohtuid kui kohtulike funktsioonide täitjaid selle sõna ranges tähenduses, vaid ka teisi organeid või asutusi, kes on riigis kehtiva õiguse alusel pädevad käesoleva määruse kohaselt tõendeid koguma, nagu teatavates liikmesriikides ja konkreetsetes olukordades õiguskaitseasutused või notarid. [ME 2]

(2b)  Oluline on tõhusate meetmete kasutamise võimalus tõendusmaterjali saamiseks, säilitamiseks ja esitamiseks ning tähelepanu pööramine kaitseõigustele ja konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajalikkusele. Sellega seoses on oluline soodustada nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist. [ME 3]

(3)  Tuleks kasutada kõiki tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia sobilikke vahendeid, et tõepoolest tagada taotluste ja teatiste vahetu ja kiire edastamine, ning selleks tuleks arvesse võtta selle tehnoloogia pidevat arengut. Seega tuleks üldjuhul kõik teatised ja dokumendid esitada riiklikest IT‑süsteemidest koosneva detsentraliseeritud IT süsteemi kaudu. [ME 4]

(3a)   Detsentraliseeritud IT‑süsteemi aluseks peaks olema süsteem e‑CODEX ja seda peaks haldama eu‑LISA. eu‑LISA‑le tuleks eraldada piisavad vahendid, et selle süsteemi saaks kasutusele võtta ja seda käigus hoida ning et süsteemis tõrgete tekkimise korral oleks võimalik tehnilist abi anda. Komisjon peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2019. aasta lõpuks esitama ettepaneku võtta vastu määrus piiriülese kommunikatsiooni kohta kohtumenetlustes (e‑CODEX). [ME 5]

(4)  Selleks et tagada digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine, ei tohiks keelduda ühes liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt kogutud tõendite tunnustamisest tõenditena teises liikmesriigis ainult seetõttu, et need on digitaalsed. See põhimõte ei tohiks piirata tõendite kvaliteedi ja väärtuse kindlaks tegemist kooskõlas riigis kehtiva õigusega, sõltumata sellest, kas tõendid on digitaalsed või mitte-digitaalsed. [ME 6]

(5)  Määrust (EÜ) nr 1206/2001 tuleks kohaldada piiramata asutuste võimalust jagada teavet muude liidu õigusaktide, näiteks nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003(4) või nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009(5) alusel loodud süsteemide abil, isegi kui teabe puhul on tegemist tõenditega, jättes seega taotleva asutuse otsustada, milline on kõige sobilikum meetod.

(5a)   Tõendite kogumise, säilitamise ja esitamise kord peaks kooskõlas liidu õigusega tagama menetlusosaliste menetlusõigused ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse. [ME 7]

(6)  Praegu ei kasutata kõiki võimalusi, mida pakuvad Tänapäevane kommunikatsioonitehnoloogia ja eelkõige videokonverentsid, mille abil saaks pakuvad olulise ja otsese võimaluse märkimisväärselt lihtsustada ja kiirendada tõendite kogumist, kuid seda potentsiaali ei kasutata praegu täies ulatuses ära. Kui tõendeid kogutakse, kuulates tunnistaja, osalise või eksperdina ära teises liikmesriigis elavat isikut, siis peaks kohus koguma need tõendid otse videokonverentsi teel või muu sobiva kaugsidetehnoloogia abil, kui see on kõnealustes kohtutes võimalik ja kui kohus peab selle, välja arvatud juhul, kui sellise tehnoloogia kasutamist peetakse juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobilikuks konkreetsete asjaolude tõttu selle õiglase menetlemise seisukohast sobimatuks. Selliste kommunikatsioonivahendite kasutamise reeglid peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed ja neis tuleks arvesse võtta tulevasi kommunikatsioonilahendusi. Kui liikmesriigi kehtiv õigus seda nõuab, peaks sellise tehnoloogia kasutamine toimuma ärakuulatava isiku nõusolekul. [ME 8]

(7)  Selleks et muuta diplomaatilistele ametnikele töötajatele või konsulaaresindajatele lihtsamaks tõendite kogumist, võivad nad koguda tõendeid teise selle liikmesriigi territooriumil ja oma pädevusalas asuva diplomaatilise esinduse või konsulaadi ruumides, kuhu nad on akrediteeritud, ilma et nad peaksid esitama eelneva taotluse, kuulates ära oma esindatava liikmesriigi kodanikke ilma sundi kasutamata nende esindatava liikmesriigi kohtutes menetlemisel olevate kohtuasjade raames, tingimusel et kuulatav isik teeb tõendite kogumisel vabatahtlikult koostööd. [ME 9]

(7a)   Tähtis on tagada käesoleva määruse kohaldamine kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega ning austades eraelu puutumatust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetele. Lisaks on tähtis tagada, et käesoleva määruse kohane füüsiliste isikute isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679(6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ(7). Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma üksnes käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. [ME 10]

(8)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid üksinda ja neid on tõendite kogumisega seotud taotluste ja teatiste vahetut, tõhusat ja kiiret edastamist võimaldava lihtsustatud õigusraamistiku loomise teel võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 11]

(8a)   Käesoleva määrusega püütakse parandada kohtumenetluste tulemuslikkust ja kiirust – lihtsustada ja ühtlustada piiriülestes menetlustes koostöömehhanisme tõendite kogumiseks ning aidata samal ajal vähendada üksikisikute ja ettevõtete viivitusi ja kulusid. Lisaks võib suurem õiguskindlus koos lihtsamate, ühtlustatud ja digitaliseeritud menetlustega julgustada üksikisikuid ja ettevõtjaid osalema piiriülestes tehingutes, edendada liidusisest kaubandust ja seega siseturu toimimist. [ME 12]

(9)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt [on / ei ole] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] [ei osale] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende/tema suhtes siduv ega kohaldatav].

(10)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)  Selleks et määrata kindlaks detsentraliseeritud IT‑süsteemi toimimise üksikasjalik kord ja kehtestada videokonverentsi kasutamise tehnilised miinimumnormid ja ‑nõuded, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte. Need delegeeritud õigusaktid peaksid tagama vajaliku teabe tõhusa, usaldusväärse ja sujuva edastamise detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu ning kvaliteetse suhtluse ja reaalajas toimiva koostegevuse videokonverentsi pidamise ajal. Lisades esitatud tüüpvormide ajakohastamiseks või nendes vormides tehniliste muudatuste tegemiseks tuleks komisjonile lisaks anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega(8). Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 13]

(12)  Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal määruse tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele.

(13)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1206/2001 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1206/2001 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 4:"

„4. Käesolevas määruses tähendab mõiste „kohus“ liikmesriigi kohtuasutust asutust, mis on liikmesriigi õigusaktide kohaselt pädev koguma tõendeid kooskõlas käesoleva määrusega.“ [ME 14]

2)  Artikkel 6 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 6

Taotluste ja muude teatiste edastamine

1.  Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT‑süsteemidest, mis on omavahel ühendatud riiklike IT‑süsteemide vahelist kommunikatsioonitaristu abil, ja võimaldab ohutut, turvalist ja usaldusväärset piiriülest, sealhulgas reaalajas toimuvat teabevahetust võimaldava kommunikatsioonitaristu abil riiklike IT‑süsteemide vahel, austades põhiõigusi ja -vabadusi. Selle detsentraliseeritud IT‑süsteemi aluseks on süsteem e‑CODEX. [ME 15]

2.  Lõikes 1 osutatud detsentraliseeritud IT‑süsteemi kaudu edastatavate taotluste ja teatiste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014(9) sätestatud üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks. [ME 16]

3.  Kui lõikes 1 osutatud taotlustele ja teatistele on lisatud tempel või allkiri või need eeldavad templi või allkirja olemasolu, siis võib selle asemel kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud kvalifitseeritud e‑templit või kvalifitseeritud e‑allkirja, tingimusel et on täielikult tagatud, et asjaosalised isikud on nende dokumentide kohta teavet saanud piisavalt aegsasti ja seaduslikul viisil. [ME 17]

3a.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades detsentraliseeritud IT‑süsteemi toimimise üksikasjaliku korra. Seda õigust kasutades tagab komisjon, et süsteem kindlustab asjaomase teabe tulemusliku, usaldusväärse ja tõrgeteta vahetamise ning kõrgetasemelise turvalisuse teabe edastamisel ja eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 18]

4.  Kui detsentraliseeritud IT‑süsteemi ettenägematu ja erakorralise häire tõttu ei saa lõike 1 kohaselt andmeid edastada või kui edastamine ei ole võimalik muudel erandlikel juhtudel, siis toimub edastamine sellise kõige kiirema edastusvahendi abil, mille aktsepteeritavusest on taotluse saanud liikmesriik teatanud on lugenud vastuvõetavaks.“ [ME 19]

3)  Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 jäetakse välja;

b)  lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Kui taotlev kohus ei ole 30 päeva jooksul pärast taotluse saatmist saanud teavet taotluse rahuldamise kohta, siis peetakse taotlust rahuldatuks.“

4)  Lisatakse järgmine artikkel 17a:"

„Artikkel 17a

Tõendite vahetu kogumine videokonverentsi kaugsidetehnoloogia abil [ME 20]

1.  Kui tõendeid kogutakse, kuulates tunnistaja, osalise või eksperdina ära teises liikmesriigis elavat isikut ja kohus ei taotle teise liikmesriigi pädevalt kohtult tõendite kogumist kooskõlas artikli 1 lõike 1 punktiga a, siis kogub kohus tõendid vahetult videokonverentsi teel või muud sobivat kaugsidetehnoloogiat kasutades kooskõlas artikliga 17, kui see on kõnealustes kohtutes võimalik ja kui kohus peab selle tehnoloogia kasutamist ei peeta juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobilikuks asja õiglaseks menetlemiseks sobimatuks. [ME 21]

1a.  Kui taotleva liikmesriigi kehtiv õigus seda nõuab, on videokonverentsi või muu sobiva kaugsidetehnoloogia kasutamiseks vajalik ärakuulatava isiku nõusolek. [ME 22]

2.  Kui esitatakse taotlus tõendite vahetuks kogumiseks videokonverentsi teel või muud sobivat kaugsidetehnoloogiat kasutades, siis toimub kuulamine kohtu ruumides. Taotlev kohus ja artikli 3 lõikes 3 osutatud keskasutus või pädev asutus või kohus, mille ruumides kuulamine toimub, peab nõustuma videokonverentsi praktilise korraldusega. See korraldus peab vastama videokonverentsi kasutamise tehnilistele miinimumnormidele ja -nõuetele, mis määratakse kindlaks lõike 3a kohaselt. [ME 23]

2a.  Elektroonilise tõendite kogumise süsteemis tuleb tagada ameti- ja kutsesaladuse kaitse. [ME 24]

3.  Kui tõendeid kogutakse videokonverentsi teel või muud sobivat kaugsidetehnoloogiat kasutades, siis [ME 25]

a)  võib artikli 3 lõikes 3 osutatud taotluse saanud liikmesriigi keskasutus või pädev asutus määrata tõendite kogumises osaleva kohtu, et tagada taotluse saanud liikmesriigi õiguse aluspõhimõtete järgimine;

b)  tagab artikli 3 lõikes 3 osutatud keskasutus või pädev asutus vajaduse korral ning taotleva kohtu, kuulatava isiku või taotluse saanud liikmesriigis kuulamisel osaleva kohtuniku soovil, et kuulatavale isikule või kohtunikule määratakse kvalifitseeritud tõlk. [ME 26]

3a.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust videokonverentsi kasutamise miinimumnormide ja -nõuetega.

Seda õigust kasutades tagab komisjon kvaliteetse suhtluse ja reaalajas toimuva koostegevuse videokonverentsi pidamisel. Peale selle tagab komisjon teabe esitamisega seoses kõrgetasemelise turvalisuse ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 27]

3b.  Kohus teavitab ärakuulatavat isikut ja kõiki pooli, sealhulgas nende õigusesindajaid videokonverentsi vahendusel või muu sobiva kaugsidetehnoloogia abil toimuva kuulamise kuupäevast, kellaajast ja kohast ning sellel osalemise tingimustest. Asjaomane kohus annab asjaosalistele ja nende õigusesindajatele juhised, kuidas videokonverentsi vahendusel või muu sobiva kaugsidetehnoloogia abil toimuval kuulamisel dokumente või muud materjali esitada.“ [ME 28]

5)  Lisatakse järgmine artikkel 17b:"

„Artikkel 17b

Tõendite kogumine diplomaatiliste ametnike töötajate või konsulaaresindajate poolt [ME 29]

Liikmesriigi diplomaatilised ametnikud töötajad või konsulaaresindajad võivad koguda tõendeid teise selle liikmesriigi territooriumil ja oma pädevusalas asuva diplomaatilise esinduse või konsulaadi ruumides, kuhu nad on akrediteeritud, ilma et nad peaksid esitama artikli 17 lõike 1 kohaselt eelneva taotluse, kuulates ära oma esindatava liikmesriigi kodanikke ilma sundi kasutamata nende esindatavate liikmesriikide kohtutes menetlemisel olevate kohtuasjade raames. Sel viisil võib tõendeid koguda üksnes tingimusel, et ärakuulatav isik teeb vabatahtlikult koostööd. Tõendite kogumine toimub taotleva kohtu järelevalve all ja kooskõlas riigis kehtiva õigusega.“ [ME 30]

6)  Artikli 18 järele lisatakse järgmine 6. jagu:"

„6. jagu

Vastastikune tunnustamine

Artikkel 18a

Teine liikmesriik ei tohi keelduda Ühes liikmesriigis selle kehtiva õiguse kohaselt kogutud digitaalsete tõendite käsitamisest tõendeid ei tohi teised liikmesriigid keelduda tõenditena ainult seetõttu tunnustamast põhjusel, et need on digitaalsed. Küsimus, kas tõend on digitaalne või mitte, ei tohi olla määrav selliste tõendite kvaliteedi ja väärtuse kindlaks tegemisel.“ [ME 31]

6a)  Artikli 18 järele lisatakse järgmine 6a jagu:"

„6a. jagu

Isikuandmete töötlemine

Artikkel 18b

Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Pädevad asutused vahetavad või edastavad liidu tasandil teavet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725*. Isikuandmed, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks olulised, kustutatakse viivitamata.

____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“ [ME 32]

7)  Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Kooskõlas artikliga 20 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.“

8)  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 6 lõikes 3a, artikli 17a lõikes 3a ja artikli 19 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 33]

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3a, artikli 17a lõikes 3a ja artikli 19 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 34]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprillil 2016. aastal välja antud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 6 lõike 3a, artikli 17a lõike 3a ja artikli 19 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 35]

9)  Lisatakse järgmine artikkel 22a:"

„Artikkel 22a

Järelevalve

1.  Hiljemalt … [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise jõustumise kuupäeva] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju järelevalveks üksikasjaliku kava. [ME 36]

2.  Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali.“

10)  Artikkel 23 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 23

Hindamine

1.  Kõige varem Hiljemalt … [viis neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga. [ME 37]

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates […].

Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse alates … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56. (2) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht. (3) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1). (4) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1). (5) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 7, 10.1.2009, lk 1). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). (8) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).